5
Mõju infrastruktuurile:
Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus
tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.
Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.
Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste
piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega
AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.
Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele:
EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria
kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud
projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede
kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid
hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,
tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.
aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud
takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on
muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-
elustik kui nende elupaigad.
Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada
jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida
siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.
Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt
vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).
9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-
9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF