Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Olemasolev olukord

Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) keskendub seadme ohutuse seaduse (edaspidi

SeOS) personali kompetentsusega seotud küsimuste lahendamisele. SeOS-i kohaselt peab

kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama

identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadme, selle kasutamise või seadmetööga kaasnevaid

ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. Kui õigusakt

näeb ette kompetentsuse tõendamise, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega

kutseseaduse (edaspidi KutS) tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega

või muu õigusakti kohase tõendiga.

Seadmete valdkonda kuuluvad erinevad seadmed, sh elektriseadmed, gaasiseadmed,

surveseadmed, masinad jne. SeOS-iga kehtestatakse kompetentsuse nõuded auditi kohustusega

seadmetega kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise

järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik.

Viimaste aastate jooksul on seadme ohutuse valdkonnas tõstatunud neli suuremat murekohta:

1.1 Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste süsteem, kus kompetentsus tõendatakse nii

pädevus- kui ka kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud

palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei

saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse

omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud B

pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on

vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem

on killustunud.

Elektrivaldkonna pädevustunnistuste (A, B, B1 ja C) saamiseks on 16 eeldust, lisaks 2 auditi

pädevust, ühtne tasemete süsteem aga puudub. Lisaks on enamikus Euroopa Liidu

liikmesriikides kasutusel kutsetunnistused. Sellest tulenevalt teeks üleminek elektrivaldkonnas

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteemilt kutsetunnistustele tööjõuturul liikumise Euroopa Liidu

piires lihtsamaks. Erandiks on Põhjamaad, kus elektrivaldkonnas on kasutusel

pädevustunnistuste süsteem. Naaberriikide, Soome ja Rootsi, pädevustunnistuste süsteem aga

ei tähenda seda, et kehtiva riigisisese õiguse kohaselt Eestis pädevustunnistuse omandanud isik

saab selle tunnistuse alusel probleemideta seal tööle asuda.

1.2 Punkti 1.1 jätku probleemina saab elektrivaldkonnas esile tuua välisriigi kutsete

tunnustamise. Elektrivaldkonnas on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev

asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtub pädev asutus tunnistuse kehtivusaja seadmisel

tähtajast, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riigi pädev asutus. See aga tekitab

elektrivaldkonnas ebavõrdse olukorra ja annab teatud juhtudel eelise välisriigi kutse omanikule.

2

Kui Eestis väljastatakse elektrivaldkonnas pädevus- ja kutsetunnistusi viieks või seitsmeks

aastaks, siis Soomes väljastatakse tunnistusi tähtajatuna. Kui Soome tunnistusega elektrik

soovib Eestis elektritöid teostada, ei pea ta oma tunnistust taastõendama, küll aga peab seda

tegema Eestis väljastatud tunnistusega isik iga viie või seitsme aasta tagant. Taastõendamine

eeldab ka erialase koolituse läbimist. Seega on elektrivaldkonna turul olukord, kus Eestis

väljastatud tunnistusega isikud peavad end koolitama ja täiendama, samal ajal välisriigi

kutsetunnistusega isik aga mitte.

1.3 Seadmete valdkonnas, va elektrivaldkond, kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus

olema tõendatud (auditikohustusega seadmed), võib isik oma kompetentsust tõendada kutse-

või pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Kui kutse- ja pädevustunnistuste

väljastajatele on SeOS-is ja KutSis ettenähtud konkreetsed nõuded, siis muu õigusakti kohast

tõendit saab väljastada ilma konkreetsete sisuliste nõueteta. Lähtuda tuleb üldistest nõuetest,

mis tulenevad täiskasvanute koolituse seadusest (edaspidi TäKS). Nii ongi kraanade ja katelde,

välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas, kus ei ole ei kutse- ega

pädevustunnistuse väljastajaid ning vastavat kompetentsust tõendatakse muu õigusakti kohase

tõendiga. Järelevalve käigus on aga selgunud, et muu õigusakti kohase tunnistusega isikute

kompetentsuses on küsitavusi ning seda tuleks täpsemalt reguleerida.

Lisaks puudub ülevaade TäKS-i alusel tunnistuste väljastajatest ja isikutest, kellele tunnistus

väljastatud on.

1.4 Rohepööre on jõudnud kõikidesse eluvaldkondadesse, sh ka sõidukite valdkonda. Üha

rohkem võetakse kasutusele hübriid-, elektri- ja gaasiautosid. Kaugel ei ole ka tulevik, millal

liikluses leiavad laialdasemat kasutust vesinikuautod, eriti pikemate vahemaade läbimiseks.

2025. aasta alguse seisuga on Eestis kasutusel ligi 70 000 sõidukit, mis kasutavad ühel või teisel

viisil elektrit, gaasi või vesinikku. Hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode kütusesüsteemid

on oma olemuselt ohtlikumad kui ainult bensiini või diislikütust tarbivad sõidukid. Ükski

õigusakt täna mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödele nõudeid ei kehtesta. MTÜ

Autokutseõppe Liit väljastab küll erinevaid kutsetunnistusi transpordivaldkonnas, kuid need on

vabatahtlikud.

Hübriid- ja elektriautodesse paigaldatud akud on kõrgendatud pingega seadmed, seetõttu on

nende autode ohutuks remondi- ja hooldustööde jaoks isikul vaja täiendavaid elektrialaseid

teadmisi, ei piisa üksnes üldistest autotehnika teadmistest. Sarnaselt vajavad täiendavaid

tehnilisi teadmisi gaasiautode remondi- ja hooldustööde tegijad, sest gaasiautode kütust

hoitakse rõhu all olevates gaasiballoonides. Kütuseelemendiga vesinikuautod on tehniliselt

võttes samuti elektrisõidukid, mis toodavad hapnikust ja vesinikust ise endale elektrit.

Eesti autode remondi- ja hooldustöödega tegelevad ettevõtted ning autoalast haridust pakkuvad

õppeasutused on samuti näidanud üles huvi reguleerida hübriid- ja elektriautode remondi- ja

hooldustööde kompetentsuse nõudeid.

Probleemi 1.1. taustateave

SeOS § 10 lg 2 tulenevalt võib elektrivaldkonnas kompetentsust tõendada kutsetunnistusega

KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti

kohase tõendiga. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on

tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse

antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud

kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või

pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele.

Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem, mis on

killustunud ja raskesti arusaadav sektoris tegutsevatele osapooltele.

3

Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise

järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning

sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“1 (edaspidi määrus nr 88) § 1 lg 1 kohaselt kehtestab

määrus kompetentsuse nõuded auditi kohustusega seadmetega kokkupuutuvate isikute

suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit

tegev isik. Samuti kehtestab määrus nr 88 kompetentsuse nõuded elektritööd ja

elektripaigaldise käidutööd tegeva isiku suhtes, kes teeb seda mitte auditi kohustusega

seadmel, välja arvatud isiku suhtes, kes teeb tavaisikule lubatud elektritööd. Määruse 88 § 4 lg

1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektrivaldkonnas

elektripaigaldise käidu ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Isiku

kompetentsus ei pea olema tõendatud SeOS § 7 lg 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt

tavaisikule lubatud elektritöö puhul.

Kokkuvõttes peab isiku kompetentsus olema elektrivaldkonnas tõendatud, kui isik soovib

töötada auditi kohustusega elektriseadmega või teha elektritöid ja elektripaigaldise käidutöid

mitte auditi kohustusega seadmel. Elektrivaldkond ise on piisavalt keeruline ja lai ning see

on samuti üks mõjuv põhjus paljudest, miks valdkonnas võiks kehtida üks tunnistuste

süsteem, kus kõikidel osapooltel on lihtne ja arusaadav töötada.

Probleemi 1.2 taustateave

SeOS § 10 lg 5 sätestab, et kui SeOS-ist tulenevalt peab isiku kompetentsus olema tõendatud

ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, kohaldatakse selle

tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust2 (edaspidi VKTS). SeOS-

iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamiseks pädev asutus TTJA. TTJA lähtub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

suuresti VKTS-is sätestatud nõuetest ning määruse nr 88 § 9 lg-st 6, mille kohaselt hariduse ja

töökogemuse olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemust

tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemus vastavad Eestis

omandatavale tasemele. Elektrialaseks kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit

omandatud tehnik-elektriku diplomit. SeOS ega ka VKTS ei sea ajalist piirangut

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel, mis tähendab, et aluseks tuleb võtta tunnistuse

tunnustamisel kehtivusaeg, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riik.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluse käigus hinnatakse isiku omandatud

välisriigi kutsekvalifikatsiooni vastavust Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal

töötamiseks nõutavale kutsekvalifikatsioonile. Võrreldakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni

Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni

omandanud isiku õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal.

Euroopa Liidu üleselt kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ3 (edaspidi

direktiiv 2005/36/EÜ), mis on Eesti õigusesse üle võetud VKTS-ga. Direktiiv 2005/36/EÜ

reguleerib kõigi liikmesriigi kodanike, sh vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust

ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad

omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

Küll aga ei sätesta VKTS ega ka direktiiv 2005/36/EÜ võimalust välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel seada tähtajalist piirangut, see tähendab, et tähtajatuid tunnistusi tuleb tunnustada

ilma tunnistusele kehtivusaega lisamata. Käesolevaga oleme tekitanud olukorra, kus Eestis

tunnistuse saanud elektrivaldkonna kompetentsed isikud on tööturul ebavõrdses olukorras ning

võrdsed konkurentsi tingimused ei ole tagatud.

1 RT I, 05.01.2024, 12 2 RT I, 10.07.2020, 61 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

4

Probleemi 1.3 taustateave

Liiklusseadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remontijatele. Majandus- ja taristuministri 20. oktoobri 2022. a määruses nr

82 „Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja

kord“4 on kehtestatud küll gaasiautode tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja

kord ning nõuded kontrollijatele, kuid remontijate nõudeid viidatud määrus ei käsitle.

Kõnealuse määruse eesmärk on perioodiliselt kontrollida potentsiaalselt ohtu kujutava süsteemi

nõuetele vastavust. Ka SeOS ei sea nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- vesinikuautode remondi-

ja hooldustööde tegijatele. Vastupidi, SeOS § 3 lg 3 kohaselt ei kohaldata SeOS-i

transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seade ja paikselt kasutatav seade, nagu

torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. Seega kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid

hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. On tekkinud

olukord, kus alternatiivseid kütuseid kasutatavaid sõidukeid võivad remontida ja hooldada

isikud, kellel puuduvad erialased teadmised elektrist või gaasist, et tagada ohutu teenuse

osutamine ja hiljem sõiduki kasutamine.

Samas kui samasugust ohtu kujutava elektri- või gaasiseadmega seadmetöö tegija kompetentsus

peab olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega.

Probleemi 1.4 taustateave

Kui seadmete valdkonnas peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma

kompetentsust tõendada ka muu õigusakti kohase tõendiga lisaks kutse- ja pädevustunnistusele.

Kompetentsuse nõuded on kehtestatud auditi kohustusega seadmete kokkupuutuvate isikute

suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit

tegev isik.

Seadme vahetu kasutaja kompetentsus peab olema tõendatud kraanade, katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, ja ohtlike ainete veoks ettenähtud veokite puhul. Ohtlike ainete

veoks ettenähtud veokite kasutajate kompetentsus on reguleeritud ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppes (edaspidi ADR). ADR on Eesti õigusesse üle võetud

autoveoseadusega5. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate osas ei ole välja töötatud vastavat kutsestandardit ega ka sertifitseerimisskeemi ehk

et kutse andjat ega sertifitseerimisasutust, kes kutse- või pädevustunnistusi väljastaks, ei ole.

Seega saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, kasutajad

kompetentsust tõendada üksnes koolitusasutuse poolt väljastatud vastava tunnistusega.

SeOS ei kehtesta nõudeid seadmete vahetute kasutajate koolitusele, kui kompetentsust

soovitakse tõendada muu õigusakti kohase tõendiga. Sellisel juhul kehtivad üldised TäkS-i

nõuded, TäKS-i 2. peatükk sätestab nõuded täienduskoolitusasutuse pidamisele ja 3. peatükk

täienduskoolituse läbiviimisele. Täienduskoolituse õppekava koostamisel lähtutakse haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2015.a määrusest nr 27 „Täienduskoolituse standard“6. Seega erialased

nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele

puuduvad ning need on vaja kehtestada tulevikus.

2. Sihtrühm

Sihtrühmad, keda probleem mõjutab, on eelkõige:

2.1 elektrivaldkonna pädevustunnistusega isikud;

4 RT I, 21.06.2023, 4 5 RT I, 22.12.2023, 7 6 RT I, 11.11.2016, 2

5

2.2 elektrivaldkonna kutse andjad ja personali sertifitseerijad ehk pädevustunnistuse

väljastajad;

2.3 elektrivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

2.4 elektrivaldkonna välisriigi kutset omavad isikud;

2.5 hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad;

2.6 ettevõtjad, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde teenuseid;

2.7 kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad;

2.8 koolitusasutused, kes viivad läbi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetute kasutajate koolitusi.

2.9 Järelevalveasutused:

TTJA, kes teostab järelevalvet SeOS-i nõuete, sh välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise,

täitmise nõuete üle.

Transpordiamet (edaspidi TRAM), kes tulevikus teostaks järelevalvet hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust osutavate ettevõtjate ja kompetentsete

isikute üle.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

3.1 Reguleerida elektrivaldkonna kompetentsetele isikutele kehtestatud nõudeid, tagades

seeläbi ühtne ja terviklik süsteem kõikidele seotud osapooltele.

Kehtiva õiguse kohaselt võivad elektrivaldkonnas töötada nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega

isikud. Praktikas on see tekitanud probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad,

riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused on

vastava tunnistuse omanikul. Puudujääke on ka elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud.

Eesmärk on tagada elektrivaldkonnas kahelt paralleelselt tunnistuste (kutse- ja

pädevustunnistused) süsteemilt ühele, kutsetunnistustele, üleminekul kompetentsetele isikutele

võrdsed tingimused tööturule sisenemisel ja ühtsed konkurentsi tingimused sektori ettevõtetele.

3.2 Reguleerida elektrivaldkonna välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, eesmärgiga

tagada kõikidele tunnistuste omanikele, sõltumata sellest, kas isikule on väljastatud tunnistus

Eesti Vabariigis või välisriigis, võrdsed tingimused Eestis nimetatud valdkonnas tegutsemiseks.

Kui Soomes väljastatakse elektrivaldkonnas tunnistusi tähtajatuna, siis Eestis seatakse nii

kutse- kui ka pädevustunnistuse kehtivusele tähtaeg viis või seitse aastat. Selline olukord paneb

Eesti riigis väljastatud kutse- ja pädevustunnistuse omanikud ebavõrdsesse positsiooni, sest

tunnistuse kehtivuse ajal tuleb töötada elektrivaldkonnas ja läbida erialane koolitus, et jooksvalt

saaksid täidetud tunnistuse taastõendamise tingimused. Samas, kui Soome elektrivaldkonna

tunnistuse omanikul sellist kohustust ei ole.

Tulevikus on eesmärk seada elektrivaldkonna välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel tähtaeg

viis või seitse aastat, sõltuvalt sellest, millist kutsetaseme tunnustamist taotletakse.

3.3 Välja töötada ja kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetu kasutaja muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. SeOS-i

alamaktis sätestada minimaalsed sisulised nõuded, võttes arvesse TäkS-i nõudeid. Peamine

eesmärk on tagada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, isikute

piisavad teadmised seadmete käitlemisest, tagades seeläbi kõrgel tasemel ohutuse.

3.4 Välja töötada ja kehtestada nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutuse tase nimetatud sõidukite remontimisel

6

ja hooldamisel ning hilisemal autode kasutamisel. Kehtiva õiguse kohaselt hübriid-, elektri-,

gaasi- ja vesinikuautode remontijate kompetentsusele nõudeid kehtestatud ei ole. See tähendab,

et kui eelnimetatud sõidukit ei viida remondi- või hooldustööde teostamiseks autode maaletooja

esindaja juurde, ei ole tööde tegijal tihti tootjapoolset juhist ning on suur tõenäosus, et töid ei

viida läbi nõuetekohaselt. See aga võib omakorda viia teatud hetkel olukorrani, kus sõiduki

remontimine või hooldamine ja edasine kasutamine ei ole ohutu ning ohtu võib sattuda

töötegija, auto kasutaja, ümbritsevad inimesed või keskkond. Sõltuvalt kasutatavast

alternatiivsest kütuseliigist (nt elekter) kaasnevad selle käitlemisel erinevad ohud, näiteks

elektriauto aku on kõrgendatud pingega seade ja vajab täiendavaid erialaseid teadmisi.

Seetõttu on nii hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode omanike, nende remondi- ja

hooldustööde tegijate kui ka laiemalt ohutuse vaatest oluline, et tulevikus oleks kehtestatud

üheselt arusaadavad nõuded tööde tegijate kompetentsusele.

Kõigi 4 muudatuse vaates on seadme ohutuse seaduse personali valdkonnas oluline võrdse

konkurentsi tingimuse faktor, millega kaasneb ka täiendav õigusselgus.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1 sätestab, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtluspoliitika

elluviimine, muuhulgas tööstuse valdkonnas, ning tööstusohutuse korraldamine.

SeOS-i eesmärk on tagada seadmete ja nendega seotud protsesside ohutus.

KutS-s sätestatakse kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused.

TäKS-is sätestatakse täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused, täienduskoolitusasutuse

pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded, õppija õigus õppepuhkusele,

täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve.

VKTS-ga kehtestatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja

kord reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemiseks. VKTS-i eesmärk on võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

kaudu juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemisele Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga võrdsetel tingimustel.

Direktiivi 2005/36/EÜ eesmärk on kehtestada kord, mille alusel liikmesriik, kes teeb

reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks

eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või

sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud

kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal

kutsealal töötada.

Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Haridusvaldkonna arengukava 2021–20357

eesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end

7 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

7

isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat

arengut.

HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“8 annab ülevaate

kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb

kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada

kavandatava reformi läbiviimist.

5. Tehtud uuringud

SeOS-i personali valdkonnas ei ole läbi viidud uuringuid, kuid 2021. aastal kirjutas Tallinna

Tehnikakõrgkooli tudeng Jessica Must lõputöö teemal „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja

remonttööde teostamise turu-uuring“9. Lõputöö eesmärgiks oli muuhulgas näidata, et

elektriajamiga autodele ei ole võimalik pakkuda nõuetekohast hooldus- ja remonttööde

teostamist väljaspool tehasesüsteemi ning esitati ettepanekud Eesti Autoinseneride Liidule

autonduse valdkonna spetsiifika täpsustamiseks, et vähendada elektriajamiga autode remondiga

seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosust. Analüüsi tulemustest järeldus, et kõikide autotootjate

poolt on kehtestatud elektriohutuse nõuded ning need erinevad sõltuvalt tootjast.

6. Kaasatud osapooled

VTK koostamisel tehti koostööd Kliimaministeeriumi ja TTJA-ga.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Puudutatud osapoolte (ettevõtjad ja kompetentsed isikud) teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH

Lisaks VTK-s tehtud regulatiivsetele õigusaktide muutmise ettepanekutele jätkatakse

paralleelselt ka puudutatud osapoolte teavitustegevustega.

7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused on ettevõtjate ja kompetentsete isikute teavitamine,

rahastuse suurendamine, mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ning

senise regulatsiooni parem rakendamine.

Ettevõtjate ja kompetentsete isikute teadlikkuse suurendamise peamine eesmärk on, et kõik

puudutatud osapooled on samas infoväljas ja igapäevatöös lähtutakse ühtsetest reeglitest ning

ohutus on kõikidel tasanditel tagatud. Teadlikkuse kasvatamisega tegeleb peamiselt TTJA, kes

8 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“ 9 Lõputöö „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring“

8

viib iga-aastaselt läbi infopäevi ja teadlikkuse tõstmise üritusi, koostab juhendmaterjale ning

igapäevaselt nõustab ettevõtjaid ja kompetentseid isikuid.

Rahastuse suurendamine on seotud järelevalveasutuse ressursi kasvatamisega. See aitab

kindlasti kaasa infovahetuse tõhustumisele ja menetlusaegade lühenemisele.

Senise regulatsiooni parem rakendamine hõlmab teadlikkuse tõstmist, järelevalveressursside

paremat rakendamist ning toimivate protsesside tõhustamist nii ettevõtjate, kompetentsete

isikute kui ka järelevalveasutuste poolt. Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et

vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad

märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma

olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata. Seadmete puhul on tegu

kõrgendatud riskitasemega valdkonnaga, kus ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua

märkimisväärseid kahjusid nii töötegijale, ettevõtjale, ümbritsevatele inimestele kui ka

keskkonnale.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et jätkatakse

samamoodi nagu siiani. Sellisel juhul ei muutu midagi. Ettevõtjad ja kompetentsed isikud

toimetavad samamoodi sektoris edasi, tõlgendades reegleid erinevalt või tehes tööd ilma kõiki

ohutusnõudeid järgimata. Selle tulemusena võib olla teostatud tööde tulemus puudustega,

mittenõuetekohane ja selle tagajärjel võib juhtuda õnnetus. Kõigele lisaks on

järelevalveasutused ülekoormatud.

7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Punktis 7.1 välja toodud lahendused näitavad, et isegi kui kõigi mitteregulatiivsete lahendustega

jätkata, siis probleemid ei kao, sest kehtiv regulatsioon ei võimalda tagada kõrget ohutuse taset

ja võrdseid konkurentsi tingimusi kõikidele osapooltele.

Seetõttu ei piisa üksnes mitteregulatiivsete meetmete rakendamisest, vaid muuta tuleks ka

kehtivat seadusandlust.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Seaduseelnõu koostamisel on plaanis analüüsida lähiriikides kehtestatud nõudeid hübriid-,

elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Riikide valikul võetakse

aluseks peamiselt üks kriteerium, et tegu on Eesti naaberriikidega ning nimetatud riikides on

sarnane ühiskonnakorraldus ja õigussüsteem. Eelnõu koostamise käigus on plaan tutvuda

Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Poola hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode

remondi- ja hooldustööde tegijatele kehtestatud nõuetega. Võimalik, et osades riikides ei ole

samuti see valdkond veel reguleeritud, aga see selgub juba täpsemalt seaduseelnõu koostamise

analüüsi käigus.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi:

9

9.1 Alates 2031. aasta 1. jaanuarist lubada elektrivaldkonnas tõendada kompetentsust üksnes

kutsetunnistusega, tasemed 3-8. Luuakse üks elektrivaldkonna tunnistuste süsteem ning

paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem asendub kutsetunnistustega.

9.2 Seada elektrivaldkonna välisriigi kutsete tunnustamisel maksimaalne kehtivusaeg, võttes

aluseks Eesti riigis kehtivad kutsetunnistuste kehtivusajad, tase 3-5 on kutsetunnistuse

kehtivusaeg viis aastat ja tase 6-8 seitse aastat. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TTJA-l õigust

välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel ajalist piirangut seada ning nii on tekkinud olukord, kus

näiteks Soomes elektrivaldkonnas tähtajatu tunnistuse saanud isik saab ilmselge

konkurentsieelise Eesti turul tegutsemiseks. Seades välisriigi kutsete tunnustamisel tähtajalise

piirangu, tagame kõikidele elektrivaldkonnas tegutsevatele kompetentsetele isikutele võrdsed

tingimused sektoris tegutsemiseks.

9.3 Kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. Kui täna väljastatakse

kraana vahetule kasutajale tunnistus, ei ole tunnistuse väljastamise aluseks oleval koolitusel

sätestatud erialaseid nõudeid sõltuvalt seadme liigist. See aga tekitab olukorra, kus erinevate

koolituste tase ja sisu on erinev ning seetõttu on vajalik seada minimaalsed nõuded muu

õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele.

9.4 Kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele. Kehtiva õiguse kohaselt eraldi nõudeid nimetatud autode

kompetentsusele kehtestatud ei ole. Samas on selge, et ohutuse tagamiseks peavad remondi- ja

hooldustööde tegijad oleme teadlikud ohtudest ja riskidest, mis auto remondi- ja hooldustööde

puhul võivad kaasneda ja erinevad sõltuvalt kasutatavast energialiigist.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Kavandatavad muudatused on kaudselt läbi VKTS-i seotud direktiivi 2005/36/EÜ normidega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendustest võimaliku seaduseelnõu

koostamise raames.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Eesmärk on välja töötada eelnõu, millega tehakse vastavad muudatused elektrivaldkonnas

kutsetunnistustele üleminekuks ja välisriigi kutsete tunnustamise võrdsustamiseks riigisisese

õigusega. Lisaks kehtestatakse nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetute kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks.

Samuti kehtestatakse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijate kompetentsusele.

Eelnõu väljatöötamine algab pärast väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside analüüsimist.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju eelkõige TTJA töökorraldusele. Mõju TRAM-i

töökorraldusele on hetkel keeruline hinnata. Seda saab hinnata peale seda, kui on selge, kuidas

ja mil määral reguleeritakse hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijate kompetentsuse nõudeid.

Muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt elektrivaldkonna ettevõtjatele ja sektoris

tegutsevatele kompetentsetele isikutele, samuti kraanade ja katelde, välja arvatud

10

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele ning hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustöid pakkuvatele ettevõtjatele ja kompetentsetele isikutele.

Muudatused võimaldavad sektoris tegutsevatel ettevõtjatel, kompetentsetel isikutel ja

järelevalveasutustel toimetada üheselt mõistetavas õigusruumis. Muudatused loovad võrdsed

konkurentsi tingimused nii ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele turul tegutsemiseks.

Eraldi tuleb rõhutada, et muudatuste tulemusena tagatakse ka nõuetekohase teenuse pakkumine

hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöödel ning seeläbi on tagatud

kõrgel tasemel ohutus.

Muudatused võimaldaksid TTJA-l võrdsete nõuetel alusel tunnustada välisriigi

kutsekvalifikatsioone, kokkulepitud tingimustel läbi viia järelevalvet kraanade ja katelde, välja

arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsuse nõuete üle.

11.1. Kavandatav muudatus 1 – kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele

kompetentsetele isikutele kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1 jaanuarist.

Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust

tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Elektrivaldkonnas tõendatakse

kompetentsust kas pädevus- või kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on

elektrivaldkonnas tekitanud olukorra, kus sektoris tegutsevad ettevõtjad, kompetentsed isikud,

riigihangete korraldajad ja teised seotud isikud ei ole ühes infoväljas ning arusaam kehtivatest

nõuetest erineb. Puudub selge teadmine, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused

on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule

on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab.

Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis ja sektori ohutuses, kuivõrd valdkonna

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud.

Eesti on piisavalt väike riik, millest tulenevalt võiks elektrivaldkonna kompetentsuse

tõendamiseks olla üks tunnistuste süsteem, mis on kõikide asjaosaliste jaoks üheselt arusaadav

ja millega tagatakse elektritööde kõrge ohutustase projekteerimisest kuni elektripaigaldise

kasutusele võtmiseni.

Lisaks on Lääne-Euroopas elektrivaldkonnas kutsetunnistustega kompetentsuse tõendamine

rohkem levinud kui pädevustunnistustega, pikemalt punktis 11.2. See on samuti oluline ja

mõjuv põhjus, miks on mõistlik üle minna kutsetunnistustele. Pädevustunnistused on vähem

levinud ja neid kasutatakse kompetentsuse tõendamiseks naaberriikides, Soomes ja Rootsis.

Kutsetunnistuse kuupäeva nõue, 2031. a 1. jaanuar, on tingitud asjaolust, et

pädevustunnistusega isikud, kes soovivad edaspidi jätkata töö tegemist samal kutsetasemel,

saaksid vajadusel veel ühe korra taotleda pädevustunnistuse ning samal ajal end täiendada või

tagasi ülikooli minna.

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kutsesüsteemis on olemas kõik kutsetasemed,

otsustatakse elektrivaldkonnas üle minna kutsetunnistustele.

11.1.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju ettevõtjatele, kompetentsetele isikutele

ja pädevus-/kutsetunnistuste väljastajatele (sihtrühmad 2.1-2.3)

Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika

Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb

11

kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt

suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut.

Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kes omavad

käesolevaga pädevustunnistust, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise

tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne

majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad

otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvad kulud.

Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus

kaasa negatiivse majandusmõju.

Summeerides kutsetunnistustele ülemineku mõju elektrivaldkonnas, on mõju kokkuvõttes

positiivne, sest kaasnev nõuete selgus ja ühtsus ning sektoris töötavate isikute kasvav erialane

kompetents toovad kaasa elektriprojektide ja -tööde parema kvaliteedi, mille tulemusena

vähenevad kulud, mida tehakse tööde hilisemal ümbertegemisel või parandamisel.

11.2. Kavandatav muudatus 2 – seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis

aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat.

Kehtiv SeOS ega ka VKTS ei reguleeri välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtaja

seadmist. SeOS sätestab üksnes isiku kompetentsuse tõendamise nõude, kui isiku kompetentsus

peab olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis,

kohaldatakse selle tunnustamisele VKTS-i. SeOS-iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate

nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus TTJA. VKTS

kehtestab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja korra reguleeritud

ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks.

Olukorras, kus elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel ei ole õigust

tähtaega seada, saavad Eesti turul töötades eelise nende riikide tunnistustega isikud, kus

tunnistusi on väljastatud tähtajatult, nt Soome. Kui Eestis peab elektrivaldkonnas sõltuvalt

tasemest taastõendama kutsetunnistust viie või seitsme aasta tagant, siis tähtajatu tunnistuse

puhul seda nõuet ei ole. Tähtajatu tunnistuse taotlemine piirdub ühekordse kuluga esmakordsel

taotlemisel. Samas kui tähtajalise tunnistuse puhul tuleb läbida enne tunnistuse kehtivuse

lõppemist täiendkoolitus ja olla jätkuvalt tegev soovitud kutset taotleval erialal. Nii

täiendkoolituse kui ka taastõendamisega kaasneb taotlejale kulu. Täiendkoolituse kulu suurus

sõltub koolituse mahust ning kutsetunnistuse taastõendamise kulu jääb vahemikku 100-300

eurot. Arvestades, et inimene töötab eluea jooksul 40-50 aastat ning kui iga viie või seitsme

aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus ja taastõendada kutsetunnistus, kaasnevad sellega

märkimisväärsed kulud.

Tulenevalt eeltoodust seatakse elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel sõltuvalt taotletavast tunnustamise tasemest tähtajaline piirang kas viis või

seitse aastat.

11.2.1. Muudatusega kaasnev mõju välisriigi kutset omavatele isikutele (sihtrühm 2.4)

Positiivse mõjuna saab elektrivaldkonnas välisriigi kutset omavate isikute osas välja tuua

pideva erialase täiendamise ja uute teadmiste omandamise tööea jooksul. Samas negatiivse

mõjuna kaasneb sellega isikutele märkimisväärne rahaline kulu, kui soovitakse edaspidi Eestis

elektrivaldkonnas töötada. Kui praegu tunnustab TTJA aastas umbes 30 välisriigi kutset, siis

12

muudatuse jõustudes võib tõusta taotlejate arv 100-ni. See on kolmekordne tõus ja sellisel juhul

jõuab TTJA-ni ühes kuus 8-9 taotlust.

Summeerides mõju välisriigi kutset omavatele isikutele, kaaluvad kaasnevad kulud positiivse

mõju üle ning kokkuvõttes on mõju negatiivne. Samas laiem mõju elektrivaldkonnale on

positiivne, sest seeläbi paraneb üldine elektritööde kvaliteet.

11.2.2. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

(sihtrühm 2.9)

TTJA-le kaasnev mõju on pigem negatiivne, sest seades välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel välisriigi kutsetele tähtajalise piirangu, võib prognoosida välisriigi kutsete

taotluste kasvu ning TTJA töökoormuse kasvu. Samas, kui kompetentsete isikute teadmised

käivad ajaga kaasas ja täienevad, kaasneb sellega üldine ohutaseme tõus elektrivaldkonnas ning

pikemas perspektiivis on mõju sektori üleselt positiivne.

11.3. Kavandatav muudatus 3 – kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele.

Kehtiva SeOS-i kohaselt, kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud, võib isik oma

kompetentsust tõendada kutsetunnistusega KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Eeldatakse, et isiku kompetentsus on

tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus KutS tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistus.

Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistuste

osas ei ole kutsetunnistuse väljastajat ega sertifitseerimisasutust, kes väljastaks vastavat

pädevustunnistust. Seetõttu saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katelde, vahetud kasutajad tõendada oma kompetentsust üksnes muu õigusakti kohase tõendiga.

SeOS ei kehtesta nõudeid muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele, mis

tähendab, et lähtuda tuleb TäkS-is sätestatud nõuetest. Samas TäkS kehtestab üksnes üldised

täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded. TäkS ei kehtesta

koolituse sisulisi nõudeid. See aga on tekitanud olukorra, kus puuduvad nõuded koolituse sisule

ning kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate

teadmised ja oskused on väga erineval tasemel ning see mõjutab üldist ohutaset. On juhtunud,

et kraanade koolituse korraldanud ettevõte on peale koolituse läbimist väljastanud isikule kutse-

või pädevustunnistuse, kuigi sellekohast õigust ettevõttel ei ole. TTJA-ni on sellekohast infot

jõudnud 2023. aasta jooksul mitmel korral. Samas võib selliseid tunnistusi olla väljastatud palju

rohkem.

Peale seda kui kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate kompetentsuse tõendamisele muu õigusakti kohase tõendiga on kehtestatud nõuded,

tuleks nende nõuete alusel väljastatavad tunnistused sisestada ühtsesse andmekogusse. TTJA

teostab SeOS-i nõuete täitmise üle järelevalvet, seega oleks kõige mõistlikum lisada tunnistused

tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi andmekogusse10 (edaspidi TTJA andmekogu).

See aitab TTJA-l parandada ja tõhustada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, järelevalve teostamist.

Tingituna eeltoodust ja asjaolust, et kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate teadmiste ja oskuste tase on erinev,

kehtestatakse nõuded muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele.

10 RT I, 05.01.2024, 15

13

11.3.1. Muudatusega kaasnev mõju kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele (sihtrühm 2.7)

Positiivse mõjuna kaasneb kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad,

vahetutele kasutajatele kompetentsuse nõuete osas õigusselgus. Kaasneb selge ja arusaadav

kompetentsuse taotlemise struktuur ning ülevaade koolitusteenuse pakkujatest. Negatiivse

mõjuna saab välja tuua täiendavalt kaasneva rahakulu. Kompetentsuse nõuete täpsustumisel

kaasneb koolitusteenuse pakkujale täiendav aja- ja rahakulu, mis kajastub koolitusteenuse

hinnas ning mille maksab lõpuks kinni kompetentsust taotlev isik.

11.3.2. Muudatusega kaasnev mõju koolitusasutustele, kes viivad läbi kraanade ja katelde,

välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate koolitusi (sihtrühm 2.8)

Positiivse mõjuna saab välja tuua kaasneva õigusselguse koolitusasutustele. Teadaolevalt on

Eestis vastavasisulise koolitusteenuse pakkujaid käesoleval ajal ligikaudu 10. Kui kraanade ja

katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele, sh

koolituse sisule, kehtestatakse minimaalsed nõuded, on ka koolitusasutustel edaspidi lihtsam ja

selgem koolitusi pakkuda. Esialgu kaasneb koolitusasutustele negatiivse mõjuna lisatöö

pakutavate koolituste ülevaatamise, täiendamise ja muutmisega.

Summeerides mõju koolitusasutustele, on mõju igal juhul positiivne, sest kaasnev õigusselgus

ja nõuete ühtsus kompenseerivad koolitusteenuse pakkumisega kaasneva rahalise kulu.

11.3.3. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le (sihtrühm 2.9)

Muudatusega kaasneb TTJA töökorraldusele üksnes positiivne mõju, sest kompetentsuse nõuete

ühtlustamisega tagatakse vastutavate isikute teadmiste ja oskuste ühtlane kõrge tase ning

seeläbi kasvab üldine ohutustase kraanade ja katelde valdkonnas. Samuti on TTJA-l lihtsam

teostada igapäevast järelevalvetööd, kui kõik puudutatud osapooled on samas infoväljas ja

lähtutakse kokku lepitud reeglitest.

11.4. Kavandatav muudatus 4 – kehtestada hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode

remondi- ja hooldustööde tegijate kompetentsusele nõuded.

Kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele. SeOS-st kohaldatakse seadmele, seadme kasutusele võtmisele ja

kasutamisele ning seadmetööle, kui seadmest lähtub oht inimese elule või tervisele, asjale või

keskkonnale ning kui selle ohu vältimine ei ole reguleeritud muu õigusaktiga. Küll aga ei sätesta

SeOS nõudeid transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seadmele ja paikselt

kasutatavale seadmele, nagu torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. On tekkinud

olukord, kus Eestis on registreeritud ligi 70 000 sõidukit (tabel), mis kasutavad ühel või teisel

viisil kütusena elektrit, gaasi või vesinikku.

Tabel Eestis registreeritud sõidukid kütuse liigi järgi seisuga 1. jaanuar 2025.a.

Kütuse liik Sõidukite arv

Bensiin-CNG 2170

Bensiin-CNG-Elekter 1

Bensiin-CNG-Etanool 6

Bensiin-CNG-LPG 3

Bensiin-Elekter 38 857

Bensiin-Elekter-Etanool 2

Bensiin-Elekter-LPG 908

14

Bensiin-Elekter (laetav) 5009

Bensiin-Elekter (laetav)-LPG 7

CNG 2873

CNG-LPG 16

Diislikütus-Elekter 9710

Diislikütus-Elekter (laetav) 598

Elekter 8388

Elekter-Vesinik 11

Kokku 68 559

See aga tähendab ka, et nende sõidukite remondi- ja hooldustööde tegijad peavad omama

spetsiaalseid erialaseid teadmisi, ei piisa üksnes sisepõlemismootoriga sõidukeid puudutavast

informatsioonist. Seetõttu on eriti oluline ennekõike ohutuse vaatest, et sõidukite remondi- ja

hooldustööde tegijad oleksid teadlikud ja omaksid teadmisi eri kütuseliikidega sõidukite

erinevuste kohta. Käesoleval hetkel töötavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode

erialaste teadmistega isikud autode maaletoojate esindustes. Levinud on praktika, kus autode

tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite

maaletoojatele ja edasimüüjatele ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust

pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see

info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised

nõuetekohase teenuse pakkumiseks.

Tulenevalt eeltoodust kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutustase

sõidukite kasutamisel ning remondi- ja hooldustööde tegemisel.

11.4.1. Muudatusega kaasnev mõju ettevõtjatele, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust ning mõju eelnimetatud tööde tegijatele

(kompetentsed isikud) (sihtrühmad 2.5-2.6)

Positiivse mõjuna kaasneb ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele nõuete ja kohustuste

osas õigusselgus, mis peaks edaspidi märkimisväärselt lihtsustama hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teostamist. Negatiivse mõjuna kaasneb mõlemale

sihtrühmale täiendav rahaline kulu. Kompetentsetel isikutel tuleb end koolitada ning omandada

vastav kutse, kutseeksami sooritamisega kaasneb kulu. Ettevõtjad peavad nõuetekohase teenuse

osutamiseks tagama ajakohased materjalid ja vahendid eri kütuse liikidega sõidukite remondi-

ja hooldustööde teostamise kohta, millega kaasneb samuti rahaline kulu. 2023. aastal tegutses

Statistikaameti andmetel mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödega suurusjärgus 2800

ettevõtet.

Summeerides mõju hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode ettevõtjatele ja kompetentsetele

isikutele, on mõju pigem positiivne, kuna kaasnevad kulud ei kaalu üles kaasnevat õigusselgust,

kvaliteetse teenuse osutamist ja laiemalt ohutustaseme märkimisväärset tõusu.

11.4.2. Muudatusega kaasnev mõju Transpordiametile (sihtrühm 2.9)

Positiivse mõjuna saab välja tuua üldise ohutustaseme kasvu, kui autode remondi- ja

hooldustööde teenust osutavad teadmiste ja oskustega isikud, sest viimastel aastatel on

sagenenud õnnetused hübriid-, elektri- ja gaasiautodega.

15

Negatiivse mõjuna kaasneb TA-le teatav töökoormuse kasv, kuna hetkel ei ole hübriid-, elektri-

, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele kompetentsuse nõudeid

kehtestatud. Samas ei tähenda muudatuse tegemine, et TA peaks hakkama teostama

lauskontrolle, pigem on järelevalve riskihinnangu põhine. Järelevalvet on kindlasti lihtsam ja

tõhusam teostada, kui on kehtestatud ühtsed nõuded, mis on kõikidele osapooltele üheselt

arusaadavad.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatusega 11.1 kaasneb nii kutsetunnistuse väljastajatele kui ka kompetentsetele isikutele

(pädevustunnistusega isikud) täiendav halduskoormus. Kutsetunnistustele üleminekul peavad

pädevustunnistusega isikud end kurssi viima muutuvate nõuetega. Kutsetunnistuste

väljastajatele kaasneb märkimisväärne halduskoormus, kuna kasvab kutsetunnistuste taotluste

arv.

Muudatusega 11.2 kaasneb elektrivaldkonna välisriigi tähtajatut kutset omavatele isikutele

Eestis tegutsedes täiendav halduskoormus. Välisriigi tähtajatut kutset omavad isikud peavad

sõltuvalt kutsetasemest laskma viie või seitsme aasta järel oma kutset tunnustada. See eeldab

aga pidevat erialast täiendamist ja uute teadmiste omandamist.

Muudatusega 11.3 kaasneb nii kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad,

vahetutele kasutajatele kui ka koolitusasutustele, kes nimetatud kompetentside osas

koolitusteenust pakuvad täiendav halduskoormus. Koolitusteenuse osutajad peavad

ajakohastama ja sisustama koolituse struktuuri ja sisu. Kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad peavad end kurssi viima uute kompetentsuse

nõuetega.

Muudatusega 11.4 kaasneb täiendav halduskoormus ettevõtjatele, kes hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust pakuvad kui ka mõju kompetentsetele

isikutele, kes töid teostavad. Ühtlasi tuleb ettevõtetel ja kompetentsetel isikutel end kurssi viia

uute nõuetega, mis hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde

tegemisele kehtestatakse, ning see mõju on märkimisväärne.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsusüksuste _(edaspidi

KOV) eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuse 11.1 rakendamine ei too riigile ega KOV-le kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid,

kuna muudatus puudutab üleminekut elektrivaldkonna kompetentsete isikute paralleelselt

tunnistuste süsteemilt kutsetunnistuste süsteemile.

Muudatuse 11.2 rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid KOV-le. Küll aga

kasvavad riigi tulud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel kehtivusaja seadmisega, sest

välisriigi tähtajatut kutset tuleb edaspidi tunnustada teatud aja (viis või seitse aastat) möödudes.

Kui praegu tunnustab TTJA aastas u 30 välisriigi kutset, siis muudatuse jõustudes võib tõusta

taotlejate arv 100-ni. Välisriigi kutse tunnustamise eest tasutakse riigilõivu, mille suurus on 130

eurot. Seega riigi tulud kasvavad.

Muudatuse 11.3 rakendamine ei too kaasa tulusid ega kulusid KOV-le. Muudatuse rakendamine

võib kaasa tuua teatavaid kulusid riigile, kui kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistusi soovitakse sisestada järelevalve

teostamise lihtsustamise eesmärgil TTJA andmekogusse. Sellisel juhul kaasneksid riigile

teatavad kulud andmekogu arendamisel.

16

Muudatuse 11.4 rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavaid

tulusid ega kulusid, sest muudatusega kehtestatakse kompetentsuse nõuded isikutele, kes

teostavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöid. Eeldada võib, et

kompetentsetele isikutele hakatakse tulevikus väljastama kutsetunnistusi või osakutseid ning

sellekohased tehnilised lahendused on käesoleval hetkel Kutsekojal juba olemasolevas

andmekogus välja töötatud.

Järelevalvekohustuste muutmisel ja lisandumisel arvestatakse juba olemasolevate

tööjõuressurssidega ja täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta.

14. Edasine mõjude analüüs

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitavad lahendused

1. Kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele kompetentsetele isikutele üksnes

kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1. jaanuarist.

2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel elektrivaldkonnas tähtajalise piirangu

seadmine, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse

aastat.

3. Kompetentsuse nõuete kehtestamine kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele.

4. Kompetentsuse nõuete kehtestamine hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi-

ja hooldustööde tegijatele.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

JAH

15.3 Selgitus Seadmete, sh elektrivaldkonda, personali kompetentsuse nõuded on

reguleeritud seadme ohutuse seaduse 3. peatükis, mistõttu ei ole uue

seaduse väljatöötamine vajalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muudatused 1-4 eeldavad seadme ohutuse seaduse muutmist ja täiendamist.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Päästeametile, Transpordiametile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Suurusega Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti Elektroenergeetika

Seltsile, Autoettevõtete Liidule, Eesti Autoinseneride Liidule, Autode Müügi- ja

Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, E-Katedraal Koolituskeskus

OÜ-le, A1koolitus.ee OÜ-le, Oskuskoolitus OÜ-le, Juunika Koolitus OÜ-le, TK

Täienduskeskus OÜ-le, Gaasikasutuskoolituse OÜ-le, Inspecta Estonia OÜ-le ja MHV

Elektrikontroll OÜ-le.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Täiendav mõjude hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele eelnõu koostamise raames.

17

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu õiguslikke valikuid

kajastavat kontseptsiooni ei

koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

I kvartal 2025

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg IV kvartal 2025

22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Merike Ring

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

03.02.2025 nr 2-1/412-1

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Arvamuse avaldamiseks:

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Tallinna Transpordiamet

Sihtasutus Kutsekoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Elektroenergeetika Selts

Autoettevõtete Liit

Eesti Autoinseneride Liit

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

2 (2)

E-Katedraal Koolituskeskus OÜ

A1koolitus.ee OÜ

Oskuskoolitus OÜ

Juunika Koolitus OÜ

TK Täienduskeskus OÜ

Gaasikasutuskoolituse OÜ

Inspecta Estonia OÜ

MHV Elektrikontroll OÜ

Teadmiseks: Riigikogu, Riigikantselei

Merike Ring

[email protected]

1

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüs

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

I Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Olemasolev olukord

Käesolev väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) keskendub seadme ohutuse seaduse (edaspidi

SeOS) personali kompetentsusega seotud küsimuste lahendamisele. SeOS-i kohaselt peab

kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama

identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadme, selle kasutamise või seadmetööga kaasnevaid

ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. Kui õigusakt

näeb ette kompetentsuse tõendamise, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega

kutseseaduse (edaspidi KutS) tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega

või muu õigusakti kohase tõendiga.

Seadmete valdkonda kuuluvad erinevad seadmed, sh elektriseadmed, gaasiseadmed,

surveseadmed, masinad jne. SeOS-iga kehtestatakse kompetentsuse nõuded auditi kohustusega

seadmetega kokkupuutuvate isikute suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise

järelevaataja, seadmetööd või auditit tegev isik.

Viimaste aastate jooksul on seadme ohutuse valdkonnas tõstatunud neli suuremat murekohta:

1.1 Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste süsteem, kus kompetentsus tõendatakse nii

pädevus- kui ka kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud

palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei

saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse

omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud B

pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on

vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem

on killustunud.

Elektrivaldkonna pädevustunnistuste (A, B, B1 ja C) saamiseks on 16 eeldust, lisaks 2 auditi

pädevust, ühtne tasemete süsteem aga puudub. Lisaks on enamikus Euroopa Liidu

liikmesriikides kasutusel kutsetunnistused. Sellest tulenevalt teeks üleminek elektrivaldkonnas

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteemilt kutsetunnistustele tööjõuturul liikumise Euroopa Liidu

piires lihtsamaks. Erandiks on Põhjamaad, kus elektrivaldkonnas on kasutusel

pädevustunnistuste süsteem. Naaberriikide, Soome ja Rootsi, pädevustunnistuste süsteem aga

ei tähenda seda, et kehtiva riigisisese õiguse kohaselt Eestis pädevustunnistuse omandanud isik

saab selle tunnistuse alusel probleemideta seal tööle asuda.

1.2 Punkti 1.1 jätku probleemina saab elektrivaldkonnas esile tuua välisriigi kutsete

tunnustamise. Elektrivaldkonnas on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev

asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtub pädev asutus tunnistuse kehtivusaja seadmisel

tähtajast, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riigi pädev asutus. See aga tekitab

elektrivaldkonnas ebavõrdse olukorra ja annab teatud juhtudel eelise välisriigi kutse omanikule.

2

Kui Eestis väljastatakse elektrivaldkonnas pädevus- ja kutsetunnistusi viieks või seitsmeks

aastaks, siis Soomes väljastatakse tunnistusi tähtajatuna. Kui Soome tunnistusega elektrik

soovib Eestis elektritöid teostada, ei pea ta oma tunnistust taastõendama, küll aga peab seda

tegema Eestis väljastatud tunnistusega isik iga viie või seitsme aasta tagant. Taastõendamine

eeldab ka erialase koolituse läbimist. Seega on elektrivaldkonna turul olukord, kus Eestis

väljastatud tunnistusega isikud peavad end koolitama ja täiendama, samal ajal välisriigi

kutsetunnistusega isik aga mitte.

1.3 Seadmete valdkonnas, va elektrivaldkond, kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus

olema tõendatud (auditikohustusega seadmed), võib isik oma kompetentsust tõendada kutse-

või pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Kui kutse- ja pädevustunnistuste

väljastajatele on SeOS-is ja KutSis ettenähtud konkreetsed nõuded, siis muu õigusakti kohast

tõendit saab väljastada ilma konkreetsete sisuliste nõueteta. Lähtuda tuleb üldistest nõuetest,

mis tulenevad täiskasvanute koolituse seadusest (edaspidi TäKS). Nii ongi kraanade ja katelde,

välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas, kus ei ole ei kutse- ega

pädevustunnistuse väljastajaid ning vastavat kompetentsust tõendatakse muu õigusakti kohase

tõendiga. Järelevalve käigus on aga selgunud, et muu õigusakti kohase tunnistusega isikute

kompetentsuses on küsitavusi ning seda tuleks täpsemalt reguleerida.

Lisaks puudub ülevaade TäKS-i alusel tunnistuste väljastajatest ja isikutest, kellele tunnistus

väljastatud on.

1.4 Rohepööre on jõudnud kõikidesse eluvaldkondadesse, sh ka sõidukite valdkonda. Üha

rohkem võetakse kasutusele hübriid-, elektri- ja gaasiautosid. Kaugel ei ole ka tulevik, millal

liikluses leiavad laialdasemat kasutust vesinikuautod, eriti pikemate vahemaade läbimiseks.

2025. aasta alguse seisuga on Eestis kasutusel ligi 70 000 sõidukit, mis kasutavad ühel või teisel

viisil elektrit, gaasi või vesinikku. Hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode kütusesüsteemid

on oma olemuselt ohtlikumad kui ainult bensiini või diislikütust tarbivad sõidukid. Ükski

õigusakt täna mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödele nõudeid ei kehtesta. MTÜ

Autokutseõppe Liit väljastab küll erinevaid kutsetunnistusi transpordivaldkonnas, kuid need on

vabatahtlikud.

Hübriid- ja elektriautodesse paigaldatud akud on kõrgendatud pingega seadmed, seetõttu on

nende autode ohutuks remondi- ja hooldustööde jaoks isikul vaja täiendavaid elektrialaseid

teadmisi, ei piisa üksnes üldistest autotehnika teadmistest. Sarnaselt vajavad täiendavaid

tehnilisi teadmisi gaasiautode remondi- ja hooldustööde tegijad, sest gaasiautode kütust

hoitakse rõhu all olevates gaasiballoonides. Kütuseelemendiga vesinikuautod on tehniliselt

võttes samuti elektrisõidukid, mis toodavad hapnikust ja vesinikust ise endale elektrit.

Eesti autode remondi- ja hooldustöödega tegelevad ettevõtted ning autoalast haridust pakkuvad

õppeasutused on samuti näidanud üles huvi reguleerida hübriid- ja elektriautode remondi- ja

hooldustööde kompetentsuse nõudeid.

Probleemi 1.1. taustateave

SeOS § 10 lg 2 tulenevalt võib elektrivaldkonnas kompetentsust tõendada kutsetunnistusega

KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti

kohase tõendiga. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on

tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse

antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud

kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või

pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele.

Elektrivaldkonnas on paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem, mis on

killustunud ja raskesti arusaadav sektoris tegutsevatele osapooltele.

3

Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise

järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning

sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“1 (edaspidi määrus nr 88) § 1 lg 1 kohaselt kehtestab

määrus kompetentsuse nõuded auditi kohustusega seadmetega kokkupuutuvate isikute

suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit

tegev isik. Samuti kehtestab määrus nr 88 kompetentsuse nõuded elektritööd ja

elektripaigaldise käidutööd tegeva isiku suhtes, kes teeb seda mitte auditi kohustusega

seadmel, välja arvatud isiku suhtes, kes teeb tavaisikule lubatud elektritööd. Määruse 88 § 4 lg

1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et isiku kompetentsus peab olema tõendatud elektrivaldkonnas

elektripaigaldise käidu ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Isiku

kompetentsus ei pea olema tõendatud SeOS § 7 lg 3 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt

tavaisikule lubatud elektritöö puhul.

Kokkuvõttes peab isiku kompetentsus olema elektrivaldkonnas tõendatud, kui isik soovib

töötada auditi kohustusega elektriseadmega või teha elektritöid ja elektripaigaldise käidutöid

mitte auditi kohustusega seadmel. Elektrivaldkond ise on piisavalt keeruline ja lai ning see

on samuti üks mõjuv põhjus paljudest, miks valdkonnas võiks kehtida üks tunnistuste

süsteem, kus kõikidel osapooltel on lihtne ja arusaadav töötada.

Probleemi 1.2 taustateave

SeOS § 10 lg 5 sätestab, et kui SeOS-ist tulenevalt peab isiku kompetentsus olema tõendatud

ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis, kohaldatakse selle

tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust2 (edaspidi VKTS). SeOS-

iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamiseks pädev asutus TTJA. TTJA lähtub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

suuresti VKTS-is sätestatud nõuetest ning määruse nr 88 § 9 lg-st 6, mille kohaselt hariduse ja

töökogemuse olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemust

tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemus vastavad Eestis

omandatavale tasemele. Elektrialaseks kõrghariduseks võib lugeda ka enne 2002. aasta 1. juulit

omandatud tehnik-elektriku diplomit. SeOS ega ka VKTS ei sea ajalist piirangut

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel, mis tähendab, et aluseks tuleb võtta tunnistuse

tunnustamisel kehtivusaeg, mille on seadnud tunnistuse väljastanud riik.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluse käigus hinnatakse isiku omandatud

välisriigi kutsekvalifikatsiooni vastavust Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal

töötamiseks nõutavale kutsekvalifikatsioonile. Võrreldakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni

Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni

omandanud isiku õigus töötada Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal.

Euroopa Liidu üleselt kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ3 (edaspidi

direktiiv 2005/36/EÜ), mis on Eesti õigusesse üle võetud VKTS-ga. Direktiiv 2005/36/EÜ

reguleerib kõigi liikmesriigi kodanike, sh vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust

ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad

omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

Küll aga ei sätesta VKTS ega ka direktiiv 2005/36/EÜ võimalust välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel seada tähtajalist piirangut, see tähendab, et tähtajatuid tunnistusi tuleb tunnustada

ilma tunnistusele kehtivusaega lisamata. Käesolevaga oleme tekitanud olukorra, kus Eestis

tunnistuse saanud elektrivaldkonna kompetentsed isikud on tööturul ebavõrdses olukorras ning

võrdsed konkurentsi tingimused ei ole tagatud.

1 RT I, 05.01.2024, 12 2 RT I, 10.07.2020, 61 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

4

Probleemi 1.3 taustateave

Liiklusseadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remontijatele. Majandus- ja taristuministri 20. oktoobri 2022. a määruses nr

82 „Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise nõuded ja

kord“4 on kehtestatud küll gaasiautode tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja

kord ning nõuded kontrollijatele, kuid remontijate nõudeid viidatud määrus ei käsitle.

Kõnealuse määruse eesmärk on perioodiliselt kontrollida potentsiaalselt ohtu kujutava süsteemi

nõuetele vastavust. Ka SeOS ei sea nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi- vesinikuautode remondi-

ja hooldustööde tegijatele. Vastupidi, SeOS § 3 lg 3 kohaselt ei kohaldata SeOS-i

transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seade ja paikselt kasutatav seade, nagu

torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. Seega kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid

hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. On tekkinud

olukord, kus alternatiivseid kütuseid kasutatavaid sõidukeid võivad remontida ja hooldada

isikud, kellel puuduvad erialased teadmised elektrist või gaasist, et tagada ohutu teenuse

osutamine ja hiljem sõiduki kasutamine.

Samas kui samasugust ohtu kujutava elektri- või gaasiseadmega seadmetöö tegija kompetentsus

peab olema tõendatud kutse- või pädevustunnistusega.

Probleemi 1.4 taustateave

Kui seadmete valdkonnas peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma

kompetentsust tõendada ka muu õigusakti kohase tõendiga lisaks kutse- ja pädevustunnistusele.

Kompetentsuse nõuded on kehtestatud auditi kohustusega seadmete kokkupuutuvate isikute

suhtes, kelleks on seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd või auditit

tegev isik.

Seadme vahetu kasutaja kompetentsus peab olema tõendatud kraanade, katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, ja ohtlike ainete veoks ettenähtud veokite puhul. Ohtlike ainete

veoks ettenähtud veokite kasutajate kompetentsus on reguleeritud ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppes (edaspidi ADR). ADR on Eesti õigusesse üle võetud

autoveoseadusega5. Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate osas ei ole välja töötatud vastavat kutsestandardit ega ka sertifitseerimisskeemi ehk

et kutse andjat ega sertifitseerimisasutust, kes kutse- või pädevustunnistusi väljastaks, ei ole.

Seega saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, kasutajad

kompetentsust tõendada üksnes koolitusasutuse poolt väljastatud vastava tunnistusega.

SeOS ei kehtesta nõudeid seadmete vahetute kasutajate koolitusele, kui kompetentsust

soovitakse tõendada muu õigusakti kohase tõendiga. Sellisel juhul kehtivad üldised TäkS-i

nõuded, TäKS-i 2. peatükk sätestab nõuded täienduskoolitusasutuse pidamisele ja 3. peatükk

täienduskoolituse läbiviimisele. Täienduskoolituse õppekava koostamisel lähtutakse haridus- ja

teadusministri 19. juuni 2015.a määrusest nr 27 „Täienduskoolituse standard“6. Seega erialased

nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele

puuduvad ning need on vaja kehtestada tulevikus.

2. Sihtrühm

Sihtrühmad, keda probleem mõjutab, on eelkõige:

2.1 elektrivaldkonna pädevustunnistusega isikud;

4 RT I, 21.06.2023, 4 5 RT I, 22.12.2023, 7 6 RT I, 11.11.2016, 2

5

2.2 elektrivaldkonna kutse andjad ja personali sertifitseerijad ehk pädevustunnistuse

väljastajad;

2.3 elektrivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

2.4 elektrivaldkonna välisriigi kutset omavad isikud;

2.5 hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijad;

2.6 ettevõtjad, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde teenuseid;

2.7 kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad;

2.8 koolitusasutused, kes viivad läbi kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetute kasutajate koolitusi.

2.9 Järelevalveasutused:

TTJA, kes teostab järelevalvet SeOS-i nõuete, sh välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise,

täitmise nõuete üle.

Transpordiamet (edaspidi TRAM), kes tulevikus teostaks järelevalvet hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust osutavate ettevõtjate ja kompetentsete

isikute üle.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

3.1 Reguleerida elektrivaldkonna kompetentsetele isikutele kehtestatud nõudeid, tagades

seeläbi ühtne ja terviklik süsteem kõikidele seotud osapooltele.

Kehtiva õiguse kohaselt võivad elektrivaldkonnas töötada nii pädevus- kui ka kutsetunnistusega

isikud. Praktikas on see tekitanud probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad,

riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused on

vastava tunnistuse omanikul. Puudujääke on ka elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud.

Eesmärk on tagada elektrivaldkonnas kahelt paralleelselt tunnistuste (kutse- ja

pädevustunnistused) süsteemilt ühele, kutsetunnistustele, üleminekul kompetentsetele isikutele

võrdsed tingimused tööturule sisenemisel ja ühtsed konkurentsi tingimused sektori ettevõtetele.

3.2 Reguleerida elektrivaldkonna välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, eesmärgiga

tagada kõikidele tunnistuste omanikele, sõltumata sellest, kas isikule on väljastatud tunnistus

Eesti Vabariigis või välisriigis, võrdsed tingimused Eestis nimetatud valdkonnas tegutsemiseks.

Kui Soomes väljastatakse elektrivaldkonnas tunnistusi tähtajatuna, siis Eestis seatakse nii

kutse- kui ka pädevustunnistuse kehtivusele tähtaeg viis või seitse aastat. Selline olukord paneb

Eesti riigis väljastatud kutse- ja pädevustunnistuse omanikud ebavõrdsesse positsiooni, sest

tunnistuse kehtivuse ajal tuleb töötada elektrivaldkonnas ja läbida erialane koolitus, et jooksvalt

saaksid täidetud tunnistuse taastõendamise tingimused. Samas, kui Soome elektrivaldkonna

tunnistuse omanikul sellist kohustust ei ole.

Tulevikus on eesmärk seada elektrivaldkonna välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel tähtaeg

viis või seitse aastat, sõltuvalt sellest, millist kutsetaseme tunnustamist taotletakse.

3.3 Välja töötada ja kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetu kasutaja muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. SeOS-i

alamaktis sätestada minimaalsed sisulised nõuded, võttes arvesse TäkS-i nõudeid. Peamine

eesmärk on tagada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, isikute

piisavad teadmised seadmete käitlemisest, tagades seeläbi kõrgel tasemel ohutuse.

3.4 Välja töötada ja kehtestada nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutuse tase nimetatud sõidukite remontimisel

6

ja hooldamisel ning hilisemal autode kasutamisel. Kehtiva õiguse kohaselt hübriid-, elektri-,

gaasi- ja vesinikuautode remontijate kompetentsusele nõudeid kehtestatud ei ole. See tähendab,

et kui eelnimetatud sõidukit ei viida remondi- või hooldustööde teostamiseks autode maaletooja

esindaja juurde, ei ole tööde tegijal tihti tootjapoolset juhist ning on suur tõenäosus, et töid ei

viida läbi nõuetekohaselt. See aga võib omakorda viia teatud hetkel olukorrani, kus sõiduki

remontimine või hooldamine ja edasine kasutamine ei ole ohutu ning ohtu võib sattuda

töötegija, auto kasutaja, ümbritsevad inimesed või keskkond. Sõltuvalt kasutatavast

alternatiivsest kütuseliigist (nt elekter) kaasnevad selle käitlemisel erinevad ohud, näiteks

elektriauto aku on kõrgendatud pingega seade ja vajab täiendavaid erialaseid teadmisi.

Seetõttu on nii hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode omanike, nende remondi- ja

hooldustööde tegijate kui ka laiemalt ohutuse vaatest oluline, et tulevikus oleks kehtestatud

üheselt arusaadavad nõuded tööde tegijate kompetentsusele.

Kõigi 4 muudatuse vaates on seadme ohutuse seaduse personali valdkonnas oluline võrdse

konkurentsi tingimuse faktor, millega kaasneb ka täiendav õigusselgus.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõige 1 sätestab, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas on riigi majandus- ja ettevõtluspoliitika

elluviimine, muuhulgas tööstuse valdkonnas, ning tööstusohutuse korraldamine.

SeOS-i eesmärk on tagada seadmete ja nendega seotud protsesside ohutus.

KutS-s sätestatakse kutsesüsteemi loomise ja toimimise ning haldusjärelevalve alused.

TäKS-is sätestatakse täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused, täienduskoolitusasutuse

pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded, õppija õigus õppepuhkusele,

täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve.

VKTS-ga kehtestatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja

kord reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemiseks. VKTS-i eesmärk on võimaldada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

kaudu juurdepääs reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisele või füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemisele Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga võrdsetel tingimustel.

Direktiivi 2005/36/EÜ eesmärk on kehtestada kord, mille alusel liikmesriik, kes teeb

reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks

eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või

sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud

kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal

kutsealal töötada.

Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Haridusvaldkonna arengukava 2021–20357

eesmärk on, et Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end

7 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035

7

isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat

arengut.

HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“8 annab ülevaate

kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb

kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada

kavandatava reformi läbiviimist.

5. Tehtud uuringud

SeOS-i personali valdkonnas ei ole läbi viidud uuringuid, kuid 2021. aastal kirjutas Tallinna

Tehnikakõrgkooli tudeng Jessica Must lõputöö teemal „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja

remonttööde teostamise turu-uuring“9. Lõputöö eesmärgiks oli muuhulgas näidata, et

elektriajamiga autodele ei ole võimalik pakkuda nõuetekohast hooldus- ja remonttööde

teostamist väljaspool tehasesüsteemi ning esitati ettepanekud Eesti Autoinseneride Liidule

autonduse valdkonna spetsiifika täpsustamiseks, et vähendada elektriajamiga autode remondiga

seotud tööõnnetuste tekkimise tõenäosust. Analüüsi tulemustest järeldus, et kõikide autotootjate

poolt on kehtestatud elektriohutuse nõuded ning need erinevad sõltuvalt tootjast.

6. Kaasatud osapooled

VTK koostamisel tehti koostööd Kliimaministeeriumi ja TTJA-ga.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Puudutatud osapoolte (ettevõtjad ja kompetentsed isikud) teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH

Lisaks VTK-s tehtud regulatiivsetele õigusaktide muutmise ettepanekutele jätkatakse

paralleelselt ka puudutatud osapoolte teavitustegevustega.

7.1 Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Kaalutud mitteregulatiivsed lahendused on ettevõtjate ja kompetentsete isikute teavitamine,

rahastuse suurendamine, mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine ning

senise regulatsiooni parem rakendamine.

Ettevõtjate ja kompetentsete isikute teadlikkuse suurendamise peamine eesmärk on, et kõik

puudutatud osapooled on samas infoväljas ja igapäevatöös lähtutakse ühtsetest reeglitest ning

ohutus on kõikidel tasanditel tagatud. Teadlikkuse kasvatamisega tegeleb peamiselt TTJA, kes

8 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“ 9 Lõputöö „Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring“

8

viib iga-aastaselt läbi infopäevi ja teadlikkuse tõstmise üritusi, koostab juhendmaterjale ning

igapäevaselt nõustab ettevõtjaid ja kompetentseid isikuid.

Rahastuse suurendamine on seotud järelevalveasutuse ressursi kasvatamisega. See aitab

kindlasti kaasa infovahetuse tõhustumisele ja menetlusaegade lühenemisele.

Senise regulatsiooni parem rakendamine hõlmab teadlikkuse tõstmist, järelevalveressursside

paremat rakendamist ning toimivate protsesside tõhustamist nii ettevõtjate, kompetentsete

isikute kui ka järelevalveasutuste poolt. Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et

vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad

märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, valdkonnas ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma

olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata. Seadmete puhul on tegu

kõrgendatud riskitasemega valdkonnaga, kus ohutusnõuete eiramine võib kaasa tuua

märkimisväärseid kahjusid nii töötegijale, ettevõtjale, ümbritsevatele inimestele kui ka

keskkonnale.

Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et jätkatakse

samamoodi nagu siiani. Sellisel juhul ei muutu midagi. Ettevõtjad ja kompetentsed isikud

toimetavad samamoodi sektoris edasi, tõlgendades reegleid erinevalt või tehes tööd ilma kõiki

ohutusnõudeid järgimata. Selle tulemusena võib olla teostatud tööde tulemus puudustega,

mittenõuetekohane ja selle tagajärjel võib juhtuda õnnetus. Kõigele lisaks on

järelevalveasutused ülekoormatud.

7.2 Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Punktis 7.1 välja toodud lahendused näitavad, et isegi kui kõigi mitteregulatiivsete lahendustega

jätkata, siis probleemid ei kao, sest kehtiv regulatsioon ei võimalda tagada kõrget ohutuse taset

ja võrdseid konkurentsi tingimusi kõikidele osapooltele.

Seetõttu ei piisa üksnes mitteregulatiivsete meetmete rakendamisest, vaid muuta tuleks ka

kehtivat seadusandlust.

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Seaduseelnõu koostamisel on plaanis analüüsida lähiriikides kehtestatud nõudeid hübriid-,

elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele. Riikide valikul võetakse

aluseks peamiselt üks kriteerium, et tegu on Eesti naaberriikidega ning nimetatud riikides on

sarnane ühiskonnakorraldus ja õigussüsteem. Eelnõu koostamise käigus on plaan tutvuda

Soome, Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Poola hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode

remondi- ja hooldustööde tegijatele kehtestatud nõuetega. Võimalik, et osades riikides ei ole

samuti see valdkond veel reguleeritud, aga see selgub juba täpsemalt seaduseelnõu koostamise

analüüsi käigus.

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Regulatiivsete meetmete osas näeme järgmiseid võimalusi:

9

9.1 Alates 2031. aasta 1. jaanuarist lubada elektrivaldkonnas tõendada kompetentsust üksnes

kutsetunnistusega, tasemed 3-8. Luuakse üks elektrivaldkonna tunnistuste süsteem ning

paralleelne tunnistuste (kutse- ja pädevustunnistused) süsteem asendub kutsetunnistustega.

9.2 Seada elektrivaldkonna välisriigi kutsete tunnustamisel maksimaalne kehtivusaeg, võttes

aluseks Eesti riigis kehtivad kutsetunnistuste kehtivusajad, tase 3-5 on kutsetunnistuse

kehtivusaeg viis aastat ja tase 6-8 seitse aastat. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TTJA-l õigust

välisriigi kutsetunnistuse tunnustamisel ajalist piirangut seada ning nii on tekkinud olukord, kus

näiteks Soomes elektrivaldkonnas tähtajatu tunnistuse saanud isik saab ilmselge

konkurentsieelise Eesti turul tegutsemiseks. Seades välisriigi kutsete tunnustamisel tähtajalise

piirangu, tagame kõikidele elektrivaldkonnas tegutsevatele kompetentsetele isikutele võrdsed

tingimused sektoris tegutsemiseks.

9.3 Kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks. Kui täna väljastatakse

kraana vahetule kasutajale tunnistus, ei ole tunnistuse väljastamise aluseks oleval koolitusel

sätestatud erialaseid nõudeid sõltuvalt seadme liigist. See aga tekitab olukorra, kus erinevate

koolituste tase ja sisu on erinev ning seetõttu on vajalik seada minimaalsed nõuded muu

õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele.

9.4 Kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele. Kehtiva õiguse kohaselt eraldi nõudeid nimetatud autode

kompetentsusele kehtestatud ei ole. Samas on selge, et ohutuse tagamiseks peavad remondi- ja

hooldustööde tegijad oleme teadlikud ohtudest ja riskidest, mis auto remondi- ja hooldustööde

puhul võivad kaasneda ja erinevad sõltuvalt kasutatavast energialiigist.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

Kavandatavad muudatused on kaudselt läbi VKTS-i seotud direktiivi 2005/36/EÜ normidega.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus

Mõjude täpsem hindamine viiakse läbi sõltuvalt valitud lahendustest võimaliku seaduseelnõu

koostamise raames.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

Eesmärk on välja töötada eelnõu, millega tehakse vastavad muudatused elektrivaldkonnas

kutsetunnistustele üleminekuks ja välisriigi kutsete tunnustamise võrdsustamiseks riigisisese

õigusega. Lisaks kehtestatakse nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, vahetute kasutajate muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamiseks.

Samuti kehtestatakse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijate kompetentsusele.

Eelnõu väljatöötamine algab pärast väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside analüüsimist.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju eelkõige TTJA töökorraldusele. Mõju TRAM-i

töökorraldusele on hetkel keeruline hinnata. Seda saab hinnata peale seda, kui on selge, kuidas

ja mil määral reguleeritakse hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijate kompetentsuse nõudeid.

Muudatused avaldavad majanduslikku mõju peamiselt elektrivaldkonna ettevõtjatele ja sektoris

tegutsevatele kompetentsetele isikutele, samuti kraanade ja katelde, välja arvatud

10

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele ning hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustöid pakkuvatele ettevõtjatele ja kompetentsetele isikutele.

Muudatused võimaldavad sektoris tegutsevatel ettevõtjatel, kompetentsetel isikutel ja

järelevalveasutustel toimetada üheselt mõistetavas õigusruumis. Muudatused loovad võrdsed

konkurentsi tingimused nii ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele turul tegutsemiseks.

Eraldi tuleb rõhutada, et muudatuste tulemusena tagatakse ka nõuetekohase teenuse pakkumine

hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöödel ning seeläbi on tagatud

kõrgel tasemel ohutus.

Muudatused võimaldaksid TTJA-l võrdsete nõuetel alusel tunnustada välisriigi

kutsekvalifikatsioone, kokkulepitud tingimustel läbi viia järelevalvet kraanade ja katelde, välja

arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsuse nõuete üle.

11.1. Kavandatav muudatus 1 – kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele

kompetentsetele isikutele kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1 jaanuarist.

Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust

tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Elektrivaldkonnas tõendatakse

kompetentsust kas pädevus- või kutsetunnistusega. Paralleelne tunnistuste süsteem on

elektrivaldkonnas tekitanud olukorra, kus sektoris tegutsevad ettevõtjad, kompetentsed isikud,

riigihangete korraldajad ja teised seotud isikud ei ole ühes infoväljas ning arusaam kehtivatest

nõuetest erineb. Puudub selge teadmine, milline pädevus või kutse millele vastab ja mis õigused

on vastava tunnistuse omanikul. Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule

on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab.

Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis ja sektori ohutuses, kuivõrd valdkonna

pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud.

Eesti on piisavalt väike riik, millest tulenevalt võiks elektrivaldkonna kompetentsuse

tõendamiseks olla üks tunnistuste süsteem, mis on kõikide asjaosaliste jaoks üheselt arusaadav

ja millega tagatakse elektritööde kõrge ohutustase projekteerimisest kuni elektripaigaldise

kasutusele võtmiseni.

Lisaks on Lääne-Euroopas elektrivaldkonnas kutsetunnistustega kompetentsuse tõendamine

rohkem levinud kui pädevustunnistustega, pikemalt punktis 11.2. See on samuti oluline ja

mõjuv põhjus, miks on mõistlik üle minna kutsetunnistustele. Pädevustunnistused on vähem

levinud ja neid kasutatakse kompetentsuse tõendamiseks naaberriikides, Soomes ja Rootsis.

Kutsetunnistuse kuupäeva nõue, 2031. a 1. jaanuar, on tingitud asjaolust, et

pädevustunnistusega isikud, kes soovivad edaspidi jätkata töö tegemist samal kutsetasemel,

saaksid vajadusel veel ühe korra taotleda pädevustunnistuse ning samal ajal end täiendada või

tagasi ülikooli minna.

Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et kutsesüsteemis on olemas kõik kutsetasemed,

otsustatakse elektrivaldkonnas üle minna kutsetunnistustele.

11.1.1. Muudatusega kaasnev majanduslik mõju ettevõtjatele, kompetentsetele isikutele

ja pädevus-/kutsetunnistuste väljastajatele (sihtrühmad 2.1-2.3)

Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika

Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb

11

kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt

suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut.

Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kes omavad

käesolevaga pädevustunnistust, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise

tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne

majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad

otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvad kulud.

Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus

kaasa negatiivse majandusmõju.

Summeerides kutsetunnistustele ülemineku mõju elektrivaldkonnas, on mõju kokkuvõttes

positiivne, sest kaasnev nõuete selgus ja ühtsus ning sektoris töötavate isikute kasvav erialane

kompetents toovad kaasa elektriprojektide ja -tööde parema kvaliteedi, mille tulemusena

vähenevad kulud, mida tehakse tööde hilisemal ümbertegemisel või parandamisel.

11.2. Kavandatav muudatus 2 – seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis

aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat.

Kehtiv SeOS ega ka VKTS ei reguleeri välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtaja

seadmist. SeOS sätestab üksnes isiku kompetentsuse tõendamise nõude, kui isiku kompetentsus

peab olema tõendatud ning isik on omandanud nõutaval tasemele kompetentsuse välisriigis,

kohaldatakse selle tunnustamisele VKTS-i. SeOS-iga reguleeritud kompetentsusele esitatavate

nõuete puhul on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädev asutus TTJA. VKTS

kehtestab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise alused, tingimused ja korra reguleeritud

ametikohal või kutsealal töötamiseks või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks.

Olukorras, kus elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel ei ole õigust

tähtaega seada, saavad Eesti turul töötades eelise nende riikide tunnistustega isikud, kus

tunnistusi on väljastatud tähtajatult, nt Soome. Kui Eestis peab elektrivaldkonnas sõltuvalt

tasemest taastõendama kutsetunnistust viie või seitsme aasta tagant, siis tähtajatu tunnistuse

puhul seda nõuet ei ole. Tähtajatu tunnistuse taotlemine piirdub ühekordse kuluga esmakordsel

taotlemisel. Samas kui tähtajalise tunnistuse puhul tuleb läbida enne tunnistuse kehtivuse

lõppemist täiendkoolitus ja olla jätkuvalt tegev soovitud kutset taotleval erialal. Nii

täiendkoolituse kui ka taastõendamisega kaasneb taotlejale kulu. Täiendkoolituse kulu suurus

sõltub koolituse mahust ning kutsetunnistuse taastõendamise kulu jääb vahemikku 100-300

eurot. Arvestades, et inimene töötab eluea jooksul 40-50 aastat ning kui iga viie või seitsme

aasta tagant tuleb läbida täiendkoolitus ja taastõendada kutsetunnistus, kaasnevad sellega

märkimisväärsed kulud.

Tulenevalt eeltoodust seatakse elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel sõltuvalt taotletavast tunnustamise tasemest tähtajaline piirang kas viis või

seitse aastat.

11.2.1. Muudatusega kaasnev mõju välisriigi kutset omavatele isikutele (sihtrühm 2.4)

Positiivse mõjuna saab elektrivaldkonnas välisriigi kutset omavate isikute osas välja tuua

pideva erialase täiendamise ja uute teadmiste omandamise tööea jooksul. Samas negatiivse

mõjuna kaasneb sellega isikutele märkimisväärne rahaline kulu, kui soovitakse edaspidi Eestis

elektrivaldkonnas töötada. Kui praegu tunnustab TTJA aastas umbes 30 välisriigi kutset, siis

12

muudatuse jõustudes võib tõusta taotlejate arv 100-ni. See on kolmekordne tõus ja sellisel juhul

jõuab TTJA-ni ühes kuus 8-9 taotlust.

Summeerides mõju välisriigi kutset omavatele isikutele, kaaluvad kaasnevad kulud positiivse

mõju üle ning kokkuvõttes on mõju negatiivne. Samas laiem mõju elektrivaldkonnale on

positiivne, sest seeläbi paraneb üldine elektritööde kvaliteet.

11.2.2. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

(sihtrühm 2.9)

TTJA-le kaasnev mõju on pigem negatiivne, sest seades välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel välisriigi kutsetele tähtajalise piirangu, võib prognoosida välisriigi kutsete

taotluste kasvu ning TTJA töökoormuse kasvu. Samas, kui kompetentsete isikute teadmised

käivad ajaga kaasas ja täienevad, kaasneb sellega üldine ohutaseme tõus elektrivaldkonnas ning

pikemas perspektiivis on mõju sektori üleselt positiivne.

11.3. Kavandatav muudatus 3 – kehtestada nõuded kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele.

Kehtiva SeOS-i kohaselt, kui isiku kompetentsus peab olema tõendatud, võib isik oma

kompetentsust tõendada kutsetunnistusega KutS tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Eeldatakse, et isiku kompetentsus on

tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus KutS tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud

pädevustunnistus.

Kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistuste

osas ei ole kutsetunnistuse väljastajat ega sertifitseerimisasutust, kes väljastaks vastavat

pädevustunnistust. Seetõttu saavad kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katelde, vahetud kasutajad tõendada oma kompetentsust üksnes muu õigusakti kohase tõendiga.

SeOS ei kehtesta nõudeid muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele, mis

tähendab, et lähtuda tuleb TäkS-is sätestatud nõuetest. Samas TäkS kehtestab üksnes üldised

täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded. TäkS ei kehtesta

koolituse sisulisi nõudeid. See aga on tekitanud olukorra, kus puuduvad nõuded koolituse sisule

ning kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate

teadmised ja oskused on väga erineval tasemel ning see mõjutab üldist ohutaset. On juhtunud,

et kraanade koolituse korraldanud ettevõte on peale koolituse läbimist väljastanud isikule kutse-

või pädevustunnistuse, kuigi sellekohast õigust ettevõttel ei ole. TTJA-ni on sellekohast infot

jõudnud 2023. aasta jooksul mitmel korral. Samas võib selliseid tunnistusi olla väljastatud palju

rohkem.

Peale seda kui kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute

kasutajate kompetentsuse tõendamisele muu õigusakti kohase tõendiga on kehtestatud nõuded,

tuleks nende nõuete alusel väljastatavad tunnistused sisestada ühtsesse andmekogusse. TTJA

teostab SeOS-i nõuete täitmise üle järelevalvet, seega oleks kõige mõistlikum lisada tunnistused

tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi andmekogusse10 (edaspidi TTJA andmekogu).

See aitab TTJA-l parandada ja tõhustada kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega

katlad, järelevalve teostamist.

Tingituna eeltoodust ja asjaolust, et kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate teadmiste ja oskuste tase on erinev,

kehtestatakse nõuded muu õigusakti kohase tõendiga kompetentsuse tõendamisele.

10 RT I, 05.01.2024, 15

13

11.3.1. Muudatusega kaasnev mõju kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele (sihtrühm 2.7)

Positiivse mõjuna kaasneb kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad,

vahetutele kasutajatele kompetentsuse nõuete osas õigusselgus. Kaasneb selge ja arusaadav

kompetentsuse taotlemise struktuur ning ülevaade koolitusteenuse pakkujatest. Negatiivse

mõjuna saab välja tuua täiendavalt kaasneva rahakulu. Kompetentsuse nõuete täpsustumisel

kaasneb koolitusteenuse pakkujale täiendav aja- ja rahakulu, mis kajastub koolitusteenuse

hinnas ning mille maksab lõpuks kinni kompetentsust taotlev isik.

11.3.2. Muudatusega kaasnev mõju koolitusasutustele, kes viivad läbi kraanade ja katelde,

välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate koolitusi (sihtrühm 2.8)

Positiivse mõjuna saab välja tuua kaasneva õigusselguse koolitusasutustele. Teadaolevalt on

Eestis vastavasisulise koolitusteenuse pakkujaid käesoleval ajal ligikaudu 10. Kui kraanade ja

katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, vahetute kasutajate kompetentsusele, sh

koolituse sisule, kehtestatakse minimaalsed nõuded, on ka koolitusasutustel edaspidi lihtsam ja

selgem koolitusi pakkuda. Esialgu kaasneb koolitusasutustele negatiivse mõjuna lisatöö

pakutavate koolituste ülevaatamise, täiendamise ja muutmisega.

Summeerides mõju koolitusasutustele, on mõju igal juhul positiivne, sest kaasnev õigusselgus

ja nõuete ühtsus kompenseerivad koolitusteenuse pakkumisega kaasneva rahalise kulu.

11.3.3. Muudatusega kaasnev mõju TTJA-le (sihtrühm 2.9)

Muudatusega kaasneb TTJA töökorraldusele üksnes positiivne mõju, sest kompetentsuse nõuete

ühtlustamisega tagatakse vastutavate isikute teadmiste ja oskuste ühtlane kõrge tase ning

seeläbi kasvab üldine ohutustase kraanade ja katelde valdkonnas. Samuti on TTJA-l lihtsam

teostada igapäevast järelevalvetööd, kui kõik puudutatud osapooled on samas infoväljas ja

lähtutakse kokku lepitud reeglitest.

11.4. Kavandatav muudatus 4 – kehtestada hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode

remondi- ja hooldustööde tegijate kompetentsusele nõuded.

Kehtiv õigus ei kehtesta nõudeid hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi- ja

hooldustööde tegijatele. SeOS-st kohaldatakse seadmele, seadme kasutusele võtmisele ja

kasutamisele ning seadmetööle, kui seadmest lähtub oht inimese elule või tervisele, asjale või

keskkonnale ning kui selle ohu vältimine ei ole reguleeritud muu õigusaktiga. Küll aga ei sätesta

SeOS nõudeid transpordivahendile, välja arvatud sellele paigaldatud seadmele ja paikselt

kasutatavale seadmele, nagu torujuhe, köistee ja muu sarnane transpordivahend. On tekkinud

olukord, kus Eestis on registreeritud ligi 70 000 sõidukit (tabel), mis kasutavad ühel või teisel

viisil kütusena elektrit, gaasi või vesinikku.

Tabel Eestis registreeritud sõidukid kütuse liigi järgi seisuga 1. jaanuar 2025.a.

Kütuse liik Sõidukite arv

Bensiin-CNG 2170

Bensiin-CNG-Elekter 1

Bensiin-CNG-Etanool 6

Bensiin-CNG-LPG 3

Bensiin-Elekter 38 857

Bensiin-Elekter-Etanool 2

Bensiin-Elekter-LPG 908

14

Bensiin-Elekter (laetav) 5009

Bensiin-Elekter (laetav)-LPG 7

CNG 2873

CNG-LPG 16

Diislikütus-Elekter 9710

Diislikütus-Elekter (laetav) 598

Elekter 8388

Elekter-Vesinik 11

Kokku 68 559

See aga tähendab ka, et nende sõidukite remondi- ja hooldustööde tegijad peavad omama

spetsiaalseid erialaseid teadmisi, ei piisa üksnes sisepõlemismootoriga sõidukeid puudutavast

informatsioonist. Seetõttu on eriti oluline ennekõike ohutuse vaatest, et sõidukite remondi- ja

hooldustööde tegijad oleksid teadlikud ja omaksid teadmisi eri kütuseliikidega sõidukite

erinevuste kohta. Käesoleval hetkel töötavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode

erialaste teadmistega isikud autode maaletoojate esindustes. Levinud on praktika, kus autode

tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite

maaletoojatele ja edasimüüjatele ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust

pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see

info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised

nõuetekohase teenuse pakkumiseks.

Tulenevalt eeltoodust kehtestada kompetentsuse nõuded hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele eesmärgiga tagada kõrge ohutustase

sõidukite kasutamisel ning remondi- ja hooldustööde tegemisel.

11.4.1. Muudatusega kaasnev mõju ettevõtjatele, kes osutavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust ning mõju eelnimetatud tööde tegijatele

(kompetentsed isikud) (sihtrühmad 2.5-2.6)

Positiivse mõjuna kaasneb ettevõtjatele kui ka kompetentsetele isikutele nõuete ja kohustuste

osas õigusselgus, mis peaks edaspidi märkimisväärselt lihtsustama hübriid-, elektri-, gaasi- ja

vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teostamist. Negatiivse mõjuna kaasneb mõlemale

sihtrühmale täiendav rahaline kulu. Kompetentsetel isikutel tuleb end koolitada ning omandada

vastav kutse, kutseeksami sooritamisega kaasneb kulu. Ettevõtjad peavad nõuetekohase teenuse

osutamiseks tagama ajakohased materjalid ja vahendid eri kütuse liikidega sõidukite remondi-

ja hooldustööde teostamise kohta, millega kaasneb samuti rahaline kulu. 2023. aastal tegutses

Statistikaameti andmetel mootorsõidukite remondi- ja hooldustöödega suurusjärgus 2800

ettevõtet.

Summeerides mõju hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode ettevõtjatele ja kompetentsetele

isikutele, on mõju pigem positiivne, kuna kaasnevad kulud ei kaalu üles kaasnevat õigusselgust,

kvaliteetse teenuse osutamist ja laiemalt ohutustaseme märkimisväärset tõusu.

11.4.2. Muudatusega kaasnev mõju Transpordiametile (sihtrühm 2.9)

Positiivse mõjuna saab välja tuua üldise ohutustaseme kasvu, kui autode remondi- ja

hooldustööde teenust osutavad teadmiste ja oskustega isikud, sest viimastel aastatel on

sagenenud õnnetused hübriid-, elektri- ja gaasiautodega.

15

Negatiivse mõjuna kaasneb TA-le teatav töökoormuse kasv, kuna hetkel ei ole hübriid-, elektri-

, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijatele kompetentsuse nõudeid

kehtestatud. Samas ei tähenda muudatuse tegemine, et TA peaks hakkama teostama

lauskontrolle, pigem on järelevalve riskihinnangu põhine. Järelevalvet on kindlasti lihtsam ja

tõhusam teostada, kui on kehtestatud ühtsed nõuded, mis on kõikidele osapooltele üheselt

arusaadavad.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Muudatusega 11.1 kaasneb nii kutsetunnistuse väljastajatele kui ka kompetentsetele isikutele

(pädevustunnistusega isikud) täiendav halduskoormus. Kutsetunnistustele üleminekul peavad

pädevustunnistusega isikud end kurssi viima muutuvate nõuetega. Kutsetunnistuste

väljastajatele kaasneb märkimisväärne halduskoormus, kuna kasvab kutsetunnistuste taotluste

arv.

Muudatusega 11.2 kaasneb elektrivaldkonna välisriigi tähtajatut kutset omavatele isikutele

Eestis tegutsedes täiendav halduskoormus. Välisriigi tähtajatut kutset omavad isikud peavad

sõltuvalt kutsetasemest laskma viie või seitsme aasta järel oma kutset tunnustada. See eeldab

aga pidevat erialast täiendamist ja uute teadmiste omandamist.

Muudatusega 11.3 kaasneb nii kraanade ja katelde, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad,

vahetutele kasutajatele kui ka koolitusasutustele, kes nimetatud kompetentside osas

koolitusteenust pakuvad täiendav halduskoormus. Koolitusteenuse osutajad peavad

ajakohastama ja sisustama koolituse struktuuri ja sisu. Kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetud kasutajad peavad end kurssi viima uute kompetentsuse

nõuetega.

Muudatusega 11.4 kaasneb täiendav halduskoormus ettevõtjatele, kes hübriid-, elektri-, gaasi-

ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde teenust pakuvad kui ka mõju kompetentsetele

isikutele, kes töid teostavad. Ühtlasi tuleb ettevõtetel ja kompetentsetel isikutel end kurssi viia

uute nõuetega, mis hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde

tegemisele kehtestatakse, ning see mõju on märkimisväärne.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsusüksuste _(edaspidi

KOV) eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuse 11.1 rakendamine ei too riigile ega KOV-le kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid,

kuna muudatus puudutab üleminekut elektrivaldkonna kompetentsete isikute paralleelselt

tunnistuste süsteemilt kutsetunnistuste süsteemile.

Muudatuse 11.2 rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid KOV-le. Küll aga

kasvavad riigi tulud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel kehtivusaja seadmisega, sest

välisriigi tähtajatut kutset tuleb edaspidi tunnustada teatud aja (viis või seitse aastat) möödudes.

Kui praegu tunnustab TTJA aastas u 30 välisriigi kutset, siis muudatuse jõustudes võib tõusta

taotlejate arv 100-ni. Välisriigi kutse tunnustamise eest tasutakse riigilõivu, mille suurus on 130

eurot. Seega riigi tulud kasvavad.

Muudatuse 11.3 rakendamine ei too kaasa tulusid ega kulusid KOV-le. Muudatuse rakendamine

võib kaasa tuua teatavaid kulusid riigile, kui kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katelde, vahetute kasutajate tunnistusi soovitakse sisestada järelevalve

teostamise lihtsustamise eesmärgil TTJA andmekogusse. Sellisel juhul kaasneksid riigile

teatavad kulud andmekogu arendamisel.

16

Muudatuse 11.4 rakendamine ei too riigile ega kohalikule omavalitsusele kaasa täiendavaid

tulusid ega kulusid, sest muudatusega kehtestatakse kompetentsuse nõuded isikutele, kes

teostavad hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustöid. Eeldada võib, et

kompetentsetele isikutele hakatakse tulevikus väljastama kutsetunnistusi või osakutseid ning

sellekohased tehnilised lahendused on käesoleval hetkel Kutsekojal juba olemasolevas

andmekogus välja töötatud.

Järelevalvekohustuste muutmisel ja lisandumisel arvestatakse juba olemasolevate

tööjõuressurssidega ja täiendavaid tööjõukulusid ette ei nähta.

14. Edasine mõjude analüüs

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitavad lahendused

1. Kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele kompetentsetele isikutele üksnes

kutsetunnistuse nõue alates 2031. aasta 1. jaanuarist.

2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel elektrivaldkonnas tähtajalise piirangu

seadmine, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse

aastat.

3. Kompetentsuse nõuete kehtestamine kraanade ja katelde, välja arvatud

automaatjuhtimisega katlad, vahetutele kasutajatele.

4. Kompetentsuse nõuete kehtestamine hübriid-, elektri-, gaasi,- ja vesinikuautode remondi-

ja hooldustööde tegijatele.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

JAH

15.3 Selgitus Seadmete, sh elektrivaldkonda, personali kompetentsuse nõuded on

reguleeritud seadme ohutuse seaduse 3. peatükis, mistõttu ei ole uue

seaduse väljatöötamine vajalik.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Muudatused 1-4 eeldavad seadme ohutuse seaduse muutmist ja täiendamist.

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, Päästeametile, Transpordiametile, SA-le Kutsekoda, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Suurusega Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidule, Eesti Elektroenergeetika

Seltsile, Autoettevõtete Liidule, Eesti Autoinseneride Liidule, Autode Müügi- ja

Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, E-Katedraal Koolituskeskus

OÜ-le, A1koolitus.ee OÜ-le, Oskuskoolitus OÜ-le, Juunika Koolitus OÜ-le, TK

Täienduskeskus OÜ-le, Gaasikasutuskoolituse OÜ-le, Inspecta Estonia OÜ-le ja MHV

Elektrikontroll OÜ-le.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Täiendav mõjude hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele eelnõu koostamise raames.

17

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

Eelnõu õiguslikke valikuid

kajastavat kontseptsiooni ei

koostata.

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg

I kvartal 2025

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg IV kvartal 2025

22. Vastutava ametniku nimi ja kontaktandmed Merike Ring

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

03.02.2025 nr 2-1/412-1

Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsus

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks seadme ohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Arvamuse avaldamiseks:

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Päästeamet

Tallinna Transpordiamet

Sihtasutus Kutsekoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

Eesti Elektroenergeetika Selts

Autoettevõtete Liit

Eesti Autoinseneride Liit

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

2 (2)

E-Katedraal Koolituskeskus OÜ

A1koolitus.ee OÜ

Oskuskoolitus OÜ

Juunika Koolitus OÜ

TK Täienduskeskus OÜ

Gaasikasutuskoolituse OÜ

Inspecta Estonia OÜ

MHV Elektrikontroll OÜ

Teadmiseks: Riigikogu, Riigikantselei

Merike Ring

[email protected]

--- Tsiteerides surematut romaaniklassiku Jaan Rannapi kultusteost "Agu Sihvka annab aru": "Selleks, et kõik ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest..." Lugedes Merle Ringi koostatud "Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust", jääb esmalt silma, et kirjatüki autori kohaselt on seal neli põhilist probleemi: 1) elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem, 2) välisriigi kutsete tunnustamine, 3) kraanad ja katlad, ja 4) elektriautode remont. Tunnistan, et ma ei tea midagi kateldest ja kraanadest ning seda ma antud kirjatükis ei kommenteeri. Etteruttavalt võib öelda, et selles dokumendis, mida nimetatakse VTK-ks (nimetame seda ka meie nii), on palju ühesuunalisi kordusi, näiteks see, et paralleelne sertifitseerimisüsteem on arusaamatu. Samas pole viidatud, kuidas sellise järelduseni on jõutud. Jääb mulje, et see paralleelsüsteem ametnikule lihtsalt ei meeldi ja kui ei meeldi, kustutame selle ära, kuidas see mõjutab inimesi, ametnikku ei huvita. VTK-s, lk 7, on rikutud hea viitamise tava, nimelt on viidatud Jessica Musta lõputööle "Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring." Tavaliselt ei viidata esimese astme kõrghariduse töödele. Eesti Vabariigis on vaid üks teaduskraad, ja see on doktorikraad; seega madalama kraadi tehtud töödes pole teaduslikku põhjendust. Seetõttu pole Jessica Musta lõputöös toodud näited just teaduslik alus millegi tegemiseks. Aga alustame algusest. Dokumendis mainitud esimene suurem probleem on elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem. Iseenesest ei ole paralleelne tunnustamine, Eesti Vabariigis uudne ega ainulaadne. Näiteks on Eestis olemas kaks asutust, kes annavad välja relvalubasid tsiviilisikutele. Üks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja teine on Kaitseliit (edaspidi KL). Selleks, et saada PPA-st relvaluba, peab olema EV kodanik ja tegema relvaeksami PPA-s, mille jaoks pead teadma RelvS. Et saada KL-ist relva, peab samuti olema kodanik, tegema eksami tuginedes samale RelvS-ile ja olema ka KL-i liige. Näiteks kui ma olen tavaline Eesti Vabariigi kodanik, töötan OÜ-s X ja olen KL-i liige, on mul võimalik soetada kaks Glock 17 relva, millest üks asub PPA registris ja teine KL-i registris. Kuna need registrid pole ühendatud, siis tegelikult pole kummalgi ametkonnal teadmist, millised relvad mul tegelikult käes on. Iseenesest pole see probleem, sest relvaseaduses on öeldud, kui palju mul tohib olla relvi ja kui neid on rohkem kui üks, mida ma pean sellisel juhul tegema. Mina ise jälgin seadust ja huvitava isikuna olen teadlik. Selline süsteem pole seni tekitanud erilisi suuri arutelusid, et kumb relvaluba on õigem. Samuti pole tekitanud duaalsus suurimaid probleeme, sest enamus, kes on relvadega ringi käinud ja midagi korda saatnud, on saanud need PPA-st, mitte KL-ist. Kuid vaatamata sellele pole kellegi olnud soovi viia käsitulirelvad ühtse registri alla. VTK-s on väidetud järgmist: /Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul." Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et näiteks kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud./ Minu tagasihoidlik küsimus on, kust on võetud arusaam, et praktikas on tekitanud palju probleeme. Õigemini, kui juba mainida sõna "praktikas", siis oma olemuses tähendab see sõna seda, et kuskil peab olema mingi probleem tõstatunud, näiteks kahjuhüvitiste väljamaksete suurenemine, järelvalveasutustele tehtud suurem hulk kaebusi 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga ning see peaks kasvama aastast aastasse. Näiteks, kui me statistiliselt võtame alguseks aasta 2009 ja liigume aastasse 2024,

siis peaks 15 aastaga olema kaebuste kõver tõusujoones. Mingit viidet uurimuslikele statistikale või graafikule ma kahjuks kirjatükis ei näe. On tunne, et ametnik on kirjutanud selle probleemi sinna, sest ta arvab nii; kas see ka reaalsuses nii on, pole oluline. Kui me tahame midagi väita ja seda veel, et see on "praktikas" nii, siis tuleb esitada ka tõendid. VTK- s ei ole teadmine, millistele praktilistele faktidele ametnik tugineb. Seega on ütlused paljasõnalised ja tuleb lugeda vääraks. Kui me võtame lahti Majandus- ja taristuministri määruse nr 88: "Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded", siis seal § 8 ütleb, mida tohib teha A pädevuse, B pädevuse, B1 pädevuse ja C pädevuse alusel. Lugedes määruse 88 § 8 lg 2, on A klassi omaval isikul lubatud teha kõiki töid, mis elektrialal ette tuleb, olenemata pinge klassist. Antud määruse lg 3-s on öeldud, et B pädevusega isik saab teha kõiki samu tegevusi, mis on lubatud teha A pädevusega isikul, aga madalpingel. Kuna pingeklasse on kaks: madal- ja kõrgepinge, siis sisuliselt on kaetud § 8 lg 2 ja lg 3 ka kogu lubatavate tööde ulatus. Kuid millegi pärast on määrust andes ette nähtud madalpinges osas kaks erisust: lg 5 ja lg 6, kus on öeldud, mida saab teha B1 ja C pädevusega. Jääb selgusetuks, millest täpselt ametnik aru ei saa, sest määrus nr 88 lg 2 ja lg 3 ütlevad, mida võib teha A ja B pädevusega, see on väga selgelt kirjas. Nendes kahes pädevuses võib teha töid A pädevuse puhul kogu valdkonna ulatuses, nii kõrgepinges kui madalpinges, ja B puhul teha kõiki töid, aga pingeala ulatuses. Olenemata, milliseks ametniku poolt lubatud uus süsteem ka ei kujuneks, katab see kaks pädevust ära kogu spektri. Arvestades, et kadude valemis vool suureneb eksponentsiaalselt, on elektriala ülekanded jagunenud madal- ja kõrgepingeks. Ehk siis ka uus tulev süsteem võtab arvesse just seda määratlust. Tegelikult ei saa lihtsamaks kui A ja B pädevuse olemasolu süsteemi teha. Me võime arutada, kas B1 ja C on üldse vajalikud, sest kaks esimest katavad kogu spektri, ja kas pole mõtet neid ära kaotada kui ühte seaduses eksisteerivat rudimenti. Kuid kui on plaanis teha kutsetasemeid rohkem kui kaks, läheb loodav süsteem oluliselt keerulisemaks ja vähem arusaadavaks. Mis peab selleks tegema, et saada neid pädevusi? Määruse nr 88 § 9 on kirjas selgelt, mida peab selleks tegema, et saada A, B, B1 või C pädevus. Norm on selgelt lahti kirjutatud ja adekvaatne. Selle süsteemi eelis on see, et näiteks § 9 lg 3 p 3 annab isikule minimaalsete võimalustega kuskilt alustada, ehk saada B1 pädevuse, mis võimaldab näiteks kehva majandusliku taustaga isikul (neiu või noormees) minna tööle, teenida raha ja areneda. Tööle minekuks peab sul olema vähemalt kutseharidus. Ehk siis, kui sa suundud pärast põhikooli kutsekooli ja saad kutsehariduse, on võimalik hakata tööle. Sama §-i lg 2 p 8 ütleb, et kui isikul on B1 ja keskharidus, saab ta omandada B pädevuse, tehes eksami. Ehk siis, kui isikul, tehes tööd ja teenides raha, tekib soov end täiendada, ja ta sooritab keskhariduse eksami, on tal võimalus saada B pädevus. Siit tulenevalt saab ta parema töö ja rohkem raha ning sama § lg 1 p 3 ütleb, et kui on keskharidus ja B pädevus ning 2 aastat korralikult tööd tehtud, on võimalik areneda A pädevuseni. Miks võtta inimeselt ära selline võimalus, miks suunata kõiki raamidesse, kui me räägime elukestvast õppest? Samas kui isik tahab vahetada elukutset, siis on see oluliselt kergem, kui hakata seda tegema, käies täismahus koolis. Samuti ei pea igaüks A pädevuse saamiseks omandama kõrgharidust. Eesmärk ei ole kõiki kõrgelt harida, vaid teha nii, et riik oleks vähem koormatud ning kõigil oleks võimalik saavutada soovitud maksimum oma võimete kohaselt.

VTK-s, lk 10, on kirjas ametniku õhku visatud paljasõnaline väide, nimelt: "Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab." Tulenevalt määrusest nr 88 § 8 lg 2, siis see pädevustunnistus vastab kõige kõrgemale kutsekvalifikatsioonile, ehk siis seda pädevust omav isik võib teha Eesti Vabariigis tööd terves elektritööde haldusalas. Tänasel hetkel pole oluline, kas see meistrimees on kunagi teinud eksami filosoofias. Lugedes sama VTK-d, jääb mulje, et ametniku sooviks on, et sellel ajal, kui meistrimees posti otsas mutreid keerab, oskaks ta ka vestelda Kanti imperatiividest. VTK-s toodud väide: "HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring 'Kutsesüsteemi rakendumise analüüs' annab ülevaate kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada kavandatava reformi läbiviimist." See dokument, millele on viidatud VTK-s, asub internetis [link]. Selles dokumendis on lk 23 tehtud ilus joonis, kuidas kutsesüsteemid rakenduvad, ehk siis, kui lugeda majandusministeeriumi määruse 88 §-e 8 ja 9 ning vaadata antud joonist, saab selgeks, mida katab A pädevus, mida B ja B1 pädevus ning mida C pädevus. Ametniku väide, et kõik on keeruline, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Samas, nagu juba enne kirjutasin, on neid kutsetasemeid seal joonisel 8. Ehk siis, kuidas saab kaheksa fraktsiooniline süsteem olla kergem kui sisuliselt kahe fraktsiooniline pädevussüsteem? Tegelikult on maailmas kasutusel ka näiteks dualistlik mõõtesüsteem, milles kirjutatakse teadustöid. Maailma suurima majandusega riik, USA, ei kasuta teadustöödes meetersüsteemi. Jällegi, kui on vaja, osatakse jalad ja jardid meetersüsteemi teisendada. Jah, tulevad komadega arvud ja võib-olla ei ole kirjatükis või tabelis eriti kaunid, kuid kõik saavad aru. Küsite, miks? Sest osatakse mõelda ja teisendada. Siinkohal on näha, et ametnikud tahavad teha oma elu lihtsamaks, mitte aga ei mõtle inimeste toimetuleku peale. Ametnik ei taha vaevata pead, kust ta midagi vaatama peaks, uurima või mõtlema; tahaks kõike kiiresti leida. On üks tabel, üks joonis, ametnik mõõdab ja kui see vastab šabloonile, on kõik korras. Minu meelest on alternatiivide olemasolu ju ainult positiivne. Mida arenenum on riik, seda keerulisemad on tema süsteemid, see lihtsalt on nii. Kui me loeme seadust, mida tuleb ühel või teisel juhul teha, siis seaduse tõlgendamiseks on neli erinevat moodust: grammatiline, ajalooline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Me millegi pärast kasutame ainult grammatilisest, mis on küll loogiline ja statistiliselt enamkasutatav, kuid samas võiksime kasutada ka teleoloogilist ehk eesmärgipärast ning ajaloolist, et selgitada, kuhu me oleme millegiga välja jõudnud. Seega küsimus ei ole süsteemide keerukuses, vaid ametniku viitsimatuses tõlgendada. VTK-s, lk 10 ja 11, on väga kummaline lausete kogum: /Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut." Küsimus, kuidas saab MTÜ-de käibe suurenemine olla kasulik majandusele? MTÜ on mittetulundusühing, mis on loodud millegi haldamiseks, mitte tuluteenimiseks. Pigem on siin näha suurt muret, et 2900 isikut peavad hakkama kutset ümber tegema ja ei saa võib-olla mingi aeg üldse töötada. See on ettevõtluses saamata jäänud tulu. Kui tulu jääb saamata, siis millise raha eest peab see isik taotlema uuesti tunnistust ja miks? Kas selle pärast, et ühel ametnikul kuskil ministeeriumis tekkis kapriis, et "Brüsselis, meie uhke uue kodumaa pealinnas, käivad asjad nii ja mind saadeti sinna koolitusele, ja ma teile talupoegadele näitan, kuidas tuleb elada." Kodanikel tekib õigustatud

küsimus, kust võtab see vaene isik raha riigikoormiste tasumiseks. Ametnik aga näeb inimeste jooksutamises ja maksude määramises majanduse elavdamist. Ja negatiivse mõju kirjeldus: /Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kellel on käesolevaga pädevustunnistus, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvaid kulusid. Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus kaasa negatiivse majandusmõju./ Mulle meeldib see lihtsustatud ametniku vaade negatiivsele mõjule. Oih, et negatiivne on see, et kutsetunnistus on kallis? Ma saan aru, et riigiametniku tagumikutunnid superministeeriumis ei maksa midagi ja palk tuleb kontole niikuinii, kuid siinkohal ei saa arvutada vaid ca 100 eurost +/- vahet; vaid tuleb korrutada elektriku töötundade arv ja ümberõppele kuluv aeg ning see võib tegelikult ulatuda kümnetesse miljonitesse. Ma ei saa aru, miks peavad ettevõtjad ametniku kapriise kinni maksma, sest ametnikul lihtsalt tuli selline tuju. Negatiivse mõjuna on veel välja toodud ka see, et ettevõtted kannavad kahju, kui ise vahe kinni maksavad. Aga inimese peale, kes toimiva süsteemi valguses peab hakkama ümber tegema oma toimivaid asju, sest ametnikupreili lihtsalt ei suuda kuskil midagi üles leida ja siis lihtsakoeliselt seletades kirjutab, et kui tema aru ei saa, siis selle inimese peale ei mõtle keegi. Negatiivne majandusmõju kahele pädevusi andvale ettevõttele. Eestis annab pädevustunnistusi välja kaks ettevõtet. Tegelikult peaks ametnik olema uurinud, kas need ettevõtted tahavad anda pädevustunnistusi välja ja kas see on neile majanduslikult mõttekas. Ega siis pädevustunnistuse väljaandmine ei tähenda seda, et panen printeri sooja ja hakkan trükkima; see on omamoodi kulukas ettevõtmine: leida inimesed, kes koolitavad, leida inimesed, kes eksamineerivad, leida ruumid jne. Samas, kui võimalik ja see tasub ennast ära, on alternatiivide olemasolu alati hea. Meil ei ole vaja hoolekande riiki, kus riik, hea haldja ristiemana, tuleb, paitab pead ja otsustab meie eest, kuidas me elama peame. PS § 19 lg 1 ütleb, et igalühel on õigus vabale eneseteostusele. On selge, et see peab arvestama ka teiste inimestega, mis on öeldud lg 2; samas näeme, et me ei saa elektrialal tegutseda omasoodu, vaid seal on teatud reeglistik, kuid see on piisavalt lai ja paindlik, et igaüks saaks teostada oma vabat tahet. Ehk siis, lugedes hoolikalt seadust, määrust ja nüüd koostatud VTK dokumenti, on dokumendis esitatud väited keerulise paralleelsüsteemi kohta ebausutavad. Pigem on tegemist millegi pärast väga jäiga sooviga minna üle ühele süsteemile ja nagu juba eelpool mainitud, pole see inimeste, vaid keelde ja käske jagavate ametnike huvides. Probleem välisriigi tunnistuste aksepteerimisega: /seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat./ See idee on veidi kummastav, kuna probleem peitub sama dokumendi lk 5 punktis 3.2 on öeldud, et Soomes väljastatud kvalifikatsioonil pole tähtaega. Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas hakkavad välismaalased tõestama iga viie aasta järel oma pädevust vastavalt Eesti kutsestandartitele, neid, kellel on tähtajatu pädevus. Esiteks, kes hakkab seda korraldama, mis keeles, kes koostab selle täiendõppe kava ja kas on suur soomlastest elektrikute tung teha EV territooriumil tööd? Kui seda kõike peaks tegema kutsekoda, siis rahastaksid seda eraettevõtted, mis oleks nende kasuks. Arvestades tänast riigi rahalist seisu, siis vaevalt, et riik selle enda peale võtab. VTK, lk 14, on kirjas: /Levinud on praktika, kus autode tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite maaletoojatele ja edasimüüjatele

ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised nõuetekohase teenuse pakkumiseks./ Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas seadusemuudatus olukorda parandaks. Ainuüksi informatsioon, kuidas parandada, ei taga veel head ja ohutut töökvaliteeti; on vaja ka koolitust. Koolitus on alati tasuline ja loomulikult on tasu kõrge, sest kui juba praegu tehakse nii, siis miks ei peaks seda edaspidi muutma? Väikestel remonditöökodadel ei jätku raha, et osta koolitusi. Seega autoremonditöökojad lõpetavad tegevuse; inimesed peavad ostma kalleid elektriautosid ja maksma palju raha esindustes, et neid hooldada. Peale tööpuuduse tekitab see ka vastumeelsust elektriautodele üleminekus jne. Kuigi ma lubasin, et ma kateldest ja kraanadest ei kirjuta, jäi mulle silma väide, millele tahaks täpsemat seletust. VTK, lk 8: /Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde valdkonnas, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata./ Kui oleks võimalik, tahaks näha seda statistikat, kui palju näiteks viimase 10 aasta jooksul on järelevalvemenetlusi ja millega need lõppesid: väärteoga, ettekirjutustega või millegi muuga. Ehk siis oma sõnade kinnituseks oleks võinud ehk teha ka mõne graafiku. Või on lause veenvalt konstrueeritud, aga samas sisutühi ja paljasõnaline. Jääb mulje, et Brüsselist on saadetud direktiiv, mille siis rõõmsameelne Erkki Keldo on välja printinud, koosolekul ametnikele ette lugenud ja öelnud, kirjutage midagi, Brüssel tahab näha tegusid. Nii ametnikud kirjutavad, täites käsku, kas see on seda vaja või mitte, küll minister teab, tema on tark. Varasemalt on mõjuanalüüsis esitatud väide, et on oodata, et pädevusega isikute liikumine toimub kutse- ja ülikoolidesse vajaliku kutse saamiseks. Mitte keegi, kellega oleme antud teemal suhelnud, ei plaani vanas eas kooli minna, vaid LÕPETAVAD TEGEVUSE ja lähevad töötukassa arvele. See on reaalsus. Ehk on veel võimalus kasutada MTR-is „tankiste“, kuid see pole ju see, mida me taotleme. Keegi ei vaidle selle üle, et muudatusi pole vaja, kuid neid tehes tuleb arvestada ka inimestega. Ehk siis, kui tahetakse teha kutseõppesüsteem, on see täiesti aksepteeritav, kui riik näeb, et sellest tõuseb ka kasu. Kuid mis ei ole aktsepteeritav, on see, et kaotatakse ära paralleelsed süsteemid puhtalt sellepärast, et ametnikud ei viitsi tegeleda, kuna nad ei saa aru. Tänasel hetkel ei lähe pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse süsteem üksteisega vastuollu. MKM-ist tulnud kirjutise sisuline argument oli, et kirjutajal oli seda raske jälgida. Küsimus ei ole ametniku mugavuses, vaid inimeste hakkamasaamises tänases olukorras, kus maksud tõusevad tohutu kiirusel, majanduskasv on sisuliselt pidurdunud ja eksport on langustrendis. Selleks, et inimesed saaksid paremini hakkama, tuleb ja peab looma neile erinevaid alternatiive. Mõistlik on lasta kogenutel ja kohati ka ülikogenutel töötada oma erialal elu lõpuni. Mõned neist on oma pädevust, mida Eestis peab lausa eksami näol taastõendama, tõendanud väga palju kordi ning nüüd, uue seaduse jõustumisega, tunnistatakse nad päevapealt ebapädevateks. Asju ei saa teha üleöö õhinapõhiselt, sest eesti keeles tähendab õhinapõhisus

sageli ettekavamatust, kus paljud asjad pole läbi mõeldud ja loodetakse õnnele või juhusele. Inglise keeles nimetatakse seda "fools hope" ehk "lolli lootuseks". Vana kindral von Moltke ütles 1866. aastal: „Õnn saab enamasti lõpuks osaks vaid hoolsatele.“ Läbimõeldus ja kõikide ühiskonna tasandite kaasatus tagavad meile parima arengu perspektiivis. Pädevustunnistuse saanul on Eestis tugev maine, mida on aastakümneid juurutatud. Eelpool toodud väidetele tuginedes soovitame tungivalt jätta alles paralleelne pädevuste süsteem. Varasemalt kõlanud argumendid pole argumenteeritud töötava süsteemi lõhkumiseks.

--- Tsiteerides surematut romaaniklassiku Jaan Rannapi kultusteost "Agu Sihvka annab aru": "Selleks, et kõik ära rääkida nii nagu oli, pean alustama sellest..." Lugedes Merle Ringi koostatud "Seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust", jääb esmalt silma, et kirjatüki autori kohaselt on seal neli põhilist probleemi: 1) elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem, 2) välisriigi kutsete tunnustamine, 3) kraanad ja katlad, ja 4) elektriautode remont. Tunnistan, et ma ei tea midagi kateldest ja kraanadest ning seda ma antud kirjatükis ei kommenteeri. Etteruttavalt võib öelda, et selles dokumendis, mida nimetatakse VTK-ks (nimetame seda ka meie nii), on palju ühesuunalisi kordusi, näiteks see, et paralleelne sertifitseerimisüsteem on arusaamatu. Samas pole viidatud, kuidas sellise järelduseni on jõutud. Jääb mulje, et see paralleelsüsteem ametnikule lihtsalt ei meeldi ja kui ei meeldi, kustutame selle ära, kuidas see mõjutab inimesi, ametnikku ei huvita. VTK-s, lk 7, on rikutud hea viitamise tava, nimelt on viidatud Jessica Musta lõputööle "Elektriajamiga sõidukite hooldus- ja remonttööde teostamise turu-uuring." Tavaliselt ei viidata esimese astme kõrghariduse töödele. Eesti Vabariigis on vaid üks teaduskraad, ja see on doktorikraad; seega madalama kraadi tehtud töödes pole teaduslikku põhjendust. Seetõttu pole Jessica Musta lõputöös toodud näited just teaduslik alus millegi tegemiseks. Aga alustame algusest. Dokumendis mainitud esimene suurem probleem on elektrivaldkonna paralleelne tunnustamise süsteem. Iseenesest ei ole paralleelne tunnustamine, Eesti Vabariigis uudne ega ainulaadne. Näiteks on Eestis olemas kaks asutust, kes annavad välja relvalubasid tsiviilisikutele. Üks on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja teine on Kaitseliit (edaspidi KL). Selleks, et saada PPA-st relvaluba, peab olema EV kodanik ja tegema relvaeksami PPA-s, mille jaoks pead teadma RelvS. Et saada KL-ist relva, peab samuti olema kodanik, tegema eksami tuginedes samale RelvS-ile ja olema ka KL-i liige. Näiteks kui ma olen tavaline Eesti Vabariigi kodanik, töötan OÜ-s X ja olen KL-i liige, on mul võimalik soetada kaks Glock 17 relva, millest üks asub PPA registris ja teine KL-i registris. Kuna need registrid pole ühendatud, siis tegelikult pole kummalgi ametkonnal teadmist, millised relvad mul tegelikult käes on. Iseenesest pole see probleem, sest relvaseaduses on öeldud, kui palju mul tohib olla relvi ja kui neid on rohkem kui üks, mida ma pean sellisel juhul tegema. Mina ise jälgin seadust ja huvitava isikuna olen teadlik. Selline süsteem pole seni tekitanud erilisi suuri arutelusid, et kumb relvaluba on õigem. Samuti pole tekitanud duaalsus suurimaid probleeme, sest enamus, kes on relvadega ringi käinud ja midagi korda saatnud, on saanud need PPA-st, mitte KL-ist. Kuid vaatamata sellele pole kellegi olnud soovi viia käsitulirelvad ühtse registri alla. VTK-s on väidetud järgmist: /Paralleelne tunnistuste süsteem on aga praktikas tekitanud palju probleeme, sest erinevad osapooled (ettevõtjad, tööde tellijad, riigihangete korraldajad) ei saa aru, milline pädevus või kutse, millele vastab ja mis õigused on vastava tunnistuse omanikul." Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et näiteks kui isikule on väljastatud B pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab. Samuti on vajakajäämisi elektritööde kvaliteedis, kuivõrd valdkonna pädevus- ja kutsetunnistuste süsteem on killustunud./ Minu tagasihoidlik küsimus on, kust on võetud arusaam, et praktikas on tekitanud palju probleeme. Õigemini, kui juba mainida sõna "praktikas", siis oma olemuses tähendab see sõna seda, et kuskil peab olema mingi probleem tõstatunud, näiteks kahjuhüvitiste väljamaksete suurenemine, järelvalveasutustele tehtud suurem hulk kaebusi 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga ning see peaks kasvama aastast aastasse. Näiteks, kui me statistiliselt võtame alguseks aasta 2009 ja liigume aastasse 2024,

siis peaks 15 aastaga olema kaebuste kõver tõusujoones. Mingit viidet uurimuslikele statistikale või graafikule ma kahjuks kirjatükis ei näe. On tunne, et ametnik on kirjutanud selle probleemi sinna, sest ta arvab nii; kas see ka reaalsuses nii on, pole oluline. Kui me tahame midagi väita ja seda veel, et see on "praktikas" nii, siis tuleb esitada ka tõendid. VTK- s ei ole teadmine, millistele praktilistele faktidele ametnik tugineb. Seega on ütlused paljasõnalised ja tuleb lugeda vääraks. Kui me võtame lahti Majandus- ja taristuministri määruse nr 88: "Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded", siis seal § 8 ütleb, mida tohib teha A pädevuse, B pädevuse, B1 pädevuse ja C pädevuse alusel. Lugedes määruse 88 § 8 lg 2, on A klassi omaval isikul lubatud teha kõiki töid, mis elektrialal ette tuleb, olenemata pinge klassist. Antud määruse lg 3-s on öeldud, et B pädevusega isik saab teha kõiki samu tegevusi, mis on lubatud teha A pädevusega isikul, aga madalpingel. Kuna pingeklasse on kaks: madal- ja kõrgepinge, siis sisuliselt on kaetud § 8 lg 2 ja lg 3 ka kogu lubatavate tööde ulatus. Kuid millegi pärast on määrust andes ette nähtud madalpinges osas kaks erisust: lg 5 ja lg 6, kus on öeldud, mida saab teha B1 ja C pädevusega. Jääb selgusetuks, millest täpselt ametnik aru ei saa, sest määrus nr 88 lg 2 ja lg 3 ütlevad, mida võib teha A ja B pädevusega, see on väga selgelt kirjas. Nendes kahes pädevuses võib teha töid A pädevuse puhul kogu valdkonna ulatuses, nii kõrgepinges kui madalpinges, ja B puhul teha kõiki töid, aga pingeala ulatuses. Olenemata, milliseks ametniku poolt lubatud uus süsteem ka ei kujuneks, katab see kaks pädevust ära kogu spektri. Arvestades, et kadude valemis vool suureneb eksponentsiaalselt, on elektriala ülekanded jagunenud madal- ja kõrgepingeks. Ehk siis ka uus tulev süsteem võtab arvesse just seda määratlust. Tegelikult ei saa lihtsamaks kui A ja B pädevuse olemasolu süsteemi teha. Me võime arutada, kas B1 ja C on üldse vajalikud, sest kaks esimest katavad kogu spektri, ja kas pole mõtet neid ära kaotada kui ühte seaduses eksisteerivat rudimenti. Kuid kui on plaanis teha kutsetasemeid rohkem kui kaks, läheb loodav süsteem oluliselt keerulisemaks ja vähem arusaadavaks. Mis peab selleks tegema, et saada neid pädevusi? Määruse nr 88 § 9 on kirjas selgelt, mida peab selleks tegema, et saada A, B, B1 või C pädevus. Norm on selgelt lahti kirjutatud ja adekvaatne. Selle süsteemi eelis on see, et näiteks § 9 lg 3 p 3 annab isikule minimaalsete võimalustega kuskilt alustada, ehk saada B1 pädevuse, mis võimaldab näiteks kehva majandusliku taustaga isikul (neiu või noormees) minna tööle, teenida raha ja areneda. Tööle minekuks peab sul olema vähemalt kutseharidus. Ehk siis, kui sa suundud pärast põhikooli kutsekooli ja saad kutsehariduse, on võimalik hakata tööle. Sama §-i lg 2 p 8 ütleb, et kui isikul on B1 ja keskharidus, saab ta omandada B pädevuse, tehes eksami. Ehk siis, kui isikul, tehes tööd ja teenides raha, tekib soov end täiendada, ja ta sooritab keskhariduse eksami, on tal võimalus saada B pädevus. Siit tulenevalt saab ta parema töö ja rohkem raha ning sama § lg 1 p 3 ütleb, et kui on keskharidus ja B pädevus ning 2 aastat korralikult tööd tehtud, on võimalik areneda A pädevuseni. Miks võtta inimeselt ära selline võimalus, miks suunata kõiki raamidesse, kui me räägime elukestvast õppest? Samas kui isik tahab vahetada elukutset, siis on see oluliselt kergem, kui hakata seda tegema, käies täismahus koolis. Samuti ei pea igaüks A pädevuse saamiseks omandama kõrgharidust. Eesmärk ei ole kõiki kõrgelt harida, vaid teha nii, et riik oleks vähem koormatud ning kõigil oleks võimalik saavutada soovitud maksimum oma võimete kohaselt.

VTK-s, lk 10, on kirjas ametniku õhku visatud paljasõnaline väide, nimelt: "Teiste sõnadega puudub enamasti teadmine, et nt kui isikule on väljastatud A pädevusklassi tunnistus, siis millise taseme kutsetunnistus sellele vastab." Tulenevalt määrusest nr 88 § 8 lg 2, siis see pädevustunnistus vastab kõige kõrgemale kutsekvalifikatsioonile, ehk siis seda pädevust omav isik võib teha Eesti Vabariigis tööd terves elektritööde haldusalas. Tänasel hetkel pole oluline, kas see meistrimees on kunagi teinud eksami filosoofias. Lugedes sama VTK-d, jääb mulje, et ametniku sooviks on, et sellel ajal, kui meistrimees posti otsas mutreid keerab, oskaks ta ka vestelda Kanti imperatiividest. VTK-s toodud väide: "HTM-i poolt 2023. aastal tellitud uuring 'Kutsesüsteemi rakendumise analüüs' annab ülevaate kutsesüsteemi hetkeseisust, selle sihtrühmade vajadustest ja kitsaskohtadest ning võrdleb kutsesüsteemi teiste riikide oskuste hindamise ja tunnustamise praktikatega, et toetada kavandatava reformi läbiviimist." See dokument, millele on viidatud VTK-s, asub internetis [link]. Selles dokumendis on lk 23 tehtud ilus joonis, kuidas kutsesüsteemid rakenduvad, ehk siis, kui lugeda majandusministeeriumi määruse 88 §-e 8 ja 9 ning vaadata antud joonist, saab selgeks, mida katab A pädevus, mida B ja B1 pädevus ning mida C pädevus. Ametniku väide, et kõik on keeruline, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Samas, nagu juba enne kirjutasin, on neid kutsetasemeid seal joonisel 8. Ehk siis, kuidas saab kaheksa fraktsiooniline süsteem olla kergem kui sisuliselt kahe fraktsiooniline pädevussüsteem? Tegelikult on maailmas kasutusel ka näiteks dualistlik mõõtesüsteem, milles kirjutatakse teadustöid. Maailma suurima majandusega riik, USA, ei kasuta teadustöödes meetersüsteemi. Jällegi, kui on vaja, osatakse jalad ja jardid meetersüsteemi teisendada. Jah, tulevad komadega arvud ja võib-olla ei ole kirjatükis või tabelis eriti kaunid, kuid kõik saavad aru. Küsite, miks? Sest osatakse mõelda ja teisendada. Siinkohal on näha, et ametnikud tahavad teha oma elu lihtsamaks, mitte aga ei mõtle inimeste toimetuleku peale. Ametnik ei taha vaevata pead, kust ta midagi vaatama peaks, uurima või mõtlema; tahaks kõike kiiresti leida. On üks tabel, üks joonis, ametnik mõõdab ja kui see vastab šabloonile, on kõik korras. Minu meelest on alternatiivide olemasolu ju ainult positiivne. Mida arenenum on riik, seda keerulisemad on tema süsteemid, see lihtsalt on nii. Kui me loeme seadust, mida tuleb ühel või teisel juhul teha, siis seaduse tõlgendamiseks on neli erinevat moodust: grammatiline, ajalooline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Me millegi pärast kasutame ainult grammatilisest, mis on küll loogiline ja statistiliselt enamkasutatav, kuid samas võiksime kasutada ka teleoloogilist ehk eesmärgipärast ning ajaloolist, et selgitada, kuhu me oleme millegiga välja jõudnud. Seega küsimus ei ole süsteemide keerukuses, vaid ametniku viitsimatuses tõlgendada. VTK-s, lk 10 ja 11, on väga kummaline lausete kogum: /Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kutsetunnistuste väljastajate (Eesti Elektroenergeetika Selts ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) tulud kasvavad, kuna märgatavalt suureneb kutsetunnistuste taotlejate arv. Muudatused mõjutaksid vähemal või suuremal määral otseselt suurusjärgus 2900 elektrivaldkonnas pädevustunnistusega töötavat füüsilist isikut." Küsimus, kuidas saab MTÜ-de käibe suurenemine olla kasulik majandusele? MTÜ on mittetulundusühing, mis on loodud millegi haldamiseks, mitte tuluteenimiseks. Pigem on siin näha suurt muret, et 2900 isikut peavad hakkama kutset ümber tegema ja ei saa võib-olla mingi aeg üldse töötada. See on ettevõtluses saamata jäänud tulu. Kui tulu jääb saamata, siis millise raha eest peab see isik taotlema uuesti tunnistust ja miks? Kas selle pärast, et ühel ametnikul kuskil ministeeriumis tekkis kapriis, et "Brüsselis, meie uhke uue kodumaa pealinnas, käivad asjad nii ja mind saadeti sinna koolitusele, ja ma teile talupoegadele näitan, kuidas tuleb elada." Kodanikel tekib õigustatud

küsimus, kust võtab see vaene isik raha riigikoormiste tasumiseks. Ametnik aga näeb inimeste jooksutamises ja maksude määramises majanduse elavdamist. Ja negatiivse mõju kirjeldus: /Samas negatiivse mõjuna saab välja tuua paljudele kutsetunnistuste taotlejatele, kellel on käesolevaga pädevustunnistus, kaasnevad täiendavad kulud, sest kutsetunnistuse taotlemise tasu (100-350 eurot) on kõrgem kui pädevustunnistuse (100-240 eurot) korral. Negatiivne majanduslik mõju võib teatud juhtudel kanduda elektrivaldkonna sektori ettevõtjatele, kui nad otsustavad ise tasuda kompetentsete isikute tunnistustega seonduvaid kulusid. Teisalt pädevustunnistuste väljastajate (2 ettevõtet) tulud vähenevad ning neile toob muudatus kaasa negatiivse majandusmõju./ Mulle meeldib see lihtsustatud ametniku vaade negatiivsele mõjule. Oih, et negatiivne on see, et kutsetunnistus on kallis? Ma saan aru, et riigiametniku tagumikutunnid superministeeriumis ei maksa midagi ja palk tuleb kontole niikuinii, kuid siinkohal ei saa arvutada vaid ca 100 eurost +/- vahet; vaid tuleb korrutada elektriku töötundade arv ja ümberõppele kuluv aeg ning see võib tegelikult ulatuda kümnetesse miljonitesse. Ma ei saa aru, miks peavad ettevõtjad ametniku kapriise kinni maksma, sest ametnikul lihtsalt tuli selline tuju. Negatiivse mõjuna on veel välja toodud ka see, et ettevõtted kannavad kahju, kui ise vahe kinni maksavad. Aga inimese peale, kes toimiva süsteemi valguses peab hakkama ümber tegema oma toimivaid asju, sest ametnikupreili lihtsalt ei suuda kuskil midagi üles leida ja siis lihtsakoeliselt seletades kirjutab, et kui tema aru ei saa, siis selle inimese peale ei mõtle keegi. Negatiivne majandusmõju kahele pädevusi andvale ettevõttele. Eestis annab pädevustunnistusi välja kaks ettevõtet. Tegelikult peaks ametnik olema uurinud, kas need ettevõtted tahavad anda pädevustunnistusi välja ja kas see on neile majanduslikult mõttekas. Ega siis pädevustunnistuse väljaandmine ei tähenda seda, et panen printeri sooja ja hakkan trükkima; see on omamoodi kulukas ettevõtmine: leida inimesed, kes koolitavad, leida inimesed, kes eksamineerivad, leida ruumid jne. Samas, kui võimalik ja see tasub ennast ära, on alternatiivide olemasolu alati hea. Meil ei ole vaja hoolekande riiki, kus riik, hea haldja ristiemana, tuleb, paitab pead ja otsustab meie eest, kuidas me elama peame. PS § 19 lg 1 ütleb, et igalühel on õigus vabale eneseteostusele. On selge, et see peab arvestama ka teiste inimestega, mis on öeldud lg 2; samas näeme, et me ei saa elektrialal tegutseda omasoodu, vaid seal on teatud reeglistik, kuid see on piisavalt lai ja paindlik, et igaüks saaks teostada oma vabat tahet. Ehk siis, lugedes hoolikalt seadust, määrust ja nüüd koostatud VTK dokumenti, on dokumendis esitatud väited keerulise paralleelsüsteemi kohta ebausutavad. Pigem on tegemist millegi pärast väga jäiga sooviga minna üle ühele süsteemile ja nagu juba eelpool mainitud, pole see inimeste, vaid keelde ja käske jagavate ametnike huvides. Probleem välisriigi tunnistuste aksepteerimisega: /seada elektrivaldkonnas välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel tähtajaline piirang, võttes aluseks kutsetunnistuste tasemetel 3-5 viis aastat ja tasemetel 6-8 seitse aastat./ See idee on veidi kummastav, kuna probleem peitub sama dokumendi lk 5 punktis 3.2 on öeldud, et Soomes väljastatud kvalifikatsioonil pole tähtaega. Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas hakkavad välismaalased tõestama iga viie aasta järel oma pädevust vastavalt Eesti kutsestandartitele, neid, kellel on tähtajatu pädevus. Esiteks, kes hakkab seda korraldama, mis keeles, kes koostab selle täiendõppe kava ja kas on suur soomlastest elektrikute tung teha EV territooriumil tööd? Kui seda kõike peaks tegema kutsekoda, siis rahastaksid seda eraettevõtted, mis oleks nende kasuks. Arvestades tänast riigi rahalist seisu, siis vaevalt, et riik selle enda peale võtab. VTK, lk 14, on kirjas: /Levinud on praktika, kus autode tootjad jagavad remondi- ja hooldustööde informatsiooni tasuta nimetatud sõidukite maaletoojatele ja edasimüüjatele

ning tasu eest teistele sõidukite remondi- ja hooldusteenust pakkuvatele ettevõtetele. Mis aga tekitab olukorra, kus suure osani autoremonditöökodadest see info ei jõua ning kuna seadus ei sätesta samuti nõudeid, on suur hulk hübriid-, elektri-, gaasi- ja vesinikuautode remondi- ja hooldustööde tegijaid, kellel puuduvad vastavad teadmised nõuetekohase teenuse pakkumiseks./ Ma väga hästi ei kujuta ette, kuidas seadusemuudatus olukorda parandaks. Ainuüksi informatsioon, kuidas parandada, ei taga veel head ja ohutut töökvaliteeti; on vaja ka koolitust. Koolitus on alati tasuline ja loomulikult on tasu kõrge, sest kui juba praegu tehakse nii, siis miks ei peaks seda edaspidi muutma? Väikestel remonditöökodadel ei jätku raha, et osta koolitusi. Seega autoremonditöökojad lõpetavad tegevuse; inimesed peavad ostma kalleid elektriautosid ja maksma palju raha esindustes, et neid hooldada. Peale tööpuuduse tekitab see ka vastumeelsust elektriautodele üleminekus jne. Kuigi ma lubasin, et ma kateldest ja kraanadest ei kirjuta, jäi mulle silma väide, millele tahaks täpsemat seletust. VTK, lk 8: /Samas näitab järelevalvemenetluste statistika, et vaatamata igal aastal läbiviidud menetlustele ja teadlikkuse tõstmise üritustele, ei lähe asjad märgatavalt paremaks. Pigem on näha trendi, et elektri- kui ka kraanade ja katelde valdkonnas, välja arvatud automaatjuhtimisega katlad, ei suudeta tagada kõrgel tasemel ohutust ilma olemasolevat õigust muutmata või uusi nõudeid kehtestamata./ Kui oleks võimalik, tahaks näha seda statistikat, kui palju näiteks viimase 10 aasta jooksul on järelevalvemenetlusi ja millega need lõppesid: väärteoga, ettekirjutustega või millegi muuga. Ehk siis oma sõnade kinnituseks oleks võinud ehk teha ka mõne graafiku. Või on lause veenvalt konstrueeritud, aga samas sisutühi ja paljasõnaline. Jääb mulje, et Brüsselist on saadetud direktiiv, mille siis rõõmsameelne Erkki Keldo on välja printinud, koosolekul ametnikele ette lugenud ja öelnud, kirjutage midagi, Brüssel tahab näha tegusid. Nii ametnikud kirjutavad, täites käsku, kas see on seda vaja või mitte, küll minister teab, tema on tark. Varasemalt on mõjuanalüüsis esitatud väide, et on oodata, et pädevusega isikute liikumine toimub kutse- ja ülikoolidesse vajaliku kutse saamiseks. Mitte keegi, kellega oleme antud teemal suhelnud, ei plaani vanas eas kooli minna, vaid LÕPETAVAD TEGEVUSE ja lähevad töötukassa arvele. See on reaalsus. Ehk on veel võimalus kasutada MTR-is „tankiste“, kuid see pole ju see, mida me taotleme. Keegi ei vaidle selle üle, et muudatusi pole vaja, kuid neid tehes tuleb arvestada ka inimestega. Ehk siis, kui tahetakse teha kutseõppesüsteem, on see täiesti aksepteeritav, kui riik näeb, et sellest tõuseb ka kasu. Kuid mis ei ole aktsepteeritav, on see, et kaotatakse ära paralleelsed süsteemid puhtalt sellepärast, et ametnikud ei viitsi tegeleda, kuna nad ei saa aru. Tänasel hetkel ei lähe pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse süsteem üksteisega vastuollu. MKM-ist tulnud kirjutise sisuline argument oli, et kirjutajal oli seda raske jälgida. Küsimus ei ole ametniku mugavuses, vaid inimeste hakkamasaamises tänases olukorras, kus maksud tõusevad tohutu kiirusel, majanduskasv on sisuliselt pidurdunud ja eksport on langustrendis. Selleks, et inimesed saaksid paremini hakkama, tuleb ja peab looma neile erinevaid alternatiive. Mõistlik on lasta kogenutel ja kohati ka ülikogenutel töötada oma erialal elu lõpuni. Mõned neist on oma pädevust, mida Eestis peab lausa eksami näol taastõendama, tõendanud väga palju kordi ning nüüd, uue seaduse jõustumisega, tunnistatakse nad päevapealt ebapädevateks. Asju ei saa teha üleöö õhinapõhiselt, sest eesti keeles tähendab õhinapõhisus

sageli ettekavamatust, kus paljud asjad pole läbi mõeldud ja loodetakse õnnele või juhusele. Inglise keeles nimetatakse seda "fools hope" ehk "lolli lootuseks". Vana kindral von Moltke ütles 1866. aastal: „Õnn saab enamasti lõpuks osaks vaid hoolsatele.“ Läbimõeldus ja kõikide ühiskonna tasandite kaasatus tagavad meile parima arengu perspektiivis. Pädevustunnistuse saanul on Eestis tugev maine, mida on aastakümneid juurutatud. Eelpool toodud väidetele tuginedes soovitame tungivalt jätta alles paralleelne pädevuste süsteem. Varasemalt kõlanud argumendid pole argumenteeritud töötava süsteemi lõhkumiseks.