Lp Kristi Anniste
Riigikantselei
[email protected]
Teie 21.02.2025
Meie 10.03.2025 nr 2.3-8/25/614-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teavet küsitlusuuringute anonümiseeritud toorandmete avalikuks kasutamiseks andmise kohta. Märgite pöördumises, et avaliku teabe seaduse kohaselt peaksid need andmed olema üldjuhul kõigile kättesaadavad, kuid küsitlusuuringute puhul on veamäär sageli võrdlemisi suur, mistõttu on valejärelduste tegemise oht andmete oskamatul töötlemisel päris kõrge. Tagajärjeks võib olla väärinfo tekkimine ja avalikkuse usalduse kahanemine uuringute osas. Lisaks märgite, et mitmed riigiasutused üritavad ohtu maandada seeläbi, et teevad oma tellitavate uuringute toorandmed kättesaadavaks vaid teadlastele, kuid seadusest leiate vastava erandi tegemise teadlastele vaid isikuandmete puhuks (IKS § 6 lg 1). Küsitlusuuringute andmed on aga enamasti anonümiseeritud ning isikuandmetena saab neid käsitleda vaid kaudse tuvastamise riski alusel. Soovite teada, kas anonümiseeritud andmebaasi vaid teadlastele kasutamiseks andmisele esineb lisaks IKS § 6 lg 1-le seaduses veel mõni alus ning kas anonümiseeritud andmete isikuandmeteks lugemisel isiku kaudse tuvastamise riski tõttu on mingid kindlad kriteeriumid või kuidas seda riski hinnata.
Esmalt selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldaja on kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning ulatuses, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.
Kindlasti peavad AvTS § 36 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt olema avalikud avaliku arvamuse küsitluse tulemused ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemused, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut.
Lisaks tulemuste avalikustamise kohustusele näeb AvTS § 31 lõige 82 ette, et teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, tuleb anda taaskasutamisse, kui teadusandmete loomist on rahastatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarve vahenditest ning teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud on need digitaalselt institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud.
AvTS muutmise seaduse eelnõu1 seletuskirjas on avaandmete direktiivile tuginedes selgitatud, et teadusandmed on digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi (art 2 punkt 9). Tegemist on nn teaduse toorandmetega.
Samuti on seletuskirjas selgitatud, et direktiivist tuleneb liikmesriigile nõue toetada teadusandmete kättesaadavust ning kehtestada selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks, mille järgi peavad andmed olema leitavad, juurdepääsetavad, koostoimevõimelised ja taaskasutatavad. Täpsed kriteeriumid nende nelja aspekti täitmiseks sõltuvad konkreetsest teadusvaldkonnast. Andmete avalikustamise juures võetakse seejuures arvesse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“. Vaba juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele (art 10 lõige 1).
Lisaks on seletuskirjas märgitud, et tegemist on üldise nõudega, mille sisuks on teadusandmete kättesaadavust soodustavate põhimõtete ja meetmete kehtestamine. Tegemist ei ole AvTS reguleerimisalaga. Nimetatud põhimõtete väljatöötamist veab Haridus- ja Teadusministeerium teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise raames.
Samuti on seletuskirjas juhitud tähelepanu sellele, et direktiivist tulenev kohustus teadusandmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kohta ei laiene teadusandmetele, mida ei ole eelnevalt avalikult kättesaadavaks tehtud. Mis tähendab, et kui eelarve vahenditest rahastatud teadustöö käigus kogutud teabe on teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud teinud avalikult kättesaadavaks, siis sellisel juhul tuleb see teave teha kättesaadavaks ka taaskasutamiseks.
Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et teadustöö käigus kogutud andmete, sh toorandmete avalikustamisele ja taaskasutusse andmisele kohaldub AvTS § 31 lõige 82 juhul, kui tegemist on teadustegevuse raames läbiviidavate teadusuuringutega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. Sealjuures tuleb teadusandmete (teaduse toorandmete) avalikustamisel lisaks isikuandmete kaitsele võtta arvesse ka muid asjaolusid.
Kindlasti tuleb olukorras, kus teadusuuringu raames töödeldakse isikuandmeid, lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 6, sealjuures loetakse IKS tähenduses teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil.
Siinjuures tuleb isikuandmete puhul arvestada sellega, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sealjuures tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada2.
Lisaks selgitame, et kui isikuandmeid on võimalik täiendavat teavet kasutades seostada konkreetse isikuga, tingimusel, et täiendavat teavet hoitakse eraldi ja isikuga seostamise vältimise tagamiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid, on tegemist pseudonüümitud isikuandmetega3, millele kohalduvad samad andmekaitsenõuded kui isikuandmete töötlemisele. Teie pöördumises viidatud IKS § 6 lõige 1 näeb samuti ette, et teadusuuringutes (sh täidesaatva riigivõimu analüüsides ja uuringutes) tohib isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta töödelda eelkõige just pseudonüümitud kujul ehk vältida tuleb andmeid, mille kaudu on isik otseselt tuvastatav.
Olete oma pöördumises märkinud, et küsitlusuuringute andmed on enamasti anonüümsed ja isikuandmetena saab neid käsitleda vaid kaudse isiku tuvastamise riski alusel. Selgitame, et anonüümseteks saab lugeda alles selliseid andmeid, mis on muudetud anonüümseks viisil, kus üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada ehk selleks, et andmed oleksid tõeliselt anonüümsed, peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Selliste andmete töötlemisele, sh avalikustamisele ei kohaldu ka andmekaitsenõuded.
Seega, kui küsitlusuuringute andmed annavad võimaluse isiku kaudseks tuvastamiseks, siis ei saa neid andmeid lugeda anonüümseteks, vaid tegemist on pseudonüümitud isikuandmetega ja sellistele andmetele juurdepääsu võimaldamisel tuleb eelnevalt hinnata mõju isiku eraelule, arvestades sealjuures mosaiigiefektiga ehk võimalusega, kus erinevate infokildude kokku segamisel võib inimene olla siiski äratuntavalt tuvastatav.
Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel