Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2311271/01323 Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu (EHR kood 291675710) 1520 rööbasteele rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 21.03.2025 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ja kooskõlastust ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2311271/01323.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu eelhinnang 2. Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu 3. Menetlusosaliste nimekiri

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Camilla Kastein +372 667 2065 [email protected]

otsuse eelnõu.pdf

EELNÕU

Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Ardanuy Ingeneria SA (registrikood V00016) esitas 30.03.2023 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2311271/01323, kus

rajatiseks on kontaktvõrk (Ülemiste - Muuga) (EHR kood 291675710) 1520 rööbasteele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine

kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt

KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p 8.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab ehitusloa

TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk 1520 rööpmelaiusega rööbasteele trassil

Ülemiste-Muuga. Raudteelõik Ülemiste - Muuga ei ole praegu elektrifitseeritud. Eesti Raudtee

infrastruktuuri elektrifitseerimise projekt hõlmab uue 1x25 kV, 50 Hz kontaktõhuliini süsteemi

paigaldamist Ülemiste – Muuga raudteelõigul. Uue kontaktvõrgu rajamiseks tuleb paigaldada

järgmised põhielemendid: vundamendid, mastid ja põiktalad, konsoolid, kontaktvõrk ja

kontaktvõrgu juhtmed, pingutusseadmed, keskandurdus, negatiivne fiider, maandusjuhe,

liigpingepiirikud, maandus, lülitussõlmed jne.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele. 10kV liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest

10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised

vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning

10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus maapinnast on kooskõlas

Eesti standarditega.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid

keskkonnameetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja-

ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, mis pole Natura 2000 aladel ega

kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Kontaktvõrgu püstitamine Ülemiste-

Muuga 1520 lõigul ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 aladele mõju ei

avaldu. Täiendavate uuringute läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

EELNÕU

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(Keskkonnaministri (KeM) määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus

21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks

lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kell

8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine

ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud

ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Õlilekkega masinate kasutamine töös on keelatud.

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii

ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida

ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid tuleb

suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist. Tiigilendlase

kaitseks on oluline mitte valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil 01.04–31.10 öisel ajal Pirita

jõge ja selle kaldapuistut nii ehitus kui ka kasutusetapis.

7. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle

anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Täitematerjalide, mulla ja

pinnase ladustamiskohad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

EELNÕU

8. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest. Vältida tuleb kultuuripärandiks olevate kivide

kahjustamist või nende asukoha muutmist ehitustööde käigus või kontaktvõrgu mastide või

muude rajatiste projekteerimisel.

9. Kalaliikide hink ja võldas kudemisperioodil vältida liigset müra ja vibratsiooni tekitavaid

tegevusi vahetult Pirita jõe veekaitsevööndis, samuti veekvaliteedi halvenemist setete jõevette

sattumise tõttu. Pirita jõe sillaga seotud ehitustööd tuleks planeerida vahemikku 01.07–30.09,

mis kattub reeglina jõe madalvee perioodiga.

10. Kuna tegevus jääb mitme ohtliku ettevõtte ohualasse, tuleb ehitise projekteerimisel

ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Päästeametile.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 ja

eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta ehitusloa menetluses Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Ülemiste-Muuga KV KMH eelhinnang.pdf

Ülemiste-Muuga kontaktvõrgu rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

07.03.2025

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 3

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 4

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 4

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 5

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 6

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 6

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 8

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest .............................................................. 10

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 11

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 11

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 11

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus 12

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 12

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 12

5. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise

või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................... 13

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ..................................................................... 15

1. Üldine teave Ardanuy Ingeneria SA (registrikood V00016) esitas 30.03.2023 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2311271/01323, kus rajatiseks on

kontaktvõrk (Ülemiste - Muuga) (EHR kood 291675710) 1520 rööbasteele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1

kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr

224) § 15 p 8.

Eelhinnangu koostamise aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu,

kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning

otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt

peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha

võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatava kontaktvõrgu rajamise trassis on juba hinnatud keskkonnamõju kavandatava Rail

Balticu raudteetrassile lõigus „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruandes (KMH).

Joonis 1. Kavandatav kontaktvõrk 1520 rööbasteele.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on rajada kontaktvõrk 1520 rööpmelaiusega rööbasteele trassil

Ülemiste-Muuga. Raudteelõik Ülemiste - Muuga ei ole praegu elektrifitseeritud. Eesti Raudtee

infrastruktuuri elektrifitseerimise projekt hõlmab uue 1x25 kV, 50 Hz kontaktõhuliini süsteemi

paigaldamist Ülemiste – Muuga raudteelõigul. Uue kontaktvõrgu rajamiseks tuleb paigaldada

järgmised põhielemendid: vundamendid, mastid ja põiktalad, konsoolid, kontaktvõrk ja

kontaktvõrgu juhtmed, pingutusseadmed, keskandurdus, negatiivne fiider, maandusjuhe,

liigpingepiirikud, maandus, lülitussõlmed jne.

Kontaktvõrgusüsteemi projekteerimisel on arvestatud tulevase kolmefaasiliste 10kV õhuliini

paigaldamisega kontaktvõrgu mastidele. 10kV liine toidetakse Eesti Raudteele kuuluvatest

10kV trafoalajaamadest ning need ühendatakse alajaamaga kaabli abil. Standardsed elektrilised

vahekaugused peavad olema tagatud kontaktvõrgusüsteemi fiidrite ja 10 kV liinide vahel ning

10 kV liinide ja muude tehnovõrkude vahel. 10 kV õhuliini kõrgus maapinnast on kooskõlas

Eesti standarditega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega

2023. aastal kehtestatud Maardu linna üldplaneeringus on kirjas: „Eesti Raudtee plaanib

Maardu jaamast Muuga jaamani paralleelselt olemasoleva raudteega (ida suunas) teise tee

rajamist. Lisatee rajamisega ei muutu raudteemaa ulatus.“ 2011. aastal kehtestatud Loo aleviku,

Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringus on kirjas: „Perspektiivis on teise

raudtee peatee ehitamine olemasolevast raudteest ida poole (vaadates Maardu suunas).“ Teise

rööpapaari rajamine on ette nähtud ka Jõelähtme ja Rae valdade üldplaneeringutes. Samuti

näevad kõik üldplaneeringud ette Rail Baltika raudteetrassi rajamist ja trassikoridori

broneerimist Muugani. Kontaktvõrgu rajamist eraldi ükski üldplaneering ei käsitle.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH-s on toodud:

„Olemasolev 1520 mm laiusega raudtee lõik, mis on asjakohane antud KMH kontekstis, kulgeb

paralleelselt RB põhitrassiga, ligikaudu 10,5 m kaugusel RB raudtee teljest. 1520 raudteeliini

toimimiseks RB rajamise ajal on esialgu projekteeritud üks rööpapaar, kuid arvesse on võetud

ka vajadusega rajada tulevikus teine rööpapaar kõrvale.“

Koostatavates üldplaneeringutes arvestatakse 1520 rööbastee trassi ja selle nihutamisega.

Antud lõigul puudutab raudtee peamiselt äri- ja tootmisalasid ning perspektiivseid äri- ja

tootmisalasid (detailplaneeringutega kavandatud, kuid tänaseks realiseerimata alad).

Võimalikud vastuolud hetkel kehtivate detailplaneeringutega, mida kontaktvõrgu rajamine ja

rööbastee nihutamine võib mõjutada, lahendatakse edasises rööbastee ehitusloa etapis.

Joonis 2. Rajatava kontaktvõrgu läheduses olevad detailplaneeringud.

Teisi teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud

asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,

kasutamine

Kontaktvõrgu mastide vundamentide paigaldamiseks on vajalik teostada kaevetöid, mille

käigus eemaldatakse pinnast. Vundamendid on valmistatud betoonist. Teiste kontaktvõrkude

elementide jaoks on kasutatud teisi metalle ja muid materjale, mis ümbritsevat keskkonda ning

loodusressursse ei vaja ega mõjuta.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kontaktvõrgu rajamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin,

diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab energiakasutus aset

rongide elektrienergiatarbimise näol.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad

jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei

ole lubatud, vältida tuleb kallaste kahjustamist. Veekogudega ristumisel on võimalik, et

ehitustöödel satub heide (setted, ehitusmaterjal, prügi) vette. Selle vältimiseks toodud

ettevaatusabinõud ja nõuded on toodud peatükis 3.2. Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti

raudtee kaitsevööndiga ning on ainult ehitusaegne. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette

näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle

anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Täitematerjalide, mulla ja

pinnase ladustamiskohad tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus,

sealhulgas heite suurus

Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine.

Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu

ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase

kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Võimalike

avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega ja töökorras

masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate vedelike või

kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine või

mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Kavandatav raudtee kontaktvõrk jääb mitme ohtliku ettevõtte ohualasse. Raudteetrassi äärde

jäävad Alexela AS Lemoine ohuala, mis on C-kategooria ohtlik käitis ja mille peamiseks riskiks

on soojuskiirgus ja ülerõhk; Alexela AS Loo tankla ohuala, mis on C-kategooria ohtlik käitis ja

mille peamiseks riskiks on soojuskiirgus ja ülerõhk; Circle K Eesti AS Iru tankla ohuala, mis

on C-kategooria ohtlik käitis ja mille peamiseks riskiks on soojuskiirgus ja ülerõhk; Tallinna

Terminal AS ohuala, mis on B-kategooria ohtlik käitis ja mille peamiseks riskiks on

soojuskiirgus ja ülerõhk; DBT AS Muuga terminali ohuala, mis on A-kategooria ohtlik käitis,

mis käsitleb väetiseid ja mille peamiseks riskiks on ülerõhk.

Kemikaaliseaduses (KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on KemSis defineeritud

mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib põhjustada kahju

inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise tõenäosus teatud aja

jooksul või teatud asjaolude korral).

Mõiste katastroof on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg 2 ning selle all mõistetakse

eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse

mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.

KMH käsitlusalasse kuuluvatest tegevustest võikski esmajoones välja tuua ohtlikke kemikaale

käitlevad ettevõtted, samas tuleb asjakohasel juhul käsitleda suurõnnetuse või katastroofidega

seonduvat ka muudel juhtudel (nt üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad).

Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt

hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate

kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Ehitiste

projekteerimisel ohtliku ettevõtte ohualasse kehtivad kemikaaliseaduse kohased erinõuded.

Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise projekteerimisel tuleb ehitusprojekt esitada

kooskõlastamiseks Päästeametile. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav

keskkond

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused

Käsitletav raudteelõik kulgeb Tallinna linna Lasnamäe linnaosas, Maardu linna, Jõelähtme ja

Rae valla territooriumil, läbides Liivamäe ja Iru küla, kulgedes Loo aleviku ning Nehatu küla

piirialal ning jätkudes Veneküla ning Soodevahe küla territooriumil. Antud lõigul puudutab

raudtee peamiselt äri- ja tootmisalasid ning perspektiivseid äri- ja tootmisalasid

(detailplaneeringutega kavandatud, kuid tänaseks realiseerimata alad). Tihedam asustus

kavandatava raudtee eeldatavas mõjualas on Muuga linnas ning Nehatu külas, Pirita jõe

kallastel. Lähtuvalt tihedast äri- ja tootmisotstarbelisest kasutusest ning tiheasustusest Muuga

linnas, ei esine alal suuri metsamajanduslikke või põllumajanduslikke piirkondi või maaüksusi.

Kavandatav 1520 rööbastee kontaktvõrk asub Rail Baltic trassikoridoris. Kontaktvõrk rajatakse

rööbastee kohale, mis suures osas jääb samasse asukohta nagu praegu, mõnes kohas veidi

raudteetrassi nihutatakse ning Soodevahe ja Veneküla vahelises lõigus rajatakse raudtee ka

alale, kus seda praegu pole ning kus on enamuses maatulundusmaad.

Raudteetrass kattub Väo lubjakivi maardla passiivse tarbevaru plokiga, kasutusalaks lubjakivi

ja dolokivi. Maaparandusalasid piirkonda ei jää. Mõju maardlatele või maaparandusehitistele

pole ette näha. Ohtlikud ettevõtted on kirjeldatud peatükis 2.7.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust pole mõju ette näha maale, mullale ja pinnasele.

Kuna kontaktvõrgu rajamine toimub raudteemaal ning on oma iseloomult väikest ala hõlmav

tegevus (kontaktvõrgu mastide alla jäävad vähem kui 1m2 alad), pole mõju ette näha.

Võimalikku mõju maavarale on analüüsitud peatükis 3.1.

Kavandatav raudteetrass asub suures osas kaitsmata põhjaveega alal, vähem ka nõrgalt kaitstud

alal ning Maardus ja Muuga sadama kandis juba kaitstud alal.

Raudteetrass ristub Pirita jõega ja Kroodi ojaga, mis on mõlemad üle 10 ha pindalaga ja üle 25

km2 valgalaga veekogud ning Muuga raudteejaamas Võerdla peakraaviga, mis on valgalaga

kuni 10km2. Samuti ristub kavandatav raudteetrass ka nende ehituskeelu-, piirangu- ja

veekaitsevöönditega.

Setete sissekande vähendamiseks jõkke ja sinna suubuvatesse kraavidesse tuleb veekogudega

seotud ehitustööd teostada kuival aastaajal, sest siis on vooluhulgad väiksed ning aeglase voolu

tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tüüpiliselt algab madalveeperiood juunis ja sõltuvalt

sademete hulgast kestab augustini või kauem. Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi

edasivool. Vältida erodeeritava materjali ladustamist kalda veekaitsevööndis.

Ehitustöödel tuleb tagada Pirita jõe kallaste ja jõesängi minimaalne muutmine. Vältida kallaste

ja teerajatiste uhtumist. Ehitustööde lõppedes tuleb jõe kaldad võimaliku erosiooni vältimiseks

kindlustada ja ala heakorrastada. Kontaktvõrgu mastid tuleb paigaldada rööbastee veekogu

kallastest võimalikult kaugele.

Pirita jõe kaldavööndis ei tohi kasutada toitaineterikast pinnast (sh kompostmulda), et vältida

veekogude eutrofeerumist ja vee kvaliteedi halvenemist.

Minimeerida rasketehnikast tulenev reostusoht. Rasketehnika kasutamine vahetult jões ei ole

lubatud ja masinate liikumine jõekalda veekaitsevööndis peab olema minimaalne. Masinate

parkimine, tankimine ja hooldamine peab olema korraldatud selleks ettenähtud kohtades.

Hoiduda tuleb ohtlike aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete (kütused, õlid) ladustamisest

veekaitsevööndis. Ohtlike ainete pinnasesse ja vette sattumisel tuleb need koheselt kokku

koguda ning reostuse tekkimisel see koheselt likvideerida. Tagada tuleb, et kasutatavad

(ehitus)materjalid ja jäätmed ei satuks veekaitsevööndisse ja veekogudesse. Vette sattunud

materjal tuleb sealt koheselt eemaldada.

Kuna ehitustegevus ulatub ka eelmainitud veekogude veekaitsevöönditesse, tuleb tähele panna,

et veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu

ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (veeseadus (VeeS) § 119 p 6). Põhi- või tööprojektiga

tuleb ette näha meetmed kalda erosiooni või hajuheite vältimiseks. Lisaks on, vastavalt VeeS §

119 p 2, veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta.

Kui ehitustööde käigus on vajalik raiete tegemine veekaitsevööndis, tuleb seal puude ja võsa

raiumiseks esitada Keskkonnaametile vastav taotlus koos joonise või kaardiga, millel kajastub

planeeritava raie asukoht. Soovituslik taotluse vorm on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Kavandatava kontaktvõrgu piirkonna rohevõrgustik on määratud Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+ ning see on täpsustamisel kohalike omavalitsuste koostatavate

üldplaneeringutega. Maardu linna alal raudtee piirkonnas pole maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku alasid, samuti ei kavandata neid koostatava Maardu linna

üldplaneeringuga. Jõelähtme valla koostatava üldplaneeringuga pole maakonnaplaneeringu

rohevõrgustikku raudteelõigu piirkonnas täpsustatud ja valla alale jääb vaid piki Pirita jõge

kulgeva rohekoridori serv. Rae valla üldplaneeringuga on korrigeeritud rohevõrgustiku

paiknemist Pirita jõest edelas Veneküla alal, kus raudtee lõikab rohekoridori, samuti on

korrigeeritud Rae raba tugiala piire Soodevahe küla alal. Kontaktvõrgu rajamine

rohevõrgustikku ega selle toimimist ning sidusust ei mõjuta.

Joonis 3. Rohevõrgustiku alad rajatava kontaktvõrgu alal.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse

märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste,

merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõimest

Kultuuripärandi objektidest jäävad Tallinnas asuvale raudtee kontaktvõrgu alale kultusekivid

registrinumbritega 18873, 18872, 2616, 2619, 2617, 2618 ning nende kaitsevööndid ja Tallinna

piirikivi registrinumbriga 1241 ja selle kaitsevöönd.

Kultusekivi on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem

ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on

enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks

varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle

maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski

koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige

rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende

dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse

uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega.

Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad

peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse

viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Vältida tuleb kultuuripärandiks olevate kivide kahjustamist või nende asukoha muutmist

ehitustööde käigus või kontaktvõrgu mastide või muude rajatiste projekteerimisel.

Pärandkultuuri objekte raudteetrassil ning selle vahetus läheduses ei leidu.

Kavandatav kontaktvõrk ristub Pirita jõega ning seal paiknevate hingi (Cobitis taenia)

(KLO9102648) ja võldase (Cottus gobio) (KLO9102649) elupaikadega, kes mõlemad kuuluvad

III kaitsekategooriasse.

Kalaliikide hink ja võldas kudemisperioodil vältida liigset müra ja vibratsiooni tekitavaid

tegevusi vahetult Pirita jõe veekaitsevööndis, samuti veekvaliteedi halvenemist setete jõevette

sattumise tõttu. Pirita jõe sillaga seotud ehitustööd tuleks planeerida vahemikku 01.07–30.09,

mis kattub reeglina jõe madalvee perioodiga.

Samuti ristub raudteetrassi mitmete nahkhiirte liikide elupaikadega, kes kõik kuuluvad II

kaitsekategooriasse. Need on suurvidevlane (Nyctalus noctula) (KLO9133628), veelendlane

(Myotis daubentonii) (KLO9133629), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9133626),

kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) (KLO9133627) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii) (KLO9133625). Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Muuga-Soodevahe lõigu läheduses on olulisemateks toitumisaladeks Pirita jõgi

ning Maardu järv. Veidi eemale jäävad mererannik, Maardu kaevandamisala tehisveekogud ja

Ülemiste järv. Nahkhiirte tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne

kilomeetrini, seega tuleb arvestada nende lennutrajektooride ristumisega raudteega.

Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides hoonetes vm. Osa liike talvitub Eestis maa-

alustes keldrites ja koobastes, osa liike rändab talveks lõuna poole. Käsitletavale lõigule lähim

registreeritud käsitiivaliste talvitumiskoht asub Ülgasel. Rändeteed kulgevad tüüpiliselt piki

mererannikut või suuremaid jõgesid, seega ristub raudtee ka käsitiivaliste rändekoridoridega.

Ehitusetapis on ohtlik eeskätt ehitusala ettevalmistamine: raietööd, raadamine ja pinnase

koorimine. Raietööde käigus satuvad ohtu puudel elavad linnud, imetajad ja selgrootud,

mistõttu ei tohi puude (ja ka võsa) raiet teostada kevadisel sigimisperioodil. Tähelepanelik tuleb

olla ka hoonete jm objektide lammutamisel, kus võivad olla nahkhiirte varjekohad.

Kuigi nahkhiired on osavad lendajad, on nende kiirus suhteliselt väike (enamasti kuni 20 km/h)

ja teid ületades lendavad nad sageli maapinna kohal (vähem kui 5 m kõrgusel), sattudes eriti

ohtlikku tsooni. Tihti kasutavad nahkhiired orienteerumiseks raudtee servas kasvavaid puid jm

struktuure ning piki raudteed lennates võivad sattuda turbulentsi ja hukkuda barotrauma (järsu

õhurõhu muutuse) tõttu. Nahkhiirte hukkumine on tõenäolisem neile sobivates elupaikades

näiteks veekogude ümbruses. Käsitletaval lõigul liiguvad nahkhiired väga suure tõenäosusega

piki Pirita jõge, kuhu on kavandatud kõrge sild, mille alt saavad nahkhiired ohutult läbi lennata.

Siiski ei saa välistada, et mõned kõrgemal lendavad liigid (nt suurvidevlane) liiguvad ka üle

raudtee. Samuti on tõenäoline, et nahkhiired ületavad raudteed Muuga piirkonnas sesoonsetel

rännetel Ülgase talvitumiskohast Pirita loodusalale. Rail Balticu KMH aruandes on ette nähtud

seire korraldamine Pirita jõel käsitiivaliste asurkondade hindamiseks.

Tiigilendlase kaitseks on oluline mitte valgustada nahkhiirte aktiivsusperioodil 01.04–31.10

öisel ajal Pirita jõge ja selle kaldapuistut nii ehitus kui ka kasutusetapis.

Kuna kaitstavate käsitiivaliste registreeritud elupaiku mõjutab käsitletava kontaktvõrgu

rajamine vaid vähesel määral ristumisel Pirita jõega, siis mõju elupaikade kvaliteedile on

väheoluline.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandatavate raudteetrassi lähedusse jäävad peamiselt üldkasutatavad, sihtotstarbeta, tootmis-

ja ärimaad, Maardu piirkonnas ka elamumaad. Tegevuse lähipiirkonnas töötavatele, elavatele

või piirkonnas liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju avalduda ehitus- ja kasutusaegse

müra ja vibratsiooni esinemise näol. Muud mõju elanikkonnale ning inimeste tervisele ja

heaolule pole ette näha.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline

ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele, mis võib ajutiselt häirida raudteeäärsetel kinnistutel

elavaid inimesi ning kaitsealuseid liike, samuti on võimalik raudteega ristuvatesse

veekogudesse heidete jõudmine. Teatav keskkonnamõju võib avalduda ka raudteetrassiga

ristuvate nahkhiirte elupaikadele, kuid ehitusaegne mõju on välditav. Juhul kui jälgitakse

leevendavaid leevendusmeetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

4.2 Mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus

Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, võimalik töömaa valgustamine ning on oht heideteks veekogudesse. Teatav

mõõdukas mürahäiring jätkub ka kasutusajal kontaktvõrgu kasutamise läbi ja rongide sõites,

kuid elektriga sõitvad rongid toovad kaasa vähem müra kui diiselrongid ning antud trassil

liikuvate rongide arv jääb pigem väikeseks.

4.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude

asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatav tegevus avaldab tõenäoliselt koosmõju kavandatava Rail

Balticu raudtee ning selle kontaktvõrguga, kuna mõlema raudtee trassid kulgevad paralleelselt

väikese kaugusega teineteisest. Rail Balticu keskkonnamõju hindamise aruannet koostades on

arvestatud ka 1520 raudteed ning asjaolu, et kaks raudteed üksteise kõrval kulgema hakkavad

ning sellest lähtuvalt mõjusid hinnatud. Samuti on käesolevas keskkonnamõju eelhinnangu

koostamise aluseks võetud sama Rail Balticu KMH aruanne. Seega on mõjuhindamistes

arvestatud mõlema raudtee koosmõju ning välja on toodud leevendavad meetmed.

4.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused