Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond" muutmise eelnõu

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/198

Regionaalministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

määruse „Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise

tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, Maaruse_eelnou_EN_PEEK_muudatus2.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, Maaruse_eelnou_seletuskiri_SK_PEEK_muudatus2.pdf

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, MAROd, MTÜ Maakondlikud

Arenduskeskused, Euroopa Komisjon, perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon

Tea Caeiro Batista

5885 1479 [email protected]

MÄÄRUS

xx.03.2025 nr …..

Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65

„Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes

„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond““ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruses nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja

kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja sõna „eelneva“;

2) paragrahvi 1 lõike 7 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks lõikes 6 nimetatud alustele ei kohaldata määrust riigiabi saajale ka muudel üldise

grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 nimetatud alustel ning vähese tähtsusega abi saajale

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 nimetatud alustel.“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231/60, 30.06.2021, lk

60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.“;

4) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust ühiselt

maakonna arengustrateegias määratletud integreeritud koostööprojektide kaudu suunata

maakonna arengustrateegias määratletud sellise ettevõtlusvaldkonna arengut, kus on suhteline

konkurentsieelis, kõige enam potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurem

arenguvõime, soodustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist või arendada

sihtrühma vajadustest lähtuvaid terviklikult läbi mõeldud avalike teenuste võrgustikke, tagades

sealjuures erinevate ühiskonnagruppide võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse puuetega

inimestele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud

horisontaalse põhimõtete kohaselt.“;

5) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(3) Toetuse andmise tulemusena peab projektiga panustama vähemalt ühe lõike 4 punktides

3–6 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja vähemalt ühe rahastatava tegevuse

tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. Kui projektiga panustatakse mitmesse väljund- või

tulemusnäitajasse, kajastatakse panust kõikidesse asjakohastesse näitajatesse.“;

6) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „teenindab“ sõnadega „moodustab ja nende tööd

korraldab“;

7) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Toetust antakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas kajastatud projekti kohta, millega

panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse

järgmisi tegevusi:“;

8) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;“;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) tootearenduskeskuste ja inkubaatorite käivitamine, arendamine ning turundamine;“;

10) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) turismisektori sihtpiirkonna terviklik arendamine, sealhulgas turismitoodete ja -teenuste,

külastajateekondade ja koostöövõrgustike säästev ja terviklik arendamine ning sihtpiirkonna

turundamine sektori ettevõtjate lisandväärtuse kasvatamiseks.“;

11) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõike 1 punktis 11 sätestatud turismisektori sihtpiirkonnana käsitatakse

külastuspiirkonda või ala geograafilise piirkonnana ja turismitoodete kooslusena, mis pakub

külastajale integreeritud elamuse, võimaldab tarbida teenuseid ja ööbida ning mida

külastajad mõistavad kui ühtset tervikut.“;

12) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 7–9“ tekstiosaga „ja

11“;

13) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „31) kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama tegevussuuna alt; 32) projekte, mis ei hõlma lõikes 11 nimetatud turismisektori sihtpiirkonda tervikuna;“;

14) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul peab olema tagatud

kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu

vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse

energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projekti tulemusena tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“;

16) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 5 jäetakse väljatekstiosa „hangete korraldamise,“;

17) paragrahvi 5 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „sealhulgas“ sõnadega „rajatava

keskkonna“;

3

18) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kaudsed kulud võivad moodustada seitse protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja

arvatud lõikes 3 nimetatud investeeringu kulust. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse

ühendmääruse § 21 lõigetes 4–6 loetletud kulud.“;

19) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse

ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise

uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste

koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute tegemise kuludega ning detailplaneeringu

koostamise kulud loetakse ehitamise kulude hulka.“;

20) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Enne taotluse esitamist on lubatud teha ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4 vastavaid

personalikulusid üksnes projekti ettevalmistamiseks ja ehitustööde ettevalmistamisega seotud

kulusid, mille all mõistetakse ehitustööde jaoks ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide

ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise,

ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude

hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringute

tegemise kuludega ning detailplaneeringu koostamise kulusid. Taotluse rahuldamata jätmise

otsuse korral taotleja tehtud tööde ettevalmistamisega seotud kulusid ei hüvitata.“;

21) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmise korral, välja arvatud kultuuri

edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi andmise korral, kui sama määruse

artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi

ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne rakendusüksusele taotluse esitamist.“;

22) paragrahvi 5 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lõikes 6 sätestatud ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud võivad kokku

moodustada kuni kümme protsenti projekti investeeringute abikõlblike kulude kogumahust.“;

23) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja

4 kohaselt, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel.“;

24) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal peab projekti tegevustega alustama ja lõpetama ning mis peab jääma meetme

abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 36 kuud

alates taotluse esitamise tähtpäevast, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid.

Taotluse esitamise tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva võib

sätestada juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.“;

25) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui abikõlblike kulude eelarve suureneb ehitustegevuse riigihanke kallinemise tõttu, võib

ehitustegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti juhul, kui omafinantseeringut

suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja projektide rahastamise eelarve jääk

4

seda võimaldab. Toetuse suurendamise korral arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate

piirangutega ja lõikes 1 nimetatud maksimaalse toetuse summaga.“;

26) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastavat investeeringuteks ette nähtud

regionaalabi antakse vastavalt Eesti regionaalabi kaardile. Investeeringuteks ette nähtud

regionaalabi maksimaalne määr on Ida-Virumaal suurettevõtja puhul 25 protsenti, keskmise

suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti

abikõlblikest kuludest ning Lõuna- Eestis suurettevõtja puhul 20 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtja puhul 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti abikõlblikest

kuludest. Ülejäänud Eestis on regionaalabi maksimaalne määr suurettevõtja puhul 15 protsenti,

keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul 35

protsenti abikõlblikest kuludest.“;

27) paragrahvi 13 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „esitama taotlemisel“ sõnadega

„allkirjaõigusliku isiku“;

28) paragrahvi 13 lõikes 6, § 15 lõike 1 punktides 5 ja 6 ning 18 lõike 3 punktis 3 asendatakse

sõnad „kasu saav“ sõnadega „muu kasu saav“ vastavas käändes;

29) paragrahvi 13 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) avaliku kasutamise kokkulepped äriühingutele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja

muudele ühingutele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise

korral;“;

32) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „kinnitus“ sõnadega „kirjalik kinnitus“;

33) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „juurdepääsetavuse“ sõnaga

„ligipääsetavuse“;

34) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul kliimakindluse tagamise

hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus;“;

35) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

„15) lõigetes 5 ja 6 nimetatud kinnituskirjad.“;

36) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) MARO annab maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe tegevussuuna kohta vaid ühele

projektile kinnituskirja, millega kinnitab, et:

1) projekti tegevus on kajastatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse

tegevussuuna all;

2) tegemist on maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on

maakonna arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede;

5

3) projekti tegevuse mõjupiirkond ja sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus

ja ning selle projekti eesmärk vastab meetme eesmärgile.

(6) Paragrahvi 21 lõikes 72 nimetatud projekti vastavust regionaalse arenguleppe tegevuskavale

kinnitab kinnituskirjaga Lõuna-Eesti piirkonnas regionaalministri 20.05.2024 käskkirjaga nr

152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe

nõukogu ja Kesk-Eesti piirkonnas riigihalduse ministri 18.02.2023 käskkirjaga nr 47 „Kesk-

Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“ Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu.“;

38) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse

ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise reservnimekirja alusel.

Reservnimekirjana käsitatakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru

hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel.

(6) Lõikes 5 nimetatud reservnimekirja koostamisel võetakse erinevates NUTS 3 piirkondades

hinnatud projektide puhul aluseks piirkondades antud hinnete aritmeetiline keskmine.“;

39) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks;

40) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta saab taotlusvoorus esitada

vaid ühe taotluse MARO poolt antud § 15 lõike 5 kohase kirjaliku kinnituskirja.“;

41) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna kohta esitatakse kaks või enam

taotlust, loetakse kõik sama tegevussuuna kohta esitatud taotlused § 18 lõike 4 alusel nõuetele

mittevastavaks.“;

42) paragrahvi 20 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus neli NUTS 3 piirkondade

hindamiskomisjoni, mille koosseisud kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.

(2) Piirkondade hindamiskomisjonid moodustatakse NUTS 3 piirkondade põhiselt järgmiselt:

1) Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub igast MAROst üks

esindaja ning kokku vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud

ettevõtja juhtorgani liiget;

2) Kirde-Eesti hindamiskomisjon, kuhu kuulub üks MARO esindaja ning vähemalt kaks

ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.“;

43) paragrahvi 20 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning kelle 2021. aasta käive on olnud

vähemalt üks miljon eurot“;

44) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud

taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu

koos enda hinnetega § 21 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite kaupa.“;

45) paragrahvi 20 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „liige“ sõnadega „ja

ekspert“;

6

46) paragrahvi 20 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) peab tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal

ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale eksperdi või hindamiskomisjoni töö käigus

teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse;“;

47) paragrahvi 21 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „projekti mõju maakonna

arengustrateegia“ sõnadega „ja rakenduskava erieesmärgi“;

48) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projekti põhjendatus – 30 protsenti; hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on

põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas

projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused

võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või

kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, sealhulgas võtta uuesti kasutusele kasutusest välja

jäänud hooned ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende seotus

eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas

tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust;“;

49) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi NUTS 3

piirkondades. Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna

ühise integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3

piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut.“;

50) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest

madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme

maakonna ühise integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse erinevates

NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides ning

kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0

hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine

lõpeb.“;

51) paragrahvi 21 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud koostööprojektina, antakse

taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“;

52) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

„(71) Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab vähemalt

10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5

hindepunkti, ja kui erasektori panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust

omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti.

(72) Kui projekt tuleneb Regionaal- ja põllumajandusministri x.x.2024 käskkirjas nr xx „Kesk-

Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe kinnitamine“ nimetatud regionaalse arenguleppe

tegevuskavast, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.“;

53) paragrahvi 21 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

7

„(8) Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõigete 7–72 alusel saadud

boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta.

Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte ei summeerita. Kui

mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis

1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.“;

54) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldava projekti puhul teinud § 5 lõikes 6 nimetatud

ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud § 9 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul

ehitustööde lepingut;“;

55) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) tagama, et mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmed on toetuse haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva kuu 15. kuupäevaks;“; 57) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus.“; 58) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) moodustama hindamiskomisjonid ning korraldama ekspertide kaasamise taotluste

menetlusse § 20 kohaselt ning korraldama ja juhendama nende tööd.“;

59) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja panus strateegias „Eesti 2035“ kinnitatud

strateegiliste sihtide saavutamisse ja aluspõhimõtete hoidmisse vastavalt taotluses lubatule;“;

60) paragrahvi 31 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, võib teha toetuse

ettemakseid põhjendatud juhtudel ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5 kehtestatud tingimustel.

Ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30

lõike 3 kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Toetuse saaja esitab

rakendusüksusele ettemakse kasutamist tõendavad dokumendid ning nende esitamata jätmise

korral tagastab ta toetuse 15 kalendripäeva jooksul.

(2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha

toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a

määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik

ettevõtlus- ja elukeskkond”“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu kohaselt täpsustatakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat riigihalduse ministri 19.

detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne

piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ toetuse andmise eesmärki ja tulemuste kajastamist,

mitmeid termineid, riigiabi andmisel kulutuste abikõlblikkust ja abi määrasid. Täpsustatakse

olukorda, et taotluse saab esitada maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna vaid ühele

tegevustele. Arusaadavuse parandamiseks täpsustatakse turismisektori sihtpiirkonna definitsiooni

ja matkaradade mõistet.

Oluline muudatus puudutab ka kaudsete kulude arvestust, mis nüüd võivad moodustada seitse

protsenti projekti abikõlblikest kuludest, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid. Senine

mudel, kus kaudsed kulud kaks protsenti arvestati kõigilt kuludelt, ei rahuldanud osapooli, kuna

erineva arendustegevuste osakaaluga projektide kaudsete kulude vajadus osutus erinevaks.

Muudatusega lubatakse projektidel, mis ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid,

paindlikumat projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäeva sätestada.

Muudetakse projektide hindamist hindamiskomisjonidele lihtsamaks, selleks kaasab

rakendusüksus taotluste hindamisse hindamiskomisjoni tööd toetavad eksperdid.

Määruse muudatusega soodustatakse arenguleppe piirkonna projektide elluviimist. Projektid, mis

viiakse ellu arenguleppe tegevuskava projektina, saavad lisaks 0,5 boonuspunkti. Lisaboonus

võimaldab projektil tõusta pingereas kõrgemale kohale.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (5885 1479, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin

Kulp (5885 1442, [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal

(56983427,[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 59-st punktist.

Eelnõu punktidega 1–2, 4, 6, 27, 31–33, 59 täpsustatakse § 1 lõike 6 ja 7, § 2 lõike 1, § 3 lõike

2, § 5 lõike 2 punkti 12, § 13 lõike 4, § 15 lõike 1 punkti 4, 8 ja 9 ja § 29 lõike 3 punkti 4 sõnastust

selguse huvides. Täpsustused on terminoloogias ja tehnilist laadi. § 15 lõike 1 punkti 4 sõnastust

on korrigeeritud lühemaks, kuna liidud, seltsid ja assotsiatsioonid on üldiselt kas MTÜd või

tulundusühistud, ehk pole vaja määruses eraldi loetleda.

2

Eelnõu punktidega 7–11 täpsustatakse § 4 lõike 1 sissejuhatavat lauset ja punktide 3, 9 ja 11

sõnastatust ning lisatakse lõige 11 õigusselguse huvides. Täpsustusega sätestatakse, et toetust

antakse maakonna arengustrateegias tegevuskavas kajastatud projektile ning alapunktides

loetletakse toetatavad tegevused projektis.

Lisatud lõige 11 on punktist 11 eraldatud lause osa, turismisektori mõiste, selleks, et taotlejal oleks

lihtsam lugeda, mida peetakse silmas turismisektori sihtpiirkonna all. Toetatavate tegevuste osas

muudatust ei ole määruse muutmisega tehtud.

Turismisektori sihtpiirkonna sünonüümina on Eestis turismivaldkonnas ning turismi

arengudokumentides (nt Turismistrateegia 2022-2025 ja Turismi pikk vaade 2025-2035)

kasutusel mõiste turismisihtkoht või lühemalt sihtkoht.

Eelnõu punktiga 12 täpsustatakse meetme raames mittetoetatavaid tegevusi. § 4 lõike 2 punkti 1

on täiendatud viitega § 4 lõikele 11, mis tähendab, et üldiselt investeeringuid jalg- või

jalgrattateedesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses ei toetata, välja arvatud

juhul, kui need on otseselt seotud koostöökeskuste ja kaugtöövõimaluste, tööstusalade ja

ettevõtluseks vajaliku muu tehnilise taristu, tootearenduskeskuste ja inkubaatorite, regionaalsete

kompetentsikeskuste ja turismi sihtpiirkonna käivitamise ja arendamisega. Muudatusega tekib

võimalus II taotlusvooru projektides lisada jalgratta- ja jalgteedega seotud kulusid ka

turismisektori sihtpiirkonna arendamise projektidesse, kui need kulud on otseselt seotud

turismitoodete ja -teenuse või külastajateekondade arendamisega. Eelkõige võib

turismiprojektides tekkida vajadus huviväärtustele juurdepääsu tagamiseks jalgradade loomise

näol objekti vahetus läheduses või loodusturismile keskenduvates projektides, näiteks matkateede

korrastamiseks. Selliseid liikumisradu ei loeta teeks liiklusseaduse § 2 punkti 81 mõistes. Samas

võib teatud juhtudel olla vajalik ka juurdepääsu tagamiseks selliste investeeringute tegemine,

mida mõistetakse investeeringuna jalg- või jalgrattateedesse liiklusseaduse tähenduses ning selle

võimaluse määruse muudatus loob. Välistus toetada investeeringuid jalg- või jalgrattateedesse

tuleneb vajadusest vältida toetatavate tegevuste dubleerimist jalgratta- ja jalgteede rajamiseks

välja töötatud toetusmeetmetega, mille eesmärgiks on igapäevasteks tööle ja teenustele

liikumiseks säästvate liikumisviiside arendamine, mitte aga takistada juurdepääsude või

matkaradade rajamist turismiprojektides. Jätkuvalt ei ole meetmest toetatavad sellised jalgratta-

ja jalgteed, mille peamine kasutus on seotud kohalike elanike igapäevase tööle ja teenustele

liikumisega, sest sellised tegevused ja kulud ei panusta meetme eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ning on toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud,

projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud kulud.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktidega 31 ja 32, milles sätestatakse, et meetme

raames ei toetata kahte või enamat projekti sama maakonna arengustrateegia tegevuskava sama

tegevussuuna alt ja ei toetata ka projekte, mis ei hõlma lõikes 11 sätestatud turismisektori

sihtpiirkonda tervikuna.

Eelnõu punktidega 14–15 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõike 2 punkt, kui mitte asjakohane ja

sätestatakse § 4 lõige 3 uues sõnastuses, mille järgi vähemalt viieaastase kestusega

taristuinvesteeringu korral peab olema tagatud kliimakindlus. Eelnõuga sätestatakse

kliimakindluse tagamise definitsioon.

Eelnõu punktidega 16–17 täiendatakse ja täpsustatakse § 5 kulude abikõlblikkuse sätteid.

Lõike 2 punktis 5 võetakse teenuste kulude alt välja hangete korraldamise kulud, kuna need kulud

loetakse üldkulude hulka. Lõike 2 punkti 12 täiendatakse täpsustusega, et abikõlblikud on

sealhulgas ka rajatava keskkonna ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud.

Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 5 lõike 4 sõnastust ja sellega ka kaudsete kulude arvestamise

põhimõtteid. Projekti tegevused jagatakse tinglikult investeeringuid mittesisaldavateks (mõeldud

on nn „pehmeid“ ehk arendustegevusi) ja investeeringuid sisaldavateks tegevusteks.

3

7% kaudsed kulud arvestatakse edaspidi üksnes nende projekti tegevuste abikõlblikest kuludest,

mis ei sisalda investeeringuid, ehk nn „pehmete“ tegevuste kuludest. Projekti tegevustele, mille

sisuks on investeeringud, kaudseid kulusid ei arvestata.

Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõigetes 4-6 loetletud kulusid. Juhul,

kui abi antakse üldise grupierandi määruse artiklite 14, 26 ja 56 alusel, peab kaudsete kulude

arvestuses lähtuma grupierandi määruse artiklite reeglitest.

Projektide kaudse kulu arvestamise põhimõtte muutmise tingis esimese taotlusvooru põhjal

selgunud olukord, et arendusprojektide tegevustega kaasnenud kaudsete kulude vajadus oli

kordades suurem, kui võrdluseks olevates ehitamistegevusi ja muid investeeringu sisaldavates

projekti tegevustes, kus kaudsete kulude vajadus oli oluliselt väiksem. Põhjuseks asjaolu, et

töötajate palkamise, töökohtade loomise ning ka tegevuse elluviimisega kaasnesid kordades

suuremad kaudsed kulud, kui muudes projektides. Selle muudatusega soovime soodustada ja

julgustada arendustegevusi ellu viima suuremal määral.

Määruse § 5 lõike 3 sätestatud investeeringu kulu kokku võib moodustada kuni 80 protsenti

projekti abikõlblikust eelarvest.

Investeeringu all peetakse silmas nii ehitamist kui ka investeeringuid materiaalsesse ja

immateriaalsesse varasse, mis on kooskõlas projekti eesmärgiga ja abikõlblikud. Eesti

Õigekeelsussõnaraamat selgitab, et investeering on kapitalimahutus.

Rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat (kliki SIIN) annab järgneva

selgituse: „Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4

mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine,

asendamine) ja kinnisasja soetamine.

Kinnisasi võib olla:

1. maa;

2. hoone, hoone osa;

3. rajatis;

4. eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus,

korteriomand, korterihoonestusõigus).

Kinnisasja suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega

püsivalt ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega.“.

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 5 lõikega 41 selguse huvides, nimetades kulud, mida loetakse

ehitamise kulude hulka. Nendeks kuludeks on ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide

ekspertiisi, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise,

ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö, ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude

hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulusid koos selleks vajalike uuringutega

ning detailplaneeringu koostamise kulud. Täpsustus on oluline nii kaudsete kulude arvestuse

muutumise tõttu, kui ka projekti eelarves ehitustööde ja muu investeeringu kuludele seatud

piirangu tähenduses.

Eelnõu punktiga 20 täiendatakse § 5 lõike 6 sõnastust, millega sätestatakse, et enne taotluse

esitamist on lubatud teha ehitustööde ettevalmistusega seotud kuludele lisaks veel ka

personalikulusid üksnes ja ainult projekti ettevalmistamiseks. Muude personalikuludega võib

jätkuvalt alustada pärast taotluse esitamist. Personalikulud on toetavad vastavalt ühendmääruse §

16 lõigetele 1–4. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse korral taotleja poolt tehtud ettevalmistavaid

kulusid ei hüvitata.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 5 lõikega 61, millega täpsustatakse õigusselguse huvides, et

kui abi antakse üldise grupierandi määruse alusel, välja kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi

säilitamiseks antav abi (artikkel 53), kui sama määruse artiklis 53 sätestatud tingimused on

täidetud, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi

4

enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Täpsustus on määrusesse sisse toodud, et vähendada

vigu ja suurendada taotleja teadlikkust riigiabi reeglitest tulenevatest teatud piirangutest.

Eelnõu punktiga 22 täpsustatakse § 5 lõike 7 sõnastust ja võetakse kasutusele ühesugune

terminoloogia teenuste meetmega. „Ehitamisega seotud ettevalmistavad tegevused“ asemel

võetakse kasutusele „ehitustööde ettevalmistamisega seotud“ sõnastus. Täpsustus on

terminoloogias ja pigem tehnilist kui sisulist laadi.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 7 lõiget 3 teise lauseosaga õigusselguse huvides, kuna kaudsete

kulude arvestamisel riigiabi tegevuste puhul peab lähtuma üldise grupierandi määruse artikli 14

reeglitest. Artiklite 14 alusel antava abi puhul on tegemist investeeringuteks antava

regionaalabiga, mille abikõlblikud kulud on investeeringute kulud. Kaudsed kulud ei ole artikli

14 antava abi puhul abikõlblikud.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse § 9 lõiget 2, millega luuakse täiendav võimalus projektidele, mis

ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid.

Juhul, kui projekt ei sisalda ehitamist või muid investeeringuid, võib sätestada taotluse esitamise

tähtpäevast hilisema projekti abikõlblikkuse alguskuupäeva. Projekti abikõlblikkuse

lõppkuupäev on sama, mis meetme abikõlblikkuse lõpp – 2029. aasta 31. detsember.

Juhul, kui projekt sisaldab ehitamist või muid investeeringuid, ei tohi projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpp olla hilisem kui 36 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Investeeringuprojekti

abikõlblikkuse perioodi algus ei tohi olla hilisem taotluse esitamise tähtpäevast. Põhjuseks on

ehitust sisaldavate projektide venimise risk. Senised kogemused PKT projektidega näitasid, et

ehitustegevused on kõige suurema mahuga ja pikema ajaperspektiiviga tegevused. Reeglina

projektide venimised tekivad kas hangete kallinemise, nurjumise või vaidluste tõttu. Kuna

projektiperioodi pikkus on maksimaalselt 36 kuus kuud ja struktuurivahendite perioodi lõpp

2029, siis pole võimalik ehitustegevust või ka investeeringuid sisaldavatele projektidele

võimaldada valida hilisemat alguse kuupäeva.

Eelnõu punktiga 25 täpsustatakse sõnastust, et kui abikõlblik kulu suureneb ehitustegevuse hanke

kallinemise tõttu, võib kallinenud tegevuse toetuse summat suurendada kuni kümme protsenti,

juhul kui omafinantseeringut suurendatakse proportsionaalselt toetuse suurendamisega ja

projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. Ehitustegevused projektis on kõige suurema

mahuga tegevused ja võivad moodustada kuni 80 protsenti projekti abikõlblikust eelarvest.

Ehituse maksumus selgitatakse välja hankemenetluse kaudu ja hind sõltub suurel määral

ehitusturu trendidest. Ehitusturg on volatiilne ja selleks, et anda taotlejatele kindlustunnet, on

määrusega antud võimalus taotleda juurde ehitustegevuse kallinemisest tulenevalt kuni 10%.

Samas tuleb jälgida, et eelarve suurenemine ei saa ületada ehitustegevuse hanke kallinemist,

eelarvet ei saa tõsta teiste ridade arvelt. Toetuse summa suurendamisel riigihanke kallinemise

tõttu võib kujuneda investeeringute osakaaluks projektis suuremaks kui 80%.

Eelnõu punktiga 26 täpsustatakse regionaalabi määrasid vastavalt Eesti regionaalabi kaardile.

Eelnõu punktiga 28 täpsustatakse meetme tulemusnäitajasse „integreeritud projektidest kasu

saanud organisatsioonide arv“ panustavate organisatsioonide kohta kasutatavat mõistet, kui

tegemist on osapoolega, kes ei ole projekti partner. § 15 lõike 1 punktis 5 ja 6 ja § 18 lõike 6

punktis 3 nimetatud muu kasu saava organisatsiooni all mõistetakse organisatsioone, kes osalevad

projektist toetatavate tegevuste elluviimisel, kuid kellel ei teki projekti rakendamise käigus

kulusid. Muu kasu saava organisatsiooni sünonüüm, sealhulgas e-toetuse keskkonnas, on

kaasatud organisatsioon. Meetme tulemusnäitajas „integreeritud projektidest kasu saanud

organisatsioonide arv“ mõistetakse vastavalt näitajate metoodikale kasu saanud organisatsioonide

all nii neid organisatsioone, kellel tekivad rakendamise käigus kulud (partnerid), kui ka neid kellel

ei teki kulusid (muud kasu saavad organisatsioonid).

5

Eelnõu punktidega 29 ja 30 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 7 ja § 15 lõike 1 punkt 3.

Regulatsioonid lisatakse kehtivatest kohustustest selgema ülevaate andmiseks toetuse saaja

kohustuste paragrahvi § 27 lõike 2 punkti 71 ja § 27 lõike 2 punkti 10.

Eelnõu punktiga 34 täpsustatakse § 15 lõike 1 punkt 12 nõuet taristuinvesteeringu kliimakindluse

hindamisele. Enamuse projektide keerukuse tase on selline, et taotlejad suudavad ise hinnata

taristuinvesteeringute kliimakindlust ning esitatud dokumendid kontrollitakse rakendusüksuse

poolt üle. Ei ole otstarbekas seada taotlejale ülemäära bürokraatlikke nõudeid. Kuid vähemalt

viieaastase kestusega taristuinvesteeringu puhul lisatakse taotlusele kliimakindluse tagamise

hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus.

Ühendmääruse lisa 3 B-osas näidatud andmekoosseisus tähendab seda, et taotluses on oma

sektsioon, millele vastates selgub vajadus kliimamõjude hindamise ja kliimakindluse hinnangu

järele.

Eelnõu punktidega 35 ja 37 täiendatakse § 15 lõiget 1 punktiga 15 ning sama paragrahvi lõigetega

5 ja 6, millega lisatakse kohustus esitada taotlusega maakondliku arendusorganisatsiooni ning

regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri, mis on vajalik esimesel juhul taotluse

vastavuskontrolliks ning teisel juhul taotluste hindamiseks vastavalt hindamismetoodikale. Seega

Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnituskiri on vajalik vaid juhul,

kui taotluse hindamisel soovitakse sellele taotlusele täiendavaid boonuspunkte hindamisel.

MARO kinnituskiri maakonna arengustrateegiat puudutavates punktides on kohustuslik kõigi

taotluste puhul ning ilma selleta ei ole võimalik taotlust nõuetele vastavaks tunnistada.

Nendeks kinnitusteks on:

1) MARO poolt välja antud kinnituskiri maakonna arengustrateegia tegevuskava ühe

tegevussuuna kohta vaid ühele projektile, millega kinnitatakse, et projekti tegevus on kajastatud

maakonna arengustrateegia tegevuskavas ühe konkreetse tegevussuuna all, et tegemist on

maakonnale strateegiliselt olulise projektiga, mille rahastusallikaks on maakonna

arengustrateegia tegevuskavas kavandatud PEEK meede, et projekti tegevuse mõjupiirkond ja

sihtrühm ei ole väiksemad kui ühe maakonna ulatus ja selle projekti eesmärk vastab meetme

eesmärgile;

2) Lõuna-Eesti või Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu kinnitab kinnituskirjaga, et

esitatud projekt vastab regionaalse arenguleppe tegevuskavale.

Eelnõu punktiga 36 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõiked 2 ja 3, kuna juhenditele viitamine

õigusaktis ei ole korrektne. Taotlejal on võimalus ja õigus kasutada rakendusüksuse veebilehel

olevaid juhendeid. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna § 15 lõike 1 punkti 12 sõnastust on

täpsustatud viitega ühendmääruse lisa 3 B osale.

Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 16 lõigetega 5 ja 6, millega reguleeritakse olukorda, kus

esimeses ja teises taotlusvoorus kasutusele võtmata vahendid, vabanevad vahendid ja täiendavad

vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilise

reservnimekirja alusel. Reservnimekirja all mõistetakse projektide pingerida, mis on koostatud

teise taotlusvooru hindamiskomisjonide poolt antud koondhinnete alusel. Projektide puhul, mida

viiakse ellu ning seega ka hinnatakse mitme NUTS3 piirkonna komisjoni poolt, on täpsustatud,

et reservnimekirja koostamisel võetakse nende projektide puhul aluseks piirkondades antud

hinnete aritmeetiline keskmine. Reservnimekirja lisatakse kõik teises taotlusvoorus positiivse

koondhinde saanud taotlused, mille rahastamiseks taotlusvoorus vahendeid ei piisa. See

võimaldab ilma täiendava ajakuluta valida rahastamiseks täiendavaid projekte ning aitab sellega

kaasa meetme eelarve täielikule ärakasutamisele perioodi lõpuks.

Eelnõu punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks § 17, kuna teise vooru projektidele ei kehtestata

lausalist eelnõustamise kohustust. Kui taotleja soovib, siis on tal võimalik saada nõustamist

rakendusüksuses.

6

Eelnõu punktidega 40 ja 41 täpsustatakse § 18 lõike 4 regulatsiooni sõnastust, mille alusel saab

maakonna arengustrateegia tegevuskava tegevussuuna kohta taotlusvoorus esitada vaid ühe

taotluse MARO poolt väljastatud kirjaliku kinnituskirja alusel ning vastavalt juurde lisatud § 19

lõikele 21, kahe või enama taotluse esitamisel maakonna arengustrateegia sama tegevussuuna

tegevustele, loetakse kõik sama tegevussuuna taotlused mittevastavaks. Taotluste vastavaks

tunnistamisel lähtub RTK MARO kinnituskirjast, millest peab selgelt tulenema taotluse seos

tegevuskava konkreetse tegevussuunaga. Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe

tegevuskava alusel esitatud projektide tegevuste arvule piirangut ei seata.

Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 20 lõikeid 1–2, millega muudetakse hindamiskomisjonide tööd

tõhusamaks andes rakendusüksusele õiguse kaasata projektide valimiseks abiks ekspertide

kogud.

Muudetakse ka hindamiskomisjonide koosseisudele esitatavaid nõudeid, võttes arvesse esimese

taotlusvooru kogemust ning MAROdelt saadud tagasisidet. Edaspidi peab Lääne-Eesti, Kesk-

Eesti ja Lõuna-Eesti hindamiskomisjoni kuuluma igast MAROst üks esindaja ning kokku

vähemalt kaks ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.

Kirde-Eesti hindamiskomisjoni peab kuuluma üks MARO esindaja ning vähemalt kaks

ettevõtjate organisatsiooni esindajat või tunnustatud ettevõtja juhtorgani liiget.

Eelnõu punktiga 43 muudetakse lihtsamaks § 20 lõike 3 tunnustatud ettevõtja definitsiooni.

Eemaldatakse nõue 2021. aasta käibele.

Eelnõu punktiga 44 lisatakse § 20 lõige 41, millega sätestatakse rakendusüksuse kohustus kaasata

eksperdid taotluse menetlusse ja ekspertide roll menetluses. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud

taotluse kohta esitab vähemalt üks ekspert hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangu koos

enda hinnetega valikukriteeriumite lõikes. Komisjoni liikmetel on õigus oma hinnangutele. Kui

ekspertide põhjendused ja hinded komisjoni liikmetele sobivad, saab komisjon neid arvestada.

Kui hindamiskomisjoni hinne ja hinnang kujuneb eksperdi omast erinevaks, siis tuleb lisaks

hinnetele muuta ka hindamismetoodikale tuginevat sõnalist hinnangut.

Pädevate ja nõuetekohaste ekspertide leidmise ja nendega lepingute sõlmimise eest vastutab

rakendusüksus.

Eelnõu punktidega 45 ja 46 täiendatakse § 20 lõike 5 esimest lauset ja punkti 3, millega

sätestatakse lisaks hindamiskomisjoni liikmetele ka ekspertidele konfidentsiaalsuse nõue.

Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 1 seirekomisjoni poolt 14.06.2024 kinnitatud

esimese valikukriteeriumi sõnastust ja lisatakse mõju hindamise vajadus ka ÜSS2021_2027 § 3

lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) erieesmärgi saavutamisele. Projekti mõju

hinnatakse maakonna arengustrateegia ja rakenduskava erieesmärgi ning meetme eesmärkide

saavutamisele.

Eelnõu punktiga 48 täiendatakse § 21 lõike 1 punkti 2 sõnastust. Valikukriteeriumi „projekti

põhjendatus“ all hinnatakse muuhulgas, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal

moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada

arenguvõimalust. Kui sealhulgas võetakse projektis uuesti kasutusele kasutusest välja jäänud

hooned riigi teenuste väljaviimise järgselt ning kui selle hoone baasil luuakse sihtrühma

vajadustest lähtuvad terviklikult läbi mõeldud teenused, siis hinnatakse projekti kõrgemalt.

Eelnõu punktiga 49 täpsustatakse § 21 lõike 3 sõnastust, et kui projekti tegevusi tehakse

erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonna ühise projektina, peavad hindamise läbi viima

projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade kõik hindamiskomisjonid ja samas ka kõik

hindamiskomisjonid peavad hindama projekti kui tervikut, mitte oma piirkonda jäävat projekti

osa. On eemaldatud regulatsioonist kohustus rakendusüksusele korraldada nende

7

hindamiskomisjonide töö üheaegselt, kuna selleks puudub vajadus ja kõik hindamiskomisjonid

kohustuvad hindama projekti tervikuna. Hindamiskomisjonidele on toeks ekspertide hinnangud,

mis katavad samuti projekti tervikuna ning aitavad esile tuua seoseid teise NUTS piirkonna

maakonna arengustrateegiate, arengu kitsaskohtade jm kohaspetsiifiliste osadega.

Eelnõu punktiga 50 täiendatakse § 21 lõiget 6 teise lausega, mis reguleerib olukorda, et kui mitme

maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja

projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides, kui esimese ja teise

valikukriteeriumi hinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam ühes NUTS 3 piirkonnas,

loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb.

Eelnõu punktidega 51–53 muudetakse § 21 lõike 7 sõnastust ja erinevad boonuspunktide andmise

alused paigutatakse erinevatesse lõigetesse. Projektide koondhindele boonuspunktide lisamise

järgselt võib taotluse lõplik hinne olla kõrgem kui 4,0.

Lõikes 7 sätestatakse juht, kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ühise integreeritud

koostööprojektina, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti.

Lisatud lõige 71 sätestab juhu, kui projekti elluviimiseks kaasatakse erasektori rahaline panus,

mis moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse

boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektor panustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust

omafinantseeringust, antakse boonusena 0,8 hindepunkti.

Lisatud lõige 72 sätestab juhu, kui projekt viiakse ellu arenguleppe piirkonna tegevuskava

tegevusena, antakse boonusena 0,5 hindepunkti.

Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse lõike 7 kuni 72 alusel saadud

boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 pingeritta. Lisatud

boonuspunktide tulemusel võib koondhinne olla kõrgem, kui 4.

Õigusselguse huvides on § 21 lõikele 8 lisatud täpsustus, et erinevates NUTS 3 piirkondade

hindamiskomisjonides samale projektile antud boonuspunkte ei summeerita. Boonuspunktide

andmise aluseks on faktilised asjaolud, mis välistavad olukorra, et üks komisjon lisab taotlusele

boonuspunktid, aga teised mitte.

Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates NUTS 3 piirkondades, antakse sellele

positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis NUTS 3 piirkondades.

Eelnõu punktidega 54–55 täpsustatakse § 26 lõike 2 punkti 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetuks

punkt 6. Täpsustatakse juhtu, et kui toetuse saaja ei ole ehitustegevust sisaldavas projektis § 5

lõikes 6 nimetatud ehitustööde ettevalmistavaid töid ega sõlminud ehitustööde lepingut § 9 lõikes

4 sätestatud tähtaja jooksul (18 kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates), tunnistab

rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise

otsuse kehtetuks.

Eelnõu punktidega 56 ja 57 täiendatakse § 27 lõiget 2 punktidega 71 ja 9, millega lisatakse toetuse

saaja kohustuseks tagada mitterahalist toetust saanud ettevõtjate andmete olemasolu toetuse

haldamise keskkonna sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale

järgneva kuu 15. kuupäevaks ja hiljemalt projekti elluviimise lõpuks tagama, et tal on

väärindatava objekti omandi- või kasutusõigus. HMS kohaselt, kui tähtpäev langeb

nädalavahetusele, loetakse tähtajaks järgmine tööpäev.

Eelnõu punktiga 58 täiendatakse § 28 lõiget 1 punktiga 11, millega sätestatakse rakendusüksuse

kohustus moodustada hindamiskomisjonid ning korraldada ekspertide kaasamise taotluste

menetlusse vastavalt §-le 20 ning korraldada ja juhendada nende tööd.

8

Eelnõu punktiga 60 täiendatakse § 31 lõikeid 1 ja 2, millega sätestatakse täiendav võimalus

ettemaksu võimaldamiseks taotlejale vastavalt ühendmääruses sätestatud tingimustel, et

ettemakse võib teha kuni 40% ulatuses määratud toetuse summast. Ühendmääruse § 30 lõike 3

kohaselt on ettemaksu kasutamise periood kuni kuus kuud. Elluviija peab esitama ettemakse

kasutamist tõendavad dokumendid ning nende mitteesitamise korral peab ta toetuse tagastama 15

kalendripäeva jooksul. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud

juhtudel teha toetuse ettemakseid ühendmääruse §-des 31 ja 32 kehtestatud tingimustel.

§ 2. Määruse rakendamine

Määruse muudatused rakendatakse üldises korras.

3. Määruse mõjud

Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel. Eelnõu määrusena jõustumine

aitab kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide

„Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri,

looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ja „Tervikliku ja

kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi,

säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ saavutamisse.

Majanduslikku, sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

looduskeskkonnale määruse muudatusega ei kaasne. Muudatustega kaasneb teatud piires

positiivne mõju regionaalarengule, mis loob soodsamad tingimused piirkonna konkurentsivõime

suurenemisele. Muudatusega ei kaasne taotleja halduskoormuse tõusu ega kasva rakendusüksuse

töökoormus. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid.

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus ja MAROd.

Määruse muudatused saadetakse kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, maakondlikele arendusorganisatsioonidele, ÜKP

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.