Kiri

2/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI

1 SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 1.1 PROJEKTEERITUD HOONE ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID .................................................................................. 4 1.3 PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID ................................................................................ 4

2 ASENDIPLAAN .................................................................................................................................. 5 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 5 2.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS ................................................................................................. 5 2.3 HALJASTUS JA VERTIKAALPLANEERING ................................................................................. 5 2.4 VASTAVUS PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE .......................................................................... 6

3 ARHITEKTUURNE LAHENDUS ........................................................................................................... 6 3.1 TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................................................................ 6 3.2 ARHITEKTUURINÕUDED VÄLISPIIRETELE JA VIIMISTLUSE KIRJELDUS.................................... 7

4 KONSTRUKTSIOONI OSA ................................................................................................................... 7 4.1 NORMATIIVSED KASUSKOORMUSED ...................................................................................... 7 4.2 KONSTRUKTSIOONID ............................................................................................................. 8

5 TULEOHUTUSOSA ........................................................................................................................... 10 6 TEHNOSÜSTEEMID ......................................................................................................................... 12

6.1 KÜTTE, JAHUTUSE JA VENTILATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED JA ISELOOMUSTUS ..................... 12 6.2 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISTE OSA ........................................................................ 13

7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................................................ 15 7.1 SADEMEVESI ........................................................................................................................ 16 7.2 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................... 16 7.3 JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS ....................................................................................... 16 7.4 EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL ........................................... 16

II JOONISED

EP-01 – ASENDIPLAAN

EP-02 – KORRUSEPLAANID, VAATED JA LÕIGE A-A

3/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

III LISAD

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

KVVK PROJEKT OÜ- VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON, PÕHIPROJEKT

4/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

1 SISSEJUHATUS

1.1 PROJEKTEERITUD HOONE

Käesoleva tööga on koostatud abihoone ehitusprojekt saunamaja projekteerimiseks Harju maakonnas,

Saue vallas, Allika külas paiknevale Ubaõie krundile. Eelprojekti koostamise aluseks on omaniku poolne

lähteülesanne ja olemasolev olukord.

1.2 PROJEKTEERIMISE ALUSDOKUMENDID

• Omaniku poolne lähteülesanne / olemasolev olukord

• Projekteerimistingimused (Saue Vallavalitsuse korraldus nr 1208, väljastatud 17.11.2021)

• Geo-mõõdistus dateeritud 15.05.23 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr. M010523)

1.3 PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID

• Eesti Projekteerimisnormid EPN;

• Projektlahendus on koostatud Hea Ehitustava seisukohti arvestades (ET-1 0207-0068)

• Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, Eesti Ehitusteabe Fondi väljaanne RYL;

• ET-1 0110-1002 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

• MTM määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

• Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

• Tuleohutuse seadus

• Seadme ohutuse seadus

Abihoone ehitusprojekt on koostatud vastavalt kehtivale Ehitusseadustikule (vastuvõetud 11. veebruar

2015. aastal ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 26.02.2015 otsusega nr 601 ning jõustunud

1.juulil 2015.aastal) ja vastavuses kehtivatele keskkonnakaitse-, tuletõrje- ja tervisekaitse eeskirjadele.

5/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

2 ASENDIPLAAN

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD

Projekteeritud abihoone ehk saunamaja asub Harju maakonnas, Saue vallas, Allika külas aadressil

Ubaõie. Krundi katastritunnus on 29701:005:0417 (Elamumaa 100%) ning krundi suuruseks on

20396,0m 2

. Pinnase reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega lääne poole. Maapinna kõrgusmärgid

jäävad vahemiku abs. +42.87 kuni +44.98. Krunti piirab idast Ääsmäe-Kernu tee kinnistu

(Transpordimaa 100%; 29701:005:0107); kagu poolt piirab krunti Raja kinnistu (Maatulundusmaa 100%;

29701:005:0500), läänest asub Antsu-Mootso kinnistu (Maatulundusmaa 100%; 29701:005:0672) ning

põhjast Hommiku kinnistu (Maatulundusmaa 100%; 29701:005:0416). Perspektiivse elamu kohta

esitatakse eraldi ehitusloa taotlus koos ehitusprojektiga. Biopuhasti rajamiseks on koostatud veevarustus

ja kanalisatsiooni põhiprojekt ning esitatakse eraldiseisev ehitusteatis. Krundil on ka avalikult kasutatava

tee kaitsevööndi kitsendus. Lisaks on Transpordiamet ja Saue Vallavalitsus on huvitatud isikut teavitanud

teeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi ringtee põhjustatud häiringute

leevendamiseks projektiga käsitletaval ala.

2.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS

Juurdepääs kinnistule näha ette 11406 Ääsmäe -Kernu teelt olemasoleva maha sõidu kaudu kinnistul Raja

(29701:005:0500). Projekteeritud abihoone hakkab asuma kinnistu keskel, idapoolsest kinnistu piirist 73,8

meetri kaugusel, lõunapoolsest kinnistu piirist 57,5 meetri kaugusel ning mitte lähemal kui 46,9 meetri

kaugusel põhjapoolsest kinnistu piirist. Koostatud ehitusprojektiga projekteeritakse kinnistu sisene sõidu- ja

kõnnitee katta kruusakattega.

2.3 HALJASTUS JA VERTIKAALPLANEERING

Olemasolev haljastus tuleb säilitada võimalikult suures mahus ja tagada ala funktsionaalne toimimine

roheala. Säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ja kaitse ehitustööde ajal. Ehituse käigus

tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid ning ehitusjäätmed likvideerida. Teede- ja platside äärsed

haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta seejärel kasvumullaga paksusega

20cm. Kasvumullana kasutada tavalist põllumulda, mis ei sisalda prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad

2/3 kasvukihi paksusest. Krundi täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi haljastusprojekt.

6/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

2.4 VASTAVUS PROJEKTEERIMISTINGIMUSTELE

Saue Vallavalitsuse korraldus nr 1208, väljastatud 17.11.2021

Projekteeritud abihoone Projekteerimistingimused

Abihoonete max. ehitisealune pind 39,7 m 2

100,0 m 2

Abihoonete max. kõrgus 6,0 m 6,0 m

Eluruumid abihoones 0 0

Tulepüsivusklass TP 3 min. TP 3

3 ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Abihoone on ruudukujuline ehitis, pikkusega 6,3m, laiusega 6,3m, kõrgusega maapinnast 6,0m. Hoone

on projekteeritud jagada vaheseintega kaheks osaks, suurem edelapoolne osa on puhkeruum köögiga ja

esik, kirdepoolne osa koosneb saunakompleksist, kus on leiliruum, duširuum, WC ja hoiuruum.

Puhkeruumis on suured klaasipinnad ning sinna projekteeritakse keerdtrepp, mis viib teisele korrusele.

Teisele korrusele projekteeritakse abiruum. Hoone ida- ja lõunapoolsel küljele projekteeritakse terrass.

Hoone välisviimistluses on projekteeritud kasutada horisontaalset meepruuni laudist ning soklil kivipuru

sokliplaati toonis tumepruun. Piirdeliistud on projekteeritud puidust toonis valge. Katusekatteks on

projekteeritud punane teraskivi.

3.1 TEHNILISED NÄITAJAD

Tehnilised näitajad

Ruumi nr Ruumi nimetus Suletud netopind

[m²]

ABIHOONE

ESIMENE KORRUS

1·1 ESIK 3,8

1·2 KÖÖK/PUHKERUUM 16,9

1·3 DUŠIRUUM 4,3

1·4 LEILIRUUM 3,3

1·5 WC 1,7

1·6 HOIURUUM 1,3

TEINE KORRUS 2·1 ABIRUUM 16,4

ABIHOONE KOKKU: 47,7

7/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

EHITISEALUNE PIND (m2) 39,7

HOONE MAHT (m3) 203,0

HOONE MAAPEALSE OSA MAHT (m3) 203,0

HOONE KÕRGUS (m) 6,0

HOONE PIKKUS (m) 6,3

HOONE LAIUS (m) 6,3

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED VÄLISPIIRETELE JA VIIMISTLUSE KIRJELDUS

• Terrass – sügavimmutatud puit – toon - meepruun, RAL 1011

• Välisseinad – horisontaalne puitlaudis – toon - meepruun, RAL 1011

• Katuse veeplekid, vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – toon - RR29 Punane

• Katus – teraskivi FEB Forma katusekate – toon - RR29 Punane

• Tuulekapp, puidust värvitud elemendid - puidust – toon - valge, RAL 9016

• Sokkel - kivipuruga kaetud sokliplaat (nt. Tempsi Zoccolo) – toon - tumepruun, RAL 8017

• Välisuks on puidust – toon - valge, RAL 9016

• Aknad ja terrassiuksed on puitalumiiniumraamidega – toon - valge, RAL 9016

4 KONSTRUKTSIOONI OSA

4.1 NORMATIIVSED KASUSKOORMUSED

Vastavalt EPN on arvutustes arvestatud järgmiste koormustega:

- normatiivne kasuskoormus q=2,0 kN/m 2

- normatiivne lumekoormus q=1,5 kN/m 2

- normatiivne tuulekoormus q=276 N/m 2

Eluruumid (klass A) qk = 2,0 kN/m², Qk = 2,0 kN

Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

Lumekoormus on määratud standardi EVS-EN 1991-1-3: 2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus põhjal.

Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4: 2006

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

8/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

Keskmine tuulerõhu baasväärtus tuulekiiruse 21 m/s juures - qref = 276 N/m²

Tuulekoormuse osavarutegur on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

4.2 KONSTRUKTSIOONID

Abihoone vundamendilaheduseks on projekteeritud postvundament täisvalatud Columbia – kivi postidest

240 x 240mm, mis on paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Abihoone põrandakonstruktsioon

on tuulutatav puitkarkasspõrand, mis on soojustatud klaasvillaga ja paigaldatud tihendatud mineraalse

aluse peale. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid ning läbiviigud vajadusel täpsustatakse

eriosade projektis. Põrandad – WC-s, duširuumus, leiliruumis, hoiuruumis – keraamilised plaadid.

Puhkeruumis, esikus, köögis ja teise korruse abiruumis– parkettpõrand. Abihoone välisseinte kandvaks

elemendiks on puitkarkass. Kõik välisseinad on kandvad seinad. Katuse kandvaks elemendiks on tehases

valmistatud puitsarikad, mis toetub välisseintele. Puittalade samm valida vastavalt arvutustele.

PÕRANDAD

• Põrandakate (parkett (+ aluspõrand) / keraamiline plaat (+ paigaldussegu)

• Niiskustõke (märgades ruumides)

• OSB plaat 22mm

• Puittalad 50 x 200mm, samm 600mm, soojustus klaasvill (nt. Isover)

• Tuuletõkkeplaat (nt. Isover VKL - 13)

• Tuulduv põrandaalune ruum

• Tihendatud mineraalne alus

VÄLISSEINAD

• Horisontaallaudis

• Tuulutusliist 25mm

• Horisontaalne distantsliist 25mm

• Kipsplaat Gyproc GTS9 tuuletõkkeplaat

• Puitkarkass 45x195 / Soojustus puistevill 150mm

• Aurutõke

• Roov 45x45mm hor. / Soojustus puistevill 50mm

• Kipsplaat GN13 standard

9/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

• Kipsplaat 13mm

• Siseviimistlus / Krohv

SISESEINAD

• Siseviimistlus / krohv

• Puitkarkass sein, soojustus puistevill 100mm

• Siseviimistlus / krohv

VAHELAGI

• Põrandaviimistlus

• Alusvaip

• Põrandalaud

• Puittala 50x150mm

• Ehituskile

• Alusroov 25x100mm

• 2x kipskartongplaat 26mm

KATUSLAGI

• Terasest katusekivi katusekate (nt. Ruukki FEB forma)

• Alusroov 25x100 s.200 mm (kui profiili paksus 0,6mm siis samm 300mm)

• Puitdistantspruss 25x50 mm s.600 mm

• Aluskate

• Puitdistantspruss 25x50 mm s.600 mm

• Tuuletõkkeplaat ISOVER VKL-13

• Puitsarikas 50x150mm s.600mm / Soojustus puistevill (nt. Isover 560-KL) 150mm

• Aurutõke

• Puit- või metallkarkass / Soojustus (nt. Isover 610-KL) 50mm

• Kipskartongplaat 2x13mm

• Siseviimistlus / Krohv

10/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

5 TULEOHUTUSOSA

Projekti tuleohutuse osa koostamisel on aluseks:

Tuleohutuse seadus 05.05.2010. Majandus- ja taristuministri 07. 04 2017.a. määrus nr. 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded.“. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“.

EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

EVS 932:2017 Hoone „Ehitusprojekt„.

EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Käsitletav abihoone vastab tuleohutusklassi TP3 nõuetele. Hoonete vahelised kujad vastavad

tuleohutusnormidele.

Abihoonesse projekteeritud kamina ja leiliruumis asuva puukerise tarbeks on projekteeritud kahe

suitsulõõriga keraamilise sisuga moodulkorsten. Korstna töötemperatuur T°600. Korstna

temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist. Pliidi ette paigaldada

mittepõlevast materjalist ala (karastatud klaas, kivi või plekk), mis ulatub koldest 750mm ettepoole ja

150mm külgedele. Küttekolde ja korstna välispinda võib viimistleda mördi või kuumuskindla värviga.

Korstna katmine kipsplaadiga vms ei ole lubatud, kui tootja ei näe ette teisiti. Korsten ulatub min 0,8m

üle katusepinna. Kütteseadmete ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide eest 0,6m vaba ruumi.

Tahmaluugi alumine serv peab põrandast olema 100mm kõrgemal. Korsten peab olema täies pikkuses

vähemalt kahest küljest jälgitav. Korstna läbiviikude teostamisel vahelaest ja katusest juhinduda tootja

juhistest. Läbiviigu isolatsiooni materjalina kasutada mittepõlevat, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja

töötemperatuuriga vähemalt 600 C materjali. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide

tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja. Kõik torude ja kaablite

tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse tulekindlaks. Kajastada kaablite

tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17 lisa 10.

Tuleohutuseklass

Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3. Abihoone on projekteeritud 2 maapealse korrusega.

11/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

Nõutud pindade tuletundlikus:

Seinad ja lagi: D-s2,d2

Välisseina välispind: D,d2

Välisseina soojustusmaterjal: D, d0

Põrand: nõudeid ei esitata

Katusekate: BROOF(t2)

Terrassipõranda konstruktsioon: D-s2

Terrassipõranda pinnakiht: Dfl-s2

Õhutuspilu välispind: D,d2

Köögi väljatõmbekanal: A2-s1,d0

Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoone vahekaugused kinnistupiiridest on

vähemalt 46,9m.

Nõuded kande- ja jäigastavate konstruktsioonide tulepüsivusaegadele puuduvad.

Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m²

Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Abihoones peab olema paigaldatud autonoomne vingugaasiandur (Alus: Siseministri määrus nr 17 § 29).

Andurite asukohta täpsustada ehituse kaigus.

Ehitis ei jagunemine eraldi tuletõkkesektsioonideks.

Evakuatsioonilahendus

Abihoone evakuatsiooniteed on otse õue, välisukse kaudu (ukse laius 900mm).

Kelder puudub, teisele korrusele viib puit – metall keerdtrepp, pääs katusele on projekteeritud redeli

kaudu.

Suitsueemaldamine

Käsitsi avatavate uste ja akende abil.

Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästekomando juurdepääs on ette nähtud krundi kagust. Olemasoleva tee laius on piisav ühe

tuletõrjeauto juurde sõiduks ning ei takista evakuatsiooni.

12/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

Väline tulekustutusvesi

Kuna projekteeritav abihoone asub naaberhoonetest rohkem kui 40m kaugusel, siis vastavalt EVS 812-6

p.3.19 tegemist on hajaasustusega. Vastavalt maaameti andmetele, lähim veevõtukoht asub Kohatu külas,

aadressil Kupli (Maatulundusmaa 100%; 72501:001:0444) ning kaugus Ubaõie krundist ≈ 3.5 km.

Vastab standardile EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017.

6 TEHNOSÜSTEEMID

NORMATIIVNE BAAS

Projekteerimise aluseks on järgmised standardid, juhendmaterjalid ja määrused:

EVS 932:2017 Hoone „Ehitusprojekt„.

EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine.

Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Tellija poolt edastatud tehnilised nõuded ruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimiseks.

NÕUDED HOONE SISEKLIIMALE JA SELLE REGULEERIMISELE

Hoones on ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine külmal aastaajal. Õhutemperatuur vastab

EVS-EN 15251:2007 kohaselt hoone sisekliima klassile II. Arvestades hoones spetsiifiliste nõuete

puudumist, siseõhu niiskust ei reguleerita. Seega puuduvad seal niisutus- ja kuivatusseadmed. Ruumide

arvutuslikud siseõhutemperatuurid vastavalt Eesti Standardile EVS 844:2022 on järgnevad:

• Toad +21 C;

• Köök +21 C;

• Pesuruumid +24 C;

• WC-d +21 C;

• Koridorid +20 C;

6.1 KÜTTE, JAHUTUSE JA VENTILATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED JA ISELOOMUSTUS

Projekteerimise aluseks on järgmised standardid, juhendmaterjalid ja määrused:

EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod. Osa 1:

Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3. Kehtiv alates 02.08.2017.

13/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna

lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist,

soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Kehtiv alates 15.10.2019.

EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt

RYL 2002.

Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele

kaasaantavatele paigaldusjuhenditele.

KÜTE

Kütteseadmed tuleb ehitada ja paigaldada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. Abihoonesse

projekteeritakse kamin ning leiliruumi puuküttel keris. Lisakütteks ning jahutuseks projekteeritakse õhk-

õhk soojuspump. Välimine seade projekteeritakse hoone edela küljele terrassile toetuvana. Sisemine

agregaat projekteeritakse puhkeruumi seinale. Sooja vee tarbeks projekteeritakse hoiuruumi vertikaalses

asendis elektriboiler.

VENTILATSIOON

Ventilatsioon on loomulik. Abihoone seintesse projekteeritakse värskeõhuklapid ehk FRESH klapid.

Väljatõmme toimub sanitaarruumist ventilaatoriga, mis asub seinal. Köögi pliidi ventilatsioon on

lahendatud eraldi väljatõmbega pliidi kubult.

6.2 ELEKTRI- JA NÕRKVOOLUPAIGALDISTE OSA

Abihoone toiteks on projekteeritud maakaabelliini AXPK 4G16 peajaotuskilbist abihooneni vastavalt

asendiplaanile. Kaabel paigaldada pinnasesse, sügavusele 0,7m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli

alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud

minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5m, puutüveni 2m. Teiste trasside ristumisel

tagada puhas vahekaugus 0,3m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline

hoiatuslint. Paigaldatud kaablist teha teostusjoonis. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud

võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada tellijaga.

MAANDUSPAIGALDIS JA POTENSIAALIÜHTLUSTUS

Kõikide sisepaigaldiste juhistiku süsteemi tüüp peab olema TN-S. Kõikidel hoonesisestel toite- ja

jaotusliinidel peab olema eraldi maandusjuht. Kõik jaotuskilbid peavad sisaldama eraldi maandusklemmi

(maanduslatti). Kõik jõuseadmed (mootorid, elektridiaatorid, elektrikiirgurid, ventilaatorid, kompressorid,

14/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

jms) peavad olema varustatud maandusklemmiga sõltumata nende tellimistingimustest ja varustajast.

Kõik metallkestaga valgustid peavad sisaldama maandusklemmi. Inimeste kaitse elektrilöögi eest peab

tagama elektripaigaldise pingealdis osade puutepinge <50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamise,

rikkevoolukaitse, kaitsemaanduse ja potentsiaaliühtlustusega. Elektriseadmete normaalselt pingevabad

metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse

isolatsiooniga seadmed). Maandusseadmena kasutatakse hoone kõrvale kaablikraavi paigaldatavat

kordusmaandusseadet. Potentsiaaliühtlustamiseks kasutatud PVC-isolatsiooniga juhtmete värv peab

vastama nõuetele. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealdid metallkonstruktsioonid

(hoone metallkonstrukstsioonid, kaabliredelid ja –rennid, nõrkvoolukeskused, kanalisatsiooni- ja

küttetorud, ventilatsioonikanalid jm.) isoleeritud vaskjuhtme abil. Maandusjuhtide ristlõige valitakse EEI

või IEC järgi. Nõrkvoolukeskuste ja muude nõrkvooluseadmete maandused tehakse vastavalt seadmete

kasutusjuhenditele, üldjuhul juhtmega MK6. Valgustite ja seadmete maandamiseks kasutatakse kaablite

PE-soont, milline ühendatakse peapotentsiaaliühtlustuslatiga.

KAABELDUS

Kaabeldus teostatakse üldjuhul 5- ja 3-sooneliste vaskkaablitega (juhistikusüsteem TN-S).

Insallatsioon teha kogu hoones peidetult hoone konstruktsioonides. Kõikides sisepaigaldistes peavad

juhtmed ja kaablid olema vasksoontega. Kõik juhtmed, kaablid, nöörjuhtmed, jms peavad olema PVC

isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Valgustite, pistikupesade,

kütteseadmete, ventilatsiooniseadmete või teiste jõuseadmete jaotusliinide ehitamiseks kasutatud

kaablitel peab olema eraldi maandusjuht. Kõik hoonesisesed tugevvoolu elektriinstallatsioonitööd tehakse

kaabliga PPJ. Toitekaablina kasutatakse maakaablit AXPK. Magistraalkaablitena kasutatakse vasksoonega

kaablid PPJ. Pinnases kasutatakse kaablit MCMK. Horisontaalsed kaabliteed kulgevad koridorides ripplae

taga ning põrandate betoonivalus. Põrandates ning lagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses

plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse.

Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus.

Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Heliisolatsiooniga

seinte puhul tuleb läbiviigud isoleerida vastavalt seina heliisolatsioonile. Kohtades kus kaabel läbib

vahelae või seina, peab kaabel olema kaitstud jäiga hülsiga ning kaetud mõlemast otsast tuldtõkestava

võõbaga. Seintel ja lagedel lahtiselt paigaldatud kaablid peavad olema fikseeritud klambritega 1-2 kaabli

puhul või kinnitusliistudega 3 ja enama kaablite puhul. Klambrid ja liistud peavad olema kinnitatud

15/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

düüblite ja kruvidega tellis- või betoonkonstruktsioonile. Klambrite või liistude vahekaugus peab olema

järgmine:

kaablitele kuni 2,5 mm² 200 mm

kaablitele üle 2,5 mm² 300 mm

Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustiku lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse.

Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt.

Kaableid ja juhtmeid ei tohi paigaldada enne, kui torustiku montaaž on lõpetatud.

Erinevaid jaotusliine ei tohi paigaldada ühte kanalisse või torusse. Juhul kui seina paigaldatakse

pistikupesad mõlemale poole, siis tuleb paigaldada pistikupesad nihkega nii, et nad ei oleks kohakuti.

Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5mm 2

, pistikupesade grupiliinides kasutatakse

ristlõiget 2,5mm 2

. Kaablid märgistatakse mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Juhtmestik

paigaldatakse ruumide arhitektuursete joontega paralleelselt. Harukarbid ja lülitid paigaldatakse ühele

joonele. Juhtmete ja kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100mm, ristumisel

vähemalt 50mm. Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse rõsketes ruumides

teostatakse tihendatult. Rõsketes ruumides ning välitingimustes kasutatavad lülitid ja pistikupesad

paigaldatakse juhtmeavaga allapoole.

PISTIKUPESAD JA LÜLITID

Kasutatakse maanduskontaktiga süvistatud pistikupesasid. Kõikides ruumides paigaldatakse lülitid ja

pistikupesad süvistatuna seina. Pistikupesade paigalduskõrgus on 200mm (või vastavalt

sisekujundusprojektis märgitule). Pistikupesade ja lülitite kaugus akendest ja ustest on vähemalt 150mm.

Lülitite ja pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt. Lülitite paigalduskõrgus on 1100mm.

Valgustuse lülitid paigaldatakse seinale. Lülitite kaabeldus teostada kaabliga PPJ3g1,5O, kui ei ole

joonisel märgitud teisiti. Lülitist viia läbi kaabli faasijuhe.

Lülitid paigaldatakse uste lukupoolsele seinale vähemalt 150mm kaugusele uksepiidast. Lülitid on

sisselülitatud asendis klahvi ülemises sissesurutud asendis. Pistikupesade ja lülitite margid on

soovituslikud.

7 KESKKONNAKAITSE

Seadme paigaldamisega ei kaasne ohtlikke keskkonnajäätmeid ning ei suurenda eraldikäsitlemist vajavaid

pinnase-, õhu-, termo- ja mürasaastet.

16/16

ABIHOONE EHITUSPROJEKT

TÖÖ nr. 1807-25 / 19.02.2025

UBAÕIE, ALLIKA KÜLA, SAUE VALD, HARJU MAAKOND

PLAAN 2 OÜ – MARIS NAIRISMÄGI

7.1 SADEMEVESI

Sadeveed abihoone katustelt ja krundi sissesõiduteelt projekteeritakse juhtida krundi haljasalale, kus

toimub sadevee loomulik imbumine pinnasesse.

7.2 JÄÄTMEKÄITLUS

Ehitusobjektil tekkinud jäätmed käideldakse vastavalt Jäätmeseadusele ja Saue valla

jäätmehoolduseeskirjale. Taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed tuleb sorteerida liikide kaupa ja toimetada

kogumispunkti. Ehitusjäätmed sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtuda jäätmete

taaskasutuse võimalustest. Liikidesse sorditud jäätmed koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või

anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

7.3 JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS

Kood Kirjeldus Kogus

17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09

01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

1,0m 3

17 02 01 Puit 1,0m 3

7.4 EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL

Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete

valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu

omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on

välja antud ehitusluba. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused

määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

Koostas: Maris Nairismägi

±0 .0 0= +4 4. 30

Nähtavuskolmnurk

Riigitee ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt Transpordiameti ja huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingule.

PEAMAJA ORIENTEERUV ASUKOHT

OL.OL. ABIHOONE

PROJEKTEERITUD BIOPUHASTI

IMBTUNNELID NT 4TKx300L

10,0

10,0

46,9 73,8

57,5

6, 3 6,3

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP

PROJEKTEERITUD PUURKAEV KOOS SUKELPUMBAGA

63,8

4,279,1

KRUNDI PIIR

TINGMÄRGID

HALJASALA MURUKATE

PROJEKTEERITAV MAA-ALUNE MADALPINGEKAABEL

PROJEKTEERITAV ABIHOONE

PROJEKTEERITAV ABIHOOE MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 2 HOONE SULETUD NETOPIND 47,7m² HOONE RUUMALA 203,0 m³ HOONE PIKKUS 6,3m LAIUS 6,3 m KÕRGUS 6,0 m

KINNISTU NÄITAJAD

KRUNDI PIND 20396,0 m² EHITISEALUNE PIND (PROJ. ABIHOONE) 39,7 m² EHITISEALUNE PIND (OL.OL ABIHOONE) 17,8 m² EHITISEALUNE PIND (KOKKU) 57,5 m² TÄISEHITUSPROTSENT 0,3%

PARKIMISKOHTADE ARV - HOONES 0 - KRUNDIL 3

TEHNILISED NÄITAJAD

PROJEKTEERITAV SÕIDU- JA KÕNNITEE KRUUSAKATTEGA

ELEKTRIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND- ELEKTRIÕHULIIN 1-20kV (KESKPINGELIIN) 10m IGALE POOLE

SISSEPÄÄS HOONESSE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKTEERITAV PARKIMISKOHT

PROJEKTEERITAV PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT- SILLUTATUD ALUSEL

(KAITSETORUS)

OLEMASOLEV ABIHOONE

ORJENTEERUV ÕUEALA ASUKOHT 2000m²

PROJEKTEERITUD VEETORU

PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORU

ERALDI PROJEKTIGA LAHENDATUD- TÖÖ NR: KV-139-23

ANTUD JOONIS TÜHISTAB KÕIK VARASEMA KUUPÄEVAGA JOONISED

Plaan 2 OÜ Reg.nr 11175062

Keemia tn 4, Tallinn 10615, Harjumaa, Eesti

Gsm +372 5222 182 E-mail: [email protected]

Abihoone ehitusprojekt Reeli Mauer

Ubaõie, Allika küla, Saue vald, Harju maakond

LEHT 1/2

1:500

19.02.2025

1807-25

EP

ARH

Maris Nairismägi

Tiina-Maria Tali

Asendiplaan

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 19.02.2025 nr 387458

Meie 10.03.2025 nr 7.1-2/25/2878-2

Ubaõie kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamise uuendamiseks Harju maakonna Saue valla

Allika küla Ubaõie kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 387458).

Kinnistu (katastritunnus 29701:005:0417) asub riigitee nr 11406 (edaspidi riigitee) km 7,445-

7,560 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse saunamaja (EHR kood 121410896) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Plaan 2

OÜ koostatud „Abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 1807-25“ (edaspidi projekt) m.h

KVVK Projekt OÜ koostatud „Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr KV-139-23“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 09.11.2021 kirjaga nr 7.1-

2/21/26155-2 ning kirja p 5 oleme märkinud, et

Oleme kooskõlastanud 21.09.2023 EHRi keskkonnas ehitusloa eelnõu tingimusel, et juurdepääs

kinnistule on kavandatud riigitee nr 11406 km 7,563 olemasoleva mahasõidu kaudu (Raja

kinnistu). Mahasõidu lahknemine peab toimuma mahasõidu tüüp I pöörderaadiuse lõpust ehk

vähemalt 8 meetri pärast riigitee katte servast.

Täiendavalt oleme selgitanud 06.11.2023 kirjaga nr 7.1-3/23/23148-1, et olemasoleva mahasõidu

laiendamine peab toimuma Transpordiameti tüüpjoonise I alusel. Teisisõnu tähendaks see seda, et

mahasõidu telg nihutatakse kinnisasjade piirile ning laiendatakse proportsionaalselt mõlemas

suunas. Raja kinnistul asuva mahasõidu lõunapoolsel küljel on vajalik taastada kasvupinnas.

Samas kirjas oleme öelnud, et mahasõitu lõputult laiaks venitada ei saa, sest manöövrid

mahasõidu ja riigitee vahel tuleb teha vastavalt liiklusseadusele (nt vasakpööre riigiteele

mahasõidu kesktelje lähedalt) ning ka peateel sõitjatel ei tohi tekkida segadust, kas nad sõidavad

peateel, kui kõrvalt liitub sellega tee, mis on mõõtmetelt märksa laiem.

Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti kõnealustes kirjades esitatud

ettepanekute/nõuetega. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse fotolaost ja projekti asendiplaanilt

nähtub (vt joonis 1, 2), et juurdepääsutee ei ole nõuetekohaselt ühendatud olemasoleva ristmikuga

2 (3)

ning see ei võimalda ohutuid manöövreid juurdepääsutee ja riigitee vahel.

Joonis 1. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti fotolao kaardirakendusest (mai 2024)

Jonnis 2. Väljavõte projekti asendiplaanist

Arvestades eeltoodut ja võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023

määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Nõustume juurdepääsu kavandamisega riigitee km 7,563 olemasoleva remonditava

ristumiskoha kaudu. Oluline on, et ühise mahasõidu osa peab olema vähemalt 8 m pikk,

soovituslikult 10 m. Nii saab B-kategooria autoga igast suunast läheneda ja reastuda riigitee

äärde täisnurga all. Seejärel võib toimuda juurdepääsuteede lahknemine (aluseks meie

06.11.2023 kirjaga nr 7.1-3/23/23148-1 esitatud skeem; vt joonis 1).

3 (3)

Joonis 1. Mahasõidu tüüpjoonise I mõõtmetega juurdepääsu põhimõtteline lahendus

Märgime, et ehitusloa eelnõu kooskõlastamise eelduseks remonditud ristumiskoht.

Ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamisel palume lisada taotlusele pildimaterjal

remonditud ristumiskohast.

2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

4. Projekti seletuskirja p 7.1 Sademevesi lisada, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1

on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd

ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee

alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

5. Projekti seletuskirja sobivasse kohta lisada, et Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga

seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 111_EP_AA-1-01_seletuskiri - Lisa 2.111_EP_AA-1-01_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]