Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Startup viisa meetme mõjuanalüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah (Siret Talpsepp,

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, reg.

kood: 90006012, Juriidiline aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn (edaspidi EIS).

Kontaktisik: Mirjam Kert Startup viisa ja välissuhetejuht

56250637 [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Statistikaamet, Reg. kood: 70000332, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn,

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Ilona Reiljan

tel: 625 9390 [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

EIS (Startup Estonia) on vastavalt Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.08.2023

allkirjastatud käskkirjale nr 137 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse

hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks“ rakendusüksus ning vastutav välistalendi kaasamise toetamise (4.2.1) ja

iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonda puudutavate andmete korje, analüüsi ning

poliitikakujunduseks soovituste andmise (4.1.3.2) ning uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimise,

rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramise ning ülevaadete koostamise eest (4.1.3.3.).

Meetme mõju hindamine on vajalik käskkirjast tulenevate tegevustega seoses avaliku ülesande

täitmiseks. EISI põhikirja kohaselt täidab EIS Eesti iduettevõtlusvaldkonna arendamise ja

toetamise ülesannet (2.1.8) ja selleks omakorda on vajalik riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate

turundustegevuste elluviimine ja tulemuslikkuse mõõtmine (2.2.7) ja valdkonna

andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine ja edastamine (2.2.11).

Statistikaamet (SA) töötleb analüüsi

läbiviimise raames startup viisa meetmes osalenud isikute andmeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) tellimusel. Andmete

töötlemine ja agregeeritud kujul edastamine EIS-ile on vajalik startup viisa meetme mõju

hindamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käskkirja alusel elluviidav startup viisa meede käivitus 2017. aastal ja selle eesmärgiks on

hoogustada iduettevõtlust läbi vajaliku inimkapitali kättesaadavuse hõlbustamise väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. Meede on suunatud väljastpoolt EL riikidest tulevatele iduettevõtetele ettevõtte asutamiseks Eestis ja siin juba tegutsevatele sektori ettevõtetele

(iduettevõtetele ja kasvuettevõtetele) kvalifitseeritud töötajate toomiseks väljastpoolt EL riike. Meetme raames Eestisse tulevate välismaalaste siin tegutsemise tingimused on reguleeritud

Välismaalaste seaduses.

Käskkirja punkti 5.1.5 kohaselt on Startup Estonia tegevuse üheks oodatavaks tulemuseks välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga

iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. Startup viisa meetme mõjuanalüüs annab ühtlasi parema sisendi käskkirja punktis 6 välja toodud

järgmiste väljundnäitajatel täitmise osas:

 Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest riikidest ümber asumas ja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata. Sihttase 2029. aastaks: 500.

 Kolmandatest riikidest Eestisse tööle asumiseks loa saanud töötajate arv. Sihttase 2029. aastaks 3500.

Startup viisa meetme kasutajate andmete töötlemine on vajalik meetme mõju hindamiseks. EIS-i

(Startup Estonia) peamiseks eesmärgiks on saada kvaliteetset sisendit meetme kujundamiseks ja juhtimiseks. Selleks on vaja infot meetme abil Eestisse iduettevõtluse eesmärgil ja iduettevõttes/ kasvuettevõttes töötamise eesmärgil saabunud isikute kohta ja selle kohta, milline on olnud

seeläbi meetme majanduslik mõju.

Mõju hindamise käigus soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: • Kui palju ja milliseid ettevõtteid on meetme abil loodud?

• Kui palju ja milliseid makse on meetme raames loodud ettevõtted ja Eestisse iduettevõttes/ kasvuettevõttes töötamise eesmärgil saabunud töötajad siin maksnud?

• Milline on meetme raames ümber asunud isikute taust: sugu, vanusegrupp, kodakondsus ja sünniriik?

• Millise kvalifikatsiooniga ja millistele ametipositsioonidele on meetme raames Eestisse tööle tuldud?

• Milline on meetme raames tööle asunud isikute keskmine palk ja loodud lisandväärtus? • Kui kaua on meetme raames saabunud isikud Eestis tegutsenud? • Kas meetme raames ümber asunud ettevõtjad ja töötajad on tulnud üksi või koos

perekonnaga? • Milline on meetme kaudne (tarbimise) mõju?

Meetme mõju pidevaks hindamiseks on andmeid vaja kord aastas. Esimese analüüsi tulemusena

on vajalik saada ka tagasiulatuvalt varasemate aastate (2017-2024) andmeid, et hinnata meetme mõju selle algusest alates.

Mõju hindamiseks vajalikud andmed (startup viisa meedet kasutanud isikute isikustatud andmed) on olemas Politsei- ja Piirivalveametil (PPA). Eelpool nimetatud küsimustele vastuse saamiseks

on vaja, et meetme kasutajate isikustatud andmed edastab PPA vastavalt poolte kokkuleppele Statistikaametisse (SA), kelle valduses on andmed teistest riiklikest registritest, mille alusel on võimalik välja võtta eelpool toodud küsimustele vastavad andmed.

SA koostab enda valduses olevate isikuandmete põhjal kord aastas EISi tellimusel töö, mille

tulemusel koostatud meetme mõju hindamise analüüs sisaldab vaid agregeeritud andmeid. EIS

analüüsi tellijana ei töötle isikustatud andmeid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu sisendandmete kogumise etapis on isikustatud andmed vajalikud, et eri registrite

andmeid pseudonüümitult ühendada, kuna vastasel korral ei oleks eri registrites sama isiku andmed kokku viidavad. Peale andmestike Statistikaametisse jõudmist andmed koheselt

pseudonüümitakse ning nende põhjal moodustatakse koondtabelid vastutatavale töötlejale. Koondtabelid läbivad konfidentsiaalsuse kontrolli, see tähendab, et üheski grupis ei esine väärtusi 1 või 2 ning need ei ole tuletatavad.

Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet EISile statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Meetme edukus sõltub otseselt meetme seniste kasutajate analüüsist, mis aitab mõista selle majanduslikku mõju. Mõju mõistmine aitab omakorda kaasa meetme efektiivsemale ja

andmepõhisemale juhtimisele, mis on vajalik idu- ja kasvuettevõtete ökosüsteemi jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks.

Andmete töötlemine on seega vajalik, et:

 Hinnata meetme mõju: analüüs võimaldab hinnata meetme otseseid ja kaudseid mõjusid, sealhulgas loodud ettevõtteid, töökohtade arvu, makstud makse, töötajate tausta ja

kvalifikatsiooni, mis on olulised indikaatorid meetme edukuse mõõtmisel.

 Aidata kaasa poliitikakujundamisele: Detailne analüüs pakub vajalikku teavet otsustajatele ja poliitikakujundajatele, et kohandada ja optimeerida meetme tingimusi, et maksimeerida selle kasulikkust nii Eesti majandusele kui ka siin tegutsevatele idu- ja

kasvuettevõtetele.

 Tagada läbipaistvus ja vastutus: Andmete regulaarne ja põhjalik töötlemine võimaldab hinnata, kas meetme eesmärgid saavutatakse ja kas ressursse kasutatakse tõhusalt.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Meetme analüüsiks vajalikud kasutajate andmed on olemas SA-l ja PPA-l ning andmeid täiendavalt juurde ei koguta. Meetme mõju hindamiseks vajalike andmete välja võtmiseks

isikuandmed pseudonüümitakse SA-s. SA ühendab erinevatest riiklikest registritest pärit andmeid, et koostada põhjalik ülevaade startup viisa meetme mõjudest.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

PPA edastab Viisaregistri varasema perioodi andmed Statistikaameti asutusepõhisele

sertifikaadile krüpteeritult csv failina UTF-8 kodeeringus Statistikaameti Sharepoint keskkonna kaudu. Regulaarne andmevahetus hakkaks edaspidi toimuma X-tee teenuse kaudu.

Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis. Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet teadusuuringu läbiviijale statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada. Analüüsi tulemid tabelitena läbivad

enne teadusuuringu läbiviijale väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Meede hõlmab endas VMSis nimetatud järgmisi isikuid, kellel on:

• Tähtajalised elamisload töötamiseks iduettevõttes (VMS § 181 lg 1 p 12). Alates aastast 2017. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas.

• Tähtajalised elamisload töötamiseks kasvuettevõttes (VMS § 181 lg 2 p 6). Alates aastast

2023. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas. • Tähtajalised elamisload ettevõtluseks iduettevõttes (VMS § 191). Alates aastast 2017.

Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas. • Lühiajalise töötamise registreerimised (LTR) iduettevõttes (alus viisa; töötamise liik =

töötamine iduettevõttes)- VMS § 106. lg 1 p 4. Alates aastast 2017. Andmed nende isikute

kohta on SA-l olemas. • Lühiajalise töötamise registreerimised (LTR) kasvuettevõttes (alus viisa; töötamise liik =

töötamine iduettevõttes)- VMS § 1063 . Alates aastast 2023. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas.

• Viisa iduettevõtluseks (reisi eesmärk= Iduettevõtlusega tegelemine)- VMS § 62 4. Alates

aastast 2017. Andmeid nende isikute kohta ei ole SA-l olemas. Need on ainsad andmed, mida uuringu raames on vaja täiendavalt PPA süsteemist SA-le edastada.

Täpset valimi mahtu on keeruline hinnata, sest täna puudub ülevaade sellest kui palju on täpselt meetme raames isikud Eestisse saabunud. Mõningase valimi mahu indikatsiooni annab

positiivsete otsuste statistika, see aga ei võrdu kogu valimi mahuga. Kokku väljastati 2024. aastal 505 luba (sisaldab nii elamislubasid, LTR kui ka viisasid töötamiseks ja ettevõtluseks. Sh viisad

ettevõtluseks positiivseid otsuseid oli 2024. aastal 44). Alates programmi algusest on kokku väljastatud elamislubasid 3102 ja viisasid 3480 (sh asutajatele/ettevõtluseks 605). Programmi algusest alates on kokku Eestis viibimise õiguse saanud 6582 inimest (sh asutajaid 1175,

iduettevõtetes töötamiseks 5137, kasvuettevõttes töötamiseks 270).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Meetme mõju jooksvaks hindamiseks on andmeid vaja meetme kehtivuse ajal kord aastas eelmise kalendriaasta kohta SA ja EIS vahel sõlmitava lepingu ajal. Punktis 9 toodud andmeid edastab

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

PPA kord aastas SA-le, v.a neid andmeid, mis on seotud iduettevõtluseks väljastatud viisaga ja

mille edastamine oleks edaspidi samuti vajalik meetme tervikmõju hindamiseks. Esimene kord peab hõlmama ka tagasiulatuvalt varasemaid aastaid (2017-2024).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmete ühendamiseks ja pseudonüümitud kujul analüüsimiseks on vajalik

isikukoodist (või selle puudumisel nime, soo ja sünniaja järgi) koodivõtme abil tuletatud pseudonüüm.

Valimi moodustamiseks on vajalik: Startup viisa meetme raames Eestisse tulnud välismaalaste (nimetatud punktis 9) pseudonüüm,

kodakondsus ja sünniriik, taotluse esitamise kuupäev, elamisloa/ viisa kehtivuse aeg

Mõju hindamiseks on vajalik: Loodud ettevõtete arv Loodud töökohtade arv

Makstud maksude suurus Kõrgeim haridustase

Amet Ametite algus- ja lõppaeg Kodakondsus, sünniriik

Pereliikmete arv

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Punktis 9 nimetatud andmed, mille juurde on lisatud märge, et andmed on SA-l olemas, edastab PPA kord aastas andmevahetuselepingu alusel SA-le riikliku statistika seaduse § 28 lg 4 alusel

riikliku statistika tegemise eesmärgil. Iduettevõtlusega seotud viisa andmeid hetkel SA-le ei edastata, kuid kõik need andmed on vajalikud mõjuanalüüsi koostamiseks, mõjuanalüüsi läbiviimise alused on kirjeldatud punktis 3.

PPA andmed pärinevad järgmistest allikatest:

 Elamislubade ja töölubade register;

 Isikut tõendavate dokumentide andmekogu,

 Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu;

 Viisaregister. Uuringus kasutatakse järgmistest registritest pärinevaid pseudonüümitud isikuandmetega

andmeid:

 Viisaregister (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Lühiajalise töötamise register (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Elamis- ja töölubade register (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Rahvastiku statistiline register (eesmärk: valimi isikute kodakondsus, sünniriik, kõrgeim lõpetatud haridustase, samal aadressil elavad isikud, riiki saabumise aasta) – tegemist on

Statistikaameti sisemise registriga

 Töötamise register (eesmärk: valimi isiku ameti(te) info Eestis)

 Maksukohuslaste register (eesmärk: loodud ettevõtte maksude suurus)

 Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed (palk/tööjõukulu, tööjõumaksud)

 Majandusüksuste statistiline register (ettevõtete taustaandmed) – tegemist on Statistikaameti sisemise registriga

 Käibedeklaratsioonide andmed (käive, käibemaks)

 Majandusaasta aruannete andmed (lisandväärtus)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

SA ja PPA-ga on konsulteeritud. SA on valmis teostama tellimustöö nende valduses olevate andmete põhjal, kuid lisaks olemasolevatele andmetele on analüüsi eesmärgist lähtudes vaja saada täiendavaid (Viisa iduettevõtluseks; VMS § 624) andmeid PPA-lt. Analüüsi eesmärgi

saavutamiseks vajalikke andmeid ollakse valmis väljastama PPA poolt SA-le AKI nõusolekul.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Statistikaamet pseudonümiseerib registriandmed koheselt, kui need on laekunud.

Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Isikukoodi või selle puudumisel ees- ja perekonnanime, sünnikuupäeva ja soo alusel moodustatakse isikule pseudonüüm. Eemaldatakse isikukood, ees- ja perekonnanimi, kuid säilitatakse sünnikuupäev ja sugu.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Isikukoodidega andmeid on Statistikaametis õigus vastu võtta ja töödelda ainult Andmehõive

üksuse töötajatel. Saabunud andmed pseudonüümitakse, eemaldatakse nimed ja isikukoodid ning seejärel tehakse kättesaadavaks Statistikaameti teiste üksuste analüütikutele, kellele need andmed on vajalikud oma töö teostamiseks. Pseudonüümimise koodivõti säilitatakse Statistikaametis,

järgides kõiki Statistikaameti poolt välja töötatud turvanõudeid, ligipääsupiiranguid ja andmekaitse põhimõtteid. Lisaks Statistikaametile pole ühelgi teisel asutusel pseudonüümimise koodivõtmele ligipääsu.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Tellimustöö jaoks kokku pandud andmestikus olevad andmed kustutatakse pärast töö üleandmist tellijale. Tööks kasutatud alusandmeid (riikliku statistika tegemiseks vajalikke alusandmeid)

tellimustöö teostamise järel ei kustutata.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

Tegemist on isiku nõusolekuta registriandmetelt teostava uuringuga, millele taotleme luba.

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna: 1. analüüsi tulemuses käsitletud andmesubjektid

selguvad alles analüüsi käigus.

2. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline üldistus ja andmeid ei

kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. 3. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide

õigusi ega kohustusi.

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?  PPA:

https://www.politsei.ee/et/juhend/isikuandmete-

toeoetlemine.

 EIS: https://eis.ee/isikuandmete-tootlemine/

 SA: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

-

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus -

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand -

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand -

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Startup viisa meetme mõjuanalüüs

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah (Siret Talpsepp,

[email protected])

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, reg.

kood: 90006012, Juriidiline aadress: Sepise 7, 11415 Tallinn (edaspidi EIS).

Kontaktisik: Mirjam Kert Startup viisa ja välissuhetejuht

56250637 [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Statistikaamet, Reg. kood: 70000332, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn,

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Ilona Reiljan

tel: 625 9390 [email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

EIS (Startup Estonia) on vastavalt Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.08.2023

allkirjastatud käskkirjale nr 137 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse

hoogustamiseks ehk Startup Estonia tegevuste elluviimiseks“ rakendusüksus ning vastutav välistalendi kaasamise toetamise (4.2.1) ja

iduettevõtluse ökosüsteemi ja kogukonda puudutavate andmete korje, analüüsi ning

poliitikakujunduseks soovituste andmise (4.1.3.2) ning uuringute, analüüside, statistiliste andmete ja tagasisideküsitluste tellimise,

rahvusvaheliste tehnoloogiatrendide seiramise ning ülevaadete koostamise eest (4.1.3.3.).

Meetme mõju hindamine on vajalik käskkirjast tulenevate tegevustega seoses avaliku ülesande

täitmiseks. EISI põhikirja kohaselt täidab EIS Eesti iduettevõtlusvaldkonna arendamise ja

toetamise ülesannet (2.1.8) ja selleks omakorda on vajalik riiki, ärikeskkonda, siin tegutsemise võimalusi ja riigi teenuseid tutvustavate

turundustegevuste elluviimine ja tulemuslikkuse mõõtmine (2.2.7) ja valdkonna

andmete ja informatsiooni kogumine, süstematiseerimine, analüüsimine ja edastamine (2.2.11).

Statistikaamet (SA) töötleb analüüsi

läbiviimise raames startup viisa meetmes osalenud isikute andmeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) tellimusel. Andmete

töötlemine ja agregeeritud kujul edastamine EIS-ile on vajalik startup viisa meetme mõju

hindamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Käskkirja alusel elluviidav startup viisa meede käivitus 2017. aastal ja selle eesmärgiks on

hoogustada iduettevõtlust läbi vajaliku inimkapitali kättesaadavuse hõlbustamise väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. Meede on suunatud väljastpoolt EL riikidest tulevatele iduettevõtetele ettevõtte asutamiseks Eestis ja siin juba tegutsevatele sektori ettevõtetele

(iduettevõtetele ja kasvuettevõtetele) kvalifitseeritud töötajate toomiseks väljastpoolt EL riike. Meetme raames Eestisse tulevate välismaalaste siin tegutsemise tingimused on reguleeritud

Välismaalaste seaduses.

Käskkirja punkti 5.1.5 kohaselt on Startup Estonia tegevuse üheks oodatavaks tulemuseks välja kujunenud mitmekesine iduettevõtete ökosüsteem, mis on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja globaalses kontekstis konkurentsivõimeline ning loob eeldused globaalse kasvupotentsiaaliga

iduettevõtete tekkeks ja kasvuks Eestis. Startup viisa meetme mõjuanalüüs annab ühtlasi parema sisendi käskkirja punktis 6 välja toodud

järgmiste väljundnäitajatel täitmise osas:

 Toetatud ettevõtjate arv, kes on Eestisse kolmandatest riikidest ümber asumas ja saanud loa Eestis iduettevõtlusega tegelema hakata. Sihttase 2029. aastaks: 500.

 Kolmandatest riikidest Eestisse tööle asumiseks loa saanud töötajate arv. Sihttase 2029. aastaks 3500.

Startup viisa meetme kasutajate andmete töötlemine on vajalik meetme mõju hindamiseks. EIS-i

(Startup Estonia) peamiseks eesmärgiks on saada kvaliteetset sisendit meetme kujundamiseks ja juhtimiseks. Selleks on vaja infot meetme abil Eestisse iduettevõtluse eesmärgil ja iduettevõttes/ kasvuettevõttes töötamise eesmärgil saabunud isikute kohta ja selle kohta, milline on olnud

seeläbi meetme majanduslik mõju.

Mõju hindamise käigus soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: • Kui palju ja milliseid ettevõtteid on meetme abil loodud?

• Kui palju ja milliseid makse on meetme raames loodud ettevõtted ja Eestisse iduettevõttes/ kasvuettevõttes töötamise eesmärgil saabunud töötajad siin maksnud?

• Milline on meetme raames ümber asunud isikute taust: sugu, vanusegrupp, kodakondsus ja sünniriik?

• Millise kvalifikatsiooniga ja millistele ametipositsioonidele on meetme raames Eestisse tööle tuldud?

• Milline on meetme raames tööle asunud isikute keskmine palk ja loodud lisandväärtus? • Kui kaua on meetme raames saabunud isikud Eestis tegutsenud? • Kas meetme raames ümber asunud ettevõtjad ja töötajad on tulnud üksi või koos

perekonnaga? • Milline on meetme kaudne (tarbimise) mõju?

Meetme mõju pidevaks hindamiseks on andmeid vaja kord aastas. Esimese analüüsi tulemusena

on vajalik saada ka tagasiulatuvalt varasemate aastate (2017-2024) andmeid, et hinnata meetme mõju selle algusest alates.

Mõju hindamiseks vajalikud andmed (startup viisa meedet kasutanud isikute isikustatud andmed) on olemas Politsei- ja Piirivalveametil (PPA). Eelpool nimetatud küsimustele vastuse saamiseks

on vaja, et meetme kasutajate isikustatud andmed edastab PPA vastavalt poolte kokkuleppele Statistikaametisse (SA), kelle valduses on andmed teistest riiklikest registritest, mille alusel on võimalik välja võtta eelpool toodud küsimustele vastavad andmed.

SA koostab enda valduses olevate isikuandmete põhjal kord aastas EISi tellimusel töö, mille

tulemusel koostatud meetme mõju hindamise analüüs sisaldab vaid agregeeritud andmeid. EIS

analüüsi tellijana ei töötle isikustatud andmeid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu sisendandmete kogumise etapis on isikustatud andmed vajalikud, et eri registrite

andmeid pseudonüümitult ühendada, kuna vastasel korral ei oleks eri registrites sama isiku andmed kokku viidavad. Peale andmestike Statistikaametisse jõudmist andmed koheselt

pseudonüümitakse ning nende põhjal moodustatakse koondtabelid vastutatavale töötlejale. Koondtabelid läbivad konfidentsiaalsuse kontrolli, see tähendab, et üheski grupis ei esine väärtusi 1 või 2 ning need ei ole tuletatavad.

Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet EISile statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Meetme edukus sõltub otseselt meetme seniste kasutajate analüüsist, mis aitab mõista selle majanduslikku mõju. Mõju mõistmine aitab omakorda kaasa meetme efektiivsemale ja

andmepõhisemale juhtimisele, mis on vajalik idu- ja kasvuettevõtete ökosüsteemi jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks.

Andmete töötlemine on seega vajalik, et:

 Hinnata meetme mõju: analüüs võimaldab hinnata meetme otseseid ja kaudseid mõjusid, sealhulgas loodud ettevõtteid, töökohtade arvu, makstud makse, töötajate tausta ja

kvalifikatsiooni, mis on olulised indikaatorid meetme edukuse mõõtmisel.

 Aidata kaasa poliitikakujundamisele: Detailne analüüs pakub vajalikku teavet otsustajatele ja poliitikakujundajatele, et kohandada ja optimeerida meetme tingimusi, et maksimeerida selle kasulikkust nii Eesti majandusele kui ka siin tegutsevatele idu- ja

kasvuettevõtetele.

 Tagada läbipaistvus ja vastutus: Andmete regulaarne ja põhjalik töötlemine võimaldab hinnata, kas meetme eesmärgid saavutatakse ja kas ressursse kasutatakse tõhusalt.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Meetme analüüsiks vajalikud kasutajate andmed on olemas SA-l ja PPA-l ning andmeid täiendavalt juurde ei koguta. Meetme mõju hindamiseks vajalike andmete välja võtmiseks

isikuandmed pseudonüümitakse SA-s. SA ühendab erinevatest riiklikest registritest pärit andmeid, et koostada põhjalik ülevaade startup viisa meetme mõjudest.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

PPA edastab Viisaregistri varasema perioodi andmed Statistikaameti asutusepõhisele

sertifikaadile krüpteeritult csv failina UTF-8 kodeeringus Statistikaameti Sharepoint keskkonna kaudu. Regulaarne andmevahetus hakkaks edaspidi toimuma X-tee teenuse kaudu.

Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis. Andmete töötlemise tulemused edastab Statistikaamet teadusuuringu läbiviijale statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et isikuid ei ole võimalik tuvastada. Analüüsi tulemid tabelitena läbivad

enne teadusuuringu läbiviijale väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Meede hõlmab endas VMSis nimetatud järgmisi isikuid, kellel on:

• Tähtajalised elamisload töötamiseks iduettevõttes (VMS § 181 lg 1 p 12). Alates aastast 2017. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas.

• Tähtajalised elamisload töötamiseks kasvuettevõttes (VMS § 181 lg 2 p 6). Alates aastast

2023. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas. • Tähtajalised elamisload ettevõtluseks iduettevõttes (VMS § 191). Alates aastast 2017.

Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas. • Lühiajalise töötamise registreerimised (LTR) iduettevõttes (alus viisa; töötamise liik =

töötamine iduettevõttes)- VMS § 106. lg 1 p 4. Alates aastast 2017. Andmed nende isikute

kohta on SA-l olemas. • Lühiajalise töötamise registreerimised (LTR) kasvuettevõttes (alus viisa; töötamise liik =

töötamine iduettevõttes)- VMS § 1063 . Alates aastast 2023. Andmed nende isikute kohta on SA-l olemas.

• Viisa iduettevõtluseks (reisi eesmärk= Iduettevõtlusega tegelemine)- VMS § 62 4. Alates

aastast 2017. Andmeid nende isikute kohta ei ole SA-l olemas. Need on ainsad andmed, mida uuringu raames on vaja täiendavalt PPA süsteemist SA-le edastada.

Täpset valimi mahtu on keeruline hinnata, sest täna puudub ülevaade sellest kui palju on täpselt meetme raames isikud Eestisse saabunud. Mõningase valimi mahu indikatsiooni annab

positiivsete otsuste statistika, see aga ei võrdu kogu valimi mahuga. Kokku väljastati 2024. aastal 505 luba (sisaldab nii elamislubasid, LTR kui ka viisasid töötamiseks ja ettevõtluseks. Sh viisad

ettevõtluseks positiivseid otsuseid oli 2024. aastal 44). Alates programmi algusest on kokku väljastatud elamislubasid 3102 ja viisasid 3480 (sh asutajatele/ettevõtluseks 605). Programmi algusest alates on kokku Eestis viibimise õiguse saanud 6582 inimest (sh asutajaid 1175,

iduettevõtetes töötamiseks 5137, kasvuettevõttes töötamiseks 270).

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Meetme mõju jooksvaks hindamiseks on andmeid vaja meetme kehtivuse ajal kord aastas eelmise kalendriaasta kohta SA ja EIS vahel sõlmitava lepingu ajal. Punktis 9 toodud andmeid edastab

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

PPA kord aastas SA-le, v.a neid andmeid, mis on seotud iduettevõtluseks väljastatud viisaga ja

mille edastamine oleks edaspidi samuti vajalik meetme tervikmõju hindamiseks. Esimene kord peab hõlmama ka tagasiulatuvalt varasemaid aastaid (2017-2024).

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmete ühendamiseks ja pseudonüümitud kujul analüüsimiseks on vajalik

isikukoodist (või selle puudumisel nime, soo ja sünniaja järgi) koodivõtme abil tuletatud pseudonüüm.

Valimi moodustamiseks on vajalik: Startup viisa meetme raames Eestisse tulnud välismaalaste (nimetatud punktis 9) pseudonüüm,

kodakondsus ja sünniriik, taotluse esitamise kuupäev, elamisloa/ viisa kehtivuse aeg

Mõju hindamiseks on vajalik: Loodud ettevõtete arv Loodud töökohtade arv

Makstud maksude suurus Kõrgeim haridustase

Amet Ametite algus- ja lõppaeg Kodakondsus, sünniriik

Pereliikmete arv

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Punktis 9 nimetatud andmed, mille juurde on lisatud märge, et andmed on SA-l olemas, edastab PPA kord aastas andmevahetuselepingu alusel SA-le riikliku statistika seaduse § 28 lg 4 alusel

riikliku statistika tegemise eesmärgil. Iduettevõtlusega seotud viisa andmeid hetkel SA-le ei edastata, kuid kõik need andmed on vajalikud mõjuanalüüsi koostamiseks, mõjuanalüüsi läbiviimise alused on kirjeldatud punktis 3.

PPA andmed pärinevad järgmistest allikatest:

 Elamislubade ja töölubade register;

 Isikut tõendavate dokumentide andmekogu,

 Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu;

 Viisaregister. Uuringus kasutatakse järgmistest registritest pärinevaid pseudonüümitud isikuandmetega

andmeid:

 Viisaregister (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Lühiajalise töötamise register (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Elamis- ja töölubade register (eesmärk: vaadeldava kogumi moodustamine)

 Rahvastiku statistiline register (eesmärk: valimi isikute kodakondsus, sünniriik, kõrgeim lõpetatud haridustase, samal aadressil elavad isikud, riiki saabumise aasta) – tegemist on

Statistikaameti sisemise registriga

 Töötamise register (eesmärk: valimi isiku ameti(te) info Eestis)

 Maksukohuslaste register (eesmärk: loodud ettevõtte maksude suurus)

 Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed (palk/tööjõukulu, tööjõumaksud)

 Majandusüksuste statistiline register (ettevõtete taustaandmed) – tegemist on Statistikaameti sisemise registriga

 Käibedeklaratsioonide andmed (käive, käibemaks)

 Majandusaasta aruannete andmed (lisandväärtus)

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

SA ja PPA-ga on konsulteeritud. SA on valmis teostama tellimustöö nende valduses olevate andmete põhjal, kuid lisaks olemasolevatele andmetele on analüüsi eesmärgist lähtudes vaja saada täiendavaid (Viisa iduettevõtluseks; VMS § 624) andmeid PPA-lt. Analüüsi eesmärgi

saavutamiseks vajalikke andmeid ollakse valmis väljastama PPA poolt SA-le AKI nõusolekul.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Statistikaamet pseudonümiseerib registriandmed koheselt, kui need on laekunud.

Pseudonüümimise võtit uuringu vastutavale töötlejale kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Isikukoodi või selle puudumisel ees- ja perekonnanime, sünnikuupäeva ja soo alusel moodustatakse isikule pseudonüüm. Eemaldatakse isikukood, ees- ja perekonnanimi, kuid säilitatakse sünnikuupäev ja sugu.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Isikukoodidega andmeid on Statistikaametis õigus vastu võtta ja töödelda ainult Andmehõive

üksuse töötajatel. Saabunud andmed pseudonüümitakse, eemaldatakse nimed ja isikukoodid ning seejärel tehakse kättesaadavaks Statistikaameti teiste üksuste analüütikutele, kellele need andmed on vajalikud oma töö teostamiseks. Pseudonüümimise koodivõti säilitatakse Statistikaametis,

järgides kõiki Statistikaameti poolt välja töötatud turvanõudeid, ligipääsupiiranguid ja andmekaitse põhimõtteid. Lisaks Statistikaametile pole ühelgi teisel asutusel pseudonüümimise koodivõtmele ligipääsu.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Tellimustöö jaoks kokku pandud andmestikus olevad andmed kustutatakse pärast töö üleandmist tellijale. Tööks kasutatud alusandmeid (riikliku statistika tegemiseks vajalikke alusandmeid)

tellimustöö teostamise järel ei kustutata.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

Tegemist on isiku nõusolekuta registriandmetelt teostava uuringuga, millele taotleme luba.

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

Andmesubjektide teavitamine ei ole

võimalik/põhjendatud, kuna: 1. analüüsi tulemuses käsitletud andmesubjektid

selguvad alles analüüsi käigus.

2. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on statistiline üldistus ja andmeid ei

kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. 3. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide

õigusi ega kohustusi.

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?  PPA:

https://www.politsei.ee/et/juhend/isikuandmete-

toeoetlemine.

 EIS: https://eis.ee/isikuandmete-tootlemine/

 SA: https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas)

-

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus -

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand -

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand -

6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.