Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine

EELNÕU 07.03.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli

ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi

ümberkorraldamine

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 2

alusel: 1. Korraldan 1. juulist 2025. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad

riigiasutused – Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi. Ümberkorralduse tulemusel Maarjamaa Hariduskolleegium liidetakse Tallinna Konstantin

Pätsi Vabaõhukooliga, liidetav kool lõpetab tegevuse ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool jätkab tegevust. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa

Hariduskolleegiumi ümberkorraldamise ettepanekus.

2. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Priit Valk - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja -varade

osakonna juhataja; Indrek Riisaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht;

Kerttu Ilvesmets - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna nõunik; Jürgen Rakaselg - Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht; Madli Purge - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna

peaekspert; Kristel Mägi - Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna eelarve

peaekspert; Kristin Hollo - Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor; Veikko Annok - Maarjamaa Hariduskolleegiumi finantsjuht;

Erle Kuusik - Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor; Andra Hallang-Raidma - Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli juhiabi.

3. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja

Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8.

oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“.

4. Ümberkorraldatava Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa

Hariduskolleegiumi 2025. a eelarve kasutamisel ja planeerimisel arvestada nii kooli pidajal

kui ka kooli direktoritel, et eraldi tegutseva koolina lõpetab Maarjamaa Hariduskolleegium tegevuse 30. juunil 2025. a.

5. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonnal teavitada

ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja direktoreid, vanemaid, õpilasi ja

õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,

esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

11.03.2025 nr 8-2/25/1167

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja

„Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorralduse ettepanek

3. Haridus- ja teadusministri määruse kehtetuks tunnistamine 4. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimääruse eelnõu

5. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimääruse muutmise seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli hoolekogu ja õpilasesindus

Maarjamaa Hariduskolleegiumi hoolekogu ja õpilasesindus

Madli Purge 735 4091

[email protected]

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi

ümberkorraldamise ettepanek

Austatud haridus- ja teadusminister

Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Maarjamaa Hariduskolleegium nii, et Maarjamaa Hariduskolleegium liidetakse Tallinna

Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga 1. juuli 2025. a seisuga. Maarjamaa Hariduskolleegium (edaspidi MHK) lõpetab tegutsemise. Kooli nimeks jääb pärast liitmist Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (edaspidi TKPV).

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi

ümberkorraldamise kirjeldus ja põhjendus

MHK on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav põhikool suure abivajadusega

psüühikahäiretega ja käitumisprobleemidega lastele. Kooli võetakse vastu õpilasi, kellele on vaja kohaldada kinnise lasteasutuse teenust. Õpilasi üldjuhul 12. eluaastast kuni 17. eluaasta

vanuseni, suunatakse kooli kohtuotsuse või -määruse alusel. Alates 2014. a korraldab kool haiglaõpet Lõuna-Eesti piirkonnas. Koolil on 2 õppekohta: Emajõe Õppekeskus (Kastre vald) ja Valgejõe Õppekeskus (Tapa vald). Maarjamaa Hariduskolleegiumis on 10. novembri 2024. a

seisuga 46 õpilast (Emajõe õppekohas 22 ja Valgejõe õppekohas 26) ning 209 töötajat (Emajõe õppekohas 114, sh 10 haiglaõpetajat ja Valgejõe õppekohas 95).

TKPV-s õpivad psüühikahäiretega lapsed põhikooli riikliku õppekava alusel. Koolis tegutsevad ühe kuni kuue liikmelised klassid ja õpirühmad, mis on moodustatud lähtuvalt õpilaste

eelnevast kooliteest, võimetest ja vajadustest. Alates 2014. aastast viib kool läbi haiglaõpet haiglaravil olevatele õpilastele Tallinnas (PERH-is ja Tallinna Lastehaiglas, sh Laste Vaimse

Tervise Keskuses) ja vajadusel Pärnus. TKPV-s on 10. novembri 2024. a seisuga 73 õpilast ja 69 töötajat, sh 6 haiglaõpetajat.

1. juulil 2025. a viiakse MHK-s osutatav kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haldusalast Sotsiaalministeeriumi (SOM) haldusalasse.

Ümberkorraldamise eesmärk on viia hoolekandelise teenuse korraldamine, juhtimine, arendamine ja eelarve planeerimine terviklikult ühe, teemat sisuliselt korraldava ministeeriumi valitsemisalasse. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS § 1301 lõige 2) järgi on KLATi eesmärk

toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla

edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.

Sisuliselt tähendab muudatus seda, et alates 1. juulist 2025. a muutub teenuse osutaja juriidiline vastutus ja teenuse osutamise võtab üle AS Hoolekandeteenused. Varem osutas teenust

riigikoolina HTMi haldusalas olev MHK. See aga tähendab, et HTMile jääb MHK õppeasutuse osa, mis on mahult väga väike ning mida ei ole mõistlik eraldi asutusena pidada ning seetõttu liidetakse kool juriidiliselt TKPV-ga, et vähendada kooli bürokraatiat, asjaajamist ning

juhtimiskulusid.

Koolide ühendamise praktika

Õpilaste arvu kahanemine on tekitanud kogu riigis, eriti kiiresti kahanevates piirkondades,

vajaduse koole ühendada või viia ühise juhtimise alla. Koolide ühendamist ja ühise juhtimise alla viimist on soovitanud ka OECD oma soovitustes Eestile (OECD, 2021. Shrinking smartly in Estonia. Preparing regions for demographic change. OECD Rural Studies) ning seda on

tänaseks järginud juba paljud kohalikud omavalitused (näiteks Põlva vald, Põltsamaa vald, Valga vald, Võru vald, Setomaa vald ja samasuguseid toimemudeleid kasutavad ka

erakoolide pidajad (Tartu Erakool). Ka riigikoolides on mitmes asupaigas tegutsemine või ühendjuhtimine tavapärane praktika.

Näitena saab tuua Maarjamaa Hariduskolleegiumi enda eraldiseisvad õppekohad (Tapal ja Kaagveres, haiglaõpe Tartus ja Viljandis), Kiviõli Riigikooli, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse,

Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Valga-Jaanikese Kooli ja Urvaste Kooli, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli ja Narva Vanalinna Põhikooli.

Ülaltoodud näidetest lähtuvalt saab väita, et koolide ühendamine on Eesti haridusmaastikul levinud praktika.

Liitmise peamised eesmärgid

Seoses sotsiaalhoolekande seaduse jõustuva muudatuse ja sellest tuleneva praktika muutmisega läheb alates 01.07.2025 MHK kinnise lasteasutuse teenuse osutamine üle AS-ile

Hoolekandeteenused ning MHK jääb osutama vaid haridusteenust. Kuna vaid haridusteenuse osutamine eraldi õppeasutuses ei ole HTMi hinnangul otstarbekas, siis plaanib HTM liita MHK kooliosa TKPVga, kellel on samuti suured kogemused psüühika- ja käitumishäiretega laste

õpetamisel ning haiglaõppe korraldamisel. Ühendkool võimaldab koondada kahe kooli kompetentsid ning oskusteabe, et moodustada kompleksne õppeasutus psüühikahäiretega

lastele ning nendega töötavatele spetsialistidele. Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust psüühikahäirega tavakoolide õpilastele üle Eesti.

Koolide liitmisel väheneb eraldiseisvate koolide bürokraatia ja asjaajamise maht.

Koolide eelarved ja ümberkorraldamise rahaline mõju

Koolide juriidiline liitmine 2025. aastal ei mõjuta kooli eelarvet ja ümberkorraldamise

tulemusena tänasega võrreldes kulude baas ei kasva. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 2025 a. eelarve

Ümberkorralduse mõju koolide töötajatele ja õpilastele Koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning

ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud tingimustel, välja

arvatud MHK direktor, kelle ametikoht koondatakse. Töölepingu võimalikud muudatused

lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor jätkab liitmise järgselt ühendkooli juhina. Kuna muudatuse vajadus tuleneb sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest, siis koolide

juriidiline liitmine ei mõjuta õpilaste õppimisvõimalusi. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades hoonetes ning peale

liitmist toimub vastuvõtt kooli KLAT osutamise kohtades tänasega sarnastel alustel. Kaasamisprotsess

Ümberkorraldamisega seoses on toimunud mitmed kohtumised ja arutelud

ümberkorraldatavate koolide direktoritega alates 2024. aasta jaanuarist. Direktorid on pidanud koolide meeskondadega erinevaid arutelusid ning esitanud meile arutelude tulemusena ettepanekuid, mida on arvestatud käesoleva ümberkorralduse ettevalmistamisel.

✓ 15.01.2024. a esmane arutelu TKPV direktoriga; ✓ 17.01. ja 23.01.2024. a esmased arutelud ümberkorraldatavate riigi HEV-koolide

direktoritega; ✓ 31.01.2024. a HEV-koolide infotund; ✓ 17.04.2024. a ümberkorralduste arutelu riigi HEV-koolide kevadseminaril;

✓ 13.09.2024. a arutelu MHK direktoriga; ✓ 30.10.2024. a jätkuarutelu MHK ja TKPV direktoritega;

✓ 04.02.2025. a TKPV hoolekoguga kohtumine; ✓ 25.02.2025. a MHK Valgejõe töötajatega kohtumine; ✓ 26.02.2025. a MHK Emajõe töötajatega kohtumine.

MHK poolt osutatava kinnise lasteasutuse teenuse üleandmiseks Sotsiaalministeeriumi

haldusalasse moodustati 2023. a sügisel eraldi töörühm, millel on temaatilised alatöörühmad ning mille juhtrühm kohtub kord kuus. Kõik kooliga seotud ja kavandatud muudatused on räägitud läbi seotud osapooltega, sh Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja AS-i

Hoolekandeteenused esindajatega.

Selleks, et ümberkorraldamise muudatusi veelgi paremini kavandada ja ellu viia, kohtutakse ühendatavate koolide hoolekogudega, õpilasesindustega ja töötajatega, et kuulata ära nende arvamus, vahetada informatsiooni ja arutada läbi ümberkorraldamisega kaasnevad

muudatused.

Kavandatavate kohtumiste ajakava:

✓ märts 2025. a koolide hoolekogude ja õpilasesinduste arvamuse küsimine.

Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi liitmine ei too kaasa muudatusi seadustes. Maarjamaa Hariduskolleegiumi põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ning

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli hetkel kehtivat põhimäärust muudetakse. Põhimääruse kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale ettepanekule Lisa 2.

Ümberkorraldamise kuupäev

Ümberkorraldatud kool alustab tegevust 1. juulil 2025. a.

Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa

Hariduskolleegiumi hoolekogule ja õpilasesindusele.

Kristi Vinter-Nemvalts

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev]

nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011.

a määruse nr 49 kehtetuks tunnistamine

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

§ 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määrus nr 49 „Maarjamaa

Hariduskolleegiumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin

Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin

Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ muutmine

Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruses nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

㤠3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on:

1) Tallinn, Harju maakond; 2) Kastre vald, Tartu maakond;

3) Tapa vald, Lääne- Viru maakond.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kinnise lasteasutuse teenusel viibivate õpilaste õppekeeleks võib olla eesti keelest erinev

keel, kui teenusele saabuja on õppinud eelnevalt ainult muus keeles. Eesti keelest erinevat keelt kasutatakse vajadusel, kuid mitte kauem kui kõikide koolide eesti keelsele õppele üleminekuni.“;

3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kättesaadavus“ tekstiosaga „käesoleva

määruse § 3 punktis 1 asuvas tegevuskohas õppivatele õpilastele.“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kool tagab põhihariduse omandamise võimaluse käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3

toodud asukohtades kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele teenusel viibimise ajal.“; 5) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riiklik õppekava“ ja kinnise lasteasutuse

teenusel viibijate osas ka „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava.“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuskohtades kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele viiakse läbi õpet põhikooli riikliku õppekava järgi ja lihtsustatud õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi.“;

7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kool ei paku üldjuhul õppekavaväliseid tegevusi kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele korraldatud õppes.“;

8) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolil on käesoleva määruse § 3 punktis 1 nimetatud tegevuskoha õppijatele õpilaskodu,

mis on kooli struktuuriüksus.“; 9) paragrahvi 15 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) käesoleva määruse § 3 punkti 1 asukoha õpilaste puhul võtta osa õppekavavälistest

tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;“; 10) paragrahvi 15 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 30. septembri

2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus” muutmine”

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika

osakonna kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg (735 0232; [email protected]), riigikoolide ja varade osakonna riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Madli Purge (735 4091; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Merilin Vipper

(735 1445; [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse seni kehtivat Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärust.

Põhimäärust muudetakse selleks, et viia see kooskõlla haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine“.

Enamus põhimääruse muudatusi on tingitud koolide liitmisest. Liitmise järgselt hakkab Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool pakkuma põhiharidust kinnise lasteasutuse teenusel olevatele

õpilastele.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 3 sõnastust. Põhimäärusesse lisatakse kaks tegevuskohta, kus hetkel osutatakse kinnise lasteasutuse teenust ning kus on seni tegutsenud ka Maarjamaa Hariduskolleegium.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 3. Kinnise lasteasutuse teenusele

saabuvad alaealised seoses endale või teistele ohtliku käitumisega. Sageli on taustategurite hulgas pikemaajalised eemalviibimised koolist ja olulised õpilüngad. Kuna teenusel viibitakse reeglina ühe aasta, harva kaks aastat ning väga harva kolm ja enam aastat, saab õpe toimuda vaid sellisel

viisil, mis sobitud õpilase varasema õpiteekonnaga ning annab talle võimaluse sujuvalt liituda elukohajärgse kooli õppega. Seega võib tekkida vajadus õpetada õpilast nt vene keeles, sest ta pole

pikemal perioodil koolis viibinud, kuigi tema eale vastav klass on juba läinud eesti keelsele õppele üle. Samuti on tõenäoline olukord, kus õpilane peab naasma elukohajärgsesse kooli sellisesse klassi, kes veel pole läinud üle eesti keelsele õppele. Põhimääruse muudatusega antakse koolile

võimalus valida õppekeel paindlikult õpilase tegelikku toimetulekuvõimet ja ühiskonna naasmise perspektiivi arvestades. See aga ei tähenda, et koolil oleks volitust õppekeelena kasutada vene

keelt peale eesti keelsele õppele ülemineku lõplikku tähtaega. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 2 pärast sõna

„kättesaadavus“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 3 punktis 1 asuvas tegevuskohas õppivatele õpilastele“ ning eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 6 lõikega 3.

Rehabilitatsioonilised tegevused tagatakse kooli poolt tavapärase põhikooli vormis õppivatele õpilastele, kuid see ei laiene kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele. Muudatus on tehtud põhjusel,

et kinnise lasteasutuse teenus on olemuselt äärmiselt intensiivne ja kõikehõlmav hoolekandeline teenus, milles sisalduvad osised katavad enamat kui rehabilitatsiooniteenused ning selle teenuse

sisuline tagamine ja vajalikud finantsid tagatakse kinnise lasteasutuse teenuse osutajale.

Eelnõu paragrahvi 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse paragrahvi 7 lõigete 2 ja 4 sõnastust. Muudatus tuleneb asjaolust, et Maarjamaa Hariduskolleegium on kinnise lasteasutuse teenusel viibijate õppes kasutanud põhikooli lihtsusatud õppekava lihtsustatud tasemel. Muudatusega ei laiendata

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli sihtrühma lihtsustatud õppekava õppijatega, kuid tagatakse sellisel õppekaval õppijate õpe kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 2 teise lausega. Muudatuse aluseks on kinnise lasteasutuse teenuse sisust tulenev vastutuse piiritlemine kooli ja teenuse

osutaja vahel. Teenusel viibijate ööpäevaringne päevakava on ehitatud üles konkreetse õpilase arengulistest vajadustest lähtuvalt ning selle raames pakutakse tervet rida tegevusi, mis

tavapäraselt võiks olla ka õppekavavälise hõivatuse tagamisega sarnased. Üldjuhul on kooli poolt õpekavaväliste tegevuste pakkumise eesmärgiks vabaaja sisustamine ning õppekava omandamist toetavate tegevuste korraldamine. Kinnise lasteasutuse teenuse sees on nimetatud tegevused

planeeritud ning tegevuste toetavad seosed kooli õppekavas pakutavaga räägitakse läbi teenuse osutaja ja kooli vahel. Samas ei panda koolile kohustust neid tegevusi teenusel viibijatele pakkuda.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse paragrahvi 11 lõige 1 sõnastust. Muudatus tuleneb kinnise lasteasutuse teenuse olemusest, kus teenuse vältimatuks osaks on elamine kontrollitud

keskkonnas. Õpilaskodu on seevastu täiendav toetav meede vaid tavapärases põhikoolis õppijatele.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 15 punkti 3. Muudatusega piiritletakse õpilase õigusi osaleda õppekavavälises tegevuses ning õigus jäetakse vaid tavapärases põhikooli osas õppijatele, kuid eelnevalt toodud põhjustel ei laiene see kinnise lasteasutuse teenusel

viibijatele.

Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse paragrahvi 15 punkt 10 kehtetuks. Õpilaskodu on olemuselt hoolekandeline toetav meede, mille peamiseks eesmärgiks on statsionaarses vormis õpilase toetamine õppetöövälisel ajal. Seda võimaldatakse ka täna mitte õpilase absoluutse

õigusena vaid nii nagu kõikide teiste toetavate meetmetega pigem vajaduspõhiselt. Õpilaskodu kui organiseeritud majutusteenuse kasutamine peab olema sisuliselt põhjendatud ning seda peaks

rakendama lühimaks vajalikuks ajaks. Selle rakendamise vajaduse otsustab kooli direktor koolis kehtestatud korras reguleeritult ning põhimääruses selle kasutamise õpilase õigusena reguleerimine pole asjakohane.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige järgmisi sihtgruppe:

1) Õpilased – koolide juriidiline liitmine ei mõjuta õpilaste õppimisvõimalusi. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades

hoonetes. Muutub vaid see, et liitmise järgselt moodustatud kool võimaldab koondada kahe kooli kompetentsid ning oskusteabe, et moodustada kompleksne õppeasutus psüühikahäiretega lastele.

Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust psüühikahäirega tavakoolide õpilastele üle Eesti.

2) Koolitöötajad – koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud

tingimustel. Liitmise järgselt saavad töötajad keskenduda senisest rohkem õppe- ja kasvatustööle, sest väheneb eraldiseisvate koolidega kaasnev bürokraatia ja asjaajamise maht. Töölepingu võimalikud muudatused lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes

riigikoolidele ettenähtud vahenditest.

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli 2025 a. eelarve

Toodud numbrid sisaldavad endas liidetavate koolide 2025. aasta eelarvelisi numbreid. Peale

koolide liitmist (alates 1. juuli 2025. a) toimub kahe liidetava kooli eelarve jääkide liitmine üheks uue kooli eelarveks. Muudatuse tulemusena koolide 2025. aasta eelarve ei suurene.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Põhimääruse muutmise eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tallinna Konstantin Pätsi

Vabaõhukooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Priit Valk

riigikoolide ja varade osakonna juhataja