Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a märuse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

10.03.2025 nr 2-2/1117-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse

eelnõu kooskõlastamine

Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri

31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Euroopa Komisjon

Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon

Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

Kaie Nurmik

+372 639 7651 [email protected]

EELNÕU 27.02.2025

MÄÄRUS

10.03.2025 nr

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari

2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruses nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt:

„1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük „EMTAK 2025, jagu A“ ning kala, koorikloomade ja molluskite töötlemine ja säilitamine „EMTAK 2025, jagu C, osa 102“; 2) hulgi- ja jaekaubandus „EMTAK 2025, jagu G“;

3) kinnisvaraalane tegevus „EMTAK 2025, jagu M“;

4) tubakatoodete tootmine „EMTAK 2025, jagu C, osa 120“;

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine „EMTAK 2025, jagu S, osa 920“;

6) juriidilised toimingud ja arvepidamine „EMTAK 2025, jagu N, osa 69“, peakontorite tegevus

ning juhtimisalane nõustamine „EMTAK 2025, jagu N, osa 70“, reklaamindus, turu-uuringud ja

suhtekorraldus „EMTAK 2025, jagu N, osa 73“;

7) rentimine ja kasutusrent „EMTAK 2025, jagu O, osa 77“ ning tööjõurent ja muud

tööjõuteenused „EMTAK 2025, jagu O, osa 782“;

8) kivi- ja pruunsöe kaevandamine „EMTAK 2025, jagu B, osa 05“, toornafta ja maagaasi

tootmine „EMTAK 2025, jagu B, osa 06“, nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad

„EMTAK 2025, jagu B, osa 091“ ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine „EMTAK

2025, jagu C, osa 19.“;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud vastava sektorina käsitatakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“ esitatud tegevusalasid jao tasandil.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) ostetud koolituse kulu.“;

2

4) paragrahvi 11 lõike 4 punktist 3 ja lõike 5 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „2,“;

5) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) protsessiarendusega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1

punktidele 1, 4 ja 5.“;

6) paragrahvi 26 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Toetuse saaja on kohustatud saavutama § 6 lõikes 3 või 4 sätestatud tulemused.“;

8) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Rakendussätted

§ 31. Määruse rakendamine

Projektile, mille elluviimise taotlus esitati enne käesoleva määruse 2025. aasta märtsis vastu

võetud redaktsiooni jõustumist, kohaldatakse § 11 lõike 4 punkti 3 ja lõike 5 punkti 1, mis kehtis

enne 2025. aasta märtsis vastu võetud redaktsiooni jõustumist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

27.02.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõuga kavandatavate muudatustega ajakohastatakse Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori (edaspidi EMTAK) tegevusalade loetelu, et see vastaks kehtivale EMTAK

tegevusalade jaotusele, täpsustatakse arenguplaani ellu viinud ettevõtja müügitulu ja lisandväärtuse

hindamist, sätestatakse sõnaselgelt toetuse saaja kohustus määruses sätestatud müügitulu ja

lisandväärtus saavutada, võimaldatakse osta koolitusteenust ka sisse ning lõpetatakse puhkusetasu

hüvitamine toetusest.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651, [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloome talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest punktist.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruses nr 5 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ tehakse järgmised muudatused.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 3 punkte 1–8 seoses justiitsiministri 28. detsembri 2005. a.

määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 tehtud ja 1. jaanuaril 2025. a kehtima

hakanud muudatustega, st tegevusalad viiakse kooskõlla nimetatud lisas sisalduva EMTAKiga

2025.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 6 lõikega 6, milles sätestatakse, et sama paragrahvi lõigetes 3 ja

4 sätestatud müügitulu ja lisandväärtuse hindamisel lähtutakse eelnimetatud määrusega kehtestatud

EMTAK 2025 tegevusaladest jao tasandil. Näiteks kui toetuse saaja tegevusala on esitatud EMTAK

2025 jaos A, siis võrreldakse toetuse saaja müügitulu ja lisandväärtust selles jaos loetletud

tegevusalade müügitulu ja lisandväärtusega. Täpsema arvutusmetoodika leiab määruse „Ettevõtte

arenguprogrammi toetus“ seletuskirjast1. Varem ei olnud määruse tasandil selgitatud, mida „vastava

sektori“ all silmas peetakse, vaid selle tähendus avati seletuskirjas. Õigusselguse huvides lisatakse

see selgitus ka määrusesse.

Eelnõu punktiga 3 võimaldatakse toetusest hüvitada ostetud koolituse kulu, olenemata sellest, mis

vormis seda tehakse. Kehtiva määruse § 11 lõike 2 punktid 1 ja 3 võimaldavad toetusest hüvitada

koolitajate personalikuluna nende palga ja sellelt tasumisele kuuluvad maksud ja maksed vastavalt

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

1URL: ettevotte-arenguprogrammi-toetus_seletrukiri.pdf

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4 ning materjali, tarvikute

ja töövahendite kulud. Nimetatud kulusid on võimalik eristada, kui koolitaja on näiteks toetuse saaja

enda töötaja või arvel on koolitusteenuse kulud niivõrd selgelt lahti kirjutatud. Kui toetuse saaja

ostab koolitusteenuse sisse, siis selle eest esitataval arvel ei kirjutata teenuse olemust nii

üksikasjalikult lahti. Näiteks ei esita koolitusteenusi pakkuvad ettevõtted arveid, kus on toodud

koolitust läbiviivate töötajate palgad, mis on arvel toodud proportsionaalselt projekti heaks töötatud

ajaga, vaid koolitusarve, kus kajastub kogu koolitusteenuse maksumus, kululiike eristamata.

Pärast käesoleva määruse jõustumist on võimalik koolitusteenust toetusest hüvitada ka siis, kui

koolitusteenus ostetakse sisse ning selle eest esitatud arvel ei ole teenust kululiikide kaupa lahti

kirjutatud. Muudatusega välditakse ebamõistliku halduskoormust, nii ettevõtjatele kui ka

rakendusüksusele.

Juhul, kui muudetava määruse § 9 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antakse abi Euroopa

Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

(edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklis 31 sätestatud koolitusabina, lähtutakse Euroopa

Komisjoni välja antud üldise grupierandi määruse juhendist 2.

Eelnõu punkti 4 kohaselt puhkusetasu enam toetusest ei hüvitata. Puhkusetasu eraldi hüvitamine

ei ole asjakohane, kuna sellega seotud summad on väiksed, kuid samas toob see kaasa abikõlbliku

puhkusetasu suuruse väljaarvutamisega seotud lisabürokraatia. Muudatusega väheneb nii toetuse

saaja kui ka rakendusüksuse kuluaruannete menetlemisega seotud halduskoormus ning toetuse saaja

peab puhkusetasu maksma omavahenditest

Kuna tegemist on piirava sättega, rakendatakse muudatust projektidele, mille elluviimise taotlus

esitati pärast muudatuse jõustumist.

Eelnõu puntiga 5 lisatakse abikõlblike kulude hulka protsessiarendusega seotud töötajate

personalikulu. Digilahenduste juurutamine nõuab eraldiseisvaid tegevusi, kuhu peavad panustama

ka ettevõtte töötjad. Nimetatud protsessiarendused on seotud nii uue riist- kui ka tarkvara

kasutuselevõtuga.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 26 lõige 3. Muudatusega jäetakse välja nõue, mille

kohaselt on toetuse maksmise eelduseks vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande kinnitamine

rakendusüksuse poolt. Pärast muudatuse jõustumist makstakse toetust üksnes maksetaotluse alusel.

Ettevõtte arenguprogrammiga liitudes koostab ettevõtja ettevõtte arendus- ja muudatustegevuste

plaani – ettevõtte arenguplaani. Ettevõtja saab toetust taotleda ettevõtte arenguplaani etapiviisiliseks

elluviimiseks. Arenguplaani koostamisel toob ettevõtja välja, millises arenguplaani etapis

soovitakse tegevuste elluviimiseks toetust kasutada ja kuidas toetus aitab arenguplaani ellu viia ja

selle eesmärke saavutada. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) kliendihaldur

jälgib ja vajaduse korral nõustab nii kogu arenguplaani elluviimist kui ka arenguplaani eri etappide

elluviimist. Lisaks kliendihaldurile, kes jälgib ettevõtja arenguplaani elluviimist, viib EIS enne iga

väljamakset läbi maksetaotluse kontrolli, kus kontrollitakse maksetaotluses nimetatud kulude

abikõlblikust ja vastavust muudele määruse tingimustele. Seega ei ole alust arvata, et toetuse

maksmisele eelneva aruande kinnitamise kohustuse kaotamine suurendaks abikõlbmatute kulude

hüvitamise riski. Muudatusega kiirendatakse toetuse väljamaksmist, võimaldades suurendada

toetuse saajate likviidsust ja tagada ettevõtte arenguplaani sujuv ja tõrgeteta elluviimine. Lisaks

muutub kogu protsess ettevõtja vaates sujuvamaks ja vähem bürokraatlikuks, millega arvestatakse

2 URL: practical_guide_gber_en.pdf

ettevõtja tegelikke vajadusi ja tööprotsesse. Ilma muudatuseta võib tekkida olukordi, kus EIS

menetleb toetuse aruandeid ja ettevõtja ei saa jätkata arenguplaani toel oma arendustegevuste

elluviimist. See omakorda pärsib eesmärkide saavutamist.

Vastavalt eelnõu punktile 6 on toetuse saaja kohustatud saavutama arenguplaani lisandväärtuse ja

müügitulu kasvu eesmärgid määruses sätestatud tähtaegadel. Seega võiks eelkirjeldatud olukord olla

otseseks takistuseks määruse tingimuste täitmisel.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 27 lõikega 3, nähes ette toetuse saaja kohustuse saavutada

määruse § 6 lõikes 3 või 4 sätestatud müügitulu ja töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasv

võrreldes asjaomase sektoriga. Toetuse saajale ei kehtestata uut kohustust, sest see kohustus on juba

määruse § 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud.

Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti

elluviimise ettenähtud tingimustel ja saavutama nõutud tulemuse. Muudetava määruse kohaselt

antakse toetust § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel, millega seoses on ette nähtud sama

paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud ettevõtja saavutatavate näitajate kohustuslik kasv.

Ühendmääruse § 34 lõige 1 sätestab finantskorrektsiooni tegemise alused. Muu hulgas nõutakse

toetus kaalutlusõiguse alusel tagasi, kui toetuse saamisega seotud kohustust ei täideta ning see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust. Selleks et saaks järeldada, et Euroopa Liidu eelarvele on tekitatud

kahju või et sellise kahju tekkimine on tõenäoline, ei tule tõendada konkreetset finantsmõju, vaid

piisab, kui asjaomase fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud3. Teisisõnu, rikkumiseks

saab pidada toetuse saajale pandud kohustuste täitmata jätmist, sest ELi eelarvest antakse toetust

teatud eesmärgil ja teatavate tulemuste saavutamiseks.

Rakendusüksus nimetab eelmainitud tulemuste saavutamise ära ka taotluse rahuldamise otsuses,

kuid asjakohane on sätestada see ka toetuse saaja kohustusena toetuse andmise tingimustes.

Eelnõu punktiga 8 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse määruse § 11 lõike 4

punktis 3 ja lõike 5 punktis 1 tehtud muudatusi projektidele, mille elluviimise taotlus esitatakse

pärast nimetatud muudatuste jõustumist. Rakendussäte kehtestatakse, sest kõnealune muudatus on

piirav, st seni abikõlblikku kulu (puhkusetasu) enam muudetud määruse alusel ei hüvitata.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatustel on suurema õigusselguse saavutamise eesmärk. Määruse muudatuste mõjul

suureneb toetuse väljamaksmise paindlikkus, mis võimaldab projekte edukamalt ellu viia.

Sätestatakse sõnaselgelt, et toetusest hüvitatakse ostetud koolituse kulusid. Nende kulude osas tuleb

järgida riigiabireegleid.

Muudatused tagavad ka ellu viidud arenguplaaniga saavutatud müügi- ja lisandväärtuse kasvu

hindamise selguse, st nähtub selgelt sektor, millesse kuuluvate ettevõtjate tulemustega toetuse saaja

tulemusi võrreldakse.

Muudatused avaldavad toetuse saajatele negatiivset mõju, kuna muudatuste jõustudes ei hüvitata

enam puhkusetasu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

3 Euroopa Kohtu otsus C-743/18, p 67.

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Samuti ei kaasne sellega tulusid ega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele.

Eelnõu esitatakse EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027

rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning e-posti teel Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele.