ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 01.10.2024

kehtiv kuni 01.10.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Seisukoht riigihangete seaduse

kohaldamise küsimuses

Austatud proua Uuselu

Rahandusministeeriumile esitatud pöördumises palusite meilt seisukohta järgmistes riigihangete

seaduse (RHS) kohaldamist puudutavates küsimustes: i.) kas Elektrilevi OÜ, registrikoodiga

11050857, poolt riigihangete registris läbi viidud riigihanke menetluse „Elektrilevi OÜ teenindus-

piirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse osutamine“, viitenumbriga 269744,

puhul on tegemist väikehankega; ii.) kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis, kas väike-

hankele kohaldub RHS § 1 lg 2 ehk andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku

teabe seaduses (AvTS) sätestatud korras; iii.) kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis, kas

sellele muule hankele kehtib RHS 1 lg 2.

Käsitleme Teie pöördumist riigihankealase nõustamispäringuna. RHS § 180 p-ga 2 on üheks

Rahandusministeeriumile riigihangete valdkonnas pandud ülesandeks nõustada RHS-i rakendamise

küsimustes. Nõustamisfunktsiooni täitmisel ei anna Rahandusministeerium õiguslikku hinnangut

konkreetsele üksikjuhtumile ja seda käsitletavatele asjaoludele. RHS-i rakendamise nõustajana

piirdub Rahandusministeeriumile usaldatud ülesannete ring nõustamispäringuga seonduva RHS-

i paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähenduse selgitamisega. Tegemist on abstraktse õigus-

tõlgendusega, mis ei hõlma ega võimalda Rahandusministeeriumil anda nõustamispäringule

vastamisel konkreetse juhtumi tehiolude pinnalt õiguslikult siduvaid soovitusi.

Nõustamispäringus osutasite sellele, et kõnealune riigihanke menetlus oli läbi viidud täitmaks

Elektrilevi OÜ-l kui võrguettevõtjal elektrituruseaduse (ELTS) § 761 lg 2 teisest alternatiivist

tulenevat kohustust korraldada väiketarbijatele üldteenusena elektrienergia müüja leidmiseks

riigihange. Nimelt sätestab ELTS § 761 lg 1, et väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud

ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga

tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus). Vastavalt ELTS § 761 lg-le 2 peab

võrguettevõtja osutama üldteenust ise (alt 1) või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldama

teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat (alt 2).

Rahandusministeerium on varasemalt käsitlenud ELTS § 761 lg-s 2 sätestatu vahekorda RHS-

iga, leides, et üldteenusena elektrienergia müüja leidmine võrguettevõtja poolt ei ole käsitletav

riigihankena RHS-i tähenduses ning vastavale menetlusele ei kohaldata seetõttu RHS-i sätteid.

Teie 23.09.2024 nr 2.1-3/24/812-1961-

11

Meie 01.10.2024 nr 1.4-1/4206-2

2

ELTS § 761 lg 2 teises alternatiivis ette nähtud võrguettevõtja kohustuse väidetava rikkumisega

seoses esitatud väärteoteadete ning kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata

jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel leidsime, et vaatamata ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud

võrguettevõtja kohustusele korraldada üldteenuse raames väiketarbijatele elektrienergia müüja

leidmiseks riigihange, ei ole kõnealuse kohustuse täitmise puhul tegemist riigihankega RHS-i

tähenduses.

Riigihankele on RHS-is antud eritähendus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (EL-i) riigihanke

direktiividega. Riigihanke puhul on tegemist EL-i õiguse autonoomse mõistega, mis on liikmes-

riigi sisesest õigusest sõltumatu tähendusega. EL-i õiguses, sh EL-i riigihankeõiguses, kasutatud

autonoomsed mõisted kuuluvad tõlgendamisele, sisustamisele ja kohaldamisele ühetaoliselt

kogu EL-i territooriumil, sõltumata sellest, millise tähenduse samale terminile või väljendile

annab riigisisene õigus (vt EK C-510/10, p 34). Riigihanke direktiivide ja RHS-iga ette nähtud

menetlusreeglistiku kohaldumisel ei ole tähtsust sellel, milline tähendus on riigihankele antud

Eesti õigusruumis muus kontekstis, sh ELTS §-s 761 (vt ka M. A. Simovart, N. Parrest. RHS §

3 komm.-d 10-11 ja § 4 komm. 2 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

RHS § 4 p-s 16 sõnastatud riigihanke legaaldefinitsioon ütleb, et riigihange on asja ostmine,

teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine

hankija poolt. Nimetatud definitsioon on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/23/EL art 1 lg-st 2, direktiivi 2014/24/EL art 1 lg-st 2 ja direktiivi 2014/25/EL art 1 lg-st

2 tulenevalt. Hankeleping on hankija ning ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud

leping ning hankelepingud jagunevad asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepinguteks (RHS §

8 lg 1). Vastavalt RHS § 8 lg-le 3 asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija

asju kas asja omandamise õigusega või ilma. Elektrienergia on EL-i riigihankedirektiivide ja

RHS-i mõttes asi (CPV-kood 09310000-5), mistõttu ELTS-i mõistes üldteenus pole omaette

teenus direktiivide ning RHS-i tähenduses, vaid tegemist on elektrienergia kui asja ostmise

viisiga. Järelikult saab elektri ostmisel hankija poolt rääkida üksnes asjade, mitte teenuste,

hankelepingust.

ELTS § 761 lg-te 1-2 kohaselt toimub nn üldteenuse raames elektrienergia müük võrguettevõtja

„leitud“ elektrienergia müüjalt väiketarbijatele – võrguettevõtja kui hankija ise elektrienergiat

ei osta, elektrienergiat ostavad väiketarbijad. Tegu ei ole ka elektrienergia müügi vahendamisega,

sest Elektrilevi OÜ ei müü „üldteenuse osutajalt“ saadavat elektrienergiat edasi väiketarbijatele,

vaid „üldteenuse osutaja“ müüb elektrienergiat väiketarbijatele otse, ilma Elektrilevi OÜ poolse

vahenduseta, ostu-müügisuhe tekib vahetult „üldteenuse osutaja“ ja väiketarbija(te) vahel. Seega

võiks ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud müüja („üldteenuse osutaja“) leidmise korraldus omada

kontsessioonisuhte tunnuseid, kui nn üldteenuse sisuks ja esemeks poleks elektrienergia kui asja

müümine. Kontsessioonileping on hankeleping (RHS § 4 p 13 ja § 8 lg 1). Euroopa Parlamendi ja

nõukogu nn kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL (art 5 p-le 1) tuginev RHS § 131 lg 1 täpsustab,

et erinevalt n-ö tavalisest hankelepingust saavad kontsessioonilepingu esemeks olla ainult

teenused või ehitustööd – asjade (sh elektrienergia) müük kontsessioonilepingu esemeks olla ei saa,

mistõttu asjade kontsessioonilepingut RHS ei tunne ega reguleeri (vt samal seisukohal N. Parrest.

RHS § 131 komm-d 4, 8 ja 12 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Arvestades eelöeldut, et üldteenus ELTS-i

mõistes pole teenus RHS-i tähenduses, vaid tegemist on elektrienergia kui asja ostmise viisiga,

siis ei saa ELTS § 761 lg-s 2 sätestatut käsitleda RHS-i tähenduses ka kontsessioonilepingu

sõlmimise menetluse korraldamise kohustusena.

3

Ülal osundatud käsitlusega, et ELTS-is (§ 761 lg-s 2) sätestatule ei kohaldata RHS-i, on sisuliselt

nõustunud ka kohus. Lahendades väärteomenetluse alustamata jätmise peale kohtuvälise menetleja

juhile esitatud kaebuse kohta tehtud määrusele esitatud kaebust, leidis Harju Maakohus asjas nr

4-23-4350, et: „ELTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru

toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet ning võrgu-

teenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks

tegemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse

piires. Rahandusministeerium ei ole pädev teostama järelevalvet ELTS sätete rikkumise üle,

mistõttu ei ole ministeeriumi ametnikud pädevad otsustama väärteomenetluse alustamise üle

seoses väidetavate ELTS tulenevate kohustuste täitmata jätmisega“ (vt HMKm 03.10.2024, nr

4-23-4350, lk 5).

Rahandusministeerium jääb nimetatud seisukohtade juurde ning ELTS-is 12.05.2024 jõustunud

muudatused [RT I, 02.05.2024, 2], millega ELTS § 761 lg-st 2 jäeti välja sõna „tegevusloaga“,

ei tingi meie seisukohtade ja järelduste ümberhindamist.

Kuivõrd tegemist on RHS-i reguleerimisalast väljapoole jääva menetlusega, ei kohaldata

ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud „riigihankele“ RHS-i tervikuna, sh ka RHS § 1 lg-t 2, ning

seda olenemata sellest, milline on sellise menetluse (ELTS § 76 lg-s 2 tähenduses „üldteenuse

osutaja leidmise riigihanke“) tulemusena kavandatud tehingu eeldatav maksumus, kas see

jääb alla RHS-is reguleeritud lihthanke piirmäära, on sellega võrdne või sellest kõrgem.

Selgitame lisaks, et RHS ei kasuta terminit „väikehange“, kuid riigihangete registris on selle all

mõeldud RHS § 4 p 16 mõistes riigihankeid, mille läbiviimisele ei ole RHS-is ette nähtud detailseid

menetlusreegleid (vrd RHS-i 2. ptk, 3. ptk, jne), sest nende eeldatav maksumus jääb alla RHS-

is ära toodud kohustuslike piirmäärade. Kui aga tehingu ese ja sisu vastavad RHS § 8 lg-s 1

sätestatud kõigile hankelepingu kumulatiivsetele tunnustele ning seega olemuslikult on tegemist

riigihankega RHS § 4 p 16 tähenduses, siis sõltumata tehingu eeldatavast maksumusest allub see

RHS-i regulatsioonile ning küsimus on üksnes normatiivse regulatsiooni mahus – RHS-i 1. ptk,

sh § 1 lg 2, kohaldub mistahes eeldatava maksumusega riigihankele, s.t ka RHS § 14 lg-s 1

sätestatud lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega nn väikehankele, mille suhtes ei

kohaldata nt RHS 2. või 3. ptk-is sätestatud konkreetset menetlusreeglistikku.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 01.10.2024

kehtiv kuni 01.10.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2

Teabevaldaja: Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Andmekaitse Inspektsioon

[email protected]

Seisukoht riigihangete seaduse

kohaldamise küsimuses

Austatud proua Uuselu

Rahandusministeeriumile esitatud pöördumises palusite meilt seisukohta järgmistes riigihangete

seaduse (RHS) kohaldamist puudutavates küsimustes: i.) kas Elektrilevi OÜ, registrikoodiga

11050857, poolt riigihangete registris läbi viidud riigihanke menetluse „Elektrilevi OÜ teenindus-

piirkonnas üldteenuse ja avatud tarne katkemise teenuse osutamine“, viitenumbriga 269744,

puhul on tegemist väikehankega; ii.) kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis, kas väike-

hankele kohaldub RHS § 1 lg 2 ehk andmete väljastamine ja avalikustamine toimub avaliku

teabe seaduses (AvTS) sätestatud korras; iii.) kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis, kas

sellele muule hankele kehtib RHS 1 lg 2.

Käsitleme Teie pöördumist riigihankealase nõustamispäringuna. RHS § 180 p-ga 2 on üheks

Rahandusministeeriumile riigihangete valdkonnas pandud ülesandeks nõustada RHS-i rakendamise

küsimustes. Nõustamisfunktsiooni täitmisel ei anna Rahandusministeerium õiguslikku hinnangut

konkreetsele üksikjuhtumile ja seda käsitletavatele asjaoludele. RHS-i rakendamise nõustajana

piirdub Rahandusministeeriumile usaldatud ülesannete ring nõustamispäringuga seonduva RHS-

i paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähenduse selgitamisega. Tegemist on abstraktse õigus-

tõlgendusega, mis ei hõlma ega võimalda Rahandusministeeriumil anda nõustamispäringule

vastamisel konkreetse juhtumi tehiolude pinnalt õiguslikult siduvaid soovitusi.

Nõustamispäringus osutasite sellele, et kõnealune riigihanke menetlus oli läbi viidud täitmaks

Elektrilevi OÜ-l kui võrguettevõtjal elektrituruseaduse (ELTS) § 761 lg 2 teisest alternatiivist

tulenevat kohustust korraldada väiketarbijatele üldteenusena elektrienergia müüja leidmiseks

riigihange. Nimelt sätestab ELTS § 761 lg 1, et väiketarbijal on õigus osta mõistliku, põhjendatud

ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga

tema elektripaigaldis on ühendatud (edaspidi üldteenus). Vastavalt ELTS § 761 lg-le 2 peab

võrguettevõtja osutama üldteenust ise (alt 1) või kui ta ise elektrienergiat ei müü, korraldama

teenuse osutamiseks müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat (alt 2).

Rahandusministeerium on varasemalt käsitlenud ELTS § 761 lg-s 2 sätestatu vahekorda RHS-

iga, leides, et üldteenusena elektrienergia müüja leidmine võrguettevõtja poolt ei ole käsitletav

riigihankena RHS-i tähenduses ning vastavale menetlusele ei kohaldata seetõttu RHS-i sätteid.

Teie 23.09.2024 nr 2.1-3/24/812-1961-

11

Meie 01.10.2024 nr 1.4-1/4206-2

2

ELTS § 761 lg 2 teises alternatiivis ette nähtud võrguettevõtja kohustuse väidetava rikkumisega

seoses esitatud väärteoteadete ning kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata

jätmise peale esitatud kaebuse lahendamisel leidsime, et vaatamata ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud

võrguettevõtja kohustusele korraldada üldteenuse raames väiketarbijatele elektrienergia müüja

leidmiseks riigihange, ei ole kõnealuse kohustuse täitmise puhul tegemist riigihankega RHS-i

tähenduses.

Riigihankele on RHS-is antud eritähendus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (EL-i) riigihanke

direktiividega. Riigihanke puhul on tegemist EL-i õiguse autonoomse mõistega, mis on liikmes-

riigi sisesest õigusest sõltumatu tähendusega. EL-i õiguses, sh EL-i riigihankeõiguses, kasutatud

autonoomsed mõisted kuuluvad tõlgendamisele, sisustamisele ja kohaldamisele ühetaoliselt

kogu EL-i territooriumil, sõltumata sellest, millise tähenduse samale terminile või väljendile

annab riigisisene õigus (vt EK C-510/10, p 34). Riigihanke direktiivide ja RHS-iga ette nähtud

menetlusreeglistiku kohaldumisel ei ole tähtsust sellel, milline tähendus on riigihankele antud

Eesti õigusruumis muus kontekstis, sh ELTS §-s 761 (vt ka M. A. Simovart, N. Parrest. RHS §

3 komm.-d 10-11 ja § 4 komm. 2 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).

RHS § 4 p-s 16 sõnastatud riigihanke legaaldefinitsioon ütleb, et riigihange on asja ostmine,

teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine

hankija poolt. Nimetatud definitsioon on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/23/EL art 1 lg-st 2, direktiivi 2014/24/EL art 1 lg-st 2 ja direktiivi 2014/25/EL art 1 lg-st

2 tulenevalt. Hankeleping on hankija ning ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud

leping ning hankelepingud jagunevad asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepinguteks (RHS §

8 lg 1). Vastavalt RHS § 8 lg-le 3 asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija

asju kas asja omandamise õigusega või ilma. Elektrienergia on EL-i riigihankedirektiivide ja

RHS-i mõttes asi (CPV-kood 09310000-5), mistõttu ELTS-i mõistes üldteenus pole omaette

teenus direktiivide ning RHS-i tähenduses, vaid tegemist on elektrienergia kui asja ostmise

viisiga. Järelikult saab elektri ostmisel hankija poolt rääkida üksnes asjade, mitte teenuste,

hankelepingust.

ELTS § 761 lg-te 1-2 kohaselt toimub nn üldteenuse raames elektrienergia müük võrguettevõtja

„leitud“ elektrienergia müüjalt väiketarbijatele – võrguettevõtja kui hankija ise elektrienergiat

ei osta, elektrienergiat ostavad väiketarbijad. Tegu ei ole ka elektrienergia müügi vahendamisega,

sest Elektrilevi OÜ ei müü „üldteenuse osutajalt“ saadavat elektrienergiat edasi väiketarbijatele,

vaid „üldteenuse osutaja“ müüb elektrienergiat väiketarbijatele otse, ilma Elektrilevi OÜ poolse

vahenduseta, ostu-müügisuhe tekib vahetult „üldteenuse osutaja“ ja väiketarbija(te) vahel. Seega

võiks ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud müüja („üldteenuse osutaja“) leidmise korraldus omada

kontsessioonisuhte tunnuseid, kui nn üldteenuse sisuks ja esemeks poleks elektrienergia kui asja

müümine. Kontsessioonileping on hankeleping (RHS § 4 p 13 ja § 8 lg 1). Euroopa Parlamendi ja

nõukogu nn kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL (art 5 p-le 1) tuginev RHS § 131 lg 1 täpsustab,

et erinevalt n-ö tavalisest hankelepingust saavad kontsessioonilepingu esemeks olla ainult

teenused või ehitustööd – asjade (sh elektrienergia) müük kontsessioonilepingu esemeks olla ei saa,

mistõttu asjade kontsessioonilepingut RHS ei tunne ega reguleeri (vt samal seisukohal N. Parrest.

RHS § 131 komm-d 4, 8 ja 12 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Arvestades eelöeldut, et üldteenus ELTS-i

mõistes pole teenus RHS-i tähenduses, vaid tegemist on elektrienergia kui asja ostmise viisiga,

siis ei saa ELTS § 761 lg-s 2 sätestatut käsitleda RHS-i tähenduses ka kontsessioonilepingu

sõlmimise menetluse korraldamise kohustusena.

3

Ülal osundatud käsitlusega, et ELTS-is (§ 761 lg-s 2) sätestatule ei kohaldata RHS-i, on sisuliselt

nõustunud ka kohus. Lahendades väärteomenetluse alustamata jätmise peale kohtuvälise menetleja

juhile esitatud kaebuse kohta tehtud määrusele esitatud kaebust, leidis Harju Maakohus asjas nr

4-23-4350, et: „ELTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru

toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet ning võrgu-

teenuse osutamise, elektrienergia pakkumise või müümise või muul viisil turul kättesaadavaks

tegemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse

piires. Rahandusministeerium ei ole pädev teostama järelevalvet ELTS sätete rikkumise üle,

mistõttu ei ole ministeeriumi ametnikud pädevad otsustama väärteomenetluse alustamise üle

seoses väidetavate ELTS tulenevate kohustuste täitmata jätmisega“ (vt HMKm 03.10.2024, nr

4-23-4350, lk 5).

Rahandusministeerium jääb nimetatud seisukohtade juurde ning ELTS-is 12.05.2024 jõustunud

muudatused [RT I, 02.05.2024, 2], millega ELTS § 761 lg-st 2 jäeti välja sõna „tegevusloaga“,

ei tingi meie seisukohtade ja järelduste ümberhindamist.

Kuivõrd tegemist on RHS-i reguleerimisalast väljapoole jääva menetlusega, ei kohaldata

ELTS § 761 lg-s 2 nimetatud „riigihankele“ RHS-i tervikuna, sh ka RHS § 1 lg-t 2, ning

seda olenemata sellest, milline on sellise menetluse (ELTS § 76 lg-s 2 tähenduses „üldteenuse

osutaja leidmise riigihanke“) tulemusena kavandatud tehingu eeldatav maksumus, kas see

jääb alla RHS-is reguleeritud lihthanke piirmäära, on sellega võrdne või sellest kõrgem.

Selgitame lisaks, et RHS ei kasuta terminit „väikehange“, kuid riigihangete registris on selle all

mõeldud RHS § 4 p 16 mõistes riigihankeid, mille läbiviimisele ei ole RHS-is ette nähtud detailseid

menetlusreegleid (vrd RHS-i 2. ptk, 3. ptk, jne), sest nende eeldatav maksumus jääb alla RHS-

is ära toodud kohustuslike piirmäärade. Kui aga tehingu ese ja sisu vastavad RHS § 8 lg-s 1

sätestatud kõigile hankelepingu kumulatiivsetele tunnustele ning seega olemuslikult on tegemist

riigihankega RHS § 4 p 16 tähenduses, siis sõltumata tehingu eeldatavast maksumusest allub see

RHS-i regulatsioonile ning küsimus on üksnes normatiivse regulatsiooni mahus – RHS-i 1. ptk,

sh § 1 lg 2, kohaldub mistahes eeldatava maksumusega riigihankele, s.t ka RHS § 14 lg-s 1

sätestatud lihthanke piirmäärast allapoole jääva maksumusega nn väikehankele, mille suhtes ei

kohaldata nt RHS 2. või 3. ptk-is sätestatud konkreetset menetlusreeglistikku.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]