Muudatusettepanekud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõule (570 SE)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Andre Hanimägi

Riigikogu õiguskomisjoni esimees

10.03.2025 nr 1-6/3121-1

Muudatusettepanekud kirikute ja koguduste

seaduse muutmise seaduse eelnõule (570 SE)

Lugupeetud Riigikogu õiguskomisjon

Riigikogus on esimese lugemise läbinud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse

eelnõu 570 SE (edaspidi Eelnõu). Eelnõule esitasid muudatusettepanekuid Riigikogu Eesti

Keskerakonna fraktsioon ning Riigikogu liikmed Priit Sibul ja Riina Solman. Käesoleva kirja

punktides 1-3 on toodud Eelnõu algataja seisukohad muudatusettepanekute kohta.

Käesoleva kirja punktis 4 sisalduvad Eelnõu algataja ettepanekud Eelnõu muutmiseks koos

kokkuvõtlike selgitustega, mida palume õiguskomisjoni istungil käsitleda. Tulenevalt

õiguskomisjoni nõunikult saadud informatsioonist saadame Eelnõu teise lugemise seletuskirja

jaoks vajalikud põhjalikumad selgitused pärast seda, kui muudatusettepanekute suhtes on

otsustused komisjoni istungil langetatud.

1. Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud

1.1. Muudatusettepanek nr 1 (Eelnõu punkti 3 kohta; kirikute ja koguduste seaduse (edaspidi

KiKoS) § 3 lõige 21).

Eelnõu algataja seisukoht: Ei toeta.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.1.

1.2. Muudatusettepanek nr 2 (Eelnõu punkti 5 kohta; KiKoS § 4 lõige 11).

Eelnõu algataja seisukoht: Ei toeta.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.2.

1.3. Muudatusettepanek nr 3 (Eelnõu punkti 12 kohta, KiKoS § 12 lõike 12 väljajätmine).

Eelnõu algataja seisukoht: Ei toeta.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.3.

1.4. Muudatusettepanek nr 4 (Eelnõu täiendav punkt; KiKoS § 20 lõige 1).

Eelnõu algataja seisukoht: Ei toeta.

Eelnõu algataja nõustub, et riigi sekkumise võimalused usuliste ühenduste

enesekorraldusõigusesse peavad olema võimalikult piiratud ja õiguslikult põhjendatud. Juhime

tähelepanu, et KiKoS § 20 lg 1 senine tekst on loetud põhiseadusega kooskõlas olevaks nii

kehtiva KiKoSe väljakuulutamisel ja rakendamisel kui ka sellele eelneva redaktsiooni (1993)

2 (5)

puhul, mis sisaldas analoogilist sätet. Lisaks märgime, et Eelnõus luuakse lõike 2 muudatusega

(Eelnõu punkt 18) suurem õigusselgus usuliste ühenduste suurema tegevusvabaduse osas, kus

nimetatakse ka viisat kui õiguslikku alust vaimulikuna Eestis tegutsemiseks, mis siiani oli üldse

KiKoSes nimetamata. Samuti loobub Eelnõu algataja Eelnõuga kavandatud ühest võimalikust

piirangust vaimulikuga seonduvalt (vt käesoleva kirja p-d 2.1 ja 4.5). Seega leiame, et pärast

eespool nimetatud ettepanekute arvestamist ei sisalda KiKoS § 20 selliseid regulatsioone,

millega riik sekkuks vaimulikele esitatavate tingimuste osas liigselt usulise ühenduse

enesekorraldusõigusesse.

1.5. Kommentaar nr 5 (Eelnõu punkti 22 kohta; KiKoS § 312 lõige 1).

Eelnõu algataja seisukoht: Kuivõrd kommentaar ei sisalda muudatusettepanekut sätte kohta,

vaid arvamust, võtame kommentaari teadmiseks.

Eelnõu algataja leiab, et koostoimes teiste rakendussätetega, sealhulgas kavandatava KiKoS §

312 lõigetega 2 ja 3, on lõikes 1 sisalduv tähtaeg järgitav.

2. Riigikogu liikme Priit Sibula muudatusettepanekud

2.1. Muudatusettepanek nr 1 (Eelnõu punkti 19 kohta; KiKoS § 20 lõike 3 punkti 1

väljajätmine).

Eelnõu algataja seisukoht: Toetav.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.5.

Leiame, et kõnealune teema vajab põhjalikumat analüüsi ja arutelusid usuliste ühendustega,

pärast mida saab vajadusel kaaluda võimalikke õiguslikke lahendusi (sh edasise võimaliku

KiKoSe muutmise raames).

2.2. Muudatusettepanek nr 2 (Eelnõu punkti 21 kohta; KiKoS § 23 lõike 21 punkti 1

väljajätmine).

Eelnõu algataja seisukoht: Toetav.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.6.

3. Riigikogu liikme Riina Solmani muudatusettepanek

Muudatusettepanek Eelnõu punkti 3 kohta; KiKoS § 3 lõike 21 punkti 3 väljajätmine.

Eelnõu algataja seisukoht: Toetav.

Eelnõu algataja on esitanud vastava sätte kohta omapoolse ettepaneku, vt käesoleva kirja p 4.1.

4. Eelnõu algataja muudatusettepanekud

4.1. Muuta Eelnõu punkt 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või juhinduda oma tegevuses välisriigis

asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest või olla põhikirjaliselt, lepinguliselt,

tegevuse aluseks olevate muude dokumentide alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva

usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui eespool nimetatud

vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus kujutab ohtu Eesti riigi

julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht Eesti riigi julgeolekule,

põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muuhulgas esineda siis, kui eespool nimetatud

vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist

agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele

kasutamisele või vägivallale.“;“.

3 (5)

Selgitus: Ettepaneku kohaselt seotakse seni uue lõike punktiks 2 olnud loetelu ohuga Eesti riigi

julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale, st alati tuleb seni punktis 2 sisaldunud

üleskutsete või toetusavalduste puhul ka tõendada, mil viisil väljendub nendes oht Eesti riigi

julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Sättes ei sõnastata ammendavat loetelu,

kuna ei ole võimalik ette näha kõiki olukordi, mida sõltuvalt ohuhinnangust saab lugeda ohuks

riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Seetõttu on paratamatu kajastada

sättes näidisloetelu, mida sõltuvalt tegelikust olukorrast/ohuhinnangust tuleb ning peab olema

võimalik sisustada (näiteks saab olla tegemist hübriid-mõjutustegevusega vms-ga).

Senisest redaktsioonist on punkti 3 sisu – rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted –

jäetud välja seoses sellega, et sellist kohustust ei saa seadusandja õigusselguse nõuet rikkumata

isikule peale panna. Ei ole fikseeritud üldtunnustatud kataloogi kõigi üldtunnustatud

põhimõtetega, isik peab aga seadust lugedes olema võimeline aru saama, mida ta konkreetselt

peab tegema või tegemata jätma.

4.2. Muuta Eelnõu punkt 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Usuühing ei või juhinduda oma tegevuses välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga

isikust või ühendusest või olla põhikirjaliselt, lepinguliselt, tegevuse aluseks olevate muude

dokumentide alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva juhtorgani või ühendusega, kui

eespool nimetatud juhtorgan, isik või ühendus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule,

põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või

avalikule korrale võib muuhulgas esineda siis, kui eespool nimetatud juhtorgan, isik või

ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole

või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.“;“.

Selgitus: Vt eespool, kirja punkti 4.1 juures.

4.3. Muuta Eelnõu punktis 12 kavandatav KiKoSe § 12 lõige 12 ja sõnastada see järgmiselt:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega seotud otsuse tegemist või otsuse

tegemisel osalemist ei või põhikirjaga anda välisriigis asuvale juhtorganile, vaimulikule

keskusele, vaimulikule juhile või ühendusele, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule,

põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või

avalikule korrale esineb muuhulgas siis, kui eespool nimetatud juhtorgan, vaimulik keskus,

vaimulik juht või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale,

terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.“

Selgitus: Vt eespool, kirja punkti 4.1 juures.

4.4. Asendada Eelnõu punktis 14 (KiKoSe kavandatav § 4 lõige 11) sõnad „lõike 21 punktis 2“

sõnadega „lõikes 21“.

Selgitus: Ettepanek seondub kirja punktis 4.6 nimetatud ettepanekuga.

4.5. Muuta Eelnõu punktis 19 KiKoSe kavandatav § 20 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Usulise ühenduse vaimulik ei saa olla isik,

1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või pikendamisest või

kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi

julgeolekule;

2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või pikendamisest või kelle

viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi

julgeolekule.“

4 (5)

Selgitus: Muudatus on seotud kahe sisulise muudatusega. Esimeseks muudatuseks on Eelnõus

olnud tekstist senise punkti 1 väljajätmine (vt käesoleva kirja punkt 2.1). Teiseks muudatuseks

on elamislubasid ja viisasid puudutavate tähtaegade diferentseerimine. Kuivõrd tulenevalt

kehtivatest viisaregulatsioonidest (vt Viisaregistri põhimääruse § 23 lg 1) säilitatakse

viisaregistri infotehnoloogilises andmekogus andmeid aktiivselt viis aastat alates viisa

kehtivusaja lõppemisest, pikendatud viibimisaja lõppemisest ning taotluse läbi vaatamata

jätmise, viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle

vaidlustamise käigus tehtud otsusest, tuleb kavandatud sätet vastavalt muuta. Lõike

ülevaatlikkuse ja loetavuse huvides on elamisluba ja viisat puudutavad regulatsioonid

formuleeritud lõike kaheks erinevaks punktiks.

4.6. Muuta Eelnõu punkt 21 ja sõnastada see järgmiselt:

„21) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Juhatuse liige ei saa olla isik,

1) kellele on viimase kümne aasta jooksul keeldutud elamisloa andmisest või pikendamisest või

kelle elamisluba on kehtetuks tunnistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi

julgeolekule;

2) kellele on viimase viie aasta jooksul keeldutud viisa andmisest või pikendamisest või kelle

viisa on kehtetuks tunnistatud või tühistatud alusel, et isik kujutab või võib kujutada ohtu riigi

julgeolekule.“;“

Selgitus: Muudatus on seotud kahe sisulise muudatusega. Esimeseks muudatuseks on Eelnõus

olnud tekstist senise punkti 1 väljajätmine (vt käesoleva kirja punkt 2.2). Teiseks muudatuseks

on elamislubasid ja viisasid puudutavate tähtaegade diferentseerimine. Selle kohta vt selgitust

eespool, kirja punkti 4.5 juures.

4.7. Muuta Eelnõu punkt 22 ja sõnastada see järgmiselt:

„22) seadust täiendatakse §-ga 312 järgmises sõnastuses:

„§ 312. Käesoleva seaduse § 3 lõike 21, § 4 lõike 11, § 12 lõike 12 ja § 23 lõike 21 rakendamine

(1) Usuline ühendus või usuühing, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses

käesoleva seaduse § 3 lõikes 21, § 4 lõikes 11, § 12 lõikes 12 või § 23 lõikes 21 sätestatud

nõuetega, peab oma põhikirja, juhatuse koosseisu ja tegevuse viima eespool nimetatud nõuetega

vastavusse ning esitama avalduse muudatuste mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse

kandmiseks kahe kuu jooksul nimetatud sätete jõustumisest arvates.

(2) Registripidaja ei käsita käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevalt esitatud kandeavalduse

lahendamisel kande tegemist takistava puudusena usulise ühenduse või usuühingu registrisse

kantud põhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab käesoleva seaduse § 3 lõikes 21, §

4 lõikes 11, § 12 lõikes 12 või § 23 lõikes 21 nimetatud isiku või juhtorgani osalemist otsuse

vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises.

(3) Registripidaja ei käsita kirikusse kuuluva koguduse või kloostri või koguduste liitu kuuluva

koguduse kandeavalduse lahendamisel kande tegemist takistava puudusena käesoleva seaduse

§ 15 lõike 2 järgimata jätmist, samuti käesolevas lõikes eespool nimetatud koguduse või kloostri

põhikirja rakendamata jätmist selles osas, mis nõuab kiriku või koguduste liidu juhtorgani

osalemist otsuse vastuvõtmises, heakskiitmises või kinnitamises, kui

5 (5)

1) kandeavalduse esitanud kogudus või klooster kuulub kirikusse või koguduste liitu, mille

põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 3 lõike 21, § 4

lõike 11, § 12 lõike 12 või § 23 lõike 21 nõuetega, või;

2) on jõustunud kohtuotsus vastava kiriku või koguduste liidu sundlõpetamise kohta käesoleva

seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud alusel.““

Selgitus:

Lõikes 1 tehtud muudatustega peaks tekst muutuma õigusselgemaks. Tekstis tehakse täiendus,

millest nähtub, et muudatusi peavad tegema ja kandeavaldusi esitama vaid need usulised

ühendused ja usuühingud, mille põhikiri, juhatuse koosseis või tegevus ei ole KiKoSe

muudatustega kehtestatavate uute regulatsioonidega kooskõlas. Teine muudatus puudutab

registri täpsustamist – kuivõrd KiKoSes kasutatakse mõistet „register“ usuliste ühenduste

registri kohta, mis on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, usuühinguid aga usuliste

ühenduste registrisse ei kanta, siis antud kontekstis on asjakohane kasutada mõistet „usuliste

ühenduste register“.

Lõikesse 3 lisandub uus sisuline regulatsioon, millest tulenevalt liigendatakse lõike tekst

loetavuse huvides punktideks. Uue regulatsiooni eesmärgiks on, et kui näiteks sellisesse

kirikusse, kelle tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta uutele seadusenõuetele, kuuluv

kogudus või klooster soovib sellest kirikust lahkuda, võttes vastu uue põhikirja, on võimalik

vastavad muudatused usuliste ühenduste registrisse kanda ka ilma selle kiriku juhtorgani poolse

heakskiiduta, kuivõrd selle heakskiidu saamine ei pruugi olla eeldatav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Erik Salumäe

[email protected]