Kiri

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

TÖÖ KOOSSEIS

1. TEHNILISED NÄITAJAD 3

1.1 ÜLDOSA 3 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3

2. ÜLDOSA 4 3. ASENDIPLAANILINE OSA 5 4. ARHITEKTUURNE OSA 5

4.1 ÜLDLAHENDUS 5 4.2 HOONE VÄLISVIIMISTLUS 6

5. SISEVIIMISTLUS 6 6. TULEOHUTUSE OSA 6 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 9

7.1 JÄÄTMEKÄITLUS 10 8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 14

8.1 KASUTUSIGA 15 8.2 VUNDAMENDID 15 8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND 15 8.4 ÜKSIKELAMU KATUS 15 8.5 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN 16 8.6 KOORMUSED 16

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 17 10. KÜTE JA VENTILATSIOON 20 11. ELEKTRIVARUSTUS 22 12. ENERGIATÕHUSUS 25

1 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

JOONISED

1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 AR-5-02 PÕHIKORRUSE PLAAN M1:100 AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:100 AR-6-01 LÕIGE A-A M1:75 AR-6-02 LÕIGE B-B M1:75 AR-6-03 VAATED 1 JA 2 M1:100 AR-6-04 VAATED 3 JA 4 M1:100 AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON

LISAD

1. Mustametsa detailplaneering Kahala külas, Kuusalu vallas

2 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

SELETUSKIRI

1. TEHNILISED NÄITAJAD

1.1 ÜLDOSA Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Kahala küla,

Mustikanurga Krundi pind: 10 845 m2

Katastriüksus: 35203:001:0015 Vastutav arhitekt: DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7 MAARJA TOOMEMÄE

Arhitekt: RAKENDUSARHITEKT, TASE 6 KÄTLIN TAMMEVESKI KT Design OÜ, reg. nr. 14407395, MTR reg. nr. EEP005080

1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD

Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad: PROJEKT.

1. Korruselisus 1 2. Tubade arv 4 3. Maapealse osa alune pind 176,2 m2 4. Ehitisealune pind 176,2 m2 5. Eluruumide pind 132,0 m2 6. Suletud netopind 136,8 m2 7. Köetav pind 136,8 m2 8. Elamu maht 843 m3 9. Tulepüsivusklass TP-3 10. Hoone kõrgus 6,4 m (abs.h= 52,9 m) 11. Hoone pikkus 15,9 m 12. Hoone laius 12,8 m

Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Plaatvundament Kandekonstruktsioon Plokk Välissein Plokk Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Katuseplekk Välisviimistlus Voodrilaud

3 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

2. ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu püstitamiseks Kuusalu valda, Kahala külla, Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele, detailplaneeringule ja sobivusele antud piirkonda.

Projekteerimise aluseks on: − Geodeetiline alusplaan − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne − Detailplaneering

Projekteeritav ehitis vastab

● Ehitusseadustik ● EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018) ● Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) ● Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015) ● Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” ● Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016)

● Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

(16.02.2021 nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja

4 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“ 4. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 5.Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu. 3. ASENDIPLAANILINE OSA Mustikanurga kinnistu suurusega 10 845 m², katastriüksuse sihtotstarve on kinnisturaamatu andmetel 100% maatulundusmaa. Kinnistu piirneb maatulundusmaadega ja idast 11276 Vahastu-Mustametsa teega. Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge langusega kagu-loode suunal. Juurdepääs kinnistule on 11276 Vahastu-Mustametsa teelt, kinnistu idapoolsest osast. Liikluskorraldus ja parkimine on korraldatud vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud 2 parkimiskohta. Juurdesõiduteeks mõeldud ala koos parkimisalaga on kaetud sillutiskivikattega. Täisehitusprotsent on 1,6%. Projekteeritava elamu põhikorruse põranda kõrgus +-0.00= 46.80 m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute kõrguseid. Vahetult hoonet ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonest eemale. Kõikide rajatavate platside servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks. Prügikonteinerite asukoht on planeeritud parkimisala äärde, elamu vahetuslähedusse. Piirdeaed Hoonestusala idapoolsele piirile on projekteeritud puit-lippaed koos jalg- ja auto väravaga. Põhja-ja läänepoolsele hoonestusala piirile on planeeritud võrkaed. Aed on planeeritud hoonestusala piirile vastavalt detailplaneeringus kehtestatule. Piirete kõrgus on h= 1,5 m. Piirdeaia läbipaistvus vähemalt 10%. Piirdeaia kogu pikkus on 255 meetrit. Piirdeaia puitlipid on 100x20mm tumehallid ja võrkpiire keevisvõrk. Projekteeritakse roheline PVC-kattega võrkpiire. Tsingitud terastraadist PVC kattega Võrk ühendatakse kontaktkeevituse teel. Traadiläbimõõt 3mm, 50x50mm võrgusilmad. Piirded paigaldatakse metallpostidele maa sisse. Selleks betoneeritakse metallpostid 600mm sügavusele, millele kinnitatakse puitlipid või võrk. 4. ARHITEKTUURNE OSA

4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärgiks on püstitada üksikelamu, arvestades sealjuures sobivusega antud piirkonda, detailplaneeringu ja tellija soovidega. Projekteeritav hoone kujutab endast ühekorruselist, viilkatusega ehitist, kus elamu gabariidid on 15,9 x 12,8 m ja kõrgus 6,4 m.

5 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

Hoone plaanilahenduses on järgitud selle kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles kooskõlas Tellija soovidega. Hoone põhikorrusele on paigutatud esik, garderoob, hall, kontor, köök, elutuba/söögituba, kolm magamistuba, majapidamisruum, kaks pesuruumi, tehnoruum ja wc. Plaanilahenduses on hoone paigutatud vastavalt päikese liikumise suunale, et oleks tagatud maksimaalne päevavalgus eluruumidesse. Hoone planeering on avar, kuid samas väga praktiline. Elamu +-0.00 = 46.80 m. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50. a.

4.2 HOONE VÄLISVIIMISTLUS

Materjal Värvitoon Märkused

Sokkel Krohv Hall Caparol, Venato 20

Seinad Voodrilaud Tumehall

Katusekate Valtsplekk Tumehall Ral 7016

Aknaraamid PVC Tumehall RR23

Uksed Puit Tumehall RR23

5. SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:

Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest. 6. TULEOHUTUSE OSA

Määratlused.

a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartev hoone) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus - Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

6 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

- Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46. - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

Projekti lahendus ja näitajad

a. Konstruktsioonide ja hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Eluhoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).

Eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata. Projekteeritava üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 6,4 m. Elamu kandvad seinad on plokkseinad ja katuslagi on ette nähtud puitfermidel ja katusekatteks on valtsplekk.

Katusekate vastab nõudele BROOF (t2).

Hoone siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2.

Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass D,d2. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0.

Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1.

Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2.

Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

b. Hoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.

c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud 11275 Vahastu-Mustametsa teelt. Hoone paikneb naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest.

d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub hoones asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele hoone kasutajatele.

7 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

e. Pääsud katusele. Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee). Pööningule pääseb kagu-ja loodepoolsel fassaadil paiknevate pööninguluukide kaudu (min. 800x600mm).

f. Kütteseadmete tuleohutus. Elamu on kavandatud maaküttele ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi temperatuuriklassid on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.

Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema

8 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.

- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;

- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;

- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;

- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.

NB! Hoonesse peab olema paigaldatud vingugaasiandur!

i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoone neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga 11276 Vahastu-Mustametsa teelt.

j. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.

Tulekustutusvesi on tagatud perspektiivsest veevõtu mahutist (10m2) krundi idapoolses osas. Asukoht näidatud asendiplaanil. Hüdrandile on tagatud vaba juurdepääs tuletõrjeautoga.

Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

-Erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.

Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav.

Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. 7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Hoonet varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust ja kanalisatsiooniga perspektiivsest biopuhastist. Vahetult hoonet ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonest eemale. Käesolevas projektis on ette nähtud katuselt sademevesi immutada pinnasesse enda kinnistu piires. Sademevett tänavamaale ega naaberkinnistutele suunata pole lubatud. Elamus on maaküte ja kamina küte. Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme

9 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest:

- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb:

- projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele;

- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;

- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;

- elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks); Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning tehnoloogiale: Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)

7.1 JÄÄTMEKÄITLUS Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse kinnistule sissesõidutee kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja elamu

10 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

omanike vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Olmejäätmed Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses. Planeerida kõvakattega pind vähemalt 2 jäätmemahuti jaoks: 140L segaolmejäätmete mahuti ning 140L biojäätmete mahuti ning võimalusel ka segapakendi mahuti. Elanikel on võimalik biojäätmeid ka kompostida. Ehitusjäätmed Ehitusprahi äravedu korraldatakse vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Ehitamise käigus ei teki ehitusjäätmeid üle 10 m³. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Harjumaa keskkonnateenistuses. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad

Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast.

Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma.

Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide

11 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

valdajatega.

- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt ( juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).

- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse.

- Must metall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt ( juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).

- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.

- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse.

- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.

- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Jäätme- kood

Jäätmeliik

Hinnanguline kogus

Ühik

Hinnanguline kogus

Ühik

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/ kiviplokid

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

12 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud

~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätme d)

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkarto ng pakend, jms)

~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjal e pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale

13 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 09 04 Ehitus- ja lammutusp raht

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 04 Isolatsiooni - materjalid

~0,1 t ~0,3 m3 Transportida jäätmekäitluspun kti

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat. Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. - Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast. 8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus

14 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

8.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. a (projekteeritud kasutusea kategooria klass 4).

8.2 VUNDAMENDID Elamule projekteeritakse plaatvundament. Terrassi alla projekteeritakse postvundament.

8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND PP-1 Põrandakate aluskattel 20mm Raudbetoon põrandaplaat 100mm koos Armatuurvõrgu+vesipõrandaküttekontuuriga Põrandasoojustus EPS 100 300mm Tihendatud liiv 200mm Killustiku padi 250mm Tihendatud killustikualus

8.4 ÜKSIKELAMU KATUS KL-1 Katusekate- Valtsplekk Roov 32x100mm 32 mm Roov 45x45 45 mm

15 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

Hingav katuse aluskate Liitsarikas 390x45 390 mm Soojustus 400 mm Aurutõkkekile 0,2 mm Roov 28x70 28 mm Kipsplaat 2x13 mm Siseviimistlus K-1 Katusekate- Valtsplekk Roov 32x100 32 mm Roov 45x45 45 mm Hingav katuse aluskate Tuuletõkke kipsplaat 9 mm Fermid Puistevill 500 mm Aurutõkkekile 0,2 mm Roov 28x70 28 mm Kipsplaat 2x13 mm Siseviimistlus

8.5 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN VS-1 Voodrilaud (1x krunditud, 1x värvitud) Roov 28x45 28 mm Bauroc Ecoterm plokk 375 mm Siseviimistlus

8.6 KOORMUSED Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus). Tehnoruumide kasuskoormuseks võetakse 5,0 kN/m2 juhul kui vastavalt eriosade projektidele ei ole ette nähtud koormust suurendada. Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused

Kasutamise liik Koormatud pinna qk (kN/m2) Qk (kN)

16 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

klass

Põrandakoormused

Elupind A 2,0 4,0

Katusekoormused

Katusepind H 0,75 1,5

Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele

Rõhtkoormused 1,0

Lumekoormus Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006 nõuetele. Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2. Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2. Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m. Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III. Muud koormused Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2. Varutegurid: Staatilise tasakaalu kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9 Kandevõime kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5

17 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0

- Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused.

9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Piirkonnas ei ole rajatud ühiskanalisatsiooni-ja veetorustikke. Veevarustus Kinnistut varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust, mis asub perspektiivselt kinnistu idapoolses osas. Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem. Torustik Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Monteeritavata liitmike kasutamine enne veemõõdusõlme ei ole lubatud. Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle veemõõdusõlme põranda pinna. Hülsi ja veetoru vahe väljaspool hoonet suletakse veetihedalt ning veemõõdusõlme poolt jätta avatuks. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201-1:2003. Minimaalne surveklass PN10. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 50 aastase elueaga süsteem. Kanalisatsioon Kinnistult kanaliseeritavad reoveed suunatakse isevoolselt kinnistu perspektiivsesse

18 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

biopuhastisse, mis suunatakse isevoolselt kinnistu läänepoolsesse kraavi. Biopuhasti perspektiivne asukoht on kinnistu keskosas. Biopuhasti paigaldada vastavalt tootja paigaldusjuhendile.

Kinnistu sisene kanalisatsioonitorustik tuleb rajada reovee juhtimiseks ette nähtud plastiktorudest läbimõõduga De 160mm. Antud projekt ei anna õigust reoveepuhasti ehitamiseks- lahendatakse eraldi projekti mahus, projekti järgmises staadiumis.

Sademevesi Hoone katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires.

Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud.

Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s. 9.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD

Kasutatavad normid: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipott, valamud, dušš, köögivalamu. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava elamu arvestuslik veetarbimine: 0,5 m3/d, 0,58 l/s. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL 2002. Külma-, sooja- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0.

19 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32 mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ja reguleerimis armatuuriga. Kõik torustikud isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt toru tootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada valmistaja juhiste kohaselt. 9.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD

Kasutatavad normid: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga Ø50, Ø75, Ø110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põranda all ja ripplae taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Ühe hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada (võimalusel) ühe tootja tooteid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põranda alla ja ripplae taha. Ripplae taga torud isoleerida müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.

Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutada ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. sedmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid vt. sisearhitektuurne projekt).Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada (0,8-1,0 m põrandapinnast) puhastus-luukidega. 10. KÜTE JA VENTILATSIOON

Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda:

- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine

- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele

20 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

Küte Elamu on kavandatud maaküttele ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaatmootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Küttesüsteemi temperatuuriklassid on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” Ventilatsioon Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille

21 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Õhuvahetus:

- Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Garderoob -3 l/s ruum - Tehnoruum -15 l/s ruum

11. ELEKTRIVARUSTUS Hoone elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda: Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud: EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“ Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Üldist Elektrienergiaga varustamine toimub elektrivõrgust allmaa elektrikaabliga – vastavalt sõlmitud lepingule. Elektrivõrguga liitumiseks on olemasolev elektri liitumiskilp, kinnistu idapoolse piiri ääres. Projekteeritava hoone maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat.

Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt

22 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks.

Välitrassid Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Elamu elektripaigaldis Peajaotuskilp PJK projekteeritakse elamu 1.korruse tehnoruumi. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade

23 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Valgustussüsteemid Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed: • üldruumides - IP20 • niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44 Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja EVS-HD 60364-4-444:2010.

24 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

Piksekaitse Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud 01.03.2021 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida. Nõrkvoolupaigaldis Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega. Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime täpsustatakse sideteenuse pakkujaga vastavalt sõlmitavale sideteenuse lepingule. Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid. Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Hoonevälise (katusel, jms.) installatsiooni korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad, pinnasesse võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid. Kõik vajalikud harukarbid paigaldada nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu tagamata (lagede taha, põrandate alla jm. hilisema ligipääsuta kohtadesse) harukarpe paigaldada ei tohi. Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada. Hoone üldkaabeldus rajada vastavalt standarditele EVS-EN 50173-1:2018 ja EVS-EN 50174-1:2018. Nõrkvoolujaotla näha ette hoone peakilbi juurde. Jaotlasse koonduvad kogu hoone horisontaalkaablid. Hoonejaotlas näha ette ruum sisenevate sidevarustuskaablite otsastamiseks. Üldkaabelduse võrgus kasutatavad komponendid peavad olema ühe tootja süsteemitooted. Kogu kaablivõrk rajada varjatult süvistatuna seintesse või ripplagede taga. Planeeritavasse hoonejaotlasse jätta ruumi sisestuse, seadmete ja ühenduspaneelide jaoks. Pesad paigaldada süvistatult kuni 0,2m kõrgusele põranda viimistletud pinnast. Raamide ja pesade seeria tuleb töövõtjal täpsustada tellijaga pakkumise käigus. Kaablite läbiviigud tuletõkkeseintest tuleb tihendada vastavalt seina tuletõkkeklassile kasutades selleks otstarbeks mõeldud materjale. Elamu TV võrk lahendatakse nõrkvoolu üldkaabelduse mahus võimaldades hoones kasutada IP võrgul põhinevat Digi TV’d. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 12. ENERGIATÕHUSUS Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiato ̃hususe miinimumno ̃udeid:

25 / 26

SELETUSKIRI HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA Üksikelamu

Eelprojekt, töö nr. 20-2024 11.12.2024

Vastutav arhitekt ja koostaja: MAARJA TOOMEMÄE, KÄTLIN TAMMEVESKI

● „Hoone energiato ̃hususe miinimumno ̃uded“ 11.12.18 nr 63 ● „Hoone energiato ̃hususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 ● „No ̃uded energiamärgise andmisele ja energiama ̈rgisele“ 30.04.15 nr 36

Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,2 W/m²K katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W/(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W/(m²K) Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOGI. Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised: Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Aken - 0,05 W(m2K) Välisuksed - 0,1 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K)

Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K).

Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Üldised nõuded hoone energiavarustusele

Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on maaküte ja kamina küte.

Koostas: Kätlin Tammeveski, Rakendusarhitekt tase 6 Vastutav arhitekt: Maarja Toomemäe, Diplomeeritud arhitekt tase 7

26 / 26

GSPublisherVersion 0.0.100.100

PINSKA P R E F A B

AR-4-01

ASENDIPLAAN

1

1

4

4

A

A

C

C

D

D

2 Y= 590 002 144 X= 6 593 277 113

2 Y= 590 013 804 X= 6 593 310 149

15.0

15 .0

31.1

31.4

34.9

15.9

66 .6

12 .8

3 500 1 000

1 , 5 m

50 .0

35301:001:0035 Paju

35203:001:1582 Liivaste

35203:001:0015 Mustikanurga

35203:003:0126 11276 Vahastu-M

ustam etsa tee

35203:003:0307 Kolga metskond 22

35203:003:0165 Kolga metskond 21

35301:001:1987 Kure tee

35301:001:1988 Kuretiiva

35301:001:1989 Kurepesa

35301:001:1990 Mustametsa

TP

TP

47.39 45.42-45.20 Ø700 PL

45.48 45.55

45.76

46.32

46.82

46.80

46.90

47.04

47.39

47.31

46.81 45.12

45.09 46.98

45.28 45.26

47.09

46.49 44.87

44.93

46.21 44.68

44.65

46.13 44.55

44.51

46.02 44.27

44.24

45.65 44.01

44.01

45.59 43.84

43.91 46.29

45.73

43.75

43.77

45.96

43.74 43.79

45.89 45.71

46.26 45.77

46.42

45.66

46.69

45.86

46.70 45.78

46.65 46.04

46.65 46.07

46.85 46.12

46.92 46.05

46.98 46.30

47.07 46.37

47.07 46.50

47.26 46.72

47.31

46.84

47.50

47.03

46.56

47.06

47.07

47.17

46.67

47.02

47.16

47.07

47.04

47.10

47.20

46.50

47.31

47.19

47.18

46.75

47.28

47.35

47.25

46.86

47.43

47.30 47.07

47.38

47.43

47.30 47.05

47.35 47.26

47.23 47.13

47.24

47.41

47.32

47.24

47.14

47.24

47.38

47.33

47.11

47.21

47.09

46.58

47.18

47.09

47.05

46.62

46.95

46.99

47.09

46.60

Pinn

Pinn Pinn

Vahastu-M ustam

etsa tee

45.80

45.88

45.97

46.04

46.18

46.12 46.33

46.24

46.37

46.31

46.12

46.25

46.16

46.16

46.00

46.04

46.12

46.08

46.14

46.24

46.04

46.56

46.44

46.29

46.45

46.42

46.22

46.42

46.26

46.42

46.42

46.56

46.53

46.56

46.52

46.62

46.25

45.87

45.97

45.93

45.96

46.44

46.56

45.81

45.96

45.89

46.20

46.07

46.08 46.26

46.31 46.35

46.34

46.51

46.53

45.76

45.88

45.76

46.05

46.19

46.52

46.46

46.64

46.59

46.63

46.74

48.50

45.46

46.37

46.51

46.56

46.74

46.93

46.71

46.55 46.52

46.56

46.74

S

N

W E

OT1

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT

20-2024

2/13/2025

Joonis:

Staadium:

Joonise nr:

Objekt:

Aadress:

Töö nr.

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

EELPROJEKT

MAARJA TOOMEMÄE DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7

Vastutav arhitekt:

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, KAHALA KÜLA, MUSTIKANURGA

KÄTLIN TAMMEVESKI RAKENDUSARHITEKT, TASE 6

Arhitekt:

KT Design OÜ, reg. nr. 14407395 MTR reg. nr: EEP005080

OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS)

TELLIJA

OBJEKTI NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NIMI

JOONISE NR REVTÖÖ NR

AMET NIMI ALLKIRI

[email protected] / www.rpginsenerid.ee Ladva tn 1, Muraste küla Harku vald Harjumaa 76905 / Tel: +372 506 1256

LITSENTSID: EEG000538; EEP004864

RPG Insenerid OÜ

$(edtime, 0, DD.MO.YYYY)/

Erik Proos

Mustikanurga

Mustikanurga Kahala küla, Kuusalu vald, Harju maakond

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

1

1:500

G-2024-16

GEODEET O.KRÜGER

GEODEET

TEHNIK L.KOLK

Mõõdistatud / trükitud: 29.11.2024

PK

TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL PROJEKT. DP. JÄRGNE

EHITUSALUNE PIND (max)600m2

HOONE MAX. KÕRGUS

8,5m

176,2m2

6,4m

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

KRUNDIPIIR

DP-JÄRGNE HOONESTUSALA

PROJEKT. PUITTERRASS

OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE

TINGMÄRGID

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel) V11 PROJEKT. VEETORUSTIK

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKT. EL. MP. KAABEL

K11

W11

PROJEKT. PUITAED (h=1,5m) PROJEKT. VÕRKAED (h=1,5m)

PARKIMISKOHTADE ARV OL. OL. SÄILITATAVAD PUUD

OL.OL.EL.MP.KAABEL

MAAKÜTTE KONTUURI ASUKOHT

KRUNDI TEHNILISED ANDMED: AADRESS: Harju maakond, Kuusalu vald, Kahala küla, Mustikanurga TUNNUS: 35203:001:0015 KRUNDI PINDALA: 10 845 m²

ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED: EHITISEALUNE PIND 176,2 m2

SULETUD NETOPIND 136,8 m2

KÖETAV PIND 136,8 m2

ELURUUMIDE PIND 132,0 m2

TEHNORUUMI PIND 4,8 m2

KORRUSELISUS 1 TUBADE ARV 4 HOONE MAHT 843 m3

HOONE KÕRGUS 6,4 m HOONE ABS KÕRGUS 52.9 m HOONE PIKKUS 15,9 m HOONE LAIUS 12,8 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

ol.ol. 46.12 proj. 46.45

PROJEKT. SILLUTUSKIVIKATTEGA ALA

MAX. KORRUSEID 21

HOONETE ARV KRUNDIL

4 (elamu ja abihoone)1

KATUSE KALLE 25-45o25o

TÄISEHITUS % 18%1,6%

perspekt. puurkaev

OL.OL. SIDETRASS

PUURKAEVU HOOLDUSALA

N äh

ta vu

sk ol

m nu

rk 13

0x 10

m

N äh

ta vu

sk ol

m nu

rk 13

0x 10

m

S

S

S S

W11

11 27

6 Va

ha st

u- M

us ta

m et

sa te

e ka

its ev

öö nd

30 m

ä är

m is

e sõ

id ur

ea s

er va

st

perspekt. biopuhasti

K11

V11

METALLPOST 40X60

PUIT-TUMEHALL laudis 100x20

JALGVÄRAVAUTOVÄRAV Piirdeaia fragment

METALLPOST 40X60

ol.ol. 46.30 proj. 46.45

ol.ol. 46.20 proj. 46.45

ol.ol. 46.25 proj. 46.45

K11

K 11

ÜKSIKELAMU HOONE KOORDINAADID L-EST

PIIRDEAIA KOORDINAADID L-EST

2

2

3

3

1 Y= 589 997 160 X= 6 593 282 258

3 Y= 590 003 321 X= 6 593 278 262 4 Y= 590 006 304 X= 6 593 275 182 5 Y= 590 005 123 X= 6 593 274 038 6 Y= 590 008 278 X= 6 593 270 780

7 Y= 590 000 955 X= 6 593 263 687 8 Y= 589 996 937 X= 6 593 267 835 9 Y= 589 996 219 X= 6 593 267 139 10 Y= 589 991 874 X= 6 593 271 625 11 Y= 589 992 593 X= 6 593 272 321 12 Y= 589 989 837 X= 6 593 275 165

1 Y= 589 945 461 X= 6 593 279 248

3 Y= 590 006 714 X= 6 593 215 978

4.0

+0.00=46.80

P=2

ol.ol. el. liitumispunkt

1

P=2

2 3

4

5

6

7

89

10 11

12

Perspekt. tuletõrje veevõtumahuti 10m3

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 26.02.2025

Meie 11.03.2025 nr 7.1-2/25/3194-2

Mustikanurga kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kuusalu valla Kahala küla

Mustikanurga kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 473032).

Kinnistu (35203:001:0015) asub riigitee nr 11276 Vahastu-Mustametsa tee km 1,15-1,33

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood121435965) ja piirdeaia (EHR kood 221477816)

ehitamiseks, eelprojekti „Üksikelamu eelprojekt. Harju maakond Kuusalu vald Kahala küla“ KT

Design OÜ töö nr 20-2024 alusel.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 8, § 44 p 1,§ 70 lg 2

ja lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Oleme kooskõlastanud Mustametsa detailplaneeringu 23.12.2020 nr 15-2/20/55339-2.

Kooskõlastuse punkti 1 kohaselt tuli kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega

tööde projektid esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuli taotleda

EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv

muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt

kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine/ ümberehitamine on

otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks

riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul

omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt

menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja)

ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate

hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada

veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa

korduvaks kooskõlastamiseks esitamist koostada ristumiskoha ehitamise projekt vastavalt meie

nõuetele (vt lisa 3) ning esitada see meile kooskõlastamiseks [email protected].

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. 2024_EP_AR-3-01_Seletuskiri

2. 2024_EP_AR-4-01_Asendiplaan

3. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Pärnu mnt 463a / 10916 Tallinn / 611 9300 / [email protected] / www.mnt.ee

Registrikood 70001490

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Transpordiamet nõuded:

1. Nõustume juurdepääsu kavandamisega riigitee nr 11276 Vahastu-Mustametsa tee

orienteeruvalt km 1,27 juurdepääsuks Mustikanurga kinnistule. Eelnõu juurde lisatud

asendiskeemil kajastatud asukohast on tagatud vajaliku nähtavusalad.

Ristumiskoht riigitee nr 11276 Vahastu-Mustametsa tee km 1,27

2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on

geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt punkt 9) võimalike olemasolevate

tehnovõrkude ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning

meile [email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks

näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete

alusel punktis 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui

projekti alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise

kulud kannab huvitatud isik.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest

ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

9.1 Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

2 (3)

9.2 Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3 Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4 Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

9.5 Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine.

12. Projekteerida kruusakate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii,

et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt

maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse

truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse

puudumist tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia

vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

3 (3)

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta

projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.