| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 6-1/657-1 |
| Registreeritud | 10.03.2025 |
| Sünkroonitud | 11.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Laste- ja perepoliitika |
| Sari | 6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 6-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Käthlin Kaurla-Veski
Sillamäe Laste Hoolekande Asutus
Lootus
Teie nr
Meie 07.03.2025 nr 7-5/241493/2501646
Kontrollkäik Sillamäe Laste Hoolekande Asutusse Lootus
Austatud direktor
Tänan perekodu meeldiva ja konstruktiivse koostöö eest 18. juunil 2024 toimunud kontrollkäigu
ajal ja järel.
Rõõmustab see, et laste eest hoolitsevad perevanemad elavad perekodus terve nädala lastega koos.
Niisugune elukorraldus võimaldab saavutada lastega parema kontakti. Samas tuleks jälgida, et igas
peres elaks mitte rohkem kui kuus last, ning vältida laste ühest perest teise viimist (välja arvatud
erandjuhul, kui see on konkreetse lapse huvides vajalik). See aitab kaasa laste arenguks oluliste
kiindumussuhete loomisele ja hoidmisele.
Palun perekodul koos perevanemate ja lastega kaaluda ja kokku leppida, kuidas oleks võimalik
kõige paremini kaitsta üksteise privaatsust. Samuti on oluline, et perekodu töötajad toetaksid eri
emakeelega laste identiteedi säilimist.
Laste arv peres
Kontrollkäigul selgus, et perekodu teises peres elas 2024. aasta kevadel korraga üheksa last, kuigi
pere suurendamiseks ette nähtud kõik tingimused ei olnud täidetud (sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) § 457 lg 11). Asendushooldusel perekodus võib olla rohkem kui kuus last juhul, kui
paigutamist vajavad ühe pere lapsed või esineb muu olukord, mille puhul on vaja tagada laste
kooskasvamise võimalus, see on asendushooldusel olevate laste huvides, selleks annavad
nõusoleku perre paigutatud ja perre paigutatavate laste seaduslikud esindajad ning see on
kooskõlastatud Sotsiaalkindlustusametiga.
Põhjendasite, et pere kaks noort viibisid sel ajal kinnises lasteasutuses ja seega suurema osa ajast
perekodus ei elanud. Selgitasite, et lisaks oli vaja üks neljanda pere laps üle tuua teise peresse, et
tagada tema turvalisus.
Pere suurendamiseks puudus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kooskõlastus ja laste seaduslike
esindajate nõusolek. Peres elanud lapsed ei olnud ühest päritoluperest. Ei olnud ka muid kaalukaid
põhjusi, miks need lapsed oleks kindlasti pidanud koos kasvama. Juba enne seda, kui peresse
paigutati turvalisuse kaalutlusel veel üks laps, oli pere lubatust suurem ning ei olnud arvestatud
kõigi sama pere laste huve.
2
Asendushooldusel olevale lapsele tuleb luua pereeluga võimalikult sarnased elutingimused, et iga
laps saaks piisavalt hoolt ja tähelepanu (SHS § 455 lg 1). Mida rohkem on peres lapsi, seda vähem
jääb perevanemal iga lapse jaoks aega ja seda pinnapealsemad on omavahelised suhted.
Omavahelised suhted on aga lapse arengu alus.1
Märkisite, et kinnisesse lasteasutusse määratud noored rikkusid perekodus olles alatasa reegleid ja
lahkusid kodust. See märkus näitab ilmekalt, et kui perevanemal ei jagu igale oma hoolealusele
piisavalt aega ja tähelepanu, siis ei ole noortel piisavalt turvalisi suhteid, mis neid perega seoksid
ja perekodus hoiaksid.
Perekodust eemal viibivad noored vajavad perekodult ja perevanematelt samamoodi turvatunnet,
et keegi neist hoolib, nende käekäigu vastu iga päev huvi tunneb, neid võimalikult sageli külastab
ning neid alati koju ootab. Seega tuleb perekodul pingutada, et luua ka kinnises lasteasutuses oleva
noorega usalduslik suhe, mis aitaks noorel oma käitumist muuta.
Ka sel juhul, kui laps saab kinnise lasteasutuse teenust, tasub kohalik omavalitsus perekodule
asendushooldusteenuse osutamise eest. Seega peavad perekodu ja perevanemad hoolitsema eemal
viibiva lapse heaolu eest samasuguse pühendumusega, nagu nad hoolitsevad kodus elava lapse
heaolu eest.
Kirjutasite, et perekodu ülesanne on üksnes teavitada laste eestkostjaid pereliikmete arvu
suurendamisest, ülejäänud ülesanded peab täitma kohalik omavalitsus. See ei ole õige. Laste arvu
peres ei tohi suurendada enne, kui on täidetud kõik seaduses sätestatud tingimused.
Olukorras, kus pereliikmete arvu suurendatakse perekodu algatusel, mitte kohaliku omavalitsuse
algatusel, peab aktiivselt tegutsema eeskätt teenuseosutaja. Kui perekodus tekib vajadus võtta
peresse üle kuue lapse, tuleb teenuseosutajal kõigepealt teavitada sellest kavatsusest peres elavate
laste seaduslikke esindajaid ning veenduda, et kõik seaduse nõuded oleksid täidetud.
Linna- või vallavalitsus peab esitama Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle lapse kohta, keda
soovitakse perekodusse suurendatud perre elama saata. Enne taotluse esitamist peab linna- või
vallavalitsus hindama lapse heaolu ning põhjendama lapse perekodusse elama asumise vajadust.
Põhjendama peab ka erandlikke asjaolusid, millest lähtudes soovitakse peres laste arvu
suurendada.
Laste seaduslike esindajate nõusoleku küsimisel ja SKA kooskõlastuse taotlemisel peavad linna-
ja vallavalitsused tegema koostööd teenuseosutajaga.2 Perekodu teab kõige paremini, millistelt
linna- ja vallavalitsustelt on vaja pere suurendamiseks nõusolekut küsida. Lisaks tuleb linna- või
vallavalitsusel esitada SKA-le teenuseosutaja põhjendatud nõusolek lapse paigutamiseks
perekodusse ja tema eest hoolitsemiseks (vt ka SKA juhendit).
Palun pidage kinni SHS § 455 lõikes 1 esitatud nõudest, et peres võib elada kuni kuus last.
Perekodu võib võtta perre lapsi lisaks ainult sel juhul, kui kõik seaduses sätestatud tingimused on
täidetud. See tähendab, et iga lapse koduvald või -linn on hinnanud lapse huve, põhjendanud
kooskasvamise vajadust ja andnud allkirjastatud nõusoleku pere suurendamiseks. Pere
suurendamise peab kooskõlastama ka Sotsiaalkindlustusamet.
1 Vt ka asenduskoduteenuse analüüsi, lk 41-45. 2 Lastekaitseseaduse § 8 lg 1; sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse 146 SE seletuskirja lk 6.
3
Laste liikumine ühest perest teise
Kontrollkäigul ilmnes, et perekodus on lapsi, kes on perekodu otsusel pidanud kolima mitmel
korral ühest perest teise. Lapsed ei mõistnud ümberkolimise põhjust ning laste seaduslikud
esindajad ei olnud ümberkolimisest teadlikud. Kolimise tõttu on vahetunud ka täiskasvanud, kes
laste eest hoolitsevad. Lastel on keeruline pidevalt uute täiskasvanutega harjuda ja nendega
usalduslikke suhteid luua.
Lapse asendushooldusel on oluline järjepidevus ja stabiilsus, mis võimaldab lapsel hoida
emotsionaalseid suhteid oma hooldajatega (ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 20).
Asendushoolduse korralduse sagedane muutmine mõjub kahjulikult lapse arengule ja ei soodusta
kiindumussuhete loomist (ÜRO suunised laste asendushoolduse kohta, p 60).3
Laste ümberpaigutamist perekodu ühest perest teise tuleks vältida, välja arvatud juhul, kui see on
lapse huvidest lähtuvalt vajalik. Sellise otsuse peab perekodu tegema koos lapse eestkostjaga,
otsust tuleb põhjalikult kaaluda ja põhjendada. Enne otsustamist tuleb välja selgitada lapse
arvamus ning ümberkolimise otsust lapsele põhjendada, nii et laps sellest aru saaks (LasteKS § 21).
Privaatsuse kaitsmine
Kontrollkäigul ilmnes, et mõned perekodus elavad lapsed sooviksid enda toa uksele lukku. Lapsed
põhjendasid oma soovi peamiselt sellega, et mõned nende asjad on kaduma läinud. Üks laps ütles,
et juhtkond käib mõnikord tema asju kontrollimas ja pärast seda ei ole asjad enam samas kohas,
kuhu ta need jättis. Kontrollkäigul selgus veel, et perevanemad küll koputavad enne sisenemist
lapse toa uksele, kuid ei oota lapse vastust ära. Perekodu personal selgitas, et toaustele lukkude
paigaldamine ei sobi kokku peremudeliga, mistõttu pole lukke paigaldatud.
Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna ja eraelu puutumatusele.
Lapse õiguste konventsiooni artikli 16 kohaselt ei või ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse
ega kirjavahetusse meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda. Need sätted tagavad lapse õiguse
privaatsusele, mis muu hulgas tähendab, et lapsel peaks olema võimalik olla oma toas omaette,
kui ta seda soovib.
Last puudutavate otsuste tegemisel tuleb lähtuda lapse parimatest huvidest ja selgitada välja ka
lapse arvamus (LasteKS § 21). Last kasvatav inimene peab lapse vanust ja arengutaset arvestades
arutama lapsega tema hooldus- ja kasvatusküsimusi. Samuti tuleb arvestada, et kasvades ja
arenedes soovib laps üha rohkem iseseisvalt tegutseda (LasteKS § 22 lg 2 p 1).
Oluline on tasakaalustada lapse privaatsuse kaitse ja vanemlik vastutus. Kuigi lapsele peab olema
tagatud privaatsus, tuleb vanemal või last kasvataval inimesel tagada ka lapse turvalisus. Lapse
toa uksele luku paigaldamine on üks võimalus lapse privaatsuse kaitsmiseks, kuid see ei ole ainus
võimalus. Kui perekodu leiab, et toauksele luku paigaldamine on parim meede noorte privaatsuse
tagamiseks, tuleks valida selline lukk, mida saab vajadusel avada ka väljastpoolt. Luku
paigaldamise asemel on võimalik näiteks lastega kokku leppida, et enne lapse tuppa sisenemist
koputatakse ja oodatakse ära lapse vastus. Kui laps muretseb oma isiklike asjade pärast, võib tema
tuppa paigutada näiteks lukustatava sahtli või kapi.
3 Vt ka asenduskoduteenuse analüüsi, lk 46.
4
Palun arutage lastega privaatsuse kaitse võimalusi ning leidke olukorrale lahendus, mis võtaks
arvesse lapse vanust ja arengut ning sellest lähtuvat vajadust iseseisvuse ja privaatsuse järele.
Lapse identiteedi toetamine
Kontrollkäigul selgus, et perekodus elas erivajadusega väikelaps, kelle emakeel on eesti keel.
Direktori sõnul oli lapse sõnavaras 20–30 sõna ning ta rääkis läbisegi eesti ja inglise keeles. Laps
käis eestikeelses lasteaias, kuid perekodus rääkisid perevanemad ja teised lapsed temaga vene
keeles.
Iga laps peab Eestis saama suhelda eesti keeles (PS § 6). Avalikud teenused (sh
asendushooldusteenus) peavad olema kättesaadavad eesti keeles (PS § 51 lg 1; keeleseaduse
§ 8 lg 1).4 Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti
keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 8 punkti 8 järgi peavad hoolekandetöötajad, sealhulgas
perevanemad, oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
Perekodu peab aitama säilitada iga lapse identiteeti ja võimaldama suhelda oma vanemaga
emakeeles (PS § 49; LÕK art 20 lg 3). Seetõttu on oluline, et perekodu pingutaks eesti keelt
emakeelena kõneleva lapse eesti keele oskuse arendamise nimel. Sellele lapsele tuleks pakkuda
eestikeelseid raamatuid ja teleprogramme, aga käia temaga ka teatrietendustel, kinos jm.5 Sel viisil
on võimalik parandada ka teiste laste eesti keele oskust. Perevanemate eesti keele oskus on vajalik
ka selleks, et toetada teise emakeelega laste üleminekut eestikeelsele õppele.
Palun hoolitsege selle eest, et kõik perevanemad oskaksid eesti keelt B2-tasemel, nagu nõuab
keeleseadus.
Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 30. maiks 2025.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Sillamäe Linnavalitsus,
Kohtla-Järve Linnavalitsus, Narva Linna Sotsiaalabiamet
Margit Sarv 6938424
Kirke Vaino 6938425
4 Vt L. Madise, L. Mälksoo, põhiseaduse paragrahvi 6 kommentaarid, alapunkt 3. – Ü. Madise (toim) jt. Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020. 5 Vt ka asenduskoduteenuse analüüsi, lk 63-64.