2
teenistujatel, kes peavad olema võimelised tõlgendamise teel ületama võimaliku ebaselguse või
rakendamisraskused (RKPJKo 5-18-4/10, p 63; RKPJKo 3-4-1-17-08, p 27).
2. Õigusselguse põhimõte ei välista ka määratlemata õigusmõistete kasutamist ega pädeva organi
kaalutlusõiguse sätestamist (RKPJKo 5-22-4, p 63; RKPJKo 5-19-38/15, p 71; RKPJKo 5-18-
4/10, p 62).
Määratlemata õigusmõisteid tuleb sisustada Riigikogu juhistest ja eesmärkidest lähtudes
(RKPJKo 3-4-1-5-05, p 16; 3-4-1-18-07, p 29; 5-19-38, p 71). Arvestada tuleb ka sätte
kujunemislugu, süstemaatilisi seoseid teiste õigusaktidega, õiguse üldpõhimõtteid ja muid olulisi
asjaolusid (RKPJKo 5-19-38, p 71).
Määratlemata õigusmõistete sisustamise abil tehtud otsuseid tuleb tavapärasest põhjalikumalt
põhjendada, et haldusakti adressaat mõistaks akti sisu ning kohus saaks kontrollida, kas
määratlemata õigusmõisteid sisustati haldusakti andmisel mõistlikult (RKHKo 3-3-1-66-03, p 22).
Sellisel juhul kontrollib kohus määratlemata õigusmõiste rakendamist tavaliselt täismahus
(RKHKo 3-21-1733, p 18; RKHKo 3-20-1198/58, p 15).
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal
3. PGS § 741 sätestab õpetajate kvalifikatsiooninõuded. Seega peab kool arvestama, et õpetajatel
tuleb neid nõudeid täita. Üksnes siis, kui vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita
kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida kuni üheks aastaks tähtajalise
töölepingu inimesega, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Sellel töötajal peab aga olema
vähemalt keskharidus, piisav kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus, et tagada õppekavas
määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning tema eesti keele oskus peab
vastama keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta
jooksul ametikoha täitmiseks uue avaliku konkursi (PGS § 74 lg 7). Seega kui õpetaja
kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, on see ajutine erandolukord, mille lahendamiseks tuleb koolil
või kooli pidajal teha pingutusi.
4. PGS § 74 lõige 9 lisati seadusesse 01.02.2018 erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 520 SE menetlemise käigus.
Seaduseelnõu seletuskirjas (teise lugemise seletuskiri) on öeldud, et Haridus- ja
Teadusministeerium oli järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste hindamisel leidnud, et õpetajate
kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tuvastamine peaks olema paindlikum. Veel on selgitatud:
„Näiteks võib alternatiivpedagoogilisel õppel põhinevates erakoolides teatud oludes olla vältimatu
ja põhjendatud kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate õpetajate kaasamine. Sellise olukorra
hindamisel on siiski aga oluline tagada, et tegemist oleks ajutise meetmega ning et erakoolis oleks
pidevalt tagatud õppe kvaliteet ja võimekus õppekava täitmiseks.“ „[…] Kultuurikomisjoni
muudatusettepanekuga luuakse võimalus järelevalve käigus ja tegevus- või koolitusloa
väljastamisel iga kooli puhul eraldi igal üksikul juhul hinnata, kas õppetöösse kaasatud õpetajate
kvalifikatsioon on piisav, et tagada õppekava täitmine.“
Seega on ka PGS § 74 lõike 9 loomisel rõhutatud, et nõutud kvalifikatsioonita õpetaja koolis
töötamine peaks olema erand. Selgub, et sätte lisamisel peeti silmas eelkõige
alternatiivpedagoogilisel õppel põhinevates erakoolides tekkida võivaid olukordi ja paindlikkuse
tagamist.