Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 31.01.2025 nr 1-4/25/511; KLIM/25-

0100/-1K

Meie 10.03.2025 nr 2-3/394

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Olles tutvunud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

(edaspidi eelnõu) kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

1. Eelnõu § 1 p 4 kohta on seletuskirjas toodud, et taastamise eesmärk on võimaldada õnnetuse

või lagunemise tagajärjel taastada hävinud hoone detailplaneeringut koostamata. Palume

selguse huvides lisada seletuskirja, et juhul, kui hoone taastamise kohustus tuleneb

planeeringust, tuleb taastamisel sellest lähtuda.

2. Eelnõu § 1 p 9 muudab seaduse § 11 lg 2 ja sätestab ehitisele esitatavad nõuded. Teeme

ettepaneku täiendada § 11 lg 2 p 4 turvalisuse nõudega. Eelnõu seletuskirja lk 9 ja 10

kohaselt on ehituskultuuri Davosi kvaliteedisüsteemi funktsionaalsus (kriteerium 2) ja

mitmekesisus (kriteerium 5) olulisteks osiseks ruumi turvalisus. Samuti rõhutavad turvalisust

mitmed teised kriteeriumid. Turvaline ruum kujuneb teadlike ruumiotsuste juhtimisel

(kriteerium 1), on majanduslikult elujõuline (kriteerium 4), kontekstipõhine (kriteerium 6),

toetab positiivset kohatunnetust (kriteerium 7) ning pakub ehitatud keskkonna harmoonilise

lahenduse kaudu ilu, inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu (kriteerium 8). Arvestades

eeltoodut teeme ettepaneku turvalisus nõudena ka punktis 4 selgelt välja tuua.

3. Eelnõu § 1 p 33 kohta on selgituses toodud, et kehtima jääb põhimõte, et ehitis peab vastama

kõige detailsemale selle ehitise kohta kehtestatud planeeringule. Milline planeeringuliik on

konkreetsel juhul asjakohane, tuleb iga kord hinnata. Üldine reegel on, et ehitamise vastavust

tuleb hinnata liigilt kõige detailsemale olemasolevale planeeringule ja arvestada tuleb ka

planeeringute hierarhiat.

Selgitame, et maa-alal kehtivad tingimused ei tulene alati vaid detailsemast planeeringust,

vaid võivad tuleneda ka üldisemast kehtivast planeeringust. Samuti on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud PlanS muutmise seaduse eelnõuga kavas

kehtestada põhimõte, millele vastavalt olukorras, kui üldplaneering puudub või kui

maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus

sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu koostamise või

projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Arvestades eeltoodut palume asendada

eelmärgitud lõik seletuskirjas järgmise lõiguga „Kehtima jääb põhimõte, et ehitis peab

2 (2)

vastama kõige asjakohasemale maaalal kehtivale planeeringule. Milline planeeringuliik on

konkreetsete tingimuste osas konkreetsel juhul asjakohane, tuleb iga kord hinnata.“.

4. Eelnõu § 1 p 60 näeb ette, et paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 4–5 ja nähakse ette, et

kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee kaitsevööndi laius on tee välimisest

servast 15 meetrit, kui kaitsevöönd on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Samuti

nähakse ette, et kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud juhul vähendada.

Selgitame, et ei üld- ega detailplaneeringu ülesandeks ei ole täna teede kaitsevööndi

määramine. Ka ei ole teede puhul tegemist ehitistega, mille ehitamiseks oleks üldse

detailplaneeringu koostamine nõutav. Üldjuhul määratakse detailplaneeringus vaid teed, mis

on vajalikud detailplaneeringu kohustusliku hoone või rajatise toimimiseks, mida

kergliiklusteed suure tõenäosusega ei ole. Seega teeme ettepaneku nimetatud regulatsioon

eelnõust välja jätta ja kaaluda § 71 lg-s 2 ja 3 analoogse regulatsiooni loomist, millele

vastavalt tuleneks ka kergliiklusteede kaitsevööndi ulatus seadusest.

5. Eelnõu § 1 p 80 näeb ette, et § 99 lg 1 sõnastuse, millele vastavalt on

projekteerimistingimused nõutavad EhS lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee rajamise

ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht kinnistu

täpsusega määratud. Selgitame, et planeeringuga ei ole kohustuslik määrata tee asukohta

kinnistu täpsusega. Seega vajab säte ümbersõnastamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Külli Siim

[email protected]