Kiri

Transpordiamet

[email protected] (11.03.2025) nr 3-6.1/2025/1753

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kohila Sillaotsa

pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila vallas,

Kohila alevis asuval Kohila Sillaotsa paisul, mis paikneb Keila jõel (katastritunnus:

31701:001:1347).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais“.

Arvestades, et Kohila Sillaotsa paisu läheduses ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2

(katastriüksus: 31801:014:0030), soovib RMK Transpordiametilt Koorküla Veskejärve paisu

likvideerimise kavatsusele seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse

projekti tellimisel ja koostamisel. Ühtlasi palume kavatsusdokument kooskõlastada digitaalse

allkirjaga.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais, Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Kohila Sillaotsa paisule möödaviik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk

Kohila Sillaotsa paisule (PAIS014090) möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal, mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva kavatsuse eesmärk on kujundada kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist möödaviik-kalapääs. Möödaviik- kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu kõrvale möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule lähemale ning olemasoleva kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis ei ületa 2%. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa pais.

Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões.

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse

tunnus 31801:014:0030).

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

3

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,1 m. Paisu liigveelase on kivikbetoonist trapetsikujuline

ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on kindlustatud

veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on vasakus

kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune

puitšandooridega suletud tühjendusava. Juurdepääs mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei ole

võimalik seal toimetada.

Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapais ülevooluga. Alaveepoolne osa on

rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali põhja

laius on ca 4 m.

Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.

5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.

Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).

Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus

tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.

Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria

kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud

projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt

vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF

Transpordiamet

[email protected] (11.03.2025) nr 3-6.1/2025/1753

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Kohila Sillaotsa

pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või

rändetakistustel.

RMK alustab kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila vallas,

Kohila alevis asuval Kohila Sillaotsa paisul, mis paikneb Keila jõel (katastritunnus:

31701:001:1347).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais“.

Arvestades, et Kohila Sillaotsa paisu läheduses ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2

(katastriüksus: 31801:014:0030), soovib RMK Transpordiametilt Koorküla Veskejärve paisu

likvideerimise kavatsusele seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse

projekti tellimisel ja koostamisel. Ühtlasi palume kavatsusdokument kooskõlastada digitaalse

allkirjaga.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais, Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Kohila Sillaotsa paisule möödaviik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk

Kohila Sillaotsa paisule (PAIS014090) möödaviik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100). Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2. 2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais. Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille populatsioonid on killustunud. Sellised populatsioonid nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele. Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal, mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva kavatsuse eesmärk on kujundada kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist möödaviik-kalapääs. Möödaviik- kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda. Tegevuste kirjeldus: Projekteerimistööde eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu kõrvale möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule lähemale ning olemasoleva kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis ei ületa 2%. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa pais.

Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).

1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2

Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões.

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse

tunnus 31801:014:0030).

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,

valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,

peakraavide ja kraavidega.

Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-

4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.

3

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6. Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,1 m. Paisu liigveelase on kivikbetoonist trapetsikujuline

ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on kindlustatud

veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on vasakus

kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune

puitšandooridega suletud tühjendusava. Juurdepääs mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei ole

võimalik seal toimetada.

Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapais ülevooluga. Alaveepoolne osa on

rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali põhja

laius on ca 4 m.

Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.

5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.

4

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.

Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).

Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).

5

Mõju infrastruktuurile:

Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus

tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.

Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.

Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.

Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste

piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega

AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.

Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele:

EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria

kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud

projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede

kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid

hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,

tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.

aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud

takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on

muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-

elustik kui nende elupaigad.

Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada

jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida

siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.

Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt

vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).

9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-

9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF