Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu korrigeeritud lahenduse esitamine kooskõlastamiseks

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot. 2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud

planeeringu osad.

planeeringuala piir TINGMÄRGID

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 1 7 1:50 000 A42020-111

Teele Nigola

Kadri Kattai

Kreete Lääne, Priit Paalo ASUKOHASKEEM

0 500 1000 1500 2500 m NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS

5 14 6.5 17 2 5

15 9 23 3 26

25

40,00

35,00

30,00

50,00 m

Ar uk

ül a

te e

30 a

Ar uk

ül a

te e

14

Planeeritud maapind

Olemasolev maapind

PL AN

EE R

IT U

D KR

U N

D IP

IIR

O LE

M AS

O LE

V KR

U N

D IP

IIR

Planeeritud tee- ja tänavamaa

Planeeritud hoone Planeeritud haljasala

34,70 m35,55 m32,00 m

39,15 m

Pl an

ee rit

ud ha

lja sa

la

1:2

45,60 m

Emajõe 1% tõenäosusega üleujutus- ohuga ala piir (33,9 m abs)

34,80 m

Täidetav ala

LÕIGE B - B'

Ku iv

en du

sk ra

av

Olemasolev nõlv

Olemasolev täidetav kraav

40,00

35,00

30,00

Emajõe 1% tõenäosusega üleujutus- ohuga ala piir (33,9 m abs)

43,70 m

Planeeritud hoone

PL AN

EE R

IT U

D KR

U N

D IP

IIR

32,00 m 34,60 m

planeeritud veepind max 34,00 m

Pl an

ee rit

ud tii

k/ k

an al

Planeeritud regulaator

Planeeritud haljasala

PL AN

EE R

IT U

D KR

U N

D IP

IIR

PL AN

EE R

IT U

D KR

U N

D IP

IIR

Olemasolev täidetav kraav

Täidetav ala Täidetav ala

Planeeritud tee- ja tänavamaa

Olemasolev maapind

Planeeritud maapind

LÕIGE C - C'

m

Planeeritud tee mulde nõlv

Olemasolev kraav/ pinna- ja sademevee

äravool Emajõkke

Pl an

ee rit

ud te

e m

ul de

n õl

v

Lubatud on vaivundament, sügavus ca 9 m

Lubatud on vaivundament, sügavus ca 9 m

olemasolev veepind ca 31,50 m

45,00

50,00

45,00

KO H

U ST

U SL

IK EH

IT U

SJ O

O N

34,70 m

sõidutee jalgratta- rada

allee- haljastus

kõ nn

ite e

Võimalik kaldakindlustus

34,60 m

Pl an

ee rit

ud ha

lja sa

la

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 7 7 1:400 A32022-177

Teele Nigola LÕIKED

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Priit Paalo, Kadri Kattai

NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS

MV

MV

MV

MV

MV

+ kuni 264 autot ööpäevas

Aruküla tee 22, 24, 26, 28, 28A, 28B ja 32C kruntide

ning lähiala detailplaneering

Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneering

Aruküla tee 34 krundi osa detailplaneering

MERUSKI tn

A ER

U tn

K LA

O SE tn

RIISTAPUU tn

H A

U SK

A R

I tn

A R

U K

Ü LA

T E

E

VAHI tn

Peatus: Vahi (linnast väljuv)

Peatus: Salvest (kesklinna suunas)

rattalaenutus

ca 350 m

kesklinn

ca 2,6 km

rattalaenutus

ca 150 m

Peatus: Salvest (linnast väljuv)

Kvissentali Coop toidupood

Tartu kesklinn ca

4 km

Tähtvere spordipark ca

4,3 km

Koertepark ca

1,7 km

perspektiivne Kvissentali

ja Kruusam äe piirkonna

uus põhikool ca

2,4 km

Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga kavandatud bussipeatus.

+ kuni 352 jalgratturit ööpäevas, lisaks jalakäijad

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Tartu linna üldplaneeringu

maakasutuse kaarti. 2. Üle poole varem planeeritud hoonestusest on 2022. a septembri

seisuga välja ehitatud. 0 25 75 150 m50

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 2 7 1:2500 A32020-111

Teele Nigola

Kadri Kattai

Kreete Lääne, Priit Paalo FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED

TINGMÄRGID

jalg- ja jalgrattatee

planeeringuala piir

Kvissentali linnaosa piir

olemasolev krundipiir

kehtiva detailplaneeringu ala piir

varem planeeritud hoonestusala

varem planeeritud korterelamu maht

varem planeeritud üksikelamu maht

varem planeeritud lasteaia maht

varem planeeritud ärihoone maht

planeeritud hoonestusala

üldplaneeringu kohane teemaa koridor/ perspektiivne Ujula tn pikendus

varem planeeritud jalg- ja jalgrattatee perspektiivne jalg- ja jalgrattatee

Tartu linna piir

illustreeriv suurim lubatud hoone ehitisealune pind

planeeritud jalgrattarada

planeeritud tõstetud ristmik

planeeritud sõidutee

planeeritud kõnnitee

jalakäijate suunamise ettepanek

päästetehnika alternatiivne juurdepääs

kergliiklejate eeldatav peamine liikumissuund (kui juurdepääs planeeringualale ainult Meruski tn)

bussipeatus/ kergliiklejate jaoks oluline sihtkoht

MV planeeritud mängu- ja puhkeala võimalik asukoht olemasolev asfalteeritud juurdepääsutee autode eeldatav peamine liikumissuund

NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS

4410

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

Olemasolev reoveepumpla

Olemasolev likvideeritav

reoveepumpla

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KR AA

V

KRAAV

KR AA

V

KR AA

V

TIIK

TIIK

TIIK

Veepind 21.02.2020 32.67

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

33 .0

33.0

32 .0

32 .0

32.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

32.0

33.0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0 32.0

31 .0

31.0

33.0

32.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

33.0

34.0

35.0

36.0

37.0 38.0

37.0

36.0

35.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

38.0

39.0 39 .0

38.0

40.0

34.0

33 .0

33.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

34 .0

33 .0

33.0

33.0

33.0

34 .0

34.0

36.0

35.0

35.0

34.0

34 .0

34.0

33.0

34.0

34.0

34 .0

34.0

34.0

6476500

65 80

00

65 79

50

6476550

6476800

65 82

00

6476500

65 82

50

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 3 7 1:500 650x841mm

NORDECON AS

2020-111

Teele Nigola

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Priit Paalo, Kadri Kattai OLEMASOLEV OLUKORD

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud WeW OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr GEO-203-19 ), mõõdistatud 04.03.2020, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

0 10 25 50 m5

TINGMÄRGID

olemasolev krundipiir planeeringuala piir

olemasolev veetoru olemasolev reovee survekanalisatsioon

olemasolev tehnovõrgu kaitsevööndI I I I I I I

olemasolev kõlviku piir

olemasolev maapinna absoluutkõrgus (m)

olemasolev heinamaa olemasolev põõsas olemasolev lehtpuu olemasolev okaspuu

olemasolevsamakõrgusjoon olemasolev võrkaed olemasolev hekk

olemasolev isevoolne survekanalisatsioon olemasolev sademeveekanalisatsioon

olemasolev tehnorajatise kaev

olemasolev harvik/ mets olemasolev roostik olemasolev liigniiske ala4410 olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle

sanitaarkaitseala 50 m

Emajõe 1% tõenäosusega üleujutus- ohuga ala piir (33,9 m abs)

olemasolev madalpingekaabel olemasolev kõrgepingekaabel olemasolev gaasitoru

olemasolev nõlv

olemasolev kraav/ tiik

olemasolev asfaltkattega jalg- ja jalgrattatee

olemasolev asfaltkattega sõidutee

olemasolev sillutiskattega jalg- ja jalgrattatee olemasolev asfaltkattega tõstetud ristmik

olemasolev reovepumpla ja selle reostuskaitsevöönd 10 m

olemasolev püsielupaiga sihtkaitsevöönd

TARTU LINNAVALITSUS

4410

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I

I

I I

I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I

I I

I I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I

I I

I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I

IIIIIIIIIIIIIIIIIIII

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

P8

P8 P8

P8

P8

P8

P8

P8

P9 P8

P8

P8 P8

P8 P8 P8

P8

P8

P8

P8

P8

P8

P8

P10

P11

P10

P9

P10

P6

P6

P10

8.0

P7

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

MV

MV

MV

MV

TIIK 1

TIIK 2

SÕ ID

U TEE

R ATTAR

AD A

R ATTAR

AD A

KÕ N

N ITEE

KÕ N

N ITEE

PLANEERITUD HOONE

PLANEERITUD HOONE

PLANEERITUD HOONE

ARUKÜLA TEE 34 KRUNDI OSA DETAILPLANEERINGUGU LAHENDUS

Olemasolev reoveepumpla

Olemasolev likvideeritav

reoveepumpla

A A'

B

B'

C

C'

MV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KR AA

V

KRAAV

KR AA

V

KR AA

V

TIIK

TIIK

TIIK

Veepind 21.02.2020 32.67

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

33 .0

33.0

32 .0

32 .0

32.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

32.0

33.0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0 32.0

31 .0

31.0

33.0

32.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

33.0

34.0

35.0

36.0

37.0 38.0

37.0

36.0

35.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

38.0

39.0 39 .0

38.0

40.0

34.0

33 .0

33.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

34 .0

33 .0

33.0

33.0

33.0

34 .0

34.0

36.0

35.0

35.0

34.0

34 .0

34.0

33.0

34.0

34.0

34 .0

34.0

34.0

6476500

65 80

00

65 79

50

6476550

6476800

65 82

00

6476500

65 82

50

ETAPP I

ETAPP II

ETAPP III

ETAPP IV

Pos 1

Pos 2

Pos 3

Pos 4

Pos 5

Pos 6

Pos 7

Pos 8

Pos 9

18 ,5

8,3

3

6

8,3

18,7

6

3

8 m

1.5 2.0

3.0

3.0 2.0

6.0

6.0

2.7

5.0 7.0 1,5

1,5

1.5

4

2.5 6.0

5.0

3.6

6.0

4

18,5

4.0

2.5

2,5

2,5

4

4

5

6

1.5

1.5

25.2

8.4

8.0

19,4

4.0 4.0

4.0

3,5

10

7.9 6,5

1,5 2 3 1,5 6 1,5 3 2 1,5 22

KR U

N D

IP IIR

KR U

N D

IPIIR

ha lja

sa la

(k ru

nd i p

in d

tu le

b su

ju va

lt si

du da

ü m

br its

ev a

m aa

pi nn

ag a

)

kõ nn

ite e

al le

eh al

ja st

us

ja lg

ra tta

ra da

sõ id

ut ee

ja lg

ra tta

ra da

al le

eh al

ja st

us

kõ nn

ite e

ha lja

sa la

(k ru

nd i p

in d

tu le

b su

ju va

lt si

du da

üm br

its ev

a m

aa pi

nn ag

a )LÕIGE A - A'

tänavaristlõige

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 4 7 1:500 650x841mm2020-111

Teele Nigola PÕHIJOONIS

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud WeW OÜ poolt koostatud digitaalset

alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr GEO-203-19 ), mõõdistatud 04.03.2020, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

2. Lõige B-B' ja C-C' on toodud joonisel 7.

0 10 25 50 m5

planeeritud krundipiir olemasolev krundipiir planeeringuala piir

planeeritud sõidutee

planeeritud haljasala

planeeritud hoonestusala

planeeritud kõnnitee

olemasolev püsielupaiga sihtkaitsevöönd

4410 olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle sanitaarkaitseala 50 m

TINGMÄRGID

planeeritud kohustuslik ehitusjoon

I I I I I I I olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

EHITUSÕIGUSE TABEL

Emajõe 1% tõenäosusega üleujutus- ohuga ala piir (33,9 m abs)

PLANEERITUD HALJASTUSE OSAKAAL

planeeritud tõstetud ristmik

planeeritud jalgrattarada

planeeritud sillutuskivi

perspektiivne tänava ala/ üldplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa-ala

olemasolev reovepumpla ja selle reostuskaitsevöönd 10 m

illustreeriv suurim lubatud hoone ehitisealune pind 414 m2

planeeritud kraav/ tiik

planeeritud juurdepääs krundile

planeeritud kohustuslik kõrghaljastus

planeeritud prügihoiu võimalik asukoht planeeritud jalgrattahoidlate võiamlik asukoht

planeeritud mängu- ja puhkeala võimalik asukohtMV

planeeritud nõlv

planeeritud kraav

likvideeritav objekt

planeeritud sild

võimalik kaldakindlustus

planeeritud regulaator

illustratiivne nõutud kõrghaljastuse osakaal krundil (vt haljastuse osakaalu tabelist)

planeeritud piirdeaed

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Priit Paalo, Kadri Kattai

planeeritud ehitusetapp*

*tiikide ja kanalite süsteem rajatakse II ehitusetapis.

võimalik lumeladustusala

päästetehnika alternatiivne juurdepääs

NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Päästeamet   Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu korrigeeritud lahenduse esitamine kooskõlastamiseks  

Teie  14.02.2025 nr 7.2-3.2/182-1 Meie 10.03.2025 nr 9-3.2/DP-20-015

Olete keeldunud planeeringu kooskõlastamisest järgmistel põhjustel: 1. Tuletõrje veevarustuse lahendus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10. „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Seletuskirjas viidatud siseministri 30.03.2017 a määrus nr 17 ei käsitle tuletõrje veevarustust ja standard EVS 812-6 on määrusest madalamal astmel asetsev tehniline norm. Kuna määrus käsitleb põhjalikult tuletõrje veevarustuse nõudeid siis hetkel kehtivast standardist ei ole midagi võtta. 2. Planeeringualale ei ole tagatud alternatiivset juurdepääsu. Umbtee ei tohi ületada 150 m. Planeeringus on küll arvestatud perspektiivse ühendusega Ujula tn pikendusega aga igasugune ajaline mõõde puudub. Praegune lahendus oleks aktsepteeritav kui planeeringus seotakse ehituslubade taotlemise õigus alternatiivse juurdepääsu tagamisega. Pos 1 ehitised ei kuuluks selle piirangu alla, kuna jäävad Meruski tänavast a´150 m kaugusele mööda teed mõõtes.   Planeeringu koostaja on teinud Päästeametiga koostööd, detailplaneeringut on korrigeeritud ja sätestatud: 1. Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 2. Kuni Ujula tn pikenduse väljaehitamiseni on päästetehnika alternatiivne juurdepääs planeeritud Aruküla teelt positsioonile 9 ja Aruküla tee T1 kinnistule kavandatud kõnnitee kaudu. Juurdepääsuks ette nähtud kõnnitee osa (vt joonis 4) peab kandma vähemalt 25 tonnist ja 3,5 meetri laiust päästetehnikat. Juurdepääsu ulatuses peab kõnnitee liiklusruum olema tagatud kõigis oludes (sh lumekoristus) ja selles ei tohi olla tee kasutamist takistavaid objekte, nagu näiteks puud, liiklusmärgid, tehnorajatised jms. Põhijoonisele on lisatud leppemärk päästetehnika alternatiivne juurdepääs.   Palume korrigeeritud detailplaneering kooskõlastada.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

.

PLANEERINGU NR DP-20-015

TÖÖ NR 2020-111

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Priit Paalo

Planeerija: Teele Nigola

Kreete Lääne

Kadri Kattai

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30

X= 6476661, Y= 658105

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI

Märts 2025

Huvitatud isik: Nordecon AS

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

2 / 35

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

TÖÖ EESMÄRK: Kruntide moodustamine korterelamute rajamiseks ning neile ehitusõiguse

määramine, sh hoonestusala, ehitustingimuste, maakasutuse sihtotstarvete,

juurdepääsuteede asukoha ning haljastuse ja heakorra põhimõtete

määramine. Planeeritava ala pindala on 5,2 ha.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

PLANEERINGU KOOSTAMISE

KORRALDAJA

Tartu Linnavalitsus

HUVITATUD ISIK: Nordecon AS

Registrikood 10099962

Kontaktisik: Toomas Rell

Tel +372 511 5633

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht / planeeringu

koostaja:

Priit Paalo – projektijuht, volitatud maastikuarhitekt tase 7

Tel 730 0310, [email protected]

Teele Nigola – volitatud maastikuarhitekt tase 7

Tel 518 7602, [email protected]

Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 5349 3611, [email protected]

Kadri Kattai - volitatud maastikuarhitekt tase 7

Tel 730 0310, [email protected]

Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm – keskkonnaekspert

Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

3 / 35

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;

• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;

• Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

4 / 35

I SELETUSKIRI

SISUKORD 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD, DOKUMENDID, UURINGUD JA

HINNANGUD ........................................................................................................................................................................................ 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 6

2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................................................... 6

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................... 7

2.3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE NING

FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ................................................................................................................................... 8

2.3.1. FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED .............................................................................................................. 8

2.3.2. ASJAKOHASED SOTSIAAL-KULTUURILISED MÕJUD ................................................................................................................ 9

2.3.3. ASJAKOHASED LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ............................................................................................ 10

2.3.4. ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD MÕJUD ............................................................................................................................ 11

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ............................................................................................................. 11

3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 11

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ....................................................................................................................................... 11

3.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................................................................................ 11

3.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................................................................................ 13

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................................................................................... 13

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ................................................................................................................................. 13

3.6. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ........................................................................................................................ 14

3.6.1. LIIKUMISVIISIDE ANALÜÜS ..................................................................................................................................................... 14

3.6.2. TEED JA TÄNAVAD .................................................................................................................................................................. 18

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................... 20

3.8. MÕJUD PÕHJAVEEREŽIIMILE ............................................................................................................................................... 21

3.9. PINNA-, PÕHJA- JA SADEMEVEE ÄRAVOOL ................................................................................................................... 23

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

5 / 35

3.10. VERTIKAALPLANEERIMINE JA MAA-ALA HOONESTAMISE TINGIMUSED ........................................................ 24

3.11. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD............................................................................................................. 26

3.11.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS .................................................................................................................... 26

3.11.2. REOVEEKANALISATSIOON ................................................................................................................................................... 26

3.11.3. SADEMEVEEKANALISATSIOON ............................................................................................................................................ 27

3.11.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................................................... 28

3.11.5. SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................................................................. 28

3.11.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS................................................................................................................................. 29

3.12. SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS ............................................................................................................................... 29

3.13. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS .................................................. 31

3.14. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ....................................................................... 32

3.15. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ....................................... 33

3.16. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................................................ 33

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................................................. 35

II JOONISED (digitaalsed joonised on esitatud eraldi failidena)

Joonis 1. Asukohajoonis M 1:50 000 / A4

Joonis 2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:2500 / A3

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:500 / 650x841 mm

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 / 650x841 mm

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 / 650x841 mm

Joonis 6. Vertikaalplaneerimise, pinna-, põhja- ja sademevee liikumise skeem M 1:500 / 650x841 mm

Joonis 7. Lõiked M 1:400 / A3

Planeeringu illustratsioonid

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

6 / 35

I SELETURKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavolikogu 4. detsembri 2020. aasta otsus nr 302 „Aruküla

tee 30 krundi osa detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine korterelamute

rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude,

trasside ja tehnorajatiste asukoha, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest

tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD, DOKUMENDID,

UURINGUD JA HINNANGUD

• Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud „Tartu linna üldplaneering 2040+“;

• Tartu Linnavolikogu 4. detsembri 2020. aasta otsus nr 302 „Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“;

• Aruküla tee 30 detailplaneeringu arhitektuurivõistluse võidutöö „Mäealuse“;

• OÜ GPK Partnerid, OÜ Head Ended, AS Kommunaalprojekt töö nr D-018-06 „Kvissentali põik 10 ja

Aruküla tee 34 kruntide detailplaneering“;

• Kobras OÜ töö „Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine“

(koostamisel);

• WeW OÜ töö nr GEO-203-19 „Aruküla tee 30 geodeetiline uuring“, koordinaadid Lambert-EST 97

süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkavas 1:500,mõõdistatud 04.03.2020;

• Rakendusgeoloogia OÜ 03.2020 töö nr 20-013 „Aruküla tee 30 ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“;

• OÜ Alkranel 2018 a töö "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas

ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskidega aladel".

Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa-ameti kaardirakenduse andmetele.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINFO

Planeeringuala on 5,2 ha suurune ning hõlmab Tartu linnas Kvissentali linnaosas Aruküla tee 30 (kü

79301:001:0204, pindala 11,4 ha) kinnistu põhjaosa. Ülejäänud krundi osa on üldplaneeringu järgi roheala ja

elamu maa-ala, kuid ei kuulu planeeringualasse. Kinnistu kasutamise sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa.

Ala on hoonestamata ja sellele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt. Juurdepääs on tagatud Jõhvi

– Tartu - Valga teelt nr 3 Aruküla tee T1 kinnistult (79512:004:0016). Naabruses on kuni kahekorruselised üksik-

ja korterelamud. Tartu linna üldplaneeringu 2040+ määrab alale korruselamute maa-ala, mis on kolme ja

enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, kodusarnase hoolekandeasutuse kuni 10

isikule püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone ja muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

7 / 35

(piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordi-, haridus-, kultuuri-, kogunemishoone, garaaži

ja puhkerajatiste) maa-ala.

Planeeringuala asukoht on näidatud planeeringu joonisel 1.

2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

Suur osa planeeringualast on looduslik rohumaa. Lääne- ja edela küljel paiknevad suuremad

metsamaakõlvikud, kus peamiselt kasvavad märgala tingimustega kohanenud ning kiirekasvulised

puittaimeliigid, nagu pajud, haavad ja kased, kuid leidub ka papleid ja leppasid. Puittaimede kõrgus jääb

2023 a seisuga Maa-ameti taimkatte kõrgusmudeli kohaselt valdavalt 4 ja 10 m vahele, kuid arvestatav osa

puudest on ka üle 10 m kõrgused. Alal leidub ka üksikuid üle 20 m kõrguseid isendeid, mis enamuses asuvad

ala lõunaservas. Planeeringuala piirneb lõunast üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustikuga ning Aruküla

tee 30 kinnistul kasvavad puudegrupid paiknevad suurema metsaala servas.

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti põhikaardist, kus on näha kõlvikute paiknemine. Planeeringuala on märgitud

kollase punktiirjoonega.

Ala läbivad erisuuruses ja suunas kuivenduskraavid ja -tiigid. Vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardile katavad

ala peamiselt madalsoomullad. Maapind on ühtlase tasase languga Emajõe suunas edelasse. Ala idaservas

hakkab maapind järsemalt tõusma kirde suunas, kus paikneb kuni 5 m kõrgune järsk nõlv. Absoluutkõrgused

jäävad vahemikku ca 31,8 – 40,0 m. Ala on hoonestamata.

Planeeringuala olemasolev olukord on toodud joonisel 3.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

8 / 35

2.3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE ASJAKOHASTE MÕJUDE

HINDAMINE NING FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

2.3.1. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Planeeritav maa-ala paikneb Tartu linna põhjapiiril Kvissentali linnaosas Emajõe vasakkaldal ca 525 m kaugusel

jõest. Tartu kesklinn asub linnulennult ca 2,6 km kaugusel kagu suunas. Lähimad bussipeatused paiknevad

mööda teed ca 650 m kirde ja 850 m kagu suunas. Alast ida suunas paikneb riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu-Võru

(linna piires Aruküla tee), kus 2021. a keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 7357 autot. Aruküla tee ääres

paikneb kergliiklustee, mis ühendab piirkonda kesklinnaga. Kvissentali siseste tänavate äärde moodustub

samuti toimiv kergliiklusteede võrgustik. Kvissentali loodeosas ca 950 m ja planeeringualast idas ca 1,4 km

kaugusel paiknevad lähimad rattaringluse parklad. Piki jõekallast on üldplaneeringuga kavandatud terviserada,

mis 2022. a juuni seisuga on Emajõe Linnaujula ja Kvissentali vahelisel lõigul ca 200 m ulatuses raskesti läbitav.

Ida suunas teiselpool Aruküla teed paikneb AS Salvest tehas.

Planeeringuala asub Tartu linnas Kvissentali piirkonnas kehtiva üldplaneeringu järgi korterelamute, tee ja

tänava maa-alal ja roheala maa-alal. Üldplaneeringuga on väiksemate funktsionaalterritoriaalsete

asustusüksuste kohta antud suunad maakasutusele ja ehitustegevusele. Aruküla tee 30 krundi planeeritav osa

asub asustusüksusel KS6, kus on lubatud hoonestada kaasaegsete väikeste korterelamutega. Planeeringualast

lõunasse on üldplaneeringuga kavandatud tehnoehitise maa-ala.

Aruküla tee 30 katastriüksusega piirneb 2009. a kehtestatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringu ala, kus kavandati ca 38 ha suurusele maa-alale uus linnaline asumiala. Planeeritud

hoonestus on valdavalt 2-korruseline, hoonete maksimaalsed lubatud kõrgused maapinnast 8,5–10 m, kruntide

suurused keskmiselt 1500–2000 m² ja krundi lubatud maksimaalne täisehitus elamumaadel alla 20%. Üsna

täpselt fikseeriti ehitusjooned (tänava maa-ala suhtes 8 m kaugusel krundipiirist) ja võimalikud hoonestusalad.

Lisaks elamukruntidele kavandati alale ka haljasalad, lasteaed, kaubanduskeskus ja meditsiiniasutuse rajamise

võimalus.

Detailplaneeringu ala asub arenevas elamuala piirkonnas, kus läheduses paiknevad peamiselt kahekorruselised

korter- ja ridamajad ning ca 200 m Emajõe suunal eramajad (skeem 1). Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34

kruntide detailplaneeringuga kavandatud hoonestus on osaliselt realiseeritud, kuid Aruküla tee 30

katastriüksusega piirneval alal suuresti realiseerimata. 2017. aastal algatati Aruküla tee 34 krundi osa

detailplaneering, millega muudetakse varasemat detailplaneeringut, et määrata ehitusõigus korterelamute

püstitamiseks. Läheduses asuvatel hoonestatud elamumaa kruntidel on ehitisealune pind vahemikus

275–345 m2. Kruntide täisehitusprotsent jääb vahemikku ca 14% (Meruski tn 8, osaliselt välja ehitamata) – 22%

ning hoonestustihedus on ca 0,36–0,44. Läheduses paiknevad kahekorruselised korter- ja ridamajad kõrgusega

maapinnast ca 6,5–11 m. Rida- ja kortermajad paiknevad ida-läänesuunaliselt ehk pikem külg paralleelselt

Meruski, Riistapuu ja Kvissentali teega. Hoonete arhitektuurne välisilme on enamjaolt liigendatud ning paiguti

on fassaadidel kasutatud erksaid värvitoone. Detailplaneeringu alast idas on varem rajatud eramajad ja

2-korruseline ridaelamu ning ehitusjärgus pooleli jäänud ridaelamu. Planeeringuga kavandatav hoonestus

sobitub kavandatud ja praeguseks rajatud elamualal väljakujunenud olukorraga ning ei põhjusta konflikti alast

idas asuva varasema hoonestusega.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

9 / 35

Juurdepääs planeeringualale on Aruküla teelt Meruski tänava kaudu. Meruski tänav on 2-suunalise liiklusega

asfaltkattega tänav, kus sõiduteega paralleelselt on rajatud kõnnitee. Rajatud on tänavavalgustus ja kruntidele

planeeritud mahasõidud.

Kogu planeeringuala koos lähipiirkonnaga on alles rajatav linnaline ala, mille terviklikuks kujunemine toimub

lähiaastate jooksul.

Planeeringualast lõunas paikneb III kategooria kaitsealuste taimede (dactylorhiza incarnata - kahkjaspunane

sõrmkäpp, iris sibirica - siberi võhumõõk, epipactis palustris - soo-neiuvaip) levikuala ning Aruküla käpaliste

püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Kagu suunas Puiestee tn ääres paiknevad muinsuskaitsealused Tartu Babtisti

kalmistu, Vana-Peetri kalmistu ja Tartu Uus-Jaani kalmistu, mille edelaküljel paikneb looduskaitse all olev

Kalmistu paljand (Tartu devoni paljand).

Planeeringuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on toodud joonisel 2.

2.3.2. Asjakohased sotsiaal-kultuurilised mõjud

Detailplaneeringuga realiseeritakse kõrgema taseme strateegiliste planeerimisdokumentidega seatud suunda

Kvissentali linnaosa arendamiseks. Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu puhul on tegemist kortermajade

arendusega, mis asub juba väljakujunenud, ent endiselt arenevas elamuala piirkonnas. Kavandatud tegevus

toetab planeeringu kontaktala jätkuvat elamupiirkonnana kujunemist, aktiveerides piirkonnas ka teenuste ja

infrastruktuuri edasist arendamist. Planeeringulahenduse elluviimisega kasutatakse ära nii olemasolevat

infrastruktuuri kui ka täiendatakse elamuala toimimiseks vajalikku võrgustikku.

Uuringu „Parkimiskohtade vajaduse määramine Tartu linnas“ (inphysica technology OÜ, 2022) põhjal on

piirkonnas parkimisnormi protsent 100%. Teenuste kättesaadavus piirkonnas on suhteliselt kesine: 1200 m

raadiuses ei ole kooli, 800 m raadiuses ei ole lasteaeda. 1200 m raadiusesse jääb 1 toidupood, 800 m

Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti 3D kaardilt ning hoonete kõrgused vastavalt ehitisregistrile. Planeeringuala on

märgitud kollase punktiirjoonega.

h=6,5

h=6,7m

lääs

h=7,1m

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

10 / 35

raadiusesse 1 toidukoht ja 3 muud teenusepakkujat. Kuni 2 km jalutustee kaugusel või alla 30 minuti

ühistranspordi tee kaugusel on 15% töökohtadest.

Tartu linna üldplaneeringuga on Aruküla tee 30 katastriüksuse vahetusse lähedusse kavandatud haridusasutuse

maa-ala, mis on riigi või munitsipaalomandis oleva koolieelse lasteasutuse hoone ja põhikooli või

kutseõppeasutuse või gümnaasiumi õppehoone maa-ala. Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringuga (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 08.10.2009 otsusega nr 563) kavandati alale ärimaa krunt

koolieelse lasteasutuse rajamiseks.

Piirkonnas on kehtestatud Kvissentali tee 15 krundi ja lähiala detailplaneering, millega kavandatakse ca 800 m

kaugusele äripindade rajamist. Nähakse ette krundid tööstusettevõtte ja lao, restorani, kohviku ning kahe

kaupluse rajamiseks. Detailplaneeringu realiseerimine parandaks teenuste kättesaadavust piirkonnas.

Teenuste kättesaadavus on piirkonnas praeguseks paranenud ka seoses 01.12.2022 uksed avanud poega Coop

Tartu Kvissentali Konsum. Uus toidupood asub detailplaneeringu alast ca 600 m kaugusel.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Tartu linna üldplaneeringus seatud nõuetega ning luuakse

eeldused atraktiivse elamuala ja sotsiaalse keskkonna kujunemiseks. Sotsiaal-kultuurilise keskkonna kvaliteedi

seisukohast on oluline, et detailplaneeringuga on kavandatud mänguväljakud, ala ilmestav haljastus ning

kergliikluse ja ühistranspordiga arvestav liikluslahendus, mis toetab tervislikke ja keskkonnahoidlikke

liiklusharjumusi.

Planeeringulahenduse elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju kultuuri- ja ajaloopärandi säilimisele.

2.3.3. Asjakohased looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Kvissentali asum paikneb Emajõe lammialal, mille liigniiske keskkond on seotud Kesk-Devoni põhjavee

juurdevooluga Emajõe ürgoru nõlval ja Emajõe üleujutuste esinemisega. Kavandatava tegevuse puhul ongi

tähtsaimaks looduskeskkonnale avalduvaks mõjuks veerežiimile avalduv mõju, mis võib omakorda mõjutada

läheduses asuvate kaitsealuste taimeliikide leiukohtade ja Aruküla käpaliste püsielupaiga kvaliteeti.

Detailplaneeringu ala on üleujutusohuga alal, kus maapinda tuleb enne ehitiste rajamist tõsta. Seejuures on

looduskeskkonna toimimise seisukohalt oluline, et säilitatakse põhjavee liikumine mitte ainult antud

detailplaneeringu alal, vaid kogu lähipiirkonnas, eriti läheduses asuvatel looduslikel ja looduslähedastel aladel.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb veerežiimile avalduva mõju vältimiseks arvestada, et ala lõunaosas tuleb

veerežiimi muutuste vältimiseks tagada vee liikumine Emajõe suunas.

Planeeringule koostatud eelhinnangust tulenevalt algatati koos detailplaneeringu algatamisega

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringuga kaasnevat mõju looduskeskkonnale on

täpsemalt käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes, mis on planeerimisdokumendi juurde

kuuluv lisa. Vastavalt KSH aruandele tuleb detailplaneeringus arvestada ala veerežiimi ümberkujundamise

kohta väljatoodud aspektidega ja rakendada meetmeid, mille abil on võimalik vältida mõju Aruküla käpaliste

püsielupaigale. Samuti juhib KSH aruanne tähelepanu asjaolule, et planeeringualal olev tiik (planeeringuala

keskne kirde-edelasuunaline magistraalkraav) on elupaigaks kahepaiksetele ning planeeringulahenduse

realiseerimisel tuleb lähtuda kahepaiksete isendi kaitsest. Detailplaneeringut on KSH aruande põhjal

täiendatud.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

11 / 35

2.3.4. Asjakohased majanduslikud mõjud

Planeeritav ala kuulub eraomandisse ning omavalitsusel ei lasu kohustust tegeleda arendamisega seotud

küsimuste ja kulude katmisega. Kavandatud kortermajade ehitamine soodustab Kvissentali elamuala arengut

tervikuna. Planeeringulahenduse elluviimisega täiendatakse olemasolevat teedestruktuuri (Klaose/ Ujula tn

pikendus auto- ning jalg- ja jalgrattateede võrgustik) planeeringuala ulatuses ja panustatakse elamuala

heakorda, mis tõstab kvaliteetse ja atraktiivse elukeskkonna kujunemise abil piirkonna keskmist kinnisvara

väärtust.

Planeeritaval tegevusel puudub negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale. Kavandatav elamuarendus

mõjub piirkonna ehitusvaldkonna ja ka üldisemalt majanduskeskkonna aktiivsusele positiivselt.

2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED

Planeeringualale ulatub Meruski tn 8 kinnistul paikneva puurkaevu sanitaarkaitseala. Puurkaev ei ole

teadaolevalt kasutusel. Meruski tn 8 kinnistu kuulub 17.10.2022 seisuga Bigs Eesti OÜ-le, kelle kinnitusel ei ole

kavas puurkaevu kasutusele võtta, vaid likvideerida.

Maa-ala idaservas paiknevad elektrikaablid ja reovee survekanalisatsioonitoru ning nende kaitsevöönd.

Planeeringuala piirneb lõunast kaitsealuste liikide püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. Planeeringualal puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Olemasolev olukord kajastub joonisel 3.

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Planeeringuga on kavandatud jõudsalt arenevasse elamualale 3-5 kortermajaga hoonegrupid, mis lähtuvad

peamiselt Aruküla tee 30 detailplaneeringu arhitektuurivõistluse võidutööst „Mäealuse“, võttes ka osaliselt

arvesse töö „Käpp“ ja „Rabametsa“ lahenduses olevaid ideid. Kavandatuga täiendatakse Kvissentali piirkonnas

väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning tänavaruumi. Planeeringualaga külgnevad kõnniteed on osa Tartu

linna jalg- ja jalgrattateede võrgustikust ning kavandatuga luuakse inimmõõtmeline tänavaruum, kus jalgtee

on ümbritsevast eraldatud haljasribaga ning jalgratturitele on eraldatud ruum sõiduteel.

Planeeringulahendus on toodud joonisel 4.

3.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE

Aruküla tee 30 katastriüksusest moodustakse 6 korterelamute maa krunti suurusega 3921 – 10 360 m2 ning

3 tee- ja tänavamaa krunti. Lubatud on iga hoone kohta krundi moodustamine tingimusel, et täidetud on

nõuetekohane parkimine ja haljastus krundil. Sellisel juhul tuleb kruntide moodustamisel lähtuda naabruses

olevast ja planeeritud krundistruktuurist. Kogu krundi jagamine on näidatud skeemil 2.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

12 / 35

Skeem 2. Aruküla tee 30 katastriüksuse kruntideks jagamise skeem.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

13 / 35

3.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Kokku on planeeritud 22 kuni 8 korteriga kortermaja. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud piirkonnas levinud

arhitektuurikeelt, üldplaneeringus toodud nõudeid ning arhitektuurikonkursi töödes „Mäealune“ ja

„Rabametsa“ määratud ehituslikke tingimusi.

Planeeritav hoone tuleb krundil rajada hoonestusala piires, hoonestusalasse võib rajada teed, parkla, haljastuse.

Piirkonnas on välja kujunenud ehitusjoon ca 8 m kaugusel tänavast ning parklad paiknevad kuni 1,5 m kaugusel

hoonest. Planeeringuga on kruntidele määratud kohustuslik ehitusjoon Klaose/ Ujula tn pikenduse äärsel küljel

6,5 m kaugusele krundipiirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema vähemalt 50% fassaadi mahust.

Väljapoole hoonestusala on ehitusloa kohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Väljapoole hoonestusala on

lubatud prügimaja püstitamine.

Ehitamisel tuleb arvestada Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala absoluutkõrgusega. Vaata täpsemalt

ptk 3.10.

Lubatud on igale krundile jäätmekonteinerite varjamiseks rajada väikeehitis pindalaga kuni 20 m². Nimetatud

ehitis tuleb lahendada koos põhihoone arhitektuurse projektiga.

Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 ehitusõiguse tabelis.

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud olemasoleva olukorra, vajalike kujade ning planeeringualale

laienevate piirangute ja kitsendustega. Planeeritud hoonestusala paikneb vähemalt 4 m kaugusel krundipiirist

ning on planeeritud mitme maja jaoks ühisena. Tänava ääres on hoonestusala kaugus 6,5 – 8 m. Naabri

nõusolekul on lubatud ehitada krundipiirile lähemale kui 4 m.

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse sobiv. Käesoleva

planeeringuga antakse alale vaid üldised arhitektuursed suunised. Planeeringuala hoonestus peab

moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonete

vahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Planeeritud hoonete

projekteerimisel tuleb arvestada liikumispuudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuetega,

universaaldisaini kasutamisega ressursisäästliku ehitusviisiga. Kaaluda tuleb alternatiivenergia

kasutusvõimalusi, nagu näiteks päikeseenergia kasutamine. Tehnoehitiste maapealsed osad, nagu alajaamad,

pumplad ja puhastid peavad sobima ala arhitektuurse terviklahendusega. Ehitiste asukoht tuleb valida

ehitusjoonte ja kaitsealuste objektide ning alade suhtes sobiv.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda arhitektuurikonkursi töödest „Rabametsa“ ja „Mäealuse“. Pos 1-4 tuleb

projekteerida vastavalt töös „Rabametsa“ ning pos 5-6 töös „Mäealuse“ toodud arhitektuursetele nõuetele.

Vastavalt tööle „Rabametsa“ on hoonestus jagatud kaheks tüübiks, kus arhitektuurne käsitlus on erinev. Selliselt

on võimalik tagada loodava ala ilmestatus. Lubatud on kahekorruselised hooned. Esimesele korrusele on ette

nähtud terrassid. Rõdud on sügavusega kuni 1,5 m. Korruse lubatud kõrgus on kuni 3,0 m. Esimesel korrusel

asuvad panipaigad. Lubatud katusekalle on 0°.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

14 / 35

Vastavalt tööle „Mäealuse“ on lubatud kahekorruselised lame- ja viilkatusega hooned, mille lamekatusega

osadele tekivad teise korruse korterite jaoks katuseterrassid. Viilkatusega osad võivad olla maksimaalselt 50%

hoone ehitisealusest pinnast, liigendatuna vaheldumisi lamekatuse osadega. Viilkatuse lubatud kaldevahemik

on 35-45 kraadi. Viilkatuse alla võib teha kõrge õhuruumi ja kavandada väljapääsu katuseterrassile, eluruume

kavandada ei või. Lamekatusega hooneosa lubatud suhteline kõrgus on 8,5 m.

Abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks tuleb lahendada hoone mahus.

Piirdeaeda on lubatud rajada planeeritud kruntide ja Aruküla tee 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 34, T1 ja Meruski tn

12, 10, 8 kruntidega ühisele piirile ning pos 1, 3 ja 8 vahelisele piirile. Pos 1 – pos 6 omavahelised piirid peavad

jääma ilma piireteta. Lubatud piirete kõrgus on kruntide tänavapoolsel piiril minimaalselt 0,9 m ja maksimaalselt

1,2 m. Hekkide suurim lubatav kasvukõrgus on piirdeaedade rajamise korral kruntide tänavaäärsel küljel 1,5 m.

Piirded peavad olema hoone arhitektuurse lahendusega sobivat tüüpi ja piirete ning väravate konkreetne

lahendus peab olema antud hoone arhitektuurse projekti koosseisus. Piirdeaedadena on lubatud kasutada

ažuurset puitlippaeda (soovitatavalt vertikaalne lippaed), võrkaeda ja metall-profiilidest võreaeda. Võrkaia

rajamisel peab aia tänavapoolne osa olema rajatud jäika tüüpi võrgust (nt tsingitud keevisvõrk). Kruntide

tänavapoolse külje piiritlemiseks tohib võrkaeda kasutada ainult kombineerituna koos hekiga.

Väravakonstruktsioonide puhul peavad pöördväravad avanema krundi suunas ja ei tohi avaneda tänava poole,

kuna takistavad seal liiklemist. Lükandväravad ei tohi avanedes ületada krundipiire. Tõkkepuude paigaldamine

on planeeringualal keelatud.

3.6. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

3.6.1. Liikumisviiside analüüs

Planeeringuga kaasnev liikluskoormuse tõus

Planeeringuga on kavandatud 22 kuni 8 korteriga kortermaja. Kavandatud lahenduse realiseerumisel lisandub

piirkonda kuni 176 korterit. Lähtudes detailplaneeringuga kavandatud autode parkimiskohtade maksimaalsest

võimalikust arvust1, lisandub piirkonda hinnanguliselt kuni 264 autot ööpäevas2, mis suurendab ööpäevast

liiklussagedust3 Aruküla teel 2,5 % võrra ning Meruski tänaval Klaose tn - Aruküla tee lõigul 17 %4 võrra

(skeem 3).

1 2024. a septembri seisuga kehtiva EVS 843:2016 tabel 9.2 alusel on korruselamute alale rajatava uue elamu 3

ja/või enam toaga korteri parkimisnormatiiv 1,5 parkimiskohta korteri kohta.

2 Stratum OÜ poolt koostatud Ujula tn pikenduse liiklusanalüüs toob välja, et liikluskoormust arvestatakse kas

elamuühikute või parkimiskohtade järgi. Käesolev töö võtab aluseks parkimiskohtade arvu, et hinnata

maksimaalset mõju.

3 Stratum OÜ poolt koostatud uuringu „Tartu liiklus 2023“ kohaselt on Riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu-Võru (linna

piires Aruküla tee) keskmine liiklussagedus Kvissentali asumiga piirneval lõigul ca 10 700 autot ööpäevas.

4 Stratum OÜ poolt koostatud uuringu „Tartu liiklus 2023“ kohaselt on Meruski tn keskmine liiklussagedus

lõigul Klaose tn - Aruküla tee 1510 autot ööpäevas.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

15 / 35

Planeeringu realiseerumisega lisandub piirkonda eeldatavalt kuni 3525 jalgratast. Reaalne auto- või

rattakasutajate hulk sõltub suuresti sellest, kui mugav on rattaga kesklinna suunas pääseda. Ülelinnalise

tähtsusega liiklusobjektide (magistraaltänavad, sillad) planeerimine ja ehitamine on lahendatud Tartu linna

üldplaneeringuga.

Skeem 3. Väljavõte Stratum OÜ poolt koostatud uuringu „Tartu liiklus 2023“ ööpäevase liiklussageduse

jooniselt (Tartu 2023 AKÖL_liiklussagedus.pdf, 08.2024). Planeeringuala on märgitud kollase punktiirjoonega

Autoliikluse mõju piirnevatele tänavatele

Planeeringu koostamise aegset liiklusolukorda arvestades (2024. a september seisuga ei ole Tiksoja sild välja

ehitatud) suureneb planeeringu realiseerimisega igapäevane liikluskoormus peamiselt käesoleva tööga

kavandatud tänavamaal (Klaose tn pikendus) ja Meruski tänaval Klaose tn - Aruküla tee lõigul ning

marginaalselt ka Aruküla teel kesklinna suunas (joonis 2).

Kobras OÜ 2022. a koostatud Ujula tänava pikenduse mõjuhinnangu andmeil on tõenäoline, et juhul kui Tiksoja

silda välja ei ehitata, tekivad õhtusel tipptunnil Kvissentali elamurajoonis Aruküla tee - Meruski tee ristmikul

väiksemat sorti ummikud. Kuna mõjuhinnang arvestab kõigi Kvissentali piirkonnas juba kehtivate ja algatatud

5 2023. a jaanuari seisuga kehtiva EVS 843:2016 tabel 9.3 alusel on väljaspool kesklinna rajatava korruselamu

jalgrataste vähim parkimisnormatiiv 2 kohta 1 korteri kohta.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

16 / 35

detailplaneeringute liikluskoormuste mahtu, võib eeldada, et vaid antud detailplaneeringu ala väljaehitamisega

kaasnev liikluskoormus täiendavaid ummikuid ei lisa.

Küll aga võib liikluskoormuse tõus Meruski tänaval Klaose tn - Aruküla tee vahelisel lõigul mõjutada kesklinna

suunas jalgsi või jalgrattaga liiklejaid, eriti Meruski tn 1, 2, 3, 4 ja 6 kinnistutega piirneval teelõigul, kus maapinna

reljeefist tingituna on teeolud kitsad. Teelõiku ääristavad erahoovid asuvad teest ca 1-2 m kõrgemal. Samuti

asuvad erahoovide aiad ja hekid osaliselt teemaal. Tänavamaa laius on nimetatud asukohas ca 11 m, mis

vastavaid ehitustehnilisi võtteid kasutades võimaldab laiema kõnnitee rajamist. Samuti annab sõiduteel

kasutada erinevaid liiklusrahustavaid võtteid. Kõnealune teelõik paikneb naaberkinnistute suhtes lohus, on

ääristatud kõrghaljastusega ning on vaatesihile jäävate kurvide tõttu piiratud nähtavusega. Nimetatud asjaolud

muudavad sõidutee koridori visuaalselt kitsamaks, mis juba praegu sunnivad autojuhti ettevaatlikkusele ning

soodustavad kiiruse vähendamist. Täiendavalt on kogu Kvissentali piirkonnas kehtestatud kiiruspiirangud.

Nimetatud teelõik asub väljaspool planeeringuala ning antud on vaid ettepanekud olukorra leevendamiseks.

Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" eesmärkide ja seal toodud prognoosi kohaselt väheneb

sõiduautode osakaal 2030. aastaks võrreldes 2018. aastaga ca 11 % ning jalgsi- ja jalgrattaga liiklejate osakaal

tõuseb ca 10 %. Seda arvestades on planeeringuga lisanduv sõiduautode liikluskoormus Meruski tn

marginaalne. Aruküla tee 30 detailplaneeringu realiseerumisel leeveneb jalgsi ja jalgrattaga liiklemine kesklinna

suunal. Planeeringuga kavandatud jalg- ja jalgrattateed võimaldavad alternatiivset ning mugavamat ligipääsu

Aruküla teele ning potentsiaalselt ka Ujula tänavale. 2024 a septembri seisuga on Ujula tn pikenduse rajamine

jalg- ja jalgratta tee ulatuses kavandamisel. Samuti vähendab Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide

detailplaneeringuga Klaose ja Meruski tn ristmiku lähedusse kavandatud bussipeatus jalakäija vajadust läbida

Meruski tn Klaose tn - Aruküla tee lõigul.

Kergliiklejate peamised liikumissuunad ja ülekäigukohtade vajadus

Olulisemad eeldatavad tõmbekohad planeeringuala kergliiklejatele on (teekonna pikkus on arvestatud

planeeringuala keskosast mööda pikimat teekonda ehk Meruski tänava kaudu):

• Aruküla tee ääres paiknevad bussipeatused (Kvissentali tee peatus ca 850 meetri teekonna kaugusel ja

Vahi bussipeatus ca 650 meetrise teekonna kaugusel);

• Tartu kesklinn (ca 4 km teekonna kaugusel);

• Tartu Kroonuaia Kooli endine hoone ning perspektiivne Kvissentali ja Kruusamäe piirkonna uus

põhikool (ca 2,4 km teekonna kaugusel);

• Kvissentali Coop Konsum toidupood Aruküla tee ääres (ca 700 meetrise teekonna kaugusel);

• rattaringluse parklad Kvissentalis (planeeringualast loode suunas ca 950 m teekonna ja

planeeringualast idas ca 1,4 km teekonna kaugusel);

• Tähtvere spordipark (ca 4,3 km teekonna kaugusel);

• koeraomanikele koertepark (ca 1,7 km teekonna kaugusel);

• Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga kavandatud bussipeatus

Klaose /Ujula tn pikenduse (ca 250 m teekonna kaugusel).

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

17 / 35

Olemasolevad lähimad kergliiklusteed (lisaks piirkonnasisestele) paikenvad Aruküla tee ääres ja Aruküla tee 8

katastriüksusel. Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga on Meruski tänava

põhjaküljele Klaose tn - Aruküla tee vahelisele lõigule kavandatud jalg- ja jalgrattatee. Jalgsi või jalgrattaga

kesklinna suundudes ei ole vaja kergliiklejatel suuremaid tänavaid planeeringuala läheduses ületada.

Kontaktvööndi ristmikel on kergliiklejate teeületused reguleeritud ning täiendavaid ülekäiguradu ei ole vaja

kavandada.

Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku terviklikkus

Eeltoodust lähtuvalt on kavandatud liikluslahendus, mis arvestab Kvissentali piirkonna teede olemasoleva

võrguga, eelkõige Meruski ja Klaose tn ristmikuga, ning perspektiivse Ujula tn pikendusega. Kuigi 2024. a

septembri seisuga puudub lõplik otsus Ujula tn pikenduse rajamise või mitte rajamise kohta, on teada, et

vähemalt jalg- ja jalgrattatee rajamine on kavandamisel ning planeeringualal on tagatud Klaose tn ühenduse

võimalikkus perspektiivse Ujula tn pikendusega üldplaneeringuga määratud teekoridori ulatuses.

Planeeringuga on kavandatud terviklik jalg- ja jalgrattateede võrgustik ning planeeritud tänavamaa tuleb enne

hoonestuse realiseerimist vastavalt ehitusetappide järjekorrale välja ehitada.

Planeeringuala sisene teedevõrgustik on eelkõige ette nähtud juurdepääsuks kavandatud haljasalale. Peamine

Kvissentali piirkonna jalakäijate liikumine kesklinna suunal on ette nähtud pos 7 ja 8 kaudu. Täiendavalt on

pos 5 kaudu kavandatud jalgtee Aruküla tee 16 ja Aruküla tee 14 katastriüksuste vahelt kuni Aruküla tee T1

katastriüksusel paikneva asfalteeritud jalg- ja jalgrattateeni, et võimaldada piirkonna jalakäijatel otsemat

teekonda Aruküla teel paikneva bussipeatuseni ning kuni perspektiivse Ujula tn pikenduse valmimiseni ka

kesklinna. Viimane vähendab kaugust planeeringuala keskosast kesklinna suunas liikuvate busside peatusesse

jalakäijatele ca 460 meetrini ja linnapiiri suunas liikuvate busside peatusesse ca 415 meetrini. Suure kõrguste

vahe tõttu ei ole rattatee rajamine sealtkaudu otstarbekas. Planeeringuala sisene teedevõrgustik on ühendatud

pos 7 ja 8 kavandatud teedega ja Aruküla tee T1 katastriüksusega ning planeeringulahendus võimaldab tagada

jalgteede ühenduse olemasolevate teedega.

Hinnang jalg- ja jalgrattatee Ujula tänavaga ühendamise vajalikkusele seoses detailplaneeringukohase

hoonestuse realiseerimisega

Kobras OÜ 2022. a koostatud Ujula tänava pikenduse mõjuhinnangus on arvestatud rattaga liikleja

arvestuslikuks teekonna pikkuseks kuni 5 km. Kõik eelpool analüüsitud tõmbekohad jäävad selle vahemaa

piiresse ka juhul, kui Ujula tänavani viivat kergliiklusteed täies mahus välja ei ehitata. Ujula tänavani kulgeva

kergliiklustee olemasolul lüheneks planeeringuala elanike teekond kesklinna suunas kuni ca 700 meetrit (kõige

lõunapoolsema kavandatud korterelamu juurest arvestatuna), mis soodustab ratta eelistamist teistele

transpordivahenditele (ennekõike ilmselt kooliõpilaste seas, kuna nemad on teekonna pikkuse suhtes kõige

tundlikumad).

Jalakäijate puhul võib arvestada, et tõenäoliselt kasutavad nad kesklinna pääsemiseks pigem bussiliiklust, kuna

kesklinn jääb üle 30 minutilise teekonna kaugusele (kui jalakäija liikumiskiiruseks arvestada 5 km/h). Ujula

tänavani kergliiklustee välja ehitamise järgselt oleks kesklinna suunas liikuvate busside peatus ca 500 meetri

teekonna kaugusel, linna ääre suunas liikuvate busside peatus ca 600 meetri teekonna kaugusel

planeeringualast. Kui jalakäijad saavad kasutada jalgradu, mis viivad Aruküla tee 16 ja Aruküla tee 14

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

18 / 35

katastriüksuste vahelt Aruküla teeni ning kasutusele võetakse Klaose /Ujula tn pikendusele kavandatud

bussipeatus, siis Ujula tänavani viiv kergliiklustee jalakäijate juurdepääsetavust bussipeatustele ei paranda.

Klaose /Ujula tn pikendusele kavandatud bussipeatuse kasutusele võtmine vähendab jalakäijate teekonda

bussipeatusesse ca 170 meetrini ning kergendab oluliselt liikumispuudega inimesele ühistranspordi kasutamist.

Selle planeeringu kontekstis ei ole Ujula tänavani viiva kergliiklustee rajamine kergliiklejate jaoks hädavajalik.

Kergliiklejatel on võimalus liigelda ka Meruski tänava kaudu ning teekond kaugematesse tõmbepunktidesse

(kesklinn, Tähtvere Spordipark) on ka antud lahenduse korral alla 5 km. Eelnevast tulenevalt ei ole jalg- ja

rattatee ühendus Ujula tänavaga hädavajalik eeldus detailplaneeringukohase hoonestuse realiseerimiseks.

Autode, jalakäijate ja jalgratturite liikumisviiside analüüs on toodud joonisel 2.

3.6.2. Teed ja tänavad

Ligipääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandisse kuuluvalt Aruküla tee T1 katastriüksuselt (kü

79512:004:0016), küll aga ei ulatu krundi piirini avalikult kasutatav tänav. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb

detailplaneeringuga lahendada juurdepääs avalikule teele. Samuti muudab nõuetekohase sõiduautode

juurdepääsutee rajamise keeruliseks suur kõrguste erinevus (ca 10 m) ning paiknemine üksikelamute vahel.

Sellest tulenevalt on juurdepääs planeeritud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga

kavandatud tänavamaalt, mis tagab juurdepääsu Meruski teele ja sealt Aruküla teele. Tegemist on

üldplaneeringuga planeeritud teekoridoriga ning sisuliselt ka Ujula tn pikenduse Meruski tänava poolse

tänavalõiguga. Juurdepääs hoonetele on kavandatud mööda kvartalisiseseid tänavaid. Hoonete vahelisele

haljasalale on planeeritud ühiselt kasutatav puhkeala koos jalgteede ja mänguväljakutega. Haljasala läbib jalg-

ja jalgrattateede võrgustik, mis on ühendatud nii üldplaneeringuga kavandatud Meruski ja Ujula tänavat

ühendava teekoridoriga kui ka Aruküla teega. Kergliiklustee tuleb projekteerida nõuete kohaste parameetritega

(laius, kandevõime) ning tagada operatiivautode, nagu sahk, prügi- ja päästeauto vms läbipääs.

Planeeringuga kavandatakse Klaose/ Ujula tn pikendus koos kõikide tänavaelementidega (sh kõnnitee,

haljastus, tehnovõrgud ja ümberpööramiskoht) kuni positsioonile 6 kavandatud hoone juurdepääsuteeni ning

nende väljaehitamine planeeringust huvitatud isiku poolt. Teekoridor järgib üldplaneeringuga kavandatud tee

ja tänava maa-ala. Kõnniteed on planeeritud jätkuvana üle väljasõitude. Projekteerimise faasis tuleb kõnniteed

projekteerida ilma äärekivideta jätkuva tasapinna ja pinnakattega üle kortermajade parklate väljasõitude.

Planeeritud sõidutee projekteerimisel tuleb rakendada läbivalt füüsilise liiklusrahustamise meetmeid ning

minimeerida kurviraadiuseid. Planeeritud tänava ristlõige on toodud põhijoonisel.

Kuni Ujula tn pikenduse väljaehitamiseni on päästetehnika alternatiivne juurdepääs planeeritud Aruküla teelt

positsioonile 9 ja Aruküla tee T1 kinnistule kavandatud kõnnitee kaudu. Juurdepääsuks ette nähtud kõnnitee

osa (vt joonis 4) peab kandma vähemalt 25 tonnist ja 3,5 meetri laiust päästetehnikat. Juurdepääsu ulatuses

peab kõnnitee liiklusruum olema tagatud kõigis oludes (sh lumekoristus) ja selles ei tohi olla tee kasutamist

takistavaid objekte, nagu näiteks puud, liiklusmärgid, tehnorajatised jms.

Planeeritavate kortermajade parklad lahendatakse kvartalisiseste tänavate ääres. Parklad tuleb rajada

haljastusega liigendatuna. Täpne parkimiskohtade arv ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus

vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad, kui on selgunud korterite täpne arv ja krundisisene logistika. Autode

parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada, et 1,5 kohta korteri kohta on maksimaalne võimalik

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

19 / 35

parkimiskohtade arv. 2023. a jaanuari seisuga kehtiva normdokumendi EVS 843:2016 tabel 9.2 alusel on

korruselamute alale rajatava uue elamu 3 ja/või enam toaga korteri parkimisnormatiiv 1,5 parkimiskohta korteri

kohta. Arvestades, et kavandatud on 22 kuni 8 korteriga hoonet, on planeeringuga ette nähtud 12

parkimiskohta hoone kohta ehk 264 parkimiskohta kogu alale.

EVS 843:2016 kohaselt peab elamualal kõigis parklates, kus kohtade arv on 20-50, olema kavandatud vähemalt

üks koht liikumispuudega inimese sõidukile. Tuleb arvestada, et käesoleva planeeringuga on hooned

kavandatud gruppidena ning parklad moodustavad ühise tänavaäärse parkimise, mille puhul rakendub

eeltoodud nõue. Iga 50 parkimiskoha kohta on ette nähtud vähemalt üks koht liikumispuudega inimese

sõidukile. Kuna parklad on jagatud ühtlaselt juurdepääsutänava äärde, on iga hoonegrupi juurde näidatud

vähemalt 1 koht liikumispuudega inimese sõidukile, kokku 11 parkimiskohta. Parkimiskohtade arv krundil on

toodud tabelis 1. Samuti tuleb tähelepanu pöörata jalg- ja rattateede ning autoteede ristumistele ning

universaaldisaini nõuetele.

2024. a septembri seisuga kehtiva normdokumendi EVS 843:2016 tabel 9.3 alusel on väljaspool kesklinna

rajatava korruselamu jalgrataste vähim parkimisnormatiiv 2 kohta 1 korteri kohta. Arvestades, et kavandatud

on 22 kuni 8 korteriga hoonet, on planeeringuga ette nähtud 16 parkimiskohta hoone kohta ehk 352

parkimiskohta kogu alale. Jalgrataste hoiustamise võimalus tuleb lahendada hoone mahus. Iga kavandatud

hoone juurde on ette nähtud täiendavad 4 kohta (kokku lisandub veel 88 kohta), mis tuleb ette näha hoone

sissepääsude vahetusse lähedusse. Täpne asukoht lahendatakse hoone projektiga. Kohtade koguarvust

vähemalt üks koht korteri kohta peab paiknema hea ligipääsetavusega ilmastiku- ja varguskindlas

hoiustamiskohas.

Kõik parklad tuleb liigendada kõrghaljastusega arvestades kasvuks vajaliku ruumiga. Avaparklad tuleb

haljasribasid kasutades liigendada väiksemateks üksusteks. Parklasse tuleb projekteerida vähemalt üks puu iga

20 parkimiskoha kohta. Parklate serva haljasalale on kavandatud võimalikud lumeladustusalad.

Klaose/ Ujula tn pikenduse ristlõike planeerimisel on piirkiiruseks arvestatud 30 km/h ning liiklussageduseks

alla 300 sa/h (Kobras OÜ 2022. a Ujula tänava pikenduse mõjuhinnang).

Planeeringuga antakse liikluskorralduse põhimõtted, mis täpsustatakse projekteerimisel, sealhulgas

tänavaelementide paigutus ja parameetrid. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on lahendatud

kehtivatele normatiividele ja standarditele vastavalt.

Tabel 1. Parkimiskohad

Krundi pos nr Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 6

Planeeringulahenduses

kajastuv sõiduautode

parkimiskohtade arv krundil

48 48 48

48

60

12

Planeeringulahenduses

kajastuv jalgrataste

parkimiskohtade arv krundil

80, millest

64 hoone

mahus

80, millest

64 hoone

mahus

80, millest

64 hoone

mahus

80, millest

64 hoone

mahus

100, millest

80 hoone

mahus

20, millest

16 hoone

mahus

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

20 / 35

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Planeeritav ala on osaliselt kaetud puude ja põõsastega. Puurinde moodustavad enamjaolt lehtpuud.

Tulenevalt Emajõe üleujutusalaohuga ala piirist ning Tartu linnas üleujutustest põhjustatud võimalike kahjulike

tagajärgede vähendamiseks seatud tingimustest on kavandatud hoonete, tänavate ja muude maapealsete

rajatiste alal maapinna tõstmine vältimatu. Maapinda tuleb keskmiselt täita ca 2 m. Puujuurestik paikneb kõige

tihedamalt 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus juurtele on kõige paremad toitumis- ja

õhustamistingimused ning igasugune pinnase- ja kaevetöö puu juurestiku alal kui ka selle lähiümbruses pärsib

puu eluiga. Sellest tulenevalt ei ole võimalik suurt osa olemasolevast haljastusest säilitada. Planeeringuala

idaservas, kus maapind on loomuliku tõusuga ja puudub maapinna tõstmise vajadus, tuleb kaaluda võimalusi

haljastuse säilitamiseks.

Hoonete vaheline ala on kavandatud puhke- ja haljasalana, mis tuleb lahendada eraldi projektiga. Projekt peab

sisaldama mänguväljakute, kõnniteede, haljastuse, tiikide ja muude arhitektuursete väikevormide lahendust.

Üldjuhul tuleb mänguväljak kavandada korterelamu krundile, kuid lubatud on ka ühise mänguväljaku

kavandamine mitme maja jaoks. Planeeringuga on antud suuremate kogukonnale mõeldud ühiskasutatavate

mängu- ja puhkealade põhimõtteline paiknemine. Lubatud on rajada väikelastele mõeldud mänguväljakuid iga

elamu juurde vastavalt vajadusele. Mängu- ja puhkealade projekteerimisel tuleb arvestada erinevate

vanuserühmade vajadustega. Väljakud peavad sobituma kogu elamuala väliala lahendusega – väikevormide

arhitektuurikeel peab olema kooskõlas hoonete arhitektuuriga, väljakute paigutamisel tuleb arvestada teedest,

haljastusest ja hoonestusest tingitud mõjuga (vari, tuulekoridorid, lumeladustamine jms), teedevõrk peab

tagama hea ligipääsetavuse, hoonete vahelisel alal peavad jalakäijad olema eelistatud liiklejad jne.

Projekteeritav keskkond ja tooted peavad arvestama liikumispuudega inimese erivajadustest tulenevate

nõuetega ning kasutada tuleb universaaldisaini võtteid. Kujundus peab arvestama suurema arvu kasutajate

vajadusi (sh eakad ja puudega inimesed) ning olema kasutatavad kõikidele vanuserühmadele igas olukorras ja

erinevatel asjaoludel. Peamised universaaldisaini põhimõtted on järgmised:

• lähtuda tuleb võrdsuse printsiibist ning kujundus peab tagama barjäärideta ligipääsu kõigile;

• kujundus peab olema paindlik ning võtma arvesse erinevate kasutajate individuaalseid eelistusi, oskusi

ja võimeid;

• kujundus peab võimaldama intuitiivset ja kergesti mõistetavat kasutust;

• kujunduslahendus peab olema meeltega tajutav igale kasutajale olenemata olukorrast või kasutaja

võimekusest;

• kujundus peab tagama turvalisuse ning ennetama ohtu ja ebasoodsate olukordade teket;

• kujundus peab võimaldama ilma suurema füüsilise pingutuseta mugavat ja käepärast kasutust;

• kujundus peab võtma arvesse kõikide kasutajarühmade ruumivajadust.

Planeeringualale projekteeritav haljastus peab olema mitmerindeline ja liigirohke. Eelistada tuleb kodumaiseid

taimeliike, mis sobivad ümbruskonna looduskooslusesse. Emajõe lammiala on liigniiske ning seal levivad luhale

iseloomulikud taimeliigid. Haljastusprojekti koostamisel tuleb hinnata planeeritud maapinna omadusi ning

võimaluse luua lamminiiduga sarnane kooslus. Projekteerida tuleb kõrghaljastusgrupid ning parklaid ääristavad

põõsaribad. Haljasalal tuleb tagada taimede kasvuks sobilikud tingimused – valgus- ja ruumivajadus,

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

21 / 35

kasvupinnase hulk, istutusalade suurus (tehnorajatised tuleb võimalusel paigutada kõvakattega pindade alla).

Haljastuse paigutamisel tuleb arvestada ka lumeladustamise kohtadega.

Krundi haljastatav osa peab olema suurem kui kõvakattega ala. Rohevõrgu toimimiseks peab haljastatud ala

olema vähemalt 40% krundi pindalast ning kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%. Krundi

haljastuse hulka loetakse ka mänguväljakud ja jalgtee ning muud välipuhkust võimaldavad rajatised. Krundi

haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis

tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms alasid. Planeeringuala haljastuslahendus ja

minimaalsed mahud on toodud joonisel 4. Haljastuse täpne lahendus (asukohad, liigid, mahud) selgub

projekteerimisel.

Planeeringualale on kavandatud tiigid. Vaata lähemalt ptk 3.9.

Jäätmekogumine (konteinerid) peab olema avalikust ruumist varjatud ehk varjestatud variseina vms või hoone

mahus.

3.8. MÕJUD PÕHJAVEEREŽIIMILE

Detailplaneeringu alal on veerežiim mõjutatud Emajõest, mis asub ca 0,5 km kaugusel lääne ja lõuna suunas.

Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004. a määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja

nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” on Emajõgi kogu ulatuses suurte üleujutusaladega

siseveekogu, kus veetase võib kõikuda kuni 4 meetrit. Kvissentali piirkonnas on osaliselt ellu viidud 1968. a

koostatud Tartu rajooni Tartu Konservitehase abimajandi Aruküla maaparandusprojekt (polderkuivendus ja

vihmutus), mille raames on alale rajatud kirde-edelasuunaline eesvool (nn Valgeveski kanal) suubumisega

Emajõkke.

Ujula tänava pikenduse mõjuhinnangu (Kobras OÜ, 2022) raames koostatud ala geoloogilise läbilõike ja

põhjaveevoolu skeemi kohaselt tagab lammialal liigniiske keskkonna põhjavee juurdevool Kesk-Devoni

põhjavee kihist Emajõe miinimum veetasemete korral. Alal ei kavandata põhjavee alandamist, mis veerežiimi

oluliselt mõjutaks. Ehitustöödega ei avata Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivikihte, seega ei mõjutata ala

põhjaveerežiimi ja põhjavee liikumine liivakivikihtides toimub detailplaneeringu elluviimisel endisel kujul.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine toob välja, et ala

pinnaveerežiim on seotud alal väljakiilduva põhjavee, alale koguneva sademevee ja Emajõe üleujutusveega.

Detailplaneeringu ala on põhjavee väljavoolualaga ala ning kindlasti on vajalik maapinnale allikatena väljuva

põhjavee lokaalne ümberjuhtimine pinnaveevõrgu ümberkujundamise kaudu. Olemasolevas olukorras

koguneb ürgoru nõlval väljuv põhjavesi ja alale langev sademevesi kraavidesse ning suubub Valgeveski

kanalisse. Projekteerimisel tuleb arvestada ka välja kiilduva põhjavee ja sademeveega.

Planeeringuala lääneservas on kraav, kuhu on juhitud piirnevate alade sademevesi. Detailplaneeringu

lahenduse korral ei ole võimalik kraavi säilitada ning vesi tuleb juhtida torusse. „Kvissentali põik 10 ja Aruküla

tee 34 kruntide detailplaneering“ raames on põhjalikult uuritud ehitusgeoloogilisi tingimusi ja vee liikumist

Kvissentali piirkonnas ning selle alusel projekteeritud ka terviklik infrastruktuur. Põhjavee alandamiseks on ette

nähtud tõkkedrenaaž ja selle eesvoolud. Nimetatud planeeringu raames koostatud Ühinenud Arhitektid OÜ

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

22 / 35

töö nr 54-13 kohaselt on kraavid osa ajutisest kuivendussüsteemist, mis hilisemates ehitusetappides on

maapinna täitmisel lubatud asendada drenaažitoruga. Kavandatud tegevusega ei muudeta põhjavee olukorda.

Planeeringuala lõunaosas liigub vesi osaliselt ka lõunasse jääva tiigi poole ja selle läheduses asuvatesse

kraavidesse. Ujula tänava pikenduse rajamise mõjuhinnangu (Kobras OÜ, 2022) põhjal tuleb tee (Ujula tn

pikendus) üleujutuse mõjude leevendamiseks rajada muldkehale ning truupidega tagada ürgoru nõlvalt

voolava pinnavee ja välja kiilduva põhjavee liikumine läbi tee muldkeha Emajõe suunas. Lammiala veerežiimi

hoidmiseks tuleb võimaldada vee liikumist läbi Ujula tänava pikenduse muldkeha tiigi alale ning säilitada ka

tiigi põhjaotsa juurest lähtuva kraavi toimimine. Tee koridor ala lõunaosas tuleb planeerida nii, et tiigi põhjaosa

juurest läände suunduv kraav ja selle toimimine säilib.

Veerežiimi muutuste vältimiseks detailplaneeringu alaga piirnevas kaitsealuste liikide püsielupaigas kehtib ka

detailplaneeringu ala servale kavandatava teelõigu puhul põhimõte, et võimaldada tuleb ürgoru nõlvalt

voolava pinnavee ja välja kiilduva põhjavee takistuseta liikumine Emajõe suunas. Eelistada tuleb mitmes

erinevas kohas läbiviigu rajamist läbi tee mulde, tagamaks vee ühtlane jaotumine lammialale, mis oleks

praegusele olukorrale võimalikult lähedane.

Detailplaneeringu ala jääb üleujutusohuga alale. Üleujutusveest tingitud kahjude vältimiseks tõstetakse

maapinda enamikul detailplaneeringu alast (hoonete, tänavate ja muude maapealsete rajatiste alal). Kuna

detailplaneeringu ala jääb üleujutusohuga ala servale, ei takista kavandatav tegevus perioodilist üleujutamist

lammi-madalsoo alal, kus veerežiim jääb endiselt Emajõe veetasemest sõltuvaks. Vaata ptk 3.10.

Olemasolevate kraavide veetase sõltub põhjaveetasemest ja Emajõe veetasemest. Ka ala ümberkujundamisel

kujuneb veetase analoogselt, seega jääb maapinna kõrguse 34,4 m kõrval veekogu veetase suhteliselt

madalaks. Rakendusgeoloogia OÜ (2020) uuringu ajal (13.03 kuni 18.03.2020) jäi puuraukudes põhjavesi

maapinnast 0 kuni 1,60 m sügavusele, absoluutkõrgusele 31,65 kuni 33,85 m, uuringu ajal oli pinnavee tase üle

keskmise taseme. Maapind jääb tõstmise järel vähemalt ca 1 m võrra kõrgemale veepinnast ning madalama

veetaseme korral on kõrguste vahe veelgi suurem. Nii suure maapinna ja veetaseme kõrguste vahega tiigi

kujundamisel on problemaatiline kasutamiseks sobiliku, piisavalt lauge kaldaala kujundamiseks vajaliku ruumi

leidmine. Maapinna ja veetaseme kõrguste vahet on võimalik vähendada veekogu paisutamisega. Arvestades

maapinna kõrgusega vähemalt 34,4 m, oleks veekogu sobivaks veetaseme kõrguseks maksimaalselt 34,0 m.

Olemasolevas olukorras on kraavi veetaseme kõrgus detailplaneeringu alast allavoolu ca 31,5 m, seega

paisutatakse veetaset kuni ca 2,5 m võrra. Ala põhjaveetase võimaldab sellist paisutuskõrgust, kuid vaid

põhjavee toitel kujuneks veekogu veevahetus suhteliselt aeglaseks. Veevahetuse parandamiseks on

otstarbekas suurendada vee läbivoolu, juhtides veekogusse alalt kogutavat puhast sademevett (v.a ala

lõunaosas, kus tuleb tagada vee liikumine Emajõe suunas). Eeldusel, et haljasala hooldusel ei kasutata väetisi jt

kemikaale, on veekogusse võimalik suunata katustelt ja haljasaladelt kogutavat sademevett. Projekteerimisel

tuleb ala põhjaosas lahendada katuste ja haljasalade sademevee juhtimine kavandatud veekogusse ning ette

näha paisutuse lahendus. Paisutuslahendus peab võimaldama veetaseme reguleerimist. Paisutusrajatise

projekteerimisel ja arendustegevuse edasisel kavandamisel tuleb välja töötada sobiv tehnoloogiline lahendus,

sõlmida kokkulepped rajatise haldamiseks ja taotleda keskkonnaluba vee erikasutuseks. Veetaseme tõstmine

võib lokaalselt mõjutada ümbritseva maapinna niiskustingimusi, mistõttu on oluline ehitusalusel alal tagada

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

23 / 35

piisav drenaaž. Alale kavandatud veekogusse on võimalik suunata vaid puhast sademevett haljasaladelt ja

katustelt.

3.9. PINNA-, PÕHJA- JA SADEMEVEE ÄRAVOOL

Elamuala rajamisel on eelistatud pinna-, põhja- ja sademevee äravoolu lahendust, mis võimaldab sellest

vabaneda selle tekkekohas. Selleks kujundatakse ümber ala pinnaveesüsteem. Kasutatud on arhitektuuritöö

„Käpp“ üldist veekogumise ideed, mille kohaselt on ala keskele kavandatud veekogu (tiik/kraav), kuhu tuleb

juhtida nõlval välja kiilduv põhjavesi ja elamualalt kogutav puhas sademevesi. Ala äärealadelt tuleb vesi

kraavide ja drenaažitorudega kokku koguda ning edasi olemasolevatesse ojadesse ja kraavidesse juhtida.

Planeeringuala on olemasolevas hetkes eesvooluks kõrgemal paiknevate kinnistute sademe- ja pinnaveele.

Planeeringulahenduse realiseerumisel tuleb võimaldada kõrgemal paiknevate kinnistute sademevee ja

pinnavee juhtimise planeeritud kraavide ja drenaažisüsteemi.

Maa-ala kuivendamise eesmärgil on ala keskele kavandatud kaks pikliku kujuga tiiki/ kraavi, mille asukoht ei

ühti täielikult olemasolevate kraavide asukohaga. Planeeritud veekogud paiknevad põhja-lõunasuunaliselt ning

lõunaosas tuleb vesi juhtida edela suunas olemasoleva kraavi kaudu Valgeveski kanalisse nii, et säilib

olemasolevale lähedane olukord.

Planeeringualale kavandatud tiigid on ette nähtud põhja- ja sademevee toitelistena. Põhjavesi paikneb

maapinnast kuni ca 1,6 m sügavusel, jäädes absoluutkõrgusele ca 31,65 kuni 33,85 m. Maapinna täitmisel

vajaliku kõrguseni 34,4 m jääb põhjavesi kuni ca 2,7 m sügavusele. Maapinna ja veetaseme kõrguste erinevuse

vähendamiseks tuleb planeeritud tiigi/ kraavi vesi regulaatorite abil paisutada. Arvestades maapinna

absoluutkõrgusega 34,4 m, on veepinna maksimaalseks kõrguseks planeeritud 34,0 m. Detailplaneeringu alast

allavoolu on kraavi veetaseme kõrgus ca 31,5 m ning veetaset tuleb seega ca 2,5 m paisutada. Ala põhjaveetase

võimaldab sellist paisutuskõrgust, kuid vaid põhjavee toitel kujuneks veekogu veevahetus suhteliselt aeglaseks.

Selleks on veevahetuse parandamiseks ja läbivoolu suurendamiseks ka katustelt ja haljasalalt kogutud puhas

sademevesi (osaliselt) juhitud planeeritud tiiki/ kraavi. Sademeveesüsteemide projektlahendus peab tagama

piisava veevahetuse tiikides.

Paisutuslahendus peab võimaldama veetaseme reguleerimist. Paisutusrajatise projekteerimisel ja

arendustegevuse edasisel kavandamisel tuleb välja töötada sobiv tehnoloogiline lahendus ja sõlmida

kokkulepped rajatise haldamiseks.

Tiikide/ kraavide projekteerimisel tuleb arvestada kasutamiseks sobiliku ja piisavalt lauge kaldaala

kujundamisega. Vajadusel tuleb nõlvade kindlustamisel kasutada insenertehnilisi võtteid. Rajatavad või

ümberkujundatavad kraavid tuleb projekteerida võimalikult looklevad. Vältida tuleb sirgete ja sügavate kanalite

rajamist. Veekogude kaldad tuleb haljastada kodumaiste liikidega.

Suur osa sademeveest on kavandatud suunata tiikidesse ning väetiste jt kemikaalide kasutamine haljasalal on

keelatud.

Olemasolevatest tiikidest on täheldatud ebameeldiva lõhna teket ja lokaalset levikut. Kvissentali piirkond on

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud ala ning planeeringualast ida suunas paiknevad vanemad hooned, sh

Aruküla tee ääres paiknevad elukondlikud, äri- ja tootmishooned asuvad reoveekogumisalal. Aruküla tee 20

katastriüksuse edelanurgas paikneb reoveepumpla, mis teenindab planeeringualast idas paiknevaid hooneid.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

24 / 35

Reoveepumplates võib esineda olukordi, kus reovee kogunemisel pumplasse võib väljuda ebameeldiva

lõhnaga gaase, mis pumpla ümbruses levida võivad. Planeeringu realiseerumisel kuulub olemasolev

reoveepumpla likvideerimisele ning planeeringualale rajatakse uus nõuetele ja piirväärtustele vastav

reoveepumpla.

Teadaolevalt ei ole aga planeeringuala reovee, heitvee või muu saasteainete suublaks. Sellest lähtuvalt võib

eeldada, et halb lõhn ei ole tingitud fekaalsest vms reostusest. Tõenäoliselt on ebameeldiv lõhn tingitud tiikide

veevahetuse puudulikkusest, kus seisva vee tingimustes on taimejäänuste (orgaanilise aine) lagunemisel

hakanud toimuma anaeroobsed protsessid.

Planeeritud tiigid ja kraavid on osa ala sademeveesüsteemist. Veeseaduse § 129 lg 3 tähenduses ei käsitata

sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,

imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,

vältides sademevee reostumist, sademevee suublasse juhtimisena. Seega ei kehti planeeritavatesse tiikidesse

sademevee juhtimise kohta ega ka tiikide endi vee kvaliteedi kohta otseselt ühtegi õigusaktidega sätestatud

piirväärtust. Planeeringuala tiikide vee kvaliteedi iseloomustamiseks võib sellegipoolest aluseks võtta

keskkonnaministri 08.11.2019 a määruses nr 61 sademeveele sätestatud piirväärtused.

Veetaseme tõstmine võib lokaalselt mõjutada ümbritseva maapinna niiskustingimusi, mistõttu on oluline

ehitusalusel alal tagada piisav drenaaž. Planeeringu ala lääneküljel paiknev kraav on kavandatud juhtida

drenaažitorusse. Maapind tuleb pealt täita planeeritud kõrgusteni. Drenaažitoru on pikenduseks olemasolevale

kirde suunast tulevale tõkkedrenaažile ning juhib pinnavee edasi mööda olemasolevat kraavi kuni Valgeveski

kanalini.

Planeeringuala idapiirile kavandatakse kraav koos drenaažitoruga, kuhu koguneb ürgoru nõlva juures välja

kiilduv põhjavesi. Planeeringuala põhjaosas tuleb kraavi kogunev vesi suunata alale planeeritud veekogusse

ning lõunaosas tuleb vesi kraavide ja torude abil juhtida Emajõe suunas.

Pinnavee lammialale liikumise tagamiseks tuleb tiigid/ kraavid planeeritud tee (Klaose/ Ujula tn pikendus)

mulde alt truubitorude abil olemasolevate kraavide ja tiigiga ühendada.

3.10. VERTIKAALPLANEERIMINE JA MAA-ALA HOONESTAMISE TINGIMUSED

Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele,

keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele seab Tartu linna üldplaneering tingimuse, et

üleujutusohuga ala piiriks on 1% (esinemistõenäosus 1 x 100 a jooksul) kõrgusjoonele vastav absoluutkõrgus

Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000), mis vastavalt OÜ Alkranel 2018. a tööle "Kliimamuutustega kaasneva

üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna

üleujutusriskidega aladel" on Kvissentali piirkonnas 33,9 m. Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga alale on

linnas lubatud ehitada juhul, kui arvestatakse üldplaneeringuga määratud vähimaid kõrgusmärke, alale

ehitamisele tingimusi ja üleujutusohtu leevendavaid meetmeid.

Kinnise sajuveesüsteemiga uusarenduste planeerimisel tuleb arvestada 1% veetaseme tõenäosusele juurde

vähemalt 0,5 m ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m (0,5 m + 0,3 m soklik kõrgus). Sellest lähtuvalt on

planeeringualal minimaalne lubatud maapinna (sh tänavad, muud maapealsed rajatised, v.a tiigid ja kraavid)

absoluutkõrgus 34,4 m ning hoonete minimaalne lubatud null-tasand 34,7 m. Varem planeeritud ja

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

25 / 35

projekteeritud tänavate kõrgusarve ei muudeta. Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada kogu

krundisisese ala vertikaalplaneering, arvestada tuleb, et kogunevat sademevett ei tohi suunata

naaberkruntidele. Sajuveesüsteemi projekteerimisel tuleb teha kontrollarvutused tagamaks toimiva

sajuveesüsteemi rajamine. Suuri maapinnakõrguse erinevusi ala põhja- ja idaküljel on võimalik lahendada

terrassidena (sarnaselt Meruski tn 10 ja 12 kinnistutega) või tugimüüridega. Juurdepääsud hoonetele peavad

vastama ligipääsetavuse nõuetele ning arvestama ka liikumispuudega inimese vajadustega.

Aastal 2003 Alusgeoloogia OÜ tehtud ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt on enamus

planeeringualast heade ehitusgeoloogiliste tingimustega, kus ehitiste vundamendid saaks rajada liivakivile, mis

on hea kandevõimega. Vundamentide alt tuleks välja kaevata mulla, täite- ja turbakiht või rajada ehitised

liivakivisse süvistatud vaialustele. Ehitiste projekteerimisel Emajõe oru veerule ja vahetult veeru peale tuleb

arvestada nõlvade püsivusega. Uuringus toodi välja, et oru veerul toimub pidev pinnavee väljavool, mistõttu

on selles piirkonnas pinnavesi aastaringselt maapinna lähedal. Uuringu kohaselt on planeeringuala osaliselt

halbade ehitusgeoloogiliste tingimustega, kus on probleemiks paks muda- ja turbakiht ning aastaringselt

kohati maapinnani ulatuv pinnavesi, mis on kõrgveeperioodil surveline.

Planeeritavate tänavate piires ja tehnovõrkude rajamisel tuleb kogu turbapinnas välja kaevata ja asendada

tihendatava täitepinnasega. Võimalik on kasutada geotekstiili teede alal, et vähendada väljakaeve mahtu.

Täpsed maapinna kõrgusarvud määratakse vertikaalplaneerimisel. Projekteeritud maapind tuleb viia sujuvalt

kokku ümbritseva maapinnaga. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ehitusgeoloogilisest uuringust ning

teostada vastav pinnase ettevalmistus.

Skeem 2. Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piir 33,9 m (absoluutkõrgus) vastavalt Maa-ameti

üleujutuste kaardile.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

26 / 35

Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusel tekkiva veevoolu

võimalikku erosiooniohtu ning jälgida, et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

3.11. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada

vastavate projektidega. Tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste maakasutusõiguse tagamiseks vajalikud

servituudi seadmise vajadusega alad on toodud joonisel 5.

3.11.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

AS Tartu Veevärk poolt on 20.02.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/86. Koostöös võrguvaldajaga

on välja töötatud planeeringulahenduse etapiline realiseerimine, mille kohta on AS Tartu Veevärk väljastatud

04.09.2023 täiendav torustike skeemi. Etappide kirjeldus on toodud planeeringu elluviimise tegevuskavas

ptk 3.16. Olemasolev veeühendus paikneb planeeringualast loodes Aruküla tee 34 ja Meruski tänav T1 kinnistu

piiril. Aruküla tee 34 krundi osa detailplaneeringuga on veevarustus kavandatud Aruküla tee 30 krundi osa

detailplaneeringu ala piirini. Kui Aruküla tee 30 detailplaneeringu realiseerima hakkamise hetkeks ei ole

nimetatud torustikku välja ehitatud, tuleb planeeringuala liitumiseks rajada veetorustik alates Aruküla tee 34 ja

Meruski tänav T1 kinnistu piirilt.

Vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele ning torustike skeemile tuleb veevarustus kavandatud

ringvõrguna AS-le Tartu Veevärk kuuluvast De 160 veetoru kahest kohast – Meruski ja Ujula tn. Planeeritud

kruntide veeühendused on kavandatud positsioonile 7 ja 8 planeeritud De 160 veetorust. Pos 2 on kavandatud

veevarustuse perspektiivne torustik Meruski tn 8 kinnistuni. De 160 veetorustik ehitatakse lõplikult välja

Meruski tänava veetorustikust kuni Ujula tänava veetorustikuni III etapis. Kõigile peatorustikele, kaevudele,

torusõlmedele ning kinnistute liitumispunktidele tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Hinnanguliselt on

ööpäevane veetarbimine ca 120 l inimese kohta (EVS 921:2014).

Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad Meruski – Klaose tänava ning Meruski – Aeru tänava ristmikul.

Tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevarustuse veetorustikul paiknevate hüdrantide baasil.

Veetorustiku kaitsevöönd on vastavalt kliimaministri 12.09.2023 määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 2 meetrit mõlemal pool liini telge.

Tuletõrjevee saamiseks on kavandatud kaks väljavõtet planeeritud veetrassi juurde maapealse

hüdrandisüsteemi rajamiseks. Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“. Ühisveevõrgust tagatav vooluhulk peab olema 10 l/s.

3.11.2. Reoveekanalisatsioon

Planeeritavad hooned on ette nähtud ühendada ühiskanalisatsiooni võrgustikuga. AS Tartu Veevärk poolt on

20.02.2023 väljastatud tehnilised tingimusednr INF/86. Koostöös As-ga Tartu Veevärk on välja töötatud

planeeringulahenduse etapiline realiseerimine. Etappide kirjeldus on toodud planeeringu elluviimise

tegevuskavas ptk 3.16.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

27 / 35

Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga on kavandatud reoveepumpla (Z07) Aruküla

tee 34 kinnistule, pumplasse suubuv isevoolne torustik Klaose tänava pikendusele ning survetoru pumplast

kuni Ujula tänava reoveekollektorini. Kirjeldatud torustikud on käesoleva planeeringuala reovee eesvooluks.

Z07 pumpla on perspektiivne ning planeeringualale on kavandatud ajutine reoveepumpla Z071. Reoveepumpla

Z071 on kasutusel seni, kuni ehitatakse välja Z07 pumpla Aruküla tee 34 krundile.

Olemasolev reoveeühendus paikneb planeeringualast loodes Aruküla tee 34 ja Meruski tänav T1 kinnistu piiril.

Aruküla tee 34 krundi osa detailplaneeringuga on kanalisatsioonivarustus kavandatud Aruküla tee 30 krundi

osa detailplaneeringu ala piirini. Kui Aruküla tee 30 detailplaneeringu realiseerima hakkamise hetkeks ei ole

nimetatud torustikku välja ehitatud, tuleb planeeringuala liitumiseks rajada kanalisatsioonitorustik alates

Aruküla tee 34 ja Meruski tänav T1 kinnistu piirilt.

2023. a aprilli seisuga on Ujula tänava isevoolne reoveetorustik De 400 pikendatud piki Ujula 91, Aruküla tee 8

ja Aruküla tee 30 kinnistut kuni Aruküla teeni ning planeeritud reoveetorustik tuleb ühendada Aruküla tee 8

kinnistul asuva De 400 reoveetorustiku kaevuga. Reovee survetorustik on planeeritud olemasolevast

ühendusest Meruski tänavalt mööda kavandatud tänavamaad (pos 7 ja 8) kuni olemasoleva De400 torustikuni

Aruküla tee 8 kinnistul. Reoveetorustiku ühendus Aruküla tee 8 kinnistuga realiseeritakse I etapis.

Positsioonide 1-6 reoveetorustik ning ühendused on planeeritud positsioonidele 7 ja 8 planeeritud

isevoolsesse reoveetorustikku. Pos 2 on kavandatud reoveekanalisatsiooni perspektiivne torustik Meruski tn 8

kinnistuni.

Aruküla tee 20 kinnistul paikneb reoveepumpla, mille survetoru läbib servituudi alusel Aruküla tee 30 kinnistut.

Aruküla tee 20 reoveepumplasse suubuv isevoolne reoveetorustik tuleb ühendada kavandatud isevoolse

torustikuga. Aruküla tee 20 kinnistul paiknev reoveepumpla koos sellest lähtuva survetorustikuga on ette

nähtud likvideerida. Likvideerimine toimub III etapis.

Hinnanguliselt on olmereovee päevane äravool ca 120 l inimese kohta (EVS 848:2021). Täpne liitumislahendus

selgitatakse välja detailplaneeringu kehtestamise järgselt taotletud liitumislepingu alusel.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Planeeringuala läbivad De 400 reoveekollektor, Aruküla tee 20 reoveepumpla survetoru De 90 ning Aruküla tee

16,18 kinnistute isevoolne reoveetorustik De 160. Kinnistut läbivatele torustikele tuleb tagada servituut ja

kaitsevöönd. Veetorustiku kaitsevöönd on vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76

„Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 2 meetrit mõlemal pool liini telge.

3.11.3. Sademeveekanalisatsioon

Planeeringuala sademeveekanalisatsioon on kavandatud vastavalt AS Tartu Veevärk poolt 20.02.2023

väljastatud tehnilistele tingimustele nr INF/86. Olemasolev sademeveekanalisatsiooni ühenduskoht paikneb

planeeringualast kirdes Meruski tn ja Klaose tn ristmikul. Planeeritavad krundid on ette nähtud ühendada

sademeveekanalisatsiooni võrgustikuga. Igale krundile on planeeritud eraldi liitumine krundiga külgnevast

tänavatorustikust. Sademevee eesvooluks on Emajõgi.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

28 / 35

Pos 1 – 6 sademevee kanaliseerimiseks on krundiga külgnevale Klaose/ Ujula tn pikendusele planeeritud

sademeveekanalisatsiooni tänavatorustik alates Meruski - Klaose tänava ristmikul asuvast De 200

sademeveetorust.

Pos 2 on kavandatud sademeveekanalisatsiooni perspektiivne torustik Meruski tn 8 kinnistuni. Meruski tn 8

kinnistu liitumine planeeritud sademeveekanalisatsiooniga on võimalik vaid kinnistute igakordsete omanike

kokkuleppel.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal sademevee

vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks tuleb kasutada võimalikult väikese äravooluteguriga

pinnakatteid. Katuselt ja maapinnalt kogutakse võimalikult suurel hulgal sademevett ning juhitakse planeeritud

tiiki/ kanalisse. Planeeringuala idaserva on planeeritud põhja- ja sademevett reguleeriv kraav koos

drenaažitoruga. Planeeringulahendusega ei takistata sademe- ja põhjavee liikumist läbi Aruküla tee 30

katastriüksuse. Kogutud sademevesi suunatakse edasi Emajõe suunas. Sademevee vooluhulga reguleerimiseks

on parklatesse kavandatud puhvermahutid. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti

koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.

Parkla sademevee puhastamiseks tuleb kruntidele projekteerida liivapüüdur ja I klassi õlipüüdur. Sademe- ja

drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

3.11.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 03.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele

nr 482344.

Detailplaneeringu alale on kavandatud komplektalajaam, mille toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga

sisselõikena Aruküla teel paiknevasse 10 kV maakaablisse. Planeeringuala elektrivarustuseks on ette nähtud

nimetatud alajaamast eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakabelliinid. Krundipiiridele on kavandatud

0,4 kV liitumis- ja jaotuskilbid, mis peavad jääma vabalt teenindatavaks. Elektritoide kilbist hooneni on

kavandatud maakaabliga. Tee- ja tänavamaale on kavandatud perspektiivse 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Klaose tn pikendusele on planeeritud tänavavalgustuskaabel.

Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine. Paneelid peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei tekitaks

kolmandatele isikutele ülemääraseid negatiivseid mõjusid. Tehnoseade tuleb paigaldada avalikust

tänavaruumist mittevaadeldavasse asukohta ning integreeritult hoone arhitektuursesse lahendusse.

Igale parkimiskohale on planeeritud elektriauto laadimistaristu.

Elektripaigaldise kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on

maakaabelliini puhul 1 m mõlemal pool liini serva.

3.11.5. Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud vastavalt AS Varmata poolt 28.06.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Planeeringuala asub AS Varmata võrgupiirkonnas ning hoonete soojaga varustamine on ette nähtud Meruski

tn asuvast AS-le Varmata kuuluvast olemasolevast B-kategooria gaasitorustikust (PE torustik Ø90). Olemasolev

gaasitorustiku ühenduskoht paikneb planeeringuala kirdeosas kinnistu piiril. Planeeritavad krundid on ette

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

29 / 35

nähtud ühendada maagaasi või biometaaniga varustatud gaasitorustikuga. Igale krundile on ette nähtud eraldi

liitumine krundiga külgnevast tänavatorustikust.

B-kategooria gaasitoru on planeeritud Meruski ja Kalose tn ristist kuni planeeringuala lõunapiirini.

Aruküla tee 34 katastriüksusele on varasemalt kavandatud gaasiregulaatorklapp, millest on edasi planeeritud

A-kategooria gaasitorustik. Viimasest saab toite pos 1-6.

Lubatud on maaküttesüsteemi rajamine. Sobiva maaküttesüsteemi liik (horisontaalne kontuur,

soojuspuuraugud või -vaiad) tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Arvestada tuleb ehitiste ja haljastuse

paiknemisest tulenevate kujadega.

Lubatud on liitumine kaugküttega. Olemasolev soojatorustik paikneb planeeringualast kagu suunas ca 280 m

kaugusel. Kaugküttetorustik on kavandatud peamiselt kõnniteede alla ja haljasalale. Pos 2 idaservast ja pos 4

kirdenurgast on kavandatud perspektiivne kaugküttetorustik Meruski tn 8 kinnistu piirini. Arvestada tuleb, et

soojatorustik koosneb kahest kõrvuti paiknevast torust. Tehnovõrkude kujad vastavad EVS 843 „Linnatänavad“

toodud nõuetele. Joonisel 5 on näidatud võimalik kaugküttetorustiku paiknemine vastavalt Gren Tartu AS

12.11.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 180/24.

Maa-aluse soojustorustiku kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on

200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 m mõlemal pool äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast.

3.11.6. Telekommunikatsioonivarustus

Käesoleva planeeringuga näidatakse võimalik liitumine Telia Eesti AS-le kuuluva sidevõrguga vastavalt Telia

Eesti AS poolt 25.09.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39177273. Sideteenuste tarbimise

võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani. Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud 100 mm toruga alates Klaose tn T17

otsale jäetud sidetorust. Alternatiivsena on lubatud ühendus Klaose tn 16//Meruski tn 14//16 otsale jäetud

sidetorust. Igale hoonele on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisend planeeritud põhitrassist koos

optilise kaabliga. Optiline kaabel on planeeritud sidekaevust nr 2825.

Sideehitise kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on mõlemal pool

sideehitist 1 m.

3.12. SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS

Servituudi seadmise vajadus on planeeritud drenaažile, tehnovõrkudele, juurdepääsudele ning

ühiskasutatavale alale. Tehnovõrkudele tuleb seada servituut tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses tehnovõrgu

valdaja kasuks. Positsioonile 1 ja 3 on vajalik seada juurdepääsuservituut positsiooni 2 ja 4 kasuks.

Ühiskasutatavale alale tuleb seada nii juurdepääsu servituut kui ka kasutuskord haljasalade ning mängu- ja

puhkealade kasutamiseks. Samuti on soovituslik kasutus- ja hoolduskord määrata drenaaži ja kraavide

süsteemile.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

30 / 35

Servituudi seadmise vajadusega alad täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Servituudi seadmise vajadusega

alade ettepanekud on toodud planeeringu joonisel 5 ning servituudiga koormatud positsioonid allolevas

tabelis.

Tabel 1. Servituutide seadmise vajadus positsioonide kaupa.

Teeniv kinnisasi/

kinnisasjad

Servituut Valitsev kinnisasi/ isik, kelle kasuks

servituut on seatud

Pos 1 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 2, Pos 3, Pos 4, Meruski tn 6 ja 8,

tehnovõrgu valdaja

Pos 2 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 1, Pos 3, Pos 4, Meruski tn 6 ja 8,

tehnovõrgu valdaja

Pos 3 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 1, Pos 2, Pos 4, Aruküla tee 28a

Pos 4 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 5,

Aruküla tee 28a, tehnovõrgu valdaja

Pos 5 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4 tehnovõrgu

valdaja

Pos 6 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5,

tehnovõrgu valdaja

Pos 7 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Võrguvaldaja

Pos 8 Isiklik kasutusõigus (tehnovõrgud*) Võrguvaldaja

Pos 1, Pos 2, Pos 3,

Pos 4, Pos 5, Pos 6

Isiklik kasutusõigus (tiigid, drenaaž) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6

Pos 1, Pos 2, Pos 3,

Pos 4, Pos 5, Pos 6

Juurdepääsuservituut (mängu- ja puhkeala) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6

Pos 1, Pos 2, Pos 3,

Pos 4, Pos 5, Pos 6

Juurdepääsuservituut (kvartalisisene jalgtee) Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6

Pos 1 Juurdepääsuservituut (sõidutee) Pos 2

Pos 4 Juurdepääsuservituut (sõidutee) Pos 3

*veetoru, reoveekanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, gaasitorustik, soojatorustik side- ja elektrikaablid.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

31 / 35

3.13. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Ala väljaehitamine peab toimuma nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,

jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et vähendada negatiivset keskkonnamõju.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud

keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele,

seadusandlusele ning Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada

jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale ettevõttele, jäätmed käideldakse nõuetekohaselt.

Planeeringuala asub suure intensiivsusega Aruküla tee läheduses, kuid on sellest elamutega eraldatud ja

ca 10 m madalamal ning on seega suhteliselt vaikne ala. Kobras OÜ töö nr 2020-269 toob välja, et

maanteeliiklusest (peamiselt Aruküla teelt lähtuv) ja tööstuse (AS Salvest) poolt põhjustatud

koondmüratase ei ületa päevasel (kl 7-23) ja öisel (kl 23-7) ajal keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 71 elamualadele (II kategooria) kehtestatud piirväärtust, mis öisel ajal on 55 dB(A) ja päevasel ajal 60 dB(A).

Samuti ei ole ületatud elamualadele kehtestatud sihtväärtust, mis öisel ajal on 50 dB(A) ja päevasel ajal

55 dB(A).

Planeeringuga soovitav eluruumide hulk, hooned ja tänavad toovad koos inimeste ja liiklusega alale müra

juurde, kuid eeldatavalt mitte ülenormatiivset müra ega vibratsiooni. Ehitustööde aegne müra on ajutine ning

lühiajaline. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM

määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Määruse kohaselt rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad

müratasemed peavad vastama KeM määrus nr 71 kehtestatud müra normtasemetele. Hoonete ja rajatiste

tehnoseadmete projekteerimisel tuleb jälgida asjaolu, et paigaldatavad seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei

häiriks naaberkruntide elanike heaolu. Vastavalt KeM määrus nr 71 lisa 1 kohaselt rakendada tehnoseadmete

müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad

vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Kõnniteede projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel kavandada

leevendavaid meetmeid.

Planeeringuga kavandatav ei lisa eeldatavalt olulist õhusaastet. Ehitustööde aegne õhusaaste on ajutine ja

lühiajaline.

Planeeringuga kavandatav eeldab vertikaalplaneerimist, pinnase muutmist ja ala tõstmist ning olemasolevate

kraavide ümberlahendamist. Ehitustegevusega ei tohi kahjustada alaga piirneva püsielupaiga sihtkaitsevööndi

tingimusi ega seal kasvavate kaitsealuste taimede elukeskkonda. Vajalik on vältida planeeringuala naabruses

asuva püsielupaiga ja seda ümbritseva ala veerežiimi halvendavaid tegevusi. Püsielupaigas kasvavad liigid on

tundlikud veerežiimi muutustele, seetõttu on eriti oluline, et püsielupaigas ja seda ümbritseval alal veerežiim

ei muutuks. Toetudes varasematele geoloogilistele uuringutele tuuakse Kobras OÜ 2022. a Ujula tänava

pikenduse mõjuhinnangus välja, et liigniiske keskkonna lammialal tagab põhjavee juurdevool Kesk-Devoni

põhjavee kihist Emajõe miinimum veetasemete korral. Planeeritud tegevusega ei kahjustata Kesk-Devoni

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

32 / 35

Aruküla lademe liivakivikihte, seega ei mõjutata ala põhjaveerežiimi ja põhjavee liikumine liivakivikihtides säilib

detailplaneeringu elluviimisel endisel kujul.

Olemasolevate tiikide/kraavide ümberkujundamisel tuleb lähtuda kahepaiksete isendite kaitsest. Olemasolevat

planeeringuala keskset tiiki (kraavi) tohib täita pinnasega augusti teisest poolest kuni septembri lõpuni.

Võimalusel tuleb planeeritud lõunapoolsele tiigile (tiik 2) projekteerida lauge nõlvaga ja madalaveeline osa,

mis sobib kahepaiksetele. Elamute vahel tuleb konnade liikumise suunamiseks võtta kasutusele meetmed, mis

takistavad konnade sõiduteedele sattumist. Tagamaks kahepaiksete ohutu liikumine kavandatava Ujula tänava

pikendusest ühele ja teisele poole jäävate alade vahel, tuleb tiik 2 ja selle väljavoolu lähistele jäävale teelõigule

nn konnatunnelid ette näha. Planeeritud tiikide projekteerimisel tuleb teha koostööd kahepaiksete eksperdiga,

kes teab ja tunneb kahepaiksete elupaiganõudlusi. Lisaks tuleb Aruküla tee 30a ja Aruküla tee 8 kinnistute

vahele jäävas tiigis parandada kahepaiksete elutingimusi koostöös kahepaiksete eksperdiga – eelkõige avada

tiik päikesele: eemaldada tiigist ja selle vahetult kaldalt puud ja võsa.

Eeldatavalt ei too planeeringuga kavandatav kaasa olulist negatiivset mõju õhule, kliimale ega ruumile.

Planeeringuga kavandatav tegevus muudab oluliselt ala ilmet ja ruumilist struktuuri. Projekteeritav keskkond

peab tagama aktiivse elukeskkonna ning rikastama linnaruumi inimsõbraliku õueala, kvaliteetse hoonestuse,

haljastuse ja kergliiklusteedega.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal interpoleeritud radoonirisk 100 – 150 kBq/m3.

Pinnases esineva kõrge radoonisisalduse tõttu tuleb ehitustegevuse kavandamisel radooniohtu miniveerivate

meetmetega arvestada. Hoonete projekteerimisel tuleb pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised teha ning

tulemustega arvestada või ennetavalt Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud asjakohaseid radoonikaitsemeetmeid rakendada.

Planeeringuala paikneb Emajõe üleujutusohuga alal ning kasutusele tuleb võtta KSH aruande ptk 9 toodud

soovitustest ja leevendavatest meetmetest.

3.14. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Maa-ala heakorra ja turvalisuse tagamiseks on teede koridoridesse planeeritud välisvalgustus.

Edasise projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kuritegevuse ennetamiseks lähtuvalt Eesti Standard

EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine

normdokumendist. Välisruumi projekteerimisel tuleb arvestada erinevate kuritegevust vähendavate

meetmetega. Oluliseks tuleb seada:

• tagumiste juurdepääsude vältimine;

• jälgitavus;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,

märgid);

• kaasaegsete turvasüsteemide kasutamist.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

33 / 35

3.15. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne

omanik. Kahjunõuete vältimiseks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise

võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

3.16. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA

Meruski tn 8 kinnistul paikneva puurkaevu sanitaarkaitsealasse planeeritud hoonete rajamise eelduseks on

nimetatud puurkaevu tamponeerimine.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele. Kvissentali

elamurajooni veetoru peab olema ringistatud (veevarustuskindluse tagamiseks) ning reovee eesvool

(isevoolne- ja survetorustik koos pumplaga) välja ehitatud III ehitusetapis. Koostöös As-ga Tartu Veevärk on

välja töötatud planeeringulahenduse etapiline realiseerimine (vt joonis 4 ja 5).

Planeeringu I etapis rajatakse pos 1 ja 2 krundid koos tehnovõrkudega, pos 8 sõidutee koos tehnovõrkudega,

planeeritud hoonestuse poolse kõnnitee ja haljastusega, ajutine reoveepumpla Z071 pos 8 lõunaserva ning

reoveetorustiku ühendus Aruküla tee 8 kinnistuga. Ajutine reoveepumpla Z071 peab kõrguslikult paiknema

selliselt, et perspektiivse pumpla Z07 rajamisel oleks võimalik Aruküla tee 30 kinnistule rajatud isevoolseid

torusid selleni pikendada samuti isevoolsetena. Ajutine reoveepumpla Z071 likvideeritakse Aruküla tee 34

arendustegevuse käigus pärast reoveepumpla Z07 rajamist.

II etapis realiseeritakse pos 3 ja 4 krundid koos tehnovõrkudega.

III etapis realiseeritakse pos 5, 6, 7 ja 9 koos tehnovõrkudega, likvideeritakse Aruküla tee 20 reoveepumpla

koos sellest lähtuva survetorustikuga ning ühendatakse pumplasse suubuv isevoolne reoveetorustik

planeeritud isevoolse torustikuga. Samuti ringistatakse Kvissentali elamurajooni veetorustiku Ujula tänava

veetorustikuga ning ehitatakse välja De 160 veetorustik pos 7 kuni Ujula tänavani. Veetoru ringistamine toimub

vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

IV etapis rajatakse pos 8 läänepoolne serv koos kõnnitee ja haljasribaga.

Planeeringus näidatud ehitusetapid kehtivad kavandatud elamute, teede ja platside rajamise kohta. Tiikide

süsteem rajatakse kahes etapis. Tiik 1 rajatakse esimeses ja tiik 2 teises ehitusetapis. Kraavide ja

drenaažisüsteem rajatakse vastavalt toodud ehitusetappidele. Tiikide ja drenaažisüsteemi etapilisel

realiseerimisel on lubatud rajada ajutisi lahendusi pinnaveesüsteemide toimimiseks. Tehnovõrkude välja

ehitamine tuleb täpsustada edasisele projekteerimisel ning on lubatud välja ehitada vastavalt vajadusele.

Täpne lahenduse tuleb lahendada edasisel projekteerimisel. Rajamisel tuleb tagada tehnorajatiste terviklik

toimimine. Kogu planeeringu realiseerimise järgselt tuleb tagada planeeringukohane lahendus.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Planeeringuga on kavandatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatisi. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate

rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks või

vastavate kulude kandmiseks. Planeeringukohaste avalike rajatiste projekteerimine, väljaehitamine ja vastavate

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

34 / 35

kulude kandmine on planeeritud kruntide igakordse omaniku kohustus. Seejuures tuleb välja ehitada

planeeringuala ulatuses Klaose tn pikendus koos kõikide tänavaelementidega (sh kõnnitee ja haljastus ning

tehnovõrgud). Positsioonile 7 planeeritud teemaa tuleb pärast avalike rajatiste väljaehitamist võõrandada Tartu

linnale.

Keskmiselt on kogu planeeringuala maapinda vaja tõsta ca 2 m ning hinnanguliselt kulub selleks 104 000 m3

täitepinnast. Aruküla tee 30 kinnistu võimalik juurdepääs on detailplaneeringu algatamise eelselt analüüsitud

ning algatamise otsusega (Tartu Linnavolikogu 04.12.2020 a otsus nr 302) ette nähtud Meruski tänavalt mööda

Klaose tn pikendust. Sellest tulenevalt saab planeeringuala täitepinnase vedu toimub Aruküla teelt mööda

Meruski tn. Et vähendada raskeveokite sõitmist elamute vahel, tuleb pinnaseveoga alustada läbi Meruski tn 6

ja 8 kinnistute kuni sealse ehitustegevuse alguseni. Peale seda on ehitustööde alustamiseks vajalikke töid

võimalik läbi viia Klaose tn T17 kinnistu kaudu. Pinnase täitmine toimub vastavalt ehitusetappide järjekorrale.

Maa-ala etapiviisilisel realiseerimisel ei tohi tõkestada ürgoru nõlvalt väljuva põhjavee, alale langeva

sademevee ning alale suubuvate kuivendussüsteemide äravoolu olemasolevatesse kraavidesse. Kahepaiksete

isendite kaitsest tulenevalt võib planeeringuala keskset tiiki täita pinnasega augusti teisest poolest kuni

septembri lõpuni. Kogu ehitustegevus, sh ehitusmaterjalide ladustamine peab toimuma vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele.

Planeeritud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on, et välja on ehitatud tee- ja tänavamaa (sõidutee ja sellega

seotud rajatised) alates Klaose ja Meruski tänava ristmikust kuni vastava planeeringu põhijoonisel toodud

ehitusetapi ala lõpuni.

Kokkuleppe sõlmimine planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks on detailplaneeringu

kehtestamise eeldus.

Avalikuks kasutamiseks ettenähtud maa pos 7 ja 8 tuleb tasuta võõrandada linnale.

Planeeringukohased servituudid (juurdepääsud, sademe- ja põhjavee kogumiseks ja suunamiseks rajatava

süsteemi haldamine, õueala kasutamine) tuleb sõlmida pärast kruntide moodustamist ja enne võõrandamist

(mitmele omanikule).

Kui käesolevas elluviimise tegevuskavas nimetatud ehitusõiguse realiseerimise eeltingimusi ei ole täidetud, on

Tartu linnal õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa või kasutusloa andmisest või

tunnistada detailplaneering kehtetuks.

Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneering

Töö nr 2020-111 ad

Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Aruküla tee 30 (kü 79301:001:0204)

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

35 / 35

4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu koostamise ajal on antud tabelis 2. Detailplaneering on

koostatud koostöös Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 nõutud valitsusasutustega ning kaasatud

on PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutused. Allolevas tabelis on kajastatud nimetatud asutuste ja

isikute kooskõlastused ning arvamused. Planeerimisseaduse § 133 lg 2 toodud juhul on planeering vaikimisi

loetud kooskõlastatuks.

Tabel 2. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev

Asutuse või ettevõtte

nimetus / kinnistu

nimetus ja tunnus

Kooskõlastus / arvamus Nimi ja amet

K o

o sk

õ la

st a ja

Päästeameti Lõuna

päästekeskus

04.02.2025 Keskkonnaamet Korduvalt kooskõlastatud. Helen Manguse,

keskkonnakorralduse büroo

juhataja

28.01.2025 Terviseamet Kooskõlastatud. Liis Kukk, vaneminspektor

K a a sa

ta v a d

27.02.2025 Maa- ja Ruumiamet Arvamus. Kati Tamtik, peadirektor

21.10.2024 Tartu Veevärk AS Kooskõlastatud. Liisa Unt, arendusjuhi

asetäitja

10.10.2024 Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Maie Erik, Elektrilevi OÜ

esindaja

08.10.2024 Telia Eesti AS Kooskõlastatud Margus Kukk, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

16.09.2024 AS Varmata Kooskõlastatud Ants Kippasto, nõukogu liige

04.03.2025 Gren Tartu AS Üle vaadatud. Ülar Roose, Gren Tartu AS

insener

4410

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I

I

I

I

I

I

I

I

I I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I

I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I

I I

I I I I I I I I I I I I I I I I I I I I

IIIIIIIIIIIIIIIIIIII

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

I

I

I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I I

I

8.0

Olemasolev tamponeeritav

puurkaev

R10.0

MV

MV

MV

MV

TIIK 1

TIIK 2

SÕ ID

U TEE

R ATTAR

AD A

R ATTAR

AD A

KÕ N

N ITEE

KÕ N

N ITEE

PLANEERITUD HOONE

PLANEERITUD HOONE

PLANEERITUD HOONE

ARUKÜLA TEE 34 KRUNDI OSA DETAILPLANEERINGUGU LAHENDUS

Olemasolev reoveepumpla

Olemasolev likvideeritav

reoveepumpla

MV

6.0

8.6

2. 0 1.

52. 5

3. 6

3. 0

4.0

3.5

3.5

3.5

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KR AA

V

KRAAV

KR AA

V

KR AA

V

TIIK

TIIK

TIIK

Veepind 21.02.2020 32.67

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

33 .0

33.0

32 .0

32 .0

32.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

32.0

33.0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0 32.0

31 .0

31.0

33.0

32.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

33.0

34.0

35.0

36.0

37.0 38.0

37.0

36.0

35.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

38.0

39.0 39 .0

38.0

40.0

34.0

33 .0

33.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

34 .0

33 .0

33.0

33.0

33.0

34 .0

34.0

36.0

35.0

35.0

34.0

34 .0

34.0

33.0

34.0

34.0

34 .0

34.0

34.0

6476500

65 80

00

65 79

50

6476550

6476800

65 82

00

6476500

65 82

50

ETAPP I

ETAPP II

ETAPP III

ETAPP IV

Pos 1

Pos 2

Pos 3

Pos 4

Pos 5

Pos 6

Pos 7

Pos 8

Pos 9

Olemasolev veetoru ots vastavalt Tartu

Veevärgi andmetele

Planeeringuala

Olemasolev veetoru

Planeeritud veetorustik De160

MERUSKI TN

Planeeritud reoveekanalisatsiooni

survetorustik

Planeeritud isevoolne

reoveetorustik

Olemasolev likvideeritav reoveepumpla

perspektiivne reoveepumpla (Z07)

Olemasolev reoveepumpla

Olemasolev 10kV maakaabel -

alajaama toide 10 kV maakabelliiniga

sisselõikena

Olemasolev sidekaev nr 2825/ võimalik optilise

kaabli liitumispunkt

Olemasolev sidetoru ots/ võimalik liitumispunkt

Olemasolev hüdrant

ARUKÜLA TEE

Planeeritud ajutine reoveepumpla (Z071)

Perspektiivne reoveekanalisatsiooni

survetorustik

Z07

Perspektiivne isevoolne

reoveetorustik

UJULA TN

Olemasolev reoveetorustik De 400 (reoveepumpla Z07

survetoru eesvool)

Olemasolev veetoru

Perspektiivne maagaasitorustik

Olemasolev sidetoru ots/ alternatiivne liitumispunkt

planeeritud kaugküttetorustik

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 5 7 1:500 650x841mm2020-111

Teele Nigola TEHNOVÕRKUDE JOONIS

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud WeW OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr GEO-203-19 ), mõõdistatud 04.03.2020, koordinaadid

Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.

0 10 25 50 m5

planeeritud alajaam

planeeritud tuletõrjeüdrant

planeeritud krundipiir olemasolev krundipiir planeeringuala piir

planeeritud sõidutee

planeeritud hoonestusala

planeeritud jalgtee

planeeritud suurim lubatud hoone ehitisealune pind

TINGMÄRGID

planeeritud mootorsõiduki juurdepääs krundile

planeeritud kohustuslik ehitusjoon

planeeritud prügihoiu võimalik asukoht

planeeritud drenaaž

planeeritud jalgrattarada

planeeritud veetoru koos liitumispunktiga

planeeritud isevoolne reoveekanalisatsioon koos liitumispunktiga

planeeritud reovee survekanalisatsioon

planeeritud sademeveekanalisatsioon

planeeritud 0,4 kV maakaabelliin perspektiivne 10 ja 0,4 kV maakaabelliini koridor

planeeritud regulaator

planeeritud B-kategooria gaasitorustik koos gaasiregulaatorklapiga (GRK) planeeritud A-kategooria gaasitorustik*

servituudi vajadusega ala

planeeritud tänavavalgustuskaabel koos perspektiivse valgustiga

planeeritud kõrghaljastus

planeeritud elektriauto juhtmetaristu

planeeritud sidekaabel koos optilise kaabliga

planeeritud sademevee puhvermahuti

planeeritud õlipüüdur

planeeritud truubitoru

4410 olemasolev puurkaev (katastri nr) ja selle sanitaarkaitseala 50 m

olemasolev reovepumpla ja selle reostuskaitsevöönd 10 m

planeeritud elektriga liitumis- ja jaotuskilp

planeeritud sillutuskivi

planeeritud nõlv

planeeritud kraav

planeeritud 10 kV maakaabelliin

illustratiivne nõutud kõrghaljastuse osakaal krundil (vt haljastuse osakaalu tabelist)

planeeritud kraav/ tiik

põhikaardile kantud veekogu

perspektiivne tänava ala/ üldplaneeringuga kavandatud tee ja tänava maa-ala

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Priit Paalo, Kadri Kattai

perspektiivne isevoolne reoveekanalisatsioon

perspektiivne reovee survekanalisatsioon

planeeritud reoveepumpla ja selle reostuskaitsevöönd 10 m

TEHNOVÕRKUDE SKEEM

planeeritud ehitusetapp

planeeritud kaugküttetorustik

MV planeeritud mängu- ja puhkeala võimalik asukoht

perspektiivne kaugküttetorustik

perspektiivne veetoru

perspektiivne isevoolne reoveekanalisatsioon

päästetehnika alternatiivne juurdepääs

perspektiivne sademeveekanalisatsioon

NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS

34,60

34 ,6

0

34,00

34,60

34,50

34,40

34 ,60

34 ,5

0

34,50

34,6034 ,6

0 34 ,5

0

34,50

34 ,60

34 ,5

0 34 ,4

0

34,50 34,60

34 ,50

34,50

34,70

34,60

34,70

34,70

34,70

34,60

34,40

34,50

34,6034,60

34,50

34,40

34,40

34,50

34,6034,60

34,40

34,50

34,6034 ,60

34 ,40

34,40

34,50

34 ,6

034,5034 ,5

0

34,60

34 ,5

0

34,40

34,50

34,60

34,60

34,60

34,50 34 ,6

0

34,50

34,40

34,40

34,50

34,60

34,50

34,6034 ,6

0

34 ,5

0 34 ,4

0

34,40

34,50

34,60 34,60 34,60

34,50

34,00

34,70

34,70

34,70

34,70

34,70

34,60

34,60

34 ,5

0

34,50

34,60

34 ,6

0

34,50

34,40

34,40

34,50

34,6034 ,60

34,50

34,40

34,40

34,50

34,60

34 ,60

34,6034,50

34 ,60

34 ,5

0 34 ,4

0

34,40

34,50

34,60

34,7034,70

34 ,6

0

34,60

34,60 34,60

34,60

34,6034,60

34,70

34,60

34,50

34 ,70

34,30

34,40

34,50

34,60

34,70

34,70

34,70

34,60

34,60 34,50

34,70

34,70

34,70

34 ,6

0

34,60

34,70

34,70

34,70

34,70

34 ,70

34,70

34,70

34,70

34,70

34,60

A A'

B

B'

C

C'

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KRAAV

KR AA

V

KRAAV

KR AA

V

KR AA

V

TIIK

TIIK

TIIK

Veepind 21.02.2020 32.67

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

33 .0

33.0

32 .0

32 .0

32.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0

32 .0

32.0

32.0

33.0

33.0

33.0

33.0

32.0

32.0

32.0 32.0

31 .0

31.0

33.0

32.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

33.0

34.0

35.0

36.0

37.0 38.0

37.0

36.0

35.0

34.0

33.0

33 .0

33.0

34.0

35.0

36.0

38.0

39.0 39 .0

38.0

40.0

34.0

33 .0

33.0

34.0

34.0

34.0

34.0

33.0

33 .0

34 .0

33 .0

33.0

33.0 33.0

34 .0

34.0

36.0

35.0

35.0

34.0

34 .0

34.0

33.0

34.0

34.0

34 .0

34.0

6476500

65 80

00

65 79

50

6476550

6476800

65 82

00

6476500

65 82

50

Pos 1

Pos 2

Pos 3

Pos 4

Pos 5

Pos 6

Pos 7

Pos 8

Pos 9

ARUKÜLA TEE 30 KRUNDI OSA DETAILPLANEERING

03.03.2025 6 7 1:500 650x841mm2020-111

Teele Nigola VERTIKAALPLANEERIMISE, PINNA-, PÕHJA- JA SADEMEVEE LIIKUMISE SKEEM

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud WeW OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr GEO-203-19 ), mõõdistatud 04.03.2020, koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

2. Planeeritud hoonete katustele kogunev sademevesi on kavandatud juhtida planeeritud tiikidesse/ kraavidesse

0 10 25 50 m5

TINGMÄRGID

olemasolev krundipiir planeeringuala piir

olemasolev likvideeritav tiik/kraav

planeeritud kokkukogutav sademe- ja drenaaživesi planeeritud kraav/tiik

olemasolev säilitatav tiik/ kraav

vee liikumise suund planeeritud katustelt tiiki/ kraavi juhitav sademevesi

olemasolev sademeveekanalisatsioon planeeritav sademeveekanalisatsioon

34,00 planeeritud suurim lubatud veepinna absoluutkõrgus

planeeritud regulaator

planeeritud sademevee puhermahuti

planeeritud nõlv

planeeritud krundipiir

Ene Kõnd

Kreete Lääne, Priit Paalo, Kadri Kattai

orienteeruv samakõrgusjoon34,50

NORDECON ASTARTU LINNAVALITSUS