Teavitus juhtumispõhise järelevalvemenetluse alustamata jätmisest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

AS Eesti Raudtee

[email protected]

Teavitus juhtumispõhise

järelevalvemenetluse alustamata

jätmisest

Austatud hankija

31.01.2025 kirjaga nr 12.2-1/331-2 palusime järelevalvemenetluse alustamise või alustamata

jätmise otsustamiseks aktsiaseltsil Eesti Raudtee, registrikood 11575838, (edaspidi ka: hankija)

selgitada lihthankemenetlusena läbi viidava riigihankega „Koidula-Petseri piirijaamade vahel

piiriülese veduriteenuse kontsessioon 2025“, viitenumber 288994 (edaspidi ka: riigihange II)

seotud asjaolusid.

14.02.2025 esitasite Rahandusministeeriumile vastuse, milles selgitasite riigihankega I ning sama

hankeeseme suhtes varem läbi viidud lihthankemenetlusega „Koidula-Petseri piirijaamade vahel

piiriülese veduriteenuse kontsessioon“, viitenumber 286200 (edaspidi ka: riigihange I) seotud

asjaolusid ja esitasite vastused Rahandusministeeriumi tõstatatud küsimustele.

Käesolevaga teatame, et Rahandusministeerium, olles tutvunud hankija 14.02.2025 vastuskirjas

kajastatud asjaolude, selgituste ja põhjendustega, otsustas jätta järelevalvemenetluse alustamata.

Juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamata jätmisel juhindusime riigihangete seaduse (edaspidi

ka: RHS) § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 3 ja lg 2 p-st 2. Nimetatud sätete kohaselt järelevalve-

menetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks

küllaldased või rikkumist (ilmselgelt) ei esine ning kui (väidetava) rikkumise asjaolusid ja muid

tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või

ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus.

Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma seaduses

toodud menetlustakistused – järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Järelevalvemenetluse ajendiks

on järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave. Järelevalvemenetluse alus on RHS-

i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse ajendis. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s

207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis

viitavad RHS-i rikkumisele, ja ühtlasi kui puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.

Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus alati ajendi ja aluse

olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus, st ajendis (järelevalveteates)

toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise kohta peavad olema Rahandusministeeriumil RHS-

i rikkumise võimalikkuse osas põhjendatud kahtluse tekkimiseks piisavad.

Teie 14.02.2025

Meie 10.03.2025 nr 12.2-1/331-7

2

RHS § 206 lg 1 p 3 sätestab otsesõnu, et järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad

andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või kui rikkumist (ilmselgelt) ei

esine (nt kui järelevalveteates esitatud faktiväidetes ei ole ka nende tõendatuse korral võimalik

sedastada RHS rikkumist).

Käesolevas asjas ei tekkinud Rahandusministeeriumil järelevalveteatest, riigihangete registrist

ja hankija selgitustest nähtavate andmete ajendil põhjendatud rikkumise kahtlust. RHS ei sätesta

hankijale keeldu sõlmida kontsessioonilepingut mitme ettevõtjaga. Vastupidi, erinevalt tavalisest

(nt teenuste) hankelepingust, mille puhul on hankija lepingupartnerit nimetatud ainsuses (vt

RHS § 8 lg 1 „Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud…“), on RHS § 4 p-s 13

toodud kontsessioonilepingu legaaldefinitsioonis sarnaselt raamlepingu määratlusele kasutatud

lisaks ainsusele ka mitmust – „kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme

hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul…“ (vrd RHS § 4 p 15 „raamleping on ühe

või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud leping, millega…“).

Mööname, et varasemas kohtupraktikas on seoses asjade hankelepingu sõlmimiseks korraldatud

hankemenetlustega sedastatud, et seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas

hankemenetluse läbiviimine tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida ning sama eseme suhtes

mitme paralleelse hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses hanke-

eseme tegeliku soetamise kavatsus (vt RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12). Ent hanke- ja

kontsessioonilepingu olemuslike erisuste ning tehiolude erinevuse tõttu ei ole osundatud Riigikohtu

seisukohad Rahandusministeeriumi hinnangul üle kantavad riigihankele I ja II. Riigihanke I ja

riigihanke II alusdokumentides on hankija selgelt väljendanud kavatsust sõlmida mitu lepingut.

Riigihanke II puhul selliselt, et kehtima jäävad ka riigihanke I tulemusel eelnevalt juba sõlmitud

lepingud. Seepärast ei saa antud juhul järeldada, et riigihankes II puuduks hankijal tegelik kavatsus

kontsessioonilepingut (või -lepinguid) sõlmida.

Enamgi veel, lisaks sellele, et hankija võib ühe riigihanke menetluse tulemusena sõlmida raam-

või kontsessioonilepingu mitme ettevõtjaga (mis võivad olla vormistatud ka eraldi lepingu-

dokumentidena, st mitme lepinguna), on raamlepingute puhul jaatatud võimalust sõlmida sama

eseme suhtes ka mitu raamlepingut erinevate riigihanke menetluste teel (vt Raamleping. RM-i

koostatud analüüs, 2013, lk 7; vt ka The use of framework agreements in public Procurement.

Procurement Lawyers Association (PLA), 2012, p 3.22: „[T]he contracting authority can choose

whether to use that framework agreement, another framework agreement or to carry out a

separate procurement.“). RHS-is puuduvad sätted, mis välistaksid sellise lähenemise ka mitme

(sh kõigi kvalifitseerimis- ja vastavustingimusi täitvate) ettevõtjaga sõlmitavate kontsessiooni-

lepingute puhul, mistõttu raamlepingute kohta öeldut võiks mutatis mutandis kohaldada ka

kontsessioonilepingute sõlmimisel.

Samuti ei ole Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaolud piisavad, et sedastada hankija

tegevuses RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumist. Hankija on

selgitanud, et lähtus riigihanke II läbiviimisel soovist tagada turul juba tegutsevate vedajate

vahelise olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Nimetatud soov on legitiimne ning

seda toetavad RHS-i eesmärk ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 1 lg 1 ja § 3 p 3).

Järelevalvemenetluse alustamise vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks tutvusime lisaks hankija

selgitustele ka riigihangete registris avaldatud andmetega, millest nähtuvalt ei ole järelevalveteates

esitatud väited riigihankes I mitteosalenud ettevõtja poolt riigihankes II pakkumuse hinnastamisel

ja esitamisel eelise saamisest realiseerunud. Nimelt on ainult riigihankes II osalenud ettevõtja

pakutud veduriteenuse ühikuhind kõrgem kui riigihankes I osalenud ja hankijaga kontsessioonilepingu

sõlminud kahel teisel ettevõtjal. Järelikult isegi siis, kui järelevalveteate esitaja väited riigihanke II

läbiviimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumise kohta, oleksid põhjendatud, siis ei

3

avaldanud etteheidetav rikkumine negatiivset mõju riigihangete lõppresultaadile. Ainult riigihankes

II osalenud ettevõtja ei saanud õigusrelevantset eelist võrdluses riigihaneks I osalenud ettevõtjatega

ning isegi kui sellist eelist oleks võimalik jaatada, siis ei avaldanud see mingit mõju riigihangetega

saavutatud tulemusele. Mõlemas riigihankes osalenud ettevõtjal võisid tekkida riigihankes II

osalemisega seoses täiendavad väljaminekud, kuid tegelikult puudus riigihankes I edukalt osalenud

ettevõtjatel vajadus riigihankes II osaleda, sest hankija kinnitas riigihankes II varasemalt sõlmitud

lepingute kehtivust. Kui mõnele ettevõtjale jäi hankija eesmärk riigihanke II läbiviimisel ebaselgeks

ja riigihankes I lepingu juba sõlminud ettevõtjal tekkis kahtlus, kas veduriteenuse osutamise õiguse

säilitamiseks tuleb osaleda uues riigihanke menetluses, oleks selline ettevõtja saanud küsida hankijalt

riigihanke II alusdokumentide kohta selgitusi (RHS § 46 lg-d 1-3). Riigihangete registri teabevahetuse

lehelt nähtub, et sellekohaseid selgitusi ei ole hankijalt küsitud. Rahandusministeeriumile hankija

esitatud selgituste kohaselt on mõlemas riigihankes osalenud ettevõtjal võimalik vältida riigihankes

II lepingu sõlmimisega kaasneva täitmistagatise andmist.

RHS § 206 lg 2 p 2 sätestab, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata,

kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks

oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Seadusandja on selgitanud, et

RHS § 208 lg-tes 1-2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab alati Rahandusministeeriumi

diskretsiooniotsust, mistõttu ei ole õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ette-

kirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati vältimatu. Rikkumise

asjaolude ja vastandlike huvide kaalumisel võidakse järelevalvemenetluses jõuda järeldusele,

et ettekirjutuse tegemine ei oleks RHS-i rikkumisele vaatamata proportsionaalne abinõu. Nendel

juhtudel annab RHS § 206 lg 2 p 2 Rahandusministeeriumile õigusliku aluse järelevalvemenetluse

alustamata jätmiseks (vt 491 SE I. Seletuskiri, lk 58).

Olukorras, kus etteheidetav RHS-i rikkumine ei ole riigihanke (menetluste) tulemusi reaalselt

ebasoodsalt mõjutanud (ainult riigihankes II osalenud ettevõtja pakkumuse maksumus on kõige

suurem), puudub suure tõenäosusega oluline avalik menetlushuvi ning alternatiivselt ei oleks

nimetatud põhjusel hankijale ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks

proportsionaalne meede. Kui järelevalvemenetlusel läbiviimine hankijale ettekirjutuse tegemist

ettenähtavalt kaasa ei tooks, siis järelevalvemenetlust üldjuhul ei alustata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Lisaadressaadid:

Gea Vendel, e-post [email protected]

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]