Vastus pöördumisele

Dokumendiregister	Andmekaitse Inspektsioon
Viit	1.2.-3/25/749-2
Registreeritud	10.03.2025
Sünkroonitud	11.03.2025
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	1.2 Asjaajamine
Sari	1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik	1.2.-3/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Delfi Ärileht
Saabumis/saatmisviis	Delfi Ärileht
Vastutaja	Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Vastus pöördumisele.msg

image001.jpg

Vastus pöördumisele.msg

From: AKI press
Sent: Fri, 07 Mar 2025 12:36:03 +0000
To: 'Kadri Sildmets' <[email protected]>
Subject: RE: Meediapäring: valvekaamera paigaldamine rõdule või verandale

Tere, Kadri

Täname, et pöördusite inspektsiooni poole.

Enne videovalve kasuks otsustamist tuleb mõelda läbi, kas sama eesmärki on võimalik saavutada ka teiste vahenditega, näiteks täiendav uks, signalisatsioon, rohkem valgustust jne.

Kortermajades on kaamerate kasutamine lubatud juhul kui vastav kirjalik otsus on vastu võetud ühistu üldkoosolekul. Kaamerate paigaldamine kaasomandi osadele on korteriühistu pädevuses ning korteriühistu üldkoosolekul on õigus võtta vastu sellega seonduvaid otsuseid. Nt saab ka kokku leppida, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee.

Eramajade puhul kehtib reegel, et kui kaamera vaatevälja jääb ainult inimese enda omandis olev ala, on jätkuvalt tegemist isiklikul otstarbel andmete töötlemisega ja isikuandmete kaitse reeglid ei kohaldu. Isiklik otstarve ei ole kasutatav avalikul ala filmides ja siis tuleb arvestada IKÜM reeglitega. Naaberkinnistu filmimine ei ole ühelgi juhul lubatud.

Kui filmitakse avaliku või ühiskasutuses olevat ala, siis tuleb enne videoalasse jõudmist inimesele avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel ta videovalvet korraldab ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta. Kui tegemist on statsionaarse kaameraga, siis videovalve korraldajast saab isikuandmete töötleja. See aga tähendab talle kohustust kaitsta inimese privaatsust ja olla valmis võimaldama inimestele salvestistega tutvumist. St kui kortermaja on lisanud kusagile kaamera, mille vaatevälja jääb kõnniteel olev inimene, siis temal on õigus antud korteriühistult nõuda välja see salvestis, kus tema peal on.

Salvestiste säilitamise tähtajad peaksid olema minimaalsed. Säilitada võib vaid kuni kaamera kasutamise eesmärgi täitumiseni, st peab olema põhjendatud miks on vaja salvestist just see konkreetne periood säilitada. Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja salvestistega tutvumise võimaldamisest tulenev koormus videovalve korraldajale. Tavapärane säilitamise tähtaeg on 72 tundi.

Parimate soovidega

Katrin Haug

Avalike suhete nõunik

[email protected]

627 4106

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti

LinkedIn I Youtube

From: Kadri Sildmets <[email protected]>
Sent: Friday, March 7, 2025 7:25 AM
To: AKI press <[email protected]>
Subject: Meediapäring: valvekaamera paigaldamine rõdule või verandale

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Kirjutan Teile Delfi Ärilehest. Viimasel ajal on siit-sealt meediast ikka läbi käinud, et korteri-/majavargad on kätte saadud ainult tänu valvekaamerale. Ilmselt kasutab ka aina rohkem inimesi seda. Aga mida see tähendab teiste eraelule? Kas andmekaitse inspektsioon oleks valmis kirjalikult seda teemat avama? Kas mina maja- või korteriomanikuna võin verandale või rõdule valvekaamera paigaldada? Kas ma pean sellest teavitama naabreid või näiteks korteriühistut? Kuidas on antud juhul reguleeritud andmete töötlemine ja säilitamine?

Oleksin tänulik, kui jõuate vastata tänase päeva jooksul.

Lugupidamisega

Kadri Sildmets

Kasuliku ja Õiguse rubriikide juht

Delfi Ärileht

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled