Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kliimaministri 06.09.2023 käskkirja nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise

pärandmõjude likvideerimiseks“ lisa 1 punktis 6.1 jäetakse ära lauseosa „Maa-ameti,“.

2. käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

10.03.2025 nr 1-4/25/1175

Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374

muutmine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374

muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Käskkirja muudatuse eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri

3. Kehtestatud käskkirja muudatusega terviktekst

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigikantselei, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Maa- ja Ruumiamet ja Riigi

Tugiteenuste Keskus.

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

K Ä S K K I R I

Tallinn 06.09.2023 nr 1-2/23/374

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2012_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas

sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-

2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine“ maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks

2024–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on

Euroopa Komisjon kinnitanud.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras,

arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

KINNITATUD

06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 1

Toetuse andmise tingimused maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude

likvideerimiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade kaevandamise

ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks.

1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuste

„Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse

korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja

tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud

kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus”. Sekkumise

number on 21.2.4.11.

1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on vähendada tooraine hankimisest tulenenud kahjusid, mis on

tekkinud maavarade kaevandamise ja töötlemisega ning taastada sealne elukeskkond

ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt.

2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“)

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

saavutamisse.

2.3. Punktis 2.3. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele

aidatakse kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja regionaalsesse arengusse

panustamisega ning seda hinnatakse näitajatega: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul

olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Ringleva materjali määr“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud

pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade

kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele

ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik

ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele

võtta.

3.2. Toetatakse maapõueseaduse § 93 lõikest 5 lähtuvalt valitud toormete hankimisega seotud

pärandmõjude alade taastamist.

3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020,

lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

elluviimiseks kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2024. aasta eelarve

kinnitab juhtrühm hiljemalt 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.

3.5. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.

4. Tulemused

4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on hüljatud toormeallikad ning kaevandamisega

rikutud ja mõjutatud alad korrastatud, muudetud ohutuks, taastatud elukeskkond ja aladel

taastatud otstarbeline kasutus.

4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik Alg tase

Aasta 2024

vahe

sihttase 2029 sihttase Selgitav teave

Investeeringud

ringmajanduse

arendamisse

(eurodes)

0 Ei

kohaldu 0 1 941 176,47

Näitajasse arvestatakse

investeeringud ringmajanduse

arengu toetamiseks (nii EL toetus kui riiklik

kaasfinantseering). Ringmajanduse jaoks on vajalik

arendada riigi tasandil ühtset

lähenemist nii teavituse,

koolituse kui ka reaalsete

lahenduste osas. Saavutustaset raporteeritakse

Jooksvalt vastavalt kulude

tegemisele SFOS maksete info

alusel.

4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.

Meetme nimekirja väljundnäitaja

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7

nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud

valikukriteeriume Kliimaministeeriumi juhtkond.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2024. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029.

aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 1 941 176,47 eurot, millest EL toetus on 1 650 000,00 eurot ning

riiklik kaasfinantseering on 291 176,47 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava

on toodud lisas 2.

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, muuhulgas:

9.2.1 eeluuringute ja analüüside kulud;

9.2.2 projektlahenduste koostamise kulud;

9.2.3 korrastamistöödeks vajalike lubade taotlemise kulud;

9.2.4 maaomanikega kokkulepete sõlmimise kulud;

9.2.5 keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud;

9.2.6 korrastamistööd ja selle teostamisega seotud kulud;

9.2.7 omanikujärelevalve kulud;

9.2.8 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud;

9.2.9 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.2.10 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-

s 16.

9.3. Abikõlblikud on projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku

15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 Õiglase Ülemineku Fondist kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja

põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida- Virumaal“

alusel toetavad objektid.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud

kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav

dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt

kokkulepitust erinevalt;

10.3.3 arved või muud raamatupidamise algdokumendid;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokumendid, kui neid nõutakse lepingus;

10.3.6 raamatupidamises tegevuste kulude kajastamist tõendav dokument.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva

nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte

hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni

31.märtsini 2030.a.

10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul esitatakse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse

osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese

tähtsusega abina.

10.9. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta.

11. Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.

11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.4. Elluviija täidab tööde tegemisel asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte.

11.5. Kaevandamisega rikutud või mõjutatud alade korrastamisel tuleb lähtuda eelkõige

elurikkuse tõstmisest ja kliimaeesmärkidest. Kui kordatehtud ala metsastatakse, siis

kasutatakse looduslähedasi ja kliimakindlaid võtteid, leppides need eelnevalt kokku

rakendusasutusega.

11.6. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele.

11.7. Toetatavate tegevuste elluviimisel varingualade täitmise korral kasutab teisest tooret.

11.8. Kui projekt viiakse läbi ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistul, on antav toetus vähese

tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) , milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8), artikli 3 mõistes. Sellisel juhul järgib

elluviija toetuse kasutamisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Elluviija teavitab ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle

suurusest ja tingimustest, peab arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning esitab

sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4 Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna

kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a

sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu

viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Projekti juhtrühmas fikseeritakse ja elluviija poolt sisestatakse SFOSi vähemalt info

regioonis jäätmaa osakaalu vähenemise osas või otseselt likvideeritud pärandmõjude

pindala või objektide arv regioonis.

13.6. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr

54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud

tegevuste kohta.

13.7. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule.

13.8. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

16. Vähese tähtsusega abi

16.1. Käesoleva käskkirja punktides 3.1 ja 3.2. nimetatud tegevused tuleb lugeda vähese

tähtsusega abiks kinnistu omanikele, kui läbi viidavate analüüside, projektilahenduste või

tööde objektiks on ettevõtlusega tegeleva isiku kinnistu.

16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija enne vastava

projekti arutamist juhtrühmas. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba

jääki, siis projekti vastaval kinnistul läbi viia ei saa. 16.3. Vähese tähtsusega abi korral ei

tohi antava abi suurus ühe ettevõtja kohta ületada kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel.

16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2

kohaselt.

16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5

sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid

KINNITATUD 06.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/374

Lisa nr 2

Toetuse andmine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks 2024–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik

summa

(EUR)

Toetuse summa

kokku

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr

(%)

Riikliku kaasfinantseeringu

määr (%)

1 941 176,47 1 941 176,47 1 941 176,47 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering 291 176,47

Ühtekuuluvusfond 1 650 000,00

Toetus kokku 1 941 176,47

KOKKU 1 941 176,47

Tegevuse nimetus: Rakenduskava väljundnäitaja:

01.01.2024−31.12.2029

Pärandmõjude likvideerimine (toorme

allikate taastamine) Investeeringud ringmajanduse

arendamisse (eurodes)

Abikõlblik

kogus

umma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantse

ering

(EUR)

1 778 163,97 1 511 439,37 266 724,60

Otsene personalikulu 141 750,00 120 487,50 21 262,50

Ühtne määr (otsesest personalikulust

15%) 21 262,50 18 073,13 3 189,37

Kokku: 1 941 176,47 1 650 000,00 291 176,47

Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta

1

Kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

06.09.2023 nr 374 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja

eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks”.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonna juht Harry

Kuivkaev (626 2964, [email protected]), nõunik Reeli Sildnik (626

0758, [email protected]) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik

Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu

juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri

käskkirjas 06.09.2023 nr 374.

Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1,

sekkumine „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh

tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate

erialaekspertide koolitus”. Sekkumise number on 21.2.4.11.

Projekti juhtrühmast, mis koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise

edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded, eemaldatakse Maa-amet esindaja. Maa-ameti baasil loodi Maa- ja Ruumiameti. See

koondab riigi erinevate asutuste pakutavad rakenduslikud maa ja ruumiga seotud teenused ja

kompetentsid ning uued, strateegilise ruumiloome ülesanded. Uus riigiasutus alustas tegevust

1. jaanuaril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Seni Maa-ameti

geoloogia osakonnaga seotud olnud teenused, nagu maavarade registri pidamine ja maapõue

kaitse, liikusid Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) koosseisu. Alates 2023. aasta 1. juulist tegutseb

EGT kliimaministeeriumi haldusalas.

Kliimaministeeriumis on maavarade osakond, kelle põhiülesanne on maapõue kaitse ja

kasutamise, maapõueressursside uurimise, kasutuselevõtu ning geoloogilise kaardistamisega

seotud poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine ning riikliku geoloogilise kompetentsi

tagamine. Sellest tulenevalt liigse asjaajamise ja bürokraatia vältimiseks ei kaasata EGT

kliimaministri käskkirja 06.09.2023 nr 374 alusel ellu viidava projekti juhtrühma. Vajaduse

tekkimisel saavad kõik asjakohased asutused kaasatud vastavalt nende funktsioonidele.

Käskkirja muudatus jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2025, millisel kuupäeval Maa-amet

reorganiseeriti.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

2

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile

otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,

arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus

on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega

reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates

projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat.

Käskkirja muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse

käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge ringmajanduse

edendamiseks ning toimub maapõueseaduse § 93 lõikest 5 tulenevate kohustuste täitmine.

Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni

liikmetega ning Maa- ja Ruumiameti ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.