Keskkonnaameti kooskõlastus Pidula silla (nr 1060) rekonstrueerimise projekteerimistingimustele

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Kärt Aardam

Transpordiamet

[email protected]

Teie 03.03.2025 nr 8-1/25-010/3417-1

Meie 10.03.2025 nr 6-2/25/4206-2

Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastus

(Pidula sild)

Austatud Kärt Aardam

Esitasite ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu, millega antakse projekteerimistingimused

riigitee 21114 Pidula-Veere tee km 0,493 asuva Pidula silla (nr 1060) rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks. Pidula sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus

30101:002:0363) Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila külas. Projekti eesmärk on

projekteerida majanduslikult mõistlik lahendus silla remondiks või vajadusel

rekonstrueerimiseks.

Pidula sild (nr 1060) on üheavaline betoonist monteeritud raamsild pikkusega 4,9 m. Sild vajab

remonti. Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis 2028. aastal.

Pidula sild on rajatud üle Veskijõe1 (teise nimega Pidula oja), mis ei ole avalikult kasutatav

veekogu. Veekogule on moodustatud veekogum nimetusega „Pidula-Veskijõgi“ (kood

1168900_1).

Veskijõgi on kaitse alla võetud Pidula-Veskioja hoiualana2 ning kuulub Natura 2000 alade

võrgustikku3 Odalätsi loodusalana. Seega kavandatakse projekteerimistingimuste alusel

tegevust hoiualal ja loodusalal.

Hoiualade kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-dest 14, 32 ja 33. LKS § 4

lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise

tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit

kahjustavad tegevused. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate

liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi.

1 EELIS kood VEE1168900 2 Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a.

määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ muutmine” 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“

2 (4)

Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti4) nõusolekuta anda

projekteerimistingimusi5.

Pidula-Veskioja hoiuala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi jõed ja ojad

(Natura kood 3260) ning II lisa liigi jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitseks.

Odalätsi loodusala eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid

s.h jõed ja ojad (3260), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), ning II lisas

nimetatud liik jõesilm (Lampetra fluviatilis).

Jõgede ja ojade elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude neid lõike, mis on püsinud

looduslikus või looduslähedases seisundis, millel on säilinud looduslik looklev meandritega

voolusäng, mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ja mis on kalade

tähtsaks kudemispaigaks. Selle elupaigatüübi peamised ohutegurid on reostus (ka liigne setete

kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine (ka paisutamine)6.

Veskijõe teeb elupaigatüübina väärtuslikuks oja külmaveelisus, kiirevoolulisus ja

looduslik/looduslähedane seisund. Elupaigatüübi kaitseks tuleb säilitada oja looduslik säng ja

hüdroloogiline režiim, tagada oja tõkestamatus ning vältida vee kvaliteedi halvenemist7.

Veskijõgi on oluline nii jõesilmu kui ka meriforelli kudejõena. Veskijõe hoiuala piiresse jääval

osal asuvad oja kõige kvaliteetsemad ja suuremad koelmud pikkusega u 1 km ja pindalaga u

0,45 ha. Elupaiga kvaliteet on enamasti hea või väga hea ning seetõttu on ka oja

taastootmispotentsiaal üsna suur. Sellest tulenevalt kuulub Veskijõgi kogu ulatuses lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse8, millel

on vastavalt LKS-le keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab

veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine9.

Ehitusala jääb Veskijõe 25 m laiusesse kalda ehituskeeluvööndisse, kus on keelatud uute

hoonete ja rajatiste ehitamine10. Käesolevaga uusi ehitisi ei rajata, vaid rekonstrueeritakse

olemasolevat, seega ei ole tegevus vastuolus LKS § 38 lg-ga 3.

Projekteerimisel palume arvestada järgmiste tingimuste ja soovitustega:

1. Veskijõgi on määratud LKS § 51 lg 1 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-

ja elupaikade nimistusse, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi

muutmine. Sellest tulenevalt on oluline olemasoleva silla rekonstrueerimisel säilitada tala-

või raamsild, rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada, s.h ei tohi tekitada paisutust

ega vee-elustikule rändetõket. Tööde käigus ei tohi muuta oja põhja kõrgust.

2. Ehitustööd tuleb kavandada suvisele madalveeperioodile ja väljapoole lõhilastele

tundlikku aega. Veesisesed tööd on lubatud ajavahemikul 15.06-15.09.

3. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub

veekogu ristlõike pindala. Juhul kui silla remondil või rekonstrueerimisel on vajalik muuta

veekogu kaldajoont, siis selline tegevus vajab keskkonnaluba veeseaduse § 187 p 17 alusel.

4. Kuna tegevus ei toimu avalikul veekogul, siis vajab see:

4 Looduskaitseseadus (LKS) § 21 lg 1 5 LKS § 14 lg 1 p 7 6 Timm, H., Järvekülg, R., Pall, P. ja Vilbaste, S. 2019. Eesti jõed. Kirjastus Varrak. Tallinn 7 Odalätsi maastikukaitseala, Odalätsi musttoonekure püsielupaiga ja Pidula-Veskioja hoiuala kaitsekorralduskava

2014-2023; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/237597162 8 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“ 9 LKS § 51 lg 1 10 LKS § 38 lg 3

3 (4)

4.1. veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, kui tahkeid aineid paigutatakse

veekogusse või süvendatakse veekogu 5-100 m3 (veeseadus § 196 lg 2 p 3 ja p 5);

4.2. keskkonnaluba, kui tahkeid aineid paigutatakse veekogusse või süvendatakse veekogu

mahus alates 100 m3 (veeseadus § 187 p 8 ja p 10).

5. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega

alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut või keskkonnaluba taotleda. Soovitame silla rekonstrueerimise

käigus võimalusel vältida veesiseste tööde teostamist.

6. Projektiga tuleb lahendada ka oja ajutise voolamisega seotud küsimused tööde teostamise

perioodil, juhul kui on vajalik vee töötsoonist möödajuhtimine. Vee-elustiku elutingimuste

säilitamiseks ehitustööde ajal tuleb vee töötsoonist möödajuhtimisel tagada ökoloogiline

miinimumvooluhulk jõe osas, kus otseselt ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline

miinimumvooluhulk on vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse11.

7. Koostatavas projektis tuleb välja tuua, kui veekogusse alaliselt ja ajutiselt allapoole veepiiri

paigaldatakse ja/või veekogust süvendatakse materjali. Lisada materjali mahud ja liigid

kuupmeetrites. Veekogusse tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa

materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast veepiiri veekogusse.

8. Riigiteelt vete piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteerimisel ning sademevee suublasse

juhtimisel lähtuda veeseaduse §-st 129. Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.

9. Silla projekteerimisel tuleb arvestada, et kallasrada veekogu ääres on elustiku (väikeulukid

jt) jaoks alati vajalik. Kallasrada peab saama kasutada nö kuival maal ja seda ka

kõrgveeseisu ajal. Võimalikud lahendusvariandid on toodud käsiraamatus „Loomad ja

liiklus Eestis“12 .

Keskkonnaamet kooskõlastab LKS § 14 lg 1 p 7 alusel Pidula silla projekteerimistingimus-

te eelnõu tingimusel, et ehitusprojekti koostamisel arvestatakse käesolevas kirjas tooduga.

Märgime, et keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang tuleb anda juhul, kui

kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib

kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala13.

Käesoleval juhul ei ole silla rekonstrueerimine otseselt vajalik Odalätsi loodusala kaitse-

eesmärgi saavutamiseks, seega tuleb tegevusloale (ehitusloale) lisada ka KMH eelhinnang,

mille alusel on võimalik selgitada, millist mõju ja mil määral avaldab projektikohane tegevus

Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärkidele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel

peab otsustaja14 enne KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt

asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

KeHJS § 11 lg 10 alusel, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

11 Veeseadus § 174 lg 7 12 Leitav Transpordiameti veebilehel: https://www.transpordiamet.ee/elusloodus 13 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 61 ja § 3 lg 1 p 2, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 14 KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustajaks tegevusloa andja

4 (4)

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume esitada ehitusloa eelnõu koos KMH eelhinnangu ja otsuse eelnõuga

Keskkonnaametile KeHJS § 11 lg 22 kohase seisukoha andmiseks15 ja KeHJS § 11 lg 10

kohase kooskõlastuse saamiseks (kui KMH-d ei algatata) ning LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8

kohase nõusoleku saamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Viilma

juhataja

looduskasutuse osakond

Meeli Kesküla 5345 4246

[email protected] Melika Paljak 528 5392 [email protected] Märt Kesküla 523 4410 [email protected]

15 KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.