Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

SAARE MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Kuressaare 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 6

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 13

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 18

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 21

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 33

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 33

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused

 Kirjanike tuur Sõnaränd

 Raamatukogude ja Saaremaa Vallavalitsuse esindajate õppereis Bornholmi

saarele, et tutvuda sealsete avatud raamatukogude süsteemiga ning saada

inspiratsiooni ja nõuandeid, et seda teenindusmudelit võtta eeskujuks Saaremaa

raamatukogude mudeli väljatöötamiseks ning edaspidi ka Saaremaa

raamatukogudes kasutusele võtta

 Saare-, Hiiu- ja Muhumaa raamatukogutöötajate õppe- ja kogemusreis

Setomaale ning Võrumaale

 Mustjala raamatukogu kolimine uutesse ruumidesse Mustjala koolimajja

 Kärla raamatukogu 145. sünnipäeva tähistamine

 Valjala raamatukogu 140. juubeliürituste jätkumine (kuni 31. mai 2024)

 Orissaare raamatukogu osalemine ajakirja tegemise töötoaga RÖÖMuFestivalil

noortele 2024

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

Teema-aasta üritused andsid teadmisi erinevate rahvaste ja ka eesti oma kultuuri, kirjanduse,

toidutraditsioonide jm kohta.

 Ida-Saaremaa ja Muhu laste jõulumaa „Erinevate rahvaste jõulutraditsioonid“

koos töötubadega (korraldajad – Ida-Saaremaa ja Muhu rahvamajad,

noortekeskused ning Laimjala, Orissaare, Tornimäe, Hellamaa ja Liiva

raamatukogu)

 Eri rahvuste kirjanduskohvik Saare Maakonna Keskraamatukogus, kus oli

võimalik kohtuda Saaremaal elavate eri rahvusest inimestega ning kuulata

mõnda teksti nende emakeeles

 Hõimupäev Saare Maakonna Keskraamatukogus – Jaak Prozes „Miks

heiskame hõimupäeval riigilipud?“ ja Madis Arukask „Meie hõimurahvaste

rahvausust ja maagiast“

 Näitus „Soome-ugri rahvaste kirjalikud eeposed“ Saare Maakonna

Keskraamatukogus

 Jaan Sudaku loeng-vestlus „Unenäod eesti rahvapärimuses“ Saare Maakonna

Keskraamatukogus

 Eesti keelele pühendatud ettevõtmised (murderaamatute tutvustamine ja

murdesõnade mängud keskkogus, Taritu raamatukogus kohtumine Hiiumaa

Käina raamatukogu hiiu keele ringi liikmetega, Valjala kandi emakeelepäevale

pühendatud luulevõistlus ja Kristiina Maripuu koostatud murdeviktoriin, Eesti

saarte laste pärimuspäevadel Muhus muhu murde töötubade läbiviimine ja

simmanil muhu ringmängude õpetamine Hellamaa raamatukogu juhataja poolt

jm)

4

 Sakla raamatukogu juhataja osales Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta

projektides ning korraldas Saaremaa toidufestivali ”Külla külla” toidupäeval

Saaremaa Liikumispuudega Inimeste Seltsis kolm kohaliku toidu

valmistamise töötuba

 Kodulooalased ettevõtmised (Taritu koduloopäeval rääkis Enno Laht teemal

"Taritu kandi ajalugu – kild killu haaval"; Salme raamatukogus oli kunstitööde

näitus „Ansekülas sirgunud“; Hellamaa raamatukogu korraldatud muhulaste

kultuuriretk „Nüüd tulge kuulma muhulast...“ Sõrvemaale, et tutvustada

kultuuririkkuse aastal muhu kultuuri; Sakla raamatukogu korraldatud

ajalooalane matk Vanalõve külla jne)

 Kohtumised teistes maades ja kultuurides elanud inimestega (Hille Hanso,

Olavi Antons)

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 Saare Maakonna Keskraamatukogu sai lugemiskoera Luna

 Laimjala I neidude lugemisöö

 BibliCamp X suveseminari korraldamine Kuressaares

 Näituse ja infonurga „Eesti 20 aastat Euroopa Liidus ja NATOs“ avamine Saare

Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

2024. aastaks seatud eesmärgid said täidetud.

 Elanikkonnale pakuti kvaliteetset raamatukoguteenust, mille tõestuseks on

kasutajate kõrged hinnangud rahuloluküsitlustes

 Kaasajastati Saare Maakonna Keskraamatukogu kasutamise eeskirja

 Osaleti ja avaldati arvamust üleriigiliste arendusprojektide aruteludes

(arenduskeskus, uus raamatukogusüsteem jt)

 Võeti osa dokumendi „Saaremaa valla raamatukoguvõrgustiku mudeli

analüüs“ koostamisest

 Korraldati ühiseid ettevõtmisi (näitused, üritused, koolitused) koos heade

koostööpartneritega

 Jätkus koostöö Ameerika Suursaatkonna ja Jaapani Suursaatkonnaga.

Töötajatel oli võimalus osaleda rahvusvahelistes projektides (Erasmus+)

 Erinevate ettevõtmistega tähistati kultuuririkkuse aastat

 Kavandati uusi projekte (Orissaare raamatukogu iseteenindussüsteem,

maakondlik õppereis Järvamaale)

 Jätkati „Lugemisisu“ programmiga

 Saare maakonna raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmiseks korraldati

kohapealseid täienduskoolituspäevi ning kogemusreis Võru- ja Setomaale

 Toimus raamatukogude ja Saaremaa Vallavalitsuse esindajate õppereis

Bornholmi saarele sealse avatud raamatukogude süsteemiga tutvumiseks

 Mustjala raamatukogu kolis uutesse ruumidesse

5

 Algasid ettevalmistused Laimjala mõisahoone (sh raamatukogu) ja Orissaare

kultuurimaja (sh raamatukogu) renoveerimiseks

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Saare maakonna raamatukogude rahuolunäitaja oli 9,72, mis on samal tasemel kui Eesti

keskmine.

Kiideti sõbralikke ja kompetentseid töötajaid. Kasutajad olid rahul raamatute ja perioodika

valikuga ning raamatukogude kui kogukonnakeskustega ning seal pakutavate ürituste ja

ettevõtmistega. Oluliseks peeti raamatukogudes kasutajatele vajadusel pakutavat IT-tuge.

6

2 Juhtimine ja personal

Maakon-

na nimi

Saare

maakond

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo-

diga

raamatu-

kogude arv

2.2

Keskraama-

tukogude

arv

2.3

Haruraama-

tukogude

arv

2.4

Rändraa-

matukogu-

de arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenin-

duspunk-

tide arv

2023 34631 4 1 25 0 26 2

2024 34462 4 1 24 0 25 2

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Saare maakonna raamatukoguvõrgus on 4 raamatukogu – Saare Maakonna Keskraamatukogu

(sh keskkogu Kuressaares ja 24 haruraamatukogu), Muhu valla 2 raamatukogu (Hellamaa ja

Liiva) ning Ruhnu raamatukogu.

Saaremaa valla kolm raamatukoguhoidjat töötavad kahes raamatukogus Eikla/Kaarma,

Lümanda/Taritu ja Pihtla/Sandla).

Maakonnas on kaks välisteeninduspunkti – Laimjala ja Sakla raamatukogul.

1. jaanuarist 2024 likvideeriti Saare Maakonna Keskraamatukogu Võhma haruraamatukogu.

Kahes raamatukogus töötanud (Mustjala/Võhma) raamatukoguhoidja jätkas Mustjala

raamatukogus 1,0 koormusega. Mustjala raamatukogu kolis Mustjala kooli ruumidesse.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

2023. a lõpus kinnitati Saare Maakonna Keskraamatukogu 5-liikmelise nõukogu koosseis,

mille esimene kokkusaamine sai teoks 2024. a veebruaris. 2024. a toimusid nõukogu

koosolekud neli korda.

Nõukogu kokkusaamistel käsitleti järgmisi teemasid: kollektiivleping, statistika, Bornholmi

õppereisi jätkuna kokku pandav analüüs (kuidas iseteenindust võiks siduda Saaremaa valla

raamatukoguvõrku jne), Saare maakonna raamatukogude rahuloluküsitlus, millest selgusid

kasutajate vajadused (laenutuskapid ka maapiirkondesse, keskraamatukokku tekitada juurde

vaikusekabiine jne) ning Saaremaa valla raamatukogutöötajate palgatase ja palgamudel.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Saaremaa valla raamatukogude arenguvajadused on kirjeldatud

 Saaremaa valla arengukavas 2025-2035

https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/Saaremaa%20valla%20arengukava%202025-2035.pdf

7

 Saaremaa valla kultuuri arengukavas 2021-2030

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4060/3202/0074/Kultuuri%20arengukava.pdf

 2024. a koostatud dokumendis „Saaremaa valla raamatukoguvõrgustiku mudeli

analüüs“ https://www.saaremaavald.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/Saaremaa%20valla%20raamatukoguvorgustiku%20mudeli%20analuus.pdf

Muhu valla raamatukogude arenguvajadused on lühidalt kajastatud Muhu valla arengukavas

2035

https://www.muhu.ee/documents/22617526/24690259/Muhu_arengukava.pdf/311d4a44-

6c04-4d2b-982a-63e1b1b9612b

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 1 210 423 1 251 993 +3,4%

Tööjõukulu* 785 072 816 900 +4,1%

Komplekteerimiskulu 232 555 237 110 +2%

sh KOV-lt 160 521 165 079 +2,8%

sh riigilt 70 141 69 779 -0,5%

sh KuM-ilt 70 141 69 779 -0,5%

sh Ameerika

saatkond

1893 2252 +19%

Investeeringukulu** 0 0 0

sh KOV-ilt 0 0 0

sh riigilt 0 0 0

sh KuM-ilt 0 0 0

Infotehnoloogiakulu 30 902 29 867 -3,3%

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Valjala

Raamatukogu

140. sünnipäeva

tähistamine

Eesti

Kultuur-

kapital

21.08.23–

31.05.24

1000 € 2898 € lõpetatud

Jutuvestmine

koos muusikaga

ja kohtumised

kirjanikega

Eesti

Kultuur-

kapital

01.02.–

29.07.24

600 € 2193 € lõpetatud

8

Hiiu-, Saare- ja

Muhumaa

raamatukogu-

hoidjate

õppereis Võru-

ja Setomaale

Kultuuri-

minis-

teerium,

raamatu-

kogude

arendus-

program-

mi

taotlus-

voor

01.11.23–

31.08.24

6000 € 11 368 € lõpetatud

Toetus

Kuressaare

Ameerika

teabepunktile,

koostöö USA

Suursaatkonna-

ga

USA

Suursaat-

kond

30.09.23–

30.09.24

10 927 € 10 927 € lõpetatud

Vabatahtliku

tööpraktika

juhendamine

Eesti

Töötukas-

sa

Kuressaa-

re

osakond

01.02.24–

01.05.24

315 € 315 € lõpetatud

Õppereis

Bornholmi

raamatukogu-

desse

Taotlus-

voor

„Kohalik

ja

regionaal-

ne

arendus-

võimekus

2022-

2024

Saaremaa

20.09.22–

31.12.24“

01.11.23–

31.12.24

10 500 € 17 000 € Lõpetatud,

projekti esitas

Saaremaa

Vallavalitsuse

arendusosakond

Projektitoetused on raamatukogudele väga olulised, sest tänu projektidele oleme saanud

korraldada erinevaid ettevõtmisi maakonna kultuuri- ja hariduselu pildi rikastamiseks ja selle

läbi laiendada raamatukogude kasutajate ning koostööpartnerite ringi ja pakkuda töötajatele

raamatukogunduslikke teadmisi ja üldkultuurilist silmaringi avardavaid koolitusi ja õppereise

ning võimalust suhelda kolleegidega.

Ameerika Suursaatkonna toetuse eest saime korraldada Ameerika traditsioone tutvustavaid

üritusi, koostada erinevaid näitusi ja väljapanekuid, lastele läbi viia meisterdamistunde ja

soetada keeleõppematerjale ning osta ingliskeelset kirjandust ja tellida perioodikat. 2024. a oli

9

põhirõhk inglise keele õppimisel-õpetamisel (vestlusklubi, inglise keele tunnid väljapool

raamatukogu jne) ning USA kultuuriprogrammidel.

Kultuurkapitali toetuse abil sai Valjala raamatukogu korraldada raamatukogu 140. juubelile

pühendatud ettevõtmisi ning saime kutsuda raamatukogudesse esinema kirjanikke.

Saare maakonna raamatukogutöötajate õppereis Bornholmile ning sealse

iseteenindussüsteemiga tutvumine andsid sisendi ja mõtteid analoogse mudeli

väljatöötamiseks Saaremaa valla raamatukogudele. Reis oli huvitav ja kasulik ning peale

õppereisi koostati analüüs, kus näidati ära ka probleemid, mis praegu veel ei võimalda

Saaremaa valla raamatukogudel iseteenindusele üle minna.

Tänu Kultuuriministeeriumi toetusele saime korraldada õppe- ja kogemusreisi Võru- ja

Setomaale. Ühisseminar Võrumaa Keskraamatukogus ning väiksemate raamatukogude

külastamine andis mõtteid ja ideid igapäevatööks. Kultuuririkkuse aastal tutvumine Seto- ja

Võrumaa kultuuripärandiga laiendas silmaringi. Kindlasti oli oluline ja kasulik ka reisil

osalenud kahe maakonna – Saare- ja Hiiumaa – raamatukoguhoidjate omavaheline kogemuste

vahetamine ning suhtlemine.

2.3 Personal

2024. aastal lõpus töötas Saare maakonna rahvaraamatukogudes 46 raamatukoguhoidjat, sh

43 Saare Maakonna Keskraamatukogus (24 haruraamatukogudes ja 19 Kuressaares). Koosseis

maakonnas oli 40,9.

Täiskoormusega töötas 2024. a maakonna 46 raamatukoguhoidjast 33 ja osalise tööajaga 13

raamatukoguhoidjat (koormusega 0,8 kaks, 0,75 kaks, 0,7 üks, 0,6 kaks ja 0,5 koormusega 6

töötajat). Kolmel kahes raamatukogus (Eikla/Kaarma, Lümanda/Taritu, Pihtla/Sandla)

töötaval raamatukoguhoidjal on koormus kahe raamatukogu peale kokku 1,0.

Raamatukogudes tegutses 2024. a seitse vabatahtlikku. Ameerika Suursaatkonna vahendusel

oli keskkogus 2024. a vabatahtlikena tegevuses kaks Fulbrighti programmi stipendiaati USA-

st, kelle tööülesandeks oli inglise keele õpetamine (s.h vestlusklubid, 1:1 keeleõpe, õpilastega

keeleõpe õpilastele nii koolides, lasteaias kui ka raamatukogus).

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

46 40,9

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Koosseisus 2024. a muutusi ei olnud.

Võhma raamatukogu likvideeriti. Varem 0,2 kohaga Võhma ja 0,8 kohaga Mustjala

raamatukogus töötanud raamatukoguhoidja asus Mustjala raamatukogus tööle 1,0

koormusega.

10

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Maakonna 46 raamatukoguhoidjast 25-l on kõrgharidus (sh raamatukogunduslik kõrgharidus

17 töötajal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 21 (sh raamatukogunduslik

6 töötajal).

Kutsekvalifikatsiooni tunnistus on omistatud 30 maakonna raamatukoguhoidjale.

Üks haruraamatukogu töötaja lõpetas 2024. aastal Tartu Ülikooli Infokorralduse eriala

bakalaureuseõppe. Kaks keskkogu töötajat läbisid Tallinna Ülikoolis mikrokraadiõppe

kursused (koolituste juhtimine, tarbetekstide tõlge).

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 14

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika

ja uuringud

4

Meeskonnatöö ja koostööoskused 8

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 3

Kogude kujundamine ja haldamine 4

Teenuste pakkumine ja arendus 13

Klienditeenindus 5

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Digi- ja meediapädevused 8

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 8

Kultuur ja kirjandus 21

Muu (rahatarkus, esmaabi ABC, vaimne ja füüsiline tervis) 6

Koolitusteemadest olid aruandeaastal fookuses juhtimine, teenuste pakkumine ja arendus ning

kultuur ja kirjandus. Umbes 73% olid veebikoolitused.

15.–16. augustil toimus Kuressaares BibliCamp X suveseminar, mille korraldasid ERÜ

Noortesektsioon ja Saare Maakonna Keskraamatukogu. Keskseks teemaks oli „Vaimne ja

füüsiline tervis“.

Saare maakonna raamatukoguhoidjad osalesid ka mitmetel rahvusvahelistel koolitustel.

 USA teabekeskuste koordinaatorite kohtumine Gruusias Tbilisis „American Spaces

Coordinator`s Subregional Meeting in Tbilisi“ (03.-07.09.24)

 Raamatukoguhoidjate konverents ja workshop „Nordic Libraries Together 2024“

Helsingis Oodi raamatukogus (03.-07.09.24)

 Kaks töötajat osales Erasmuse projektis ja koolitusel „Gamification Trainings for

Librarians“ Leedus Šiauliais. Mõlemalt töötajalt oli seal ka lühiettekanne

(16.-24.09.24)

11

 Raamatukogujuhtide õppe- ja kogemusreis Göteborgi (11.-15.11.2024)

Sakla raamatukogu juhataja kandideeris konkursi korras ning sai võimaluse osa võtta

järgmistest koolitustest:

 Erasmuse projekt „Creative and Critical Mind course“ Hispaanias Malagas

(25.05- 31.05.2024)

 Erasmuse projekt „Õpiränne-töövarjutus Riia Reumaliitu, Läti Rahvusraamatukogu

külastus (arhiivitöö ja vanade raamatute restaureerimise osakonnaga tutvumine)“

(02.07- 07.07. 2024)

 Erasmuse ja Eesti Vabahariduse Liidu projekt „Training course Teacher Wellness &

Coaching: Self-Care Strategies for Success“ ja Paphose Ülikooli raamatukoguga

tutvumine Küprosel Paphoses (25.11-02.12.2024)

 PRIA ja Saarte Koostöökogu projekt „Inspiratsiooni- ja kogemusreis ettevõtjatele ja

kogukonna arendajaile“ San Migueli saarele Assooridel (22.-09.01.2024)

Saare Maakonna Keskraamatukogu korraldas 2024. a maakonna raamatukoguhoidjatele

kümme koolituspäeva ja kolm õppesõitu.

Õppepäevadel käsitleti järgmisi teemasid: „Foto kui visuaalne suhtluskeel“, „Tehisintellekt ja

raamatukogu“, „Biblioteraapia – olemus, rakendusvõimalused ja praktika“, „Esmaabi ABC“,

„Kas, miks ja kuidas tulevikku planeerida? – I, II ja III sammas“, „Oliüks Henno Käo“, „Miks

heiskame hõimupäeval riigilipud?“, „Meie hõimurahvaste rahvausust ja maagiast“ ning oli

kohtumine kirjanike tuuri Sõnaränd autoritega.

Õppe- ja kogemusreisid toimusid Võru- ja Setomaale (koos Hiiumaa raamatukoguhoidjatega),

Mustjala raamatukokku ja Bornholmi saarele (3 vallaametnikku ja 14 Saaremaa valla

raamatukoguhoidjat). Koostöös Saaremaa Vallavalitsusega toimunud õppereisil Bornholmile

tutvuti sealsete raamatukogude töökorraldusega ja õpiti tundma nende iseteenindussüsteemi,

eesmärgiga seda analüüsida ja mõelda, kuidas nähtut rakendada Saaremaa valla

raamatukogudes.

Koolituspäevade ja õppereiside korraldamisel olid partneriteks Eesti Rahvusraamatukogu

(Regina Tagger), TalTech (Tuuliki Tõiste), Kultuuriministeerium, Juunika Koolitus OÜ,

Sotsiaalministeerium, Fenno-Ugria Asutus (Jaak Prozes), Tartu Ülikool (Madis Arukask),

Biblionaut OÜ (Berit Kaschan), Eesti Kirjanike Liit, Võrumaa Keskraamatukogu, Põlva

Keskraamatukogu, Rönne raamatukogu ja Saaremaa Vallavalitsus.

Õppepäevade kavandamisel arvestati raamatukoguhoidja kutsestandardi kompetentsinõuetega

ning raamatukoguhoidjate vajaduspõhiste koolitussoovidega.

Keskkogu poolt pakutud kohapealsete õppepäevade teemade ja korraldusega olid

raamatukoguhoidjad väga rahul. Koolituspäevi ja õppereise hinnati ajakohasteks, harivateks ja

sisukateks. Läbi täiendkoolituste saadi juurde vajalikke teadmisi ja oskusi, mida raamatukogu

igapäevatöös rakendada. Lisaks teadmistele võimaldasid koolituspäevad ja õppereisid suhelda

ja kogemusi vahetada nii oma maakonna kui teiste piirkondade kolleegidega.

Rahvusvahelised seminarid andsid head keelepraktikat ning uusi tuttavaid ja sidemeid

erinevate maade raamatukogudest.

12

Maakonnas kulus koolitustele kokku 18 600 eurot, sh Kultuuriministeeriumilt raamatukogude

arendusprogrammist saadud 6000 eurot.

Raamatukoguhoidjate koolitussoovid edaspidiseks: kirjandus (eri maade kirjandus,

uudiskirjandus, lastekirjandus), kohalik kultuur ning kodukoha pärimuse uurimine ja

talletamine, lastele tundide ettevalmistamine, täiskasvanud puuetega inimestele ürituste ja

koolituste korraldamine, digioskused (erinevate nuti- ja digiseadmete võimalused,

sotsiaalmeedia kasutamist õpetavad koolitused, virtuaalnäituste koostamise koolitus,

praktilised AI koolitused), vanade fotode korrastamine ja säilitamine ning digitaliseerimine,

praktilised projektide kirjutamise koolitused ning soovitakse rohkem infot ka seoses

rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja üle-eestiliste muudatustega raamatukogudes.

Väljaspool Saaremaad toimuvatel koolitustel osalemise teeb keeruliseks suur aja- ja rahakulu.

Varahommikune ühistranspordiühendus mandriga on väga halb. Et Tallinnas kell 10 või 11

algavale koolituspäevale jõuda, tuleb eelmisel päeval kohale minna ja broneerida majutus või

sõita samal hommikul lennukiga, ka siis riskides hiljaks jäämisega.

12 maakonna külaraamatukogu on nädalas avatud vähem kui viis päeva. Lugejatele mõeldes

ei taheta raamatukogu mitmeks päevaks sulgeda. Kõike eelnevat arvestades peavad

raamatukogutöötajad väga oluliseks, et koolituspäevad erinevatel teemadel toimuksid

Kuressaares kohapeal.

13

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Saare maakonna 4 külaraamatukogu asuvad koolihoones, 9 raamatukogu on ühes majas

rahvamaja ja 3 lasteaiaga. 11 raamatukogu majanaabriteks on erinevad asutused ja ettevõtted

(teenuskeskused, külakeskus, kohvik, tööõppekeskus jne).

2024. aastal uuendati Hellamaa raamatukogus osaliselt valgustust ning automaatsed

tulekustutussüsteemid paigaldati Sakla ja Taritu raamatukokku. 2025. aasta jaanuari algul

värviti ja parandati Kuressaare kultuurikeskuse fuajee lagesid ning hoonele paigaldati ise

avanevad ja sulguvad välisuksed. (Saare Maakonna keskraamatukogu asub ühes hoones

kultuurikeskusega.)

Saare Maakonna Keskraamatukogu ruumid (Tallinna 6, Kuressaare) on kasutusel 2002.

aastast. Raamatukogu vajab sanitaarremonti. Ruumide seinad on kulunud, seintes praod ja

lugemissaali katuseakende tihendid vajaksid uuendamist (lasevad läbi tuult ja vihma).

Hoidlates siinidel liikuvad rasked metallriiulid on muutunud ohtlikuks – teise asendisse

liigutades nad ei seisku, vaid vajuvad töötajatele peale.

Suured probleemid on keskkogu kütte- ja ventilatsiooniga. Vaja on korda seada

reguleerimisvõimalused, et raamatukogu ruumides oleks normaalne temperatuur ja jätkuks

õhku. Eriti suveajal on nii lugejatele kui töötajatele tõeliseks katsumuseks kuumus ja

õhupuudus, kuna raamatukogu ruumides puuduvad konditsioneerid.

2025. aastal läheb täielikule renoveerimisele Laimjala mõisahoone, kus praegu asub ka

raamatukogu. Tekib nn teenusmaja, kus paiknevad Laimjala kool, Laimjala teenuskeskus ja

Laimjala raamatukogu. Riigihange on toimunud ja kinnitatud. 2025. a veebruaris alustas

raamatukogu kolimist asenduspinnale. Renoveerimine peaks lõppema 2026. aasta keskel.

Aastail 2025-2026 on Orissaare kultuurimaja kapitaalremont, mille käigus toimub remont ka

Orissaare raamatukogu ruumides. 2025. ootab Orissaare raamatukogu kolimine

asenduspindadele. Koos projekteerimisfirmaga on raamatukogu töötajad kavandanud

raamatukogu remondijärgsete ruumide plaani, sisustust, elektrisüsteemide paigutust jne, et

leida parim võimalik variant uue raamatukogu tarvis. Orissaare raamatukokku on kavas

paigaldada ka iseteeninduslik laenutus- ja turvasüsteem.

Remondivajadus on järgmistel raamatukogudel:

 Abruka raamatukogu – seinte soojustamine, välisseinte värvimine, välistrepp;

 Hellamaa – täielik renoveerimine ja soojustamine;

 Kaarma – põranda lihvimine ja lakkimine, ukse vahetus;

 Liiva – valgustuse, lagede ja põranda uuendamine;

 Pihtla – akende vahetus, katuse kohatine parandus (laseb vihma läbi);

 Randvere raamatukogu – sanitaarremont;

 Ruhnu – katus;

 Sakla raamatukogu – sanitaarremont, värvimistööd;

 Taritu raamatukogu – sanitaarremont, aknalaudade ja uste värvimine;

 Tornimäe raamatukogu – kapitaalremont, valgustuse väljavahetamine, küttesüsteemi

paremaks muutmine;

14

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

0

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

1

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 19

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

15

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

15

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 6

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

12

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 20

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 7

Muu (nimetada) 0

Teisel korrusel asuvatesse maaraamatukogudesse on liikumispuudega inimestel sisenemine

raskendatud. Selliseid raamatukogusid on praegu maakonnas 2 (Kaali, Tornimäe) ning 1,5

korrusel asuv Kaarma raamatukogu.

Keskraamatukogu ruumides on liikumispuudega ja ka ratastooliga inimesel liikumine

võimalik. Olemas on lift ja invatualetid mõlemal korrusel. 2025. a jaanuaris paigaldati

hoonele ise avanevad välisuksed.

Raamatukoguhoidjate hinnangul ei ole siiani liikumispuudega inimeste teenindamisega

probleeme olnud. Kui keegi on abi vajanud, on alati leitud lahendus.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 623 120

Kasutajakoolitus 22 8

15

Digipädevuste alane nõustamine 42 6

Muu (nimetada) 3 1

Koduteenindust pakkusid 19 raamatukogu (sh keskkogu peamaja) 120 inimesele.

Koduteeninduse sagedus sõltus inimeste soovist ja vajadustest. Raamatud ja ajakirjad

toimetasid eakate ja puuetega inimesteni raamatukogutöötajad või toimus see koduhooldusega

tegelevate valla sotsiaaltöötajate vahendusel.

Koduteeninduse kasutajate arv maakonnas kasvas 22 inimese võrra. Koduteeninduse kordi oli

26% vähem, kui eelmisel aastal.

Koduteenindus võimaldab ligipääsu raamatutele ja perioodikale inimestele, kes muidu ei

saaks tervisliku seisundi või transpordi puuduse tõttu raamatukokku tulla. Teenus toetab

nende lugemisharjumuste säilimist, pakkudes harivat ja meelelahutuslikku lugemist ning

aitab vähendada sotsiaalset isoleeritust.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teistele asutustele pakutakse väga erinevaid teenuseid. Raamatukogutöötajad suhtlevad kooli-

ja lasteaiaõpetajatega ning kutsuvad lapsi osalema raamatukogu poolt korraldatavatele

üritustele (kohtumised kirjanikega, tegevused koolivaheaegadel, ettelugemised, lauamängude

mängimine, muinasjutuhommikud, lugemistunnid, näituste ja raamatute tutvustused jne).

Käiakse ka koolides ja lasteaedades kohapeal tutvustamas teenuseid ja kirjandust.

Raamatukogutöötajad korraldavad viktoriine ja raamatututvustusi eakatele, ettelugemisi ja

koos laulmisi, osalevad Naiskodukaitse abilistena projekti „Koome sokkidesse soojust, hellust

ja head soovid“ sokkide kokku kogumisel, on tegevad oluliste riiklike tähtpäevade aktuste

vms korraldamisel ja läbiviimisel.

Keskkogu lasteosakond hoolitseb haigla lasteosakonna raamatukarusselli eest, et seal oleksid

uued raamatud ja ajakirjad. Saaremaa valla sünnikirjade üleandmiseks seatakse valmis

„Pisikese puu“ raamatud. Keskkogu Ameerika teabenurga Fulbrighti stipendiaat viis koolides

läbi inglise keele tunde ning USA-d tutvustavaid üritusi.

Teenuseid teistele asutustele pakkusid Saare Maakonna Keskraamatukogu, Hellamaa,

Laimjala, Metsküla, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pärsama, Salme, Taritu ja Valjala

raamatukogu.

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Kuressaare Ametikool 28 430

Saaremaa Gümnaasium 17 350

Luce Erakool (keskkogu) 28 150

Hariduse Kool (keskkogu) 6 100

Leisi Noortekeskus 2 17

Lümanda Põhikool 29 350

Lümanda Karu-Kati lasteaed 15 271

Lümanda Rahvamaja 2 298

Lümanda Noortekeskus 1 42

16

Muhu Hooldekeskus 4 105

Muhu Lasteaed 2 74

Muhu Põhikool 3 295

Muhu Noortekeskus 4 70

Mustjala Kool 8 61

Orissaare Lasteaed 72 841

Eakate Seltsing Orissaare Hõbe 2 20

Naiskodukaitse Orissaare jaoskond 1 15

Pihtla Kool 3 27

Pärsama Hooldekodu 1 10

Pärsama Lasteaed 7 62

Salme Põhikool 8 120

Salme Lasteaed 10 104

Valjala Lasteaed 2 56

Erinevad ettevõtmised arendavad teenusest osasaajate silmaringi ja teadmisi, suurendavad

lugemishuvi ning pakuvad ka meelelahutust.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0

Raamatukogusüsteem RIKS 28

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 1

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

28

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 1

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 18

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 8

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 5

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

14

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 28

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 27

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

28

Raamatukogus saab värviliselt printida 19

17

Muud teenused (nimetada) 0

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Arvutitöökohti on maakonna raamatukogudes kokku 101, millest 53 arvutit kasutajate ja 48

raamatukogutöötajate käsutuses. Kõik – nii kasutaja- kui töötajaarvutid – on

internetiühendusega.

Saare maakonnas on avalik WiFi võrk 27 raamatukogus, puudub Kaarma raamatukogus.

Jätkus ettevalmistus RFID tehnoloogia kasutusele võtmiseks keskkogus – uued raamatud

markeeritakse RFID koodiga.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Kõigil maakonna raamatukogudel on raamatute tagastamise kastid.

Saare Maakonna Keskraamatukogu raamatukappi oli 2024. aastal 1186 laenutust, so 175

laenutust rohkem kui eelmisel aastal.

Keskkogu lugejaks saab registreerida ka veebis. RIKSWEBis on võimalik pikendada

teavikute tagastamise tähtaega.

2023. aasta märtsikuus ühines Saare Maakonna Keskraamatukogu üleriigilise

laenutusplatvormiga MIRKO.

18

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Komplekteerimispõhimõtted 2024. aastal ei muutunud. Aluseks olid riiklikud suunised ja

28.06.2021 kinnitatud „Saare Maakonna Keskraamatukogu kogude komplekteerimise ja

säilitamise põhimõtted“.

Kõik maakonna rahvaraamatukogud komplekteerivad oma kogud keskraamatukogu kaudu.

Komplekteerimisel lähtutakse lugejate erinevatest vanusegruppidest, nende huvidest ja

vajadustest. Lasteraamatute tellimisel kasutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse

soovitusnimekirju.

Külaraamatukogud saavad keskkogust tellimislehed tavaliselt 1-4 korda nädalas, mille põhjal

teevad oma valikud ise, lähtudes oma rahalistest võimalustest ning arvestades oma

raamatukogu teeninduspiirkonna eripära (kooli või lasteaia olemasolu, piirkonnas asuvad

asutused, suvitajate soovid jne).

Tellimused tehakse hulgiladudest (Apollo, Rahva Raamat) ja otsetellimused kirjastustest

(Varrak, Ersen, Ühinenud Ajakirjad) ning kirjanikelt. Keskraamatukokku jõuavad teavikud

ladudest 3-5 korda nädalas. Teavikute saabumine Kuressaarde toimus tavaliselt tarnijate kulul.

Peamised tarnijad olid hulgilaod Rahva Raamat, Apollo, Varrak ja Eram Books.

Vajadusel tõi raamatupakid Tallinnast ära Saaremaa Vallavalitsuse auto või tellisime

majandusvedude teenust AS-lt Tehtal. Tavaliselt ühildati teavikute transport näituste vms

Tallinnast toomise või sinna tagasi viimisega.

Saare Maakonna Keskraamatukogu komplekteerib, arvestab ja töötleb teavikuid, peab

arvestust komplekteerimissummade üle, koostab saatelehed ja pakib teavikud transpordiks

külaraamatukogudesse. Raamatupakkide toimetamise reeglina kaks korda kuus – mõnel kuul

ka sagedamini – külaraamatukokku organiseerivad külaraamatukogude juhatajad ise.

Maaraamatukogud kasutavad ka keskkogu laenutuskappi, et oma raamatupakk vajadusel kätte

saada keskkogu lahtiolekuajast olenemata. 2024. aastal läksid raamatupakid

külaraamatukogudesse 20 korral. Keskraamatukogu peamaja lugejateni jõuavad uued

raamatud komplekteerimisosakonnast igal tööpäeval.

Saaremaa vald andis 2024. a teavikute soetamiseks elaniku kohta 3,41 € (2023 –3,42 €),

Muhu vald 3,53 € (2023 – 3 €) ja Ruhnu vald 19,94 € (2023 – 16,57 €).

Kultuuriministeeriumi toetus teavikute (sh kultuuriperioodika) soetamiseks elaniku kohta oli

2,03 €.

USA saatkonna toetus keskraamatukogu Ameerika teabepunktile raamatute ostmiseks ja

perioodika tellimiseks oli 2252 € (2023 – 1893 €).

19

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kogude keskmine ringlus maakonnas oli 2024. aastal 0,8 (aastal 2023 oli ringlus 0,7).

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kogude täiendamisel oli endiselt esikohal Eesti autorite ja Eesti kohta ilmuva kirjanduse,

samuti lastekirjanduse ning oma piirkonna kodulooliste trükiste soetamine. Olulisel kohal oli

ka teatmeteoste ja teadmiskirjanduse ning väärt tõlkekirjanduse tellimine.

Hangitud väljaannete arv elaniku kohta oli 0,3 nagu eelmiselgi aastal.

Ostetud raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 2024. aastal maakonnas 14,46 eurot (2023 – 15

€). Raamatutele kulus maakonna komplekteerimiskuludest 79,2% (2023 – 80,2%).

Komplekteeriti ainult trükitud raamatuid.

2024. a tuli Saare maakonna raamatukogudesse raamatuid juurde 12961 eksemplari, mis on

955 eksemplari vähem kui eelmisel aastal. Juurdetulnud eksemplaridest olid 11 881 ostud

(2023 –12 006) ja 1080 annetused (2023 – 1910). Nimetusi lisandus 3936 (2023 – 3426).

Võõrkeelseid raamatuid lisandus 820 eksemplari. Ameerika saatkonna toetusega osteti

keskkokku 120 ingliskeelset raamatut (2023 – 75), sh ilukirjandus ning enamasti turismi,

majandust, kunsti, keeleõpet, moodi ja turundust käsitlevad teosed.

Maakonda juurdetulnud raamatutest 9825 eksemplari (2023 – 10 221), s.o 75,8% oli laste- ja

ilukirjandus.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Maakonnas tervikuna telliti perioodikat 48 355 euro eest (2023 – 44 866 €), mis moodustas

20,4% kogu komplekteerimissummast (2023 – 19,3%). Saare maakonna raamatukogudele

riigilt kogude komplekteerimiseks saadud toetusest kasutati kultuuriperioodika tellimiseks

2942 eurot.

Kogu Saaremaa valla raamatukogude (keskkogu ja harukogud) perioodika telliti 2024. aastal

keskkogu vahendusel, arvestades haruraamatukogude soove. Ameerika saatkonna toetusega

osteti keskkokku 6 nimetust ingliskeelseid ajakirju (sh majandust, poliitikat, teadust, turismi,

sisekujundust ja moodi käsitlevad ajakirjad).

Maakonda tuli juurde 150 aastakäiku ajalehti ja 533 aastakäiku ajakirju.

Keskkogus Kuressaares oli võimalik lugeda 103 nimetust ajakirju ja 17 nimetust ajalehti.

Eesti päevalehed on keskkogus veebiligipääsuga, samuti Õhtulehe ja Delfi ajakirjaväljaanded

ning Juridica ja Saarte Hääl.

20

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviste ja muude teavikute ostud kokku moodustasid kogu maakonna

komplekteerimissummast 0,4% .

Auviseid tuli maakonna raamatukogudesse juurde 12 (2023 – 16), millest 6 olid annetused.

Raamatukogude kasutajate huvi auviste vastu on väike ning seetõttu on nende

komplekteerimine vähenenud.

Muid teavikuid lisandus maakonna raamatukogudesse 70 (2023 – 75), kaks neist olid

annetused. Valdavalt on need erinevad lauamängud, mis on jätkuvalt raamatukogude

külastajate hulgas väga populaarsed.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemeid ei komplekteeritud.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal kogude juurdekasvust oli 8,3%. Peamised annetajad olid RaRa

Hoiuraamatukogu, Kultuurileht SA, Jaapani Suursaatkond Eestis, Martha Hubbard ja

kohalikud inimesed.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Maakonna raamatukogude kogudest kustutati 13747 raamatut (2023 – 12 541), 498 ajakirja

aastakäiku (2023 – 40), 4 auvist (2023 – 63) ja 2 elektroonilist teavikut.

Inventuure 2024. aastal ei toimunud.

21

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Muhu ja Saaremaa valla raamatukogude lugejaküsitlused toimusid 2023. aasta lõpus ning

analüüsid jäid 2024. aasta algusesse. Oktoobris 2023. a korraldas Saaremaa Vallavalitsus

rahvaküsitluse. Üldise rahulolu kohta küsiti nii üldist arvamust kui ka hinnangut iga valla

teenuse kohta eraldi. Rahuloluküsitluses said Saaremaa valla teenustest viie punkti skaalal

kõrgeimad hinded raamatukogud (4,2 punkti), järgnesid avalik kord ja turvalisus (4),

lasteaiaharidus (4) ja kooliharidus (3,8).

2023. aasta lõpus tegid lugejate rahulolu-uuringu Muhu valla Hellamaa ja Liiva raamatukogu.

Küsitlusele vastajad olid Muhu valla raamatukogude teavikute valikuga väga rahul.

Raamatukogude asukohta ja ligipääsetavust peeti heaks. Mainiti, et töötajad on väga toredad

ja kompetentsed. Kiideti raamatukogude vahelist head koostööd.

Saaremaa valla raamatukogude lugejate rahulolu-uuring toimus ajavahemikus 20.11.-

31.12.2023.

Uuring Saaremaa valla raamatukogude kohta andis ülevaate kohaliku kogukonna

lugemisharjumustest ja raamatukogude külastamise mustritest. Kõige enam osalejaid oli

vanuses 40-49 aastat, näidates sellega, et see vanuserühm on aktiivne raamatukogu külastaja.

Selgus, et inimesed eelistavad tavaliselt külastada oma piirkonna raamatukogu. Huvitav oli

näha seoseid erinevate raamatukogude vahel – näiteks Orissaare, Tornimäe, Laimjala ja Muhu

valla raamatukogude külastajad tihti kattusid.

Kokkuvõtvalt näitas tagasiside, et külastajad hindavad kohalikke raamatukogusid olulisteks

kogukonnakeskusteks ning soovivad mitmekesiseid teenuseid – üritusi, koolitusi ja

kirjanikega kohtumisi, laenutuskappe ning vaikse töö kabinette ja et osad haruraamatukogud

oleksid nädalas rohkematel päevadel avatud.

Samuti on märgatav rahulolu personali sõbralikkuse ja teenuste kvaliteediga. Kriitika

keskendus enamasti ruumide remondivajadusele.

Liiva raamatukogu viis läbi väikse küsitluse lasteaia- ja klassiõpetajate seas Lugemisisu

programmi kohta, et selgitada välja rahulolu pakutavate teematundidega ning küsiti ka, kas

neil on soov jätkata. Kõik küsimused said 100% positiivse tagasiside.

Orissaare raamatukogu kavatses raamatukogu lahtiolekuaegu muuta. Paari nädala jooksul

viidi läbi suuline lugejaküsitlus, eesmärgiga välja selgitada, mis päeval võiks raamatukogu

pikemalt lahti olla ja kas piisab ühest päevast. Lugejate soovidega arvestati raamatukogu

lahtiolekuaegade muutmisel.

Küsitluste tagasiside annab ülevaate kasutajate hinnangust praeguste teenuste kohta ning

näitab kätte need ettevõtmised ja teenused, mida kasutajad ootavad ja vajalikuks peavad ning

mille realiseerimisele raamatukogud peavad tähelepanu pöörama ja mida võimaluste piires

ellu viima.

22

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Saare maakonna raamatukogude rahuolunäitaja oli 9,72, mis on samal tasemel kui Eesti

keskmine. Uuringu küsimustele vastas maakonnas kokku 213 inimest, mis ei ole just suur arv.

Ilmselt mõjutas vastajate hulka ka just hiljuti toimunud Saaremaa valla küsitlus teenuste kohta

ning Saaremaa valla ja Muhu valla raamatukogude lugejaküsitlused.

Vastajatele meeldisid sõbralikud ja abivalmis töötajad, kes oskavad kirjandust soovitada nii

lastele kui täiskasvanutele ning tunnevad kohaliku rahva lugemissoove. Kiideti mitmekülgset

raamatute ja perioodika valikut. Oluliseks peeti, et raamatukogus saavad IT-tuge need, kellel

ei ole kodus arvutit ja puuduvad oskused e-toimingute tegemiseks. Rõhutati, et raamatukogu

on kogukonna kokkusaamise koht, kus toimuvad vahvad üritused. Väga positiivseks peeti

raamatute tagastuskasti olemasolu.

Oldi rahul avarate ja hubaste raamatukoguruumidega. Raamatukogude lahtiolekuaegu peeti

sobivateks.

Mõnede raamatukogude puhul mainiti remondivajadust. Hellamaa raamatukogule sooviti

rohkem ruumi. Märgiti, et teisel korrusel olevatesse raamatukogudesse on vanematel

inimestel raske minna (Kaali, Tornimäe). Sooviti, et Lümanda raamatukogu võiks olla avatud

viiel päeval nädalas. Oodatakse raamatulaenutuskappe. Peeti vajalikuks, et rohkem oleks

erinevates kanalites infot raamatukokku jõudnud uute raamatute kohta.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Hõlve oli Saare maakonnas 2024. aastal 30,9% (2023 – 33,8%).

Välisteeninduspunktid on kahel külaraamatukogul – Laimjala ja Sakla. Laimjala

teeninduspunktis Saarekülas ja Sakla teeninduspunktis Kallemäe koolis on võimalik

lugemisvara laenutada neljapäeviti.

Koduteenindust pakkusid 19 raamatukogu (sh keskkogu peamaja). Tagastuskastid on kõigil

Saare maakonna rahvaraamatukogudel. Keskkogu lugejad Kuressaares saavad kasutada ka

raamatukappi.

Väga aktiivset kasutust leiab keskkogu lugemissaali vaikse töö kabinet. Kabiinis töötatakse

sülearvutiga (Zoom jm keskkondade kasutamine, kus on vaja rääkida), on õpetaja-õpilane

eratunnid, loetakse raamatut ja tehakse rühmatööd. Kuigi kabiin on mõeldud kahele

inimesele, mahutab see tegelikult neli inimest.

Sagedasti kasutavad kabiini kohaliku omavalitsuse (eriti sotsiaaltöö valdkond) töötajad

klientidega privaatsete kohtumiste läbiviimiseks. Jätkuv on ka kooliõpilaste suur huvi. 2024.

a oli umbes 1800 vaikuse kabiini külastust.

Aina enam kasutatakse raamatukogusid kaugtöö tegemiseks. Mitmed haruraamatukogud tõid

esile vajaduse individuaaltöö ruumi järele.

2024. a pakkusid Omniva lepingulisena postiteenuseid Mustjala ja Salme raamatukogu.

23

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Saare maakonna rahvaraamatukogudes on tagatud elanikele juurdepääs avalikule teabele.

Kasutajate käsutuses on 53 arvutit (kõik internetiühendusega), sh Kuressaares 15 arvutit.

WIFI leviala on 27 maakonna rahvaraamatukogus, puudub Kaarma raamatukogus.

Internetipunktide kasutajad külastasid põhiliselt internetipanka, sotsiaalmeedia kanaleid,

infoportaale, e-notarit, ajalehtede võrguväljaannete lehekülgi ning osteti praami- ja

lennupileteid, telliti kalastuslubasid, vaadati e-posti, digiallkirjastati dokumente jne. Palju

kasutati ka printimisteenust.

Väga oluline on raamatukoguhoidjate osa lugejate abistamisel e-teenuste kasutamisel

erinevates keskkondades. Raamatukoguhoidjad tunnistavad, et väga paljud inimesed vajavad

abi. AIP-i arvuteid kasutati ka kaugtöö tegemiseks.

Murekohaks on AIP-i arvutite vanus. Uusi AIP-i arvuteid 2024. a maakonda ei ostetud.

2024. aastal oli keskraamatukogu internetipunkti külastusi Kuressaares 5197, mis on 8,3%

vähem kui eelmisel aastal, haruraamatukogudes on jäänud endisele tasemele.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

10612 10654 +42

Lugejate hulk on saadud uue metoodika järgi, mis on erinev varasemate aastate omast.

Kasutajate arvust olid 24% lapsed.

Raamatukoguhoidjate arvates on vaatamata uuele kasutajate statistilisele arvestusele siiski

oluline teada ja fikseerida ka iga haruraamatukogu aasta jooksul registreeritud lugejate arv.

See number näitab ju, kui palju inimesi kasutavad just nimelt seda raamatukogu ja on selle

käekäigust huvitatud. Ka kohalik omavalitsus soovib teavet, kui suur on ühe või teise

raamatukogu kasutajate hulk.

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

173 954 176 928 +2974

Maakonnas tervikuna

 külastusi oli rohkem 1,7%

 külastusi elaniku kohta oli 5,1 (2023 –5)

24

Raamatukoguhoidjate hinnangul toovad huvitavad üritused ja kasutajakoolitused külastusi

juurde.

5.3.5 Laenutused

 kojulaenutuste arv vähenes 2,1%

 kojulaenutusi elaniku kohta 6,8 (2023 – 6,9)

 laenamissagedus 27,3 (2023 – 24,9)

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

291 279 290 826 -453

Tabelis on koju- ja kohallaenutused kokku liidetud.

Kõigist laenutustest olid kojulaenutused 80,1% (2023 – 81,7%)

 Maakonna raamatukogude kojulaenutustest olid 85,4% raamatud (2023 – 84,6%),

perioodika 14,4% (2023 – 15,1%) ja auvised ning muud teavikud 0,2% (2023 – 0,3%)

 Ilukirjanduse osakaal raamatute kojulaenutuste hulgas maakonna raamatukogudes oli

77,2% (2023 – 76,3%)

 Kojulaenutustest moodustas võõrkeelne kirjandus 1% nagu eelmiselgi aastal.

5.3.6 MIRKO teenus

2023. aasta märtsikuus ühines Saare Maakonna Keskraamatukogu üleriigilise

laenutusplatvormiga MIRKO. 2024. aastal tehti kokku 153 tellimust (2023 – 160 tellimust)

ning laenutati 619 raamatut (2023 – 344 raamatut). Laenutatud raamatute teemad on väga

erinevad. Enam telliti psühholoogiat, meditsiini, eneseabi, majandust ja investeerimist

käsitlevaid raamatuid. On soovitud ka koolide soovituslikku kirjandust, kuid seda keskkogu

välja ei laenuta.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Keskkogu Kuressaares tellis raamatuid pea kõigist ESTER-s olevatest suurematest

raamatukogudest. Maaraamatukogud esitasid välis RVL-i tellimusi harva.

RVL välja 68

RVL sisse 207

Harukogude omavaheline ning keskkogu ja harukogude vaheline raamatute laenutamine on

väga oluline ja päris mahukas töölõik, sest kõiki teoseid kõikidesse raamatukogudesse tellida

ei ole vajadust. Selle teenuse kaudu saavad aga lugejate lugemissoovid täidetud.

Maakonnasiseselt toimub raamatute kättesaamine ja tagastamine raamatukogutöötajate

25

vahendusel või sõprade-tuttavate abiga. Lugejatel oli võimalik oma raamatud kätte saada ka

keskkogu laenutuskapist.

Laenutused harukogude, harukogu ja keskkogu vahel

välja 618

sisse 1161

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

5948 4985 -963

Päringuid registreeriti 2024. a maakonna raamatukogudes kokku 4985, s.o 16% vähem kui

varasemal aastal. Ilmselt on jäänud osa neist igapäevatöö käigus ka registreerimata.

Valdavalt olid need teemapäringud ning väga erinevatest valdkondadest. Küsiti palju praktilisi

asju – kuidas teha aktsiate müüki pangas, kuidas ja millal õunapuud maha saagida, otsiti

laulusõnu ja luuletusi jne. Hulk päringuid oli rahvariiete kohta, tunti huvi kodulooliste

andmete ja isikute vastu (nt vanade fotode järgi Saaremaa kirikute määramine, Valjala

apteeker Ballen jne).

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Hellamaa ja Liiva raamatukogu juhatajad etendasid koostöös Muhu valla kultuurijuhiga

naljapäeval raamatu „See juhtus raamatukogus: tõestisündinud lugusid“ ainetel sketše. Need

filmiti ja postitati Youtube kanalisse.

Hellamaa raamatukogu juhataja koostas Kahootis ja Interactys Eesti saarte laste

pärimuspäevadel osalejate tarvis interaktiivsed muhu keele õppekaardid.

Mõlemad virtuaalettevõtmised on järelvaadatavad ning järelvaatamisi on olnud üle 400 korra.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☐ Ruumirent

☐ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): skannimine

26

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Laste lugemisharjumuste kujundamise peamisteks eeldusteks on lapsi köitvate teavikute

olemasolu raamatukogus ja erinevate ürituste korraldamine ning seejuures koostöö tegemine

kohaliku kooli, lasteaia, rahvamaja ja noortekeskusega. Raamatukoguhoidjate hinnangul on

lastetööd hea teha, kui lasteaed ja kool asuvad lähedal ning on koostööst huvitatud.

Maaraamatukogudel, mille teeninduspiirkonnas ei ole kooli ega lasteaeda, on laste

lugemishuvi tõstmiseks erinevate ettevõtmiste korraldamine keeruline. Selliseid

raamatukogusid on maakonnas üheksa.

Maakonna lugejate üldarvust 24% olid lapsed. Laste külastused moodustasid 24,3% kõigist

külastustest (2023 – 24,4%) ning kojulaenutused 10,3% (2023 – 10,1%).

2024. a lastele toimunud:

 näitused ja väljapanekud maakonnas kokku 210 (2023 – 163)

 laste ürituste arv maakonnas kokku 324 (2023 – 324)

 laste rühmakoolitused maakonnas kokku 224 (2023 – 213)

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

2560 2554 -6 42366 42997 +631 24114 23889 -225

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noorsookirjanduse komplekteerimispõhimõtted ei muutunud. Eelistati eesti

algupärast laste- ja noorte- ning teabekirjandust ja väärt tõlkekirjandust. Oluline oli

„Lugemisisu“ projekti kaudu saadud raamatute hulk.

Sihtrühma ootused on enamasti seotud koolide soovitusliku kirjandusega. Analüüse tehtud ei

ole, kuid otsused lähtuvad igapäevasest nõudlusest tulenevalt läbi praktilise laenutustöö.

Valiku teeb komplekteerimisosakond, arvestades keskkogu lasteosakonna ja

maaraamatukogude töötajate soovide ning ettepanekutega.

Laste- ja noortekirjandust osteti maakonda kokku peaaegu sama hulk eksemplare kui eelmisel

aastal 2875 eksemplari (2023 – 2882 eksemplari), millele kulutati 31 623 eurot (2023 –

30 398 eurot).

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektiga „Lugemisisu“ on liitunud 10 Saare maakonna

raamatukogu (Saare Maakonna Keskraamatukogu ning Aste, Kärla, Liiva, Lümanda,

Orissaare, Salme, Tornimäe ja Valjala raamatukogu). Raamatukoguhoidjate arvates on

programm aidanud kaasa laste lugemishuvi tõusule.

27

Peamised teemad ja ettevõtmised lastele

 Kultuuririkkuse aasta

 Muhu nädala üritus Muhu Lasteaia siilide rühmas – muhu rahvariided, keel,

lastelaulud ja -tantsud (Hellamaa)

 Ida-Saaremaa ja Muhu lastekaitsepäev ja jõulumaa „Erinevate rahvaste

jõulutraditsioonid“ koos töötubadega (korraldajad – Ida-Saaremaa ja Muhu

rahvamajad, noortekeskused ning Laimjala, Orissaare, Tornimäe, Hellamaa ja

Liiva raamatukogu)

 Ukraina, Mehhiko ja Eesti lasteraamatute illustraatorite näitused (keskkogus)

 Loodus, keskkond

 Ena Mets kõneles teemal „Loodus – minu kodu“ (Lümanda)

 Prügiteemalised näitused „Kas Läänemeri jääb meiega?“ ja „Lähme nulli“.

Üks näitus käsitles Läänemere ja teine meie igapäevase olmeprügi teemat.

Esmakordselt liikus näitus siseruumidest linnaruumi, mis tegi selle noorte

jaoks huvitavaks ja põnevaks. Koolide ja lasteaedade huvi teema vastu oli väga

suur. Näitusi tutvustati sadadele lastele. Lisaks tegid lapsed ise oma nn

prügipäevikud – kes kuidas sorteerib või märkab või koristab ning mis mõtteid

see temaatika tekitab

 Kirjandus, lugemine, ettelugemine

 Nukitsa konkursi raamatute tutvustamine nii lasteaia- kui koolilastele

 Külas olid lastekirjanikud – Kadri Lepp (Lümanda, keskkogu), Hugo Vaher

(Kärla, Lümanda, keskkogu) ja Ilmar Tomusk (Liiva)

 Üle-eestiline lugemistund „Raamatukogust väljas“ Kuressaare raekoja

päikeseterrassil kolme lasteaia lastele (keskkogu)

 Ettelugemispäev erinevate rahvaste lugudega nii lasteaedadele kui nooremale

koolieale (keskkogu)

 Ettelugemise võistlus Saare maakonna 4. klasside õpilastele

 Reena Vallau esitles oma raamatut „Väike Miia“ (Metsküla)

 Saaremaa neidude I lugemisöö (Laimjala)

 Suvine lugemisbingo (Orissaare)

 Algklasside luuletund ja etluskonkurss (Orissaare)

 Pokude tutvustamine ja laste kutsumine Ida-Saaremaa ja Muhumaa laste

tantsu- ja laulupeole. Programmiga käidi läbi Ida-Saaremaa ja Muhu lasteaiad

(Orissaare)

 Muinasjutu töötuba Pöide ja Orissaare lasteaedade üritusel „Tere sügis!“

(Orissaare)

 Eesti keel, emakeelepäev

 Külas olid Piret Päär ja Kulno Malva (Laimjala, Kuressaare)

 Emakeelepäeva luulehommik Muhu lasteaias (Hellamaa)

 Eesti keele teemaline orienteerumismäng perepäeval (Lümanda)

 Kirjutamine, omalooming

 Etendati omaloomingulist näidendit „Metshaldjas ja päkapikupere“ (Lümanda)

28

 Kohtumine Justin Petronega „Kirjutamise protsess, mille tulemusena sünnib

raamat“ 8. ja 9. klassile (Salme)

 Osalemine Noorte RÖÖMuFestivalil 2024 ajakirja tegemise kolme

loovkirjutamise töötoa korraldamisel, mille tulemusena valmis festivali ajakiri.

Töötoad viis läbi Kätlin Vainola (Orissaare)

Orissaare raamatukogu kuulub Orissaare Noortelinnaku koosseisu. Orissaare

Noortelinnak koondab asutusi, mille tegevus on suunatud noortele. Koos

viiakse läbi RÖÖMuFestivali jm. Tänavune festival tutvustas erinevaid

kultuure, pakkus võimalusi nii füüsiliseks kui loominguliseks tegevuseks.

Tornimäe raamatukogu korraldas raamatukoguringi laagri. Olid Muhu noortekeskuse, Muhu

põhikooli, Muhu muuseumi, Hellamaa raamatukogu, Hellamaa külakeskuse ja Liiva

raamatukogu ühisprojektid „Vastlarull“ ja „Munarall“.

Hellamaa raamatukogu juhataja koostas Kahootis ja Interactys Eesti saarte laste

pärimuspäevadel osalejate tarvis interaktiivsed muhu keele õppekaardid.

Valjala raamatukogu korraldas lastele liivajoonistuste õpitoa. Abruka raamatukogus oli kaks

kunstipäeva lastele, mille viis läbi Hispaaniast pärit õpetaja. Jätkuvalt olid raamatukogudes

populaarsed lastele korraldatud meisterdamistunnid koos juhendajaga.

2024 aasta tõi keskkogule uue lugemiskoera – Luna, tänu kellele saavad teoks kauaoodatud

teraapiaseansid lugemis- ja esinemishirmudega lastele. Koerajuhiks on logopeedina töötav

pedagoog.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

(Tabelis on toodud näituste, ürituste ja rühmakoolituste arv kokku.)

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

1365 1372 -7

2024. aastal oli maakonna raamatukogudes kokku 412 näitust ja väljapanekut, (2023 – 471)

ning toimus 660 üritust (2023 – 624), millest võttis osa 16 208 inimest (2023 – 14 848). Oli

300 rühmakoolitust (2023 – 270), osalejaid 4360 (2023 – 3915).

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 322

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 25

Lugejamängud ja -võistlused 52

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 102

Kunsti- või käsitöönäitused 64

Kontserdid või muusikasündmused 16

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 15

Üldharivad loengud ja töötoad 545

29

Muud (inglise keele vestlusklubi, ekskursioonid raamatukogus,

keskkonnateemalised näitused ja üritused jm)

231

Paljudele inimestele on raamatukogu ainuke kultuuriasutus, mida külastatakse. Seetõttu omab

suurt tähtsust, mida ja missuguseid võimalusi raamatukogud vaba aja veetmiseks ja

enesetäiendamiseks pakuvad.

Pakkudes kogukonna liikmetele võimalusi osaleda erinevates ettevõtmistes, saame tuua

vaheldust nende igapäevaellu, avardada silmaringi, võimaldada kokku saada vanade

sõpradega, leida uusi tuttavaid jne. Eriti tähtis on see vanematele inimestele, et lihtsalt koos

olla ja kodust välja saada. Üldkokkuvõttes tõstame seeläbi inimeste elukvaliteeti.

Aasta jooksul kohtusid raamatukogudes lugejatega nii kirjanikud kui muude elualade

inimesed. Mandrilt esinejate kutsumisel tegid raamatukogud koostööd. Planeeriti nii, et oma

ühe Saaremaal käigu ajal saaks kutsutu olla külaliseks mitmes raamatukogus. See oli

autoritele mugavam ja raamatukogudele rahaliselt soodsam.

Raamatukogude külalisteks olid Villu Kangur (Hellamaa, Liiva), Olavi Antons (Hellamaa,

Metsküla, Orissaare), Kadri Lepp (keskkogu, Lümanda), Kätlin Vainola (Orissaare), Justin

Petrone (Salme) ja Hugo Vaher (keskkogu, Kärla, Lümanda). Kirjanike tuuri Sõnaränd

raames olid keskkogus esinemas Kadri Kõusaar, Piret Jaaks ja Kalju Kruusa.

Jutuhommikul ja -õhtul Kärla ning Lümanda raamatukogus sai kuulata Ena Metsa lugusid.

Keskkogus ja Laimjala raamatukogus olid esinemas Piret Päär ning Kuno Malva. Salme

raamatukogus oli kohtumine Piret Kaldaga.

Toimus mitmeid raamatuesitlusi. Reena Vallau esitles oma esimest lasteraamatut „Väike

Miia“ Metsküla raamatukogus. Hellamaa raamatukogus oli Jaan Tamme raamatu „Saaremaa

ja Muhu linnused“, Maris Tammsalu luuleraamatu „Ühe armastuse lugu“ ning Rain Suurkivi

raamatu „Muhu luod“ esitlus.

Muhus toimunud tõlkijate suvepäevadel andsid Hellamaa, Liiva ja Orissaare

raamatukoguhoidjad ülevaate tõlkekirjanduse laenutamisest raamatukogus ning kuulsid ka

tõlkijate argimuredest ja rõõmudest.

Kultuuririkkuse aasta üks olulisemaid sündmusi olid keskkogus korraldatud „Eri rahvuste

kirjanduskohvik“, kus oli võimalik kohtuda Saaremaal elavate eri rahvusest inimestega ning

kuulata mõnda teksti nende emakeeles. Üritus toimus koostöös maakonna rahvakultuuri

spetsialistiga.

Hõimupäevade aegu olid keskkogus Jaak Prozese ja Madis Arukase loengud hõimurahvastest

ning näitus „Soome-ugri rahvaste kirjalikud eeposed“. Taritu raamatukogus kohtuti Hiiumaa

Käina raamatukogu hiiu keele ringi liikmetega.

Keskraamatukogus toimus folklorist Jaan Sudaku loeng-vestlus „Unenäod eesti

rahvapärimuses“.

Ajaloohuvilistele pakkus suurt huvi keskkogus toimunud 1940ndate suurpõgenemisele

pühendatud Vabamu online näituse „Vabaduse tuuled“ tutvustamine näituse koostajate Lisa

30

Trei ja Eda Schank Tamkivi poolt. Abruka raamatukogu juhataja aitas korraldada

ülemaailmset abrukalaste kokkutulekut.

Väga laia vastukaja said Kuressaares eksponeeritud prügiteemalised mahukad näitused

„Lähme nulli“ ja „Kas Läänemeri jääb puhtaks?“. Väga suur hulk Saaremaa õpilasi sai

osaleda nn prügi ja taaskasutuse teemat käsitlevatel üritustel, mis aitas tõsta teadlikkust ja

teadvustada teema olulisust meie igapäevaelus.

Raamatukogude juures jätkasid tegevust Orissaare kirjandussõprade klubi, Salme

keskpäevaklubi, Lümanda kirjandusklubi, Hellamaa keskomingupidajad, Taritu memme-taadi

raamatuklubi, seltsing Kärla Käbid, Sakla Külaarenguselts, Tornimäe raamatukogu

kudumisring ja Torgu raamatukogu kohvikklubi. Eikla raamatukogu juures tegutsesid

täiskasvanute ja laste käsitööringid, Kõrkvere raamatukogus käisid koos Kõrkvere Seltsi

liikmed.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

1221 884 -337

2024. aastal viidi maakonna raamatukogudes läbi 584 (2023 – 951) individuaalkoolitust.

Rühmakoolitusi oli 300 (2023 – 270), milles osales 4360 (2023 – 3915) inimest.

Raamatukogud võtsid ka 2024. aastal osa ETKA Andras korraldatud üle-eestilisest

täiskasvanuhariduse sündmusest „Õpitund“.

Kasutajakoolituste sihtrühmade ja ka teemade osas muutusi ei olnud. Individuaalkoolituste

sihtrühm olid endiselt täiskasvanud vanuses 50+. Õpetust ja abi vajatakse kõige enam e-

keskkonnas toimetamisel (terviseportaal, digiregistratuur, arsti aegade otsimine, perioodika

tellimine, arvete maksmine internetis, töövõimetoetuse taotlemine, tuludeklaratsioonide

täitmine, e-posti aadresside tegemine, elektrilepingud, ID-kaardi sertifikaadi uuendamine,

digilugu.ee, Rikswebi kasutamine, e-äriregister, e-notar, e-kinnisturaamat, Goodreadsi

keskkonna kasutamine jne).

Rühmakoolituste arvus sisalduvad ka kõik raamatukogude poolt korraldatud mingeid teadmisi

või oskusi pakkunud ettevõtmised (meisterdamistunnid lastele, käsitöökoolitused,

mälutreeningud, keelekoolitused jm).

Rühmakoolituste peamine sihtrühm on õpilased ja lasteaia vanema astme lapsed, kellele

tavaliselt tutvustatakse raamatuhoiu põhitõdesid, raamatute paigutust riiulil,

elektronkataloogi, raamatukogu kasutamise korda jne. Jätkuvalt olid väga populaarsed

raamatukoguhoidjate ja õpetajate jt juhendamisel toimunud lastele mõeldud

meisterdamistunnid. Jätkusid Lugemisisu programmi teematunnid.

Hellamaa raamatukogu koostas noortele virtuaalkoolituse muhukeelsete sõnade õpetamiseks

Kahootis ja Interactis.

31

Sakla raamatukogu korraldas täiskasvanutele käsitööalaseid ja toiduvalmistamise töötubasid,

Metsküla raamatukogu rühmatreeninguid ja mägimatka ABC koolituse.

Keskkogu lasteosakonna töötajad pakkusid tegevusi ka hoolekandeteenuste keskuse asukatele

(täiskasvanud). Koos meisterdati helkureid, mängiti raamatubingot ja tutvustati arvutiga

töötamise võimalusi. Nende ürituste puhul tundsid töötajad paraku vajakajäämisi oma

oskustes ja teadmistes selle sihtgruppiga suheldes. Uute eesmärkidena tuleb mõelda vastava

temaatikaga koolituste peale.

Merily Porovardi juhendamisel toimus aasta jooksul keskkogus viis kirjutamise töötuba. Anu

Vahter viis läbi kaks mälutreeningu näidistundi.

Keskkogu Ameerika teabenurga korraldusel oli kokku 133 üks-ühele inglise keele tundi ja 9

inglise keele vestlusklubi tundi. Nii üks-ühele õppijate kui vestlusklubis osalejate arv on

võrreldes eelmise aastaga pea kahekordistunud. Toimus üheksa inglise keele tundi Luce

koolis, üks inglise keele tund Ukraina õpilastele, meediakirjaoskuse ja ingliskeelsete

dokumentide koostamise tunnid jm ametikooli ja gümnaasiumi õpilastele. Oli kolm

meediakirjaoskuse loengut ja rühmatööd Hiiumaa Gümnaasiumi õpilastele. Ameerika

kultuuri, ajalugu, vaatamisväärsusi, traditsioone ning poliitikat tutvustavad tunnid ja

rühmatööd ning keeleõppetunnid viis läbi Fulbrighti stipendiaat.

Tagasiside koolitustele on olnud positiivne.

5.5.2 Koostööpartnerid

Maakonna raamatukogud tegid koostööd oma piirkonna teenuskeskuste, osavallakogude,

rahvamajade, koolide, lasteaedade, hooldekodude, muuseumide, noorte- ja külakeskuste,

huvikoolide ning teiste asutustega, samuti vabatahtlike, Naiskodukaitse kohalike

jaoskondadega, Kaitseliidu Saaremaa Malevkonnaga, seltside ja MTÜ-dega ning teiste

maakonna raamatukogudega.

Keskraamatukogul jätkus endistviisi kohalikul tasandil meeldiv koostöö erinevate Kuressaare

linna asutustega. Nendeks olid Kuressaare Kunstikool, Kuressaare Muusikakool, Saaremaa

Toetava Hariduse Keskus, Luce Kool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare Täiskasvanute

Gümnaasium, Kuressaare Rahvaülikool, Vanalinna Kool, Hariduse Kool, Nooruse Kool,

Saaremaa Gümnaasium, TalTech Kuressaare Kolledž, Saaremaa Kunstiklubi, Saaremaa

Kunstistuudio, Kuressaare Haigla, MTÜ Oesel Studium, Kuressaare Avatud Noortekeskus

Noortejaam, Kuressaare lasteaiad, samuti Saaremaa Vallavalitsus, Saaremaa Muuseum, Saare

Arhiivraamatukogu, Saare Arenduskeskus, Kuressaare Kultuurivara, AS Overall Eesti, Kaimo

Catering, OÜ Tehtal, Raadio Kadi, Grand Rose Spa, Töötukassa Saaremaa osakond,

Kuressaare Päevakeskus, Kristiina Maripuu ja Keelemeel, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja

Krista Lember, kohalik ajaleht Saarte Hääl, Eesti Looduskaitse Seltsi Saaremaa osakond ja

TÕN-i Saaremaa võrgustik.

Riiklikul tasandil olid head koostööpartnerid: Eesti Kultuuriministeerium ERÜ (koolitused,

seminarid), Eesti Lastekirjanduse Keskus (koolitused, üleriigilised ühisprojektid, näitused),

Eesti Rahvusraamatukogu (koolitused, näitused), Eesti Hoiuraamatukogu (kogude

täiendamine), Ena Mets (üritused), Tallinna Keskraamatukogu (koolitused, RVL), Deltmar

OÜ (info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamine), Põhja-Ameerika Ülikoolide Keskus

32

(tutvustused õppimisvõimalustest USA-s), ETKA Andras (koolitused, õpitund), Eesti

Kultuurkapital (projektitoetused), Eesti Töötukassa (tööpraktika, koolitused), Rahva Raamat

(komplekteerimine), AS Cleveron (raamatukapp), Poola Suursaatkond (üritused, näitused),

Tervishoiumuuseum (koolitused), Fenno-Ugria Asutus SA (koolitused, üritused, näitused),

Eesti Kirjanike Liit (Sõnaränd), Sotsiaalministeerium (koolitused), Võrumaa

Keskraamatukogu (koolitused), Võrumaa Muuseumid (koolitused), Põlva Keskraamatukogu

(koolitused), Vastseliina Piiskopilinnus (koolitused), Juunika Koolitus OÜ (koolitused),

Biblionaut OÜ (koolitused), Rönne raamatukogu (koolitused) ning TalTech AR, TÜR, TLÜ

AR, EMTA raamatukogu, TÜ Pärnu Kolledži raamatukogu, Kaitseväe Peastaabi raamatukogu

(RVL), Käru Muuseum (üritused, näitused) ja Eesti Logopeedia Ühing (näitus).

Rahvusvahelisel tasandil jätkus koostöö Ameerika Suursaatkonnaga (näitused, üritused,

filmiõhtud, meisterdamised, koolitused, loengud, keeleõpe, vestlusklubid, komplekteerimine,

Fulbrighti programmi stipendiaadid) ja Jaapani Suuraatkonnaga (projekt Read Japan).

Kõigi partneritega on olnud tulemuslik ja meeldiv koostöö.

33

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (flaierid, suusõnaline info jagamine)

Raamatukogud kasutasid raamatukoguteenuste ja -ürituste tutvustamiseks ning muu info

jagamiseks raamatukogude kodulehti, sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook, Instagram, blogi),

Saare maakonna päevalehte Saarte Hääl, Saaremaa valla ajalehte Saaremaa Teataja ja

paikkondade infolehti (Orissaare Teataja, Salme Sõnumid, Kärla Teataja jt), Muhu valla

ajalehte Muhulane, kohalikku raadiot Raadio Kadi, Vikerraadio muhukeelseid uudiseid ja

veebilehte https://www.saare.events/events.

Väga tõhusaks teavitusviisiks on suusõnaline teave ning ürituste puhul ka isiklike kutsete

saatmine. Maapiirkondades jagati infot ka kohalikel teadetetahvlitel, kogukonnaüritustel (nt

kohvikutepäev, avatud talude päev, kohalikud laadapäevad jne).

Kokku tegid maakonna raamatukogud aasta jooksul 1155 sotsiaalmeedia postitust (2023 –

1054).

6.2 Väljaannete publitseerimine

Valjala raamatukogu osales raamatu „Valjala lasteaia lastevanemate mängud“ väljaandmises.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

 Jätkuvalt kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumine elanikkonnale

 Teeninduspiirkonna lugejate vajadusi rahuldav ja Kultuuriministeeriumi lepingut

järgiv kogude täiendamine

 Kaasamõtlemine seoses üleriigiliste arendusprojektidega (arenduskeskus, uus

raamatukogusüsteem jt)

 Erinevate ettevõtmistega Eesti Raamatu Aasta 500 tähistamine

 Läbi kirjanikega kohtumiste ja raamatuesitluste eesti kirjanduse ning kirjanduselu

tutvustamine

 Saaremaa kirjanike juubelite tähistamine (Jüri ja Ülo Tuulik 85, Albert Uustulnd 100)

34

 Ühiste ettevõtmiste (näitused, üritused, koolitused) läbiviimine koos heade

koostööpartneritega. Kohtumiste korraldamine kirjanike, kunstnike ja teiste huvitavate

inimestega

 Uute projektide kavandamine ja elluviimine

 Eesti riigile ja kultuurile ning kirjandusele oluliste tähtpäevade tähistamine.

 „Lugemisisu“ programmiga jätkamine

 Nukitsa konkursil osalemine

 Koostöö jätkamine Jaapani Suursaatkonnaga

 Koostöö jätkamine Ameerika Suursaatkonnaga (kogude täiendamine, üritused,

keelekoolitused, keelekursused veebis, näitused, vabatahtlikud)

 Ameerika teabenurga 20. sünnipäeva tähistamine

 Raamatukogude juubelite tähistamine – Liiva raamatukogu 115

 Orissaare kultuurimaja (sh raamatukogu) renoveerimine

 Laimjala mõisahoone (sh raamatukogu) renoveerimine

 Saare maakonna raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmine läbi kohapealsete

täienduskoolituste ning kogemusreisi korraldamine Järvamaale

Koostajad:

Direktor

Anu Vahter

Pearaamatukoguhoidja

Maire Rauk

Lasteosakonna juhataja

Liilia Kõiv