Lepna alevik, Kooli kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine

Taotlus_DP_kooskõl_Päästeamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JAAN KANGUR PNOEE-37402206011 2025-03-10 11:14:24

Lepna Kooli DP_2025-02-25 (1).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIIU EFERT PNOEE-48711085210 2025-02-25 18:11:45

KÜLLI ÕISMA PNOEE-46804195211 2025-02-26 07:23:56

ELVKK Kooli, Lepna alevik, Rakvere vald (dp).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MARGE KASENURM PNOEE-46910244924 2025-02-18 09:22:15

ELVKK Kooli, Lepna alevik, Rakvere vald (dp).pdf

ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected]

Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee

Rikketelefon 1343

PROJEKTI KOOSKÕLASTUS

Kooskõlastuse nr 0035857523

Kooskõlastuse kuupäev 18.02.2025

KOOSKÕLASTUSE TELLIJA

Isikukood 46804195211

Isiku nimi KüLLI ÕISMA

Kontakisik KÜLLI ÕISMA

Objekti aadress Kooli, Lepna alevik, Rakvere vald (dp)

Töö number 177/0515

Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud

Etapp Detailplaneering

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS

Marge Kasenurm

Elektrilevi OÜ

Lepna Kooli DP_4_põhijoonis_2025-02-17.dwg

Lepna Kooli DP_seletuskiri_2025-01-16.pdf

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1 Registreering nr. EEP004838

44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881

Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 177/0515

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Rakvere Vallavalitsus

Asukoht: Rakvere vald, Lepna alevik, Kooli kü

LEPNA ALEVIKUS KOOLI KÜ

DETAILPLANEERING

Juhataja: (allkirjastatud digitaalselt) K. Õisma

Planeerija: (allkirjastatud digitaalselt) R. Efert, MSc

RAKVERE 2025

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

2

SISUKORD

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ..................................... 5

2. LÄHTEOLUKORD .............................................................................................................. 5

2.1 Planeeringuala paiknemine ja üldandmed ...................................................................... 5

2.2 Olemasolev olukord ....................................................................................................... 5

2.3 Planeeringualaga piirnevad katastriüksused .................................................................. 6

2.4 Kontaktvööndi analüüs .................................................................................................. 7

2.5 Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud .................................... 7

2.6 Rakvere valla üldplaneering ........................................................................................... 8

2.7 Koostamisel olev Rakvere valla üldplaneering .............................................................. 9

2.8 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................... 10

2.9 Olemasolevad tehnovõrgud .......................................................................................... 11

2.10 Avaliku huvi analüüs ................................................................................................... 11

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS ............................................................ 11

3.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs ............................................................................. 11

3.2 Maa-ala sihtotstarbed ................................................................................................... 12

3.3 Ehitusõigus ................................................................................................................... 13

3.4 Olulisemad arhitektuurinõuded .................................................................................... 14

3.5 Insolatsioon ja müra ..................................................................................................... 15

4. LIIKLUSKORRALDUS ..................................................................................................... 15

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID ....................................................... 18

6. HALJASTUS, HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD, PIIRDED .................................. 19

6.1 Haljastus ja heakorrastus .............................................................................................. 19

6.2 Kattega alad kruntidel .................................................................................................. 19

6.3 Piirded .......................................................................................................................... 19

7. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................... 20

7.1 Jäätmekäitlus ................................................................................................................ 20

8. TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................. 21

8.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel ...................................................................... 21

8.2 Elektrivarustus ............................................................................................................. 22

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

3

8.3 Side ............................................................................................................................... 22

8.4 Veevarustus ja kanalisatsioon ...................................................................................... 23

8.5 Sademeveed.................................................................................................................. 24

8.6 Küte .............................................................................................................................. 24

8.7 Tervisekaitse ................................................................................................................ 24

9. TULEOHUTUS .................................................................................................................. 24

9.1 Normdokumendid ........................................................................................................ 24

9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ..................................... 24

9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ............................................................................... 25

9.4 Põlemiskoormus ........................................................................................................... 25

9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ....................................................... 25

9.6 Väline tulekustutusvesi ................................................................................................ 26

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ................. 26

11. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE ...................................................................................................................... 27

12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE ............................. 28

13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU ....................................................................... 29

DETAILPLANEERINGU ILLUSTRATSIOON

KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:7 500

2. Kontaktvööndi plaan M 1:3 000

3. Olemasolev olukord M 1:1 000

4. Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikluskorraldus M 1:500

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

4

MENETLUSDOKUMENDID JA LISAD

1. Rakvere Vallavalitsuse 29.10.2015 a korraldus nr 2-3/265-1. Lepna alevik, Kooli kinnistu

detailplaneeringu koostamise algatamine;

2. Virumaa Teataja kuulutus detailplaneeringu algatamise kohta 11.10.2024. a;

3. Väljavõte Rakvere valla üldplaneeringust;

4. Elektrilevi OÜ 23.12.2024 tehnilised tingimused nr 487396;

5. Telia Eesti AS 14.01.2025 tehnilised tingimused nr 39398877;

6. Transpordiameti 03.02.2025 kiri nr 7.2-2/25/557-2. Seisukohtade väljastamine Lepna

alevikus Kooli kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

5

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK

Lääne-Virumaal Rakvere vallas Lepna alevikus asuvale Kooli katastriüksusele

(katastritunnus 66204:002:0489) detailplaneeringu koostamise aluseks on Rakvere

Vallavalitsuse 29.10.2015 aasta korraldus nr 2-3/265-1.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine kruntideks, kruntidele

ehitusõiguse määramine, olulisemate arhitektuurinõuete seadmine, juurdepääsude ja

tehnovõrkude paiknemise määramine, liikluskorralduse lahendamine planeeringualal,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeringu koostamise käigus lisandus planeeringuala koosseisu Elamute alajaama

katastriüksus (katastritunnus 66204:002:2240).

Planeeringuala pindala on ca 6,3 ha.

Kooli katastriüksuse omanik on Rakvere vald.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-planeerija

Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

Käesolev detailplaneering on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

2. LÄHTEOLUKORD

2.1 Planeeringuala paiknemine ja üldandmed

Planeeringuala asub Rakvere vallas Lepna alevikus korterelamute vahelisel alal,

riigimaanteest 17149 Rakvere-Jõepere tee põhja pool.

Planeeringuala hõlmab Kooli katastriüksust (katastritunnus 66204:002:0489, pindala 62927

m²) ning Elamute alajaam katastriüksust (katastritunnus 66204:002:2240, pindala 121 m²).

2.2 Olemasolev olukord

Kooli katastriüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel rajatised, milleks on välijõusaal

(EHR nr 221286764) ja skatepark (EHR nr 220705995). Katastriüksuse põhjapoolne osa on

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

6

olnud kasutuses aiamaana, maalappidele on kasutajate poolt ehitatud väiksemaid hooneid

ning istutatud puid ja põõsaid. Energia pst 26 korterelamust põhja pool paiknevad

seadustamata abihooned. Elamute alajaam katastriüksusel ehitisi ei asu.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt peamiselt looduslikust rohumaast ja haritavast maast,

lisaks on vähesel määral õuemaa ja muu maa (teed, platsid) kõlvikut. Planeeringuala idaosas

kasvab kümmekond aastat tagasi istutatud tammepark. Maapind on üldiselt tasane, välja

arvatud sinna varem ehituste käigus veetud pinnasehunnikud.

2.3 Planeeringualaga piirnevad katastriüksused

Planeeringualale juurdepääsude lahendamiseks on planeeringualasse osaliselt kaasatud

Hämariku tee (66204:002:0476) ja Lasteaia tänav (66204:002:0438) katastriüksused.

Tabel 1. Planeeringualaga piirnevad katastriüksused (pindalad on esitatud Maa-ameti 14.12.2024. a seisuga).

Jrk. nr

Maaüksuse/katastriüksuse nimi/aadress

Katastritunnus Katastriüksuse

sihtotstarve Pindala

1 Lasteaia tänav 66204:002:0438 100% transpordimaa 3 775 m²

2 Hämariku tee 66204:002:0476 100% transpordimaa 2 277 m²

3 Hämariku tee 66204:002:0252 100% transpordimaa 1 657 m²

4 Papli 66204:002:0249 100% maatulundusmaa 79 825 m²

5 Kiviaia 66204:002:0247 100% maatulundusmaa 212 076 m²

6 Lasteaia 66204:002:0253 100% transpordimaa 4 415 m²

7 Ristiku 66204:002:0251 100% maatulundusmaa 65 975 m²

8 Lasteaia tn 6 66204:002:0010 100% elamumaa 2 515 m²

9 Lasteaia tn 4 66204:002:2330 100% elamumaa 2 663 m²

10 Lasteaia tn 2 66204:002:2320 100% elamumaa 3 452 m²

11 Energia pst 20 66204:002:2360 100% elamumaa 2 794 m²

12 Salu 66101:001:0021 100% üldkasutatav maa 19 308 m²

13 17149 Rakvere-Jõepere tee

T2 66204:002:0551 100% transpordimaa 2 050 m²

14 Lepna kergtee 66204:002:0517 100 % transpordimaa 387 m²

15 Energia pst 26 66204:002:0516 100% elamumaa 4 842 m²

16 Energia pst 26a 66204:001:0843 100% elamumaa 403 m²

17 Energia pst 28 66204:002:0027 100% elamumaa 3 598 m²

18 Energia pst 30 66204:002:0028 100% elamumaa 3 999 m²

19 Energia pst 34 66204:002:0009 100% elamumaa 5 979 m²

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

7

2.4 Kontaktvööndi analüüs

Planeeringuala asub tiheasustusega Lepna alevikus, mis on endine kolhoosikeskus ja kus on

sellest tulenevalt välja arenenud mitmeotstarbeline hoonestus. Planeeringuala paikneb 3,5

kilomeetri kaugusel Rakvere linnast, mis on Lääne-Virumaa keskuseks.

Planeeringualast lõunapool on 17149 Rakvere-Jõepere tee, mis on kahesuunalise liiklusega

kõrvalmaantee. Maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on Maa-ameti Teeregistri

andmetel 2398 autot. Kiiruspiirang planeeringualaga külgneval lõigul on 50 km/h.

Paralleelselt riigimaanteega on planeeringuala ning maantee vahelisele maa-alale välja

ehitatud keskmiselt 2,5-3 meetri laiune jalg- ja jalgrattatee.

Lähimad bussipeatused asuvad Rakvere-Jõepere maantee ääres, planeeringuala kõrval

(peatus: Lepna).

Riigimaanteest lõuna poole jäävad äri- ja tootmishooned.

Kooli katastriüksus paikneb korterelamute piirkonnas. Lähipiikonna hoonestus on 1-3

korruseline. Korterelamute ehitisealused pinnad on 134 kuni 650 m². Lasteaia tänava ääres

paiknev hoonestus on ehitatud 1980-ndatel. Hooned on madalakaldeliste viilkatustega.

Katusekattematerjalideks on plekk ning eterniit, fassaadikatteks peamisel tellis ning krohv.

Kinnistute ümber piirded valdavalt puuduvad.

Hoonestatud elamu- ja tootmismaa kasutusotstarbega kinnistud paiknevad üsna tihedalt koos.

Elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste pindalad on vahemikus 403 m² kuni 5979 m².

Maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksused on suuremad.

Tegemist on hästi sisse elatud piirkonnaga.

2.5 Planeeringualal ja kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud

Planeeringualale varasemalt detailplaneeringuid koostatud ei ole.

Kontaktvööndis, planeeringualast ca 400 meetrit lõuna pool kehtestati 24.09.2008. aastal

Rakvere Vallavolikogu otsusega nr 30 Mätliku ja Küüni kinnistu detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa sihtotstarbe muutmine, kinnistute jagamine,

ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine.

Lisaks on Lepna alevikus, planeeringualast ca 750 meetrit ida pool Rakvere Vallavolikogu

10.07.2007 otsusega nr 23 kehtestatud Tiidemaa maaüksuse detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine kruntideks, uutele kruntidele

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

8

juurdepääsude ja ehitusõiguse määramine, haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine,

kujade ja tehnovõrkude määramine.

2.6 Rakvere valla üldplaneering

Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Rakvere valla üldplaneering. Rakvere

valla üldplaneering kehtestati 21. aprillil 2010.a Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 4.

Kehtiva üldplaneeringuga on planeeritavale alale määratud maakasutuse juhtotstarbeks

elamu-, äri ja ühiskondlike hoonete maa.

Koostatav detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Rakvere valla üldplaneeringule.

Kehtiva üldplaneeringu p 3.2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustus kõikidel:

• äri- ja tootmismaa juhtotstarbega maa-aladel ehitustegevuse kavandamisel, v.a

olemasolevate hoonete laiendamine maapealsest kubatuurist kuni 33% ulatuses;

• käesoleva planeeringuga kompaktse asustuse põhimõttel (vt pt 2.1) arendatavatel

maadel siis, kui katastriüksust jagatakse ehitusõiguse saamise eesmärgil;

• avalikel funktsioonidel kasutatavate hoonete kavandamisel;

• tehnomastide kavandamisel;

• riikliku kaitse alla võetud maa-aladel;

• puhke- ja virgestusmaade juhtotstarbega maade arendamisel kui kavandatakse

suuremahulisi ehitisi.

Üldplaneeringus p 4.1 määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaal:

• Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate hoonestusalade ajalooliselt väljakujunenud

hoonestusviiside; ehitusjoonte; hoonete korruselisuse, paigutuse ja suurusega;

traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja kujundusvõtete kasutamise ning haljastamise

tavadega;

• minimaalne krundi suurus on uutel väikeelamu kruntidel üldjuhul 1500 m2;

• väikeelamute maksimaalne kõrgus on 9 m olemasolevast maapinnast;

• hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks on maastik. Ehitamisel tuleb arvestada

naabruskonna ehitustavade ja loodusliku ümbrusega. Vältida tuleb pinnavormide

suuremaid muutmisi;

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

9

• soovitatav on ka väikehoonete projekteerimisel arhitekti kasutamine ning

individuaalprojektide koostamine. Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete

rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid.

Üldplaneeringus p 4.5 antud seisukohad ühiskondlike hoonete maa planeerimiseks:

• tagada kergliikluse juurdepääs ühiskondlike hoonete maale;

• elamualadele kavandatavate ühiskondlike hoonete made arendamine ei tohi

halvendada kogu elamuala elukvaliteeti;

• tagada ühiskondlike hoonete m aa kruntide kasutusvõimalused ka puhkeotstarbel.

Üldplaneeringus p 4.6 antud seisukohad puhke- ja virgestusmaa planeerimiseks:

• üldiseks suunaks on puhkemajanduslik tegevus;

• vajadusel on põhitegevust toetavana lubatud arendada ka toitlustus ja majutusalast

ettevõtlust;

• tagada juurdepääs puhkerajatistele ligipääs kergliiklusega ja mootorsõidukitega.

Üldplaneeringus p 4.6 antud seisukohad puhke- ja virgestusmaa planeerimiseks:

• üldiseks suunaks on puhkemajanduslik tegevus;

• vajadusel on põhitegevust toetavana lubatud arendada ka toitlustus ja majutusalast

ettevõtlust;

• tagada juurdepääs puhkerajatistele ligipääs kergliiklusega ja mootorsõidukitega.

Üldplaneeringus p 4.7 antud seisukohad teemaa planeerimiseks:

• kavandada kaitsemeetmed kahjulike mõjude elamu- ja puhkealadele kandumise

vältimiseks;

• teede ehitamise ja rekonstrueerimise käigus arvestada kergliiklusteede rajamise

vajadusega.

2.7 Koostamisel olev Rakvere valla üldplaneering

Koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneeringu eelnõus on käesoleva planeeringuala

maakasutuse juhtotstarbeks määratud puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala on üldplaneeringu eelnõu kohaselt puhke-, kultuuri- ja

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

10

virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Lubatud kõrvalotstarveteks on äri maa-ala,

ühiskondlike hoonete maa-ala, elamu maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa-ala ning transpordi

maa-ala. Maa-alale on lubatud anda kõrvalotstarve kuni 40% ulatuses katastriüksusest.

Käesolev detailplaneeringulahendus vastab koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneeringu

eelnõus kavandatud maakasutustingimustele.

2.8 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Rakvere valla

üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama maakonnaplaneeringus ja

endise Rakvere valla üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid.

Lepna alevik asub maakonnaplaneeringu kohaselt Rakvere linna vahe- ja lähivööndis (p 3.1.2

lk 18): linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus 31% ja enam inimestest

on linnaga tihedalt seotud. Sellele vööndile on iseloomulik lähiminevikus toimunud

valglinnastumine. Linna lähivööndis seovad elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad nii

funktsionaalselt kui emotsionaalselt end keskuseks oleva linnaga, mis on esmaseks

töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste tarbimise kohaks.

Linna lähivööndi ja selle vahevööndi arengu põhimõtted (p 3.1.4 lk 22): linna vahevööndis

on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine.

Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel

säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud

maid.

Elamumajanduse arendamisel on oluline eelkõige Rakvere linna ja vahevööndi tihendamine.

Vahevööndi tihendamiseks võtta kasutusest väljalangenud tootmis- või tööstusalad

taaskasutusse.

Jalg- ja jalgrattateede arendamine linnades ja lähivööndis, mille ohutu liikluskorraldus

võimaldab jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaalu suurendada, ligipääsu teenustele,

töökohtadele, haridusasutustele jne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

11

Rakvere linna lähivööndis on otstarbeks pikendada linna ühistranspordimarsruute linna

lähivööndi ulatuses Sõmeru, Lepna ja Vetiku suundadel, mis eeldab kohaliku omavalitsuse ja

ühistranspordikeskuse vahelist tihedat koostööd.

Üldplaneeringute koostamisel tuleb linna lähivööndisse jäävatel aladel ja keskustes arvestada

maakasutuse planeerimisel ohtlike ja raskeveoste liikumisega.

Maakonnaplaneeringus ei ole planeeringuala ega selle lähiümbrust määratud väärtuslikuks

maa-alaks.

Planeeringulahenduse elluviimisel tiheneb asustus Lepna alevikus. Maakonnaplaneeringuga

kavandatud jalg- ja jalgrattatee on käesolevaks ajaks valmis ehitatud ja kasutuses.

2.9 Olemasolevad tehnovõrgud

Planeeringuala lõuna- ja idaservas paiknevad sidekaablid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

torustikud, madalpinge ja keskpinge maakaablid ning madalpinge õhuliin. Planeeringualaga

piirneval Salu katastriüksusel asub alajaam 7785 (Rakvere L).

2.10 Avaliku huvi analüüs

Planeeringuala korrastatakse ning sellele ehitatakse kaasaegne hoonestus koos keskkonnale

ohutute tehnovõrkudega ja maa-alale sobiva haljastusega. Maa-ala heakorrastamine ja taristu

väljaehitamine tõstab piirkonna turvalisust ning parandab piirkonna väljanägemist. Tekib

tihedamalt asustatud kaasaegne maa-ala koos seal elavate ning avalikke teenuseid tarbivate

inimestega.

3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

3.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse soovidele, nõudmistele ja vajadustele, kehtivast Rakvere valla üldplaneeringust,

koostatavast Rakvere valla üldplaneeringust ning kehtivast seadusandlusest.

Planeeringuga käsitletava maa-ala hoonestamiseks ning planeeringualal edaspidiseks

arenguvõimaluste loomiseks on vajalik Kooli katastriüksusele koostada ja kehtestada

detailplaneering.

Planeeringulahenduse elluviimisel lisanduvad maa-alale üksikelamud abihoonetega ning

ühiskondliku kasutusega hoone ja selle juurde kuuluv taristu. Kuna inimesed soovivad järjest

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

12

rohkem elada üksikelamutes, siis soovib maa-ala omanik neile seda võimalust pakkuda.

Planeeringuala põhjaosas, Lasteaia tänava ääres olevate aiamaade olemasolev kasutus

käesoleva planeeringualahendusega säilib.

Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega selleks sobival maa-alal.

Planeeringulahenduse elluviimisel tiheneb Lepna alevik heakorrastatud, otstarbekalt

planeeritud ja aastaringses kasutuses oleva maa-alaga.

3.2 Maa-ala sihtotstarbed

Koostatud detailplaneering teeb ettepaneku moodustada planeeringualal 12 krunti, millest 7

on üksikelamu maa sihtotstarbega, üks krunt on põllumajandusmaa sihtotstarbega, üks krunt

on 90% puhke- ja spordirajatise maa ning 10% kultuuri- ja spordiasutuse maa, kolm krunti on

planeeritud tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega.

Krunt 1 - krundi pindala on 13770 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100%

põllumajandusmaa (MP), katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (M);

Krunt 2 - krundi pindala on 29916 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 90% puhke- ja

spordirajatise maa (PS) ja 10% kultuuri- ja spordiasutuse maa (ÜK), katastriüksuse

sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa (Üh);

Krunt 3 - krundi pindala on 2523 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 4 - krundi pindala on 2305 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 5 - krundi pindala on 2295 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 6 - krundi pindala on 2295 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 7 - krundi pindala on 2301 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 8 - krundi pindala on 2301 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

Krunt 9 - krundi pindala on 2300 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu

maa (EP), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa (E);

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

13

Krunt 10 - krundi pindala on 2813 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% tee- ja

tänava maa-ala (LT), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa (L);

Krunt 11 - krundi pindala on 108 m², krundi kasutamise sihtotstarve on 100% tee- ja tänava

maa-ala (LT), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa (L);

Krundid 1-11 moodustatakse Kooli katastriüksusest.

Krunt 12 - krundi pindala on 121 m². Katastriüksuse sihtotstarve käesoleval ajal on 100%

tootmismaa. Kuna katastriüksusel varem olnud alajaam on likvideeritud, teeb käesolev

detailplaneering ettepaneku muuta krundi kasutamise sihtotstarbeks 100% tee- ja tänava

maa-ala (LT) ja katastriüksuse sihtotstarbeks 100% transpordimaa (L). Kui krunt nr 12

antakse üle kohalikule omavalitsusele, siis võib krundid nr 11 ja 12 liita üheks

katastriüksuseks.

3.3 Ehitusõigus

Joonisel nr 4 “Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikluskorraldus” on näidatud planeeritud

hoonestusalad ning hoonete soovituslikud asukohad. Valdavalt on hoonestusalad planeeritud

1 kuni 10 meetrit kruntide piiridest sissepoole. Kruntide 4, 5 ja 6 hoonestusalad on

kavandatud kruntide 4 ja 5 ning 5 ja 6 ühiste piirideni. Ehitades hoone krundipiile lähemale

kui 4 meetrit, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kõik hooned peavad paiknema

hoonestusaladel. Tehnovõrke, teid ja platse võib ehitada ka väljaspoole hoonestusala.

Krundile nr 1 võib ehitada rajatisi (teed, plastid, väikevormid) ja väiksemaid kui 20 m²

ehitisealuse pinnaga ehitisi, ehitiste maksimaalne lubatud kõrgus on 5,0 meetrit maapinnast.

Krundi nr 2 maksimaalne ehitusalune pind on 1500 m² ja maksimaalne lubatud maapealne

suletud brutopind on 3000 m², maksimaalne krundi täiehitusprotsent on 5%. Krundile võib

ehitada ühe kuni 14 m kõrguse hoone. Hoone võib projekteerida ja ehitada keldrikorrusega

sügavusega kuni 4 meetrit. Krundile võib ehitada lisaks kuni viis ehitisealuse pinnaga kuni 20

m² ja kuni 5 m kõrget hoonet. Need peavad paiknema hoonestusala piirides. Krundile võib

rajada lisaks hoonetele puhke- ja spordirajatisi.

Kruntide nr 3-9 maksimaalne ehitisealune pind on 460 m², maksimaalne kruntide

täiehitusprotsent on 18-20%. Igale krundile võib ehitada ühe kuni 9,0 meetrit kõrge

üksikelamu ja 3 abihoonet maksimaalse kõrgusega 5,0 meetrit. Kokku võib krundile ehitada 4

hoonet. Kruntidele 3-9 võib ehitada igale krundile lisaks kuni kaks alla 20 m² ehitisealuse

pinnaga ja kuni 5 m kõrget hoonet. Alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid ei arvata krundi

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

14

lubatud suurima ehitisealuse pinna ja hoonete suurima lubatud arvu hulka. Elamud võib

projekteerida ja ehitada keldrikorrusega sügavusega kuni 3 meetrit. Hooned võivad olla kuni

kahekorruselised.

Kruntidele nr 10, 11 ja 12 võib ehitada teid, platse, tehnovõrke ja muid rajatisi. Ehitusõigust

nendele kruntidele ei seata.

3.4 Olulisemad arhitektuurinõuded

Hoonete välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid.

Tähtis on hoonete funktsionaalsus, sobivus asukohta ning nende kasutusmugavus ja ohutus.

Hooned projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega.

Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja

selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad

ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva keskkonnaga. Hoonete ehitamiseks ja

viimistlemiseks kasutatakse nende kasutusotstarbele vastavaid ehitustooteid ja materjale.

Hoonete värvilahendused määratakse ehitusprojektidega. Eelistada tuleb looduslähedasi

toone.

Ehitatavad hooned võivad olla nii lame- kui viilkatustega. Katusekalde ja -tüübi valikul

lähtutakse arhitektuursest sobivusest olemasolevate hoonetega ja hoone kasutusotstarbest.

Katusekattematerjalid, katusekalle ja -tüüp ning hoonete värvilahendused määratakse

arhitektuursete projektidega.

Hoonetele A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestada tervise- ja

hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning hoonete

kasutamisele seatavatele nõuetele.

Ehitustingimusi vt ka käesoleva detailplaneeringu seletuskirja p 2.6 ja 3.3.

Hooned projekteeritakse vastavuses minimaalselt TP3 klassi nõuetele. Ehitatavad hooned

tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt siseministri 30.03.2017. a

määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

15

3.5 Insolatsioon ja müra

Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt seadusandluses toodud nõuetele.

Hoonete projekteerimisel järgida, et hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul arvestataks naaberhoonete paiknemisega. Tehnoseadmete ning

ehitustegevusega kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid, samuti peab see vastama

sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Hoonete projekteerimisel

lähtuda ka standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja territooriumil tagatakse head

akustilised tingimused vastavalt nende kasutusotstarbele.

Kuna detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestusalad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega. Hoonete

projekteerimisel lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes“.

4. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,

ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist teedevõrku või õuealadel.

Ehitustehnikaga pole lubatud manööverdada riigitee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine on

keelatud.

Juurdepääsuteed kruntidele on planeeritud algusega Lasteaia tänavalt ja Hämariku teelt.

Hämariku teelt rajatakse uus tänav kruntide nr 3-9 jaoks. Tee ja tänava maa-ala krundi

laiuseks planeeritakse 11,0 meetrit. Sõidutee on planeeritud 5 meetri laiune, kõnniteed 2

meetri laiused. Krundile nähakse ette nõuetele vastav ümberpööramiskoht päästeteeninduse-

ja hooldussõiduki jaoks lähtuvalt standardi EVS 843:2016 joonisest 4.6. Tupikust on

kavandatud läbipääs kergliiklejatele, mis liidetakse kergliiklusteede võrgustikuga krundil nr

2. Sõidutee võib ehitada asfalt- või killustikkattega, kõnniteed ehitatakse betoonkivist või

asfaltkattega. Planeeritava teemaa laius võimaldab rajada kommunikatsioonid haljasmaale

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

16

ning teostada talvel lumetõrjet. Planeeritav tee krundil nr 10 määratakse avalikult

kasutatavaks teeks.

Algusega Lasteaia teelt ehitatakse juurdepääsutee, kõnniteed ja parklad krundi nr 2 jaoks.

Krundil nr 11 paikneb käesoleval ajal isetekkeline sõidutee. Krundil nr 12 asunud alajaam on

likvideeritud. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata krunt nr 12 krundi kasutamise

sihtotstarbeks tee ja tänava maa-ala. Krundilt nr 12 pääseb krundil nr 2 asuvasse parklasse.

Liiklus sõiduteedel on planeeritud kahesuunalisena.

Käesolev planeering näeb ette kõnniteede võrgustiku laiendamise, mis ühendatakse

olemasoleva kergliiklusteega. Kõnniteede laiuseks on planeeritud 2-3 meetrit.

Krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovidele või haljastusprojektide

lahendustele. Mahasõitude ja siseteede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud

isikute (kruntide omanike) kohustus. Krundil nr 2 planeeritava liumäe kasutamisele võtmisel

tuleb krundi omanikul tagada mäe ohutu kasutus ning piirata võimalust lasta liugu sõidutee

poole.

Olemasolevad bussipeatused ning juurdepääsud peatustele asuvad väljaspool planeeringuala

ning need säilivad senistes asukohtades. Vajadusel täiendatakse liikluskorradust märgistuse

ning muude liikluskorralduslike vahenditega.

Kavandatavad eluhooned ja avalikku kasutusse planeeritavad hooned projekteeritakse

riigiteest kaugemale ning vastavalt müra normtasemetele esitatud nõuetele.

Transpordiameti seisukohad käesoleva detailplaneeringu koostamiseks on esitatud

03.02.2025. a kirjas nr 7.2-2/25/557-2 „Seisukohtade väljastamine Lepna alevikus Kooli

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt

endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

17

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi laius 17149 Rakvere-Jõepere maanteel

planeeringualaga külgneval lõigul on 10 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast.

Planeeringuala ei hõlma riigiteed 17149 Rakvere-Jõepere tee ning teekaitsevöönd

planeeringualale ei ulatu.

Väljasõit planeeringualalt maanteele 17149 Rakvere-Jõepere tee on olemas Lasteaia tänavalt

ja Hämariku teelt. Maanteel on planeeringualaga piirnevas lõigus lubatud sõidukiirus kuni 50

km/h. Ristmikul vajalik nähtavus tagatakse vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 “Tee projekteerimise normid” lisa 2 joonisele 8 ning lisa 1 tabelitele 18 ja 19. Teeandmise

kohustusega ristmikul on liitumisnähtavus 15 m, kui liituva tee liiklussagedus on üle 100

sõiduki ööpäevas. Peatee liitumisnähtavus on 105 m. Liituva tee peatumisnähtavus on ≥25

ning peatee liitumisnähtavus on 60 m. Mahasõidu nähtavuskolmnurgad on näidatud joonisel

“Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikuskorraldus”. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi paikneda ühtki

nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel tuleb ette näha

sellelt alalt teeäärte puhastamine (EhS § 72 lg 2). Elujõulise kõrghaljastuse puhul on sobilik

võra tõstmine 2,2m kõrgusele.

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele

maaüksusele.

Kavandatud ja normatiivne parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu joonisel

“Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikuskorraldus”. Üksikelamumaa sihtotstarbega kruntidele on

planeeritud minimaalselt 3 parkimiskohta. Krundile nr 2 on planeeritud 75 parkimiskohta.

Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2016 standardile

“Linnatänavad”. Parkimiskohti saab vajadusel planeerida ka hoonetesse.

Vastavalt ehitusseadustiku § 651 tuleb sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on

ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale

viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui

tegemist on mitteelamuga. Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20

parkimiskohta, tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

18

Tabel 2. Sõiduautode parkimiskohtade kontrollarvutus (Alus: EVS 843:2016 tabel 9.1 ja 9.2. Ehitiste asukoht: korruselamute ala ja uus väike-elamute ala)

Krundi nr

Ehitise otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

2 spordisaal maapealne max suletud brutopind 3000 m² 3000/40=75

75 75

3 kuni 9 eramu - 3 3

Tabel 3. Jalgratase parkimiskohtade kontrollarvutus (Alus: EVS 843:2016 tabel 9.3.)

Krundi nr

Ehitise otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

2 spordisaal hinnanguline üheaegsete külastajate arv: 50 50/5=10

10 20

5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja „Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikuskorraldus“ on näidatud

olemasolevate tehnovõrkude asukohad ning planeeritud tehnovõrkude asukohad ning nende

kaitsevööndid ja planeeritud servituudialad.

Planeeringuala paikneb Pandivere ja Adevere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja maavaraga

alal.

Tänavakaitsevööndit ei ole planeeringualale otstarbekas määrata, sest planeeritavad

hoonestusalad asuvad piisavalt kaugel teedest. Teid saab vajadusel hooldada ja remontida.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

19

6. HALJASTUS, HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD, PIIRDED

6.1 Haljastus ja heakorrastus

Krundil nr 1 säilib olemasolev haljastus. Aiamaade harimise traditsioon on üks

korterelamutega kaasnevaid nähtusi, mis on inimestele heaks lõõgastuse võimaluseks.

Krundile nr 2 on istutatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks tammesalu. Suuremas osas on

krundil tegemist loodusliku rohumaaga.

Kruntide haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

haljastusprojektidega või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne. Madalhaljastus rajatakse planeeringualal kohtadesse, kus kõrghaljastus

vähendab liiklusohutust või puudub vajalik ruum kõrghaljastuse normaalseks kasvuks.

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest maastikuga

ja mullastikuga.

Trassidega koormatud aladele on haljastuse rajamine keelatud. Uue haljastuse rajamisel

arvestada ka tehnovõrkude kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada

liiklusohutust.

Tänavate ristumiskohtadesse on soovitav paigutada viidad tänavate ja asutuste nimedega ning

muu vajaliku informatsiooniga.

Uute tänavatega koos ehitada välja tänavavalgustus. Lisaks olemasolevale tänavavalgustusele

võiks toetada haljastust kohtvalgustuse rajamisega. Sissesõiduteede äärde ja hoonete seintele

on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

6.2 Kattega alad kruntidel

Kruntidele nr 2, 10, 11 ja 12 planeeritakse teid ja teisi katendiga alasid. Krundile nr 10

rajatakse enne ehitamise alustamist nõuetekohane peenkillustikkattega sõidutee. Pärast

ehitiste valmimist elamumaa kasutusotstarbega kruntidel kaetakse sõidutee freesasfaldist

katendi või bituumenkattega. Elamumaa kasutusotstarbega kruntidele ehitatavate katendite

liigid valib omanik.

6.3 Piirded

Elamumaa sihtotstarbega krundid võib nende piiridel ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete

piirdega. Funktsionaalsuse tagamiseks võib krundile nr 2 ehitada piirdeid ümber konkreetsete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

20

tegelustsoonide. Piirete ehitusmaterjalidena kasutada puitu ja/või metalli. Piirded võib rajada

ööseks suletavatena. Minimaalne värava laius on 4,0 meetrit. Piirded ei tohi raskendada

tehnovõrkude ehitamist, päästetehnika juurdepääsu kruntidele ega takistada talvel

lumekoristustöid. Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega ning need

peavad sobima ehitatava hoonestusega arvestades samuti naaberkruntidele juba rajatud piirete

stiili ja kõrgust.

7. KESKKONNAKAITSE

Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ei paikne.

Planeeringuala paikneb Pandivere kõrgustikul Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikul alal. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asumine nõuab

rangete keskkonnakaitseliste meetmete kasutamist, sest põhjavesi on kaitsmata ja keskkonna

reostustaluvus on madal.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele. Kõik ehitusõigusega krundid liidetakse ühisvee- ja

kanalisatsioonivõrguga.

7.1 Jäätmekäitlus

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik

korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud,

korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri

omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui

hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema

korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga.

Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti

kogumine on korraldatud vastavalt Rakvere valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete,

biojäätmete, pakendi, paberi ja klaastaara hoidmisega. Detailplaneeringu joonisel

„Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikluskorraldus“ on näidatud prügikonteinerite soovituslik

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

21

asukoht. Prügikonteinerite täpne paiknemine lahendatakse koos arhitektuursete projektidega.

Konteinerid peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada

konteineritele eraldi ehitised või paigutada need haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

krundile on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Krundil ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete

konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

8. TEHNOVÕRGUD

Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on näidatud detailplaneeringu joonisel

„Põhijoonis. Tehnovõrgud. Liikuskorraldus“.

8.1 Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel

Enne ehitustööde algust märkida maha olemasolevad kaablitrassid, tähistada eeldatavad

kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, vajadusel korraldada ümber liiklus

kaevetööde ajal. Ristumisel teiste maa-aluste tehnovõrkudega tuleb kohale kutsuda

trassiomaniku esindaja. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega tuleb kindlaks määrata

nende sügavus pinnases ja vastavalt lubatud kõrgusgabariidile (mitte vähem kui 25 cm)

otsustada rajatavate trassidega olemasolevatest tehnovõrkudest pealt või altpoolt läbimineku

kasuks. Vajadusel toestada olemasolevad kaablid ja torud kaevetööde ajaks. Olemasolevaid

kaableid ja/või torusid ei tohi kaeviku tagasitäitmise ajal mehhaaniliselt muljuda või venitada.

Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste tehnovõrkude teisiti paiknemisel teavitada sellest

konkreetse trassi omanikku või selle haldajat. Kaevamistööd kommunikatsioonide

kaitsevööndites teostada käsitsi.

Kõik planeeringualale rajatavad tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Tehnovõrkude väljaehitamine või ümberehitamine planeeringualal toimub arendaja kulul.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

22

Tehnovõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks väljastatakse lähtetingimused tehnovõrkude

valdajate poolt. Enne kasutuslubade taotlemist ehitistele peavad tehnovõrgud olema välja

ehitatud.

8.2 Elektrivarustus

Käesoleval ajal paiknevad planeeringuala piires olemasolevad 0,4 KV ja 10 kV

elektrimaakaablid (peamiselt planeeringuala lõunaosas) ning Lasteaia tänava ääres 0,4 kV

õhuliin.

Elektrilevi OÜ väljastas 23.12.2024 a detailplaneeringu koostamiseks tingimused nr 487396.

Planeeringuala elektritoide rajatakse 7785 (Rakvere L) 10/0,4 kV alajaamast, mis asub Salu

katastriüksusel. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele

mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga.

Kõik uued trassid rajatakse tellija kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) 0,4 kV

maakaabelliinidega. Elektrivõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Kaablite margid

täpsustatakse tööprojektis.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena.

Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks esitada kliendil liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Krundile nr 2 ja 10 paigaldatakse tänavavalgus.

8.3 Side

Olemasolevad Telia Eesti AS sidekaablid paiknevad 17149 Rakvere-Jõepere tee sõidutee

ääres.

Telia Eesti AS väljastas 14.01.2025 detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused nr

NR 39398877. Tehniliste tingimuste lisa on sidekaevude paiknemise skeem.

Telia Eesti kaablivõrguga ühenduse saamiseks tuleb rajatavale hoonestusele projekteerida ja

ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC torust/ multitorust) põhitrass alates

sidekaevust LEP-03 või LEP-21. Igale krundile nähakse ette individuaalsed

sidekanalisatsiooni sisendid (50mm/100mm UPOTEL PVC/mikrotoru tuvastustraadiga)

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

23

planeeritavast põhitrassist koos vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt

vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve.

Optiline kaabel (magistraal,vähemalt 24 kiuline) paigaldada olemasoleva ja paigaldatava

sidetorustiku kaudu alates sidekaevust LEP-22, kaabel ühendada jätku (paigaldada uus

olemasolevale 24f kaabli varule). Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca

15m.

Olemasolevate liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilimine ehitustööde käigus, näha ette

kaitsemeetmed (vt ptk Üldised nõuded tehnovõrkude rajamisel).

8.4 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee- ja kanalisatsioonitorud ning hüdrandid on olemas riigimaantee 17149 Rakvere-Jõepere

tee ääres.

Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud on planeeritud ühenduspunktiga

olemasolevatel torustikel Riigimaantee 17149 Rakvere-Jõepere tee ääres. Torustikud

üksikelamu maa kruntideni viiakse läbi krundi nr 2 ning mööda tee ja tänava maa-ala krunti

nr 10.

Planeeritavate kruntide piiridest kuni 1 m väljapoole paigaldada kinnistute peakraanid, mis

jäävad veevärgiga liitumise punktideks. Ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt

valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama

PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne

paigaldamissügavus on 180 cm.

Reoveed kogutakse võimalusel planeeringualalt kokku isevoolselt. Kanalisatsioonisüsteemi

ühendustorustiku ja kinnistul asuvate kanalisatsioonitorustike minimaalne läbimõõt peab

olema vähemalt DN160 mm.

Vee- ja kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustike täpsed tehnilised lahendused antakse projekteerimise

etapis.

Arendaja ehitab välja ühisvee ja -kanalisatsioonitorustikud ning annab need tasuta üle vee-

ettevõtjale. Vee-ettevõtja kasuks seatakse isikliku kasutusõiguse lepingud (arendaja poolt

Aktsiaseltsi Rakvere Vesi kasuks).

Enne hoonetele kasutuslubade taotlemist peavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid olema välja

ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

24

8.5 Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi

juhtida naaberkinnistutele. Keelatud on juhtida sademevett riigitee alusele maaüksusele.

8.6 Küte

Küttesüsteemid rajatakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutades alternatiivsete

energiaallikate või lokaalse kütte baasil.

8.7 Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke kilde.

9. TULEOHUTUS

9.1 Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

- EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“.

9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3 – TP1

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned), IV (kogunemishooned)

Max hoonete kõrgus: elamud 9,0 m, krundil nr 2 - 14 m

Max ehitisealune pind elamu koos abihoonetega 460 m²

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

25

krundil nr 2 - 1500 m2,

9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad reeglina naaberkinnistutel

paiknevatest hoonestusaladest 8 meetri kaugusel. Kruntide 4, 5 ja 6 hoonestusalad on

kavandatud kruntide 4 ja 5 ning 5 ja 6 ühiste piirideni. Ehitades hoone krundipiile lähemale

kui 4 meetrit, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

9.4 Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I ja IV kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600 m² ja

mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

Üksikelamutel saab tulekustutusvee lahendada kodusprinkleritega.

Tulekustutusvee normvooluhulk IV kasutusviisiga ehitisele, mille eripõlemiskoormus on alla

600MJ/m² (nt spordihoone), peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel (siseministri

18.02.2021. a määrus nr 10 §7).

9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb Hämariku teelt, Lasteaia tänavalt ja krundilt nr 10. Sissepääsuteedel

paiknevad väravad kruntidele peavad piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiused.

Kruntidele planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama

juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil. Keelatud on autode

parkimine liikumisteedel.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

26

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

9.6 Väline tulekustutusvesi

Väline tulekustutusvee võtukoht peab vastama siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“.

Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast

ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel. Olemasolevad hüdrandid paiknevad

riigimaantee 17149 Rakvere-Jõepere tee ääres. Kui Lepna veetorustikud ühendatakse Rakvere

linna veevärgiga, saab tulekustutusvee võtmiseks kasutada olemasolevaid hüdrante. Käesoleval

ajal see võimalus puudub. Krundile nr 2 paigaldatakse tulekustutusveemahuti (min. 108 m3).

Planeeritud elamukruntide tulekustutusvesi lahendatakse kodusprinklersüsteemidega.

Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a.

10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad ja

ühiskondlike hoonete alad. Kuritegevuse riske saab vähendada:

• naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

• sissepääsude turvamisega;

• riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

• piirete rajamisega;

• selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

• territooriumi jälgitavuse tagamisega;

• hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

• konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

27

• maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

11. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE

Kooli katastriüksuse detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist hindamist

ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas seletuskirja peatükis

käsitletakse Rakvere vallas Lepna alevikus Kooli kinnistul planeeritavate tegevuste

keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri

17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et

planeeringuala paikneb Lepna alevikus, kus kõige olulisemad kultuurikandjad ja

miljööväärtuse tekitajad on hooned koos inimestega, kes seal elavad. Positiivne on, et

piirkonda kolib uusi tööealisi inimesi, kes on huvitatud piirkonna arendamisest. Korrastatud

elamukruntidega maa-ala suurendab kogukonna turvatunnet ja elavdab külaelanike vahelist

suhtlust. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest Kooli katastriüksus asub

teiste elamute ja nende teenindamiseks vajalike abihoonetega hoonestatud kinnistute lähedal.

Ehitised ja tehnovõrgud on võimalik planeerida, projekteerida ja ehitada optimaalsete

kuludega. Lisanduv liikluskoormus ei mõjuta riigitee ristumiskoha läbilaskevõimet olulisel

määral.

Planeeringu elluviimine ei oma olulist mõju looduskeskkonnale, sest krundid on piisava

pindalaga loodusliku keskkonna säilitamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis

toetab elurikkust. Elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning kasutuselevõtt ei

avalda mõju põhjavee kaitstusele ega suurenda õhu ja pinnase saastet. Lepnal on olemas

ühisveevärk ja –kanalisatsiooon. Tegemist on sisseelatud piirkonnaga, kus on olemas

elektrivarustus.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala

korrastamine ja uue taristu ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara väärtust.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

28

Planeeringulahenduse elluviimine suurendab kohaliku omavalitsuse kulusid. Koos tööealiste

inimeste elama asumisega Rakvere valda paraneb omavalitsuse tulubaas.

Olulisi asjakohaseid mõjusid Kooli katastriüksuse hoonestamisega ei kaasne.

12. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavate ehitiste

ehitusprojektidele. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes

kehtivast seadusandlusest, koostatud etapiviisilisest planeeringu elluviimise plaanist ja

omaniku soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema

kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Käesolev detailplaneering sätestatab planeeringu realiseerimise järjekorra. Ehitusloa kruntide

hoonestamiseks annab kohalik omavalitsus peale kinnistu jagamist kruntideks ja arendusega

seotud sõiduteede rajamist kruntidele nr 2 ja 10.

Ehitusõiguse elluviimine planeeringualal jagatakse kolme etappi:

1. ehitatakse tehnovõrgud, killustikkattega tee krundile nr 10 ning tänavavalgustus;

2. kruntide 2-9 hoonestamine;

3. sõidu- ja kõnnitee katmine freesasfaldist katendi või bituumenkattega, avalikus

kasutuses maa-alade haljastamine ja tänavamööbli paigldamine.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas

või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatised, veetrass, side- ja elektrikaablid), välisvalgustus ning

haljastus rajatakse krundile krundiomaniku või vastava teenuse osutaja poolt.

Krundile nr 10 ehitab arendaja juurdepääsutee koos selle juurde kuuluva taristuga (teed,

tehnovõrgud, haljastus). Killustikkattega tee peab olema välja ehitatud hiljemalt enne

planeeringualale mistahes ehitusloa või ehitusteatise kohustusliku ehitise ehitamise esitamist

omavalitsusele. Pärast elamute valmimist kaetakse sõidutee freesasfaldi või bituumenkattega.

Kõik ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 177/0515 Lepna alevikus Kooli kü detailplaneering. Aadress: Rakvere

vald, Lepna alevik Kooli kü. Vastutav spetsialist R. Efert

29

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141.

13. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE

AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+;

8. Rakvere valla üldplaneering (kehtestatud 21.04.2010.a Rakvere Vallavolikogu

määrusega nr 4);

9. Koostatava Rakvere valla üldplaneeringu eelnõu.

Koostas: Riiu Efert

(allkirjastatud digitaalselt)

16. jaanuar 2025

geoalus M500.dwg

põhivärv.dwg

Lepna Kooli DP_1_situatsiooniskeem_2023-09-29.pdf

Lepna Kooli DP_2025-02-17.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KÜLLI ÕISMA PNOEE-46804195211 2025-02-25 11:56:30

AIVAR LÕHE PNOEE-37001015210 2025-02-25 14:19:09

Lepna Kooli DP_1_situatsiooniskeem_2023-09-29.pdf

Lepna Kooli DP_2_kontaktvööndi plaan_2023-09-29.pdf

Lepna Kooli DP_3_olemasolev olukord_2025-01-16.pdf

Lepna Kooli DP_4_põhijoonis_2025-02-20.pdf

Lepna Kooli DP_seletuskiri_2025-02-20.pdf