Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Hr. Jürgen Ligi
Rahandusminister
07.03.2025

Rahandusministeeriumi palgaarvestuse läbipaistvus


KIRJALIK KÜSIMUS


Austatud minister,


Tänan vastuse eest minu varasemale kirjalikule küsimusele, kuid vastusest ei selgu piisavalt täpselt, kui palju ja millistel alustel on Rahandusministeeriumis preemiaid ja tulemustasusid makstud. Arvestades, et teised ministeeriumid suutsid eristada, milline osa töötasust moodustab preemia või lisatasu, tekitab küsimusi, miks Rahandusministeerium – asutus, kelle vastutusvaldkonda kuulub riigi rahanduse planeerimine ja eelarvepoliitika kujundamine – ei suuda esitada sama detailset palgaarvestust nagu teised ministeeriumid.

Arvestades, et Eesti majandus on langenud kolm aastat järjest, sealhulgas ka 2024. aastal, on oluline, et Rahandusministeerium, kelle ülesanne on riigi rahanduspoliitika kujundamine, oleks oma kulude ja töötasude osas maksimaalselt läbipaistev.


Seetõttu palun täpsustada järgmised küsimused:

1. Milline oli täpne tulemustasude kogusumma, mis Rahandusministeeriumi töötajatele novembri, detsembri ja jaanuari palgaga välja maksti?
2. Kui suure osa ministeeriumi töötajate kogupalga kogusummast moodustasid tulemustasud?
3. Kui teised ministeeriumid suutsid täpselt välja tuua, kui suur oli nende töötajatele makstud preemiate ja lisatasude osa, siis miks Rahandusministeerium, kelle ülesanne on riigi rahanduse läbipaistvuse tagamine, ei suutnud samu andmeid esitada? Kas palgaarvestus on Rahandusministeeriumis ebatäpne või on põhjused milleski muus?
4. Kui tulemustasu suurus sõltub ministeeriumi rahalistest võimalustest, siis miks ei ole Rahandusministeeriumil tulemustasude jaoks eraldi eelarverida, mis tagaks läbipaistvuse ja aitaks paremini mõista, millistel alustel neid summasid jagatakse?
5. Kui suur oli Rahandusministeeriumis makstud suurim tulemustasu? Mitu inimest said tulemustasusid, mis ületasid ühe keskmise kuupalga?
6. Millised olid konkreetsed mõõdikud, mille alusel iga töötaja panust hinnati? Kui hinnangute aluseks olid osakondade aasta eesmärgid, siis millised need eesmärgid olid ja kas kõik töötajad täitsid need täielikult?
7. Kas Rahandusministeeriumis on ametnikke, kellele maksti tulemustasusid, kuid kes ei suutnud mõõdikuid täita? Kui jah, siis kuidas see on kooskõlas tulemustasu maksmise loogikaga?
8. Milline oli madalaim tulemustasu, mis välja maksti? Kui paljudele ametnikele määrati tulemustasu, kuid seda lõpuks ei makstud ja mis olid põhjused?
9. Kas tulemustasusid maksti ka juhtkonna liikmetele, sealhulgas kantslerile ja asekantsleritele? Kui jah, siis kui suures summas?
10. Kas Rahandusministeerium kavatseb muuta oma palgaarvestust läbipaistvamaks, et tulevikus saaks täpselt välja tuua, kui suur osa kogupalgast moodustavad preemiad ja lisatasud, nii nagu seda suutsid teha teised ministeeriumid?


Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrei Korobeinik
Riigikogu liige