| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/25/14494-3 |
| Registreeritud | 11.03.2025 |
| Sünkroonitud | 12.03.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viljandi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viljandi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Andres Aasna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
3
10
8
11B11A
12
6
1
7B
7A
11C
0 10 Km
Tuulik
Eriplaneeringu eelvalikuala
Viljandi valla piir
Aluskaart Maa- ja Ruumiamet
TÖÖ NR 2023-054
Juhatuse liige: Erki Kõnd
Projektijuht, vastutav planeerija: Teele Nigola
KSH juhtekspert: Urmas Uri
KSH juhteksperdi abi,
Keskkonnaekspert:
Noeela Kulm
KSH juhteksperdi abi,
keskkonnaekspert:
Kadri Hänni
KSH juhteksperdi abi,
keskkonnaekspert:
Marite Paat
Kontrollija: Ene Kõnd
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
X= 6468816, Y= 596676
VILJANDI VALLA TUULEENERGEETIKA
ERIPLANEERINGU ASUKOHA EELVALIK JA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
I ETAPI ARUANNE
Jaanuar 2025
Tellija: Viljandi Vallavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
2 / 186
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise I etapi aruanne
PLANEERINGUALA: Viljandi maakond, Viljandi vald
TÖÖ EESMÄRK: Eriplaneeringu koostamine Viljandi vallale tuuleparkide asukoha eelvaliku(te)
tegemiseks
TÖÖ LIIK: Eriplaneering
TÖÖ TELLIJA JA
KORRALDAJA:
Viljandi Vallavalitsus
Kauba tn 9, Viljandi linn 71020
Viljandi maakond
Kontaktisik: Merilin Merirand
Planeeringuspetsialist
Tel 5301 4621
HUVITATUD ISIKUD:
Utilitas Wind OÜ
Registrikood 16171123
Maakri 19/1, 10145 Tallinn
Vestman Solar OÜ
Registrikood 14819212
Tartu 4a, 71004 Viljandi linn
Vindr Baltic OÜ
registrikood 16370791
Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Urmas Uri – KSH juhtekspert (KSH juhteksperdi õigused, KMH litsents KMH0046)
Teele Nigola – maastikuarhitekt-planeerija (volitatud maastikuarhitekt, tase 7,
kutsetunnistus nr 142815)
Noeela Kulm – juhteksperdi abi, keskkonnaekspert
Kadri Hänni – juhteksperdi abi, keskkonnaekspert
Marite Paat – juhteksperdi abi, keskkonnaekspert
Triin Sarnit - keskkonnaekspert
Kadri Kattai – nähtavusanalüüsi visualiseeringud
OÜ Xenus: Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa – mõju linnustikule
OÜ Elustik: Rauno Kalda, Oliver Kalda, Triin Edovald – mõju nahkhiirtele
OÜ Lemma: Piret Toonpere – müra ja varjutuse mõju hindamine
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
3 / 186
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 7
1.1 ASUKOHA ALTERNATIIVIDE KUJUNEMINE ............................................................................................................................. 9
2. PLANEERINGU LAHENDUS ................................................................................................................................... 13
2.1 EELVALIKUALAD ..................................................................................................................................................................... 13
2.2 EELVALIKUALADE EDASINE LAHENDUS ................................................................................................................................ 15
2.3 EELVALIKUALADE ARENDUSTINGIMUSED ............................................................................................................................ 16
2.3.1 ÜLDTINGIMUSED ............................................................................................................................................................. 16
2.3.2 ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................. 17
2.3.3 MÜRA ............................................................................................................................................................................... 18
2.3.4 VARJUTAMINE .................................................................................................................................................................. 21
2.3.5 VISUAALNE MÕJU ............................................................................................................................................................ 21
2.3.6 KULTUURIVÄÄRTUSED ..................................................................................................................................................... 21
2.3.7 TELEKOMMUNIKATSIOON ............................................................................................................................................... 22
2.3.8 RIIGIKAITSELISED PIIRANGUD .......................................................................................................................................... 22
2.3.9 LINNUSTIK ........................................................................................................................................................................ 23
2.3.10 NAHKHIIRED ..................................................................................................................................................................... 24
2.3.11 ROHEVÕRGUSTIK ............................................................................................................................................................. 25
2.3.12 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA .............................................................................................................................. 25
2.3.13 VÄÄRTUSLIK MAASTIK ..................................................................................................................................................... 26
2.3.14 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...................................................................................................................................... 26
2.3.15 MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ........................................................................................................................................... 26
2.3.16 PINNA- JA PÕHJAVESI ..................................................................................................................................................... 27
2.3.17 MAAVARAD ...................................................................................................................................................................... 27
2.3.18 TRANSPORDIVÕRK ........................................................................................................................................................... 28
2.3.19 TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................................................................... 29
2.3.20 AVARIIOLUKORDADEGA SEOTUD TINGIMUSED ............................................................................................................. 30
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
4 / 186
2.3.21 JÄÄTMED JA RINGMAJANDUS ......................................................................................................................................... 30
2.3.22 RAHALINE KOMPENSATSIOON ....................................................................................................................................... 31
2.3.23 KEHTIVATE ÜLDPLANEERINGUTE MUUTMISE ETTEPANEKUD ........................................................................................ 31
2.3.24 ETTEPANEKUD KOOSTATAVASSE ÜLDPLANEERINGUSSE ............................................................................................... 33
3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE .......................................................................................... 35
3.1 ÜLEVAADE ERIPLANEERINGU JA KSH KORRALDUSEST NING KAASAMISEST .................................................................... 35
3.2 ERIPLANEERINGU SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .................................................. 35
3.3 ERIPLANEERINGU SISU JA EESMÄRK ..................................................................................................................................... 36
3.4 METOODIKA .......................................................................................................................................................................... 36
3.4.1 TUULEPARGI TEHNILISE LAHENDUSE ÜLDKIRJELDUS ..................................................................................................... 38
3.5 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ............................................................................................................................................. 39
3.5.1 MÕJU LINDUDELE ............................................................................................................................................................ 39
3.5.2 MÕJU NAHKHIIRTELE....................................................................................................................................................... 51
3.5.3 NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE............................................................................................................................... 65
3.5.4 MÕJU KAITSEALUSTELE LOODUSOBJEKTIDELE ............................................................................................................... 87
3.5.5 MÕJU TAIMEDELE JA LOOMADELE ................................................................................................................................. 93
3.5.6 MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE ............................................................................................................................................ 96
3.5.7 MÕJU VÄÄRTUSLIKULE MAASTIKULE ........................................................................................................................... 111
3.5.8 MÕJU VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE ...................................................................................................... 114
3.5.9 MÕJU VEEKVALITEEDILE JA VEEREŽIIMILE ................................................................................................................... 116
3.6 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE .......................................................................................................................... 119
3.6.1 MÜRA ............................................................................................................................................................................ 119
3.6.2 VIBRATSIOON ................................................................................................................................................................ 140
3.6.3 VARJUTUS ...................................................................................................................................................................... 140
3.6.4 VISUAALNE MÕJU ......................................................................................................................................................... 146
3.7 MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ....................................................................................................... 151
3.7.1 MAAKASUTUS JA KINNISVARA .................................................................................................................................... 151
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
5 / 186
3.7.2 PIIRKONNA ARENG, SH ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE ................................................................................................... 155
3.7.3 MÕJU LOODUS- JA PUHKETURISMILE ......................................................................................................................... 156
3.8 MÕJU MAAVARAVARUDELE .............................................................................................................................................. 157
3.9 MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE ............................................................................................................................ 161
3.10 MUUD MÕJUD .................................................................................................................................................................... 162
3.10.1 MÕJU MOBIILI-, RAADIOSIDE- JA TELEVISIOONISIGNAALI LEVIMISELE .................................................................... 162
3.10.2 MÕJU TEEDE VÕRGUSTIKULE ....................................................................................................................................... 163
3.10.3 AVARIIOLUKORDADE JA REOSTUSOHU ESINEMINE.................................................................................................... 163
3.11 MÕJU KLIIMALE JA KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE ........................................................................................................... 167
3.12 PIIRIÜLENE MÕJU................................................................................................................................................................ 172
4. KSH KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED .................................................................................................................. 172
5. KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................................................ 180
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
6 / 186
LISAD
Lisa 1. Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku linnustiku uuring
Lisa 2. Viljandi valla tuuleenergia eriplaneeringu nahkhiirte eksperthinnang
Lisa 3. Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüs
Lisa 4. Fotomontaažid
JOONISED
Joonis 1. Eelvalikualad 7A, 7B, 8 ja 10
Joonis 2. Eelvalikuala 7A
Joonis 3. Eelvalikuala 7B
Joonis 4. Eelvalikuala 8
Joonis 5. Eelvalikuala 10
Joonis 6A. Eelvalikualad 11A, 11B, 11C ja 12
Joonis 6B. Eelvalikualad 11A, 11B,11C ja 12 (ala 11C alternatiiv 2)
Joonis 7. Eelvalikualad 11A ja 11B
Joonis 8A. Eelvalikuala 11C
Joonis 8 B. Eelvalikuala 11C alternatiiv 2
Joonis 9. Eelvalikuala 12
Joonis 10. Eelvalikualad 1, 3 ja 6
Joonis 11. Eelvalikuala 1
Joonis 12. Eelvalikuala 3
Joonis 13. Eelvalikuala 6
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
7 / 186
1. SISSEJUHATUS
Viljandi valla eriplaneeringu (lühend EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (lühend KSH) koostamine
algatati Viljandi Vallavolikogu 27.06.2022 otsusega nr 79 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise aluseks oli OÜ Utilitas Wind,
Vestman Solar OÜ ja Vindr Baltic OÜ poolt esitatud taotlused algatada Viljandi vallas kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu koostamine eesmärgiga leida võimalikud asukohad tuuleparkidele ja nende toimimiseks
vajalikule taristule. Eriplaneering hõlmab kogu Viljandi valla territooriumit suurusega ligikaudu 1145 km2
(skeem 1).
Skeem 1. Viljandi valla haldusterritoorium, mis ühtib algatatud kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika
eriplaneeringu alaga (haldus- ja asustusjaotus: Maa-amet, 21.03.2023).
Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis, mille asukoht valitakse üld- või eriplaneeringuga. Vastavalt olulise
ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja määrusele koosneb tuulepark vähemalt 30 meetri kõrgustest
elektrituulikutest. Võrgueeskirja määrus omakorda täpsustab, et tuulepark on mitmest elektrituulikust ning
elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev
elektrijaam.
Eriplaneeringu koostamisega leitakse sobivaimad asukohad nii elektrituulikutele kui ka taristule. Käesolevas
planeeringus ja mõju hindamises võetakse aluseks, et asukohti otsitakse kolmelabalisele horisontaalteljega kuni
290 m tipukõrgusega (elektrituuliku torni kõrgus koos laba pikkusega püstiasendis) elektrituulikutele.
Elektrituulikute võimsus on ajas kiiresti muutuv ning sellest tulenevalt ei määrata ära maksimaalset võimsust.
Elektrituulikute püstitamiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks on vajalikud nn montaažiplatsid, mida
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
8 / 186
kasutatakse ehitustehnika ja tuuliku detailide hoiustamiseks ning ehitustegevuse läbiviimiseks. Üldjuhul
rajatakse seesugused platsid elektrituuliku vundamendi kõrvale. Lisaks rajatakse juurdepääsuteed, mis peavad
olema piisava kandevõime ja sobivate parameetritega, et võimaldada detailide ja tehnika transporti ning
hilisemat elektrituulikute hooldust. Kõik elektrituulikud ühendatakse maakaablite abil alajaama(de)ga, mis
rajatakse vajadusel tuulepargi alale. Alajaamad ühendatakse põhivõrguga. Hinnanguliselt on ühe alajaama
ehitusalune pindala ca 3500 m2.
Eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik (PlanS § 95 lg 5,
KeHJS §33 lg 1 p 2). Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi
strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline
keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi
samaaegselt eriplaneeringu väljatöötamisega. KSH on planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks,
mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise
käigus, mitte tagantjärele. Eeltoodut arvesse võttes on Viljandi valla eriplaneeringu eelvalikualade leidmine ja
eelvaliku aladega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine viidud läbi samaaegselt ehk eelvaliku alad
on leitud läbi mõju hindamise protsessi. Keskkonnamõju hindamise protsessi läbiviimise käigus on tuulepargi
asukoha eelvalikualadena välistatud alad, mis on keskkonnaväärtusi ning võimalikke kaasnevaid
keskkonnamõjusid arvesse võttes tuulepargialade jaoks ebasobivad. Täpsem ülevaade sellest, kuidas
eelvalikualad moodustusid, on antud ptk-s 3 „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“.
Euroopa Komisjon avaldas 18.05.2022 REPowerEU tegevuskava, mille eesmärk on pakkuda lahendusi Venemaa
sõjast Ukrainas põhjustatud probleemidele ja ülemaailmsel energiaturul tekkinud kriisile. REPowerEU kava
keskmes on taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt ning energia säästmise tõhustamine, et kiirendada EL
energiasõltumatust ja hoogustada rohepööret, mis alandaks aja jooksul energiahindu. Sellega seoses algatati
energiamajanduse korralduse seaduse muudatus, mis jõustus 01.11.2022 ning millega seatakse eesmärgiks, et
aastaks 2030:
moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o
elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku);
peab kogu Eestis tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvenergia moodustama riigisisesest energia
summaarsest lõpptarbimisest 42% ning taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest 40%. Uute
eesmärkide täitmisel on märkimisväärne roll tuuleenergial. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis
taastuvelektrit ning muuta seeläbi meie elektritootmist tulevikukindlamaks ning keskkonnasäästlikumaks.
Tuuleenergia arendamiseks on vajadus leida Eestis tuuleparkide arendamiseks sobilikke alasid.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on vastavalt planeerimisseadusele (lühend PlanS) jaotatud kaheks etapiks:
ehitise asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse koostamine. Oluline on tähelepanu pöörata
17.03.2023 jõustunud planeerimisseaduse muudatustele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus
eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha
eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks
projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise
aluseks olevad tingimused (PlanS § 951).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
9 / 186
1.1 ASUKOHA ALTERNATIIVIDE KUJUNEMINE
Alternatiivide kujunemine on toimunud, tulenevalt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsessist
ning läbiviidavate uuringute vajadusest, mitmeastmelise protsessina. Eriplaneeringu lähteseisukohtade (lühend
LS) koostamise käigus kitsendati eriplaneeringu ala, et määratleda linnustiku ja nahkhiirte uuringu jaoks
vajalikud alad. Kitsendades lähtuti sellest, et tuuliku ning elu- ja ühiskondlike hoonete omavaheline vahekaugus
oleks üldjuhul minimaalselt 1000 m. Eriplaneeringu alast arvati välja kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad,
kaitsealuste liikide leiukohad ning Natura 2000 linnu- ja loodusalad. Lisaks arvestati, et tuuleenergeetika
arendamiseks potentsiaalselt sobiva ala suurus oleks üldjuhul vähemalt 1 km2. Tulemuseks saadi LS etapi
potentsiaalselt sobilikud alad (skeem 2), millele viidi läbi linnustiku ja nahkhiirte uuring (vt lisa 1 ja 2).
Skeem 2. Eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel kaardianalüüsis saadud
potentsiaalselt sobilikud alad.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
10 / 186
Uuringute läbiviimise etapis osaliselt laiendati eriplaneeringu potentsiaalset ala nr 11C ja 6. Potentsiaalne ala
nr 11C laienes alternatiivi 1 rakendumisel (alternatiivide kirjeldus ptk 3.6.1.2.2) Saare katastriüksusel (kü tunnus
62903:002:0840) asuva elamu puhvri arvelt (skeem 3). Antud katastriüksus kuulub Metsamaahalduse AS-le, kes
on Vestman Solar OÜ-ga samasse kontserni kuuluv ettevõtja (Vestman Energia AS kontsern). Maaomaniku
nõusolek on esitatud eriplaneeringu menetlusdokumentides (vt menetlusdokumendid 7). Tisleri katastriüksuse
(kü tunnus 89801:001:0130) elamu puhvrit vähendati 1 kilomeetrilt 350 meetrini (skeem 4, puudutab ala nr 6).
Maaomanik esitas kirjaliku nõusoleku puhvri vähendamise kohta, tingimusel, et tuulikute rajamisel on tagatud
elamumaale kehtiv müra piirväärtus (vt menetlusdokumendid 7). Linnustiku ja nahkhiirte uuringu läbiviimisel
arvestati alade nr 6 ja 11C laienemisega.
Skeem 3. Potentsiaalselt sobiliku ala nr 11C laienemine alternatiiv 1 korral.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
11 / 186
Skeem 4. Potentsiaalselt sobiliku ala nr 6 laienemine.
Linnustiku ja nahkhiirte uuringute tulemused on täies mahus esitatud eriplaneeringu lisades 1 ja 2. Linnustiku
uuringu tulemusel tsoneeriti potentsiaalsed sobilikud alad viite kategooriasse: sobivad alad, tõenäoliselt
sobivad alad, võimalikult sobivad alad, pigem ebasobivad alad ning ebasobivad alad. Nahkhiirte uuringu
tulemusel saadi teada alade siseselt, kuhu on eelistatum tuulikut rajada ning kuhu mitte ning alade üleselt anti
iga ala kohta eraldi hinnang tuulepargi arendamise sobivuse kohta.
Linnustiku ja nahkhiirte uuringu sisendi põhjal pandi paika võimalik reaalne sisend tuuleparkide arendamise
osas ehk jäeti välja need alad, kus ei nähtud arendamise potentsiaali. Välistati kõik linnustiku uuringu alusel
ebasobivaks või pigem ebasobivaks hinnatud alad (nt skeemil 2 alad nr 5 ja 2). Ala nr 9 ja 4 otsustati
arendushuvi puudumise tõttu lahendusest välja jätta. Ala nr 9 jäi pindalaliselt väga väikseks peale linnustiku
uuringu tulemustega arvestamist ja ala nr 4 osutus ebasoodaks nahkhiirte seisukohast. Samuti otsustati ala
nr 7A puhul välja lõigata Parika turbatootmisala ja Parika II turbatootmisala määeraldise teenindusmaad ning
ala nr 6 puhul lõigati välja Väluste lasketiir koos selle piiranguvööndiga (mis on 2 km). Selle tulemusel saadi
skeemil 5 näidatud EP I etapi potentsiaalselt sobivad alad.
EP I etapi potentsiaalselt sobivad alad võeti aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel (ptk 3).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
12 / 186
Skeem 5. EP lähteseisukohtade potentsiaalselt sobilikud alad võrreldes EP I etapi potentsiaalselt sobilike
aladega.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
13 / 186
2. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeeringu lahenduses on esitatud eriplaneeringu asukoha eelvalikualad (ptk 2.1) ning nende
arendustingimused (ptk 2.3). Arendustingimused on projekteerimistingimuste andmise aluseks või detailse
lahenduse koostamise sisendiks.
Nende alade kohta, mida kavandatakse edasi projekteerimistingimustega (vt ptk 2.2), on esitatud tuulepargi
teenindamiseks vajalike elektrituulikute, teede ja elektriliinide põhimõttelised võimalikud asukohad, võttes
aluseks, et tuulepark arendatakse välja maksimaalses mahus (rajatakse maksimaalne lubatud arv
elektrituulikuid vastavalt ptk-s 2.1 toodule). Arvestada tuleb, et kõigi ehitiste täpsem asukoht ja paiknemine
võib mingil määral projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse käigus muutuda, k.a läbi viidavate
uuringute tulemusena. Elektrituulikute asukoht võib muutuda asukoha eelvalikuala piires ja elektrituulikute arv
maksimaalse arvu piires.
2.1 EELVALIKUALAD
Tuuleparkide arendamiseks sobivad eelvalikualad on esitatud skeemil 6. Skeemil 6 näidatud eelvalikualad
nr 11A, 11B ja 11C arendatakse välja ühe tuulepargina. Maksimaalne lubatud elektrituulikute arv, millega peab
detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste/ehitusloa väljastamisel arvestama, on antud iga
eelvalikuala kohta eraldi tabelis 1.
Elektrituulikute maksimaalne võimalik arv on paika pandud koostöös huvitatud isikutega, võttes arvesse ala
pindala ja KSH I etapi analüüsi tulemusi (vt ptk 3). Üldjuhul kehtib Eestis põhimõte, et tuulikute kavandamisel
paigutatakse need üksteisest vähemalt 500 m kaugusele, kuid tegemist ei ole kindla vahemaaga, sest tuulikute
vaheline kaugus sõltub eelkõige kavandatava tuulikute mõõtmetest ning valdava tuule suunast.
Eelvalikuala nr 1 väljaarendamisel tuleb lisaks tabelis 1 toodud tuulikute summaarsele maksimaalsele arvule
kinni pidada ala erinevates sektorites määratud tuulikute maksimaalsest arvust. Eelvalikuala nr 1 sektoriteks
jagunemine ja vastavalt sektoritele tuulikute maksimaalse arvu määramine on näidatud skeemil 7 (loe
täpsemalt ptk-st 3.6.1.2.3 „Halvima stsenaariumi analüüs“).
Tabel 1. Lubatud maksimaalne elektrituulikute arv eelvalikualadel vastavalt skeemil 6 antud numbrilisele
järjestusele.
Pos nr 1 3 6 7A 7B 8 10 11A-C
alt 11
11A-
C alt 2
12
Maksimaalne
tuulikute arv
19 21 14 9 16 5 8 10 9 4
Ala pindala
(ha)
530 533 494 305 640 72 292 209 195 102
1. Alternatiivide kirjeldus ptk 3.6.1.2.2.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
14 / 186
Skeem 6. Viljandi valla eriplaneeringu asukoha eelvalikualad.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
15 / 186
Skeem 7. Eelvalikuala nr 1 sektoriteks jaotumine ja sektorites tuuliku maksimaalse arvu määramine.
2.2 EELVALIKUALADE EDASINE LAHENDUS
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlusprotsess näeb ette, et algselt viiakse läbi kavandatava ehitise
asukoha eelvalik ja seejärel koostatakse ehitise detailne lahendus, kus lahendatakse ära detailplaneeringutele
seatud ülesanded. Vastavalt PlanS §-le 951 võib kohaliku omavalitsuse üksus eriplaneeringu koostamisel
loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui
puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha
eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
Võttes arvesse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (vt ptk 4) on
projekteerimistingimustega võimalik edasi minna alade nr 1, 11A, 11B, 11C ja 12 puhul. Lähtudes kehtivatest
õigusaktidest ja planeeringutest ning eriplaneeringu raames läbiviidud müra, linnustiku ja nahkhiirte uuringute
tulemustest on jõutud veendumusele, et antud aladele on tuuleparke (ptk-s 2.1 toodud tuulikute maksimaalse
arvuga) põhimõtteliselt võimalik rajada ning puuduvad teadaolevad välistavad asjaolud
projekteerimistingimustega jätkamiseks. Aladele nr 3, 6, 7A, 7B, 8 ja 10 on vajalik koostada detailne lahendus
ja KSH II etapi aruanne.
Projekteerimistingimustega lahendatavate alade elektrituulikute, teede ja elektriühenduste põhimõttelised
asukohad on näidatud eraldi esitatud joonistel 6-9 ja 11. Jooniste lugemisel tuleb arvestada, et teede ja
elektriühenduste põhimõttelised asukohad on antud kõigile võimalikele alternatiividele. Kõigi ehitiste täpne
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
16 / 186
asukoht ja paiknemine võib projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse ning ehitusprojekti koostamise
käigus käigus muutuda lähtudes eriplaneeringu tingimustest (vt ptk 2.3).
Joonistel 1-5 ja 10-13 on näidatud detailse lahendusega edasiminevate eelvalikualade tuulepargi lahendused.
Tegemist on illustratiivsete joonistega ning jooniste lugemisel tuleb arvestada, et seal näidatud elektrituulikute,
teede ja elektriühenduste asukohad on indikatiivsed. Teisisõnu eelvalikualad, kus jätkatakse detailse
lahendusega, pannakse tuulikute, teede ja elektriühenduste täpne paiknemine paika detailses lahenduses ning
eriplaneeringu asukoha eelvalikus esitatud joonistel asukohti (sh ka põhimõttelisi asukohti) kindlaks ei määrata.
2.3 EELVALIKUALADE ARENDUSTINGIMUSED
2.3.1 Üldtingimused
Järgmises etapis lahenduse täpsustamisel, olenemata, kas ala lahendatakse detailse lahendusega või
väljastatakse projekteerimistingimused, tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1) eelvalikualale on lubatud paigutada kolmelabalisi horisontaalteljega elektrituulikuid ja
tuulepargi teenindamiseks vajalikke ehitisi, mille alla kuuluvad eeskätt teed, maakaabelliinid,
alajaamad ja tuulemõõdutornid;
perspektiivne õhuliin on kavandatud ainult seoses eelvalikualaga nr 7A (õhuliini
koridor on kujutatud joonistel 1 ja 2);
2) elektrituuliku lubatud maksimaalne kogukõrgus (elektrituuliku torni kõrgus koos laba
pikkusega püstiasendis) on 290 m;
tingimuse rakendamisel tuleb arvestada riigikaitseliste kõrguspiirangutega.
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt vabastatakse Mandri-Eesti osaliselt
tuuleenergeetika arendustele ning vastavad meetmed valideeritakse eeldatavalt
aastal 2025. Viljandi eriplaneeringuga kavandatavate elektrituulikute
riigikaitselistest kõrguspiirangutest on võimalik pärast Mandri-Eesti osaliselt
tuuleenergeetika arendustele avavate meetmete valideerimist loobuda;
3) eelvalikualale on lubatud paigaldada ainult uusi (st mitte kasutatud) elektrituulikuid;
4) eelvalikualale paigaldatav maksimaalne lubatud elektrituulikute arv on esitatud
ptk 2.1 tabelis 1;
eelvalikuala nr 1 väljaarendamisel tuleb lisaks tabelis 1 toodud tuulikute
summaarsele maksimaalsele arvule kinni pidada ala erinevates sektorites määratud
tuulikute maksimaalsest arvust. Eelvalikuala nr 1 sektoriteks jagunemine ja vastavalt
sektoritele tuulikute maksimaalse arvu määramine on näidatud ptk 2.1 skeemil 7.
Eelvalikualal 11C varieerub tuulikute maksimaalne arv alternatiividest;
5) elektrituuliku vundament ja labad peavad jääma eelvalikuala piiridesse;
6) elektrituuliku vundamendi ja teenindava platsi suurim ehitusalune pind on kuni 8500 m2 ning
ajutine montaažiplats täiendavalt kuni 3500 m2 või määratakse detailses lahenduses;
7) elektrituuliku suurim ehitusalune pind (hõlmab ka rootorilabade alust pinda) on kuni 40 000
m2 või määratakse detailses lahenduses. Vajadusel tuleb teha vastava servituutide seadmise
ettepanek koostöös maaomanikuga;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
17 / 186
8) elektrituuliku eluea lõppedes on arendajal võimalik samasse asukohta püstitada uus
elektrituulik või tuleb vana elektrituulik likvideerida;
9) tuulepargi sulgemisel likvideeritakse kõik elektrituulikud, muude ehitiste likvideerimise
vajaduse ja ala korrastamise osas tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega;
likvideerimisel tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale;
10) projekteerimistingimustega lahendatavate eelvalikualade nr 1, 11A, 11B, 11C ja 12
elektrituulikute, teede ja maakaablite põhimõttelised asukohad on näidatud joonistel 6-9 ja
11. Kõigi ehitiste täpne asukoht ja paiknemine võib ehitusprojekti koostamise käigus muutuda
lähtudes eriplaneeringu tingimustest (esitatud ptk-s 2.3). Ehitusprojekti koostamise käigus on
võimalik ehitiste asukohti muuta eelvalikuala piires lähtudes detailsemate uuringute (esitatud
ptk-s 2.3) tulemustest ning arvestades kavandatavate tuulikute parameetreid. Tuulikute
asukohtade muutmisel ei tohi ületada keskkonnataluvust, vajadusel tuleb rakendada
leevendusmeetmeid;
11) eelvalikualade nr 1, 11A, 11B, 11C ja 12 projekteerimistingimuste eelnõud, sh projekteerimisel
läbi viidavate uuringute metoodikad ning ehituslubade eelnõud tuleb kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
2.3.2 Asustus ja maakasutus
Detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb järgida järgmisi asustuse ja
maakasutusega seotud tingimusi:
1) eelvalikualadel ja neist 1 km raadiuses on keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71
lisas 1 kohaselt uue müratundliku ala väljaarendamine, sh uue elamu ehitamine arendaja
(maaomanik või tema esindaja) teadlik otsus ning lubatud üksnes järgmisi tingimusi
arvestades:
uue müratundliku ala arendaja peab ise tagama meetmete rakendamise, mis tagab
tuulepargi püstitamise ja töötamise korral uuel arendusalal mürataseme jäämise
normtaseme piiridesse;
uue müratundliku ala arendajal tuleb elamu projekteerimistingimuste ja/või
ehitusloa taotlust esitades esitada KOV-le kirjalik selgitus, kuidas kavatsetakse
tagada tema poolt arendataval alal kehtivad müra normtasemed kui tuulepark
püstitatakse. Juhul kui KOV-il ei teki veendumust, et ala arendajal on võimalik
kehtivad müra normtasemed tagada, siis ei lubata vaadeldavasse asukohta
(eelvalikuala 1 km raadiuses) uut müratundlikku ala kavandada;
uue müratundliku ala arendaja peab vajadusel ise tagama meetmete rakendamise,
et lisaks mürale ka kõik teised tuulepargist lähtuvad võimalikud mõjud ja häiringud
on piisavalt leevendatud;
2) elektrituulikute, juurdepääsuteede, tehnovõrgu trasside ja/või alajaamade asukohad ning
metsamaa raadamise vajadus tuleb kooskõlastada maaomanikuga;
3) Riigimetsa Majandamise Keskusega (edaspidi RMK) tuleb teha koostööd, kui tuulepargi alale
jäävad RMK hallatavad:
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
18 / 186
metsateed;
kokkuveoplatsid;
maaparandusobjektid;
looduskaitseosakonna tööobjektid;
RMK sisesed majanduspiirangud.
Soovitused:
Soovitatav on säilitada võimalusel mets/kõrghaljastus kaitsehaljastusena asulate ning loodus- ja puhketurismi
alade vahetus ümbruses tuuleparkide poolsetes külgedes. Tuulepargi aladel on soositud alade
polüfunktsionaalne kasutamine (jätkata elektrituulikute vahetus läheduses metsa majandamist, põllu harimist,
püstitada elektrituulikute vahele päikesepark vms).
Viljandi Vallavolikogu otsusega nr 1-3/69 algatatud Viljandi valla üldplaneeringu koostamisel on soovitatav
kaaluda energiamahuka ettevõtluse arendamiseks äri- ja tootmise maa-alade määramist kavandatavate
tuuleparkide lähedusse (tuulepargi liitumispunktist põhivõrguga ca 6 km raadiuses on võrgutasuta otseliini
rajamise võimalus), nt olemasolevate tootmisalade juurde või varasemalt tootmistegevuseks kasutatud maa-
aladele.
2.3.3 Müra
1) detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada
sellega, et kõikidel eelvalikualadel tuleb elektrituulikute paigutus lahendada selliselt, et elamu
maa-aladel (elamu maa-aladeks loetakse ka hajaasustuses maatulundusmaadel asuvaid
elamute õuealasid) on tagatud tööstusmüra öine sihtväärtus vastavalt keskkonnaministri
16.12.2016 määrusele nr 71;
nende eelvalikualade puhul, kus jätkatakse detailse lahendusega on
kinnistuomaniku kirjalikul nõusolekul lubatud erisus, et vaadeldaval elamu maa-alal
(elamu maa-aladeks loetakse ka hajaasustuses maatulundusmaadel asuvaid
elamute õuealasid) tagatakse sihtväärtuse asemel tööstusmüra öine piirväärtus
vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Sellisel juhul on vajalik
kinnistuomanikult saada kirjalik nõusolek enne eriplaneeringu kehtestamist;
eelvalikuala nr 6 läheduses Loimu külas asuval Tisleri katastriüksusel (kü tunnus
89801:001:0130) tuleb sihtväärtuse asemel tagada elamu maa-alale kehtiv
tööstusmüra öine piirväärtus. Tisleri kinnistu maaomanik on esitanud kirjaliku
nõusoleku 1 km puhvri vähendamise kohta, tingimusel, et tuulikute rajamisel on
tagatud elamumaale kehtiv müra piirväärtus (vt menetlusdokumendid 7).
Eelvalikuala nr 6 arendamisel arvestada, et skeemil 8 näidatud alale on tuulikuid
lubatud rajada vaid sellisel juhul kui seatakse müra servituut Tisleri kinnistu
maaomanikuga;
eelvalikuala nr 11C alternatiivi 2 rakendumisel tuleb Saare kinnistul (kü tunnus:
62903:002:0840) sihtväärtuse asemel tagada elamu maa-alale kehtiv tööstusmüra
öine piirväärtus. Saare kinnistu maaomanik esitab kirjaliku nõusoleku 1 km puhvri
vähendamise kohta, kui tehakse otsus alternatiiv 2 kasuks. Eelvalikuala nr 11C
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
19 / 186
arendamisel tuleb arvestada, et skeemil 9 näidatud alale on tuulikuid lubatud rajada
vaid sellisel juhul, kui seatakse müra servituut Saare kinnistu maaomanikuga;
2) müra sihtväärtuse või piirväärtuse tagamist tuleb tõendada teostades eriplaneeringu detailse
lahenduse või ehitusprojekti koostamise käigus uus mürataseme modelleering, mis peab
lähtuma reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest ja antud ajahetkel
valitsevast parimast teadmisest elektrituulikute müra arvutusliku hindamise kohta;
asjakohasel juhul arvestada tuuleparkide omavahelist koosmõju;
3) eelvalikualale rajatava elektrituuliku müra emissioon ei tohi ületada tabelis 2 esitatud tuuliku
maksimaalset lubatavat helirõhutaset. Mürataseme modelleerimisel tuleb lähtuda tabelis 2
esitatud andmetest;
juhul kui ilmneb, et mõne tuulikupositsiooni rajamisest loobutakse ehk alale
kavandatakse ptk-s 2.1 esitatud lubatavast maksimaalsest tuulikute arvust vähem
tuulikuid, siis võib kaaluda kõrgema helirõhutasemega tuulikute kavandamist, kuid
sellisel juhul tuleb müra modelleeringuga näidata müra sihtväärtuse täitmine
elamualadel;
4) ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002.
a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid
ehitustöid tuleb vältida öisel perioodil.
Tabel 2. Lubatud maksimaalne tuuliku helirõhutase eelvalikualadel (vastavalt skeemil 6 antud numbrilisele
järjestusele).
Pos nr 1 3 6 7A 7B 8 10 11A-C
alternatiiv
1
11A-C
alternatiiv
2
12
Maksimaalne
lubatud
helirõhutase
dB(A)
106 106 106 106 106 108 106 107 106 108
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
20 / 186
Skeem 8. Ala, kuhu on tuulikute rajamine keelatud, ilma müra servituuti seadmata
(tähistatud punase viirutusega) eelvalikualal nr 6.
Skeem 9, Ala, kuhu on tuulikute rajamine keelatud, ilma müra servituuti seadmata
(tähistatud punase viirutusega) eelvalikualal nr 11C alternatiiv 2 korral.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
21 / 186
2.3.4 Varjutamine
1) eriplaneeringu detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise faasis tuleb kõikidel
eelvalikualadel läbi viia uus varjutuse modelleerimine, mis peab lähtuma reaalsetest tuulikute
asukohtadest ja konkreetsest tuuliku tüübist. Kõikidel elamualadel, kus esineb häirivat
varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h varjutust summaarselt aastas või ilma
kliimatingimusi arvestades üle 30 h/a), tuleb varjutamise ilmnemist esitleda detailsemalt
kellaaegade ja kuupäevade täpsusastmes;
varjutuse piirväärtuse, kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h varjutust summaarselt
aastas või ilma kliimatingimusi arvestades üle 30 h/a, ületamisel tuleb välja töötada
ja rakendada tuulikute töörežiimi piiravaid meetmeid tuginedes
modelleerimistulemustele. Vajadusel tuleb häiriva varjutuse vältimiseks varjutuse
modelleerimise alusel elektrituulikute arvu ja paiknemist muuta;
mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel tuleb arvestada tuuleparkide varjutuse
koosmõju.
2.3.5 Visuaalne mõju
1) eriplaneeringu järgmises etapis (detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel) tuleb
kõikidel eelvalikualadel läbi viia visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab nähtavusanalüüsi ja
visualiseeringuid (fotomontaažid) ning mis peavad lähtuma reaalsetest kavandavatest
elektrituulikute asukohtadest. Nähtavusanalüüs tuleb võtta visualiseeringute koostamise
aluseks. Fotomontaažid tuleb koostada lähemal asuvatest olulistest vaatekohtadest;
elektrituulikute asukohtade valimisel tuleb võtta arvesse elektrituulikute paiknemist
maastikus ja sellega kaasnevat visuaalset mõju ehk vajadusel tuleb visuaalse mõju
hinnangu alusel elektrituulikute arvu ja paiknemist muuta;
mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel tuleb arvestada tuuleparkide visuaalset
koosmõju.
Soovitused:
Soovitatav on võimalusel säilitada mets/kõrghaljastus tuuleparkide suunal asulate vahetus ümbruses ning
puhketegevustega seotud aladel ja ümbruses.
2.3.6 Kultuuriväärtused
Eriplaneeringu eelvaliku aladele ei jää kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid (sh nende kaitsevööndeid).
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmiseid tingimusi:
1) tuuleparkide teenindamiseks vajalike teede ja elektriühenduste ning muude ehitiste
asukohtade määramisel või täpsustamisel tuleb arvestada kultuurimälestistega ning
muinsuskaitseseaduses sätestatuga;
2) võimalusel arvestada pärandkultuuriobjektidega ning tagada ehituslike võtetega nende
säilimine;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
22 / 186
3) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (alad on välja selgitatud Viljandi valla koostatavas
üldplaneeringus) tuulepargi ehitiste planeerimisel või projekteerimisel tuleb kohalikul
omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta;
4) kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude
mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle
põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd
peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
Muinsuskaitseametit (muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).
2.3.7 Telekommunikatsioon
Detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada, et:
1) elektrituulikud paikneksid eemal telekommunikatsioonimastidest, selliselt et ei tekiks
võimalikke elektromagnetiliste ülekannete häiringuid. Detailse lahenduse või ehitusprojekti
koostamisel tuleb teha koostööd telekommunikatsiooni operaatoritega;
2) tuulepargi arendamisel peab olema ESTER raadioside toimimine tagatud tuulepargi rajamisele
eelneva ajaga samal tasemel, selleks tuleb teha detailse lahenduse või ehitusprojekti
koostamisel koostööd Siseministeeriumiga;
3) tuulepargi arendamisel tuleb piirkonnas elavatele inimestele tagada mobiilside, televisiooni ja
raadioside, sh ESTER raadioside kvaliteedi säilimine vähemalt tuulepargi rajamisele eelneva
ajaga samal tasemel. Mobiilside, televisiooni ja raadioside kvaliteedi säilimise tagamine on
tuulepargi arendaja vastutus.
2.3.8 Riigikaitselised piirangud
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt vabastatakse Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele ning
vastavad meetmed valideeritakse eeldatavalt aastal 2025. Riigikaitselistest kõrguspiirangutest on võimalik
pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetika arendustele avavate meetmete valideerimist loobuda.
Tingimused, millega arvestada detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel:
1) detailse lahenduse koostamisel või ehitusprojekti koostamisel tuleb Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada iga elektrituuliku täpne asukoht ja kõrgus detailse lahenduse või
projekteerimise täpsusastet arvestades;
2) Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid,
piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste
kohta“ § 6 lg 2 kohaselt ei tohi ehitise püstitamine vähendada raadioseadme töövõimet.
Kaitseministeerium on hinnanud, et eelvalikualad nr 8, 11A, 11B ja 12 kattuvad osaliselt
Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvöönditega ning sinna planeeritud
elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Seega
tuleb nimetatud aladel Kaitseministeeriumiga kooskõlastada iga üksiku elektrituuliku täpne
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
23 / 186
geograafiline asukoht, sõltumata planeeritava tuuliku kõrgusest ning see tingimus kehtib ka
peale kompensatsioonimeetmete rakendamist;
3) tuulepargi projekteerimistingimused või detailne lahendus tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
2.3.9 Linnustik
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise etapis tuleb viia läbi:
1) kõigil eelvalikualadel ja neist 500 m ulatuses haudelinnustiku inventuur, mille eesmärgiks on
kaitsealuste linnuliikide leviku ja arvukuse registreerimine. Lähtuda tuleb kaitsealade linnustiku
inventuuri metoodikast (Nellis & EOÜ seirekomisjon 2008). Tulemused peavad võimaldama tuulepargi
rajamise järgset seiret ning hilisemat arvukuste muutuste analüüsi;
2) sookure-, hane- ja luigekogumite peatuskohtade ja liikumisteede uuring aladel nr 8, 7A, 7B ja 10 ja
neist 500 m ulatuses. Eelvalikuala nr 7A puhul peab peatuskohtade ja liikumisteede uuring hõlmama
ka kavandatava õhuliini koridori ala (õhuliini koridor on kujutatud joonistel 1 ja 2). Peatuskohtade ja
liikumisteede uuringu käigus registreeritakse punktvaatlused vähemalt ühel aastal (kevadel, suvel ja
sügisel) üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022) ptk-s 5.1.1. kirjeldatud
metoodika kohaselt. Minimaalne loendustundide arv igast vaatluspunktist on igal aastaajal 36 tundi.
Ühe vaatlustsükli (üks loendus ühest vaatluspunktist) pikkus on 2–3 tundi;
kaheaastane uuring on kindlasti vajalik juhul, kui uurija(d) ei suuda, mis iganes põhjusel
metoodikale vastavat andmestikku koguda ühe aastaga või kui teada, et erakordsete
ilmastikuolude (pikk põud, sademete rohkus vms) tõttu ei ole ühe aasta andmestik piisavalt
üldistatav;
juhul kui peatuskohtade ja liikumisteede uuringust selgub, et eelvalikualaga nr 7A
kavandatav õhuliin jääb teatud linnuliigi igapäevastele olulistele liikumisteedele tuleb
liikumisteede asukohas õhuliin välja arendada maakaablina. Õhuliinide ehitamine lindude
olulistele liikumisteedele ei ole lubatud;
3) suur-laukhani ja rabahani sügise- ning kevadrände punktvaatlused aladel nr 7A, 7B ja 10 ja neist 500
m ulatuses. Eelvalikuala nr 7A puhul peab uuring hõlmama ka kavandatava õhuliini koridori ala (õhuliini
koridor on kujutatud joonistel 1 ja 2). Lähtuda tuleb üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi ptk-s 5.1.1
toodud punktvaatluse metoodikast (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022). Punktvaatluste eesmärgiks on suur-
laukhani ja rabahani sügise- ning kevadrände siirdekoridoride tuvastamine seoses Parika linnualaga.
Uuring peab andma sisendit selles osas, millal tuleks aktiivsel rände perioodil tuulikud seisata, kas
ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil, et vähendada võimalikku kokkupõrkeriski ebaolulisele
tasemele;
juhul kui punktvaatlustest selgub, et eelvalikualaga nr 7A kavandatav õhuliin jääb suur-
laukhani või rabahani sügise- või kevadrände olulisele liikumisteele tuleb liikumistee
asukohas õhuliin välja arendada maakaablina. Õhuliinide ehitamine lindude olulistele
liikumisteedele ei ole lubatud;
4) must-toonekure kevad-suvised punktvaatlused eelvalikualal nr 10 ja alast 500 m ulatuses. Parika
linnualal asub must-toonekure elupaik KLO9127677. Punktvaatluste eesmärgiks on tuvastada must-
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
24 / 186
toonekure võimalik õhuruumi kasutus EP potentsiaalsel alal nr 10. Lähtuda tuleb üle-eestilise
maismaalinnustiku analüüsi ptk-s 5.1.1 toodud punktvaatluse metoodikast (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022);
juhul kui eelvalikualal nr 10 ilmneb must-toonekure poolne õhuruumi kasutus, tuleb
täpsustada Parika linnuala Natura asjakohast hindamist KSH II etapis ning näha ette
täiendavad leevendusmeetmed hukkumisriski välistamiseks;
5) tedre ja metsise elupaigauuring alal nr 7A ja alast 500 m ulatuses. Vajalik on kevadine potentsiaalsete
mängualade kontrollimine liigi leviku täpsustamiseks;
6) Parika kalakotka püsielupaigas (KLO3001644; linnuuuringus alad ID-ga 13 ja 16), mille lähedusse jäävad
alad 7A ja 7B, tuleb läbi viia eksperdihinnang elupaiga taasasustamise tõenäosuse kohta lähtuvalt
elupaiga seisundist. Hinnangu andmiseks võivad olla vajalikud täiendavad välitööd;
7) perspektiivse õhuliini kavandamisel tuleb arvestada, et õhuliini (arvestada tuleb ka kavandatava õhuliini
kaitsevööndiga vastavalt kehtivale seadusandlusele) ei tohi rajada kalakotka elupaigas KLO9125506 ja
väike-konnakotka elupaigas KLO9125505 asuvale vastava linnuliigi pesale lähemale kui 500 m. Õhuliini
rajamisega seotud ehitustöid, sh raietöid ei tohi EELIS-sse kantud kalakotka ja väike-konnakotka
elupaigas teostada pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Samuti tuleb arvestada, et õhuliini ei tohi
rajada kanakulli leiukohta KLO9128088 ning metsise Jamsi püsielupaika KLO3000059.
2.3.9.1 Järelseire
Järelseire tingimused:
1) pärast tuulepargi valmimist on vajalik kõikidel eelvalikualadel vähemalt järgneval kahel aastal teostada
järelseirena hukkunud lindude otsimist koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega.
Lähtuda tuleb üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi ptk-s 5.3 toodud metoodikatest (EOÜ ja
Kotkaklubi, 2022). Kui seire tulemustest ilmneb soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel
ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju leevendamiseks või kompenseerimiseks;
järelseire tulemuste aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile ülevaatamiseks.
2.3.10 Nahkhiired
Detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada, et detailse
lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb viia läbi:
1) eelvalikualadel ja neist 500 m puhvri ulatuses täpsemad nahkhiirte uuringud võimalike kolooniate
koondumiskohtade väljaselgitamiseks ning nahkhiirte suhtelise arvukuse sesoonsete muutuste
(kevadränne, suvine eluperiood ja sügisränne) tuvastamiseks kasutades automaatdetektoreid ja/või
käsidetektoreid. Uuring tuleb, tuginedes EUROBATSi juhistele, viia läbi kas kasutades
automaatregistraatoreid või käsidetektoreid. Välitööde läbiviimisel tuleb arvestada ilmastikuolusid, mis
mõjutavad nahkhiirte aktiivsust. Arvesse tuleb võtta tervet nahkhiirte aktiivsusperioodi 1. maist kuni
20. septembrini. Uuring peab andma vastuse järgnevatele küsimustele:
kas eelvalikualal leidub kohti, kus nahkhiired suveperioodil suurel hulgal koonduvad?
milline on nahkhiirte suhteline arvukus kogu kevad- ja sügisrände perioodil ning
poegimisperioodil?
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
25 / 186
Vajadusel, juhul kui tuulikud on planeeritud metsa kohale, peab uuring hindama nahkhiirte suhtelist
arvukust puistu kohal, teesihtidest eemal ning kui vaja, siis tuleb ette näha leevendavad meetmed mõju
vähendamiseks;
2) eelvalikualadel nr 3, 6, 7A ja 7B tuleb leevendavate meetmetena rakendada integreeritult nii tuuliku
seiskamise meedet kui ka tuuliku käivitumiskiiruse tõstmise meedet. Tuuliku käivitumiskiiruse tõstmise
meedet tuleb rakendada aladel terve nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel 1. maist kuni 20. septembrini.
Detailsem nahkhiireuuring võimalike kolooniate koondumiskohtade väljaselgitamiseks ning nahkhiirte
suhtelise arvukuse sesoonsete muutuste tuvastamiseks peab andma vastuse sellele, millal (mis
ajaperioodil) on vajalik rakendada leevendava meetmena tuuliku seiskamist ning sellele, mis tuulekiirus
määratakse tuulikute käivitumiskiiruseks;
3) eelvalikuala nr 8 välja arendamisel tuleb arvestada, et tuulikuid ei tohi rajada Pingu järve (EELIS-e kood:
VEE2074100) veepiirist 200 m kaugusele. Juhul, kui tuulikud paigutatakse järvele lähemale tuleb
rakendada tuuliku tööd piiravaid leevendusmeetmeid.
2.3.10.1 Järelseire
Järelseire tingimused:
1) pärast tuulepargi täismahulist valmimist tuleb kõikidel eelvalikualadel teostada käsitiivaliste järelseire.
Järelseires rakendada nahkhiirte tuvastamist tuulikute labade töötsoonis kolmel aastal pärast tuulikute
valmimist ja tööle hakkamist kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel. Järelseire tulemuste alusel
otsustatakse leevendusmeetmete edasise rakendamise üle. Nahkhiirte tuvastamiseks sobivad nii
ultraheli automaatregistraatorid kui ka termokaamera- või radarisüsteemid;
järelseire tulemuste aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile ülevaatamiseks.
2.3.11 Rohevõrgustik
Rohevõrgustiku toimimist tagav tingimus, mida tuleb järgida kõikidel eelvalikualadel:
1) rohevõrgustiku tugialal tuulikute, alajaamade ja juurdepääsuteede kavandamisel tuleb maksimaalsel
võimalikul määral kasutada olemasolevaid teid ning muud metsamajanduslikku või maaparanduslikku
taristut.
2.3.12 Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtusliku põllumajandusmaa tingimused:
1) ehitustegevuse toimumisel väärtuslikul põllumajandusmaal tuleb maaomaniku soovil ja nõusolekul
mulla edaspidise kasutamise võimaldamiseks põllumaalt välja kaevatud mulla viljakas kiht laotada
ehitustegevuse kõrval olevale põllumaale;
2) detailse lahenduse koostamisel eelvalikualadele nr 3, 6, 7A, 7B, 8 ja 10 tuleb võimalusel tuulikute
paigutusel arvestada väärtuslike põllumajandusmaade massiividega ning nende terviklikkusega.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
26 / 186
2.3.13 Väärtuslik maastik
Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse järgi eriplaneeringu eelvalikualad väärtuslike maastikega
ei kattu Eriplaneeringuga kavandatavad eelvalikualade elektrituulikud ühendatakse elektri põhivõrguga
tuulepargi alalt kulgevate maakaablite abil, vajadusel läbi tuulepargi alale rajatava(te) alajaama(de).
Hinnanguliselt on ühe alajaama ehitusalune pindala ca 3500 m2. Võimalik perspektiivne õhuliin on kavandatud
ainult seoses alaga 7A. Õhuliini koridor on kujutatud joonistel 1 ja 2. Perspektiivne õhuliin ei jää ühelegile
väärtuslikule maastikule.
2.3.14 Kaitstavad loodusobjektid
Vastavalt EP KSH I etapi aruandes läbiviidud keskkonnamõju strateegilisele hindamisele tuleb EP järgmises
etapis, detailse lahenduse koostamisel või ehitusprojekti koostamisel arvestada, et:
1) eelvalikuala nr 8 edaspidisel arendamisel tuleb tagada Pingu järve ja selle lähiümbruses olemasolev
veerežiim Pingu järve ümbruses leiduvate kaitsealuste taimeliikide vööthuul-sõrmkäpa ja juurduv
kõrkjas kasvukohtade kaitseks;
2) eelvalikualade nr 11A, 11B, 11C ja 12 arendamisel uusi teid Kuninga-Rimmu looduskaitsealale ei ole
lubatud rajada. Lubatud on vaid juba olemasolevate sõiduteede ümberehitamine tuuleparkide
teenindamiseks. Elektriühendused tuleb rajada looduskaitsealal maakaablina ning see peab paiknema
olemasoleva sõidutee teekoridoris või kulgema sõidutee vahetus läheduses sellega paralleelselt;
3) eelvalikualadel nr 3, 6, 7A ja 7B leiduvates või eelvalikualadega piirnevates kaitsealuste taimeliikide
leiukohtades ei tohi läbi viia tuulepargiga seotud ehitus- ja arendustegevust. Kaitsealuste taimeliikide
leiukohtadesse ei tohi tuulepargi ehitisi kavandada.
2.3.15 Muud loodusväärtused
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise etapis tuleb:
1) kõikidel eelvalikualadel eelvalikuala piires viia läbi kaitsealuste taimeliikide inventuur
kavandatava taristu alusel alal (elektrituulikud, juurdepääsuteed ja alajaam). Inventuur tuleb
teostada vegetatsiooniperioodil. Inventuuri tulemuste põhjal tuleb vajadusel kavandatavate
ehitiste asukohti täpsustada või rakendada leevendavaid meetmeid, mis tagaksid taimeliikide
kaitse;
2) selgitada välja kogu raadamise ulatus ja taristu rajamisel tekitatud tuulekoridoride mõju
ümbritsevatele metsadele lähtuvalt metsatüüpidest ning valdavatest tuulesuundadest;
raadamisel tuleb arvestada võimalikult suure puhvertsooni säilitamisega
elektrituulikute ümber;
raadamise ulatus RMK haldusalas olevatel kinnistutel tuleb kooskõlastada RMKga;
3) elektrituulikute ja taristu planeerimisel RMK haldusalas olevatele majandatavatele
metsamaadele tagada, et majandataval metsamaal on võimalik jätkata metsa majandamist nii
enne kui ka pärast tuulepargi valmimist ning tuulepargi töö alustamist;
4) arvestada EELIS-s registreeritud vääriselupaikadega ja Natura elupaikadega ning tagada nende
säilimine;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
27 / 186
väljaspool Natura võrgustiku alasid inventeeritud Natura elupaigatüübile ehitise
kavandamine on lubatud, juhul kui elupaigatüübi üleriigiline seisund seda
võimaldab ning ehitisele puuduvad teised mõistlikud asukoha alternatiivid.
2.3.16 Pinna- ja põhjavesi
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmiseid pinna- ja põhjaveega seotud
tingimusi:
1) üldjuhul ei ole lubatud juhtida tuulepargi alade sademevett riigitee kraavidesse. See on
võimalik ainult põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;
2) märgaladel ja nende vahetus läheduses tuleb uute ligipääsuteede rajamise asemel eelistada
olemasolevate teede kasutamist;
3) tuuleparkide väljaehitamisel tuleb vältida põhjaveekihtide segunemist ehituslike võtetega;
4) eelvalikualade lahenduste edasisel koostamisel tuleb arvestada maaparandussüsteemi
eesvoolude kaitsevöönditega;
5) maaparandussüsteemile ehitiste kavandamisel tuleb rajatiste asukohad valida selliselt, et nad
ei takistaks maaparandussüsteemi toimimist;
6) kõik tegevused maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja
Toiduametiga;
7) tagada tuleb maaparandussüsteemide toimimine ja terviklikkus ning tegevusega ei tohi muuta
veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel. Vajadusel tuleb kavandada nende ümbertõstmine,
täiendamine vms;
kui maaparandussüsteemi toimimist ei ole võimalik tagada, tuleb
maaparandussüsteem ümber ehitada. Projekteerimistingimused tuleb võtta
Põllumajandus- ja Toiduametilt;
kui selgub maaparandussüsteemi ümberehitamise vajadus, on kohustuslik tööde
elluviimise ajakava Põllumajandus- ja Toiduametiga kokku leppida;
8) enne kohustusliku perioodi lõppu (5 aastat) Eesti maaelu arengukava meetme alale
projekteerimisel tuleb see kooskõlastada PRIA-ga;
9) drenaažkuivenduse teostusjooniste alusel tuleb drenaaži asukoht eelnevalt täpsustada.
Teostusjoonised küsida Põllumajandus- ja Toiduameti Viljandi esindusest.
Soovitused:
Üldjuhul ei ole märgaladele ja nende vahetusse lähedusse elektrituulikute ja nende teenindamiseks vajalike
ehitiste rajamine soovitatav.
2.3.17 Maavarad
Tingimused, millega arvestada detailse lahenduse koostamisel või ehitusprojekti koostamisel:
tuuleparki on võimalik rajada vaid alale, kus maavara on ammendunud või ei halvendata maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või kui selleks on
saadud maapõueseaduse alusel kooskõlastus või luba;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
28 / 186
detailse lahenduse või projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada, et rajatiste kattumisel
kehtivate või taotletavate mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada kaevandamisloa
omaja nõusolek või kaevandamisloa taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastav nõusolek või
kooskõlastus tuleb lisada projekteerimistingimuste taotluse dokumentide hulka või detailse lahenduse
dokumentide hulka;
tuulepargi arendamisel turbamaardlatega piirnevatel aladel tuleb tagada maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimine, st taristu tuleb kavandada maardlast sellisele kaugusele ja kasutusele
võtta meetodid, et oleks tagatud veerežiimi säilimine piirneval turbamaardla alal ning
kaevandustegevust muul moel ei mõjutataks.
2.3.18 Transpordivõrk
Tingimused, mida järgida detailse lahenduse koostamisel või võtta aluseks ehitusprojekti koostamisel:
1) määrata/täpsustada tuulepargi ehitamiseks ja käitamiseks vajalike teede asukohad koos
ümberehitusvajadusega ja nende ristumiskohad riigiteedega ning riigiteede võimalikud
ümberehitusvajadused;
2) määrata liikluskorralduse põhimõtted, teha servituutide seadmise ettepanek koostöös maaomanikuga
ja välja selgitada kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus;
3) määrata/täpsustada kohalike teede asukohad, nende ristumiskohad riigiteedega ja oluliselt
ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud;
4) arvestada tuulegeneraatorite transpordiga seotud vajadusi nii tee parameetrite, sh pöörderaadiuse kui
ka kandevõime määramisel;
5) arvestada olemasoleva teedevõrgu piisavuse ja teede kvaliteediga, sh kandevõimega, et näha ette
olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede rajamine. Juurdepääsuteede kavandamisel tuleb
teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja elanikega. Juurdepääsuteede ristumistel riigiteedega ka
Transpordiametiga;
6) määrata teede ümberehituse vajadus, vajalik kandevõime ja muud parameetrid seoses eriveostega ja
ehitusaegsete veostega. Ehitusmaterjalide veomarsruudid ning tuulikupargi siseste teenindusteede
ühendamised avalikult kasutatavate olemasolevate teedega tuleb kooskõlastada kohaliku
omavalitsusega, riigiteid puudutavas osas Transpordiametiga ning RMK valitsemisalas olevaid
metsateid puudutavas osas RMK-ga;
7) elektrituulikute asukohtade ja nende teenindamiseks vajalike teede kavandamisel arvestada võimaluse
piirides olemasoleva teevõrgustikuga, kasutades seda võimalikult suures ulatuses tuulikupargi siseste
kui ka neid avaliku teega ühendavate teede kavandamisel. Samuti tuleb juurdepääsuteede määramisel
arvestada Viljandi valla üldplaneeringuga kavandatud teede võrgustikuga, sh riigiteede perspektiivsete
trassidega koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms;
8) kõikide eelvalikualade, aga ennekõike eelvalikualade nr 3 ja 6 puhul arvestada, et elektrituulikud ei tohi
avalikult kasutatavatest teedest sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
29 / 186
paikneda lähemal kui L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on
tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites2;
9) tuulepargi juurdepääsuteede lahenduste osas teha koostööd Päästeametiga;
10) arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadusest tingituna uute teelõikude rajamise
ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigitee võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus
puudub;
11) elektrituulikute asukoha ja kõrguse täpsustumisel võib osutuda vajalikuks lennundusseaduse § 35 lg 2,
3 ja 4 kohase aeronavigatsioonilise ekspertiisi tegemine. Ekspertiisi vajalikkuse osas tuleb koostööd
teha Transpordiametiga.
2.3.19 Tehnovõrgud
Vajalikud tegevused ja tulenevad kitsendused:
1) teha servituutide seadmise ettepanek tehnovõrkude rajamiseks koostöös maaomanikuga;
2) üldjuhul ei ole võimalik tehnovõrkude paigaldamine riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on
riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba
ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes
geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või
detailplaneeringu;
3) kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada
Eleringiga;
4) lisaks olemasolevate elektri- ja gaasipaigaldiste kaitsevööndist tulenevatele piirangutele (mis on
sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73) peab uute ehitiste kavandamisel
arvestama olemasolevate elektri- ja gaasipaigaldiste ehitiste ohutuse tagamiseks vajalike meetmetega;
5) eelvalikuala nr 12, 3 ja 1 puhul arvestada, et elektrituuliku paigaldamisel õhuliini lähedusse tuleb
arvestada, et vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel peab
olema tuuliku masti kahekordne kõrgus. Juhul, kui elektrituulikut soovitakse paigaldada elektriliinile
lähemale tuleb detailses lahenduses või projekteerimistingimuste koostamise faasis koostada
riskianalüüs, kus tuleb tõestada (nt näha ette vajalikud meetmed), et elektrituulikut on võimalik
turvaliselt paigutada elektriliinile lähemale;
6) eelvalikuala nr 12 puhul arvestada, et elektrituuliku paigaldamisel D kategooria gaasitorustiku
lähedusse tuleb arvestada, et vähim horisontaalne kaugus D kategooria gaasitorustiku ja tuuliku masti
vahel peab olema poolteise kordne (1,5 kordne) tuuliku masti kõrgus. Juhul, kui elektrituulikut
soovitakse paigaldada gaasitorustikule lähemale tuleb detailses lahenduses või
projekteerimistingimuste koostamise faasis koostada riskianalüüs, kus tuleb tõestada (nt näha ette
vajalikud meetmed), et elektrituulikut on võimalik turvaliselt paigutada gaasitorustikule lähemale.
2 Tingimus tuleneb Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (RT I, 22.11.2023, 9).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
30 / 186
2.3.19.1 Põhivõrguga ühendamine
Põhivõrguga ühendamise tingimused, millega arvestada detailse lahenduse koostamisel või ehitusprojekti
koostamisel:
1) eriplaneeringuga kavandatavad eelvalikualade elektrituulikud ühendatakse elektri põhivõrguga
tuulepargi alalt kulgevate maakaablite abil, vajadusel läbi tuulepargi alale rajatava(te) alajaama(de).
Võimalik perspektiivne õhuliin on kavandatud ainult seoses alaga 7A (õhuliini koridor on kujutatud
joonistel 1 ja 2);
2) eelvalikualade maakaablite ja elektriliinide põhimõtteliste asukohtade valikul on võetud arvesse
võimalusi võrguga liitumiseks, kuid täpsed liitumiskohad selgitatakse välja projekteerimisel või detailse
lahenduse koostamisel koostöös võrgu valdajaga;
3) maakaabli ja õhuliini asukoha määramisel/täpsustamisel tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid
tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust, et vähendada mõju looduskeskkonnale,
visuaalset mõju ja maa koormamist erinevate kaitsevöönditega;
4) õhuliinid tuleb kavandada võimalikult sirgete lõikudena kulgevana;
maakaabli ehitamisel võib trassikoridor olla vajadusel looklev, kuna puudub ulatuslik
kaitsevöönd.
Soovitused:
Võimalusel vältida õhuliinide mastide püstitamist eluhoonete, ühiskondlike hoonete, puhkealade, kalmistute ja
kultuurimälestiste vahetusse lähedusse. Õhuliiniga eluhoonete vahelt läbi minnes kasutada võimalusel
võrdsuse põhimõtet, et eluhooned jääksid õhuliinist võrdsetele kaugustele.
2.3.20 Avariiolukordadega seotud tingimused
Avariiolukordade ennetamiseks teostatakse elektrituulikute hooldust tootjapoolsete juhendite alusel.
Elektrituulikute hooldust teostatakse kogu tuuliku eluea jooksul. Elektrituulikute hooldus on tagatud
hoolduslepingutega, lisaks on tuulikud ka kindlustatud. Võimalikud avariiolukorrad on kirjeldatud peatükis
3.10.3.
Avariiolukordade ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel:
1) teha koostööd Päästeametiga;
2) lahendada päästemeeskonna juurdepääs elektrituulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise
võimalus;
3) lahendada välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös Päästeametiga;
4) eelvalikualade nr 8, 7A, 7B ja 10 arendamisel on Päästeametiga koostööd tehes vajalik pöörata erilist
tähelepanu turbatolmust tulenevale võimalikule süttimisohule.
2.3.21 Jäätmed ja ringmajandus
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:
1) jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirjale;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
31 / 186
2) võimalusel tuleb jäätmete teket minimeerida ja jäätmeid taaskasutada;
3) tuulepargi ehitamisel rajatud ajutised ehitised tuleb likvideerida ja utiliseerida keskkonnasäästlikult;
4) järgmises etapis (detailses lahenduses või ehitusprojektis) tuleb seada tingimused tagamaks
elektrituuliku igakordse omaniku ja/või elektrituuliku kinnistu omaniku kohustused kasutuseta
elektrituuliku demonteerimiseks ja utiliseerimiseks.
2.3.22 Rahaline kompensatsioon
Eriplaneeringu asukoha eelvalikualadele tuuleparkide rajamisel tuleb arvestada rahalise kompensatsiooniga.
19.07.2022 võeti vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendati
keskkonnatasude seadust peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude
seaduse muudatused jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on
keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik.
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Kohaliku omavalitsuse üksusele
laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab
kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu. Maismaa
tuulepargi mõjuala ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise
ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on
kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi
aruande koostamisel juhindutakse kehtivast seadusandlusest ja vastavaid teemasid reguleerivate õigusaktide
muutumisel (uute kehtestamisel) tuleb juhinduda antud hetkel kehtivatest õigusaktidest.
2.3.23 Kehtivate üldplaneeringute muutmise ettepanekud
Planeerimisseadus sätestab, et tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud
juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Alljärgnevalt esitatakse ettepanekud
Viljandi vallas kehtivate üldplaneeringute muutmiseks, et võimaldada Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
eluviimist.
Maakasutus
Selleks, et eelvalikuala nr 11C (variant 1) oleks võimalik realiseerida eriplaneeringu lahenduses toodud ulatuses,
on vajalik, et kehtivas Pärsti valla üldplaneeringus eemaldataks Saare katastriüksusele (kü tunnus
62903:002:0840) määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve (skeem 10). Kuna käesoleva eriplaneeringu
lahenduse järgi on vaadeldav katastriüksus planeeritud kasutusele võtta tuulepargi arendamise eesmärgil ning
arendustegevusest huvitatud isik on maaomanik ise, on antud muudatuse sisseviimine kehtivasse
üldplaneeringusse põhjendatud. Vastasel juhul rakendades eelvalikuala nr 11C alternatiivi 2 tuleb Saare
katastriüksuse elamu maa-ala puhul arvestada vajadusega tagada seal elamumaale kehtiv öine tööstusmüra
piirväärtus.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
32 / 186
Skeem 10. Pärsti valla kehtiv üldplaneering muutmise ettepanek.
Rohevõrgustik
Vastavalt Tarvastu valla üldplaneeringule on rohevõrgustiku tugialadel keelatud asfalteeritud teede rajamine ja
olemasolevate pinnasteede asfalteerimine. Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes
tehakse ettepanek antud tingimus üldplaneeringust eemaldada. Tuulepargi arendamisel võib olla vajalik
olemaseolevate pinnasteede asfalteerimine ning uute asfalteeritud teede rajamine. Antud tingimus ei ole
vajalik, et tagada rohevõrgustiku toimimine, mistõttu ei mõjuta selle eemaldamine üldplaneeringust valla
rohevõrgustikku. Teede asfalteerimine ei mõjuta olulisel määral tugiala toimimist.
Lisaks tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu tingimust, mis näeb ette, et rohevõrgustiku tugialal
paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või
kaitsealuseks maaks kui kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti, selliselt, et maaüksuse (sh
katastriüksuse) sihtostarbe muutmine teisiti võib toimuda ka juhul, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse
eriplaneering (lisaks detailplaneeringule). Kohaliku omavalitsuse eriplaneering kui planeeringuliik ei
eksisteerinud enne 2015. aasta planeerimisseaduse muudatust, mistõttu ei ole seda olnud võimalik ka
arvestada või käsitleda Tarvastu valla üldplaneeringus, mis kehtestati 2008. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering
on sisuliselt üldplaneeringut ja detailplaneeringut ühes menetluses ühendav planeering, mistõttu on
põhjendatud antud täpsustuse sisseviimine kehtivasse Tarvastu valla üldplaneeringusse.
Väärtuslik põllumajandusmaa
Viljandi valla territooriumil kehtivates üldplaneeringutes on väärtusliku põllumajandusmaa teemat käsitletud
järgmiselt:
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
33 / 186
Pärsti valla üldplaneeringus on väärtuslikeks põllumaadeks määratud põllumaad üle 45 hindepunkti.
Vältida tuleb ehitustegevust põllumaadele, mille boniteet on suurem kui 45 hindepunkti. Määratud
väärtuslike põllumaade, mille boniteet on üle 47 hindepunkti maa põhikasutusotstarvet muuta ei ole
lubatud.
Viiratsi valla üldplaneeringus on toodud, et Viiratsi vald on Eesti üks viljakaima ja Viljandimaa viljakaima
mullastikuga vald. Väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda kõrge boniteediga põllumaid, mille puhul
tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastataks.
Saarepeedi valla üldplaneeringus on kirjutatud, et väärtuslike põllumaadena Saarepeedi vallas tuleb
käsitleda 45-49 hindepunktiga põllumaid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku
kasutusse ja et neid ei metsastaks. Tagada tuleb ka olemasolevate maaparandussüsteemide
funktsioneerimine.
Tarvastu valla üldplaneeringus on toodud, et kõrge viljelusväärtusega põllumaad peavad jääma ka
edaspidi põllumajandusliku tootmise käsutusse. Vältida tuleb nende alade metsastamist. Tagada tuleb
olemasolevate maaparandussüsteemide funktsioneerimine.
Tuginedes eeltoodule ning pidades silmas riiklike taastuvenergia arendamise eesmärke tehakse ettepanek
täiendada Pärsi, Viiratsi, Saarepeedi ja Tarvastu valla üldplaneeringutes väärtuslike põllumajandusmaade
tingimusi selliselt, et tuuleenergeetika arendustegevus oleks väärtuslikel põllumajandusmaadel lubatud.
2.3.24 Ettepanekud koostatavasse üldplaneeringusse
Viljandi Vallavolikogu otsusega nr 1-3/69 algatati 25.04.2018 Viljandi valla üldplaneering. Viljandi Vallavolikogu
30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 võeti Viljandi valla üldplaneering vastu, tunnistati keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne nõuetele vastavaks ning suunati üldplaneering avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek
lõppes 28.02.2021 ja pärast seda toimusid avalikud arutelud. Üldplaneering suunati 13.10.2022 heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumisse, mille läbivaatamise järgselt palus Rahandusministeerium üldplaneeringu materjale
täiendada. Viljandi valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamise ajaks ei ole
üldplaneeringut järelevalvaja poolt heaks kiidetud ega kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud.
Kohalikult omavalitsuselt saadud info kohaselt on plaanis üldplaneeringut täiendada ning seejärel suunata
uuesti avalikule väljapanekule. Selleks, et vältida vastuolusid Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu ning
koostatava Viljandi valla üldplaneeringu vahel esitatakse alljärgnevalt ettepanekud, mille põhjal koostatavat
üldplaneeringut täiendada.
Maakasutus
Eelvalikualale nr 3 ja kõikide eelvalikualade 1 km raadiusesse on koostatava Viljandi valla üldplaneeringuga
planeeritud väikeelamumaa juhtotstarbega maa-alad, sh kohtadesse, kus hetkel püsiv asustus puudub (nt
eksisteerivad ainult varemed ja/või vundament ja/või puudub õuemaa). Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja
KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek muuta koostatava üldplaneeringu lahendust selliselt, et
väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarvet hajaasustuses ei näidata (nt nagu 24.03.2022 kehtestatud Põhja-
Sakala valla üldplaneeringus) või eemaldada perspektiivne väikeelamumaa maakasutuse juhotstarve kõikidelt
eelvalikualadelt ja nende 1 km raadiusest, et vältida hilisemaid konflikte eriplaneeringu ja üldplaneeringu vahel.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
34 / 186
Samuti tehakse ettepanek muuta Viljandi valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.2 joonealuse märkuse nr 30
sõnastust, kus praeguse sõnastuse järgi on kõigil metsamajandusmaa-aladel keelatud tuulegeneraatorite
rajamine. Sellise sõnastuse järgi ei oleks enamus Viljandi valla tuulepargi eriplaneeringuga kavandatavad
eelvalikualad elluviidavad. Tegemist on ebaproportsionaalse keeluga, võttes arvesse seda, et paratamatult
jäävad maismaal tuuleparkide arendamiseks sobivad alad tihti metsamajandusmaa-aladele, kui arvestada
kõikide tuuleparkide rajamise piirangutega.
Viljandi valla üldplaneeringu koostamisel on soovitatav kaaluda äri- ja tootmise maa alade kavandamist
eelvalikualade lähedusse, täpsemalt põhivõrguga liitumise alajaamast kuni 6 km raadiusesse, sest antud
raadiusesse jäävatel energiamahukatel ettevõtetel on võimalus saada otseliini kaudu elektrit ilma võrgutasu
maksmata.
Rohevõrgustik
Koostatava üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.1.7 „Olulise ruumilise mõjuga ehitised“ on tingimus, mis näeb
ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamine on keelatud rohelise võrgustiku tuumalale ja
koridoridesse. Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruandes tehakse ettepanek koostatavas üldplaneeringus muuta antud tingimust selliselt, et
tuuleparkide rajamine rohevõrgustikku oleks võimalik KOV eriplaneeringu alusel. Antud tingimus on vastuolus
üldplaneeringu ptk-s 3.1.3.8 „Tehniline taristu“ toodud tingimusega, mis võimaldab rohevõrgustiku aladele
elektrituulikute rajamist KOV EP-ga. Lisaks on antud tingimus ebaproportsionaalselt piirav tuuleparkide
arendusele, võttes arvesse, et tuuleparki on võimalik rajada rohevõrgustikku selliselt, et jääks toimima selle
funktsioneerimine. Kõik oleneb rohevõrgustikku paigutavate tuulikute arvust ja paiknemisest, kuid antud
tingimus võtab ära võimaluse isegi kaaluda tuulepargi rajamist rohevõrgustikku.
Väärtuslik põllumajandusmaa
Koostatava üldplaneeringu väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse- ja kaitsetingimuste analüüs:
Põllumajandusmaa massiivi maakasutuse juhtotstarvet on väärtuslikul põllumajandusmaal lubatud
muuta ainult peale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist, kui kavandatava tegevuse
realiseerimiseks vähemväärtuslikel maadel alternatiivid puuduvad.
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu
tingimust selliselt, et väärtuslikul põllumajandusmaal oleks lubatud ehitustegevus kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu alusel. Asukoha eelvaliku tegemisel on kohustus kaaluda mitut võimalikku asukohta, seega on
tagatud erinevate alternatiivsete asukohtade kaalumine.
Väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille kaalutud keskmine boniteet on 48 hindepunkti või
rohkem, ei ole lubatud kõrvalotstarbed, mille korral järjepidev maa juhtotstarbekohane kasutamise
võimalus kaob. Sellist massiivi võib erandina vähendada muul otstarbel kasutuselevõtuks sellega
vahetult piirneva hoonestuse laiendamisel ja teenindamiseks või selle hoonestuse juurde eraldi
katastriüksuse moodustamisel arvestades selgeid ja lihtsaid looduslikke piire maakorralduslikult
põhjendatud ulatuses.
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada
üldplaneeringut, et tuulikute rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale oleks lubatud. Tuulikute rajamisel
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
35 / 186
maatulundusmaale, kus asub rohumaa või haritava põllumaa, ei kao seal ära võimalus jätkata
põllumajanduslikku tegevust.
Väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille kaalutud keskmine boniteet on 41 – 47 hindepunkti on
lubatud kõrvaotstarbed kuni 10% ulatuses selle massiivi pindalast.
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu
tingimust selliselt, et erandina ei tule kõrvalotstarbe osakaalu järgida tuuleenergeetika arendamisel.
3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
3.1 ÜLEVAADE ERIPLANEERINGU JA KSH KORRALDUSEST NING KAASAMISEST
Algatamine
Viljandi valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Viljandi
Vallavolikogu 27.06.2022 otsusega nr 79 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ eesmärgiga leida tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad
asukohad ja seejärel koostada detailsed lahendused. Planeeringuala hõlmab kogu Viljandi valla territooriumit
suurusega ligikaudu 1145 km2.
Eriplaneeringu algatamise aluseks oli OÜ Utilitas Wind poolt 31.03.2022 esitatud taotlus Viljandi vallas kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks. Esitatud taotluse alusel sai eeldada mitme isiku huvi nimetatud
taotluse menetlemise vastu, seetõttu tegi Viljandi Vallavalitsus planeerimisseadusest tulenevad eeltoimingud
nende isikute täiendavaks väljaselgitamiseks. Määratud aja jooksul esitasid samasisulised taotlused Vestman
Solar OÜ (03.05.2022) ja Vindr Baltic OÜ (06.06.2022).
Eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamisest teavitati valla veebilehel,
Ametlikes Teadaannetes (29.06.2022) ja ajalehes Sakala (01.07.2022).
Eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Viljandi valla eriplaneeringu lähteseisukohtade (lühend EP LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse (lühend KSH VTK) avalik väljapanek toimus 23.05.2023 – 25.06.2023. Peale avalikku
väljapanekut toimusid avalikud arutelud Viljandi vallmajas, Viiratsi Rahvamajas, Ramsi Vaba Aja Keskuses,
Mustla Rahvamajas ja Kolga-Jaani Rahvamajas. Aruteludel tutvustati eriplaneeringu protsessi ja avalikustamisel
oleva dokumendi sisu ning avalikustamise käigus laekunud seisukohti. Avaliku väljapaneku käigus laekunud
seisukohad ja nende vastused on esitatud menetlusdokumentides (menetlusdokumendid 3). Avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel täiendati eriplaneeringu lähteseisukohtasid ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust.
3.2 ERIPLANEERINGU SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
ARENGUDOKUMENTIDEGA
Eriplaneeringu seosed asjakohaste strateegiliste dokumentidega on välja toodud eriplaneeringu asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses.
Eriplaneeringu LS ja KSH VTK on esitatud menetlusdokumentide koosseisus (menetlusdokumendid 6).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
36 / 186
3.3 ERIPLANEERINGU SISU JA EESMÄRK
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu I etapi ehk asukoha eelvaliku eesmärgiks on leida eriplaneeringu
alal tuulikuparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu arendamiseks sobivad alad. Asukoha eelvaliku etapis
ei ole teada tuulikupargi ja sellega kaasneva taristu (liitumispunktide, teenindusteede jne) täpsem lahendus.
Näiteks ei ole teada rajatavate tuulikute parameetrid, arv ja paiknemine. Viljandi valla tuuleenergeetika
eriplaneeringu I etapp (asukoha eelvaliku etapp) lõppeb eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH
I etapi vastuvõtmisega.
3.4 METOODIKA
KSH I etapi hindamismetoodikat on kirjeldatud EP LS ja KSH VTK-s (menetlusdokumendid 6). Keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimisel võeti aluseks I etapi potentsiaalselt sobivad alad (skeem 11), mille
kujunemine on kirjeldatud ptk-s 1.1 „Asukoha alternatiivide kujunemine“. Lõplike asukoha eelvalikualade
kujunemisel rakendati välistamise meetodit ehk asukoha eelvalikualana välistati kõik alad, kus tuulepargi
rajamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (sh oluline mõju inimesele, sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale, taristule jne) või kus tuulepargi rajamisel ei ole ebasoodne mõju Natura linnu- või loodusalale
välistatud.
KSH VTK-s on teostatud mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. KSH I
etapi aruandes ei käsitleta neid teemasid, mille puhul KSH VTK koostamisel leiti, et tegemist on ebaoluliste
mõjuvaldkondadega.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine on viidud läbi täpsusastmes, mis on eriplaneeringu asukohavaliku
etapis võimalik ja asjakohane.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
37 / 186
Skeem 11. EP lähteseisukohtade potentsiaalselt sobilikud alad võrreldes EP I etapi
potentsiaalselt sobilike aladega.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
38 / 186
3.4.1 Tuulepargi tehnilise lahenduse üldkirjeldus
Tuulepargi infrastruktuur hõlmab üldjuhul elektrituulikuid, juurdepääsuteid, maa-aluseid elektrikaableid ja
maapealseid kõrgepinge õhuliine, maa-aluseid sidekaableid ja alajaamu. Kõikides tuuleparkides ei pruugi kõiki
elemente olla. Alljärgnevalt esitatakse üldine kirjeldus tuulepargist, millest lähtutakse keskkonnamõjude
strateegilise hindamise läbiviimisel.
Tuulikud
Mõjuhindamises võetakse aluseks, et asukohti otsitakse kolmelabalisele horisontaalteljega tuulgeneraatoritele,
mille maksimaalne tipukõrgus (tuuliku torni kõrgus koos laba pikkusega püstiasendis) võib ulatuda kuni 290 m
(kus tuuliku mast on hinnanguliselt kuni 200 m ja rootori diameeter kuni 180 m). Käesoleva KSH aruande
koostamise ajal ei ole teadaolevalt seeriatootmises 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Juhtivate tuulikutootjate
tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt kuskil 250 m tipukõrgusega.
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lahenduses ei ole rajatavate tuulikute võimsus teada. Avalikult kättesaadava
info kohaselt ulatub tänapäevaste maismaatuulikute võimsus üle 7 MW-i. Elektrituulikud toodavad energiat,
kui tuule kiirus on vahemikus ca 3–25 m/s.
Tuulikute omavaheline kaugus sõltub tuulikute tehnilisest spetsiifikast, tuuletingimustest ja soovitavast
tootluse efektiivsusest. Tuulikute täpne paigutus ja arv sobival alal pannakse paika eriplaneeringu järgmises
etapis ehk detailses lahenduses või ehitusprojektifaasis.
Vundament
Tuuliku vundamendi tehniline lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha ehitusgeoloogilistest
tingimustest. Tugevamate pinnaste puhul kasutatakse enamasti raudbetoonist madalvundamenti (teisisõnu
gravitatsioonivundamenti), mille sügavus jääb vahemikku 2 – 6 m. Tänapäevaste tuulikute vundamendid on
üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga. Väiksema kandevõimaga pinnaste puhul, nagu näiteks soised alad,
kasutatakse nt vaivundamenti. Sellisel juhul suunatakse tuuliku koormus vaiade abil sügavamatesse kihtidesse
(Annan, 2019; Shrestha, S., 2015). Vaiade arv ja sügavus sõltub pinnase kandevõimest. Näiteks väga pehme
pinnase puhul võivad vaiad ulatuda kuni 30 m sügavuseni.
Montaažiplatsid
Elektrituulikute kokkupanemiseks ja püstitamiseks on vaja piisava suurusega montaažiplatse, mille täpsem
suurus sõltub püstitatava tuuliku mõõtmetest, selle transpordi viisist ja montaaži tehnikast. Plats peab olema
piisavalt tugeva kandevõimega, et võimaldada kraanade ja muu ehitustehnika kasutust. Mõju hindamises on
arvestatud montaažiplatsi suuruseks ca 1 ha. Peale tuuliku püstitamist montaažiplatsid säilivad ja neid
kasutatakse vajadusel hooldustööde läbiviimiseks.
Juurdepääsuteed
Iga tuuliku juurde on vajalik rajada juurdepääsutee. Juurdepääsutee konstruktsioon peab olema piisavalt tugev
ja lai, et võimaldada ehitustehnikaga liiklemist ning tuuliku detailide transportimist. Pärast tuulepargi
püstitamist hooldatakse teid aastaringselt. Tuulikuid teenindavate teede täpsem paiknemine selgub järgmises
etapis.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
39 / 186
Tuulepargi alajaam ja ühendamine põhivõrguga
Tuulepargi alale rajatakse vajadusel alajaam või alajaamad. Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga
maakaablite kaudu. Hinnanguliselt on ühe alajaama pindala ca 3500 m2.
Tuulepargi põhivõrguga liitumiseks on kaks võimalust. Tuulepargi alajaamad ühendatakse põhivõrgu
alajaamaga maakaablite või õhuliinide kaudu. Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku
tegemisel on arvestatud, et õhuliini soovitakse rajada vaid seoses I etapi potentsiaalselt sobiva alaga nr 7A.
Ülejäänud alade puhul rajatakse elektriühendused maakaablitena.
3.5 MÕJU LOODUSKESKKONNALE
3.5.1 Mõju lindudele
Tuuleparkide mõju linnustikule on võrdlemisi palju uuritud. Peamised negatiivsed mõjud, mis linnustikule
avalduvad, on elupaikade otsene hävimine või elupaikade kvaliteedi langus häiringute tõttu, lindude
hukkumine kokkupõrkel tuulikuga ja barjääriefekt (Juhenddokument: tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi
loodusalased õigusaktid, 2020; Gove et al., 2013).
Tuulikute kõige otsesem mõju linnustikule on seotud kokkupõrkesuremusega – linnud võivad lendamisel
põrkuda tuulikutega (eelkõige tuulikulabadega, aga ka mastiga) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma
või vigastada end. Kokkupõrke risk sõltub paljudest liigi-, asukoha- ja tuulepargispetsiifilistest teguritest ning
nende omavahelistest kombinatsioonidest. Näiteks põrkuvad sagedamini tuulikutega kokku liuglendurid, sh
toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke. Samuti suurendab
kokkupõrkeohtu tuulikute paigaldamine lindude peamistele liikumisteedele, nt pesitsusala ja toitumisala
vahele, rände pudelikaelte piirkonda jne (Ana et al., 2014; Gove et al., 2013).
Barjääriefekt avaldub, kui linnud peavad kokkupõrke vältimiseks lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt
üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Energiakulude
suurenemine mõjutab omakorda sigimisedukust ja ellujäämise võimalust (Gove et al., 2013). On ebatõenäoline,
et üksik tuulepark avaldaks olulist mõju teatud liigi populatsioonile, kuid võib esineda olukordi, kus mitu
tuuleparki loovad koos ruumiliselt ulatusliku barjääri, blokeerides selliselt regulaarselt kasutatava lennukoridori
ja põhjustades seeläbi energiakulude suurenemist (Juhenddokument: tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi
loodusalased õigusaktid, 2020; Allan et al., 2006).
Elupaikade kadu seisneb tuulepargi arendamisel tuulikute ja tuulepargiga kaasnevate muude ehitiste alla
jäävate looduskoosluste hävimises. Tuulikupargiga kaasnev elupaikade otsene kadu on pigem
väikeseskaalaline võrreldes mõne muu tööstusliku arendusobjektiga (Allan et al., 2006). Tähelepanuväärsem on
elupaikade kvaliteeti mõjutavad tuulepargist tulenevad häiringud ning tuulepargi taristuga (eelkõige
teedevõrgustiku ja elektriliitumiste lahendustega) kaasnev looduskoosluste ja elupaikade fragmenteerumine.
Elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui
lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra, valguse-
varjude vilkumine, vibratsioon) või tuulepargiga seotud muud infrastruktuurid. Samuti võib häirivaks olla
senisest intensiivsem inimeste liikumine ja kohalolu. Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist
ja liigirühmast. Avalduvate häiringute tulemusena ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või selle
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
40 / 186
läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemusena populatsiooni jaoks kasutatava
elupaiga pindala väheneb (Keskkonnaamet, 2021).
Lisaks tuulikutele võivad lindudele olla ohtlikud ka elektri õhuliinid, mis rajatakse koos tuulepargiga. Nagu
eelnevalt mainitud on tehiskonstruktsioonidega kokkupõrgete osas tundlikumad ennekõike suured ja vähese
manööverdamisvõimega linnud. Näiteks on Eestis juhuslike vaatluste käigus täheldatud väikeluige massilisi
kokkupõrkeid kõrgepingeliinidega, mis läbivad väikeluikedele olulisi rändepeatuskohti (Väikeluige (Cygnus
columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava, 2018). Õhuliinide ehitamine lindude olulistele liikumisteedele
ei ole lubatud. Oluliste igapäevaste liikumisteede all mõeldakse ennekõike sookure-, hane- ja luigekogumitele
ning osadele soodes pesitsevatele kahlajatele iseloomulike liikumisi toitumis- ja ööbimispaikade või
pesitsusalade vahel, kus liikumisest võtab osa suur hulk linde moodustades parve/parvesid. Viljandi valla
tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud, et õhuliini soovitakse rajada vaid
seoses I etapi potentsiaalselt sobiva alaga nr 7A.
Eeltoodu põhjal järeldub, et tuulepargi rajamisega kaasnevad negatiivsed mõjud linnustikule olenevad eelkõige
tuulepargi asukohavalikust (nii mõju tüüp kui ka mõju suurus ehk olulisus). Selleks, et tuuleparkide
asukohavalikus arvestada tuuleparkide rajamisega kaasnevat võimalikku mõju ümbruskonna linnustikule, viidi
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamisel läbi linnustiku
uuring. Linnustiku uuringu viisid läbi Xenus OÜ linnustikueksperdid Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa.
Linnustiku uuring viidi läbi EP LS määratud potentsiaalselt sobivatele aladele. Linnustiku uuring on tervikuna
esitatud eriplaneeringu lisas 1. Järgnevalt antakse ülevaade linnustiku uuringust käsitledes vaid EP I etapi
potentsiaalselt sobivaid alasid.
3.5.1.1 Mõju kirjeldus
3.5.1.2 Metoodika
Uuringu eesmärgiks oli linnustiku vajadustest lähtuvalt eelisjärjestada potentsiaalsete alade sobilikkus
tuulepargiks. Alade sobivus tuulepargi arendamiseks hinnati olemasolevate andmete (kasutati andmebaase
EELIS ja PlutoF) ja väikesemahuliste välitööde alusel. Välitööde eesmärgiks oli alal leiduvate elupaikade
omaduste täpsustamine ning andmebaasiandmete täiendamine. Seda eriti lindude mittepesitsusaegsete
kogumite osas. Kaitsealuste haudelinnuliikide esinemise täpsustamiseks oli kavas järgida kaitsealade linnustiku
inventuuri meetodikat (Nellis, 2008), ent praktilist vajadust selleks eriplaneeringu I etapis ei tekkinud.
Välitööd viidi läbi 2023. aastal 17.04, 27.04, 10.05, 4.08, 11.08, 7.09 ja 10.09. Vaatlusi viis läbi Hannes Pehlak.
Ala sobivuse kirjeldamiseks kasutati viieastmelist skaalat (tabel 3):
− Sobivad (rohelised) alad – esmase analüüsi põhjal linnukaitseliste takistusteta alad;
− Tõenäoliselt sobivad (helerohelised) alad - tuulepargi rajamine avaldaks pigem väikest linnukaitselist
mõju, või on alal teada formaalset laadi takistus. Nt III kaitsekategooria liigi esinemine muu eesmärgiga
kaitstaval alal või sisuliselt vananenud kirje keskkonnaregistris;
− Võimalikult (kollased) sobivad alad – ala sobilikkust tuleb täpsustada täiendavate uuringute või
eksperdi hinnanguga;
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
41 / 186
− Pigem ebasobivad (oranžid) alad – formaalsete kriteeriumite (I kaitsekategooria liikide püsielupaikade
tsoonid jmt) järgi üheselt ebasobivad alad. Siiski võib ala täiendavate uuringute ja eksperthinnangute
alusel osutuda sobivaks, kuna välistavad kriteeriumid võivad tegelikult puududa (kotkaste püsielupaik
pikalt asustamata jmt);
− Ebasobivad (punased) alad – mittesobilikud alad tuulepargi rajamiseks.
Lähtuvalt lähteandmetest jagati uuringualad vastavalt nende potentsiaalsest sobilikkusest tuulepargi
asukohana (vt skeemid 12-14 ning tabel 3). Tegemist on esialgse olemasoleval infol põhineva hinnanguga
alade sobivuse kohta, mille puhul ei ole välistatud uute andmete lisandumisel sobilikkuse muutumine.
Skeem 12. Linnustiku uuringu tulemused LS etapi potentsiaalselt sobilikel aladel 6,
7A, 7B, 8, 9 ja 10 (alusinfo: Xenus OÜ, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
42 / 186
Skeem 13. Linnustiku uuringu tulemused LS etapi potentsiaalselt sobilikel aladel 1, 2, 3, 4 ja
5 (alusinfo: Xenus OÜ, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
43 / 186
Skeem 14. Linnustiku uuringu tulemused LS etapi potentsiaalselt sobilikel aladel 11A, 11B,
11C ja 12 (alusinfo: Xenus OÜ, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
44 / 186
Tabel 3. EP LS etapi potentsiaalselt sobilike alade tsoneering linnukaitselise mõju seisukohalt (Xenus
OÜ, 2023).
Ala
nr ID Kommentaar
9 1 Aktiivse metsisemängu ja kahe väike-konnakotka püsielupaiga puhver
9 2 Parika looduskaitseala ja sealse metsisemängu puhverala, must-toonekure asustamata
pesapaik
9 3 Oorgu väike-konnakotka püsielupaik, pesapuu murdunud, pesametsas tugev üraskikahjustus
9 4 Oorgu väike-konnakotka püsielupaik, pesapuu murdunud, pesametsas tugev üraskikahjustus
9 5 Teadaolevad takistused puuduvad
10 6 Teadaolevad takistused puuduvad
8 7 Väike-konnakotka püsielupaigad, hiireviu pesa kaitsealal
8 8 Teadaolevad takistused puuduvad
7A 9 Metsisemängu ja Parika looduskaitseala puhverala
7A 10 Väike-konnakotka, kalakotka, metsise ja must-toonekure püsielupaikade puhverala, kanakulli
leiukoht kaitsealal
7A 11 Must-toonekure (Kiviaru), kalakotka ja metsise püsielupaikade puhverala
7A 12 Must-toonekure (Kiviaru, Kärma) püsielupaiga puhverala
7A 13 Parika kalakotka püsielupaiga puhver (teadaolevad pesad hävinud 2018) ,Jamsi (Jamsu)
metsise püsielupaik (2 kukke)
7A 14 Teadaolevad takistused puuduvad.
7B 15
Suur-konnakotka, kalakotka (2x), metsise ja must-toonekure püsielupaikade puhvrid,
kanakulli pesapaik metsise PEPis. Metsisel aktiivne mäng 2 kukega, ülejäänutel viimane
teadaolev pesitsus 2014.
7B 16 Parika kalakotka püsielupaiga (teadaolevad pesad hävinud 2018) ja Poka
kanakulli püsielupaikade puhverala
7B 17 Poka kanakulli püsielupaiga puhverala
7B 18 Teadaolevad takistused puuduvad
6 19 Merikotka püsielupaiga puhverala,Võrtsjärve hoiuala, hüübi ka roo-loorkulli kaitsealal oleva
elupaiga puhver
6 20 Teadaolevad linnukaitselised takistused puuduvad.
5 21 Merikotka püsielupaiga puhverala (2x), Võrtsjärve hoiuala, hüübi ka roo-loorkulli kaitsealal
oleva elupaiga puhver
4 22 Teadaolevad takistused puuduvad
3 23 Teadaolevad takistused puuduvad
2 24 Merikotka püsielupaiga puhverala
1 25 Merikotka püsielupaiga puhverala
1 26 Teadaolevad takistused puuduvad
11
ABC 27 Teadaolevad takistused puuduvad
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
45 / 186
Linnustiku uuringu alusel välistati kõik ebasobivad ja pigem sobivad alad. EP I etapi potentsiaalselt sobivatesse
aladesse jäeti vaid sobivad, tõenäoliselt sobivad ning võimalikult sobivad alad (vt skeem 15-17 ning tabel 4).
Skeem 15. Alade 6, 7A, 7B, 8 ja 10 tsoneering linnukaitselise mõju seisukohalt (alusinfo: Xenus
OÜ, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
46 / 186
Skeem 16. Alade 1 ja 3 tsoneering linnukaitselise mõju seisukohalt (alusinfo: Xenus OÜ,
2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
47 / 186
Skeem 17. Alade 11A, 11C, 11B ja 12 tsoneering linnukaitselise mõju seisukohalt (alusinfo:
Xenus OÜ, 2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
48 / 186
Tabel 4. Eriplaneeringu potentsiaalsete alade tsoneering linnukaitselise mõju seisukohalt (Xenus OÜ,
2023).
Ala
nr
ID Kommentaar
10 6 Teadaolevad takistused puuduvad
8 7 Väike-konnakotka püsielupaigad, hiireviu pesa kaitsealal
8 8 Teadaolevad takistused puuduvad
7A 13 Parika kalakotka püsielupaiga puhver (kontrollimiste ajal ei ole kordagi asustatud
olnud) ,Jamsi (Jamsu) metsise püsielupaik (2 kukke)
7A 14 Teadaolevad takistused puuduvad
7B 16 Parika kalakotka ja Poka kanakulli püsielupaikade puhverala
7B 17 Poka kanakulli püsielupaiga puhverala
7B 18 Teadaolevad takistused puuduvad
6 20 Teadaolevad linnukaitselised takistused puuduvad.
3 23 Teadaolevad takistused puuduvad
1 26 Teadaolevad takistused puuduvad
11
ABC,
12
27 Teadaolevad takistused puuduvad
3.5.1.3 Uuringu tulemused
Eriplaneeringu II etapis (ehk detailses lahenduses või ehitusloa) on vajalik kõikidel arendusaladel läbi viia
haudelinnustiku inventuur kaitsealuste liikide leviku ja arvukuse registreerimiseks. Uuritav ala peab katma nii
planeeringuala kui seda ümbritsevat ala vähemalt 500 m laiuse puhvri ulatuses. Lähtuda tuleb kaitsealade
linnustiku inventuuri (Nellis, 2008) ja maismaalinnustiku analüüsis (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022) väljapakutud
meetodikast. Uuringud peavad võimaldama tuulepargi rajamise järgset seiret ning hilisemat arvukuste
muutuste analüüsi.
Lindude rändeaegsete peatuskohtade ja liikumisteede uuring on vajalik Parika raba ümbritsevatel aladel
(uuringualad 7A, 7B, 8 ja 10). Sookure-, hane- ja luigekogumitele ning osadele soodes pesitsevatele kahlajatele
on iseloomulikud igapäevased liikumised toitumis- ja ööbimispaikade või pesitsusalade vahel ning seal on ka
regulaarselt fikseeritud rändekogumite paiknemine.
Tuleb täpsustada ala 7A olulisust tedre ja metsise elupaigana.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
49 / 186
Parika kalakotka püsielupaigas (KLO3001644; ID 13 ja 16), mille lähedusse jäävad alad 7A ja 7B, tuleb läbi viia
eksperdihinnang elupaiga taasasustamise tõenäosuse kohta lähtuvalt elupaiga seisundist. Hinnangu andmiseks
võivad olla vajalikud täiendavad välitööd.
3.5.1.4 Kavandatava õhuliini koridor
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvestatud, et õhuliini soovitakse
rajada vaid seoses I etapi potentsiaalselt sobiva alaga nr 7A. Ülejäänud alade puhul rajatakse elektriühendused
maakaablitena. Kavandatava õhuliini koridor on kujutatud skeemill 18. Kavandatava õhuliini koridor kattub
metsise leiukohaga (KLO9102079) ning Jamsi metsise püsielupaigaga (KLO3000059), kanakulli leiukohaga
(KLO9128088), Tusti kalakotka püsielupaigaga (KLO3001560) ning väike-konnakotka leiukohaga (KLO9125505)
(EELIS-e andmed, seisuga 12.08.2024). Järgnevalt hinnatakse täpsemalt kavandatava võimaliku õhuliini mõju
nimetatud linnuliikidele.
Skeem 18. Kavandatava õhuliini koridori paiknemine Viljandi vallas
(alusandmed: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
50 / 186
Kalakotkas
Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 12.08.2024) on Tusti kalakotka püsielupaik (KLO3001560) olnud enam-
vähem liigi poolt järjepidevalt asustatud aastatel 2014-2021. Viimane kinnitatud vaatlus on teostatud
05.07.2021, mille käigus tuvastati pesa asustatus kalakotka paari poolt. Kalakotkas on I kaitsekategooria liik.
Kalakotka kaitse tegevuskava (kinnitatud 2019) kohaselt on liigi pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aasta
perspektiivis) saavutada liigi arvukuse tõus 125 paarini. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik vähendada kalakotka
asurkonnale toimivate ohutegurite mõju. Eestis olulisi ohutegureid ei ole, keskmise mõjuga ohuteguriteks on
seniteadmata pesapaikade hävimine ja potentsiaalsete pesapaikade vähesus ning looduslikud ohutegurid (nt
tormid). Peamiseks kalakotka arvukust ja levikut piiravaks faktoriks Eestis on elupaikade ja sobivate pesapuude
vähesus ning looduslikud tegurid. Teised ohutegurid on Eestis vähem aktuaalsed või uurimata. Liigi kaitse
tegevuskava hindab liigi hukkumist elektriliinides Eestis väikse mõjuga ohuteguriks.
Vaadeldav kavandatav õhuliini koridor jääb valdavalt metsamaastikku. See tähendab, et enne õhuliini rajamist
on vajalik teostada raietöid. Pärast õhuliini paigaldamist jätkatakse õhuliini kaitsevööndi3 maa-ala hooldamist
(ennekõike võsa lõikamine). Tuginedes kalakotka liigi kaitse tegevuskavale ei tohiks perspektiivset õhuliini
rajada kalakotka pesale lähemale, kui 500 m (mõeldud on õhuliini koos vajaliku kaitsevööndiga) ning raietöid
(ja ehitustöid) ei tohi teostada EELIS-sse kantud kalakotka elupaigas (KLO9125506) pesitsusajal 15. märtsist 31.
augustini. Liigi kaitse tegevuskava toob välja, et kalakotka pesitsemisperioodi kõige tundlikumad faasid on
vahetult enne munemist ja haudumine ning ka väikeste pesapoegade faas aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni.
Mürarohkete tegevuste suhtes on kalakotkas tundlik kauem, kogu pesitsusperioodi vältel. Mürarohketeks
töödeks tuleb pidada pesale lähemal kui 500 m toimuvaid metsamajanduslikke töid, ehitustöid, laskeharjutusi,
tsiklivõistlusi jms. Pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb metsa majandada (nt raietöid) ja muid mürarohkeid
töid teha väljaspool kalakotka pesitsusperioodi.
Väike-konnakotkas
Väike-konnakotka leiukohta KLO9124159 on käidud vaatlemas 2018. ja 2021. aastatel. Mõlema aasta kohta
puuduvad EELIS-s (seisuga 12.08.2024) sissekanded pesa asustamise kohta ehk võib eeldada, et pesa ei ole
antud aastatel olnud liigi poolt asustatud. Väike-konnakotkas on I kaitsekategooria liik.
Väike-konnakotka peamised ohutegurid on seniteadmata pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ning
toitumisalade hävimine ja kvaliteedi langus. Kõikide eelnevalt nimetatud ohutegurite mõjusid hinnatakse Eestis
keskmiseks. Suure mõjuga ohutegurid liigil Eestis puuduvad. Väike-konnakotkad on eriti tundlikud häiringutele
pesitsusperioodil. Liigi kaitse tegevuskava toob välja, et väike-konnakotkas on üheks selleks liigiks, kellel on
suurem elektrilöögi saamise oht, sest nad sageli kasutavad elektriposte saagi varitsemiseks ja puhkamiseks.
Probleem tundub olevat tõsisem pesitsusperioodil ja pesalähedaste elektriliinide puhul (Väike-konnakotka
(Aquila pomarina) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2018).
Eeltoodust tulenevalt seatakse KSH-s tingimuseks, et perspektiivset õhuliini ei tohi rajada väike-konnakotka
pesale lähemale, kui 500 m (mõeldud on õhuliini koos vajaliku kaitsevööndiga) ning raietöid (ja ehitustöid) ei
3 Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25
meetrit ning 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr
73).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
51 / 186
tohi teostada EELIS-sse kantud väike-konnakotka elupaigas (KLO9125505) pesitsusajal 15. märtsist 31.
augustini.
Jamsi metsise püsielupaik
Jamsi metsise püsielupaigas (KLO3000059) on viimane vaatlus läbiviidud 2018. aastal, mille käigus tuvastati alal
2 kukke (EELIS, 12.08.2024). Metsis on II kaitsekategooria liiik.
Vastavalt metsise 2015. aasta kaitse tegevuskavale hinnatakse liigi suurteks ohuteguriteks elupaikade
killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat
elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi
maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade
killustumine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool kaitsvaid
metsise elupaiku) ja inimesepoolset häirimist peetakse keskmise tähtsusega ohuteguriks.
Kavandatav õhuliin ei jää paiknema metsiste elupaikade vahele ehk õhuliini rajamise tulemusena ei halvene
elupaikade killustatus ning ühtegi teadaolevat elupaika ei jäeta isolatsiooni.
Potentsiaalse ala nr 7A elluviimisel tuleb arvestada, et õhuliin (koos kaitsevööndiga) tuleb rajada väljaspoole
Jamsi metsise püsielupaika KLO3000059.
Kanakull
Vastavalt EELIS-e andmetele on kanakulli leiukohas KLO9128088 pesa varisenud. Uut pesa viimase kinnitatud
vaatluse käigus (04.12.2022) ei leitud (EELIS, 12.08.2024). Kanakull on II kaitsekategooria liik.
Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui
kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade
hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine (Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse
tegevuskava, kinnitatud 2022).
Potentsiaalse ala nr 7A elluviimisel tuleb arvestada, et õhuliin (koos kaitsevööndiga) tuleb rajada väljaspoole
kanakulli leiukohta KLO9128088.
3.5.2 Mõju nahkhiirtele
Nahkhiirte uuring viidi läbi EP LS määratud potentsiaalselt sobivatele aladele. Uuringu koostas OÜ Elustik
(eksperdid Rauno Kalda, Oliver Kalda ja Triin Edovald). Antud peatükis antakse kokkuvõte nahkhiirte uuringust
ja selle tulemustest käsitledes vaid EP I etapi potentsiaalselt sobivaid alasid (skeem 11). Nahkhiirte uuring on
täies pikkuses esitatud eriplaneeringu lisas 2.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
52 / 186
3.5.2.1 Mõju kirjeldus
Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab jagada kaheks – elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte
hukkumine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu on
tuulikute rajamisele eelnevalt oluline hinnata arendusala sobivust nahkhiirte elupaigana. Mõju ulatus võib lisaks
tuulikute asukohale olla erinev ka aastaajati. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kahte perioodi –
nahkhiirte rände- ja suvist perioodi, kusjuures rändeperioodidest on hukkumisrisk suurem sügisrände ajal.
Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning
mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks (Rodrigues et al., 2015).
Seega on suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks probleemiks nahkhiirte hukkumine (Rydell et al., 2010;
Rodrigues et al., 2015). Hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid
spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel (Baerwald et al., 2008; Lawson et al.,
2020). Hukkumist on registreeritud peamiselt maismaa tuuleparkides Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid
mõningaid andmeid on ka muudest piirkondadest (Rydell et al., 2010; Voigt et al., 2012; Gaultier et al., 2020).
Nahkhiirte hukkumise probleem on levinud laialt ja kohati suur, kuid mõju suurus on paiguti väga erinev. 2016.
aastal avaldatud kokkuvõtte põhjal varieerub tuuleparkides hukkuvate nahkhiirte hulk Euroopa maismaa
tuuleparkides suurel määral, jäädes vahemikku 0 kuni 11 nahkhiirt MW kohta aastas (Arnett et al., 2016). Rydell
et al. 2010 toob vahemikuks aga 0 kuni 23 hukkunud nahkhiirt MW kohta aastas. Hukkumisrisk on üldjuhul
suurem asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse,
nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus
nahkhiired rände ajal koonduvad (Rydell et al., 2010; Arnett et al., 2016). Seega on mõjutatud nii paiksed
populatsioonid, kus mõju võib olla suurem just emas- ja noorloomadele (Kruszynski et al., 2021), kui ka
rändavad populatsioonid (Voigt et al., 2012). Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud
ja poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel.
Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt
liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal
lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode- Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti
sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus,
Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid (Rydell et al., 2010). Kõik nimetatud perekonnad on
esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on sama allika põhjal
madala hukkumisriskiga, kuna püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti
avamaastikust eemale. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus kõrge ja madala kokkupõrke riskiga liikideks on
esitatud järgnevas tabelis (tabel 5).
Tuulikute põhjustatava ohu hindamisel tuleb lähitulevikku silmas pidades arvesse võtta ka tuulikute
parameetreid ja nende võimalikku mõju. Uuringud, millel antud tabel 5 põhineb, on läbi viidud peamiselt
tuulikute ümbruses, mille masti kõrgus on ligikaudu 90-100 m ning mis paiknevad lagedal või metsade
servades ja rannikul. Praeguste suundumuste kohaselt planeeritakse tuulikuid paigutada ka metsamaastiku,
mille mõju ja hukkumisriski kohta on teada märksa vähem.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
53 / 186
Tabel 5. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus maismaa tuuleparkides hukkumise riski alusel (Rodrigues et al.,
2015; Rydell et al., 2010).
Liigi nimetus Riskiklass (Rydell 2010) Riskiklass (Rodrigues 2014)
tiigilendlane (Myotis dasycneme) madal risk keskmine risk
veelendlane (Myotis daubentonii) madal risk madal risk
tõmmulendlane (Myotis brandtii) madal risk madal risk
habelendlane (Myotis mystacinus) madal risk madal risk
nattereri lendlane (Myotis nattereri) madal risk madal risk
pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) madal risk madal risk
pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) kõrge risk kõrge risk
kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) kõrge risk kõrge risk
pügmee-nahkhiir (Pipistrellus pygmaeus) kõrge risk kõrge risk
põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) kõrge risk keskmine risk
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) kõrge risk kõrge risk
suurvidevlane (Nyctalus noctula) kõrge risk kõrge risk
väikevidevlane (Nyctalus leisleri) kõrge risk kõrge risk
euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus) madal risk keskmine risk
Nahkhiired on lendavad loomad ning neile on omane suurte vahemaade läbimine, võrreldes teiste samas
suuruses imetajatega. Eestit asustavate nahkhiireliikide kodupiirkonnad jäävad enamasti päevastest
varjepaikadest 2-5 km raadiusesse, ulatudes vahel ka 20 km-ni (Rodrigues et al., 2015; Dietz ja Kiefer, 2016).
Selles maastikuaknas ei oma aga kõik maastikuelemendid nahkhiirtele sama suurt tähtsust. Nahkhiirtele
olulised elupaigad paiknevad peamiselt puistute, veekogude ja asulate/hoonete läheduses. Sageli on nahkhiirte
arvukus suurim vanades puistutes ja erinevate puistute servades. Suuri lagealasid, nagu põllud, kasutavad
nahkhiired märkimisväärselt vähem (Kalda et al., 2015).
Lähtuvalt neist asjaoludest on Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu katusorganisatsioon EUROBATS oma
juhendmaterjalis tuuleparkide planeerimise kohta välja toonud soovitused, kuhu võiks tuulikuid planeerida
(Rodrigues et al., 2015). Juhend soovitab paigutada tuulikud eemale nahkhiirtele sobilikest elupaikadest.
Näiteks tuleks vältida tuulikute paiknemist lähemal kui 200 m metsaservadest ja veekogudest. Samuti peetakse
ohtlikuks tuulikute paigutamist metsade kohale, mööndes samas, et Põhja-Euroopas võib olla suure metsasuse
tõttu selle vältimine keeruline (Rodrigues et al., 2015).
Nahkhiirte arvukus ja liigirikkus metsades sõltub suuresti metsa struktuurist ja vanusest. Seda on näidanud nii
uuringud mujal maailmas, kui Eestis (Kalda et al., 2014; Kalda et al., 2015; Rennel, 2012; Froidevaux et al., 2016).
Nahkhiirtele on olulised peamiselt kaks struktuuriaspekti: puistu tihedus ja varjekohtade ohtrus. Nahkhiired
eelistavad hõredamaid ja rohkemate varjekohtadega puistuid. Mõlemad aspektid muutuvad nahkhiirtele
soodsamaks metsade vanuse kasvades. Samuti on nahkhiiri üldiselt rohkem lehtmetsades kui okasmetsades.
Eestis võib pidada nahkhiirtele eriti sobilikeks metsadeks vanu haavametsasid (Rennel, 2012).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
54 / 186
Nahkhiiri saab nende ökoloogia järgi jagada kolmeks rühmaks: avamaa liigid, servaliigid ja metsaliigid.
Metsamaastik on oluliseks elupaigaks lendlase liikidele ja pruun-suurkõrvale, keda võib liigitada metsaliikide
hulka (Dietz ja Kiefer, 2016). Uuringud on näidanud, et metsadesse paigutatud tuulikute mõju võib olla grupiti
erinev. Saksamaal tehtud uuring näitas, et metsaliigid väldivad tuulikute lähiümbrust ning nende arvukus
langes olulisel määral mitmesaja meetri raadiuses (Ellerbrok et al., 2022; Gaultier et al., 2020), kuid nahkhiired
ei vältinud tuulikute lähiümbrust täielikult. Teiste rühmade puhul selline mõju puudus. Seega tuleks
tuuleparkide puhul välistada seda tüüpi metsasid, mis on metsaliikidele olulised elupaigad. Tuulikute
paigutamisel headesse metsaelupaikadesse vähendab see elupaigakvaliteeti. Sellised mõjud on kumuleeruvad
ning mõjutavad pikas plaanis metsaliikidele sobiva elupaiga pindala.
3.5.2.2 Metoodika
Viljandi valla eriplaneeringu aladele eelhinnangu andmiseks kasutati kolme andmestikku:
olemasolevad nahkhiirte levikuandmed (EELIS, sh loodusvaatlused, PlutoF ja muud allikad);
planeeringuala iseloomustavad kaardiandmed sh Eesti põhikaardi andmestik ja metsaregister);
nahkhiirte loendustransektid autoga 2023. aastal.
Hinnangu eesmärgiks oli välja selgitada, millised piirkonnad ei ole nahkhiirte vaatest olemasoleva andmestiku
ja ekspertteadmiste põhjal otsustades tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud.
Olemasoleva levikuinformatsiooni koondamine
Nahkhiirte levikuandmete analüüsimiseks koondati riiklikus andmebaasis EELIS ning andmebaasis PlutoF
leiduvad nahkhiirte vaatlusandmed (oktoober 2023 seisuga). Sisendandmetena kasutati kõiki andmebaasides
leiduvaid kirjeid ning neile ei seatud ajalisi piiranguid. Sobiva biotoobi säilimisel ja olemasolul on ka 10 ja
rohkema aasta tagused andmed tõenäoliselt asjakohased. Lisaks täiendati andmeid autoritele teadaolevate
nahkhiirte leiuandmetega, mis ei sisaldu nimetatud andmebaasides. Töö käigus käsitletakse leiuandmeid
planeeringualal ning sellest 2 km ulatusest, kuna enamuse Eestis leiduvate nahkhiireliikide kodupiirkond jääb
selle ala piiresse.
Kaardianalüüs
Metsaregistrist kasutati andmeid planeeringuala puistute I rinde puuliikide, nende osakaalu ja eraldiste vanuse,
kõrguse ja kasvukohatüübi kohta (seisuga 21.10.2023). Juhul, kui ortofotode alusel selgus, et mõni
registriandmete põhjal nahkhiirtele potentsiaalilaselt oluline metsaeraldis on raiutud, võeti seda analüüsis
arvesse.
Välitööd
Mais, juunis ja augustis sõideti autoga läbi nahkhiirtele potentsiaalselt sobivad piirkonnad, liikudes
sõidukiirusega kuni 30 km/h ning salvestades nahkhiiri kasutades nahkhiirte automaatregistraatoreid Song
Meter Mini Bat ja Song Meter 4 Bat. Registreeritud nahkhiirte asukohtade kindlaks tegemiseks sünkroniseeriti
GPS-seadme ja nahkhiirte registraatori kellad. Kellaaega kasutades viid kokku salvestatud nahkhiire häälitsuse
ning sõiduki asukoht. Autotransektide eesmärgiks oli tuvastada kohad, kus nahkhiiri leidub suurel hulgal.
Meetodi abil ei saa ülevaadet kõigi eriplaneeringualal paiknevata nahkhiirte elupaikade kohta, kuid tulemused
väljendavad üldiseid erinevusi uuringualade vahel.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
55 / 186
Välitööd viidi läbi järgnevatel kuupäevadel: 30.-31. mai, 27.-28. juuni ja 24.-25. august 2023.
3.5.2.3 Uuringu tulemused
3.5.2.3.1 Liikide leviku info andmebaasides
Viljandi valla kohta leidub andmebaasides infot kümne nahkhiireliigi leidumisest. Viljandi vallas kindlaks tehtud
nahkhiireliigid on toodud järgnevas tabelis (tabel 6).
Tabel 6. Viljandi vallas kindlaks tehtud nahkhiireliigid.
Liiginimi EELIS leiukohad EELIS
Loodus-
vaatlused
PlutoF
vaatlused
Kokku
põhja-nahkhiir 28 4
1
10 79
Tõmmulendlane 2 2 4
tõmmu- või
habelendlane 1 5 6
Tiigilendlane 5 8 13
Veelendlane 19 2
5
3 47
Nattereri 1 1
Suurvidevlane 9 6 2 17
pargi-nahkhiir 18 3
3
5 56
kääbus-nahkhiir 1 9 2 12
pruun-suurkõrv 1 8 6 15
hõbe-nahkhiir 2 1 5 8
Kõige rohkem kirjeid leidub põhja-nahkhiire kohta, kelle vaatluseid/leiukohti on 79, järgnevad pargi-nahkhiir
(56 vaatlust/leiukohta), veelendlane (47) ja suurvidevlane (17). Nahkhiirte leiukohad on seotud peamiselt
jõgedega ja neile jäävate paisjärvedega, teiste siseveekogude, hoonekompleksidega (talvituskohad keldrites)
ning Vaibla linnujaamaga. Ükski planeeritav tuulepargiala ei kattu andmebaasides olevate leiukohtade ega
vaatlustega. Samas tuleb rõhutada, et leiukohtade puudumine andmebaasides ei tähenda, et tuulepargialadel
ei leiduks nahkhiiri või ei oleks seal potentsiaalselt häid elupaiku. Nahkhiirte andmestik on sageli kaldu parkide
ja suuremate veekogude poole ning võib iseloomustada pigem vaatlejate paiknemist. Muudes elupaikades on
Eestis andmeid kogutud oluliselt vähemal määral.
Vaatlused pärinevad peamiselt nahkhiirte poegimis- ja talvitumisperioodidest ning ei hõlma nahkhiirte
rändeperioodi. Rändeperiood on sageli just peamine aeg, kui nahkhiired tuulikutega kokku põrkavad.
Rändeajal koonduvad nahkhiired tõenäoliselt rannikule ja suuremate veekogude ümbrusesse, kuid ränne
toimub hajusamalt ka mujal. Sisemaal võivad rändeajal olla koondumiskohad, kus on nahkhiirte arvukus kõrge.
Selliste kohtade osas on teadmised väiksed ning see vajab tuuleparkide rajamise raames uuringu läbiviimist.
Üldist andmestikku, mille põhjal saaks joonistada kaardile Eestit läbivad rändeteed, ei ole. Vaibla linnujaamas
tehtud vaatluste põhjal võib siiski eeldada, et Võrtsjärv on potentsiaalselt nahkhiirtele oluline rändetee ja
rändeaegne kogunemiskoht.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
56 / 186
3.5.2.3.2 Kaardianalüüs
Nahkhiirte kodupiirkond on võrreldes enamuse teiste väikeste imetajatega suur, ulatudes sageli päevasest
varjepaigast mitme kilomeetri kaugusele. Selle ala sees paiknevad nahkhiirtel mitmed varjepaigad, öised
toitumisalad ning nende vahelised liikumisteed. Samas tuleb märkida, et kõik selle ala sees paiknevad biotoobid
ning maastikuelemendid ei ole nahkhiirte jaoks võrdse tähtsusega. Nahkhiiri on üldiselt rohkem puistute ja
puurivide servades ning vähem avaaladel (Kalda, Kalda ja Liira 2015). Selgitamaks välja alad, kus võiks
potentsiaalselt olla madalam nahkhiirte arvukus ja seeläbi ka madalam hukkumisrisk klassifitseeriti antud
eksperthinnangu käigus alad kolmeastmelisel skaalal. Skaala on koostatud lähtudes EUROBATS-i soovitustest
ning Eesti metsasid käsitlevatest uuringutest (Kalda et al., 2015; Kalda et al., 2014; Rennel, 2012).
Hinnangu andmisel kasutatud kolmeastmeline skaala:
1. klass – nahkhiirtele potentsiaalselt olulised alad
• metsaservad koos 200 meetri laiuse puhveralaga;
• suuremad seisu- ja vooluveekogud ning 200 meetri laiune puhverala;
• metsad, milles haabade vanus on üle 55 aasta ning nende osakaal on üle 10%;
• sanglepikud vanusega üle 70 aasta;
• metsad, millede vanus on üle 100 aasta.
2. klass – nahkhiirtele potentsiaalselt väheolulised alad
• metsad vanusega 10-60 v.a 1. klassi klassifitseeritud metsad (klassifitseeritud lähtuvalt metsaregistri
andmetele seisuga 20.09.2023).
Lagealad – avatud biotoobid, mis jäävad metsaservadest vähemalt 200 m kaugusele. Klassifitseeritud Eesti
Maa-ameti põhikaardi kaardikihtide alusel: E_303_haritav_maa_a, E_304_lage_a ja E_307_turbavali_a.
Klassi 1 aladele paiknevatesse metsaservadesse ja veekogude puhvritesse võib rajada muud tüüpi rajatisi (nt
teed, alajaamad, elektriliinid) kui tuulikud. Need ei oma nahkhiirtele olulist mõju. Klass 1 alale rajatud tuulikud
põhjustavad potentsiaalselt kõrgenenud nahkhiirte hukkumis riski. Klass 1 aladel paiknevate metsade
raadamine põhjustab potentsiaalselt olulise nahkhiirte elupaiga pindala vähenemist.
Ülevaade kolmeastmelisest skaalast alade kaupa on antud tabelis 7.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
57 / 186
Tabel 7. Kokkuvõtlik ülevaade kaardianalüüsi tulemustest potentsiaalselt sobilike alade kaupa.
Ala nr Klass Pindala (ha) Osakaal (%)
Ala nr 1 Klass 1 210 35,2
Klass 2 278 46,6
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 108 18,1
Ala nr 3 Klass 1 191 30,3
Klass 2 299 47,5
Lagealad 15 2,4
Klassifitseerimata 125 19,8
Ala nr 6 Klass 1 41 8,2
Klass 2 361 72,3
Lagealad 2 0,4
Klassifitseerimata 95 19,0
Ala nr 7A Klass 1 44 13,2
Klass 2 234 70,3
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 55 16,5
Ala nr 7B Klass 1 71 11,0
Klass 2 434 67,1
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 142 21,9
Ala nr 8 Klass 1 32 42,1
Klass 2 32 42,1
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 12 15,8
Ala nr 10 Klass 1 73 24,7
Klass 2 150 50,7
Lagealad 0 0,0
Klassifitseerimata 73 24,7
Ala nr 11A Klass 1 3 4,2
Klass 2 27 37,5
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 42 58,3
Ala nr 11B Klass 1 7 41,2
Klass 2 4 23,5
Lagealad 0 0
Klassifitseerimata 6 35,3
Ala nr 11C Klass 1 40 32,5
Klass 2 59 48,0
Lagealad 6 4,9
Klassifitseerimata 18 14,6
Ala nr 12 Klass 1 53 50,5
Klass 2 24 22,9
Lagealad 15 14,3
Klassifitseerimata 13 12,4
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
58 / 186
Skeem 19. Kaardianalüüsi tulemused potentsiaalselt sobilikel aladel nr 11A-C ja 12.
Skeem 20. Kaardianalüüsi tulemused potentsiaalselt sobilikel aladel nr 1 ja 3.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
59 / 186
Skeem 21. Kaardianalüüsi tulemused potentsiaalselt sobilikel aladel nr 8, 7A, 7B ja 10.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
60 / 186
Skeem 22. Kaardianalüüsi tulemused potentsiaalselt sobilikul alal nr 6.
3.5.2.3.3 Välitöödel kogutud andmed
Autoloenduseks valiti alad, kus on peamiselt metsamaastik, loendusradadelt jäeti välja suured lagealad, samuti
alad, mida ei olnud võimalik maasturiga läbida. Autotransektidega ei kaetud küll kõiki alasid, kuid nendega
saab iseloomustada piirkondade üldist nahkhiirefaunat ja valimi alusel hinnata metsaservade kasutatust
nahkhiirte poolt.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
61 / 186
Loendused viidi läbi kolmel korral:
• mai – kevadränne ja kolooniate moodustumine;
• juuni – poegimisperiood;
• august – sügisränne ja kolooniate hajumine.
Kõigil kordadel läbiti ligikaudu sama loendusrada.
Kevad
Kevadperioodil mais läbiviidud transektloendusel tehti kindlaks kolm nahkhiireliiki: põhja-nahkhiir, pargi-
nahkhiir ning suurvidevlane ning liigirühm perekond lendlane. Pargi-nahkhiir ja suurvidevlane, on rändliigid,
kelle hukkumisriski tuuleparkides peetakse kõrgeks (tabel 5). Samuti kuulub kõrge hukkumisriskiga liikide hulka
põhja-nahkhiir, kes oli kohatud liikidest arvukaim.
Kevadperioodil oli enim nahkhiiri Võrtsjärve äärsetel aladel 7A ja 7B. Mõlemal alal salvestati korduvalt ka
rändliike. Lisaks registreeriti pargi-nahkhiir aladel 3 ja 6. Antud alad jäävad Võrtsjärvest kuni 10 kilomeetri
raadiusesse. Kaugematel aladel, mida loendusrada läbis (nt alad 1 ja 10), rändliike ei registreeritud.
Loendustulemused näitavad, et Võrtsjärve läänerannikut läbib nahkhiirte kevadine rändekoridor. Liikide leiud
on näidatud skeemil 23. Täpsem ülevaade liikide leidudest alade kaupa on esitatud nahkhiire uuringus.
Skeem 23. Kevadisel loendusel registreeritud liikide paiknemine.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
62 / 186
Suvi
Poegimisperioodil juunis läbi viidud transektloendustel tehti kindlaks viis liiki – põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir,
suurvidevlane, pruun-suurkõrv, hõbe-nahkhiir ja liigirühm lendlane. Arvukaimaks liigiks oli põhja-nahkhiir, kes
moodustas valdava enamuse möödalendudest.
Kõige nahkhiirerikkamateks aladeks olid juunikuus alad 7A ja 7B (skeem 23). Aladel paiknevad tõenäoliselt
vähemalt põhja-nahkhiire ja pargi-nahkhiire kolooniad. Ülejäänud aladel võib pidada nahkhiirte arvukust
pigem madalaks.
Skeem 24. Nahkhiire registreeringud juunikuus aladel 7A, 7B, 9 ja 10.
Sügis
Augustikuisel transekti läbimisel tehti kindlaks seitse nahkhiireliiki: põhja-nahkhiir, veelendlane,
tõmmulendlane, hõbe-nahkhiir, pruun-suurkõrv, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane. Lisaks jäi osadel juhtudel
täpne liik määramata (peamiselt nahkhiired perekonnast lendlane). Kohatud liikidest kolm – hõbe-nahkhiir,
suurvidevlane ja pargi- nahkhiir – on rändliigid, kelle hukkumisriski tuuleparkides peetakse kõrgeks (tabel 5).
Augusti lõpus oli nahkhiirte arvukus kõikidel aladel märkimisväärselt kõrgem kui poegimisperioodil, samuti
leidus aladel rohkem liike. Valdavaks liigiks oli põhja-nahkhiir, kes moodustas peamise osa möödalendudest,
kuid palju oli ka rändliike. Suve lõpul kasutasid nahkhiired erinevaid maastiku osasid küllaltki laialt – neid leidus
nii metsa servades kui lagealadel. Nahkhiirte arvukus Võrtsjärve lähedastel aladel (samad, mis ka kevadrände
alad) võib pidada erakordselt kõrgeks (skeem 25). Võrtsjärve lääneservas on nahkhiirte arvukus väga kõrge nii
metsa servades, kui ka lagealadel, mida enamasti ei peeta nahkhiirtele atraktiivseks elupaigaks. Piirkonda võib
pidada väga oluliseks sügiseseks rändeteeks.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
63 / 186
Skeem 25. Augusti loendusel registreeritud liikide paiknemine.
3.5.2.3.4 Meetmed uuringu kavandamiseks planeerimise järgmises etapis ja ehitusloa taotlemiseks
Võrtsjärve äärne rändekoridor võib sobida tuuleparkide planeerimiseks juhul, kui rakendatakse rändeperioodi
vältel nahkhiirte hukkumisriski oluliselt vähendavaid leevendusmeetmeid. Looduskaitse seadus § 52
„Rändeteede kaitse“ lõige 1 sätestab, et rändeteedele ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele
võimalikult ohutud elu ja liikumistingimused. Lähtuvalt eelpool kirjutatust on hetkel ainsaks piisavat mõju
omavaks meetmeks tuulikute töö piiramine teatud tuulekiirustel ja perioodil.
Leevendusmeetmete rakendamiseks vajalikku optimaalset perioodi Võrtsjärve piirkonnas ei ole teada.
Varasema kogemuse põhjal võib pidada nahkhiirte kevadrände perioodiks 1. mai – 1. juuni ning sügisrände
perioodiks Eestis 1. august – 15. september. Samuti on vaja koostöös keskkonnaametiga kokku leppida
konkreetne tuule kiirus mille korral peab tuulikud seiskama.
Rände perioodi ja vajalikku tuulelävendit on võimalik jätku-uuringu käigus täpsustada.
Nahkhiireuuringust selgus, et lisaks järgmises etapis tehtavale rändeuuringule tuleks teha kõigil eelvalikualadel
täpsustav uuring eesmärgiga selgitada, kas tuuleparkide rajamiseks sobivates metsaalades leidub olulisi
nahkhiirte kogunemisalasid. Üldine soovitus, mis tuleneb eelkõige EUROBATSi juhistest ja mida kinnitavad ka
uuemad teadusuuringud, on vältida tuuleparkide rajamist metsaaladele. Kui siiski otsustatakse metsaalale
tuulepark rajada, tuleks vältida nahkhiirte jaoks oluliste kogunemisalade kahjustamist. Eriplaneeringu I etapis
läbiviidud eksperthinnangust selgus, et planeeringuala metsades leidub nahkhiiri ja kohati ilmselt arvukalt.
Eksperdid leidsid, et nimetatud uuringu maht ega ajakava ei olnud piisavad, et saada eelvalikualadest terviklikku
ülevaadet.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
64 / 186
Läbiviidavas detailsemas nahkhiire uuringus tuleb arvesse võtta tervet nahkhiirte aktiivsusperioodi (1. mai kuni
20. september), et saada parem ülevaade eelvalikualadel nahkhiirte leidumisest. Uuring tuleb, tuginedes
EUROBATSi juhistele, läbi viia kas automaatregistraatoreid või käsidetektoreid kasutades. Välitööde läbiviimisel
tuleb arvestada ilmastikuolusid, mis mõjutavad nahkhiirte aktiivsust. Samuti tuleb uuringus selgitada välja
nahkhiirte suhtelise arvukuse sesoonsed muutused (kevadränne, suvine eluperiood ja sügisränne). Vajadusel
tuleb ette näha leevendavad meetmed mõju vähendamiseks. Kui uuringu tulemustest selgub, et uuritaval alal
on nahkhiirte arvukus märkimisväärselt kõrge, tuleb leevendusmeetmena kaaluda ilmselt tuulikute seiskamist,
mõnede piirkondade puhul võib olla tuulikute rajamine ka välistatud.
3.5.2.3.5 Lõppjäreldused
analüüsitud eriplaneeringu alad on nahkhiirte kaitse seisukohast tuuleparkide püstitamiseks valdavalt
vähe sobilikud. Alad 3, 4, 5, 6, 7A ja 7B paiknevad nahkhiirte rändekoridoris ja tuulepargi rajamine on
võimalik vaid juhul, kui rakendatakse tuulikute töö piiramist rändeperioodil. Välitööd näitasid, et ala
läbib nahkhiirte rändetee ning piirkonda koguneb kevad ja eriti sügisrände perioodil hulganisti
nahkhiiri.
vastavalt teaduskirjandusele klassifitseeriti alad kahte klassi:
• 1. klass – nahkhiirtele potentsiaalselt olulised alad, kuhu tuulikute paigutamine toob
kindlasti kaasa suurenenud hukkumisriski ning tuulikuid paigutada ei tohiks. Nende alade
kohale ei tohiks ulatuda ka tuulikute tiivikud;
• 2. klass – alad, mille puhul ei ole alust tuulikute rajamist juba uuringutele eelnevalt
välistada.
eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise aluseks oleva uuringu kohaselt tuleb tuulikud paigutada
seisuveekogudest, jõgedest, suurematest ojadest, puistuservadest ja olulistest elupaikadest vähemalt
200 meetri kaugusele. 200 m puhul on mõeldud vahemaad olulise elupaiga ja tuuliku labade tipu vahel.
Tuuleparkide ehitusel tuleb vältida ka olulisi rändeteid ja rändeaegseid kogunemiskohti. Eriplaneeringu
asukoha eelvaliku koostamiseks oleva hinnangu aluseks oli kas väga väike välitööde hulk või ainult
kaameraalne töö, seetõttu on näinud eksperdid ette vajaduse teostada kõigil eelvalikualadel
detailsemad uuringud. Seega võivad tuuliku asendid muutuda.
asukoha eelvaliku eriplaneeringu raames välja valitud ja analüüsi aluseks olevad tuuleparkidele
potentsiaalselt sobivad alad paiknevad valdavalt metsamaastikus, mida peetakse ohult nahkhiirtele
alati halvemaks lahenduseks kui lagealasid. Alal leiduvad metsad ei kuulu küll suures osas praeguste
teadmiste kohaselt nahkhiirtele kõrget väärtust omavate metsatüüpide hulka, kuid praegused
hinnangud põhinevad vaid väikesel arvul uuringutel. Lähtuvalt aspektist, et eriplaneeringu asukoha
eelvaliku hinnangute aluseks oli kas väga väike välitööde hulk või ainult kaameraalne töö, seetõttu on
näinud eksperdid ette vajaduse teostada kõigil eelvalikualadel järgmises etapis detailsemad uuringud.
eriplaneeringu alal on nahkhiirte kohta andmeid vähe. Nahkhiirte leiukohad on seotud peamiselt
siseveekogude ja Vaibla linnujaamaga. Just siseveekogude ääres on palju varasemaid vaatluseid, sest
antud biotoopides on Eestis toimunud valdav osa nahkhiirte uuringuid. Ükski tuulepargiala ei kattu
andmebaasides olevate leiukohtade ega vaatlustega. Vaatlusandmete puudumine ei näita aga
nahkhiirte puudumist piirkonnas.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
65 / 186
üldise märkusena tuleb välja tuua, et praktika, kus tuulikutele asukohtade leidmisel võetakse aluseks
ennekõike kaugus hoonetest, ei ole nahkhiirtega arvestamise osas hea lahendus. Niiviisi jäävad sageli
alles vaid metsaalad ja lagealad välistatakse juba eos. Nahkhiirte arvukus on avaaladel metsadest ja
puistute servadest oluliselt madalam ning seetõttu on tõenäoliselt väiksem ka sinna paigutatud
tuulikute mõju.
täiendava ohuna tuleb metsamaastikku paigutatavate tuulikute puhul silmas pidada metsakoosluste
arengut. Tuulikute eluea vältel võivad praegu nahkhiirtele väheväärtuslikest noortest metsadest
areneda neile väärtuslikumad elupaigad.
3.5.3 Natura asjakohane hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud
liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide
ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud
Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal
jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.
Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu võetud
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“. Eestis on Natura 2000 alade kaitsekord määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja
hoiualade puhul looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) alusel. Kaitse-eeskirja ja looduskaitseseaduse
kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel
kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende
mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud meetmed, tööde tegemise
eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet.
Natura asjakohase hindamise läbiviimisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt
koostatud juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis“ (Kutsar, 2019) ja Euroopa Komisjoni teatisest „Natura 2000 aladega seotud kavade ja
projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete
kohta“ (Euroopa Komisjon, 2021).
Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele. Hindamise
tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust. Ala terviklikkus on tagatud, kui
alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on määratud ehk see on selgelt seotud
ökoloogilise terviklikkusega ja ökoloogiliste funktsioonide toimimisega. Iga üksiku kaitse-eesmärgiks oleva liigi
isendi hävimine või surm ei pruugi olla ala kaitse-eesmärkidest lähtudes oluline ega tähendada, et ala
terviklikkus on ohus. Kui aga kavandav tegevus avaldab mõju kaitse-eesmärkide säilimisele või saavutamisele,
siis mõjutab see paratamatult ebasoodsalt ala terviklikkust.
Natura hindamine koosneb kolmest peamisest etapist: eelhindamine, asjakohane hindamine ja erandi
tegemine lähtuvalt artikli 6 lõikest 3. Natura-eelhindamine on protseduur, mis aitab otsustada, kas strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine. Viljandi
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
66 / 186
valla tuuleenergeetika eriplaneeringu Natura hindamise esimene etapp viidi läbi eriplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses (vt menetlusdokumendid 6), kus jõuti
järeldusele, et eriplaneeringu lähteseisukohtades välja valitud potentsiaalselt sobivatel aladel nr 1, 2, 3, 4, 8,
11A, 11B, 11C ja 12 tuuleparkide arendamisel on ebasoodne mõju välistatud Natura alade terviklikkusele ja
kaitse-eesmärkidele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine nende osas ei ole vajalik.
Lähteseisukohtades jõuti järeldusele, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia Võrtsjärve, Alam-Pedja ja
Parika linnualale ning Võrtsjärve, Parika ja Kiviaru loodusalale, sest lähteseisukohtades välja valitud
potentsiaalselt sobivatel aladel nr 5, 6, 7A, 7B, 9 ja 10 tuuleparkide arendamisel mõju avaldumine Natura aladele
ei ole välistatud.
Tulenevalt sellest, et LS potentsiaalselt sobivaid alasid on märkimisväärselt vähendatud (vt ptk 1.1) on
ebasoodne mõju välistatud Kiviaru loodusalale ja Parika loodusalale ning nendele Natura asjakohase hindamise
läbiviimine ei ole enam vajalik.
LS ja KSH programmis toodi Kiviaru loodusala kohta välja, et ala 7B arendamisel ei ole ebasoodsa mõju
ulatumine loodusalale välistatud, sest see piirneb loodusalaga, mistõttu ei ole välistatud võimaliku
kuivendusmõju ulatumine loodusalale. Pärast alade vähendamist jääb ala 7B Kiviaru loodusalast ca 3 km
kaugusele. Antud vahemaa juures on kuivenduse mõju ulatumine Kiviaru loodusalale välistatud.
Parika loodusala kohta toodi LS ja KSH programmis välja, et loodusala väärtuste ohuteguriks on nimetatud
kuivendamine, sest kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüübid levivad märgadel kasvukohatüüpidel ja on
tundlikud veerežiimi muutuste osas. Kuivendusmõju võib esineda juhul, kui tuulikute juurdepääsuteede ja
platside püsivuse tagamiseks on vajalik rajada kuivenduskraavid. Pärast alade vähendamist jääb Parika
loodusala alast 7A vähimas ulatuses ca 600 m kaugusele. Ala 9 on potentsiaalselt sobivate alade hulgast välja
arvatud. Selliste vahemaade juures on võimalikud kuivendamisega kaasnevad mõjud loodusalale välistatud.
Kui peaks ilmnema vajadus tugimaantee nr 51 Viljandi-Põltsamaa ümberehitamiseks, et võtta see kasutusele
tuulepargi juurdepääsuteena, siis on võimalik teed laiendada loodusala läheduses lõuna suunas ilma loodusala
mõjutamata. Parika looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on loodukaitsealal, mille piir ühtib Parika
loodusalaga (v.a Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaiga osas), keelatud majandustegevus ning uute ehitiste
püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.
Järgnevalt viiakse Natura asjakohane hindamine läbi Võrtsjärve, Alam-Pedja ja Parika linnualale ning Võrtsjärve
loodusalale võttes aluseks EP I etapi potentsiaalselt sobivaid alad.
Natura hindamise II etapp ehk asjakohane hindamine (ehk täishindamine) on Natura alale avalduva tõenäoliselt
ebasoodsa mõju detailne hindamine, kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega, lähtudes ala kaitse-
eesmärkidest ning leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura ala kaitse-eesmärkide
saavutamise ja ala terviklikkuse. Asjakohane hindamine viiakse läbi iga Natura ala, nii linnu- kui loodusala, kohta
eraldi ning asjakohase hindamise keskmes on alale seatud kaitse-eesmärgid. Kõrgema tasandi strateegiliste
planeerimisdokumentide (sh kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) osas kehtib see põhimõte, et asjakohane
hindamine viiakse läbi sellises täpsusastmes, mida võimaldab planeerimisdokument. Siinkohal on oluline
rõhutada, et kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei saa olla takistuseks Natura
asjakohase hindamise läbiviimisel järelduseni jõudmiseks. Teisisõnu, eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis
peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
67 / 186
võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-
eesmärkidele on välistatud.
3.5.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Viljandi valla tuuleenergeetika EP eesmärk on leida Viljandi vallas tuuleparkide arendamiseks võimalikud
sobivad asukohad. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on antud ptk-s 3.4.1 „Tuulepargi tehnilise
lahenduse üldkirjeldus“, mistõttu siinkohal antud teavet ei korrata.
3.5.3.2 Mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade kirjeldus
Natura asjakohane hindamine viiakse läbi Võrtsjärve, Alam-Pedja ja Parika linnualale ning Võrtsjärve
loodusalale võttes aluseks EP I etapi potentsiaalselt sobivad alad.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
68 / 186
Skeem 26. EP I etapi potentsiaalselt sobivate alade paiknemine Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
(alusandmed: EELIS 23.03.2023; aluskaart: Maa-amet, 2024).
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
69 / 186
Tabel 8. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalselt sobilike alade mõjupiirkonda jäävate Natura alade kirjeldus.
Natura ala nimi
ja kood
Ala kaitse-eesmärk Ala kirjeldus
Võrtsjärve
linnuala
EE0080571
EELIS kood
RAH0000104
Liigid: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser
fabalis), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp
(Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala
clangula), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-
loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla),
tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), sinirind
(Luscinia svecica), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax),
tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana
porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja
(Vanellus vanellus).
Võrtsjärve linnualale koguneb regulaarselt olulisel arvul globaalselt ohustatud
liike või teisi globaalse kaitseväärtusega liike. See on oluline rändepeatuspaik
väikekosklale (9% rändetee asurkonnast), suur-laukhanele (3,5% rändetee
asurkonnast), luitsnokk-pardile (2% rändetee asurkonnast) ja väikeluigele (1%
rändetee asurkonnast). Sealjuures on suur-laukhane rändekogum (35 000
isendit) teadaolevalt suurim Eestis. Eesti mastaabis on Võrtsjärve linnuala oluline
muuhulgas tuttpütile, jääkosklale, rabahanele ja sõtkale. Olulisel määral peatub,
toitub ja pesitseb siin suur hulk teisi liike. Kokku on Võrtsjärvel ja selle ümbruses
registreeritud 214 liiki. Ala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA).
Alale on koostatud Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020.
Võrtsjärve
loodusala
EE0080524
EELIS kood
RAH0000595
Elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved
(3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid
(8220), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)
ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);
Liigid: tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), harilik tõugjas
(Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio),
harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),
luha-pisitigu (Vertigo geyeri) ja laiujur (Dytiscus latissimus).
Võrtsjärve loodusala tuumiku moodustab Võrtsjärv ning kohati järvekaldal
asuvad hooldatavad niidud. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Järve kaldad on
madalad - soised lõunas ja põhjaosas liivasemad. Võrtsjärv on madala veega,
ning selle nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää.
Idakaldal paljandub keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. Võrtsjärv on väga
eutroofne järv. Eutrofeerumise selgeks märgiks on viimastel aastakümnetel
roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine.
Võrtsjärves leidub 35 liiki kalu.
Alale on koostatud Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2023-054 ad
Planeeringuala: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
70 / 186
Tabel 8 jätk...
Natura ala nimi
ja kood
Ala kaitse-eesmärk Ala kirjeldus
Alam-Pedja
linnuala
EE0080374
EELIS kood
RAH0000123
Liigid: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus
arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas
clypeata), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-
konnakotkas (Aquila clanga), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü
(Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus
europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull
(Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus
martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media),
sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius
collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), vöötsaba-
vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilind
(Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas
(Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus
pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e
hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana),
händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao
tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder
(Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Alam-Pedja linnuala on suur märgalakompleks, mida ümbritsevad intensiivselt
majandatud põllu- ja metsaalad. Sood ning soometsad katavad ligikaudu 72%
linnualast. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele
haruldastele taime- ja linnuliikidele. Põllumaad, lamminiidud ja rohumaad
hõlmavad kuni 11% linnualast. Alal läbib mitu suuremat jõge, mistõttu on
lamminiidud regulaarselt üle ujutatud. Siin leidub ka haruldasi humalatega
lammimetsi. Inimasustus on alal hõre. Linnualale jääv Alam-Pedja
looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) ja
rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA).
Alale on koostatud Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-
2025.
Parika linnuala
EE0080573
EELIS kood
RAH0000081
Liigid: suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), must-
toonekurg (Ciconia nigra) ja metsis (Tetrao urogallus).
Parika linnuala tuumiku moodustab Parika raba koos Parika järvega. 123 ha
suurune Parika järv on kunagine Võrtsjärve jäänuk ning see on kinni kasvamas.
Linnualasse on hõlmatud ka väiksem Särgla raba ning kunagisest
metsakuivendusest mõjutatud soovikumetsad. Ala on rahvusvahelise tähtsusega
linnuala (IBA).
Alale on koostatud Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike-konnakotka
püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
71 / 186
3.5.3.3 Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele
Natura aladele tuulikuid ei kavandata, seega otsest elupaigatüübi ega liigi elupaiga hõivamist ei toimu.
Tuulealade kavandamine linnualade lähedusse võib soodustada lindude kokkupõrkeriski suurendamist,
samamoodi on loodusala kaitse-eesmärgiks olevate nahkhiireliikidega. Kui Natura ala on potentsiaalselt
sobivatest aladest piisavalt kaugel, selliselt et otsest kokkupõrkeriski tuulikuga ei suurenda, võib lugeda, et
tegemist on juhusliku kokkupõrkega. Kokkupõrkeohtu ei saa kunagi tehislike objektide puhul välistada.
Tuulikute kõige ilmselgem mõju linnustikule on seotud kokkupõrkesuremusega – linnud võivad lendamisel
põrkuda tuulikutega (eelkõige tuulikulabadega, aga ka mastiga) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma
või vigastada end. Kokkupõrke risk sõltub paljudest liigi-, asukoha- ja tuulepargispetsiifilistest teguritest ning
nende omavahelistest kombinatsioonidest. Näiteks põrkuvad sagedamini tuulikutega kokku liuglendurid, sh
toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke. Samuti suurendab
kokkupõrkeohtu tuulikute paigaldamine lindude peamistele liikumisteedele, nt pesitsusala ja toitumisala
vahele, rände pudelikaelte piirkonda jne (Ana et al., 2014; Gove et al., 2013).
Barjääriefekt avaldub, kui linnud peavad kokkupõrke vältimiseks lendama tuulikupargist mööda või kõrgemalt
üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Energiakulude
suurenemine mõjutab omakorda sigimisedukust ja ellujäämise võimalust (Gove et al., 2013). On ebatõenäoline,
et üksik tuulepark avaldaks olulist mõju teatud liigi populatsioonile, kuid võib esineda olukordi, kus mitu
tuuleparki loovad koos ruumiliselt ulatusliku barjääri, blokeerides selliselt regulaarselt kasutatava lennukoridori
ja põhjustades seeläbi energiakulude suurenemist (Juhenddokument: tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi
loodusalased õigusaktid, 2020; Allan et al., 2006).
Tähelepanuväärsem on elupaikade kvaliteeti mõjutavad tuulepargist tulenevad häiringud ning tuulepargi
taristuga (eelkõige teedevõrgustiku ja elektriliitumiste lahendustega) kaasnev looduskoosluste ja elupaikade
fragmenteerumine. Elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal
kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra,
valguse-varjude vilkumine, vibratsioon) või tuulepargiga seotud muud infrastruktuurid. Samuti võib häirivaks
olla senisest intensiivsem inimeste liikumine ja kohalolu. Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes
liigist ja liigirühmast. Avalduvate häiringute tulemusena ei pruugi linnud enam kasutada tuulepargi alal või selle
läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemusena populatsiooni jaoks kasutatava
elupaiga pindala väheneb (Keskkonnaamet, 2021).
Mõju hindamisel lähtutakse, et kuivendav mõju võib kaasneda pinnavee taseme alandamisel montaažiplatside,
teede jms taristu rajamiseks ning teede püsivuse tagamiseks, kuid elektri õhuliinide ja maakaablite rajamisega
ei kaasne kuivenduskraavide rajamist.
Detailsem ülevaade tuulikute mõjust lindudele on antud ptk-s 3.5.1 „Mõju lindudele“ ja mõjust käsitiivalistele
on antud ptk-s 3.5.2 „Mõju nahkhiirtele“.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
72 / 186
3.5.3.3.1 Võrtsjärve linnuala
Võrtsjärve linnuala on oluline rändepeatuspaik väikekosklale, väikeluigele ja suur-laukhanele. Võrtsjärve
linnuala ohutegurina on välja toodud maakasutuse vähenemist, puhkemajandust ja järve eutrofeerumist.
Potentsiaalselt sobiv tuuleala nr 6 vähim kaugus linnualast on ca 2 km. Ala nr 7A jääb linnuala põhjapoolseimast
lahustükist ca 3,8 km kaugusele ja ala nr 7B ca 3,2 km kaugusele. Ala nr 3 paikneb linnualast ca 6,2 km kaugusel.
Vastavalt üle-eestilisele maismaalinnustiku analüüsile (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022) ei tohiks tuulikuid rajada kuni
1 km kauguseni mere ja suurte järvede (nt Peipsi, Võrtsjärv) rannikust. Tuginedes EOÜ (Eesti Ornitoloogiaühing)
ja Kotkaklubi tööle võetakse mõju hindamisel aluseks, et minimaalne vahemaa Võrtsjärve linnuala ja
potentsiaalse tuulepargiala vahel peaks olema 1 km. Tabelis 9 on arvestatud EOÜ ja Kotkaklubi töö soovitatud
puhvriga 1 km, kuid arvestatud on ka liigispetsiifiliste puhvritega. Võimalike negatiivsete mõjude välistamiseks
tuleb vajalike puhvrite osas EP potentsiaalselt sobivaid alasid vähendada.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
73 / 186
Tabel 9. Võimalik mõju Võrtsjärve linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele lähtuvalt EELISes (15.06.2023) registreeritud elupaikadele.
Liik ja kaitse-
kategooria
Elupaiga paiknemine
potentsiaalselt sobivast
alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Mõju hinnang
Rästas-roolind Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Rästas-roolind eelistab elupaigana tihedaid roostikke. Võrtsjärve linnualal kaitstakse
rästas-roolindu Võrtsjärve hoiuala Valga maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Viupart Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Viupart on Eestis arvukas läbirändaja, kuid harv pesitseja. Pesa teeb veekogu lähedale
rohu sisse. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised
koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe
äärsed niidud.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Soopart e
pahlsaba-part
(II)
Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Soopart on peamiselt järvedel, kitsastes lahtedes, rabades, soistel aladel ning
jõesuudmetes. Suvel eelistab vähese taimestikuga avaraid ja niiskeid soiseid alasid.
Talveperioodil eelistab sisemaa mageveekogusid. Võrtsjärve hoiuala
kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad kevadel
Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Sinikael-part Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Sinikael-part teeb pesa veekogu lähedale varjatud kohta maapinnale. Võrtsjärve
hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised koondumispaigad
kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe äärsed niidud.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Rägapart Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Rägapart on Eestis üldlevinud vähearvukas haudelind. Asustab järvede kaldaid ja
rannaniite. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on ujupartidele olulised
koondumispaigad kevadel Tarvastu, Sangla ja Valguta polder ning Väikese Emajõe
äärsed niidud.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Suur-laukhani Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Suur-laukhani Eestis ei pesitse. Rändel peatuvad suur-laukhaned märgala-põllud
kompleksmaastikus, toitudes päeval põldudel ja looduslikel rohumaadel ning
keskpäeval puhates ja ööbides märgalal (järv, merelaht, laugastik või üleujutatud
lammi- ja poldrialad). Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on hanede
toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid (Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede
puhkeala kevadrändel on Võrtsjärve keskosa kuni Tondisaareni.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest (Tarvastu, Valguta ja
Tamme polder). Ebasoodne mõju on välistatud.
Rabahani Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Rabahani Eestis ei pesitse, kuid on arvukas läbirändaja. Rändel peatuvad haned
märgala-põllud kompleksmaastikus, toitudes varahommikul põldudel ja looduslikel
rohumaadel. Puhke- ja ööbimisaladeks on väga erinevad märgalad (järv, merelaht,
laugastik, turbaväljad, üleujutatud lammi- ja poldrialad). Võrreldes suur-laukhanega,
toituvad rabahaned enam haritaval maal ja vähem looduslikel rohumaadel. Võrtsjärve
kaitsekorralduskava kohaselt on hanede toitumisalad Võrtsjärve äärsed poldrid
(Tarvastu, Valguta ja Tamme polder). Hanede puhkeala kevadrändel on Võrtsjärve
keskosa kuni Tondisaareni.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest (Tarvastu, Valguta ja
Tamme polder). Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
74 / 186
Tabel 9 jätk...
Liik ja kaitse-
kategooria
Elupaiga paiknemine
potentsiaalselt sobivast alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Mõju hinnang
Punapea-vart Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Punapea-vart on Eestis rändlind ja vähearvukas pesitseja. Rände ajal eelistab
vabaveelaikudega vahelduvaid roostikke.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Tuttvart Elupaik ei ole EELISes
registreeritud
Tuttvart tegutseb meresaartel ja rannikul, suurte ja väikeste järvede ääres,
jõekoolmetel, kalatiikidel ja rabalaugastel. Harilikult pesitsevad tihedate
kogumikena, sageli naerukajakate koloonias, sest nii on röövluse oht
väiksem.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Hüüp (II) Elupaik KLO9117394 asub alast
nr 6 ca 2 km kaugusel
Hüüp elab suurte roostikega veekogudel, eriti roostikuga järve- või
merelahtedel. Hüüpi kaitstakse Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Valga
ja Viljandi osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Valgepõsk-
lagle (III)
Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Eestis tavaline läbirändaja, pesitseb valdavalt väikestel saartel. Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Sõtkas Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Sõtkas on Eestis arvukas läbirändaja ja talvituja ning ka järjest arvukam
haudelind. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve
lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Potentsiaalselt sobiv tuulepargiala nr 6 asub linnualast ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest kevad- ja sügisrände koondumispaikadest. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Mustviires (III) Elupaik KLO9120857 asub alast
nr 6 rohkem kui 6 km kaugusel.
Mustviires pesitseb veekogude madalates servaosades või veekogude ääres
üleujutatavatel aladel mudapõndakutel või ujuval taimestikul.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Must-
toonekurg (I)
Võrtsjärve linnualal kaitstakse
must-toonekurge Kiviaru
püsielupaigas (KLO3000521) ja
Kärma püsielupaigas
(KLO3000924). Ala 7B asub
linnuale jäävast Kiviaru
püsielupaigast ca 3,2 km
kaugusel ning ala 7A ca 3,8 km
kaugusel, ala 6 asub Kärma must-
toonekure püsielupaigast ca 5,2
km kaugusel.
Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja
soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid.
Must-toonekure põhitoiduks on väiksemad kalad ja kahepaiksed. Toitu otsib
lind põhiliselt madalatest varjulistest voolu- või seisuveekogudest.
Pesapaigad asuvad suurtes metsamassiivides, mis jäävad inimasustusest
kaugele. Liik on väga tundlik häirimise suhtes. Võrtsjärve linnualal kaitstakse
must-toonekurge Kiviaru must-toonekure püsielupaigas (KLO3000521) ja
Kärma must-toonekure püsielupaigas (KLO3000924).
Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud
soovituslikule juhendmaterjalile ning EP
raames läbiviidud linnustiku uuringule
arvestada Kiviaru ja Kärma must-toonekure
püsielupaikade 3 km puhvriga.
Potentsiaalsete alade kujunemisel on arvestatud must-toonekure Kiviaru ja
Kärma püsielupaikade 3 km puhvriga. Potentsiaalsed tuulepargialad jäävad
linnualal asuvatest must-toonekure püsielupaikadest rohkem kui 3 km
kaugusele. Ka eelvalikualaga nr 7A kavandatav õhuliini koridor (vt skeem 27)
jääb nimetatud psielupaikadest rohkem kui 3 km kaugusele. Ebasoodne
mõju on välistatud.
Roo-loorkull
(III)
Elupaik KLO9131625 asub alast
nr 6 ca 2,3 km kaugusel.
Roo-loorkull on Eestis väiksearvuline, aga üldlevinud haudelind, kes pesitseb
roostikes. Saagijahil võib neid näha ka põldudel, luhtadel, rannakarjamaadel.
Arvukamalt võib roo-loorkulle vaadelda Võrtsjärve kaldaaladel.
Arvestada elupaiga KLO9131625 puhul
Keskkonnaameti soovituste (2021) põhjal
kaitsealuste röövlindude kaitseks seatud
puhvriga 1 km.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Rukkirääk (III) Lähim ala nr 3 jääb ca 11 km
kaugusele.
Rukkirääk on avamaastiku liik, veetes suurema osa oma elust maapinnal
kõrges taimestikus viljapõldudel, niisketel niitudel, luhtadel ja raiesmikel.
Võrtsjärve linnualal kaitstakse rukkiräägu elupaiku Võrtsjärve hoiuala Tartu
maakonna osas.
Rukkiräägu elupaik (KLO9131631) asub
Võrtsjärve läheduses rohumaal/niidul.
Vastavalt Keskkonnaameti soovitustele
(2021) arvestada elupaigast 600 m puhvriga.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
75 / 186
Tabel 9 jätk...
Liik ja kaitse-
kategooria
Elupaiga paiknemine
potentsiaalselt sobivast
alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Mõju hinnang
Väikeluik (II) Lähim EELIS
registreeritud (seisuga
13.03.2024)
rändepeatuspaik asub
alast 3 ca 10 km
kaugusel. Võrtsjärvele
lähim on ala 6 asudes ca
2,2 km kaugusel.
Ala 3 ja 6 ei kattu
väikeluikede
siirdekoridoridega, mis
on seotud Võrtsjärvega
(aluseks on võetud EOÜ
tsoon II).
Väikeluik esineb Eestis ainult läbirändel ja ei pesitse siin. Rändel eelistab madalaveelisi
järvi ja merelahti, kus on palju toitu. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt
on Võrtsjärve piirkonnas väikeluige peatuskohtadeks poldrid ja põllud, kus nad toituda
saavad. Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava kohaselt
toimub väikeluige ränne tundrast lõuna suunas pikki Põhja-Jäämere rannikut Valgele
merele, sealt edasi Soome lahele ning Peipsi järvele. Üks osa linde liigub Läänemerele,
teine osa järgib juhtjoonena Peipsi järve. Kevadine ränne järgib Eestit ületades sama
joont. Kevadel Eestis talletatud varurasvad määravad suures osas ära väikeluige
populatsiooni seisundi ja pesitsusedukuse.
Kuigi kokkupõrkeid elektrituulikutega Eestis veel täheldatud pole, on väike- ja
laululuikede talvitusaladel see arvestatav oht, kuna luikede rändekõrgus on sama, mis
turbiinidel ning suurte lindudena on luikede manööverdamisvõimalused piiratud
(Väikeluige kaitse tegevuskava, 2018).
Tehiskonstruktsioonidest avalduvate mõjude puhul on väga oluline ohu ennetamine
juba võimalike ohustavate rajatiste planeerimise faasis. Uute õhuliinide, tuuleparkide
vms tehiskonstruktsioonide rajamisel on oluline käsitleda väikeluikede rändeaegset
koondumispaika funktsionaalse tervikuna, mille tõhusa toimimise tagavad tingimused
kogumi sõlmpunktides – ööbimisaladel ja toitumispaikades ning samaväärselt nende
vahel olevates liikumiskoridorides.
Peamiseks ohuks on kokkupõrkeoht
ööbimisalade ja toitumisalade vahelistel
lendudel. Lisaks kokkupõrgetele tuleb
arvestada, et tehiskonstruktsioonid võivad
põhjustada ka toitumispaikade hülgamist
ning barjääriefekti lindude
lennukoridorides.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga.
Kuna alad jäävad Võrtsjärvest rohkem kui 1 km kaugusele ning kattuvusi
siirdekoridoridega (mis on kajastuvad EOÜ ja Kotkaklubi töös tsoon 2
kaardikihis), ei ole, siis võib järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud.
Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel.
Lauk Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Lauk on Eestis tavaline haudelind, kes pesitseb taimestikurikastel järvedel ja madalatel
siselahtedel, samuti jõgede ja tiikide roostikes.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Merikotkas (I) Ala 6 jääb elupaigast
KLO9127570 ca 1,6 km
kaugusele ning elupaik
KLO9127573 alast 3 ca 7
km kaugusele.
Merikotkas on levinud kõikjal Eestis rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede
lähedal. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesametsa keskmine vanus on
lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120-130 aastat. Pesa ehitab lind meelsamini
männikutesse ja pesapuuna eelistabki peamiselt mändi ja haaba. Merikotkal
puuduvad peaaegu looduslikud vaenlased ning seetõttu võib eeldada, et liigi
elupaigavalik lähtub toitumistingimustest ja liigisisesest konkurentsist. Merikotka
(Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskavas on kirjas, et tuuleparke ega üksikuid suuri
tuulikuid ei tohi rajada kotkaste pesadele lähemale kui 2 km, et vältida kotkaste
tuulikutes hukkumist, ja olulistele toitumisaladele lähemale kui 1 km (rannikud,
märgalad, järved). Pesade ja toitumisalade vahelistele põhilistele lennukoridoridele ei
tohi samuti tuulikuid ehitada. EOÜ ja Kotkaklubi töö näeb merikotka pesadele I tsooni
puhvriks pesadest 2 km.
Arvestada vastavalt liigi kaitse
tegevuskavale ning üle-eestilisele
maismaalinnustiku analüüsile pesa 2 km
puhvriga.
Ebasoodne mõju on välistatud. Elupaigal KLO9127570 registreeritud
merikotka pesad jäävad alast 6 ca 2,2 km kaugusele.
Tõmmukajakas
(II)
Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Tõmmukajakas on avamereliste väikesaarte haruldane haudelind. Rändeperioodil võib
kohata üksikuid linde kõikjal merel, aga ka sisemaal. Tõmmukajakat kaitstakse
Võrtsjärve linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
76 / 186
Tabel 9 jätk...
Liik ja kaitse-
kategooria
Elupaiga paiknemine
potentsiaalselt sobivast
alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Mõju hinnang
Naerukajakas Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Naerukajakas eelistab pesitseda koloniaalselt, asustades meelsasti meresaari ja
rannikuroostikke. Samas võib neid pesitsemas leida ka siseveekogudel (rabajärved või
poldritel). Pesa ehitatakse veekogu kaldale. Naerukajakat kaitstakse Võrtsjärve
linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Sinirind Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Sinirind on lind värvuliste seltsist ning tema alamliik luha-sinirind on Eestis
luhapajustikes ja vanades turbaaukudes haruldane haudelind. Üksikuid paare on
varasematel aastatel pesitsemas leitud näiteks Aardla poldril (Ropka–Ihaste luhal).
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Väikekoskel (II) Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Väikekoskel on Eestis väikesearvuline läbirändaja. Võrtsjärv on üks parimatest
rändepeatuspaikadest. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve
lõunaosa sügisrändel neile oluline koondumiskoht.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Jääkoskel Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Jääkoskel on levinud lisaks Lääne-Eesti saartele ja Eesti põhjarannikule ka Võrtsjärvel
ja mujalgi Lõuna-Eesti veekogudel. Jääkoskel tegutseb peamiselt avaveel. Pesa teeb
jääkoskel igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini puuõõnsustesse. Võrtsjärve
hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on Võrtsjärve lõunaosa sügisrändel neile oluline
koondumiskoht.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Vastavalt Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020 lisadele 6 ja 7
jäävad potentsiaalsed tuulepargialad kaugele vee- ja rannikulindude
tähtsamatest koondumispaikadest kevad- ning sügisrändel. Ebasoodne mõju
on välistatud.
Kalakotkas (I) Püsielupaigast
KLO3000377 on alast 6
ca 5 km kaugusel, alast
7A ca 4,9 km ja alast 7B
ca 5,4 km kaugusel.
Kavandatav õhuliin
(skeem 27) ca 5 km
kaugusel.
Kalakotkas toitub kaladest ja peab jahti suurematel jõgedel, järvedel ja merelahtedel.
Heale toitumispaigale lendamiseks on saagiretked kuni 25 km pikkused. Reeglina
kasutatakse siiski kalastuskohti 10 km raadiuses pesast. Kalakotka pesapaigaks on
Eestis üldjuhul raba- ja metsamaastik, kus pesalt avaneb vaade ümbritsevale mitme
kilomeetri ulatuses. Võrtsjärve linnualal kaitstakse kalakotkast Jõeküla kalakotka
püsielupaigas (KLO3000377).
Vastavalt EOÜ ja Kotkaklubi töö tsoon I
käsitlusele, rakendada pesast 2,5 km puhvrit.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Tutkas (I) Elupaik ei ole EELISes
registreeritud
Tutkas on Eestis eelkõige niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja
madalsoid. Vähemal määral esineb neid ka karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja
kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid
alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda saavad. Liiki kaitstakse Võrtsjärve
linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi ja Valga maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Tuttpütt Elupaik ei ole EELISes
registreeritud
Tuttpütt on Eestis tavaline haudelind, kes asustab järvi ja lahtesid ning pesitseb ka
meresaarte kaldavööndis. Järvedest eelistab suuremaid keskmise toitainete- ja
taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid järvi.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Väikehuik (II) Ala 3 on elupaigast
KLO9131635 ca 7 km
kaugusel
Väikehuik on Eestis haruldane haudelind. Tema elupaigaks on madalad merelahed ja
poldrid.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
77 / 186
Tabel 9 jätk...
Liik ja kaitse-
kategooria
Elupaiga paiknemine
potentsiaalselt sobivast
alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Mõju hinnang
Täpikhuik Elupaik ei ole EELISes
registreeritud
Täpikhuik elab madalaveelistel märgaladel, kus on mudast madalalt üle ujutatud
pinnast ning tihedat poolveelist taimkatet, samuti puid. Eestis eelistab ta pesitseda
tihedas tarnastikus või roostikus mererannikul ja siseveekogude kallastel paiknevates
roostikes, luhtadel, madal- ja siirdesoodes ning poldritel. Harvem kohatakse liiki
rannaniitudel ja muudel niisketel rohumaadel. Liiki kaitstakse Võrtsjärve linnualal
Võrtsjärve hoiuala Viljandi ja Valga maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Jõgitiir (III) Elupaik KLO9131627
paikneb alast 3 ca 10 km
kaugusel.
Jõgitiir ehitab pesa saartele või jõe või järve kaldale lopsakama taimestiku varju, ära ei
põlga ta ka puude ja põõsastega asustatud kohti. Elatakse suurtes kolooniates.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Mudatilder Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Mudatilder on Eestis tavaline haudelind. Tema elupaigaks on sood ja rabad, aga rändel
ka järvede mudased kaldad, üleujutatud luhad ja heinamaad. Liiki kaitstakse Võrtsjärve
linnualal Võrtsjärve hoiuala Viljandi osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Kiivitaja Elupaik ei ole EELISes
registreeritud.
Kiivitaja on avamaastiku liik, kes pesitseb nii soodes, rabades, põllumajandusmaastikul,
heina- ja karjamaadel, rannaniitudel kui ka saartel. Teda kohtab pesitsejana peaaegu
kõikjal, välja arvatud suurtes metsamassiivides. Kiivitajat kaitstakse Võrtsjärve linnualal
Võrtsjärve hoiuala Viljandi maakonna osas.
Arvestada linnuala 1 km puhvriga. Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
78 / 186
3.5.3.3.2 Parika linnuala
Parika linnuala tuumiku moodustab Parika raba koos Parika järvega. Parika linnualal peatuvad kevad- ja
sügisrändel arvukalt rabahani ja suur-laukhani. Rabamassiivis pesitsevad rabakurvitsalised. Linnuala
ohutegurina on nimetatud kuivendust ja metsaraieid.
Tuuleparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivad alad 7A, 7B, 8 ja 10 asuvad Parika linnuala ümbruses. Parika
linnuala kaitse-eesmärgiks on suur-laukhane, rabahane, must-toonekure ja metsise elupaikade kaitse. Kõigil
nendel liikidel on suurem oht tuulikutega kokku põrgata. Kuna potentsiaalselt sobiva ala nr 7A puhul ei ole
välistatud ka õhuliinide rajamine põhivõrguga liitumiseks ei ole välistatud ka lindude kokkupõrge kavandatava
õhuliiniga. Kavandatava õhuliini koridor on kujutatud skeemil 27. Vastavalt Keskkonnaameti poolt 2021. aastal
koostatud juhendmaterjalile tuleb arvestada Parika linnuala välispiirist vähemalt 600 m puhvriga. Tabelis 10 on
käsitletud igat kaitse-eesmärgina toodu linnuliiki eraldi ning toodud välja vajalikud liigispetsiifilised puhvrid.
Skeem 27. Kavandatava õhuliini koridori paiknemine Vijandi vallas.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu
asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
79 / 186
Tabel 10. Võimalik mõju Parika linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele lähtuvalt EELISes (15.06.2023) registreeritud elupaikadele.
Liik ja kaitsekategooria Elupaiga paiknemine potentsiaalselt
sobivast alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne puhver Võimalik negatiivne mõju
Suur-laukhani Elupaik ei ole EELISes registreeritud.
Linnualale kõige lähemal asuv ala on
ala 7A, mis jääb linnualast
minimaalselt 600 m kaugusele.
Suur-laukhani Eestis ei pesitse. Rändel peatuvad suur-laukhaned märgala-põllud
kompleksmaastikus, toitudes päeval põldudel ja looduslikel rohumaadel ning keskpäeval
puhates ja ööbides märgalal (järv, merelaht, laugastik või üleujutatud lammi- ja
poldrialad). Parika järv ja järveäärsed õõtsikud on sobilikud rändlindude peatuskohaks.
Rakendada linnualale 600 m puhvrit vastavalt
Keskkonnaameti 2021. a juhendmaterjalile.
Arvestades potentsiaalsete alade
paiknemist ning alade suurust võrreldes
Parika linnualaga ei ole välistatud alade
jäämine suur-laukhani rändeteele
(võimalik barjääriefekt ning
kokkupõrkeohu suurenemine). EOÜ ja
Kotkaklubi töö kohaselt kattuvad
potentsionaalsed alad nr 7A, 7B ja 10 ning
kavandatava õhuliini koridor suur-
laukhane siirdekoridoriga (tsooniga 3).
Rabahani Elupaik ei ole EELISes registreeritud.
Linnualale kõige lähemal asuv ala on
ala 7A, mis jääb linnualast
minimaalselt 600 m kaugusele.
Rabahani Eestis ei pesitse, kuid on arvukas läbirändaja. Rändel peatuvad haned märgala-
põllud kompleksmaastikus, toitudes varahommikul põldudel ja looduslikel rohumaadel.
Puhke- ja ööbimisaladeks on väga erinevad märgalad (järv, merelaht, laugastik,
turbaväljad, üleujutatud lammi- ja poldrialad). Võrreldes suur-laukhanega, toituvad
rabahaned enam haritaval maal ja vähem looduslikel rohumaadel. Parika järv ja
järveäärsed õõtsikud on sobilikud rändlindude peatuskohaks.
Rakendada linnualale 600 m puhvrit tulenevalt
Keskkonnaameti 2021. a juhendmaterjalile.
Arvestades potentsiaalsete alade
paiknemist ning alade suurust võrreldes
Parika linnualaga ei ole välistatud alade
jäämine rabahane rändeteele (võimalik
barjääriefekt ning kokkupõrkeohu
suurenemine). EOÜ ja Kotkaklubi töö
kohaselt kattuvad potentsionaalsed alad
nr 7A, 7B ja 10 ning kavandatava õhuliini
koridor rabahani siirdekoridoriga (suur-
laukahani ja rabahani käsitletakse töös
koos) (tsooniga 3).
Must-toonekurg (I) Elupaik KLO9127677 jääb alast 7A ca
7,2 km, alast 7B ca 7,3 km, alast 10
ca 3,4 km ja alast 8 ca 7,5 km
kaugusele.
Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate
toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekure
põhitoiduks on väiksemad kalad ja kahepaiksed. Toitu otsib lind põhiliselt madalatest
varjulistest voolu- või seisuveekogudest. Pesapaigad asuvad suurtes metsamassiivides,
mis jäävad inimasustusest kaugele. Liik on väga tundlik häirimise suhtes. Parika linnualal
asub must-toonekure elupaik Parika looduskaitseala põhjaosas. Elupaigas KLO9127677
viimane liigi registreerimine on 2017. aastast, mil pesitsus ebaõnnestus. Must-toonekure
(Ciconia nigra) kaitse tegevuskava kohaselt on tuulegeneraatorite paigutamisel senisest
enam vajalik arvestada must-toonekure elupaikadega, nii pesitsuskohtade kui toitumis-
ja puhkealadega.
Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud
soovituslikule juhendmaterjalile ning EP raames
läbiviidud linnustiku uuringule arvestada must-
toonekure elupaiga KLO9127677 suhtes 3 km
puhvrit.
Potentsiaalsete alade kujunemisel on
arvestatud must-toonekure elupaiga
KLO9127677 3 km puhvriga.
Potentsiaalsed tuulepargialad jäävad
linnualal asuvast must-toonekure
elupaigast rohkem kui 3 km kaugusele.
Kavandatav õhuliini koridor jääb ca 9 km
kaugusele. Ebasoodne mõju on välistatud.
Metsis (II) Linnualasse jääv metsise elupaik
KLO9102075 jääb alast 7A 1 km ja
alast 8 ca 2,7 km kaugusele. Metsise
elupaik KLO9102069 jääb alast 7B ca
3 km, alast 10 ca 1,8 km kaugusele.
Metsis on tüüpiline sooserva männikute liik, keda tuleb pidada selgelt vanu loodusmetsi
eelistavaks liigiks. Metsis on Eestis paikne lind, kes veedab olulise osa elust ca 3 km
raadiuses ümber mängupaiga. Metsise mängupaigad asuvad Eestis suuremate või
väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 81−126
aastat. Parika linnualal on kaks metsisemängu ala, kus viimase seire andmetel (2017)
mängis kokku 7 kukke.
Vastavalt Keskkonnaameti poolt koostatud
soovituslikule juhendmaterjalile ning EP raames
läbiviidud linnustiku uuringule rakendada EELIS
registreeritud metsise elupaikadest 1 km puhvrit.
Potentsiaalsed alad jäävad metsise
elupaigast vähemalt 1 km kaugusele.
Kavandatav õhuliini koridor jääb Parika
linnuala välispiirist ca 2 km kaugusele.
Ebasoodne mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
80 / 186
3.5.3.3.3 Alam-Pedja linnuala
Alam-Pedja linnuala koosneb kuuest lahustükist, millest Viljandi valla tuulenergeetika EP potentsiaalselt
sobivate alade mõjualasse jääb loodepoolne lahustükk (Soosaare raba). Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga
20.03.2024) leidub antud linnuala osas kaitse-eesmärgiks määratud linnuliikidest vaid kanakull. Soosaare rabas
asuv linnuala lahustükk asub potentsiaalselt sobivast alast 10 ca 2,2 km kaugusel. Siseriiklikult on see linnuala
lahustükk kaitse all Alam-Pedja looduskaitseala Soosaare sihtkaitsevööndina ja Soosaare kanakulli
püsielupaigana. Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2017. aasta aruande andmetel on Soosaare
sihtkaitsevööndis Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärgiks nimetatud liikidest tuvastatud metsise, öösorri,
sookure, rüüda, mudatildri, heletildri, sinikael-pardi, punajalg-tildri, sõtka, tedre, hallõgija, roo-loorkulli,
punaselg-õgija, valgeselg-kirjurähni, musträhni ja väike-kärbsenäpi pesitsused. Pesitsuselupaiku ei ole
EELISesse kantud, seega ei ole täpsed elupaigad teada. Kahlajaid peetakse häiringutele tundlikeks, sest nad on
kaksbiotoobilised, st sageli pesitsevad soos ja toitumas käivad põllul, mistõttu on oluline vältida tuulikute poolt
põhjustatud barjääride tekkimist eri elupaikade vahel. Kahlajate ja kanaliste registreeritud elupaigast
soovitatakse tagada puhver 1 km, kuhu tuulikuid ei rajata (Keskkonnaameti juhendmaterjal, 2021). Kuna lähim
potentsiaalne ala asub linnualast 2,2 km kaugusel võib järeldada, et ebasoodsad mõjud kahlajatele ja
kanalistele on välistatud. Antud vahemaa (2,2 km) on piisav, et välistada ebasoodne mõju ka teiste seire käigus
tuvastatud ning kaitse-eesmärgiks nimetatud linnuliikidele.
Tabel 11. Võimalik mõju Alam-Pedja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele lähtuvalt EELIS-s (15.06.2023)
registreeritud elupaikadele.
Liik ja
kaitse-
kategooria
Elupaiga
paiknemine
potentsiaalselt
sobivast alast
Elupaiga kasutuse kirjeldus Vajalik minimaalne
puhver
Võimalik negatiivne
mõju
Kanakull
(II)
Püsielupaik
KLO3000715
jääb alast
10 ca 6 km
kaugusele.
Kanakull on Eestis hajusalt
levinud haudelind, kes
eelistab pesitseda vanades
okaspuu enamusega
metsades, suurtes
massiivides.
Toitumisaladena kasutab
kanakull nii metsa- kui
kultuurmaastikku. Suurimaks
ohuteguriks on pesapaikade
hävimine
metsamajandamise käigus
ning toitumisalade ja
toidubaasi vähenemine.
Alam-Pedja linnuala
koosseisus olevas Soosaare
kanakulli püsielupaigas on
kaks kanakulli pesakohta.
Keskkonnaameti
poolt koostatud
juhendmaterjal
soovitab kanakulli
elupaigast 1 km
raadiusesse mitte
tuulikuid kavandada.
EOÜ ja Kotkakulbi
töös arvestatakse
tsoon 1 pesa
ümbritsevat 1 km
ulatusega puhvrit.
Kanakulli
püsielupaik asub
potentsiaalsetest
aladest oluliselt
kaugemal, kui
ettenähtud
soovitatavad
puhvrid. Ebasoodne
mõju on välistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
81 / 186
3.5.3.3.4 Võrtsjärve loodusala
Eesmärgiks on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, looduslikult rohketoitelised järved,
jõed ja ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, soostuvad
ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning nimetatud elupaigatüüpidega seotud mitmete liikide
elupaikade kaitse (sh käsitiivalised).
EP LS ja KSH programmis jõuti Võrtsjärve loodusala Natura eelhindamises järgmisele järeldusele: „arvestades,
et kaks potentsiaalselt sobivat ala (5 ja 6) piirnevad loodusalaga, ei saa välistada ebasoodsa mõju avaldumist
loodusala elupaigatüüpidele näiteks tuulepargi teenindusteede ja platside tarbeks rajatava kuivenduse läbi või
loodusala kaitse-eesmärgiks olevale tiigilendlasele näiteks tuulepargi töötamisega kaasneva müra läbi.
Käsitiivalised on lindude kõrval üks ohustatum liigirühm tuuleparkide rajamisega kaasneva mõju suhtes.
Ebasoodne mõju ei ole välistatud ning KSH I etapis tuleb läbi viia asjakohane hindamine.“. Tulenevalt sellest, et
LS potentsiaalselt sobivaid alasid on märkimisväärselt vähendatud (vt ptk 1.1) ei piirne enam ükski
potentsiaalne tuulepargiala Võrtsjärve loodusalaga. Lähim potentsiaalne ala on ala nr 6 ning see jääb
loodusalast vähimas ulatuses 2 km kaugusele. Antud vahemaa juures on välistatud tuulepargi rajamisega
kaasnev kuivendusmõju ulatumine loodusalale.
Võrtsjärve loodusala kaitse-eesmärgiks on tiigilendlase elupaiga kaitse. Tiigilendlane eelistab saagi püüdmiseks
vaikse või seisva veega veekogusid, kuid ta võib saaki püüda ka niitude ja roostike kohal ning metsaservades.
Päevasteks varjepaikadeks on tavaliselt hooned, aga võivad kasutada ka puuõõsi. Eeltoodule tuginedes võib
järeldada, et Võrtsjärv on tiigilendlasele toitumisalaks, kuid suvised varjepaigad asuvad Võrtsjärve kaldal
puudes või hoonetes. EP LS ja KSH programmis toodi välja tuulikute müra häiringu mõju käsitiivalistele, kuid
tuulikutega seonduvaid negatiivseid mõjusid käsitiivalistele on kindlasti rohkem. Suuresti võib mõjusid
mehhanismi järgi jagada kaheks - elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine (kokkupõrke
või barotrauma tagajärjel). Tuulikute mõju nahkhiirtele on üksikasjalikult kirjeldatud ptk-s 3.5.2 „Mõju
nahkhiirtele“, mistõttu siinkohal neid täpsemalt ei käsitleta.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu käigus läbiviidud nahkhiire uuringus (uuringu aruanne on täies
mahus esitatud lisas 2) leiti, et Võrtsjärvest lääne pool asub nahkhiirte rändekoridor, kus nahkhiirte arvukus on
(sügisrände ajal) erakordselt suur. Nahkhiirte rändekoridori ligikaudne paiknemine ning rändekoridori jäävad
EP potentsiaalsed alad on näha skeemil 28.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
82 / 186
Skeem 28. Nahkhiirte rändekoridori jäävad EP I etapi potentsiaalsed alad.
Vastavalt nahkhiire uuringu aruandele on tiigilendlase risk tuulikutega kokku põrgata keskmine, st suurem kui
ülejäänutel lendlastel. Uuringu käigus tuvastati kõikidel nahkhiirte rändekoridori jäävatel potentsiaalsetel aladel
või selle läheduses liigirühma perekond lendlane olemasolu. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskavas 2011-
2020 ei ole tiigilendlast käsitletud, st et ei ole seatud konkreetseid tiigilendlasega seotud kaitse-eesmärke.
Lähim potentsiaalne ala loodusalale on ala nr 6 ning see jääb loodusalast minimaalselt 2 km kaugusele. Antud
vahemaa juures on tagatud, et Võrtsjärve kaldal asuvad võimalikud potentsiaalsed tiigilendlase suvised
varjepaigad (hooned, puud) Võrtsjärve kaldal säilivad.
Nahkhiire uuringus tuvastatud nahkhiirte rändekoridor on seotud Võrtsjärvega. Võrtsjärv on madal ja seisva
veega veekogu, mistõttu on see väga sobilik toitumisala nahkhiirtele. Kui tuulikuid rajada nahkhiirte
rändekoridori, siis sellega kaasneb suur nahkhiirte suremus kokkupõrke ja barotrauma tagajärjel. Kuna kõikidel
rändekoridori jäävatel aladel tuvastati liigirühma perekond lendlane olemasolu, ei ole välistatud suurenenud
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
83 / 186
kokkupõrke ja barotrauma oht ka tiigilendlasele, mistõttu ei saa järeldada, et ebasoodne mõju Võrtsjärve
loodusalale on välistatud.
3.5.3.4 Mõju Natura alade terviklikkusele
Linnualad
Kavandatava tegevusega otseselt Natura alade terviklikkust ei mõjutata, sest tuuleenergeetika arendamise alad
ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel, ega nende vahetus läheduses. Samuti ei paikne tuuleenergeetikaks
potentsiaalselt sobivad alad linnualade lahustükkide vahel. Kui arvestada eespool toodud linnualade (ptk-d
3.5.3.3.1-3.5.3.3.3) vajalike puhvritega, siis otseselt ei suurendata kaitse-eesmärgina toodud linnuliikide isendite
kokkupõrkeriski potentsiaalsete alade arendamisel. Mingil määral võib alati kokkupõrkerisk säilida, kuid sellisel
juhul on kokkupõrke tõenäosus juhuslik. Erandiks on Parika linnuala, kus alade nr 7A, 7B ja 10 arendamisel ei
ole välistatud suurenenud kokkupõrkerisk ja barjääriefekt tulenevalt sellest, et puudub täpsem info suur-
laukhane ja rabahane sügis- ning kevadrännete kohta Parika linnualal.
Võrtsjärve loodusala
Eriplaneeringu potentsiaalsete alade väljaarendamisega otseselt Võrtsjärve loodusala terviklikkust ei mõjutata,
sest tuulikuid ei rajata loodusalale ega selle vahetusse lähedusse. Negatiivne mõju võib avalduda loodusala
ökoloogilisele terviklikkusele, tulenevalt sellest, et tuulikute paigutamine Võrtsjärve nahkhiirte rändekoridori
tooks tõenäoliselt kaasa suure tiigilendlaste suremuse.
3.5.3.5 Kumulatiivsed mõjud teiste planeeringutega
Kumulatiivsed mõjud võivad tekkida teiste lähiümbruses koostavate tuuleparkide planeeringutega. Seisuga
30.04.2024 on teada järgmised Viljandi vallaga piirnevad tuuleenergeetika planeeringud:
Põhja-Sakala vallas Unakvere külas tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamise
eriplaneering - Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023 otsusega nr 119 algatati Põhja-Sakala vallas
tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja
selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala on Unakvere küla territoorium ligikaudse
pindalaga 23,5 km2.
Seisuga 15.03.2024 on eriplaneering jõudnud lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamise etappi.
Vastavalt programmile piirneb Unakvere küla eriplaneeringu potentsiaalne tuulepargiala Viljandi valda jääva
alaga nr 10 (skeem 29). Unakvere eriplaneeringu potentsiaalne tuulepargiala jääb Parika linnualast ca 620 m
kaugusele ning Alam-Pedja linnualast ca 3,8 km kaugusele. Programmis läbiviidud natura eelhindamises on
jõutud järeldusele, et ebasoodne mõju ei ole Parika ja Alam-Pedja linnualale välistatud.
Viljandi valda jääva ala nr 10 väljaarendamisega võib kaasneda ebasoodne mõju Parika linnualale seoses suur-
laukhani ja rabahani sügis- ning kevadrännetega. Arvestades alade paiknemist kaasneb Unakvere
eriplaneeringu potentsiaalse ala ning Viljandi valla eriplaneeringu potentsiaalse ala nr 10 väljaarendamisega
kumulatiivne ebasoodne mõju suur-laukhanele ja rabahanele. Ebasoodne mõju seisneb tuulikute paiknemises
võimalikul siirdekoridoril, millega võib kaasneda barjääriefekt ja/või kokkupõrkeoht.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
84 / 186
Mulgi valla tuuleenergeetika eriplaneering – Mulgi Vallavolikogu 27.09.2022 otsusega nr 79 algatati
Mulgi vallas tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade
leidmiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringuala hõlmab kogu Mulgi valla territooriumi, suurusega ligikaudu 881 km2.
Seisuga 30.04.2024 ei ole Mulgi valla tuuleenergeetika eriplaneeringule lähteseisukohti ja KSH programmi
koostatud. Hetkel puudub vajalik teave võimalike kumulatiivsete mõjude hindamiseks. Juhul kui Viljandi valla
tuuleenergeetika eriplaneeringuga liigutakse menetlusprotsessis edasi kiiremini kui Mulgi valla
tuuleenergeetika eriplaneeringuga, tuleb mõjude kumulatiivsust võtta arvesse Mulgi valla tuuleenergeetika
eriplaneeringu
KSH-s.
Tõrva valla tuuleenergeetika eriplaneering - Tõrva Vallavolikogu 25.10.2022 otsusega nr 1-3/2022/24
algatati Tõrva vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline
hindamine tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaima asukoha leidmiseks.
Planeeringuala asub Tõrva valla edelaosas ning hõlmab ligikaudu 115 km² suurust maa-ala.
Tõrva valla tuuleenergeetika eriplaneeringule on koostatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm (seisuga 30.04.2024). Programmis on kirjas, et Tõrva valla
tuuleenergeetika eriplaneeringuala sees moodustuvad kaks potentsiaalselt sobiliku ala tuuleparkide
arendamiseks. Mõlemad alad jäävad Tõrva valla edelanurka Läti Vabariigi territooriumi lähedusse. Viljandi valla
tuuleenergeetika EP I etapi potentsiaalne ala nr 3 jääb Tõrva valla tuuleenergeetika programmis toodud
potentsiaalselt sobilikust alast rohkem kui 17 km kaugusele. Arvestades alade paiknemist üksteise suhtes ning
kaugusi võib eeldada, et kumulatiivset mõju kahe eriplaneeringuga kavandatavate tegevuste vahel ei teki.
Põltsamaa valla tuuleenergeetika eriplaneering – Põltsamaa Vallavolikogu 30.12.2021 otsusega nr 1-
3/2021/59 algatati Põltsamaa vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle keskkonnamõju
strateegiline hindamine koos vajalike uuringute läbiviimisega tuuleparkide ja nende toimimiseks
vajaliku taristu püstitamiseks. Planeeringuala on Põltsamaa valla territoorium pindalaga ligikaudu
889,56 km2.
Põltsamaa valla tuuleenergeetika eriplaneering on menetlusprotsessi etapis, kus on valminud eriplaneeringu
asukohtade eelvalik ja KSH I etapi aruanne. Põltsamaa valda kavandatakse eelvaliku raames 10 tuulepargi ala.
Alade paiknemine, koos Viljandi valla EP potentsiaalsete aladega on toodud skeemil 29.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
85 / 186
Skeem 29. Viljandi valla EP I etapi potentsiaalsete alade paiknemine Põltsamaa valla tuuleenergeetika
eriplaneeringu eelvalikualade ja Põhja-Sakala valla Unakvere küla eriplaneeringu potentsiaalse tuulepargiala
suhtes.
Põltsamaa valla tuuleenergeetika eriplaneeringu KSH I etapi aruandes viidi läbi natura asjakohane hindamine
Alam-Pedja linnualale. Natura asjakohase hindamise tulemuseks saadi, et ebasoodne mõju ei ole välistatud
kurvitsalistele (väike-koovitaja, mudatilder ja punajalg-tilder), tedrele ja väikeluigele, mistõttu on vajalik
eriplaneeringu järgmises etapis läbi viia täpsustavad uuringud ning korrata natura asjakohast hindamist.
Põltsamaa valla ja Viljandi valla eriplaneeringute lahenduste vahel kumulatiivset mõju ei teki, kuna Viljandi valla
eriplaneeringu I etapi potentsiaalne ala nr 10 jääb piisavalt kaugele Alam-Pedja linnualast, et välistada mõjude
kumuleerumist. Ala nr 10 jääb linnuala Soosaare raba lahustükist rohkem kui 2 km kaugusele, mis on piisav, et
välistada mõju kurvitsalistele ja tedrele. Ülejäänud linnualast jääb ala nr 10 vähimas ulatuses 9,3 km kaugusele,
mis on piisav, et välistada ebasoodsa mõju avaldumist väikeluigele.
Samuti ei ole ette näha kahe eriplaneeringu elluviimisel negatiivsete mõjude kumuleerumist kanakullile, kuna
nii Viljandi valla eriplaneeringu ala nr 10 kui ka Põltsamaa valla eriplaneeringu ala nr 24 jäävad kanakulli
püsielupaigast rohkem kui 3 km kaugusele ning linnualast vähemalt 1 km kaugusele. Vastavalt kotkaklubi ja
EOÜ tööle võib kanakulli kodupiirkonnaks pidada 3 km tsooni ümber pesapuu.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
86 / 186
3.5.3.6 Leevendavad meetmed
Parika linnuala
Kuna puuduvad piisavad andmed suur-laukhane ja rabahane kevad ning sügisrände siirdekoridoridest Parika
linnualal, siis ei ole välistatud barjääriefekti ning kokkupõrkeohu ebasoodsa mõju avaldumine linnualale.
Kokkupõrkeohu ja barjääriohu leevendamiseks tuleb suur-laukhani ja rabahani aktiivsel rände perioodil
kasutada leevendava meetmena tuulikute seiskamist (kas ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil). Et saada
täpsem sisend sellest, millal on vajalik tuulikute seiskamine, on vaja aladel nr 10, 7A ja 7B eriplaneeringu
detailses lahenduses läbi viia kevadisel ja sügisesel perioodil punktvaatlused, et saada täpsem sisend suur-
laukhani ja rabahani liikumisteedest (seoses Parika linnualaga). Punkvaatluse metoodika täpsem kirjeldus on
antud üle-eestilises maismaalinnustiku analüüsis (ptk 5.1.1). Uuringu tulemuste põhjal saadakse sisend
siirdekoridoride täpsemast paiknemisest ning millal tuleks aktiivsel rände perioodil tuulikud seisata.
Punktvaatlused peavad lisaks hõlmama ka potentsiaalse ala nr 7A-ga kavandatava õhuliini koridori ala (õhuliini
koridor on kujutatud skeemil 27). Juhul kui punktvaatlustest selgub, et eelvalikualaga nr 7A kavandatav õhuliin
jääb suur-laukhani või rabahani sügise- või kevadrände olulisele liikumisteele tuleb liikumistee asukohas
õhuliin välja arendada maakaablina.
Kuigi Viljandi valla potentsiaalne ala nr 10 jääb Parika linnualale jäävast must-toonekure elupaigast
KLO9127677 3 km kaugusele, tuleb ettevaatusprintsiibist lähtuvalt detailses lahenduses teostada kevad-
suvised must-toonekure punktvaatlused (metoodika kirjeldus on antud üle-eestilises maismaalinnustiku
analüüsi ptk-s 5.1.1), mille eesmärgiks on tuvastada must-toonekure võimalik õhuruumi kasutus EP
potentsiaalsel alal nr 10. Punktvaatlused on vajalikud, kuna teadaolevalt võivad must-toonekure toitumisalad
asuda pesast kuni 40 km kaugusel (EOÜ ja Kotkaklubi, 2022). Juhul kui potentsiaalsel alal nr 10 ilmneb must-
toonekure poolne õhuruumi kasutus, tuleb täpsustada detailses lahenduses Natura asjakohast hindamist ning
näha ette täiendavad leevendusmeetmed hukkumisriski välistamiseks.
Võrtsjärve loodusala
Võrtsjärve loodusalale ei ole ebasoodne mõju välistatud, sest tuulikuid paigutatakse Võrtsjärve nahkhiirte
rändekoridori, millega võib kaasneda suur tiigilendlase suremus. Et leevendada rändekoridori paigutavate
tuulikute mõju, tuleb rakendada tuuliku tööd piiravaid meetmeid. Nendeks on tuuliku käivitumiskiiruse
tõstmine ja tuuliku seiskamine. Enamus nahkhiirte kokkupõrgetest tuulikulabadega toimuvad väikestel
tuulekiirustel, sest nahkhiired on aktiivsed tuulevaiksetel öödel. Seega võib eeldada, et mida suurem on tuule
kiirus, mille puhul rootorid pöörlema hakkavad, seda väiksem on ka hukkuvate nahkhiirte hulk. Seda on
korduvalt näidanud erinevad uuringud (American Wind Wildlife Institute, 2018, de Jong et al. 2021).
Käivitumiskiiruse (cut-in speed) tõstmisel tuule kiiruseni 5 m/s langeb hukkuvate nahkhiirte arv üle 50%.
Sellest veelgi efektiivsem leevendusmeede on tuulikute seiskamine pimedal ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil.
Tuulik kujutab endast ohtu nahkhiirtele vaid siis, kui see töötab. Kui tuulik seisata, siis ei ole kokkupõrkeohtu
ega ka barotrauma ohtu.
Kõikidel potentsiaalsetel aladel, mis jäävad rändekoridori ehk aladel nr 3, 6, 7A ja 7B tuleb rakendada
integreeritult nii tuuliku seiskamise meedet kui ka tuuliku käivitumiskiiruse tõstmise meedet.
Meetmete rakendamiseks on vaja saada täpsemat sisendit vaadeldavatel aladel tiigilendlase suhtelise arvukuse
sesoonsetest muutustest (kevadränne, suvine eluperiood ja sügisränne). Samuti oleks vaja koguda eelnevalt
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
87 / 186
üksikasjalikke andmeid tiigilendlase lennuaktiivsuse kohta tuulikute labade liikumise kõrgustel. Seetõttu tuleb
aladel 3, 6, 7A ja 7B eriplaneeringu detailses lahenduses nahkhiire eksperdi poolt läbi viia uuring, kasutades
automaatdetektoreid ja/või käsidetektoreid, mis kirjeldaks alade kaupa tiigilendlase suhtelist arvukust terve
nahkhiire aktiivsusperioodi vältel 1. maist kuni 20. septembrini võttes arvesse kavandavate tuulikute asukohti.
Samuti uuring, mis annaks sisendi tiigilendlase lennuaktiivsuse kohta tuulikute labade liikumise kõrgustel
lähtudes tuuliku mudelist, mida kavandatakse vaadeldavale alale paigutada. Uuringute sisend peab andma
vastuse sellele, millal on vajalik rakendada leevendava meetmena tuuliku seiskamist. Samuti peab uuring
andma sisendi sellele, mis tuulekiirus määratakse tuulikute käivitumiskiiruseks. Tuuliku käivitumiskiiruse
tõstmise meedet tuleb rakendada aladel 3, 6, 7A ja 7B terve nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel 1. maist kuni 20.
septemberini sõltumata tuulikute seiskamise meetmest.
3.5.3.7 Natura hindamise tulemused ja järeldus
Ebasoodne mõju Võrtsjärve ja Alam-Pedja linnualale on välistatud. Ebasoodne mõju Parika linnualale on
välistatud, kui eriplaneeringu detailses lahenduses viiakse suur-laukhane ja rabahane osas läbi detailsemad
uuringud ning saadakse sisend tuulikute seiskamiseks, et leevendada rändeaegsetest ning igapäevastest
liikumiskoridoridest tulenevat kokkupõrkeriski. Ebasoodne mõju Võrtsjärve loodusalale on välistatud, kui
eriplaneeringu detailses lahenduses viiakse tiigilendlase osas läbi detailsemad uuringud, et saada sisend
tuulikute seiskamiseks nahkhiirte aktiivsusperioodil ning tuulikute käivituskiiruse tõstmiseks.
3.5.4 Mõju kaitsealustele loodusobjektidele
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja
kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid. Kaitsealade, püsielupaikade ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-
eeskirjast. Hoiualade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud
piirangutest.
Antud ptk-s hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja pakutakse välja leevendavad meetmed
nendele kaitstavatele loodusobjektidele (sh projekteeritavatele), millele eelnevates või järgnevates peatükkides
mõju eraldi ei hinnata. See tähendab, et käesolevas peatükis ei hinnata mõju Natura aladele, kuna seda on
tehtud ptk-s 3.5.3 “Natura asjakohane hindamine“. Lisaks on mõju linnustikule hinnatud ptk-s 3.5.1 ja mõju
nahkhiirtele hinnatud ptk-s 3.5.2“. Vääriselupaiku (ei ole kaitstavad loodusobjektid) on käsitletud ptk-s 3.5.5
„Mõju taimedele ja loomadele“.
Alljärgnevalt on alade kaupa kirjeldatud eriplaneeringu esmaste potentsiaalselt sobivate alade kattuvus
kaitstavate liikide leiukohtadega ning piirnemine või läheduses paiknemine hoiualade ja kaitsealade suhtes
EELIS andmetele tuginedes (seisuga 01.05.2024).
3.5.4.1 Mõjuala kirjeldus
Ala nr 1 – alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää kaitsealuseid loodusobjekte. Vaadeldava ala 1 km
raadiusesse jääb II kaitsekategooria kanakulli KLO9128089 leiukoht. Samuti jääb 1 km raadiusesse kaks
põllupealset tiiki, mis on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria kahepaiksete leiukohtadena: tiigikonn
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
88 / 186
(KLO9113450, KLO9113452), harilik kärnkonn (KLO9113332, KLO9113333), rohukonn (KLO9113606) ja
tähnikvesilik (KLO9113697).
Mõju linnustikule, sh kaitsealustele linnuliikidele on hinnatud eraldi ptk-s 3.5.1, seega täpsemalt kanakulli
leiukohta KLO9128089 antud ptk-s ei käsitleta.
Ala nr 3 – alal nr 3 on III kaitsekategooria taimeliigi roheka käokeele (Platanthera chlorantha) (KLO9342454 ja
KLO9342455) kasvukohad. Kasvukohad on registrisse kantud 2020. aasta vaatlusele tuginedes, mil kokku leiti
3 taime. Rohekas käokeel on käpaline, kes eelistab kasvada loopealsetel, hõredates lookadastikes ja
loometsades. Liigi leiukohad on vastavalt registrisse kantud elupaiga ulatuses potentsiaalselt sobivast alast
välja arvatud.
Skeem 30. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalselt sobivate alade 1 ja 3 paiknemine kaitsealuste loodusobjektide
suhtes (andmed: EELIS, 01.05.2024).
Ala nr 6 – kaitstavate loodusobjektidega kattumist ei ole, kuid ala piirneb III kaitsekategooriasse kuuluvate
sulgja õhiku (Neckera pennata) (KLO9403070), Helleri ebatähtlehiku (Anastrophyllum hellerianum)
(KLO9402461, KLO9402360), vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) (KLO9342460) ning laialehise neiuvaiba
(Epipactis helleborine) (KLO9342461) leiukohtadega. Kõik need leiukohad on registrisse kantud 2020. a vaatluse
andmetele tuginedes, mistõttu pole põhjust kahelda nende ajakohasuses.
Sulgjas õhik on lehtsammaltaim, mis kasvab leht- ja segametsades lehtpuude tüvedel. Liiki ohustab puuliikide
osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine) ja
lageraied. Liigi kaitseks on oluline selle kasvukohas mitte muuta puuliikide osakaalu (eriti oluline on säilitada
suured ja vanad lehtpuud). Helleri ebatähtlehik on sammal, mis kasvab kõdupuidul. Vööthuul-sõrmkäpp on
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
89 / 186
käpaline, mis eelistab kasvukohana mitmesuguseid hõredamaid metsi, puisniite, sooservi, niite ja väiksemate
vooluveekogude kaldaid. Laialehine neiuvaip on samuti käpaline, mis kasvab leht- ja segametsades,
puisniitudel, teeservadel ning parkides. Nimetatud taimeliikide leiukohad on potentsiaalselt sobivast alast välja
lõigatud.
Skeem 31. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalselt sobiva ala nr 6 paiknemine kaitsealuste loodusobjektide suhtes
(andmed: EELIS, 01.05.2024).
Ala nr 7A – alal asub kaitsealuse taimeliigi laialehine neiuvaip (KLO9349229) leiukoht. Laialehelise neiuvaiba
leiukohas on 20.07.2023 vaatlusel leitud üks taim. Tegemist on III kaitsekategooria taimeliigiga. Lisaks piirneb
ala 7A järgmiste kaitsealuste loodusobjektidega: Jamsi metsise püsielupaik (KLO3000059), metsise leiukoht
(KLO9102079), kanakulli leiukoht (KLO9128088), haavanäätsa leiukoht (KLO9601023), sulgjas õhiku leiukoht
(KLO9402791 ja KLO9403082), laialehelise neiuvaiba leiukoht (KLO9346659 ja KLO9346641) ja Helleri
ebatähtlehiku leiukoht (KLO9402467).
Mõju linnustikule, sh kaitsealustele linnuliikidele on hinnatud ptk-s 3.5.1, mistõttu mõju Jamsi metsise
püsielupaigale ning metsise ja kanakulli leiukohale täpsemalt antud ptk-s ei käsitleta.
Sulgjas õhik, laialeheline neiuvaip ja Helleri ebatähtlehik on III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid, mille
kirjeldused on eelnevalt antud (ala nr 6 juures). Harilik ungrukold on kollaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Kasvukohaks on üldjuhul varjukad kuuse- ja segametsad. Ohuteguriteks loetakse metsamajanduslikku
tegevust, arendus- ja ehitustegevust ning juhuslikku tallamist. Haavanääts on seeneliik, keda võib leida vanades
haava-segametsades, peamiselt salu- ja laanemetsades. Haavanäätsa peetakse üheks põlismetsade
indikaatorliigiks.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
90 / 186
Ala nr 7B – ala piirneb kanakulli püsielupaigaga KLO3000716 ja leiukohaga KLO9128087 ning vähesel määral
metsise leiukohaga KLO9127377. Mõju linnustikule, sh kaitsealustele linnuliikidele on hinnatud ptk-s 3.5.1.
Alal leiduvad järgmised III kaitsekategooria taimeliigid, mille leiukohad inventeeriti 2023. aastal: harilik
ungrukold (KLO9348770, KLO9348771), sulgjas õhik (KLO9403997, KLO9403995, KLO9403996), laialehine
neiuvaip (KLO9349207, KLO9349239). Lisaks leidub alal 7B ka II kaitsekategooria taimeliik karvane maarjalepp
(KLO9348766, KLO9348768). Karvane maarjalepp on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab mitmesugustes
kasvukohtades (nt metsaservadel, niitudel, kraavikallastel, põõsastikes, metsateedel). Ohuteguriks peetakse
kasvukoha võsastumist.
Ala nr 8 – kattumist kaitstavate loodusobjektidega ei ole, kuid ala piirneb osaliselt II kaitsekategooria taimeliigi
juurduva kõrkja (Scirpus radicans) (KLO9303335) ja III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpa
(Dactylorhiza fuchsii) (KLO9338872) kasvukohaga. Juurduv kõrkjas kasvab soistel luhtadel, niitudel ja
veekogude kallastel.
Skeem 32. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalselt sobivate alade 8, 7A ja 7B paiknemine kaitsealuste
loodusobjektide suhtes (andmed: EELIS, 01.05.2024).
Ala nr 10 – kattumist kaitstavate loodusobjektidega ei ole ning ei ole ka lähipiirkonnas kaitsealuseid liike, mida
ala arendamine võiks mõjutada.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
91 / 186
Skeem 33. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalselt sobiva ala nr 10 paiknemine kaitsealuste loodusobjektide
suhtes (andmed: EELIS, 01.05.2024).
Ala nr 11A, 11B, 11C ja 12 - kattumist kaitstavate loodusobjektidega ei ole, kuid alad piirnevad Kuninga-Rimmu
looduskaitsealaga (KLO1000729). Kuninga-Rimmu looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse
26.02.2019 määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-
eeskiri“. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.
Kogu kaitseala on tsoneeritud ühte Kuninga-Rimmu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on keelatud
majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine. Peamine ohutegur laane- ja
salumetsadele on majandustegevus, nii raie kui ka ehitustegevus. Alaga nr 12 piirnevalt on inventeeritud
vanade laialehiste metsade elupaigatüüp (9020*).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
92 / 186
Skeem 34. Eriplaneeringu esmaste potentsiaalselt sobivate alade paiknemine kaitseala suhtes (andmed EELIS
16.11.2023).
3.5.4.2 Mõju hinnang ja järeldused
Ala nr 1 - ala 1 arendamisel mõju kaitsealustele loodusobjektidele puudub. Tiigikonna, hariliku kärnkonna,
rohukonna ja tähnikvesiliku leiukohad jäävad potentsiaalsest tuulepargialast piisavalt kaugele, et välistada
negatiivse mõju avaldumine. Tuulepargi arendamisel liikide leiukohtadena registreeritud tiigid säilivad.
Ala nr 3, 6, 7A ja 7B - vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg 7 on II kaitsekategooria taimede ja seente
kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Sama paragrahvi lõige 8 kohaselt on keelatud III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis
ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna aladel 3, 6, 7A ja 7B leiduvad või aladega piirnevad III
kaitsekategooria taimeliigi leiukohad on väga väiksed, siis on elupaiga säilimiseks vajalik ehitutegevust vältida
terve liigi leiukoha ulatuses. Eelnevast järeldub, et kaitsealuste taimeliikide leiukohtades ei tohi läbi viia
tuulepargiga seotud ehitus- ja arendustegevust. Antud tingimuste rakendamisel on kaitsealuste taime- ja
seeneliikide elupaikade säilimine potentsiaalsete alade arendamisel tagatud.
Ala nr 8 – alaga nr 8 piirnevate kaitsealuste taimeliikide vööthuul-sõrmkäpa ja juurduva kõrkja kasvukohad on
seotud Pingu järvega ning selle kallastega. Juurduva kõrkja ja vööthuul-sõrmkäpa leiukohtades liikide jaoks
sobivate kasvutingimuste säilitamiseks tuleb tagada Pingu järve ja selle ümbruses olemasolev veerežiim.
Planeeringulahenduse arendustingimustest tuleb ette näha nõue, et ala nr 8 edaspidisel arendamisel tuleb
tagada Pingu järve ja selle lähiümbruses olemasolev veerežiim.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
93 / 186
Ala nr 11A, 11B, 11C ja 12 - alad nr 11A, 11B, 11C ja 12 jäävad Kuninga-Rimmu looduskaitsealast väljaspoole
ehk tuulikuid ja alajaamu kaitsealale ei rajata, küll aga võib alade väljaarendamine tähendada seda, et vajalik
on kaitsealale uute teede või tehnovõrgu rajatiste rajamine tuuleparkide toimimiseks. Kaitseala kaitse-eeskirja
kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine lubatud. Kaitsealale
avalduvate mõjude minimeerimiseks tuleb eriplaneeringu lahendusse seada tingimuseks, et alade nr 11A, 11B,
11C ja 12 arendamisega uusi teid Kuninga-Rimmu looduskaitsealale ei ole lubatud rajada. Lubatud on vaid
juba olemasolevate sõiduteede ümberehitamine tuuleparkide teenindamiseks. Elektriühendused tuleb rajada
looduskaitsealal maakaablina ning see peab paiknema olemasoleva sõidutee teekoridoris või kulgema
sõidutee vahetus läheduses sellega paralleelselt. Antud tingimused tagavad Kuninga-Rimmu looduskaitseala
kaitse-eesmärkide kaitse.
Negatiivse mõju vältimiseks tuleb kõikidel potentsiaalsetel aladel viia läbi kaitsealuste taimeliikide inventuur
tuulikute, uute juurdepääsuteede, montaažiplatside ja alajaamade ehitiste alusel alal. Inventuur tuleb teostada
vegetatsiooniperioodil. Tuuleparkide lahenduse koostamisel tuleb arvestada inventuuri tulemusi, sh vajadusel
kavandada vajalikud keskkonnameetmed mõjude vähendamiseks ja vältimiseks.
3.5.5 Mõju taimedele ja loomadele
3.5.5.1 Mõjuala kirjeldus
Potentsiaalselt sobivatel aladel on esindatud erinevad ökosüsteemid (metsad, põllud ja märgalad) kuid
valdavalt asuvad alad siiski metsamaal, mitte avamaastikul, mistõttu võib eeldada, et tegemist on nii suurte kui
ka väiksemate metsloomade elupaikadega. Eraldi võib välja tuua ala 12. Ala 12 erineb teistest aladest selle
poolest, et suurema osa alast (ligikaudselt 60%) moodustab haritav põllumaa.
Taimestiku osas võib suurema ökoloogilise väärtusega aladeks pidada neid kohti, kus asuvad Natura elupaigad
ja vääriselupaigad (lühend VEP). Natura elupaigad on seotud loodusdirektiivi I lisas toodud elupaigatüüpidega.
Sisuliselt on tegemist Euroopas ohustatud ning kaitset vajavate elupaikadega, mis on kohati inventeeritud ka
väljaspool Natura 2000 võrgustikku ning seda infot saab kasutada piirkonna loodusväärtuste hindamiseks.
Loodusdirektiivi elupaigatüüpide hulgas eristatakse esmatähtsaid ehk eriti ohustatud elupaigatüüpe, mida
tähistatakse tärniga (*). Vääriselupaik on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või
haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaigal on olemas sellele iseloomulikud tunnused nagu
näiteks põline või haruldane metsakooslus ning erilistele elutingimustele viitavad tunnusliigid. Vääriselupaiku
saavad määrata vaid tunnistusega spetsialistid, kes juhinduvad väljatöötatud metoodikast. Vastavalt
keskkonnaministri 04.01.2007 määrusele nr 2 on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas
asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud vääriselupaigas raie keelatud, välja arvatud erandkorras tehtav raie
ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Erametsas on vääriselupaiga raie keelatud, kui on sõlmitud
vääriselupaiga kaitseks spetsiaalne leping. Tabel 12 annab ülevaate osaliselt või terviklikult potentsiaalsetele
aladele jäävatest vääriselupaikadest ning natura elupaigatüüpidest alade kaupa.
Potentsiaalselt sobivatele aladele jäävad VEP-d asuvad enamuses riigimetsas, erandina asub eramaal alal nr 12
asuv VEP000744 ja alal nr 8 asuv VEP000826. Viimasel on leping sõlmitud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
94 / 186
Tabel 12. Potentsiaalsetele aladele jäävad vääriselupaigad ning natura elupaigatüübid (andmed:
EELIS, 01.05.2024).
Ala nr Vääriselupaik Natura elupaik
1 VEP212653 (männikud ja
männisegametsad), VEP133167
(haavikud), VEP205633 (kuusikud ja
kuusesegametsad)
puudub
3 VEP133186 (laialehised metsad),
VEP133185 (laialehised metsad)
puudub
6 VEP206673 (männikud ja
männisegametsad)
puudub
7A VEP210228 (haavikud) 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad (üldine
hinnang: B kõrge väärtus)
7B VEP211904 (teised lehtmetsad),
VEP206837 (märgalade männikud ja
kaasikud)
puudub
8 VEP000826 (haavikud, kehtiv leping),
VEP212290 (laialehised metsad)
91D0* siirdesoo- ja rabametsad (üldine
hinnang: B kõrge väärtus), 7140 siirde- ja
õõtsiksood (üldine hinnang: B kõrge väärtus)
10 VEP210409 (männikud ja
männisegametsad)
puudub
11A puudub puudub
11B puudub puudub
11C puudub puudub
12 VEP000744 (laialehised metsad) puudub
3.5.5.2 Mõju hinnang ja järeldused
Tuuleparkide mõju taimestikule avaldub nii ehitiste alla jääva kasvukoha otsese kao kui ka kasvukoha
tingimuste mõjutamise kaudu. Lisaks kaasneb tuuleparkidega ka koosluste ja elupaigatüüpide
fragmenteerumine. Looduskoosluste kadumisest või nende elu-, kasvutingimuste muutmisest rääkimisel
mõtleme sealjuures ka elupaikade kadumisest ja muutmisest, mis otseselt mõjutab nendega seotud loomaliike.
Seetõttu on võimalik vaadata mõju taimestikule ja loomadele mõnevõrra üheselt.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
95 / 186
Looduslike alade kadu toimub ehitustegevuse etapis, kui tuuleparki rajatakse. Tuulepargi arendamisega
kaasnev looduslike alade kadu piirdub tuulepargi jaoks vajalike ehitiste aluse maaga. Arvestada tuleb, et metsa
raie viiakse läbi mõnevõrra suuremal alal kui tuulepargi jaoks vajalike ehitiste alune pind, eelkõige selleks, et
võimaldada tuulikute kokkupanemist ja tuulikute detailide transportimist.
Kasvukoha tingimuste mõjutamine võib toimuda ennekõike kuivendamise kaudu ning metsa raadamise kaudu.
Kuna tuulikud paigutatakse maastikusse üksteisest suurte vahemaade kaugusele (vahemaa sõltub rajatavate
tuulikute parameetritest, kuid üldjuhul ei paigutata tuulikuid üksteisele lähemale kui 500 m), siis ei saa rääkida
ühtlasest kuivendusmõjust terve tuulepargiala ulatuses ning kuivendusmõju on seotud konkreetsete
tuulikupargi osadega ja nende püsivuse tagamisega (ennekõike uute juurdepääsuteedega). Nagu eelnevalt
öeldud, siis kui arendataval alal on mets, ei tähenda see lausalist raadamist, vaid mets tuleb eemaldada ainult
ehitiste aluselt maalt, nt tuulikute ehitusplatside, teede, alajaamade jms alalt. Juurdepääsuteede ja
montaažiplatside ümbruses võib olla vajalik metsa raadamine mõnevõrra ulatuslikumalt.
Tuulepargi püstitamine eeldab iga elektrituuliku juurde juurdepääsutee rajamist. Kuna tuulikud peavad
paiknema üksteisest eemal teatud kaugusel, tähendab see, et tuulepargi väljaehitamisel moodustub
vaadeldavasse asukohta üsna suur teede võrgustik, mis killustab looduskoosluseid. Siinkohal tuleb täpsustada,
et ennekõike kasutatakse võimalikult suurel määral ära olemasolevaid (metsa)teid. Looduskoosluste ja
elupaigatüüpide fragmenteerumise tulemusena väheneb vaadeldaval alal üldine liikide arvukus ja
olemasolevate liikide geneetiline varieeruvus. Tegemist on mõjuga, mis avaldub kõige tugevamalt tuulepargi
arendusalal ja selle lähiümbruses. Alast kaugemale liikudes mõju järk-järgult nõrgeneb, siiski tuleb arvestada
kumulatiivset efekti teiste ehitistega. Samas ei ole tuuleparkide rajamisel tegemist niivõrd massiivsete
ehitistega ega aiaga piiratud aladega, mis koosluste vahelisi barjääre tekitaks, st loomade liikumise võimalused
säilivad. Tuulikute juurde viivaid teid hakatakse tõenäoliselt kasutama eelkõige vaid hooldustööde jaoks ehk
teedega kaasnev liikluskoormus ja sellest tulenev barjääriefekt on praktiliselt olematu.
Tuuleparkide rajamisega kaasnev negatiivne mõju loomadele avaldub kõige tugevamalt ja selgemalt lindudele
ning käsitiivalistele. Tuulikute mõju nahkhiirtele ja lindudele on käsitletud eraldi peatükis 3.5.1 ja 3.5.2, mistõttu
antud ptk-s rohkem nendele ei keskenduta. Teadusuuringute tulemused tuuleparkide mõjust metsloomadele
on vastuolulised ning ei anna ühest selgust. On leitud nii positiivseid, negatiivseid kui ka neutraalseid tõendeid
tuuleparkide mõjust metsloomadele (Schöll et al., 2021). Mitmed teadusuuringud on järeldanud, et see, kuidas
ja mil määral tuulepargid mõjutavad metsloomi, sõltub suuresti liigispetsiifilistest teguritest (Schöll et al., 2021;
Lopucki et al., 2017). Näiteks on Poolast teada, et osad imetajad, nagu metskits ja halljänes, väldivad tuulikute
lähiümbrust, samas kui punarebase osas ei ole tuvastatud mingisugust mõju (on tuulikute suhtes neutraalne)
(Lopucki et al., 2017). Samuti ei ole tuulikute töötamisega kaasnevat mõju tuvastatud väikeimetajatele (Lopucki
et al., 2016). Samas leidub erinevate uuringute vahel ka sama liigi raames vastuolulisi tulemusi. Näiteks kui
Rootsis läbiviidud uuring (Skarin et al., 2015) näitas, et pärast tuulepargi ehituse algust kasutasid põhjapõdrad
tuulepargi läheduses asuvaid liikumiskoridore vähem, siis Norras (Tsegaye et al., 2017) tehtud sarnases
uuringus ei tuvastatud tuulepargi kasutuse ajal ega enne või pärast selle ehitamist muutusi põhjapõtrade
liikumiskoridorides. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et teaduskirjanduse alusel ei ole võimalik teha ühest järeldust
tuulikute mõjude osas metsloomadele.
Arvestades eespool toodut on ala nr 12 arendamisel kõige väiksem mõju nii taimestikule kui ka loomadele,
kuna ala asub juba inimtegevusest mõjutatud maastikul. Intensiivne põllumajandustegevus ei toeta liigirikkust.
Ülejäänud alade (1, 3, 6, 7A, 7B, 8, 10, 11A, 11C ja 11B) puhul on nii taimestikule kui loomastikule avalduv mõju
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
96 / 186
samaväärne. Erinevus esineb vaid mõju ulatuses sõltudes ala pindalast. Selle põhjal on kõige suurema mõju
ulatusega alad, mille pindala on suurem kui 500 ha ehk alad nr 7B, 3 ja 1. Kõige väiksema mõju ulatusega on
alad, mille pindala jääb alla 100 ha ehk alad nr 8, 11B ja 11A. Potentsiaalsete alade pindalad on toodud tabelis
13.
Tabel 13. Potentsiaalsete alade pindalad.
Ala nr 1 3 6 7A 7B 8 10 11A 11B 11C4 12
Pindala
(ha)
585 622 494 305 640 72 292 71 16 122 102
Tuulepargi arendamisega kaasnev mõju taimestikule ja loomadele on otseselt seotud ka rohevõrgustikuga.
Teatud looduskoosluste tuumalad omavad suuremat tähtsust elurikkuse mõistes, mistõttu sinna tuuleparkide
rajamisel on ka suurem negatiivne mõju taimestikule ja loomadele. Mida suurema pindalaga ning
mitmekesisema looduskooslustega on ala, seda rohkem esineb seal erinevaid taime- ja loomaliike. Mõju
rohevõrgustikule on käsitletud eraldi ptk-s 3.5.6 „Mõju rohevõrgustikule“.
Leevendamaks tuulepargi teevõrgustikuga kaasnevat killustavat efekti, tuleb uute juurdepääsuteede rajamise
asemel kasutada võimalusel olemasolevaid teid ning neid vajadusel ümber ehitada tuulepargi rajamiseks
vajalikele parameetritele ja koormusele vastavaks.
Arvestades vääriselupaikade ning väljaspool Natura võrgustiku alasid inventeeritud elupaigatüüpide suurt
ökoloogilist väärtust tuleb tuulepargi ehitiste asukohtade valikul neid vältida, et tagada VEP ja Natura
elupaikade säilimine. Väljaspool Natura võrgustiku alasid inventeeritud Natura elupaigatüübile ehitise
kavandamine on lubatud, juhul kui elupaigatüübi üleriigiline seisund seda võimaldab ning ehitisele puuduvad
teised mõistlikud asukoha alternatiivid.
3.5.6 Mõju rohevõrgustikule
3.5.6.1 Mõjuala kirjeldus
Eestis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad ja esinduslikumad liigid,
maastikud ja kooslused seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele piirangud seatud. Erinevate
elupaikade ja liikide kaitsmisest ei piisa, kui ruumiliselt on elupaigad eraldatud ning liikide levik piiratud. Oluline
on tagada elupaikade seotus ning toimimine ühtse ökoloogilise võrgustikuna, sest vaid sellisel juhul on tagatud
bioloogilise mitmekesisuse säilimine. Elupaikade sidususe tagamine on üks rohevõrgustiku eesmärkidest.
Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade
võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tugialad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut
tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi,
mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed
4 Antud number on esitatud alternatiivi 1 osas, alternatiivi 2 pindala on 106 ha.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
97 / 186
puhkepiirkonnad jne. Seega toetab rohevõrgustik kaudselt majandust ja kogukondi ning annab panuse
kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.
ELME projekti (2021) eesmärgiks oli välja töötada Eesti konteksti arvestav nelja ökosüsteemi (metsa-, soo-,
niidu- ja põllumajandusliku ökosüsteemi) seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise baastasemete hindamise
ja kaardistamise metoodika ning läbi viia üleriigiline hindamine ja kaardistamine. Muuhulgas hinnati eri
ökosüsteemide seisundit ja sidusust. Tulemuste kasutamise lihtsustamiseks üldistati seisundite tulemused
neljaks seisundiklassiks, mida Viljandi vallas näitlikustab skeem 35. Vaadates Viljandi vallas domineerivaid
ökosüsteemide seisuniklasse, võib järeldada, et heas seisundis ökosüsteeme on vähe. Valdavalt on viletsas ja
keskmises seisundis ökosüsteemid. Heas seisundis ökosüsteemid on suures osas seotud rohevõrgustikku.
Skeem 35. Ökosüsteemide üldistatud seisundklassid (üle ökosüsteemide) ning Viljandi
maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku paiknemine Viljandi vallas (alusandmed:
Keskkonnaagentuuri ELME projekt, 2021).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
98 / 186
Kui lisaks seisundile vaadata ka ökosüsteemide sidusust, siis Viljandi vallas on rohevõrgustiku tuumalade
sidusus pigem nõrk, koridorid on pikad ja kohati kitsad. Skeemilt 35 ja 36 on näha, et valda jäävad
rohevõrgustiku koridorid on valdavalt viletsa kuni keskmise seisundiga ja sidusus on samuti vilets kuni
keskmine.
Skeem 36. Ökosüsteemide seisundi ja sidususe hinnang ning Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+
rohevõrgustiku paiknemine Viljandi vallas (alusandmed: Keskkonnaagentuuri ELME projekt, 2021).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
99 / 186
Viljandi valla territooriumil kehtivates üldplaneeringutes on rohevõrgustiku koostamise aluseks olnud 2004.
aastal koostatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”. Järgnevalt tuuakse välja kehtivate üldplaneeringutega seatud asjakohased
rohevõrgustiku tingimused, mis puudutavad eriplaneeringut ning potentsiaalsete alade kattuvus
rohevõrgustikuga. Sellest järgnevalt vaadeldakse täpsemalt Viljandi maakonnaplaneeringut 2030+
(kehtestatud 2018), kus on täpsustatud esialgses teemaplaneeringus käsitletud rohelise võrgustiku tugialade
ja koridoride piire ning kasutustingimusi.
Kuna endisele Paistu valla haldusterritooriumile potentsiaalseid alasid ei jää, siis Paistu valla üldplaneeringut ei
käsitleta.
Viljandi valla kehtivates üldplaneeringutes on rohevõrgustikus ehitamise kohta kehtestatud järgmised
tingimused:
Viiratsi valla üldplaneeringus on rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamise peamine nõue, et
looduslike alade osatähtsus tugialades ei langeks alla 80%. Viiratsi valla üldplaneeringu rohevõrgustiku
lahenduse kohaselt kattub potentsiaalne ala nr 6 suuremas osas maakondliku tasandi tugialaga Loime-
Riuma-Mõnnaste ja vähesel määral rohevõrgustiku koridoriga, mis ühendab vaadeldavat tugiala ja
Võrtsjärve.
Pärsti valla üldplaneeringus on tingimus, mis näeb ette, et võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi
rohelise võrgustiku struktuurielementidel looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda alla 90%.
Samuti on seletuskirjas öeldud, et tuleb vältida tuumaladele ja koridoridesse olulise ruumilise mõjuga
objektide kavandamist ning tagada rohevõrgustikus vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste
säilimine. Pärsti valla üldplaneeringu rohevõrgustiku lahenduse järgi kattub potentsiaalne ala nr 12
väga vähesel määral Kriini-Kuninga tugiala ja Soomaa-Kikerpera tugiala vahelise rohevõrgustiku
koridoriga. Alad 11A, 11B ja 11C jäävad tervenisti Kriini-Kuninga tugialale.
Saarepeedi valla üldplaneeringu kohaselt tuleb võrgustiku funktsioneerimiseks tagada, et rohelise
võrgustiku tugialadel looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 80%. Seletuskirja kohaselt tuleb vältida
tuumaladele ja koridoridesse olulise ruumilise mõjuga objektide kavandamist, juhul kui nende rajamine
on möödapääsmatu, tuleb ehitiste asukohavalikul rakendada alternatiivvariantide läbikaalumist ja
seada täiendavaid nõudeid negatiivse mõju leevendamiseks. Samuti on tingimustes toodud, et
rohevõrgustikus tuleb tagada vääriselupaikade ja haruldaste taimekoosluste säilimine. Ala 8 jääb
tervenisti Aimla-Tõnissaare piirkondliku tasandi (Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ maakondliku
tasandi) tugialale.
Tarvastu valla üldplaneeringus on toodud eraldi tingimused tugialadele ja koridoridele. Üldise
tingimusena on toodud, et säilitada tuleb rohevõrgustiku alade terviklikkus ja vältida terviklike
loodusalade killustumist. Tugialal kehtivad tingimused: looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla
90%. Tuleb tagada alade läbimõõdud/pindala ja kompaktsus. Keelatud on asfalteeritud teede rajamine
ja olemasolevate pinnasteede asfalteerimine. Tugialal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse)
sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui
kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Rohekoridori alal kehtivad tingimused: tuleb
tagada rohekoridori selline laius, mis tagab selle püsimise ja toimimise tähtsusest lähtuvalt.
Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu
minimaalselt 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
100 / 186
(metsastamine, põõsarinde rajamine, puude istutamine võrade liitumisega jms). Rohekoridoris
paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult
maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks, kui kehtestatud detailplaneeringuga pole
määratud teisiti. Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahenduse järgi jääb ala 1 suures osas kohalikule
tugialale Raasilla Pahuvere ning ala 3 suures osas kohalikule tugialale Roosilla.
Kolga-Jaani üldplaneeringus ei ole rohevõrgustiku teemat käsitletud. Võrtsjärve piirkonna
üldplaneeringus5 ei ole rohelist võrgustikku määratud. Viimases on toodud välja, et rohevõrgustik on
vaja edaspidi eraldi projektiga määrata.
Maakonnaplaneeringus on rohevõrgustiku tuumalad hierarhialiselt määratletud riikliku (T1), maakondliku (T2)
ja kohaliku (T3) tasandi tuumalaks. Koridoridel hierarhiat määratud ei ole. Potentsiaalsete alade ja
maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kattuvus on toodud skeemidel 35 ja 36.
Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks toodud tingimused, mis on
eriplaneeringu puhul asjakohased, on järgmised:
rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline
võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus;
majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tegevuste järgimine;
võrgustiku funktsioneerimiseks tagada, et rohelise võrgustiku tuumaladel looduslike alade osatähtsus
ei langeks alla 90%. Seda võib täpsustada üldplaneeringuga, nähes vajadusel ette vastavad
kompensatsioonialad.
Viljandi Vallavolikogu otsusega nr 1-3/69 algatati 25.04.2018 Viljandi valla üldplaneering. Viljandi Vallavolikogu
30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 võeti Viljandi valla üldplaneering vastu, tunnistati keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne nõuetele vastavaks ning suunati üldplaneering avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek
lõppes 28.02.2021 ja pärast seda toimusid avalikud arutelud. Üldplaneering suunati 13.10.2022 heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumisse, mille läbivaatamise järgselt palus Rahandusministeerium üldplaneeringu materjale
täiendada. Viljandi valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande koostamise ajaks ei ole
üldplaneeringut järelevalvaja poolt heaks kiidetud ega kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud.
Kohalikult omavalitsuselt saadud info kohaselt on plaanis üldplaneeringut täiendada ning seejärel suunata
uuesti avalikule väljapanekule.
Seisuga 25.03.2024 on Viljandi valla üldplaneeringus käsitletud rohevõrgustiku teemat, tuues välja võrgustiku
säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid, milleks on:
elurikkuse kaitse ja säilitamine. Elurikkus on erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja
veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest,
liikide ja ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Elurikkuse komponendid on ökosüsteemid,
elupaigad/kasvukohad, liigid, isendid (genotüübid);
kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all tuleb
mõista kliimamuutuste põhjustatud riskside maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii
ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele;
5 endise Kolga-Jaani valla haldusterritooriumi osas on 2004. aastal kehtestatud Võrtsjärve piirkonna üldplaneering.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
101 / 186
rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Oluline on edendada rohelist mõtteviisi,
teadvustada kultuurilis-ajaloolisi, esteetilisi ja identiteeti toetavaid väärtusi ja säilitada neid. Tagada
nende väärtuse ruumiline olemasolu ja kättesaadavus ka tulevastele põlvkondadele.
Rohelise võrgustiku maakasutustingimusena on toodud, et igasuguse arendus- ja ehitustegevusega tuleb
tagada rohelise võrgustiku elementide sidusus ja säilimine. Selle tagamiseks on üldplaneeringuga määratud
projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused ja tingimused detailplaneeringute koostamiseks ptk-s 3.1
„Planeerimine, projekteerimine ja ehitamine“. Alljärgnevalt tuuakse välja asjakohasemad tingimused, mis on
üldplaneeringus seatud seoses rohevõrgustikuga ning tuulikute planeerimisega:
ÜP ptk 3.1.3.3 „Ehitiste asukoht krundil“ on toodud tingimus, et rohelise võrgustiku koridoris ja
tuumalal on uute hoonete ehitamine lubatud tingimusel, et rohevõrgustiku säilimine, sidusus ja
toimimine on tagatud. Vajadusel tuleb määrata rohevõrgustiku lisa-ala.
ÜP ptk 3.1.3.8 „Tehniline taristu“ on seatud tingimus, mille kohaselt ei ole elektrituulikuid lubatud rajada
rohevõrgustiku alal. Võimalikud erisused on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu või
seadusega määratud juhtudel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel.
ÜP ptk 3.1.7 „Olulise ruumilise mõjuga ehitised“ näeb ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitiste
kavandamine on keelatud rohelise võrgustiku tuumalale ja koridoridesse.
Potentsiaalsete alade kattuvus koostatavas üldplaneeringus ettenähtud rohelise võrgustiku aladega on
näidatud skeemil 37.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
102 / 186
Skeem 37. Potentsiaalsete alade paiknemine koostatava Viljandi valla üldplaneeringu rohevõrgustiku
tugialade ning koridoride suhtes.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
103 / 186
3.5.6.2 Mõju hinnang ja järeldused
Tuulepargiga kaasnevad mõjud rohevõrgustikule on seotud ennekõike looduslike alade kadumisega,
elupaikade tingimuste muutumisega ning fragmenteerumisega. Täpsemalt on tuuleparkide arendamisega
kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule kirjeldatud ptk-s 3.5.5 „Mõju taimedele ja loomadele“. Tuulepargi
arendamisega kaasnev mõju taimedele ja loomadele on otseselt seotud ka rohevõrgustikuga.
Kehtivad üldplaneeringud
➢ Viiratsi valla üldplaneering
Kuna Viiratsi valla üldplaneeringul puuduvad digitaalsed kaardikihid, siis arvutuslikku analüüsi selles osas, kas
potentsiaalse ala nr 6 realiseerumisel säilib Loime-Riuma-Mõnnaste tugialal looduslike alade osatähtsus
vähemalt 80% või mitte, ei olnud võimalik KSH aruande koostamisel võimalik läbi viia, kuid võrreldes omavahel
Viiratsi valla üldplaneeringu ja Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ jooniseid on mõlemal puhul tugiala
piirjoon sarnane. Selleks, et hinnata, kas kehtiva üldplaneeringu tingimus on eriplaneeringu elluviimisel tagatud,
võeti aluseks Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kaardikihid. Viljandi maakonnaplaneering
2030+ kehtestati 2018. aastal, samas kui Viiratsi valla üldplaneering kehtestati aastal 2007, seega võib eeldada
et maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku lahendus on ajakohasem, kui Viiratsi valla ÜP rohevõrgustiku
lahendus.
Loime-Riuma-Mõnnaste tugiala on peaaegu tervikuna säilinud looduslikuna. Potentsiaalne ala nr 6 moodustab
Loime-Riuma-Mõnnaste tugialast ca 20%. Võttes arvesse eespool toodut, et potentsiaalse ala jäämisel
looduslikule alale ei tähenda see terve potentsiaalse ala piires looduskoosluste kadumist, vaid looduskoosluste
kadu piirdub üksnes tuulepargi jaoks vajalike ehitiste aluse maaga, on antud juhul tagatud, et ala nr 6
arendamisel säilib tugiala looduslike alade osatähtsus vähemalt 80% (tegelikult rohkemgi). Ala nr 6 jääb tugiala
keskele lõigates selle justkui kaheks osaks (vt allpool skeem 39). Eelistatud oleks, et kavandatav tuulepark
paikneks rohevõrgustiku äärealal, kuid tuulepark iseenesest olulist barjääri endast ette ei kujuta. Tuuleparkide
rajamisel ei ole tegemist niivõrd massiivsete ehitistega ega aiaga piiratud alaga, mis koosluste vahelisi barjääre
tekitaks, st loomade liikumise võimalused säilivad. Tuulikute juurde viivaid teid hakatakse tõenäoliselt kasutama
eelkõige vaid hooldustööde jaoks ehk teedega kaasnev liikluskoormus ja sellest tulenev barjääriefekt on
praktiliselt olematu.
Ala nr 6 ulatub osaliselt Loime-Riuma-Mõnnaste tugiala ja Võrtsjärve ühendava rohekoridori alale. Vaadeldavat
koridori moodustab metsamassiiv. Ala nr 6 ei paikne selliselt, et lõikaks koridori otseselt läbi, jäädes koridori
loodenurka. Ala nr 6 arendamisega kaasnevat negatiivset mõju rohevõrgustikule on võimalik kompenseerida
laiendades vaadeldavat tugiala ja koridori ümbritsetavatele metsaaladele, mida plaanitakse teha koostatavas
Viljandi valla üldplaneeringus. Koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus on Loime-Riuma-Mõnnaste tugiala
suurendatud ümbrusesse jäävatele metsaladele, moodustades palju suurema tugiala (ca 41 km2), kui seda
Viiratsi valla üldplaneeringus (ca 21 km2).
➢ Pärsti valla üldplaneering
Sarnaselt Viiratsi valla üldplaneeringule lähtuti Pärsti valla üldplaneeringu puhul Kriini-Kuninga tugiala
loodusliku alade säilimise arvutuslikul analüüsil Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihtidest, kuna
Pärsti valla üldplaneeringul rohevõrgustiku kaardikihid puuduvad.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
104 / 186
Kui välja arvata mõned üksikud elamualad on Kriini-Kuninga tugiala suuremas osas looduslik maastik. Alade
11A, 11B ja 11C pindalad kokku liidetuna on ca 212 ha, mis moodustab vähem kui 10% Kriini-Kuninga tugialast
(mille pindala on ca 27 km2 tervikuna ehk arvestatud on ka Viljandi valla territooriumist väljaulatuvat osa).
Potentsiaalsed alad paiknevad pigem tugiala keskosas ja äärealadele eriti ei ulatu (vt allpool skeem 43).
Vastavalt ptk-le 3.5.5 „Mõju taimedele ja loomadele“ ja ptk-le 3.5.4 „Mõju kaitsealadele loodusobjektidele“ ei
jää potentsiaalsetele aladele nr 11A, 11B ja 11C kaitselauseid taimeliike või vääriselupaiku.
Ala nr 12 kattub väga vähesel määral Kriini-Kuninga tugiala ja Soomaa-Kikerpera tugiala vahelise
rohevõrgustiku koridoriga. Kattuvus on nii väike, et ala nr 12 arendamisel on koridori toimimine tagatud.
➢ Saarepeedi valla üldplaneering
Saarepeedi valla üldplaneeringu puhul lähtuti Aimla-Tõnissaare tugiala loodusliku alade säilimise arvutuslikul
analüüsil Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kaardikihtidest, kuna Saarepeedi valla üldplaneeringul
rohevõrgustiku kaardikihid puuduvad.
Aimla-Tõnissaare tugiala moodustavad looduslikud alad, väljaarvatud mõned üksikud elamualad. Tugiala
pindalaks on (lähtudes Viljandi maakonnaplaneeringust 2030+) ca 10 km2. Ala nr 8 moodustab ca 8% kogu
tugialast. Vastavalt ptk-le 3.5.4 tuleb Pingu järve juures kaitsealuste taimeliikide juurduva kõrkja ja vööthuul-
sõrmkäpa leiukohtades sobivate kasvutingimuste säilitamiseks tagada, et ehitustegevuse käigus ei muudetaks
Pingu järve ja selle ümbruse veerežiimi. Alal nr 8 asub kaks väärielupaika VEP000826 (haavikud, kehtiv leping)
ja VEP212290 (laialehised metsad). Vastavalt ptk-le 3.5.5 tuleb tuulepargi ehitiste kavandamisel vältida VEP
alasid, et tagada nende säilimine.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb vältida tuumaladele ja koridoridesse olulise ruumilise mõjuga
objektide kavandamist, juhul kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb ehitiste asukohavalikul rakendada
alternatiivvariantide läbikaalumist ja seada täiendavaid nõudeid negatiivse mõju leevendamiseks.
Alternatiivvariantide läbikaalumine ning vajalike leevendusmeetmete määramine ongi see, mida tehakse
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvaliku KSH I etapi läbiviimisel.
➢ Tarvastu valla üldplaneering
Kuna Tarvastu valla üldplaneeringul puuduvad digitaalsed kaardikihid, siis arvutuslikku analüüsi selles osas, kas
alade nr 1 ja 3 realiseerumisel säilib vaadeldavatel tugialadel looduslike alade osatähtsus vähemalt 90% või
mitte, ei olnud võimalik KSH aruande koostamisel võimalik läbi viia, kuid tuginedes Viljandi
maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kaardikihtidele ning allpool maakonnaplaneeringu osas
läbiviidud rohevõrgustiku arvutuslikule analüüsile võib eeldada, et alade nr 1 ja 3 väljaarendamisel on
vaadeldavatel tugialadel tagatud Tarvastu valla üldplaneeringu tingimus säilitada tugialal looduslike alade
osatähtsus vähemalt 90%.
Vastavalt Tarvastu valla üldplaneeringule on tugialadel keelatud asfalteeritud teede rajamine ja olemasolevate
pinnasteede asfalteerimine. Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse
ettepanek antud tingimus üldplaneeringust eemaldada. Tuulepargi arendamisel võib olla vajalik
olemaseolevate pinnasteede asfalteerimine ning uute asfalteeritud teede rajamine. Antud tingimus ei ole
vajalik, et tagada rohevõrgustiku toimimine, mistõttu ei mõjuta selle eemaldamine üldplaneeringust valla
rohevõrgustikku. Teede asfalteerimine ei mõjuta olulisel määral tugiala toimimist.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
105 / 186
Lisaks tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu tingimust, mis näeb ette, et tugialal paikneva maaüksuse
(sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui
kehtestatud detailplaneeringuga pole määratud teisiti, selliselt, et maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe
muutmine teisiti võib toimuda ka juhul, kui seda näeb ette kohaliku omavalitsuse eriplaneering (lisaks
detailplaneeringule). Kohaliku omavalitsuse eriplaneering kui planeeringuliik ei eksisteerinud enne 2015. aasta
planeerimisseaduse muudatust, mistõttu ei ole seda olnud võimalik ka arvestada või käsitleda Tarvastu valla
üldplaneeringus, mis kehtestati 2008. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on sisuliselt üldplaneeringut ja
detailplaneeringut ühes menetluses ühendav planeering, mistõttu on põhjendatud antud täpsustuse
sisseviimine kehtivasse üldplaneeringusse.
Maakonnaplaneering
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb tugialade funktsioneerimiseks tagada, et looduslike alade6 osatähtsus
tugialadel ei langeks alla 90% pindalast. Võttes aluseks, et kavandatavate suurte tuulikute omavaheline kaugus
on eeldatavalt vähemalt 500 m ning arvestades, et ühe tuuliku rajamiseks vajalik reserveeritav ehitusalune pind
on ca 1,5 ha (arvestatud on montaažiplatse ja juurdepääsuteid) ja et igasse tuuleparki rajatakse vähemalt üks
alajaam ehitusaluse pindalaga ca 3500 m2, on võimalik ligikaudselt arvutada tuulepargi tehisliku alade
kogupindala. Viimast teades saab orienteeruvalt hinnata, kas alade väljaarendamisel on 90% looduslike alade
osatähtsus rohevõrgustiku tugialal täidetud.
Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tugialade ruumikujusid aluseks võttes on kõikidel tugialadel tagatud
looduslike alade säilimine vähemalt 90% ulatuses. Tabelis 14 on antud koondülevaade potentsiaalsete alade
kattuvusest rohevõrgustiku tugialadega ning nende looduslike alade osakaalust enne ja pärast potentsiaalsete
alade realiseerimist. Potentsiaalsetele aladele paigutavate tuulikute maksimaalne arv saadi koostöös huvitatud
isikutega lähtudes alade pindalast ning tuulikute minimaalsest omavahelisest vahekaugusest.
Tabel 14. Ülevaade potentsiaalsete alade kattuvusest rohevõrgustiku tugialadega ning nende looduslike alade
osakaalust enne ja pärast potentsiaalsete alade realiseerimist.
Tugiala
nimetus
Hierarhia
tasand
Kattuvus
potentsiaalsete
aladega
Tugiala
pindala
Looduslike alade
osakaal seisuga
23.03.2024 (ETAK
andmed)
Looduslike alade osakaal
pärast potentsiaalsete
alade realiseerumist
Raasilla-
Pahuvere
Kohalik
tugiala
Alaga nr 1 922 ha 100% 97% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 19
tuulikut)
Roosilla Kohalik
tugiala
Alaga nr 3 557 ha 99,8% 93,8% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 22
tuulikut)
6 Looduslike aladena on käsitletud Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikuid: E_306_margala_a,
E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a (seisuga
23.03.2024).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
106 / 186
Tabel 14 jätk...
Tugiala
nimetus
Hierarhia
tasand
Kattuvus
potentsiaalsete
aladega
Tugiala
pindala
Looduslike alade
osakaal seisuga
23.03.2024 (ETAK
andmed)
Looduslike alade osakaal
pärast potentsiaalsete
alade realiseerumist
Loime-
Riuma-
Mõnnaste
Kohalik
tugiala
Alaga nr 6 2135 ha 98,5% (looduslike
alade hulka ei ole
arvestatud Väluste
laskeväljakut, ETAK
andmetes määratud
lagealaks)
97.5% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 14
tuulikut)
Aimla-
Tõnissaare
Maakondlik
tugiala
Alaga nr 8 1001 ha 99,7% 98,9% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 5
tuulikut)
Oorgu-
Rebaste
Maakondlik
tugiala
Alaga nr 7A ja
7B
4822 ha 99,8% 98,9% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 28
tuulikut)
Parika-
Ülde-
Maalatsi
Maakondlik
tugiala
Alaga nr 10 10195
ha
99,7% 99,5% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 16
tuulikut, 8 Viljandi vallas
ning 8 Põhja-Sakala
vallas)
Kiini-
Kuninga
Maakondlik
tugiala
Alaga nr 11A,
11B ja 11C
2731 ha 99,7% 99,1% (eeldusel, et
tugialale paigutatakse 10
tuulikut)
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
107 / 186
Skeem 38. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalsete aladega nr 1 ja 3.
Skeem 39. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalse alaga nr 6.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
108 / 186
Skeem 40. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalsete aladega nr 7A ja 7B.
Skeem 41. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalse alaga nr 8.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
109 / 186
Skeem 42. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalse alaga nr 10.
Skeem 43. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ rohevõrgustiku kattuvus potentsiaalsete aladega nr
11A-C ja 12.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
110 / 186
Koostatav üldplaneering
Koostatavas üldplaneeringus rohevõrgustikule seatud tingimuste analüüs:
ÜP ptk-s 3.1.3.3 „Ehitiste asukoht krundil“ on toodud tingimus, et rohelise võrgustiku koridoris ja
tuumalal on uute hoonete ehitamine lubatud tingimusel, et rohevõrgustiku säilimine, sidusus ja
toimimine on tagatud. Vajadusel tuleb määrata rohevõrgustiku lisa-ala.
Hoonete rajamise vajadus on tuulepargi arendamisel seotud alajaamaga. Iga tuulepargi koosseisu kuulub
vähemalt üks alajaam, mis ühendatakse põhivõrgu alajaamaga maakaablite või õhuliinide kaudu. Ainult
alajaama rajamisel rohevõrgustikku selle toimimist või sidusust ei halvendata. Mõju rohevõrgustikule peab
vaatlema kogu tuulepargi põhiselt, mida antud ptk-s tehakse.
ÜP ptk-s 3.1.3.8 „Tehniline taristu“ on seatud tingimus, mille kohaselt ei ole elektrituulikuid lubatud
rajada rohevõrgustiku alale. Võimalikud erisused on lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu või
seadusega määratud juhtudel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel.
Kuna üldplaneeringu tingimus lubab erisusena tuulikuid rohevõrgustiku alale rajada KOV EP alusel, siis vastuolu
antud tingimuse osas puudub.
ÜP ptk 3.1.7 „Olulise ruumilise mõjuga ehitised“ näeb ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitiste
kavandamine on keelatud rohelise võrgustiku tuumalale ja koridoridesse.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi
aruandes tehakse ettepanek koostatavasse üldplaneeringusse muuta antud tingimust selliselt, et tuuleparkide
rajamine rohevõrgustikku oleks võimalik KOV eriplaneeringu alusel. Antud tingimus on vastuolus
üldplaneeringu ptk-s 3.1.3.8 „Tehniline taristu“ toodud tingimusega (vt eelmine punkt), mis võimaldab
rohevõrgustiku aladele elektrituulikute rajamist KOV EP-ga. Lisaks on antud tingimus ebaproportsionaalselt
piirav tuuleparkide arendusele, võttes arvesse, et tuuleparki on võimalik rajada rohevõrgustikku selliselt, et
jääks toimima selle funktsioneerimine. Kõik oleneb rohevõrgustikku paigutavate tuulikute arvust ja
paiknemisest, kuid antud tingimus võtab ära võimaluse isegi kaaluda tuulepargi rajamist rohevõrgustikku.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib eespool toodu põhjal järeldada, et tuulepargi rajamisel rohevõrgustiku tugialale või koridori
kaasneb sellega paratamatult negatiivne mõju ökosüsteemide toimimisele ja sidususele, kuid arvestades
eriplaneeringuga kavandatavate tuuleparkide mahtu, ei kaasne nende realiseerumisega olulist negatiivset mõju
Viljandi valla rohevõrgustikule (looduslike alade osakaal säilib piisavas mahus), ehk alade realiseerumisel on
rohevõrgustiku tugialade ja koridoride funktsioneerimine tagatud. Kõige rohkem mõjutab valla
rohevõrgustikku potentsiaalsete alade nr 1 ja 3 väljaarendamine, kuna need hõlmavad suurema osa tugialadest,
millega nad kattuvad. Alade nr 1 ja 3 väljaarendamisel on kindlasti mõjutatud Raasilla-Pahuvere ja Roosilla
kohaliku tasandi tugiala funktsioneerimine. Tuulepargi rajamine tugialale ei tähenda, et tugiala
funktsioneerimine täielikult kaob, kuid see võtab teise kuju. Näiteks võib eeldada, et teatud inimpelglikumad
liigid ei jätka Raasilla-Pahuvere ja Roosilla tugiala kasutamist elupaigana. Samuti võib alal suureneda näiteks
kiskjate osakaal, kuna tuulikute juurde viivate teede rajamisega muudetakse ala ligipääsetavamaks kiskjatele.
Tugevasti metsaökosüsteemidega seotud liigid asenduvad tuulepargi ehitiste ümbruses liikidega, kes vajavad
elupaigana mosaiiksemat või avatumat maastikku, seda just ennekõike taimestikus. Metsaelupaikade
fragmenteerumise tulemusel väheneb tugialal liigiline mitmekesisus.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
111 / 186
Arvestades, et energiamajanduse korralduse seadus seab riiklikuks taastuvenergia eesmärgiks, et aastaks 2030
moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o elektri-,
transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku) ja et aastaks 2030 peab kogu Eestis
tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ning et mõlemate eesmärkide saavutamisel on
pandud suured lootused tuuleenergiale, ei saa tuuleparkide rajamist välistada rohevõrgustiku aladele, eriti kui
näiteks alade nr 1 ja 3 puhul on tegemist vaid kohaliku tasandi tugialaga (mitte riikliku või maakondliku
tähtsusega tugialaga). Leevendavaid meetmeid, mida saaks rakendada, et vähendada tuulepargiga kaasnevat
negatiivset mõju rohevõrgustikule, sisuliselt ei ole. Seda seetõttu, et negatiivse mõju avaldumine on seotud
tugevasti ehitise aluse pinnaga (mida rohkem ehitisi tugialale kavandatakse, seda rohkem tugialal looduslike
alade osakaal väheneb). Ainuke reaalne toimiv leevendusmeede on seada planeerimislahendusse tingimus, et
rohevõrgustiku tugialal tuulikute ja juurdepääsuteede kavandamisel tuleb maksimaalsel võimalikul määral
kasutada olemasolevaid teid ning muud metsamajanduslikku või maaparanduslikku taristut.
Üldine soovitus on, et koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus säilitatakse Loime-Riuma-Mõnnaste tugiala
ruumikuju sellisena nagu ta on eriplaneeringu koostamise hetkel. Võrreldes kehtiva Viiratsi valla
üldplaneeringuga ja Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+ on koostatavas Viljandi valla ÜP-s Loime-Riuma-
Mõnnaste tugiala pindalaliselt suurem, mis tagab selle parema toimivuse potentsiaalse ala nr 6
väljaarendamisel.
3.5.7 Mõju väärtuslikule maastikule
3.5.7.1 Mõjuala kirjeldus
Väärtuslikud maastikud määratakse maakonnaplaneeringu tasandil. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu
koostamisel toimub väärtuslike maastike piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste täpsustamine ja
korrigeerimine. Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on väärtuslikel maastikel ümbritsevast
suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslikud maastikud
selgitati maakonnaplaneeringus välja, analüüsides viit tüüpi väärtusi:
kultuurilis-ajalooline väärtus – traditsiooniline maastikumuster (enne 1950. aastaid), maakasutus,
asustusstruktuur, teedevõrk, arhitektuur, jäljed erinevatest ajalooperioodidest, muistendid, ajaloo-
sündmused, kultuuritegelased jne; lisaväärtus – ajaloolise väärtusega üksikobjektid;
esteetiline väärtus – maastiku ilu, mitmekesisus, omapära, hooldatus/puutumatus,
häirivad/mittehäirivad tegurid;
looduslik väärtus – looduskaitsealused üksikobjektid või vääriselupaigad, looduslikud või
poollooduslikud rohumaad, esinduslikud ja/või looduskaitseliselt väärtuslikud maastikuelemendid,
inimtegevusest puutumatud loodustüübid;
identiteediväärtus – maastike tähtsus kohalike elanike seisukohalt;
rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus – linna/asula lähedased looduslikud või
poollooduslikud alad, (hooldatud alad, vähe häirivaid tegureid), maastikud ujumiseks sobivate
ligipääsetavate kallastega veekogude lähedal.
Täiendavad kriteeriumid, mida võeti arvesse on järgmised: alade esindatus või tüüpilisus Viljandi maakonnas,
erinevate väärtuste suur kokkulangevus, ligipääsetavus ning alade populaarsus kohalike elanike hulgas.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
112 / 186
Lisaks väärtuslikele maastikele käsitletakse maakonnaplaneeringus kauneid teelõike ning silmapaistvalt ilusa
vaatega kohti. Valitud kauni vaatega teelõigud paiknevad enamasti ajaloolistel teedel, mistõttu nende
vahetusse lähedusse jääb hulgaliselt maastikulisi ja kultuuriloolisi väärtusi ning neil liikudes avaneb tihti ilusaid
vaateid. Kaunid teelõigud on sobivad matkadeks ja maakonda läbivate turismimarsruutide kavandamiseks.
Ilusa vaatega kohad paiknevad hea ligipääsetavusega piirkondades, mis on juba praegu kujunenud matkajate
peatuspaikadeks põhjusel, et nautida ilusaid maastikuvaateid. Tihti on need ümbruskonnast pisut kõrgematel
ja/või lagedamatel aladel.
Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt tuleb vältida tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule
maastikualale ja kaunite vaadete vaatesektoritesse. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse alusel ei
kattu tuuleenergeetika eriplaneeringu potentsiaalselt sobivad alad väärtuslike maastikega, kaunite
teelõikudega ega vaatekohtadega (skeem 44).
Viljandi valla üldplaneering on koostamisel, mistõttu selle lahendusest lähtuda veel ei saa, kuid koostatava
üldplaneeringu lahenduse kohaselt samuti ei kattu potentsiaalselt sobivad alad väärtuslike maastikega (skeem
44). Viljandi valla eellasteks olnud Paistu, Pärsti, Saarepeedi, Viiratsi ja Tarvastu valla üldplaneeringute
koostamisel on väärtuslike maastike määramise aluseks olnud Viljandi maakonna teemaplaneering “Asustust
ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (2005), milles esitatud väärtuslike maastike kasutustingimusi
ja alade piire on üldplaneeringutes täpsustatud ning ka uusi alasid lisatud. Erandiks on Kolga-Jaani
üldplaneering, mis kehtestati enne maakonna teemaplaneeringu valmimist. Kehtivates üldplaneeringutes
toodud väärtuslike maastikega potentsiaalselt sobivad alad ei kattu.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
113 / 186
Skeem 44. EP I etapi potentsiaalselt sobilike alade paiknemine maakonnaplaneeringuga ja
koostatava Viljandi valla üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike suhtes.
3.5.7.2 Mõju hinnang ja järeldused
Tuuleparkide rajamisel mõjutatakse maastikku metsaraiega, sest tuulikute ehitamiseks ja teenindava taristu
rajamiseks vajalikud alad raadatakse. Kuna tuulepargi alad väärtuslike maastikega ei kattu, võivad väärtuslikke
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
114 / 186
maastikke mõjutada ennekõike tuulikuparkide tarbeks rajatavad juurdepääsuteed ja elektriliinid, mis jäävad
potentsiaalsetest aladest väljaspoole. Antud juhul jäävad potentsiaalselt sobilikud alad üldjuhul väärtuslikest
maastikest kaugemale (st alad ei piirne nendega), mistõttu on vähe tõenäoline, et potentsiaalsete alade
arendamisega rajatakse väärtuslikele maastikele uusi elektriliine või teid. Negatiivse mõju vältimiseks tuleb
tuuleparkide arendamisel järgida seda, et riikliku tähtsusega või maakondliku tähtsusega väärtuslikele
maastikele on uute elektriliinide rajamine lubatud vaid maakaablina. Kohaliku tähtsusega väärtuslikel maastikel
tuleb võimalusel vältida uute õhuliinide rajamist maakonnaplaneeringus tähistatud ilusatesse vaatekohtadesse
ning kaunitelt teelõikudelt avanevatesse vaatekoridoridesse. Vaatekohti ja vaatekoridore tuleb sellisel juhul
täpsustada välitööde käigus. Juhul, kui on vajalik uute teede rajamine väärtuslikele maastikele, siis on oluline
jälgida, et võimalikult palju kasutataks vanu olemasolevaid teid ja sihte.
Alade mitte kattumine ei tähenda, et rajatavad tuulikud ei jääks väärtuslikest maastikest, kaunitest teelõikudest
või vaatekohtadest paistma. Eriplaneeringus otsitakse sobivaid asukohti kuni 290 m kõrgustele
elektrituulikutele, sellise kõrguse juures on elektrituulikud maastikuvaadetes domineerivad suhteliselt
ulatuslikul alal. Tuulikute nähtavust maastikus visualiseerib eriplaneeringu raames koostatud fotomontaažid,
mis on esitatud lisas 4. Eriplaneeringu elluviimisega kaasnevat visuaalset mõju on laiemalt käsitletud eraldi
ptk-s 3.6.4 „Visuaalne mõju“.
3.5.8 Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale
3.5.8.1 Mõjuala kirjeldus
Väärtusliku põllumajandusmaa täpne definitsioon antakse maakonnaplaneeringus ja/või kohaliku omavalituse
üldplaneeringus. Üldiselt võib väärtuslike põllumajandusmaadena mõista põllumajandusmaid, mis on kõrge
boniteediga. Väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kaitse on vajalik toidujulgeoleku kindlustamiseks.
Tänapäeva maailma suure ehitussurve tõttu väheneb pidevalt põllumaade pindala. Põllumaadele ehitiste
kavandamine ei piirdu ainult toidu kasvatamiseks sobiva pinnase hävimisega, sellega võetakse ära ka eeldused
ala uuesti kasutusele võtuks põllumajandusmaana. Järgnevalt antakse ülevaade väärtuslike
põllumajandusmaade käsitlusest Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ ning Viljandi valla haldusterritooriumil
kehtivates üldplaneeringutes ning koostatavas üldplaneeringus.
Maakonnaplaneering
Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ defineeritakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maatulundusmaa
sihtotstarbega haritavat maad, püsirohumaad ja püsikultuuride all olevat maa massiivi, mille suurus on
vähemalt üks hektar ja mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest
boniteedist (mis on maakonnaplaneeringu kohaselt 40 hindepunkti). Viljandi maakonna mulla keskmine
boniteet on 42 hindepunkti.
Koostatav üldplaneering
Koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus on väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratud haritav maa ja
looduslik rohumaa, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa muldade kaalutud
keskmise boniteediga (mis on üldplaneeringu seletuskirja kohaselt 41 hindepunkti) või sellest suurem ning
massiivi suurus on vähemalt kaks hektarit.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
115 / 186
Kehtivad üldplaneeringud
Viljandi valla territooriumil kehtivates üldplaneeringutes on väärtusliku põllumajandusmaa teemat käsitletud
järgmiselt:
Pärsti valla üldplaneeringus on väärtuslikeks põllumaadeks määratud põllumaad üle 45 hindepunkti.
Vältida tuleb ehitustegevust põllumaadele, mille boniteet on suurem kui 45 hindepunkti. Määratud
väärtuslike põllumaade, mille boniteet on üle 47 hindepunkti, maa põhikasutusotstarvet muuta ei ole
lubatud.
Viiratsi valla üldplaneeringus on toodud, et Viiratsi vald on Eesti üks viljakaima ja Viljandimaa viljakaima
mullastikuga vald. Väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda kõrge boniteediga põllumaid, mille puhul
tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastataks.
Saarepeedi valla üldplaneeringus on kirjutatud, et väärtuslike põllumaadena Saarepeedi vallas tuleb
käsitleda 45-49 hindepunktiga põllumaid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku
kasutusse ja et neid ei metsastataks. Tagada tuleb ka olemasolevate maaparandussüsteemide
funktsioneerimine.
Tarvastu valla üldplaneeringus on toodud, et kõrge viljelusväärtusega põllumaad peavad jääma ka
edaspidi põllumajandusliku tootmise käsutusse. Vältida tuleb nende alade metsastamist. Tagada tuleb
olemasolevate maaparandussüsteemide funktsioneerimine.
Kolga-Jaani valla ja Võrtsjärve piirkonna üldplaneeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määratud.
3.5.8.2 Mõju hinnang ja järeldused
Tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne tervikliku põllumassiivi hävimine. Hävineb vaid see osa, mis jääb
uute ehitiste (teed, tuuliku vundament, alajaam) alla. Tänapäevaseid suuri tuulikuid paigutatakse teineteisest
vähemalt ca 500 m kaugusele, kuid sageli ka enam kui 800 m kaugusele, seega on tuulikuid ja taristut
ümbritseval väärtuslikul põllumajandusmaal võimalik jätkata põllumajanduslikku tegevust. Tuginedes
eeltoodule ning pidades silmas riiklike taastuvenergia arendamise eesmärke tehakse ettepanek täiendada
kõikide kehtivate üldplaneeringute väärtuslike põllumajandusmaade tingimusi selliselt, et tuuleenergeetika
arendustegevus oleks väärtuslikel põllumajandusmaadel lubatud.
Kuna praktiliselt kõik eriplaneeringu potentsiaalselt sobivad tuulepargialad jäävad enamasti tervenisti
metsmaale, siis on alade kattuvus väärtuslike põllumajandusmaadega väike, mistõttu on ka alade
väljaarendamisega kaasnev eespool kirjeldatud mõjud väärtuslikele põllumajandusmaadele Viljandi vallas
väikese ulatusega.
Detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb võimalusel tuulikute paigutusel arvestada väärtuslike
põllumajandusmaade massiividega ning nende terviklikkusega. Ehitustegevuse toimumisel väärtuslikul
põllumajandusmaal tuleb maaomaniku soovil ja nõusolekul mulla edaspidise kasutamise võimaldamiseks
põllumaalt välja kaevatud mulla viljakas kiht laotada ehitustegevuse kõrval olevale põllumaale.
Koostatava üldplaneeringu väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse- ja kaitsetingimuste analüüs:
Põllumajandusmaa massiivi maakasutuse juhtotstarvet on väärtuslikul põllumajandusmaal lubatud
muuta ainult peale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist, kui kavandatava tegevuse
realiseerimiseks vähemväärtuslikel maadel alternatiivid puuduvad.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
116 / 186
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu
tingimust selliselt, et väärtuslikul põllumajandusmaal oleks lubatud ehitustegevus kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu alusel. Asukoha eelvaliku tegemisel on kohustus kaaluda mitut võimalikku asukohta, seega on
tagatud erinevate alternatiivsete asukohtade kaalumine.
Väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille kaalutud keskmine boniteet on 48 hindepunkti või
rohkem, ei ole lubatud kõrvalotstarbed, mille korral järjepidev maa juhtotstarbekohane kasutamise
võimalus kaob. Sellist massiivi võib erandina vähendada muul otstarbel kasutuselevõtuks sellega
vahetult piirneva hoonestuse laiendamisel ja teenindamiseks või selle hoonestuse juurde eraldi
katastriüksuse moodustamisel arvestades selgeid ja lihtsaid looduslikke piire maakorralduslikult
põhjendatud ulatuses.
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada
üldplaneeringut, et tuulikute rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale oleks lubatud. Tuulikute rajamisel
maatulundusmaale, kus asub rohumaa või haritava põllumaa, ei kao seal ära võimalus jätkata
põllumajanduslikku tegevust.
Väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, mille kaalutud keskmine boniteet on 41 – 47 hindepunkti on
lubatud kõrvaotstarbed kuni 10% ulatuses selle massiivi pindalast.
Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringu
tingimust selliselt, et erandina ei tule kõrvalotstarbe osakaalu järgida tuuleenergeetika arendamisel.
3.5.9 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile
3.5.9.1 Pinnavesi
Eriplaneeringu potentsiaalselt sobivatele aladele jäävad ja nendega piirnevad veekogud on välja toodud tabelis
15.
Veekogude veekvaliteedi, kuid ka veerežiimi säilitamisel omab tähtsust kalda kaitse. Kalda kaitse eesmärgil on
veeseadusega kehtestatud veekogudele veekaitsevöönd ning looduskaitseseadusega piirangu- ja
ehituskeeluvöönd. Veekogu veekaitsevöönd on moodustatud kalda või ranna erosiooni ja hajuheite
vältimiseks. Veekaitsevööndi ulatuseks on järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja
maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel 10 m, välja arvatud
peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla 10 km2,
millel on veekaitsevööndi ulatuseks 1 m. Veekaitsevööndis on veekogu veekvaliteedi kaitseks üldjuhul
ehitamine keelatud. Piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel on aluseks veekogu pindala (järved,
tehisjärved, veehoidla), vooluveekogudel (jõed, maaparandussüsteemi eesvoolud) valgala suurus. Erisusena
laieneb järve või jõe kaldal ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini, kui tegemist on metsamaaga (LKS § 38 lg
2).
Tuuleparkide lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et veekogude veerežiimi ja -kvaliteedi kaitseks on
ehituskeeluvööndisse ehitamine üldjuhul keelatud, välja arvatud erandjuhtudel. Vastavalt
looduskaitseseadusele ei laiene kalda ehituskeeld maakaabelliinile ega KOV eriplaneeringuga kavandatud
tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele ning maaparandussüsteemi eesvoolu puhul, mis ei kattu
loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale. Oluline on teada, et kehtiv
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
117 / 186
looduskaitseseadus võimaldab kalda ehituskeeluvööndit vähendada kehtestatud kohaliku omavalitsuse
tuuleparki kavandava eriplaneeringuga.
Veekogu kalda piiranguvööndis (LKS § 37) ehitamisele piiranguid ei seata. Kalda piiranguvööndisse jäävate
metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis
tuleb arvestada, et lageraielangi pindala ei tohi olla suurem kui kaks hektarit. Kalda piiranguvööndis valik- ja
turberaie tegemisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Looduskaitseseaduse
§ 38 lõike 2 kohaselt ulatub järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses
ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.
Ehitusaegseks riskiks veekogude lähedusse ehitamisel on eeskätt pinnasetööde käigus pinnase sattumine
veekogusse ja seega veekvaliteedi mõjutamine hajureostusest tekkiva heljumi kaudu, samuti mõjutab
veekvaliteeti mittekorras tehnika kasutamisel või avariiolukordade tagajärjel naftasaaduste võimalik sattumine
veekogudesse. Kuna eriplaneeringuga ei kavandata viia läbi ehitustöid veekeskkonnas, siis ei ole eeldatava
negatiivse mõju ilmnemine veekogudele tõenäoline. Avariiolukordadega seotud risk ei sõltu otseselt asukohast
ja seega ei mõjuta asukoha valikut. Tuulepargiga kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest on ülevaade
antud ptk-s 3.10.3.
Eriplaneeringu alale jäävad mitmed maaparandussüsteemid. Tuulepargi väljaarendamisel on vaja tagada
olemasolevate maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine. Maaeluministri 10.12.2018 määruse nr
64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ põhjal on üle 10 km2 suuruse valgalaga
maaparandussüsteemi eesvoolude (riigieesvoolude) kaitsevöönd mõlemal kaldal 15 m. Alla 10 km² suuruse
valgalaga eesvooludel on kaitsevöönd 12 m. Maaparandussüsteemi eesvoolude kaitsevööndis on kinnisasjade
kasutamine kitsendatud. Kõik tegevused seoses maaparandussüsteemidega tuleb kooskõlastada
Põllumajandus-ja Toiduametiga.
Tabel 15. Eriplaneeringu potentsiaalselt sobivatele aladele jäävad ja nendega piirnevad veekogud
(andmed: EELIS, 23.03.2024).
Ala nr Veekogu koos EELIS-e koodiga
Ala 1 Ärma jõgi VEE1018300, Änilase oja VEE1018400
Ala 3 Raudoja VEE1016900, Vooru oja VEE1015800
Ala 6 Kokkoja (Loime kraav) VEE1017900, Kargesoo kraav VEE1018010
Ala 7A Tammissaare kraav VEE1020002, Jamsu oja (Jamsu peakraav) VEE1019900,
Rabadikukraav VEE1019902, Kasekraav VEE1019901, Adula oja (Piduli oja)
VEE1019800
Ala 7B Oorgu oja (Soosaare peakraav) VEE1020100, Vaheoja VEE1020200, Oiu peakraav
(Oiu oja) VEE1020500
Ala 8 jääb Pingu järve VEE2074100 lähedusse
Ala 10 Soosaare kraav (Käo peakraav) VEE1133200, Käparumbi peakraav VEE1133100
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
118 / 186
Tabel 15 jätk...
Ala nr Veekogu koos EELIS-e koodiga
Ala 11A Kõssa oja VEE1142400.
Ala 12 Ojapera oja VEE1142600.
Märgalad
Eriplaneeringu potentsiaalselt sobivatele aladele ei jää suuri märgalamassiive. Vastavalt EELIS-e andmekihtidele
(seisuga 18.03.2024) Sood_ar ja ELF_inventuurid_ar kattuvad potentsiaalselt sobivad alad vaid väga väiksete
märgaladega.
Tuuliku ja selle teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamine märgalale või selle vahetusse lähedusse eeldab
olenevalt asukohast täiendavate kuivenduskraavide rajamist või olemasolevate kraavide hooldust, mis võib
mõjutada märgala veerežiimi. Kuna tuulikud paigutatakse maastikusse üksteisest suurte vahemaade
kaugustele, siis ei saa rääkida ühtlasest kuivendusmõjust terve tuulepargiala ulatuses vaid kuivendusmõju on
seotud konkreetsete tuulikupargi osadega ja nende püsivuse tagamisega (ennekõike juurdepääsuteedega).
Üldjuhul ei ole märgaladele ja nende vahetusse lähedusse tuulikute ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste
rajamine soovitatav. Soovitatav on eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt
sobivamad tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid. Uute ligipääsuteede rajamise
asemel tuleks eelistada olemasolevate teede kasutamist.
Antud juhul on eriplaneeringu potentsiaalsetele aladele jäävad märgalad nii väikesed, et alade realiseerumisega
kaasnevat võimalikku kuivendusmõju ei saa pidada oluliseks veeringele või märgalade ökosüsteemidele
Viljandi vallas.
3.5.9.2 Põhjavesi
Viljandi valla haldusterritooriumil varieerub esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus ulatuslikult.
Eriplaneeringu potentsiaalsed alad jäävad valdavalt aladele, kus aluspõhja esimene põhjaveekiht on keskmiselt
või suhteliselt kaitstud (Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogiline kaardirakendus, seisuga 09.11.2023).
Võimalik negatiivne mõju põhjaveele on eelkõige seotud avariiolukordadega. Avariiolukorrad on võimalikud
nii tuulepargi ehitus-, kasutus- kui ka sulgemisetapil. Ehitustegevuse ja sulgemise etapil on eelkõige riskiks
kasutavate ehitusmasinate kütuse või muu kemikaali lekked. Kasutusetapis võib suurimaks reostuse riskiallikaks
pidada tuuleturbiini gondlis asuvas käigukastis kasutatavat õli (kokku kuni ca 400 l tuuliku kohta). Gondli
purunemisel või ebaõige õlivahetuse korral võib õli sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette.
Rahvusvahelise praktika põhjal tuulikutel selliseid vigu ei esine, samuti teostatakse õlivahetust spetsialiseeritud
ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt, mistõttu reostuse risk on suure tõenäosusega olematu.
Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja õlireostuse
likvideerimine. Operatiivse info tuuleturbiini seisundist tagavad elektroonilised seire- ja juhtimissüsteemid ning
tuulepargi haldajal peaks samuti olema õnnetusjuhtumite lahendamiseks vastav juhendmaterjal. Ülevaade
kõikidest võimalikest avariiolukordadest tuulepargis on antud eraldi ptk-s 3.10.3.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
119 / 186
Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima
erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil
vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast
olukorda.
Tuuliku vundamendi lahendus sõltub eelkõige vaadeldava asukoha ehitusgeoloogilistest tingimustest.
Pehmemates pinnastes on lisaks tavalisele betoonvundamendile vaja kasutada ka vaiasid. Vaiade arv ja
mõõtmed olenevad samuti pinnase omadustest. Näiteks väga pehme pinnase puhul võivad vaiad ulatuda
umbes kuni 30 m sügavuseni. Üldjuhul on vaiade läbimõõt keskmiselt ca 50 cm. Tuuliku rajamiseks ei ole vajalik
põhjavee püsiv alandamine. Arvestades tuuliku vundamendi tehnilist lahendust ja mõõtmeid, ei mõjuta see
põhjavee liikumist või kvaliteeti. Tuulikute aluste (vundamentide) rajamine vastab oma iseloomult tavapärastele
ehitustöödele.
Tuulikute rajamine ei avalda olulist ega püsivat mõju piirkonna elanike joogiveevarustusele, kuna ei toimu
püsivat põhjaveetaseme alandamist ega kvaliteedi muutmist. Samuti paigutatakse tuulikud hajaasustusse
eluhoonetest eemale ehk eelduslikult eemale ka kõikidest joogi- ja tarbevee allikatest.
Tuuleparkide väljaehitamisel tuleb lähtuda veeseadusest, mille alusel on erinevate põhjaveekihtide segunemise
tekitamine keelatud. Põhjaveekihtide segunemist on võimalik vältida ehituslike võtetega.
3.6 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE
3.6.1 Müra
Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja
olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel –
võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada
kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid.
Müra kandumine ohustatava objektini sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust
stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast,
eelkõige aluspinna iseloomust – pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu müra analüüsi teostas Lemma OÜ. Terviklik aruanne Viljandi valla
tuuleenergeetika eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüsist on esitatud lisas 3.
3.6.1.1 Ehitustegevuse müra
Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva
müraga. Arvestades, et kõik potentsiaalselt sobilikud alad paiknevad vähemalt 1 km kaugusel lähimast elamust,
siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline.
Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva
müraga. Üldehitustegevus hõlmab taimestiku raadamise, teede ehituse ning vundamentide ja turbiinide
püstitamisega seotud tegevusi. Need tegevused hõlmavad tõenäoliselt ekskavaatorite, betoonisegistite ja
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
120 / 186
pumpade, kraanade ja veoautode kasutamist koos tabelis 16 prognoositud helitasemetega (Sound Level
Impact Assessment Study, 2021).
Tabel 16. Ehitustegevuse müratase.
Müra tekitav tegevus Maksimaalne müratase (dB(A))
Ekskavaator / kaeveseade 78-81
Betoonisegisti 79
Betoonipump 81
Kraana 81
Kallur/ veoauto 75-76
Keskkonda, kus tuuleparkide ehitamine potentsiaalselt toimub, peetakse akustiliselt "pehme" heli neelav
pinnaks. Pehme pinnas ja topograafia hõlbustavad müra summutamist lühematel vahemaadel. Tabelis 17 on
ära toodud Washington State Department of Transportation (lühend WSDoT) (2017) juhiste järgi
kindlaksmääratud müratasemed, mida eeldatavasti täheldatakse ehitusplatsist erinevatel kaugustel. Uuring
WSDoT (2017) näitas, et 86 dB[A] on kombineeritud ehitustegevuse kõrgeim eeldatav helitase.
Üle 70 dB[A] taset võib pidada mõne inimese jaoks häirivaks. Nagu on näidatud tabelis 17, on ehitusplatsist 60
m kaugusel müratase ligikaudu 70 dB[A], mis sarnaneb kiirusega 100 km/h sõitva auto müratasemega ja täpselt
võimaliku häirimise lävel.
Tabel 17. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.
Vahekaugus meetrides Ehitustegevuse müratase ̴ (dB(A))
15 86
30 78
60 70
120 63
244 56
489 49
975 41
Arvestades ehitusalade kaugust elamualadest ei ole oodata tuulepargi rajamisega kaasnevana ehitusmüra
tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele olulisi häiringuid. Samuti on näidatud tabelis 17, et
ehitusplatsist lähtuv müratase ~40 dB[A] ulatub kuni 1 km kaugusele ehitusobjektist.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
121 / 186
Ehitustegevuse käigus ei eeldata, et kõik seadmed töötaksid samal ajal. Kuigi ehitustegevuse ajal kõrgendatud
müratase on vältimatu, ei ole müratasemed lähedalasuvates eluruumides eeldatavasti märkimisväärsed, kuna
ehitusalad jäävad müratundlikest aladest eemale.
3.6.1.2 Käitamisaegne müra
Peamine tuulikute müra teke on seonduv nende töötamisega. Tuulikute heliallikaid võib jagada kaheks:
tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;
rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.
Tuulepargi käitamisaegse müra mõju hindamisel arvestatakse nii mehaanilist kui aerodünaamilist heli.
Kaasaegsetel tuulikutel on suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on
erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka
aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte
tehniliste seadmetega, siis müraheide tuulikute töötamisel esineb. Tuulikute töötamisega kaasneva müra puhul
on inimesele kuuldav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik aerodünaamiline (ning sageli ka
rütmiline) heli. Teiste müraallikate osatähtsus (tuuliku mehaanilised osad jms) on väike.
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4
alusel kehtestatud määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“.
Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71
tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni
hoonestamata uus müratundlik ala.
Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille
ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade
juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.
Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri
määrusest nr 71. Tuulikute müra liigitub tööstusmüraks. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–
7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal 45 dB(A), sihtväärtus on
päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A). Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud nn A-
korrigeeritud tasemetena st, et müra tase dB(A) on akustiliselt kaalutud võtmaks arvesse, et inimkõrv ei ole
võrdselt kõigi sageduste puhul tundlik. A-sageduskorrektsiooni rakendatakse helitasemele, et võtta arvesse
inimkõrva tajutavat suhtelist helitugevust, kuna kõrv on madalate helisageduste suhtes vähem tundlik.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
122 / 186
Keskkonnaministeerium on oma seisukohtades7 andnud suunise lähtuda tuuleparkide planeeringutes
piirväärtustest. Samas esineb ebaselgus piir- ja sihtväärtuse nõuete rakendamise osas8. Kuna tuulikud töötavad
ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki,
siis on tugevalt soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB(A)) tagamine.
Ka Riigikohus on leidnud9, et vaatamata sellele, et AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim
lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel, ei tähenda see, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus
kaalumisel asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi
põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid
leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb
järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on
kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.
Eestis kehtivad müra normtasemed arvestavad Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi. Maailma
Terviseorganisatsioon soovitab tuulikute puhul järgida normtaset Lden < 45 dB10. Lden on keskmine helirõhutase,
mis arvestab kõigi aastas esinevate päevade, õhtute ja ööde keskmist.
Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kl 7–23) ja öise (kl 23–7) ajaperioodi keskmisena.
Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse aga konservatiivselt, et müra esineb kogu ajaperioodil
ühetaoliselt maksimaalse tasemega.
Kui tuuliku töötamisega kaasneb tonaalne müra (ehk mingis spetsiifilises sagedusvahemikus esinev
helirõhutase, mis on oluliselt suurem kui eelmises ja järgmises sagedusvahemikus esinev tase), mis on
vastuvõtjale kuuldav ning selgesti eristatav, rakendatakse helirõhutasemele parandust +5 dB, kuna selgelt
eristuv ning domineeriv toon võib olla häirivam kui laiaspektriline ehk erineva sagedusega toonist koosnev
müra. Kaasaegsete tuulikute puhul ei ole teada, et need tekitaksid tonaalselt müra ning müra hindamisel ning
normtasemetega võrdlemisel ei ole rakendatud tonaalsusest tulenevat parandust.
Tuulikute töötamisel tekkiv aerodünaamiline heli, mida inimene kuuleb, on osaliselt tsüklilise (rütmilise)
iseloomuga, näiteks tuuliku labade tornist möödumise sagedusega (umbes üks kord sekundis). Selline tsükliline
või rütmiline müra võib teoreetiliselt põhjustada suuremat häirimist kui sama tugevusega pidev müra. Kuid
Eestis, nagu ka paljude teiste riikide praktikas, ei ole praeguseks kehtestatud rangemaid nõudeid või
korrigeerivaid tegureid, mis arvestaksid müra tsüklilisust ja sellega seotud võimalikku suuremat häiringut.
Seetõttu lähtutakse tuulikute puhul käesolevas töös tööstusmüra normtasemetest, mis on juba oluliselt
rangemad kui liiklusmüra normid.
Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava
mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav
7 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne
2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat,
rakenduvad sihtväärtused“.
8 Õiguskantsleri kiri 21.04.2023 nr 7-4/230171/2302191.
9 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28
10 Compendium of WHO and other UN guidance on health and environment, 2024 update:
https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/378095/9789240095380-eng.pdf?sequence=1
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
123 / 186
müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning
see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti
inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide töötamisaegse müra häirivuse lävendina (häiringutasemena) on
erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB (Schmidt et al, 2014). Aga nagu juba öeldud, siis
inimeste tundlikkus tuulikute müra häirivuse osas on erinev.
Tuulikute müra puhul on leitud erinevate keskkonnamüra allikatega seotud häiringute uuringutes, et tuulikute
müra tajutakse häiringuna suhteliselt madala mürataseme juures (nt vahemikus 30-40 dB). Tuulikute müra
peetakse sealjuures häirivamaks kui liiklusmüra (Radun et al, 2022; Pedersen, 2007). Samas tervisemõjude
seisukohast laiapõhjalised uuringud tuulikute müra puhul otsest seost krooniliste haigustega vms
tervisemõjudega ei ole tuvastanud (eeldusel, et tuuliku müratase elamu juures vastab kehtivatele
normtasemetele). Peamine mõju võib esineda häiringu näol (van Kamp et al, 2021).
Siseruumide müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“, mille kohaselt eluhoonete elu- ja magamisruumides on tööstusaladelt (sh
tuulepargi aladelt) lähtuva müra puhul päevasel ajal lubatud 30 dB, öisel ajal 25 dB. Antud nõue kehtib suletud
akende korral siseruumis. Üldiselt kehtib põhimõte, et kui välisterritooriumil on tagatud müra normtase (eeskätt
kui on tagatud sihtväärtus), siis ei ole tavapärase heliisolatsiooniga hoonete puhul oodata siseruumi müra
normtasemete ületamist. Siseruumi müra normtasemete hindamine on asjakohane eeskätt juhul, kui hoone
välisterritooriumil on oodata kõrgeid (üle piirväärtuse) ulatuvaid müratasemeid.
3.6.1.2.1 Müra arvutuslikul hindamisel kasutatud metoodika
Tuulikute müra hinnatakse nende kavandamisel arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara
WindPRO 4.0. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit EVS-ISO 9613-2:2006. : “Acoustics – Abatement
of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation“ mis on Euroopa Liidu soovituslik
tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja
kontrollimisega). Nimetatud standard on tuulikuparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu
maailma praktikas.
Käesoleva EP KSH raames müraolukorra kirjeldamiseks (modelleerimiseks) (vt lisa 3) anti müra hinnang
ebasoodsates tingimustes - müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste
andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni
7–8 m/s11. Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama tuulikute müra. WindPRO
arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati n-ö kõige
halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorrale, mille korral müratasemed olid suurimad (programmis
kasutati selleks automaatset seadistust „Highest noise value“).
Müra modelleerimine teostati 4 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori kõrgus, mida Eesti praktikas
kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel on 2 m, kuid tuulikute puhul soovitab Kliimaministeerium
11 Järeldus tehtud WindPro elektrituulikute infot koondava andmebaasi põhjal.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
124 / 186
rakendada konservatiivsemat kõrgust 4 m12). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 25 m. Meteoroloogilise
koefitsiendi väärtuseks määrati 1.
Müralevi modelleerimisel arvestatakse heli neelduvust või peegelduvust maapinnal. Maapinna heli neelavuse
omadused on määratud skaalal 0 (akustiliselt "kõva" heli peegeldav pinnas: maantee, veekogud, betoon) kuni
1 (akustiliselt "pehme" heli neelav pinnas: põllud, põõsad, heinamaa, lumine pind). Antud juhul kasutati müra
modelleerimisele heli neelavustegurit 0,4 vastavalt Kliimaministeeriumi poolt esitatud 2024 suvel esitatud
soovitustele13.
Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa-ameti kõrgusandmete alusel (25 m võrguga), tingimustena kasutati
WindPRO standardseadistust (temperatuur 10 0C ja 70% õhuniiskus).
Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu hooned ja metsaalad.
Juhul, kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, on tegelikkuses avalduvad
müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud. Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad
müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest
tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra, siis on õigustatud
tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.
Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq
arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Lisaks müra leviku kaartidele arvutati välja müratase
müratundlikel aladel, milleks määrati võimalikud mõjualasse jäävad elu- või ühiskondlikud hooned.
Müratundlikuks objektiks määrati ETAK andmete alusel paiknevad eluhoonete keskpunktid. Mürakaardid ja
mürataseme arvutused on tervikmahus esitatud uuringu aruandes (lisa 3).
Müra modelleerimise sisendina kasutati tuulikumudelit Vestas V172-7,2MW. Mudeli parameetreid suurendati,
võttes tuuliku rootori diameetriks 180 m ja torni kõrguseks 200 m ning tuuliku emiteeritavaks müratasemeks
määrati 108 dB(A). Tootja andmetel on tuuliku Vestas V172 emiteeritav müratase kuni 106.9dB(A). Kuna
eriplaneering koostatakse tulevikku vaatavana ja lubatud on olemasolevatest suuremate parameetritega
tuulikud, siis on müra modelleeringutes kasutatud kõrgemat 108,0 dB(A) mürataset hindamaks maksimaalselt
halba olukorda.
Koostöös huvitatud isikutega prognoositi potentsiaalsetel sobilikel aladel võimalik maksimaalne tuulikute arv
ja paiknemine, et viia läbi müra modelleerimine. Maksimaalsed tuulikute arvud on toodud iga ala kohta eraldi
tabelis 18. Tabeli lugemisel on oluline teadvustada, et alad 11A, 11B, ja 11C arendatakse välja ühe tuulepargina.
12 Mürakaardi arvutuskõrgus 4 m tuleneb Kliimaministeeriumi juhendist „Müraga arvestamine tuuliku planeerimisel.
Juhendit on täiendatud kevad-suvel 2024. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-
maavarad/valisohk/mura
13 Müraga arvestamine tuuliku planeerimisel. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-
maavarad/valisohk/mura
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
125 / 186
Tabel 18. Lubatud maksimaalne tuulikute arv eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikel aladel.
Ala nr 1 3 6 7A 7B 8 10 11A 11B 11C
alt 1
11C
alt 2
12
Maksimaalne
tuulikute arv
19 22 14 11 17 5 8 3 1 6 5 4
3.6.1.2.2 Müra hindamise tulemused
Müra modelleerimise esialgsed tulemused näitasid, et tööstusmüra piirväärtust 108 dB(A) müratasemega
tuulikute kasutamisel üldiselt elamute juures ei ületata. Müra sihtväärtuse ületamise võimalus tekib aga kokku
43 elamualal. Lisas 3 esitatud müra uuringu aruandes on tabelis 6 näidatud elamualade kaupa tekkivad
müratasemed. Üldjuhul on tugevalt soovitatav tagada, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse müratundlikeil
aladel müra öist sihtväärtust. Tööstusmüra öise piirväärtuse ületamine elamualadel ka omaniku nõusolekul
lubatav ei ole, sest välistada ei saaks ebasoodsat tervisemõju.
Kuna tuuleparkide rajamisel soovitakse vältida ka oluliste häiringute teket, siis võeti eesmärgiks tagada müra
öine sihtväärus kõigil elamualadel. Selle saavutamiseks:
Ala 1 puhul vähendati vähendati tuulikute helirõhutaset 106 dB(A)-ni. Soovitav on ühtlasi ka ala
teravatipulised väljaulatuvad osad asukohavaliku alast välja jätta (skeem 45).
Ala 3 puhul vähendati tuulikute arvu 1 võrra (alal 21 tuulikut seega) ning vähendati tuulikute
helirõhutaset 106 dB(A)-ni. Soovitav on ala teravatipulised väljaulatuvad osad asukohavaliku alast välja
jätta (skeem 45).
Ala 6 puhul vähendati tuulikute helirõhutaset 106 dB(A)-ni.
Ala 7 A puhul vähendati tuulikute arvu 2 võrra (alal 9 tuulikut seega) ning vähendati tuulikute
helirõhutaset 106 dB(A)-ni.
Ala 7B puhul vähendati tuulikute arvu 1 võrra (alal 16 tuulikut seega) ning vähendati tuulikute
helirõhutaset 106 dB(A)-ni.
Ala 8 puhul 5 tuuliku rajamisel tuulikute arvu või helirõhutaseme vähendamise vajadus puudub,
elamualadel müra sihtväärtust ei ületata.
Ala 10 vähendati tuulikute helirõhutaset 106 dB(A)-ni arvestades ka antud alaga külgnevaid Põhja-
Sakala eriplaneeringuga kavandatavaid tuulikuid.
Alal 11 (alternatiiv 1) vähendati tuulikute helirõhutaset 107 dB(A)-ni. Alal 11, kui rakendub alternatiiv
2, tuleb vähendada tuulikute helirõhutaset 106 dB(A)-ni ning vähendada tuulikute arvu ühe võrra
(kokku 5 tuulikut alal).
Ala 12 puhul 4 tuuliku rajamisel tuulikute arvu või helirõhutaseme vähendamise vajadus puudub,
elamualadel müra sihtväärtust ei ületata.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
126 / 186
Skeem 45. EP I etapi potentsiaalsete alade nr 1 ja 3 väljaulatuvad osad, mida soovitatakse välja jätta.
Eelnevalt kirjeldatud meetmeid rakendades müra sihtväärtusi elamualadel ei ületata. Müra modelleerimise
tulemused on esitatud skeemidel 46-51. EP I etapi potentsiaalse ala nr 10 müra modelleerimisel on arvestatud
võimalikku koosmõju Põhja-Sakala Vallavolikogu 22.02.2023 otsusega nr 119 algatatud Põhja-Sakala valla
tuulepargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. Seisuga 15.03.2024 on eriplaneering jõudnud programmi
avalikustamise etappi. Vastavalt programmile piirneb Põhja-Sakala valla eriplaneeringu potentsiaalne
tuulepargiala Viljandi valda jääva potentsiaalse alaga nr 10. Sisuliselt on tegemist ühe tuulepargiga, mis jääb
kahte erinevasse valda. Eriplaneeringute koosmõjus ei ületata müratundlikeil aladel müra öist sihtväärtust (40
dB(A)), kui kasutada 106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikuid.
Oluline on eraldi vaadelda Saare (kü tunnus: 62903:002:0840) ja Tisleri (kü tunnus: 89801:001:0130)
katastriüksuseid. Tisleri katastriüksuse puhul ei ole eriplaneeringu I etapi potentsiaalsete alade väljakujunemisel
arvestatud 1 km puhvrit vaid 350 meetrist puhvrit (vt ptk 1.1 „Asukoha alternatiivide kujunemine“). Kinnistu
maaomanik on esitanud kirjaliku nõusoleku puhvri vähendamise kohta, tingimusel, et tuulikute rajamisel on
tagatud elamumaale kehtiv müra piirväärtus (vt menetlusdokumendid 7). Müra modelleerimise tulemused
näitavad, et müra piirväärtus (45 dB) on tagatud Tisleri kinnistust ca 130 m kaugusel.
Saare katastriüksus kuulub Metsamaahalduse AS-le ning hetkel käsitletakse KSH aruandes kahte alternatiivi:
• Alternatiiv 1: Saare kinnistu kuulub eriplaneeringu potentsiaalse ala nr 11C koosseisu.
Metsamaahalduse AS kirjaliku ettepaneku alusel ei ole Saare katastriüksusele välistavat puhvrit
rakendatud. Selleks, et eriplaneeringu potentsiaalne ala nr 11C oleks võimalik ellu viia planeeritud
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
127 / 186
ulatuses, on vajalik, et kehtivas Pärsti valla üldplaneeringu lahenduses eemaldataks Saare
katastriüksusele määratud elamumaa maakasutuse juhtotstarve ja muudetakse hoone kasutamise
otstarvet ehitisregistris (elamu otstarve ei ole lubatud) või hoone lammutatakse.
• Alternatiiv 2: Saare katastriüksusel eluhoone säilib ja seal peab olema tagatud müra piirväärtus
(kokkuleppel maaomanikuga) sarnaselt Tisleri katastriüksusele. Kinnistu maaomanik esitab alternatiivi
valiku järgselt kirjaliku nõusoleku puhvri vähendamise kohta tingimusel, et tuulikute rajamisel on
tagatud elamumaale kehtiv müra piirväärtus.
Eelistatud alternatiiv valitakse hiljemalt projekteerimistingimuste taotlemisel. Seni käsitletakse KSH aruandes
mõlemat varianti (skeem 50 ja 51).
Skeem 46. Mürakaart 4 m kõrgusel 106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul aladel 1 ja 3.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
128 / 186
Skeem 47. Mürakaart 4 m kõrgusel 106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul alal 6.
Skeem 48. Mürakaart 4 m kõrgusel aladel 7A ja 7B 106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul
ning alal 8 108 dB(A) helivõimsusega tuulikute puhul.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
129 / 186
Skeem 49. Ala 10 ja Põhja-Sakala valla EP Unakvere tuulepargiala koosmõju mürakaart 4 m kõrgusel
106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul.
Skeem 50. Ala 12 108 dB(A) ja ala 11A-C 107 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute mürakaart 4 m kõrgusel
(ala 11C arvestab Saare katastriüksuse arendamisega vastavalt alternatiivile 1).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
130 / 186
Skeem 51. Ala 12 108 dB(A) ja ala 11A-C 106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute mürakaart 4 m kõrgusel (ala
11C arvestab Saare katastriüksuse arendamisega vastavalt alternatiivile 2).
Mürahinnangut tuleb korrata detailse lahenduse KSH käigus arvestades tuulikute reaalset paigutust ja vastava
ajahetke parimat teadmist tuulikute müraleviku hindamises. Järgida tuleb käesolevas hinnangus esitatud
maksimaalset lubatavat tuulikute helirõhutaset ja asjakohasel juhul arvestada tuuleparkide omavahelist
koosmõju. Juhul kui ilmneb, et mõne tuulikupositsiooni rajamisest loobutakse (ehk kavandatakse hinnatust
vähem tuulikuid), siis võib kaaluda kõrgema helirõhutasemega tuulikute kavandamist, kuid mürahinnanguga
näidatakse müra sihtväärtuse täitmine elamualadel.
Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb tuulikute valikult
eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade
hammastatud servad vms). Kasutada tuleb uusi töökorras tuulikuid.
Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku tootja poolseid
tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud
müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel
teineteisele lähemale, kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui
garanteeritud müratase.
Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri
16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid.
Mürarikkaid ehitustöid tuleb vältida öisel perioodil.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
131 / 186
Koostatav üldplaneering
Koostatava ÜP kohaselt jääb alale nr 3 kaks perspektiivset14 elamu maa-ala (Murro katastriüksusele
(79704:001:0030) ja Puusepa katastriüksusele (89901:001:0392)). Samuti on perspektiivsed elamu maa-alad
kavandatud ala 7B lähedusse (Süteoja katastriüksusele, kü tunnus: 32801:003:0170) selliselt, et alade
realiseerimisel ei ole vaadeldaval elamu maa-ala müra sihtväärtus tagatud. Koostatava ÜP maakasutuse
lahendust seoses tuuleparkide eriplaneeringuga on täpsemalt analüüsitud ja käsitletud ptk-s 3.7.1, kus tehakse
ettepanek muuta koostatava Viljandi valla ÜP-d järgmiselt: eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese
etapi aruandes tehakse ettepanek muuta koostatava üldplaneeringu lahendust selliselt, et väikeelamumaa
maakasutuse juhtotstarvet hajaasustuses ei näidata (nt nagu 24.03.2022 kehtestatud Põhja-Sakala valla
üldplaneeringus) või eemaldada väikeelamumaa maakasutuse juhotstarve kõikidelt eriplaneeringu
potentsiaalsetelt aladelt ja nende 1 km raadiusest, et vältida hilisemaid konflikte eriplaneeringu ja
üldplaneeringu vahel. Juhul, kui koostatavasse ÜP-sse ettepaneku põhjal muudatust sisse ei viida, siis ei ole
müra sihtväärtus tagatud ala nr 3 puhul kahel perspektiivsel elamualal ning ala 7B puhul ühel perspektiivsel
elamualal.
3.6.1.2.3 Halvima stsenaariumi analüüs
EP I etapi potentsiaalsete alade nr 1, 11A-C ja 12 puhul on olemas potentsiaal loobuda detailse lahenduse ja
KSH II etapi koostamisest ning liikuda edasi projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega edasi
liikumise üheks eelduseks on EP asukoha eelvaliku etapis tuulepargi põhimõttelise lahenduse paika panemine.
Tuulepargi põhimõttelise lahenduse paika panemine eeldab tuuliku põhimõttelise asukoha ja tuuliku asukoha
täpsustusruumi määramist (ehk teisisõnu on vaja anda sisend, kui palju võib tuuliku asukohta täpsustada
ehitusprojekti koostamisel). Kui projekteerimistingimustega edasi liikumisel on soov jätta tuulikute asukoha
täpsustusruumiks terve eelvalikuala on vajalik läbi viia n-ö halvima stsenaariumi analüüs. Halvima stsenaariumi
analüüs põhineb tuulikute paigutamisel eelvalikuala piires elamute suhtes võimalikult ebasoodsas asendis, et
tõestada ära, et ka sellisel juhul on öine müra sihtväärtus (40 dB) elamualadel tagatud. Vastasel juhul ei saa
eriplaneeringu lahenduses jätta tuuliku asukoha täpsustusruumiks kogu eelvalikuala.
Ala nr 12
EP I etapi potentsiaalse ala nr 12 halvima stsenaariumi müra modelleerimise tulemused näitasid, et tuulikute
paigutamisel elamute suhtes kõige ebasoodsamas asendis on 108 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul,
kõikidel elamualadel müra sihtväärtus tagatud (skeem 52). Ala nr 12 väiksuse tõttu ei erine halvima stsenaariumi
tuulikute positsioonid oluliselt esialgsetest tuulikute positsioonidest, mis müra modlleerimisel aluseks võeti (vt
ptk 3.6.1.2.2). Tuulikute positisoneerimisel arvestati, et tuulikute labad peavad jääma eelvalikuala sisse ning et
tuulikute omavaheline kaugus oleks minimaalselt ligikaudu 500 m. Kuna ala nr 12 läbib kõrgepingeliin, siis
arvestati samuti sellega, et vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel
peab olema tuuliku masti kahekordne kõrgus, milleks arvestati antud juhul 400 m (vastavalt eeltoodule võeti
tuuliku rootori diameetriks 180 m ja torni kõrguseks 200 m).
14 Perspektiivne ehk välja arendamata.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
132 / 186
Skeem 52. Ala nr 12 halvima stsenaariumi müra analüüsi tulemus.
Alad nr 11A-C
EP I etapi potentsiaalsete alade nr 11A-C (alternatiivi 1 korral) halvima stsenaariumi müra modelleerimise
tulemused näitasid, et tuulikute paigutamisel elamute suhtes kõige ebasoodsamas asendis on 107 dB(A)
helivõimsustasemega tuulikute puhul, kõikidel elamualadel müra sihtväärtus tagatud (skeem 53). Juuriku
katastriüksusel (tunnus: 62902:002:0060) asuval elamualal on 107 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul
müratase 39,5 dB(A). Alade väiksuse tõttu ei erine halvima stsenaariumi tuulikute positsioonid oluliselt
esialgsetest tuulikute positsioonidest, mis müra modlleerimisel aluseks võeti (vt ptk 3.6.1.2.2).
Rakendades potentsiaalsete alade nr 11A-C Saare kinnistu suhtes alternatiivi 2 (skeem 53), on Saare elamuga
hõlmatud maatulundusmaa õuealal tagatud müra piirväärtus ja teistel lähiala elamualadel (õuelaadel) müra
sihtväärtust tuulikute paigutamisel elamute suhtes kõige ebasoodsamas asendis tuulikute maksimaalse
helivõimsustaseme 106 dB (A) korral.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
133 / 186
Skeem 53. Ala nr 11-C Saare kinnistu suhtes alternatiivi 1 korral halvima stsenaariumi müra analüüsi tulemus
107 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul.
Skeem 54. Ala nr 11-C Saare kinnistu suhtes alternatiivi 2 korral halvima stsenaariumi müra analüüsi tulemus
106 dB(A) helivõimsustasemega tuulikute puhul.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
134 / 186
Ala nr 1
Kuna EP I etapi potentsiaalne ala nr 1 on pindalaliselt võrdlemisi suur (ala võimaldab tuulikuid paigutada
elamute suhtes ebasoodas asetuses mitmel eri moel) ning ala lähiümbruses paiknevad elamualad ümberringi
teostati halvima stsenaariumi analüüs selliselt, et tuulikud koondati kas ala ida- või lääneossa (skeemid 55 ja
56). Tuulikute paigutamisel arvestati, et tuulikute omavaheline kaugus oleks Eestis valdava tuule suunas ehk
edala suunas minimaalselt ca 650 m ning muudes suundades minimaalselt ca 500 m. Samuti arvestati sellega,
et ala põhjapoolsele väljaulatuvale alale tuulikuid ei paigutata (ptk-s 3.6.1.2.2 skeemil 44 on soovitatud antud
ala välja lõigata).
Skeem 55. Ala nr 1 halvima stsenaariumi müra analüüsi tulemus tuulikute paigutamisel ala idaossa.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
135 / 186
Skeem 56. Ala nr 1 halvima stsenaariumi müra analüüsi tulemus tuulikute paigutamisel ala lääneossa.
Ala nr 1 halvima stsenaariumi müra hindamisel leiti, et teatud tuulikute paigutuse korral (kui tuulikud on
koondatud kas ala ida- või lääneossa) esineb võimalus müra sihtväärtuse ületamiseks ka 106 dB(A)
helivõimsustasemega tuulikute puhul. Selliste olukordade vältimiseks määrati antud ala puhul tuulikute
maksimaalsed arvud sektorite kaupa (skeem 57). See väldib võimaluse tuulikuid koondada elamute suhtes
ebasoodsalt.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
136 / 186
Skeem 57. Ala nr 1 sektoriteks jaotamine ja sektorites tuuliku maksimaalse arvu määramine.
Alade puhul, mille puhul planeeringut jätkatakse projekteerimistingimustega tuleb ehitusloa taotluse juurde
esitada müraleviku hinnang arvestades tuulikute reaalset paigutust ja vastava ajahetke parimat teadmist
tuulikute müraleviku hindamises. Järgida tuleb käesolevas peatükis esitatud maksimaalset lubatavat tuulikute
helirõhutaset ja asjakohasel juhul arvestada tuuleparkide omavahelist koosmõju. Juhul kui ilmneb, et mõne
tuulikupositsiooni rajamisest loobutakse (ehk kavandatakse hinnatust vähem tuulikuid), siis võib kaaluda
kõrgema helirõhutasemega tuulikute kavandamist, kuid mürahinnanguga näidatakse müra sihtväärtuse
täitmine elamualadel vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Ala nr 1 puhul tuleb arvestada
sektorites määratud tuulikute maksimaalse arvuga.
3.6.1.3 Madalsageduslik müra
Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus
spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas
ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet
arvestada.
Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus)
kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline
madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.
Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub
müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel, aga sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
137 / 186
osa kiiremini kui madalsageduslik osa (Hansen et al, 2017). Madalsageduslik müra (ja ka laiaspektrilise müra
madalsageduslik komponent) levib kaugemale kui kesk- ja kõrgsageduslik müra, kuna võrreldes kesk- ja
kõrgsagedusliku müraga ei sumbu see nii efektiivselt atmosfääris ja erinevates tõketes. Heli kõrgemad
sagedused neelduvad (sumbuvad) efektiivsemalt erinevates ainetes (sh gaasides ehk ka õhus).
Madalsageduslikku müra summutavad aga peamiselt ainult massiivsed kehad (nt paksud seinad hoonetel) ning
seetõttu on avamaastikus suhteliselt suure vahemaa korral (nt 1 km või rohkem) madalsageduslik müra
mõnevõrra paremini kuuldav ning eristatav kui kesk- või kõrgsageduslik müra (mis on suuremal vahemaal
olulisel määral juba ümbritsevas keskkonnas sumbunud).
Müraallikatest eemaldudes võib tajuda efekti, mille kohaselt ühest ja samast müraallikast lähtuva müra spekter
tundub kuulaja jaoks mõnevõrra madalam (kuna kõrgsageduslik heli komponent sumbub ning hajub
efektiivsemalt). Seetõttu võib ka tuulikust kaugemale liikudes tajuda, et kaugemale kostub pigem madalama
sagedusega müraspekter. Samas tuuliku juures ei ole madalama sagedusega helide osa domineeriv. Sama
nähtus on tunnetatav ka teiste müraallikate puhul – ka nt maanteest eemaldudes tundub kaugemal valdav
madalamatel sagedustel liiklusmüra.
Tuulikute puhul tõstatub sageli teemana ka eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli sagedusvahemikus
ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane samaaegselt käsitleda kahte helisid
iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB). Väljaspool inimese tavapärast
kuulmisläve esineva infraheli mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB).
Infraheli normtasemed on kehtestatud Sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli
helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. Püsiva tasemega infraheli
G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse
helirõhutaseme LpG,eq,T piirväärtus on 85 dB. helirõhutaseme G-korrigeeritud väärtus on helirõhutase, mis on
mõõdetud soovituslikult standardisarja EVS-EN 61672 või muude samaväärsete dokumentide nõuetele
vastavate mõõtevahenditega ning sageduslikult korrigeeritud soovituslikult standardi EVS-ISO 7196 (Acoustics
– Frequency-weighting characteristic for infrasound measurements) või muu samaväärse dokumendi nõuete
kohaselt.
Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli mõjutab inimese
närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus,
kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes
riikides, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult
seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on väga madalal tasemel, mis jääb oluliselt madalamaks
kui lävi, mida seostatakse tervisemõjudega (Swen et al, 2022). Seega infraheli võib tekitada tervisehäireid, kuid
reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk.
Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega.
Tuulikute infraheli puudutavaid teadusuuringuid ja kehtivaid müranorme (sh infraheli osas) on analüüsitud nt
Suurbritannias 2023 aastal, mil Suurbritannia riigi tellimusel toimus väga põhjalik analüüs uuendamaks riiklikke
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
138 / 186
müraalaseid juhendeid maismaa tuuleparkidele. Analüüsi käigus töötati läbi asjakohane teaduskirjandus 15.
Leiti, et mitmed uuringud on uurinud väidetavaid seoseid tervisele kahjulike sümptomite ja tuulikute infraheli
vahel. Kuigi mõned eksperimentaalsed uuringud on seostanud infraheli signaale füsioloogiliste näitajate
muutustega (Salt et al 2010; Weichenberger et al 2017), on need üldiselt põhinenud infraheli signaalidel, mida
ei esine tuulegeneraatorite infraheli osas. Siiani puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et tuulegeneraatorite
infraheliga kokkupuude võiks põhjustada kahjulikke tervisemõjusid heli sagedustel ja tasemetel, mida võib
eeldada olevat tuuleparkide lähedal asuvates müratundlikes kohtades (van Kamp et al 2021).
Teadusuuringutes läbiviidud kontrollitud katsetes, milles osalesid ka osalejad, kes väitsid end olevat tundlikud
tuulikute infraheli suhtes, on tõestatud, et kokkupuude infraheliga, mis vastab tuulikute poolt tekitatavale
tasemele elamupiirkondades, ei ole seotud füsioloogiliste ega psühholoogiliste tervisemõjudega (Tonin et al
2016; Nelson et al 2019; Maijala et al 2021; Krahé et al 2020; Crichton et al 2014). Seevastu kokkupuute ootused
tuulegeneraatorite infraheli suhtes ning positiivsed või negatiivsed sõnumid, mis neid ootusi mõjutavad, võivad
avaldada mõju tervise sümptomite raporteerimisele (Crichton et al 2014).Üks värskemaid ja teadaolevalt seni
kõige põhjalikum madalsagedusliku heli uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise
keeles 2020. aastal (Maijala et al, 2020). Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste
Uuringute Keskus (Maijala, 2020). Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides,
samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute
tekitatava madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud
probleemist, et osad tuulikuparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate
terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega.
Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate
terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim
sümptomitega vastajaid jäi tuulikuparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala
elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%.
Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku
0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus, seda suurem
peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada
üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsageduslik helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad
sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal
olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma.
Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut
madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Testitud inimeste närvisüsteemis ja erinevates
füsioloogilistes näitajates ei tuvastatud mingit reageeringut, kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli.
Samuti tuvastas uuring, et ca 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust n-ö
linnalikuks, st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga
sarnaseks linnatingimustes esinevaga.
15 WSP. 2023. A REVIEW OF NOISE GUIDANCE FOR ONSHORE WIND TURBINES. Department for Business, Energy &
Industrial Strategy. https://www.wsp.com/en-gb/insights/wind-turbine-noise-report
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
139 / 186
Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate
tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla
tuulikute heli amplituudi kõikumine.
Teine antud teemat käsitlev värske ja esinduslik tervisemõju uuring viidi läbi Austraalias. Uuringu eesmärk oli
tuvastada tuuleturbiini sündroomi võimalik esinemine. Uuringu käigus testiti 72 tunni jooksul 10 päevaste
vahedega kolme erinevat müra kokkupuudet unelaboris. Uuringusse olid hõlmatud 37 tervet, kuid
müratundlikku täiskasvantut. Neile lasti infraheli (1,6-20 Hz ~90 dB, simuleeriti tuulikute infraheli signatuuri),
näilist infraheli (samad kõlarid, mis ei genereerinud infraheli) ja liiklusmüra. Uuriti inimeste erinevate
füsioloogiliste ja psühholoogiliste näitajate muutust. Uuringu tulemused ei toetanud ideed, et infraheli
põhjustab tuulegeneraatori sündroomi. Kõrge tasemega, kuid kuulmatu infraheli ei näidanud mõju ühelegi
füsioloogilisele ega psühholoogilisele näitajale, mida uuringus osalenute seas testiti (Marshall et al 2023).
Eelneva alusel võib järeldada, et olukorras, kus välisõhu müra normtasemed on tagatud ei ole oodata ka infaheli
normtasemete ületamist müratundlikel aladel.
Käesoleva tuulepargi eriplaneeringu raames hinnati madalsageduslikku müra levikut arvutuslikult.
Madalsageduslikule mürale on kehtestatud normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.
Normtasemed on määratud määruse lisas „Madalsagedusliku müra hindamine“. Määruse lisas on esitatud
helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides (ehk ainult
siseruumides) ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal. Vastavalt määrusele kasutatakse
madalsagedusliku müra hindamist juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi (siseruumides), kuid mõõdetud
müratase ei ületa siseruumide normtasemeid (LpA,eq,T) või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase
mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab toodud arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse
taotleda müravastaste meetmete rakendamist.
Tabel 19. Madalsagedusliku heli normväärtused eluruumides.
1/3
oktaavriba
kesksagedus,
Hz
10 12.5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Helirõhutase
Lp,eq, dB
95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Eestis puuduvad siseriiklikud suunised, kuidas arvutada tuulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust
ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös on kasutati Soomes rakendatavat
hindamisjuhist ja WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“. Kuna
madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel arvestada ka hoonete
heliisolatsiooni (tabel 20). Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses leitavaid keskmisi väärtusi,
mida kasutatakse soovituslikult Soome madalsageduslike müra hinnangutes.
Madalsagedusliku müra arvutuslikust hinnangust ilmnes, et ühegi piirkonnas paikneva elamuala puhul ei ole
oodata eluruumides kehtiva madalsagedusliku müra soovitatava väärtuse ületamist.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
140 / 186
Tabel 20. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.
Sagedus,
Hz
16 29 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Isolatsioon,
dB
7 8 10 11 12 14 15 17 19 21 21
3.6.2 Vibratsioon
Elektrituulikute töötamisel tekib tuuliku labades ja rootoris vibratsioon. Kõik tuulikud on projekteeritud selliselt,
et vibratsiooni teke ja edasikandumine oleks minimaalne. See on vajalik selleks, et tuulik oleks võimalikult
efektiivne ja vastupidav. Tuulikust tekkiva vibratsiooni edasikandumisel maapinda on määrav roll tuuliku
vundamendil. Tuuliku konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis võttes arvesse
tuuliku perspektiivse asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi ja iseärasusi.
Teadusartiklites kajastatud uuringu tulemused näitavad, et tuulikud ei tekita maapinnas märkimisväärseid
vibratsioone ning et juba tuuliku jalamil on vibratsiooni tasemed väga madalad jäädes allapoole inimese
tajuvusläve (Meunier, 2013; Borowski, 2019; Berg et al, 2017). Samuti on leitud, et hoonetes tekkiv vibratsioon
on korrelatsioonis kohaliku tuule kiirusega, mis tähendab, et on võimalus, et hoones tekkivat vibratsiooni
seostatakse ekslikult tuulikutega, kuigi tegelikkuses on see põhjustatud tuulest (Nguyen et al, 2020).
Eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikud alad jäävad elu- ja ühiskondlikest hoonetest minimaalselt 1 km
kaugusele. Lähtudes olemasolevatest teadusuuringutest võib eeldada, et sellise vahemaa juures jäävad
elektrituulikutest tulenevad vibratsioonid allapoole inimese tajuvusläve.
3.6.3 Varjutus
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu varjutuse analüüsi teostas Lemma OÜ. Terviklik aruanne Viljandi valla
tuuleenergeetika eriplaneeringu müra, varjutuse ja nähtavuse analüüsist on esitatud lisas 3.
Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte
tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised
peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje
põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida
lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.
Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis
ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse
kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus
on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja
õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestusaeg suurim (päev on pikem).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
141 / 186
Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuuleturbiinid (ega muud objektid)
kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige
suurem on varjutuse summaarne kestus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.
Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet.
Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime
halvenemist (Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff).
Varjutuse leviku võimalik ulatus sõltub suuresti ilmakaarest ning seega ei saa ühest kaugust, kus soovituslik
varjutuse kestvus on tagatud, tuulikust määrata. Nii halvimat võimalikku kui reaalset oodatavat varjutustaset
on võimalik väga täpselt arvutuslikult määrata, kui on teada tuuliku täpset paiknemist ning parameetreid
(kõrgust ja labade diameetrit). Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste
kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega tuulesuundade (ehk
tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.
Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud
ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib
epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Leitud on, et valguse
intensiivsuse muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000
valgustundlikust populatsioonist. Selleks, et riski maandada, peab tuulikute varjude vilkumissagedus jääma alla
60 vilkumise minutis. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 20 pöörde minutis (varjude
vilkumissagedus seega alla 3×20=60 vilkumise minutis ehk alla 1 Hz) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge
põhjustavaks (Harding et al 2008). Ühe suurema tootja Enerconi tehniliste andmete alusel jäävad nende kõigi
üle 100 m rootori diameetriga tuulikute pöörlemiskiirused alla 15 pöörde minutis (Enercon. 2023). Teiste
suuremate tuulikutootjate tuulikute pöörlemiskiirused jäävad samasse suurusjärku.
Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhenddokumendid. Senini on
tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid
normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused
praeguseks erinevates maades erinevad. Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul
Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt
kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust ühel hoonestusalal
(nn worst case varjutuse arvutus või kliimat mitte arvestatav varjutuse arvutus). Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on
aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuulikuparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada
10 tunnist reaalset summaarset varjutamise kestust (nn real case varjutuse arvutus või kliimat arvestatav
varjutuse arvutus) aasta jooksul (EMD International A/S, 2020).
Käesoleva KSH I etapi aruande koostamisel tehtud varjutuse modelleering on indikatiivne. Lähtudes
eriplaneeringu etapilisusest ei ole asukohavaliku etapis teada tuulikute paiknemist, mis aga on varjutuse
modelleerimiseks üks peamistest sisendparameetritest. Varjutuse ulatus sõltub just suuresti tuuliku ja tundliku
ala omavahelisest paiknevusest, sealjuures ei ole oluline mitte ainult kaugus, vaid paiknemine ilmakaarte
suhtes. Selleks, et anda otsustajale siiski soovitud ülevaadet, kuhu ja kui suures ulatuses varjutus võib ulatuda,
teostati indikatiivne modelleering, mille käigus koostati varjutuse esinemise kaardid. Modelleerimiseks kasutati
spetsiaaltarkvara WindPRO moodulit SHADOW.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
142 / 186
Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati Riigi Ilmateenistuse paljuaastaste keskmisi meteoroloogilisi
andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Reaalse summaarse
varjutamise modelleerimisel kasutati lähima päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Tartu-Tõravere
ilmajaam andmeid. Tuulte jaotuse osas kasutati Viljandi meteoroloogiajaama andmeid. Varjutamise kestuse ja
ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja
piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka
varjutuse hulk.
Modelleerimises kasutati Eesti Maa-ameti maapinna kõrgusmudeli andmeid (25 m täpsusega andmevõrgustik).
Varjutuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus. Varjutuse retseptorite
kõrguseks määrati 1,5 m maapinnast.
Koostöös huvitatud isikutega pandi potentsiaalsetel sobilikel aladel paika võimalik maksimaalne tuulikute arv
(vt tabel 18) ja paiknemine. Tuulikutena kasutati tuulikut torni kõrgusega 200 m ja rootori diameeteriga 180 m
(Vestase V172 7.2MW tuuliku alusel suurendatud tuulik). Mida kõrgem on tuulik ja eeskätt mida suurem on
tiivik, seda kaugemale varjutus ulatub.
Varjutuse hinnangu tulemusena koostati varjutuse arvutuslik hinnang maksimaalse summaarse varjutuse kui
ka reaalse summaarse varjutuse kestvuse osas. Kumbki varjutuse arvutamise metoodika ei arvesta taimkatte
esinemist. Varjutuse modelleerimise tulemused on esitatud tervikuna lisas 3, kus on antud varjutuse tasemete
arvutuslikud hinnangud elamualadel kinnistute kaupa (arvutused on leitavad uuringu aruandes ptk-st 3.3).
Häirival tasemel esineva varjutuse kestvuse isojooned (reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral) on
esitatud skeemidel 58-63.
Skeem 58. Häiriva varjutuse esinemine aladel 1 ja 3 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
143 / 186
Skeem 59. Häiriva varjutuse esinemine aladel 11 ja 12 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral
(eelvalikuala 11C Saare kinnistu suhtes alternatiiv 1 rakendamisel).
Skeem 60. Häiriva varjutuse esinemine aladel 11 ja 12 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral (eelvalikuala
11C Saare kinnistu suhtes alternatiiv 2 rakendamisel).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
144 / 186
Skeem 61. Häiriva varjutuse esinemine alal 6 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral.
Skeem 62. Häiriva varjutuse esinemine aladel 7 ja 8 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
145 / 186
Skeem 63. Häiriva varjutuse esinemine alal 10 reaalse summaarse varjutuse arvutuse korral koosmõjus Põhja-
Sakala valla EP asukoha eelvalikualaga.
Varjutuse modelleeringu tulemustest saab järeldada, et enamikel tuulepargialade lähiala elamualadel on
varjutuse soovitatavad tasemed tagatud. Samas esineb pea kõigi võimalike tuulepargi asukohavaliku alade
lähialal elamualasid, mille suhtes võib esineda varjutuse häiringut.
Häirivat varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h varjutust summaarselt aastas või ilma kliimatingimusi
arvestades üle 30 h/a) elamualadel tuleb vältida. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:
Rajada vastavate elamualade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks
aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse
tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd
meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel,
võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.
Kasutada tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse
andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö
peatada.
Varjutuse kestus ja ulatus sõltub tuuliku tüübist ning selle täpsest asukohast, seetõttu tuleb eriplaneeringu
detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise faasis, kui on välja valitud kindel tuulikutüüp, teostada uus
varjutuse modelleering, mis peab lähtuma reaalsetest tuulikute asukohtadest. Kui modelleeringust ilmneb, et
häirivat varjutuse taset elamualadel ei teki, siis eelnevalt toodud meetmete rakendamine ei ole vajalik.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
146 / 186
3.6.4 Visuaalne mõju
3.6.4.1 Tuulikute nähtavus
Tuulepargi nähtavus sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja
taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral
reljeef, kuid mõjutavad metsaalad. Metsasuse tõttu maismaal ulatuslikud vaatekoridorid valdavalt puuduvad.
Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul,
kui vaatleja paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas avatud vaate korral võib selgelt nähtav ka olla mitmekümnete
km kaugusel paiknevad tuulikud.
Tuulepargi nähtavuse olulisuse hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A., 2022. a avaldatud artiklis „DVC as a
Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.
Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutati
Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 25 m ja maakatte kõrgusmudelit täpsusega 5 m. Sellise
lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad,
kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse
vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust.
Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele (skeem 64).
Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige kaugemate punktide vahel
moodustuv nurk (skeem 65).
Skeem 64. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.
Skeem 65. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.
Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 50×50 m ruudustikuna ligi 60×60 km suurusel alal.
Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus. Nähtavusanalüüsist
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
147 / 186
ilmnes, et kuna suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on
vähene. Samas on tegu metsase alaga ning eeskätt puistu vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust.
Asustatud aladel vähendavad nähtavust oluliselt hooned. Nähtavusanalüüs koostati tuulikute tipu kõrgusega
290 m. Nähtavusanalüüs teostati 353 285 ha suurusel alal (umbes 60×60 km). Ilmnes, et tuulikud jäävad
nähtavaks 32,1 % analüüsitud alast. Tuulikud on nähtavad lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad
põllumajandusmaad ning lagerabad.
Tuulepargi põhjustatav vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisus ja mõjutatud ala suurus on
esitatud tabelis 21 ning skeemidel 66 ja 67. Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti
maastikuvaate koondmuutus (v*h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele. Maastikuvaate
muutuse olulisus on kujutatud skeemil 68. Maastikuvaate muutuse olulisus on arvutuslik suurus. Reaalne
muutuse olulisus sõltub ka mõjutatava maastiku väärtusest. Mõju võib teatud vaadete ja väärtuslike maastike
suhtes osutuda oluliselt ebasoodsaks ka juhul, kui arvutuslik vaate muutus on mõõdukas, kuid vaade ise on nt
olulise tähtsusega.
Tabel 21. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.
Vertikaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha
Üle 250 Väga suur 1371
10-250 Suur 2779
5-100 Mõõdukas 5377
3-50 Madal 7772
alla 30 Väga madal 50109
Üle 1240 Väga suur 31852
50-1240 Suur 37102
25-500 Mõõdukas 11991
10-250 Madal 14274
alla 100 Väga madal 265382
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
148 / 186
Skeem 66. Tuuleparkide põhjustatud horisontaalse vaatenurga muutus.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
149 / 186
Skeem 67. Tuuleparkide põhjustatud vertikaalse vaatenurga muutus.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
150 / 186
Skeem 68. Tuuleparkide põhjustatud maastikuvaate muutus.
3.6.4.2 Fotomontaažid
Eriplaneeringu potentsiaalselt sobilike alade väljaarendamisega kaasneva visuaalse mõju iseloomustamiseks
koostati erinevatest vaatepunktidest fotomontaažid. Vaatepunktid (vt lisa 4) valiti välja tuginedes
nähtavusanalüüsile, eelistades kohti, mis omavad inimeste jaoks üldjuhul suuremat tähtsust (asulad,
rekreatsioonialad, suuremad teed, avalikult kasutatavad objektid või olulised kultuuriobjektid, ilusad
vaatekohad jne). Samuti jälgiti, et illustratsioonid oleksid tehtud tuulepargi suhtes erinevatest suundadest.
Eelistati kuni 5 km raadiuses paiknevaid vaatepunkte, lisaks on tehtud fotomontaažid tuulikuparkidest oluliselt
kaugemalt Vaibla küla vaatetornist teisel pool Võrtsjärve ning Viljandi linna Lossimägedest, kuna kõrgema
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
151 / 186
asukoha tõttu on nendest punktidest tuulegeneraatoreid ka pikema vahemaa tagant näha. Fotosid tehti
esialgelt ka Parika järve vaatetornist, kuid fotomontaažide koostamisel ilmnes, et antud vaatetornist ei jää
tuulikud paistma, kuna tegemist on madalama vaatetorniga ning mets varjab tuulikud ära.
Valitud vaatepunktidest tehti fotod ning koostati fotomontaažid Autodesk Infraworks ja Adobe Photoshop
tarkvaraga, kasutades abiks Maa-ameti maamudelit ja 2023. aasta punktipilvi. Fotod tehti kaamera abil Nikon
D750, GPS-koordinaadid registreeriti iPhone 8 ning iPhone SE 2022 mudelite GPS seadmetega. Pildistamiseks
kasutati 50 mm objektiivi, et tagada inimese vaatevälja parim võimalik taasesitus. Fotod tehti 1,5 m kõrgusel
vesiloodiga jalal, et tagada fotodel horisontaalne rõhtjoon.
Fotomontaažid koostati n-ö halvimale olukorrale – tuulikud on suunatud vaatepunkti poole (reaalselt sõltub
tiiviku asend tuulesuunast) ja nähtavus on maksimaalne (reaalselt sageli sombune või udune ilm, mis vähendab
nähtavusulatust). Visualiseeringutes kasutati 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Fotomontaažide vaatlemisel tuleb
arvestada, et tuulikute arv ja asukohad on tinglikud/indikatiivsed. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku KSH I etapi
aruandes on koostatud fotomontaažid illustratiivse iseloomuga. Fotomontaažid on esitatud lisas 4.
3.7 MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE
3.7.1 Maakasutus ja kinnisvara
3.7.1.1 Maakasutus
Viljandi valla kõige tihedamalt asustatud piirkonnad on Mustla, Kolga-Jaani, Viiratsi ja Ramsi alevik ning külade
tihedamalt asustatud külakeskused. Kõik nimetatud tiheasustusalad ja ka muud detailplaneeringu koostamise
kohustusega alad16 jäävad eriplaneeringu potentsiaalselt sobilikest aladest rohkem kui 1,8 km kaugusele (vt
tabel 22) nii koostatava Viljandi valla üldplaneeringu, kui ka eelnimetatu kehtestamiseni kehtivate
haldusreformi eelsete valdade üldplaneeringute mõttes.
Tabel 22. Potentsiaalselt sobilike alade kaugus tiheasustusaladest ja ka muudest detailplaneeringu koostamise
kohustusega aladest, mis on toodud koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus.
Potentsiaalselt sobiliku ala
nr
Kaugus tiheasustusaladest ja ka muudest detailplaneeringu koostamise
kohustusega aladest
12 Kaugemal kui 1,8 km
3 Kaugemal kui 1,9 km
8 Kaugemal kui 2 km
6 Kaugemal kui 3,1 km
1, 7A, 7B, 10, 11A, 11B, 11C Kaugemal kui 4 km
Potentsiaalselt sobilike alade määramisel on arvestatud, et need jääksid 1 km kaugusele elu- ja ühiskondlikest
hoonetest, samuti nähtub ülaltoodust, et alad jäävad rohkem kui 1,8 km kaugusele tiheasutusala ja
detailplaneeringu koostamise kohustusega aladest. Seega ei hõiva potentsiaalselt sobilikud alad piirkondi, kus
mõju maakasutusele ja kinnisvarale võib ala aktiivsema kasutuse tõttu olla olulisem. Samas võib tuuleparkide
16 Koostatava Viljandi valla üldplaneeringu (algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsus nr 69) vastavates peatükkides
3.1.5 ja 3.1.2 määratud tiheasustusalad ja ka muud detailplaneeringu koostamise kohustusega alad (seisuga 04.04.2024).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
152 / 186
rajamine mõjutada asustuse jaotumist piirkonnas, kuna tuulepargi lähialale ei pruugi olla võimalik rajada uusi
müratundlikke objekte (nt elamuid). Tuuleparkide kaudne mõju asustusele võib avalduda inimeste
elukohaeelistuste kaudu, mis on seotud inimeste tervisele ja heaolule avalduva mõjuga ning üldiselt inimeste
arvamusega tuuleparkidest. Ühest küljest eelistatakse elada tuuleparkidest kaugemal, kuid samas võib
piirkonda asustust juurde tuua tuuleparkidega seotud infrastruktuur ja nn otseliinide rajamise võimalusega
seotud töökohad, mida on käsitletud järgmises peatükis.
Enamus potentsiaalselt sobilikke alasid on metsamaa enamusega alad, välja arvatud ala nr 12, mis asub valla
lääneosas ja kus domineerib haritav maa.
Potentsiaalselt sobilikel aladel ja ka nende ümbruses on valdavalt tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksusustega. Osa potentsiaalselt sobilikke alasid (vt ptk 3.8 tabel 23) kattuvad osaliselt kaevandamiseks
sobivate turbaaladega ja/või kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaaladega (samuti kaevandamiseks
sobilik ala)17. Maapõueseadus seab prioriteediks maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise
ning reguleerib ka taastuvenergia ehitiste ehitamisega seonduvat. Detailsem mõjuanalüüs maavaravarude
suhtes on toodud ptk-s 3.8 „Mõju maavaravarudele“.
Tuulepargid mõjutavad maakastutust otseselt tuulikute alusel alal ja montaažiplatside ulatuses, aga ka
infrastruktuuri jaoks vajalikul alal. Tuulikute kavandamisel tuleb muuta tuulikute alusel alal olemasolev
maakasutuse sihtotstarve tootmismaaks, seega suureneb piirkonnas mõnevõrra tootmismaa osakaal. Praegu
on eelvaliku aladel valdavalt tegemist maatulundusmaadega, kus toimub metsa majandamine ja
põllumajanduslik tegevus. Tuulepargi rajamisel väheneb senise maakasutuse jaoks sobiliku ala pindala, kuid
maakasutuse jätkumine või muu sobiva maakasutuse alustamine tuulikute ümbruses ei ole välistatud.
Metsamaadel on vajalik puittaimestiku eemaldamine montaažiplatsi ulatuses ja infrastruktuuri rajamiseks
vajalikul alal, kuid metsamajandamine ümbruses saab teatud mahus ja tingimustel jätkuda. Samuti saab
tuulikute läheduses jätkuda põllumajandustegevus. Lisaks on võimalik tuuleparkide juurde kavandada teisi
tootmismaa juurde sobivaid tegevusi, nagu päikesepargid või muu tootmistegevus. Tuulepargi aladel on
soositud alade polüfunktsionaalne kasutamine (jätkata elektrituulikute all metsa majandamist, põllu harimist,
püstitada tuulikute vahele päikesepark vms).
Potentsiaalselt sobilikel aladel on valdavalt tegemist eraomandis (domineeriv omandivorm) olevate
katastriüksustega, kuid on ka riigiomandis (aladel 7A ja 11A domineeriv omandivorm), munitsipaalomandis ja
reformimata maa katastriüksusi. Riigiomandisse kuuluvate katastriüksuste puhul tuleb teha koostööd riigimaa
valitseja määratud volitatud asutustega. Aladele jääb mitmeid Maa-ameti, RMK ja Transpordiameti hallatavaid
katastriüksusi. Tuulepargi (sh vajaliku infrastruktuur) rajamiseks tuleb saavutada kokkulepped maaomanikega
maa omandamiseks või kasutamiseks. Riigiomandis maade puhul tuleb kokkulepe saavutada riigivara valitseja
või volitatud asutusega. Maa kasutamise kokkulepete puhul tuleb arvestada, et elektrituulikute paigaldamine
ja nendega seotud taristu rajamine võib mõjutada mõningal määral maa-ala kasutusvõimalusi ja ka maaomandi
väärtust. Järgmises etapis (detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise faasis) tuleb kooskõlastada
elektrituulikute, juurdepääsuteede, trasside ja/või alajaamade asukohad ning sealhulgas metsamaa raadamise
vajadus maaomanikuga.
17 Maapõueseadus § 45 lg 1 ja lg 6 alusel.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
153 / 186
Laiem mõju piirkonna maakasutusele avaldub ka seoses infrastruktuuri parendamise või nn võrgutasuta
otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu. Infrastruktuuri parendamine
lihtsustab aladele juurdepääsu ja võimaldab nende aktiivsemat kasutust. Otseliinide rajamise võimalusega
seoses võib suureneda piirkonna äri- ja tootmise maa-alade osakaal ja muutuda mõnevõrra piirkonna
maakasutuse iseloom.
3.7.1.2 Kinnisvara
Kinnisvara väärtusele avalduv mõju on suuresti seotud tuulikute nähtavusega, mistõttu on mõju puhul oluliseks
elektrituulikute kõrgus, kaugus ning tuuliku ja vaatepunkti vaheline maakasutus, mis mõjutab tuuliku
vaadeldavust.
Uuringute põhjal võib tuuleparkide rajamisel olla kinnisvara väärtusele negatiivne mõju, kuid ei saa kindel olla,
et alltoodud tulemused Eestis üks-ühele rakenduvad, sest mõju kinnisvara väärtusele väljendub tavaliselt
muutustes turu eelistustes ehk potentsiaalsete klientide soovist teatud hinnaga kinnisvara osta ning täpsemad
andmed Eesti kohta pole teada.
Sunak & Madlener (2016) leidsid uurimistöös, et kinnisvara väärtus langes 9–14% võrra, kui avanevad vaated
on tuulikutest tugevasti mõjutatud. Kui vaadetele avanev mõju oli vähene, kinnisvara väärtuse vähenemist ei
esinenud. Gibbons (2015) uuris tuulikute visuaalset mõju ja leidis, et kui tuulikud olid majapidamiste juurest
nähtavad, siis oli kinnisvara väärtuse mõju 2 km kaugusel keskmiselt 5–6%, 4 km kaugusel 2% ning 8–14 km
kaugusel vähenes mõju nullini, kuna kaugemal ei ole tuulikud nähtavad. Töös võrreldi tuulikute läheduses
asuvaid majapidamisi, kus oli erinev tuulikute nähtavus, ning võrdlustulemustest selgus, et kinnisvara väärtusele
avalduv mõju on seotud tuulikute nähtavusega.
Eriplaneeringus ja mõju hindamises on aluseks, et asukohti otsitakse kuni 290 m tipukõrgusega (tuuliku torni
kõrgus koos laba pikkusega püstiasendis) tuulgeneraatoritele. Dröes & Koster (2021) uurisid erineva kõrgusega
tuulikute mõju. Leiti, et tuulikud, mis on kõrgemad kui 150 m, vähendavad kinnisvara väärtust keskmiselt 5,4%.
Tulemuste põhjal ulatub kõrgete tuulikute mõju kinnisvara väärtusele ca 2 km kaugusele, kuid mitte enam kui
2,5 km kaugusele. Uuringu põhjal väheneb tuulikust 1 km kaugusel kinnisvara väärtus ca 8% võrra.
Tuuleparkide mõju kinnisvara väärtusele on uuritud mitmetes USA-s tuuleparkide kohta tehtud uuringutest.
2010. aastal tehti uuringute koondanalüüs (Hinman, 2010), mille kokkuvõttes järeldati, et mõju kinnisvara
väärtusele on erinev tuulepargi arendamise erinevates faasides. Mõju kinnisvara väärtusele avaldub tuulepargi
kavandamise faasis, mil see on seotud teadmatuse ja hirmudega. Töötava tuulepargi puhul ei pruugi
tuuleparkide lähedus kinnisvara hinda mõjutada.
Kinnisvara väärtuse langust on võimalik leevendada rahalise kompensatsiooni abil. 19.07.2022 võeti vastu
maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millest tulenevalt täiendati keskkonnatasude seadust
peatükiga 31, mis käsitleb keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Keskkonnatasude seaduse muudatused
jõustusid 01.07.2023. Keskkonnatasude seadusega sätestatakse põhimõtted tuuleenergiast elektrienergia
tootmise tasu määramise kohta. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise
tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik. Maismaal paikneva
tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse
eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal
paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
154 / 186
üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu. Maismaa tuulepargi mõjuala ulatub
kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema
tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Elukohaga
seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas
vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Keskkonnatasude seadusega ette nähtud iga-aastane tasu kuni
3 km kaugusel olevatele eluhoonete omanikele võib vastupidiselt eluhoone kinnisvara väärtust tõsta. Näiteks
sellise majapidamise puhul, mis jääb tuulepargist kaugemale ning kus tuulikust tulenevad häiringud on
väiksemad ning kus tuulepark on visuaalselt suuremas osas metsaga varjatud.
Tuuleparkide mõju kinnisvara väärtusele tuleneb paljuski visuaalsest mõjust, seega tuleb arvestada
tuuleparkide kavandamisel visuaalse mõju esinemisega ja rakendada meetmeid mõju vähendamiseks.
Soovitatav on säilitada võimalusel mets/kõrghaljastus kaitsehaljastusena tiheasustusalade ja ka muude
detailplaneeringu koostamise kohustusega alade vahetus ümbruses tuuleparkide poolsetes külgedes (nt
Valma, Kärstna, Puiatu, Saarepeedi külakeskuste ümber).
KSH I etapi aruandes viidi läbi nähtavuse analüüs ja teostati fotomontaažid, et anda inimestele parem
ettekujutlus tuulikupargi paiknemisest ning nähtavusest maastikus. Antud teemadest on täpsemalt juttu ptk-s
3.6.4 „Visuaalne mõju“.
Mõju kinnisvara väärtusele väljendub tavaliselt muutustes turu eelistustes ehk potentsiaalsete klientide soovist
teatud hinnaga kinnisvara osta, mis omakorda lisaks iga kliendi subjektiivsele hinnangule sõltub muuhulgas ka
Eesti ühiskonna hoiakust tuuleparkide suhtes. Tuuleparkide rajamiseks valitud potentsiaalselt sobilikud alad
omavad kõik võrdväärset negatiivset mõju ehk ei saa öelda, et mõnda ala võiks eelistada teise ees.
3.7.1.3 Planeeringud
Potentsiaalselt sobilikule alale nr 3 (vt skeem 69) ja kõigi alade ümber 1 km raadiuse sisse on koostatava Viljandi
valla üldplaneeringuga18 planeeritud väikeelamumaa juhtotstarbega maa-alad, sh kohtadesse, kus hetkel püsiv
asustus puudub (nt eksisteerivad ainult varemed ja/või vundament ja/või puudub õuemaa). Skeemil 69 on
planeeritava väikeelamumaana näidatud osa Murro katastriüksusest (kinnistu registriosa nr 53739;
katastritunnus 79704:001:0030) ja Puusepa katastriüksusest (kinnistu registriosa nr 13854050; katastritunnus
89901:001:0392). Eriplaneeringu asukoha eelvalikus ja KSH esimese etapi aruandes tehakse ettepanek muuta
koostatava üldplaneeringu lahendust selliselt, et väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarvet hajaasustuses ei
näidata (nt nagu 24.03.2022 kehtestatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringus) või eemaldada perspektiivne
väikeelamumaa maakasutuse juhotstarve kõikidelt eriplaneeringu potentsiaalsetelt aladelt ja nende 1 km
raadiusest, et vältida hilisemaid konflikte eriplaneeringu ja üldplaneeringu vahel.
Kehtivates üldplaneeringutes ei ole potentsiaalsetele tuulepargialadele vastuolulisi maakasutusi kavandatud,
välja arvatud Pärsti valla üldplaneeringus. Pärsti valla üldplaneeringus on Saare katastriüksusele määratud
elamumaa maakasutuse juhtotstarve. Käesoleva eriplaneeringu lahenduse järgi on vaadeldav katastriüksus
planeeritud kasutusele võtta tuulepargi arendamise eesmärgil ala 11C koosseisus. Selleks, et eriplaneeringu
18 Koostatava Viljandi valla üldplaneeringu (algatatud Viljandi Vallavolikogu 25.04.2018 otsus nr 69) peatükk 3.2 ja lisa 2.1
alusel kehtestatav digitaalne infokiht nimega „YP_maakas_a“ (seisuga 04.04.2024).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
155 / 186
potentsiaalne ala nr 11C alternatiiv 1 oleks võimalik ellu viia vaadeldavas ulatuses on vajalik, et kehtivas Pärsti
valla üldplaneeringu lahenduses eemaldataks Saare katastriüksusele määratud elamumaa maakasutuse
juhtotstarve (vastasel juhul on vaja arvestada Saare katastriüksuse ümber puhver, mis tagaks, et seal oleks
tagatud müra piirväärtus). Muudatust ei teostata potentsiaalse ala 11C alternatiivi 2 rakendumisel kui selgub,
et elamut ei eemaldata ehitusregistrist ja ei muudeta üldplaneeringut ehk ala jääb elamumaaks. Selle
tulemusena muudetakse potentsiaalse ala 11C piire ja Saare katastriüksus arvatakse koos vajaliku puhvriga
sellest välja.
Skeem 69. Potentsiaalselt sobilikule alale nr 3 koostatava Viljandi valla üldplaneeringuga kavandatavad
väikeelamumaad.
3.7.2 Piirkonna areng, sh ettevõtlus ja tööhõive
Tuuleparkidega kaasneb tuulepargi kavandamise, püstitamise ja käitamisega seotud mõju tööhõivele.
Tuulepargi rajamise etapis on töökohad seotud projekteerimise, planeerimise, ehituse, transpordi ja
kaubandusega ning käitamise etapis tuulikute opereerimise, hoolduse ja remondiga. Valdavalt nõuavad
töökohad spetsiaalväljaõpet ja spetsiifilisi oskusi, seega tuuakse eeldatavalt tööjõudu pigem piirkonda sisse.
Samas võib tuulepargi rajamise etapis olla kohati võimalik kasutada ka kohalike ettevõtete teenuseid.
Tuulepargi arendamisega kaasnev mõju ettevõtlusele ja tööhõivele on pigem lühiajaline. Tuuleparkide
opereerimine on automatiseeritud ja ka tuulikute hooldus ei vaja suurt tööjõudu. Kasutamisaegse etapiga
seotud töökohtade hulk on seega väga väike, kuid samas on töökohad pikaajalised ja stabiilsed. Konkreetselt
planeeringuala piirkonna kohalike elanike tööhõivele ei ole oodata märkimisväärset otsest mõju.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
156 / 186
Piirkonna ettevõtluskeskkonda võib mõjutada asjaolu, et tuulepargi lähedusse jäävatel ettevõtetel tekib
võimalus saada otseliini kaudu tuulepargist elektrit ilma võrgutasu maksmata. Otseliini rajamise võimalus on
põhivõrguga liitumise alajaamast ca 6 km raadiuses. Eelkõige on tegemist energiamahukate ettevõtete ja/või
taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid
ettevõtteid kasutama taastuvenergiat või tegema muudatusi oma tootmistegevuses ning soodustada piirkonda
uute ettevõtet rajamist. Võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda
atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele.
Uute ettevõtete rajamise üheks eelduseks on sobivate äri- ja tootmismaade olemasolu või võimalus nende äri-
ja tootmisettevõtete rajamiseks. Üldplaneeringu koostamisel on soovitatav kaaluda energiamahuka ettevõtluse
arendamiseks äri- ja tootmise maa-alade määramist kavandatavate tuuleparkide lähedusse (arvestades ca 6 km
võrgutasuta otseliini rajamise võimalusega), nt olemasolevate tootmisalade lähedusse või varasemalt
tootmistegevuseks kasutatud maa-aladele.
Tuulepargi rajamisega kaasneb vajaliku infrastruktuuri väljaehitamine. Piirkonna arengu seisukohast on
eelkõige oluliseks uute teede rajamine või olemasolevate rekonstrueerimine. Tuuleparkide jaoks sobivad alad
paikenvad üldiselt tihedamalt asustatud ja paremini väljaarendatud teedevõrguga aladest eemal, kuid
tuulikupargi ehitamiseks ja hooldamiseks on vajalikud suure kandevõime ja hea kvaliteediga juurdepääsuteed.
Eriplaneeringu detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasoleva teedevõrgu
piisavuse ja teede kvaliteediga, et näha ette olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede rajamine.
Juurdepääsuteede kavandamisel tuleks teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja elanikega, et selgitada välja,
milliste teede rekonstrueerimine on vajalik valla ja kohalike elanike seisukohast ning mida saab ühtlasi kasutada
juurdepääsemiseks kavandatavale tuulepargile. Koostöös on võimalik kavandada juurdepääsuteed nii, et need
täiendaksid olemasolevat teedevõrku ja toetaksid piirkonna arengut. Olemasolevate teede kasutamisel
korrastatakse vajadusel teed enne tööde tegemist ja pärast tööde lõppemist. Tuuleparkide senise praktika
põhjal jäävad rajatavad teed kohalikku kasutusse.
Piirkonna arengut soodustavaks mõjuks on ka rahaline kompensatsioon. Keskkonnatasude seadus näeb ette
tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu ehk keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmist kohaliku
omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaa tuuleelektrijaam asub. Kohaliku omavalitsuse üksusele
laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab
kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu.
Kokkuvõtvalt võib eespooltoodu põhjal järeldada, et planeeritav tegevus otseselt kohalike elanike tööhõivele
märkimisväärset mõju ei oma, kuid võimalus otseliini kasutamiseks muudab piirkonna ettevõtluskeskkonda
atraktiivsemaks suure energiatarbega ettevõtetele, millega võivad kaasneda uued töökohad ka kohalikele ehk
kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeritu omab positiivset mõju piirkonna arengule.
3.7.3 Mõju loodus- ja puhketurismile
Loodus- ja puhketurismile avalduv mõju on suuresti seotud tuulikute nähtavusega, mistõttu on mõju puhul
oluliseks elektrituulikute kõrgus, kaugus ning tuuliku ja vaatepunkti vaheline maakasutus, mis mõjutab tuuliku
vaadeldavust. Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää Viljandi maakonnaplaneeringus ja Viljandi valla
koostatavas üldplaneeringus, ega kehtivates üldplaneeringutes tooduid väärtuslikke maastike, kauni vaatega
teid, miljööväärtuslikke alasid, kõrge puhkeväärtusega alasid, matkaradasid, kohaliku omavalitsuse tasandil
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
157 / 186
kaitstavaid loodusobjekte, kohaliku tasandi kultuuripärandi objekte ning puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarbega alasid. Samuti lisaks eelnimetatule ei jää potentsiaalselt sobilikele aladele kaitsealasid
(rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) ega ka RMK poolt hallatavaid matkaradu ja puhkekohti ehk
alasid (nii ettevalmistatud, kui ka mitte ettevalmistatud), mida inimesed võivad kasutada loodus- ja
puhketurismi eesmärgil. Täiendavalt, kui vaadelda potentsiaalselt sobilikele alade piiridest välja jäävat ala, siis
ka 500 meetri kaugusele välispiirist ei jää enamuste alade (v.a ala 11A, 11B, 11C ja 12, mis piirnevad Kuninga-
Rimmu looduskaitsealaga) puhul ülalnimetatuid objekte.
Alad nr 11A, 11B, 11C ja 12 piirnevad Kuninga-Rimmu looduskaitsealaga (KLO1000729), mille suhtes tekkivat
mõju on analüüsitud ptk-s 3.5.4 „Mõju kaitsealustele loodusobjektidele“. Viljandi maakonna ja Eesti mõttes
olulisest rekreatsioonialast ehk Soomaa rahvuspargi (KLO1000269) lähimast punktist (Põhja-Sakala valla ja
Viljandi valla piiril) jääb lähim potentsiaalselt sobilik ala nr 12 rohkem kui 7 km kaugusele. Soomaa
rahvuspargile on iseloomulikud avatud vaated, seega võivad ka suhteliselt kaugel asuvad objektid vaadetes
nähtavad olla. Kuna potentsiaalselt sobilikud alad jäävad siiski Soomaa rahvuspargist suhteliselt kaugele ning
rahvuspargi ja potentsiaalselt sobivate alade vahele jäävad ka metsaalad, võib eeldada, et potentsiaalselt
sobilike alade väljaarendamisega ei kaasne olulist mõju Soomaa rahvuspargi ja selle piirkonna
puhkeväärtustele.
KSH I etapi aruandes viidi läbi nähtavuse analüüs ja teostati fotomontaažid, et anda parem ettekujutlus
tuulikupargi paiknemisest ning nähtavusest maastikus, mis omab tähtsust ka loodus- ja puhketurismile. Antud
teemadest on täpsemalt juttu ptk-s 3.6.4 „Visuaalne mõju“.
Kokkuvõtvalt võib eespooltoodu põhjal järeldada, et tuuleparkide mõju loodus- ja puhketurismile tuleneb
valdavalt visuaalsest mõjust, seega tuleb arvestada tuuleparkide kavandamisel visuaalse mõju esinemisega ja
rakendada meetmeid mõju vähendamiseks:
• soovitatav on võimalusel säilitada mets/kõrghaljastus tuuleparkide suunal kaitsehaljastusena
puhketegevustega seotud aladel ja ümbruses;
• detailse lahenduse või ehitusprojekti koostamise faasis tuleb teostada nähtavusanalüüs ja
visualiseeringud, mis peavad lähtuma reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest.
Fotomontaažid tuleb koostada lähemal asuvatest olulistest vaatekohtadest.
3.8 MÕJU MAAVARAVARUDELE
Tuuleenergeetika arendamiseks potentsiaalselt sobilikud alad nr 1, 6, 7B, 7A, 8 ja 10 kattuvad turbamaardlatega
(skeem 70-72, tabel 23). Juhul, kui taastuvenergia ehitise ehitamine halvendab maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda, võib MaaPS § 14 lõike 21 kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud
asutus lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate
turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole
esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Ükski potentsiaalselt sobilike aladega kattuv
turbamaardla Viljandi vallas ei kuulu kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja19. Samuti ei ole ühelgil
19 Vastavalt Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
158 / 186
vaadeldaval alal kehtivat kaevandamiseluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa
ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Seega on potentsiaalselt sobilikele aladele nr 1, 6, 7B, 7A, 8 ja 10 tuulikute
kavandamine võimalik.
Tabel 23. Potentsiaalselt sobilikel alade kattuvus turbamaardlatega (andmed: Maa-amet, 09.06.2024).
Potentsiaalselt
sobiliku ala nr
Turbamaardla, millega ala kattub
1 Pahuvere turbamaardla (registrikaart nr 521)
6 Vanavälja turbamaardla (registrikaart
nr 522)
7A Parika turbamaardla (registrikaart
nr 246)
7B Soosaare turbamaardla (registrikaart nr 116)
8 Pingu turbamaardla (registrikaart nr 509)
10 Soosaare turbamaardla (registrikaart nr 116)
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
159 / 186
Skeem 70. EP I etapi potentsiaalsete alade ja maardlate ning mäeeraldiste paiknemine (andmed:
maavarade register, 22.03.2024).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
160 / 186
Skeem 71. EP I etapi potentsiaalsete alade ja maardlate ning mäeeraldiste paiknemine
(andmed: maavarade register, 22.03.2024).
Skeem 72. EP I etapi potentsiaalsete alade ja maardlate ning mäeeraldiste paiknemine (andmed:
maavarade register, 22.03.2024).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
161 / 186
Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et potentsiaalselt sobilik ala nr 7A piirneb Parika turbatootmisala
mäeeraldisega, kuhu on maavara kaevandamiseks väljastatud kehtivad keskkonnaload VILM-010 ja VILM-025
(mõlemad kehtivad kuni 27.12.2049). Turba kaevandamist lubavate kehtivate keskkonnalubadega
mäeeraldised (koos nende teenindusmaadega) jäeti taotluslikult potentsiaalselt sobilike alade piiridest välja,
sest kehtiv maapõueseadus piirab võimalust nendele aladele enne kaevandamise lõpetamist ja maavaravaru
ammendamist tuulikuid rajada.
Potentsiaalselt sobiliku ala nr 7A arendamisel on oluline arvestada sellega, et turba kaevandamisel tekib tolm,
mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline
kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala.
Tuulikutele langev turbatolm võib tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa tuulikute süttimise. Samuti on
tuleohtlikul ajal turbapinnasega alal oht tulekahju tekkimiseks.
Tuulepargi rajamine väljaspoole maardlat ei mõjuta maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist ja
maavaravarule ligipääsu. Turbamaardlate puhul tuleb arvestada, et tuulepargi arendamisel maardlatega
piirnevatel aladel tuleb tagada maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine, st taristu tuleb kavandada
maardlast sellisele kaugusele ja kasutusele võtta meetodid, et oleks tagatud veerežiimi säilimine piirneval
turbamaardla alal ning kaevandustegevust muul moel ei mõjutataks. Tuleb arvestada, et rajatiste kattumisel
kehtivate või taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadega on vajalik detailse lahenduse või
projekteerimistingimuste koostamisel saada loa omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastav
kooskõlastus tuleb lisada projekteerimistingimuste taotluse dokumentide hulka või planeeringu detailse
lahenduse algatamise dokumentide hulka.
Tingimused, millega arvestada detailse lahenduse koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel:
taastuvenergia ehitisi on võimalik rajada vaid alale, kus maavara on ammendunud või ei halvendata
maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või kui
selleks on saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba;
detailse lahenduse või projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada, et rajatiste kattumisel
kehtivate või taotletavate mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada kaevandamisloa
omaja nõusolek või kaevandamisloa taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastav nõusolek või
kooskõlastus tuleb lisada projekteerimistingimuste taotluse dokumentide hulka või detailse lahenduse
dokumentide hulka;
tuulepargi arendamisel turbamaardlatega piirnevatel aladel tuleb tagada maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimine, st taristu tuleb kavandada maardlast sellisele kaugusele ja kasutusele
võtta meetodid, et oleks tagatud veerežiimi säilimine piirneval turbamaardla alal ning
kaevandustegevust muul moel ei mõjutataks.
3.9 MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE
Kõikidele eriplaneeringu potentsiaalsetele tuulepargialadele rakenduvad riigikaitselised kõrguspiirangud.
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt kaovad Mandri-Eestis kõrguspiirangud elektrituulikutele osaliselt aastal
2025. Eriplaneeringus kavandatavad tegevused saab ellu viia pärast Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete
täielikku rakendumist (eeldatavalt 2025. aastal).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
162 / 186
Vastavalt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute
ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 6 lg 2 kohaselt ei tohi
ehitise püstitamine vähendada raadioseadme töövõimet. Kaitseministeerium on hinnanud, et alad 8, 11A, 11B
ja 12 kattuvad osaliselt Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvöönditega ning sinna
planeeritud elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Seega tuleb
nimetatud aladel Kaitseministeeriumiga kooskõlastada iga üksiku elektrituuliku täpne geograafiline asukoht,
sõltumata planeeritava tuuliku kõrgusest ning see tingimus kehtib ka peale kompensatsioonimeetmete
rakendamist.
Eriplaneeringu potentsiaalne ala 6 piirkonnas asub Väluste lasketiir. Eriplaneeringu potentsiaalsete alade
kujunemisel on Väluste lasketiir koos selle piiranguvööndiga (mis on 2 km lasketiiru territooriumi piirist)
eriplaneeringu potentsiaalselt sobivate alade hulgast välistatud, mis on eelduslikult piisav, et tagada ala 6 välja
arendamisel lasketiiru töövõime.
3.10 MUUD MÕJUD
3.10.1 Mõju mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali levimisele
Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või
kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks.
Mobiilsides kasutatakse info edastamiseks raadiolaineid (täpsemalt mikrolaineid). Siia kuuluvad nt
mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt), satelliittelefonid, traadita kohtvõrgud, Bluetooth.
Raadioside on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine raadiolainete vahendusel. Raadioside toimub
raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise raadiokanali kaudu. Televisioonisignaal jaguneb
analoog- ja digitaalsignaaliks, erinevus seisneb selles, mis viisil televisioonisignaal pildi, heli ja lisainfo kujul
saatjast vastuvõtjasse (telerisse) üle kantakse ja edastatakse.
Tuulikud võivad potentsiaalselt segada elektromagnetlaineid, mida kasutatakse telekommunikatsioonis,
navigatsioonis, radarisüsteemides jms. Kuigi tuuliku labad on enamasti tehtud tugevdatud
süsinikkiudmaterjalist, mis on mobiilsidelainetele kergesti läbitav, siis ei ole välistatud, et tuulikud võivad mingil
määral takistada saatjalt vastuvõtjani suunatavate signaalide levikut, seega tekitada häireid mobiililevis.
Probleemid võivad tekkida siis, kui elektrituulik asub sidemastile väga lähedal ning vastuvõttev sideantenn jääb
otseselt tuulikute taha. Kuna mobiilne levisüsteem põhineb madala latentsusajaga pakettkommunikatsioonil,
siis on signaali ülekandmiseks võimalik jagada signaal osadeks ehk tükeldada see pakettideks, mis suunatakse
seejärel läbi mobiilsidevõrgu. Antud paketid võivad liikuda saatjalt vastuvõtjale erinevaid teid pidi. Tänu sellisele
tehnoloogiale suunatakse mobiiltelefonide asukoha ja võrguliikluse muutumisel signaal dünaamiliselt ümber,
läbi teiste pakettide, ilma et kasutajal tekiks häiringuid sideteenuste kasutamisel. Kui mobiilside signaalühendus
pole mingil põhjusel (nt tuuliku või muu häire tõttu) saadaval, lülitub pakett automaatselt ümber teisele
paketile, ilma teenuse katkestuseta.
Tuuleturbiinid võivad põhjustada häireid ja mõjutada ka analoogteleri ja raadio vastuvõttu mõningatel
ebasoodsatel juhtudel. Häiringud väljenduvad telepildi ja raadiosignaalide kvaliteedis (sahinad/virvendus
telepildis ja heli katkendlikkus raadiosides). Selliseid häireid saab tavaliselt leevendada satelliittelevisiooni või
traadita kaabeltelevisiooni abil, kuna teadaolevalt ei mõjuta tuulikud digitaalset ega satelliittelevisiooni pilti.
Olukord on rohkem mõjutatud siis, kui saatja ja vastuvõtja antenni otsetee on tuulepargi poolt takistatud.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
163 / 186
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on aga tähendanud, et üks tuuleturbiin tõenäoliselt ei kahjusta
vastuvõttu kaugemal kui 500 m. Tuulikute paigutamisel on oluline arvestada suunda, kuhu tuulik mobiilside
baasjaamast jääb.
Eeltoodu põhjal võib järeldada, et tuulikutest põhjustatud elektromagnetilisi ülekannete häiringuid on võimalik
vältida tuuliku täpse asukoha kindlaks määramisel tehes koostööd telekommunikatsiooni operaatoritega.
Antud juhul kavandatakse tuulikuid vastuvõtjatest (elamutest) vähemalt ca 1 km kaugusele ehk tuulikud jäävad
suure tõenäosusega eemale suurematest infrastruktuuri suurtest elementidest, sh telekommunikatsiooni
mastidest ning seega elektromagnetiliste ülekannete võimalikud häired on juba asukoha eelvalikul suure
tõenäosusega välistatud.
Tingimused järgmise etapi lahenduse koostamiseks:
tuulikute täpsete asukohtade määramisel tuleb arvestada, et tuulikud paikneksid eemal
telekommunikatsioonimastidest selliselt, et ei tekiks võimalike elektromagnetiliste ülekannete
häiringuid. Vajadusel tuleb teha koostööd telekommunikatsiooni operaatoritega. Tuulepargi
piirkonnas elavatele inimestele tuleb tagada mobiilside, televisiooni ja raadioside kvaliteedi säilimine
vastavalt tuulepargi rajamise eelsele ajale.
3.10.2 Mõju teede võrgustikule
Tuulikupargi rajamise ajal suureneb avalikult kasutatavatel teedel (sh kõrvalmaanteedel ja võimalik, et ka
kohaliku tähtsusega teedel) liikluskoormuse kasv, mis on seotud eelkõige teede ja montaažiplatside rajamiseks
vajalike ehitusmaterjalide tarnimisega. Liikluskoormus sõltub suuresti ehitusmaterjalide vajadusest (mis sõltub
teede ja platside ehitusmahtudest ja see omakorda tuulikute arvust ja paigutusest maastikus) ja ehitustööde
perioodist. Ehitusmaterjalide, sh tuulikute osade transportimine raskeveokitega lõhub teid. Tegemist on
paratamatu negatiivse mõjuga, mis avaldub ehitustegevusel. Mõistlik on võimalikult varajases etapis määrata
teede ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. Võimalike konfliktide ennetamiseks
või leevendamiseks tuleb ehitusmaterjalide veomarsruudid ning tuulikupargi siseste teenindusteede
ühendamised avalikult kasutatavate olemasolevate teedega kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, riigiteid
puudutavas osas Transpordiametiga ning RMK valitsemisalasid olevaid metsateid puudutavas osas RMK-ga.
Teid kasutatakse ka kasutusperioodil hooldustööde tegemiseks jm taolisel otstarbel, kuid sel perioodil on
lisanduv liiklus olematu. Optimaalne on võimalikult suures ulatuses olemasolevate teede ärakasutamine
juurdepääsuteede kavandamisel ning vajadusel nende ümberehitamine (tee gabariitide ja kandevõime
suurendamine). Vajalikuks võib osutuda ka uute juurdepääsuteede rajamine. On tõenäoline, et tuuliku
komponente (labad, gondel, mast) vedava transpordi vajadustest lähtuvalt on vajalik teatud ulatuses
olemasolevate teede ümberehitamine, sh asfalteerimine või õgvendamine.
3.10.3 Avariiolukordade ja reostusohu esinemine
Tuulepargi rajamise ja kasutamisega on seotud järgmiste võimalike avariiolukordade esinemine:
Tuuliku murdumine ja kokku kukkumine;
Tuuliku laba (tiiva) või selle tipu murdumine ja alla kukkumine või kaugemale lendamine;
Gondli küljest osakeste kukkumine, gondli alla kukkumine;
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
164 / 186
Gondli käigukastist õli leke;
Tuuliku süttimine;
Labade jäätumine.
Tuulikumasti murdumine ja kokku kukkumine
Uute, nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud tuulikute murdumise ja ümber kukkumise oht on väike. Kõrged
tuulikud on projekteeritud selliselt, et need oleksid vastupidavad ilmastiku mõjutuste suhtes, eelkõige tugeva
tuule suhtes. Nõuetekohaselt hooldatud tuulikute korral on välistatud ka vibratsiooni ja resonantsi teke, mis
võiks põhjustada kõrvalekaldeid arvutuslikust püsivusest ja seega on torni stabiilsuse kaudu minimeeritud selle
murdumise oht.
Tuuliku laba (tiiva) või selle tipu murdumine ja alla kukkumine või kaugemale lendamine.
Analoogselt tuulikumasti murdumisega on nõuetekohaselt paigaldatud ja õigesti hooldatud tuuliku puhul
tuuliku laba või selle osa murdumise ja alla kukkumise või halvema juhul eemale lendamise tõenäosus väga
väike. Tuuliku labad on enamasti klaaskiust, mistõttu mõra tekkimisel või halvemal juhul murdumisel ei kuku
see koheselt alla ning tänu pidevale automaatsele jälgimissüsteemile spetsiaalsetelt anduritelt saadava info
vahendusel ja veateadete esitamisele on õigeaegsel avastamisel võimalik suuremat õnnetust vältida (tuulik
seisata ja katkine osa eemaldada). Hoolduse üks osa on ka perioodiline tuuliku ülevaatus (mh ka droonide abil),
mis aitab taolisi õnnetusi ja kaasnevaid tagajärgi vältida.
Õli leke, reostusoht
Pinnase ja veekeskkonna reostumise ohtu põhjustab gondlis asuvatest seadmetest (nt käigukastist) õli leke.
Ühe tuuliku töös hoidmiseks kasutatakse kokku mõnisada kuni 500 liitrit õli, mis on päris arvestatav kogus.
Gondli purunemise, rikke või mitte nõuetekohase õlivahetuse korral sattub õli tõenäoliselt tuuliku jalami alusele
montaažiplatsile ja võib sattuda sealt edasi pinna- ja põhjavette. Põhjavee reostumise risk on suurem nõrgalt
kaitstud põhjaveega aladel, kus õli teekond põhjavette tingituna õhukesest või hästi läbilaskvast pinnakattest
on lühike ja kiire. Rahvusvahelise praktika põhjal tuulikutel selliseid vigu ei esine, samuti teostatakse õlivahetust
spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt, mistõttu reostuse risk on suure tõenäosusega
olematu. Tänapäevased tuulikud on varustatud selliste ohuolukordade ärahoidmiseks digitaalsete
märguandesüsteemidega, mis aitab tegutseda operatiivselt ning õnnetuse juhtumisel on võimalik kiirelt
reageerides kokku koguda maha valgunud õli ja välistada niimoodi pinnase ja veekeskkonna reostumine.
Näiteks on olemas õli temperatuuri mõõtmiseks andurid ja kui mingi piirmäär ületatakse, lülitub seade
automaatselt välja. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja
õlireostuse likvideerimine.
Tulekahjud
Tulekahju esineb keskmiselt sagedusega 1 tulekahju 2000 tuuliku kohta (Krcmar, 2020). Rahvusvahelise
Tuleohutusteaduste Assotsiatsiooni (IAFSS) andmetel põhjustab 90% turbiinipõlengutest turbiini täieliku
hävimise. Igal aastal on kuni 30% teatatud turbiiniõnnetustest seotud tulekahjuga, mis on labade rikke järel
suuruselt teine õnnetusjuhtumite põhjus (Fire Shield Systems Limited, 2022). Tuuliku süttimise võib põhjustada
tehniline rike. Tuulikud võivad süttida samadel põhjustel kui paljud teisedki tehnilised seadmed ja masinad –
turbiini sees olevad komponendid lähevad rikki, põhjustades komponentide temperatuuri tõusu või tekitavad
sädemeid ning süütavad turbiini sees olevaid kergestisüttivaid materjale, nagu plast, vaigud, klaaskiud ja
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
165 / 186
hüdromäärded. Tuulikute välisosa on valdavalt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall. Enamik
turbiinipõlenguid saab alguse gondlist. Tuuliku elektririkke levinuim asukoht on gondlis olevad muundurikapid
ja kondensaatorikapid. Kui elektririkke tagajärjel tekkivad sädemed, võib elektrikilpi ümbritsev plastik kiiresti
süttida, mille tulemuseks on gondli täielik hävimine. Trafod, mis asuvad gondlis või turbiini põhjas, on
tuuleturbiini tulekahjude teine levinum põhjus. Trafod muundavad tuuleenergia elektrivõrgu jaoks sobivaks
pingeks ning nagu ka muunduri- ja kondensaatorikappide puhul, võivad elektririkkest tulenevad sädemed ja
sähvatused põhjustada tulekahju. Hädaolukorras peatab gondlipidur turbiini labade pöörlemise. Mehaaniline
pidurisüsteem võib tekitada tohutul hulgal hõõrdumist ja kuumust, mille tulemuseks on mõnikord tulekahju.
Kuigi uuematel turbiinidel võivad olla elektrilised pidurisüsteemid, mis on vähem tuleohtlikud, kasutatakse
sageli mehaanilisi pidureid elektriliste pidurisüsteemide varuseadmetena (Krcmar, 2020).
Tuuleturbiinidele saab paigaldada suitsu-, kuumuse- ja leegiandureid ning tulekustutussüsteeme. Need
erinevad detektorid suudavad tuvastada tulekahju varajases staadiumis ja saata teavet kesksesse häiresüsteemi,
mis käivitab turbiini komponentide täieliku väljalülitamise ja aktiveerib tulekahju kustutamise süsteemi (Mein,
2020).
Turba kaevandusalade lähistele paigaldatud tuulikutel on süttimisoht õhus leviva ja tiivikutele langeva
turbatolmu tõttu. Turba kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.
Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel
võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Turbatootmisalad, mis jäävad potentsiaalselt sobilike
alade lähedusse on Parika, Tässi ja Soosaare turbatootmisala. Kusjuures potentsiaalne ala 7A piirneb Parika
turbatootmisalaga. Alade 7A, 7B, 8 ja 10 arendamisel on Päästeametiga koostööd tehes vajalik pöörata erilist
tähelepanu turbatolmust tulenevale võimalikule süttimisohule.
Labade jäätumine
Üheks reaalseks ohuolukorraks on tiivikute jäätumine ja suurel kiirusel pööreldes tiivikulabadelt lahti
murduvate jäätükkide kukkumisoht. Sellist olukorda võib Eestis esineda kuni 5-6 päeval aastas
(https://polendmaatuulepark.ee/). Isegi kerge jääkate võib tiivikulabadel vähendada nende aerodünaamilist
tõhusust, mis tähendab ühtlasi tuuliku väiksemat energiatootlust. 2021. aasta veebruaris jäätusid ebatavaliste
talviste tingimuste tõttu (külm vihm ja ajalooliselt madalad temperatuurid) Texase tuulikupargis paljud
turbiinid, mis tõi endaga kaasa suuri elektrikatkestusi (Pollak, 2015). Tuuleturbiinide labad on enamasti tehtud
polümeeridepõhistest komposiitmaterjalidest, lisaks jääle tõmbavad polümeeride põhised labad paremini ligi
tolmu ja kattuvad putukate säilmetega, mis omakorda muudab turbiinilabad karedamaks ning aeglustab vee
äravoolu, soodustades nii jää tekkimist (Liu, 2020).
Euroopa Komisjoni juhitud projekti „Wind Energy Production in Cold Climates” raames koostati 2000. aastal
Euroopa esimene nn jääkaart, mille järgi Eesti asub alal, kus jäätumine on juhuslik ehk kõige harvem (skaalal:
tugev – palju päevi – vähe päevi – juhuslik), kusjuures Viljandi valla piirkonnas esineb jäätumist vähem kui 1
päeval aastas, vt skeem 73) (Tammelin et al, 2000).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
166 / 186
Skeem 73. Euroopa jääkaart, mis iseloomustab tuulikute jäätumise ohtu (Tammelin et al, 2000).
Simulatsioonide tulemusena ja varasematele tähelepanekutele tuginedes on soovitatud „Wind Energy
Production in Cold Climates” raportis asukohtades, kus mitmel päeval aastas on jäätumise tõenäosus suur,
paigaldada tuulikud ohustatavatest objektidest kaugusele, mis leitakse järgneva valemiga: 1,5×(tuuliku masti
kõrgus + tuuliku labade ehk rootoriläbimõõt) (Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine
Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore), 2005).
Arvestades tuuliku maksimaalse kõrguse ja labade läbimõõdu summaga 380 m, oleks see kuni 570 m.
Kliimaministeeriumi poolt 17.11.2023 vastu võetud määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ sätestab, et
elektrituuliku vähim kaugus avaliku kasutusega sõidutee servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus L on
tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori
või tiiviku diameeter meetrites. Sellise valemi rakendamise eesmärgiks on avalikult kasutatavate teede liiklejate
ohutuse tagamine võttes arvesse ka tuulikute jäätumisest tulenevat ohtu. Senikaua, kuni määruses toodud
valemit avalikult kasutavate teede puhul rakendatakse, otsest ohtu inimeste eludele avalikult kasutatavatel
teedel ei esine, kuid võimalusel tuleks eeltoodule vaatamata siiski rakendada tehnoloogilisi võtteid, mis
takistaksid tuulikulabade jäätumist. Antud valemit võib laiendada ka teistele objektidele ohutuse tagamiseks.
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringus on tuulikud kavandatud paigaldada elamutest vähemalt 1 km
kaugusele, seega võib eeldada, et on tagatud inimeste ohutus elamualadel. Tisleri kinnistu puhul, kus erandina
on maaomaniku nõusolekul arvestatud elamust vähendatud puhvrit 350 m, on samuti ohutus tagatud, kui
arvestada Kliimaministeeriumi määruses nr 71 toodud valemit, mida Eestis rakendatakse.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
167 / 186
Tuulikulabade jäätumist minimeerivate tehnoloogiliste lahenduste põhimõte seisneb tuulikute labade
soojendamises. Tuulikulabasid soojendatakse ning see ei lase jääl tuulikulabade külge tekkida. Lisaks
varustatakse tuulikud anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel ning seejärel saavad hooldustehnikud
tegeleda tiivikute jääst ohutu vabastamisega (https://polendmaatuulepark.ee/).
Arvestades sellise sündmuse esinemise sagedusega, võib tuuliku labade jäätumise riski hinnata madalaks.
Avariiolukorrad on erandid ning ei iseloomusta tavapärast olukorda. Kõiki eelkirjeldatud avariisid saab
ennetada ja tagajärgede ulatust vähendada, kui paigaldatakse uued (st mitte varasemalt kasutuses olnud),
tehniliselt korras olevad tuulikud, mille eluiga on pikem, nende turvalisus ja töökindlus suurem ning ühtlasi
teostatakse hooldust vastavalt ettenähtud nõuetele pädeva, vastava väljaõppe saanud meeskonna poolt.
Operatiivse info tuuleturbiini seisundist tagavad elektroonilised seire- ja juhtimissüsteemid ning tuulepargi
haldajal peab samuti olema õnnetusjuhtumite lahendamiseks vastav juhendmaterjal. Avariiolukordade
tekkimise riski maandamiseks on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju
ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest
ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning
juhistele.
3.11 MÕJU KLIIMALE JA KLIIMAKINDLUSE HINDAMINE
Suurem osa Eesti energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest – 99,8% pärineb kütuste põletamisest
ja ainult 0,2% pärineb hajusheitmetest. 2020. aastal moodustasid energeetikasektorist tulenevad heitkogused
81,9%, kokku 9461,45 kt CO2 ekvivalenti kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Suurim osa
energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustas energeetikatööstus, millest tulenes 61,8%
kogu Eesti ja 50,6% energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest (2020. aastal 5 847,70 kt CO2 ekv).
2020. aastal vähenesid energeetikasektori KHG heitkogused 28,7% võrra võrreldes 2019. aastaga
(Keskkonnaministeerium, 2022).
Kogu CO2 heitest moodustavad energeetikatööstuse (avaliku elektri- ja soojustootmisest ning põlevkiviõli
tootmisest) tekkivad CO2 heitkogused 2021. aastal suurima osa - 7052,45 ekv kt.
KHG heitkogus energeetikasektorist on aastatel 2019-2020 oluliselt langenud põlevkivielektri tootmise
märkimisväärse vähenemise tõttu, mille peamine põhjus oli kõrge heitkoguste kauplemise süsteemi (HKS)
lubatud heitkoguse ühiku hind (Keskkonnaministeerium, 2022).
Euroopa Liidu panus 2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppesse on siduv ja kõiki majandussektoreid hõlmav.
Eesmärgiks on vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990.
aastaga. Eesmärgi saavutamiseks peavad ELi HKS kuuluvad sektorid vähendama oma heitkoguseid 2030.
aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 43% võrra. ELi HKSga hõlmamata sektoritest (transport, põllumajandus,
jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid ning väiksemahuline energiatootmine, kus toodetakse energiat alla
20 MW nimivõimsusega seadmetes) pärit heitkoguseid tuleb 2030. aastaks vähendada 30% võrra võrreldes
2005. aasta tasemega. Eesti eesmärgiks on jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks
2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13% (Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
(REKK 2030)). Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta,
milles Eesti toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
168 / 186
Eesti riiklikult siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid on järgmised (REKK 2030):
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) võrreldes
1990. a tasemega: kasvuhoonegaaside heide 1990. aastal oli 40,4 mln t CO2ekv (v.a LULUCF14 ehk Land
Use, Land Use Change and Forestry ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor),
2017. a oli Eesti kasvuhoonegaaside heide 20,9 mln t CO2ekv (sh energiatööstuse sektorist 14,7 mln t
CO2ekv). Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 toodud olemasolevate ja täiendavate
meetmete rakendamisel prognoositakse 2030. aastal kasvuhoonegaaside heiteks 10,7-12,5 mln t
CO2ekv, (v.a LULUCF).
Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus,
jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga
kasvuhoonegaaside heidet 13%. 2019. aasta kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt oli 2005. aastal
kasvuhoonegaaside heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln t CO2ekv15 ehk 2030.
aastal võib sektori heide olla 5,5 mln t CO2ekv.
Nagu eelnevalt kirjeldatud, on energeetikasektor peamine kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas Eestis. Eesti
riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) kohaselt nähakse ette põlevkivist elektritootmise
märkimisväärset vähendamist ja CO2 heite vähendamiseks taastuvenergiaallikate kasutusele võtmist
energiavajaduse katmiseks. 01.11.2022 jõustus energiamajanduse korralduse seaduse muudatus, millega
seatakse eesmärgiks, et aastaks 2030:
moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o
elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku);
peab kogu Eestis tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Seni oli seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks peab taastuvenergia moodustama riigisisesest energia
summaarsest lõpptarbimisest 42% ning taastuvelekter moodustama elektrienergia kogutarbimisest 40%.
Eestoodud eesmärkide täitmise üheks väga oluliseks meetmeks energeetika valdkonnas on tuuleparkide
arendamine, mis on otseselt seotud kasvuhoonegaaside vähendamisega (REKK 2030; Keskkonnaministeerium,
2021).
Kuigi tuulenergia kasutamisel on kasvuhoonegaaside heitkogused kogu tuuliku elutsüklit arvestades (alates
tootmisest kuni kõrvaldamiseni) vältimatud, siis võib öelda, et tuuleenergia süsiniku jalajälg on küllaltki väike.
Tuulenergeetika kasutuselevõtmine on väga suure panusega kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel,
kuna tuuliku elutsüklist suurema osa, mil tuuliku abil elektrit toodetakse, moodustab kasvuhoonegaaside heite
vaba periood. Tuulikutega seotud CO2 emissioon on seotud nende valmistamise, transpordi, ehitamise,
hoolduse ja hiljem ka demonteerimisega. Tuulikute CO2 emissioon kogu elutsükli jooksul oleneb tuuliku
suurusest (nimivõimsusest, rootori läbimõõdust ja masti kõrgusest): mida suurem on tuulik, seda väiksem on
heitgaaside emissioon. Tuuleenergia globaalne kasvuhoonegaaside heitkoguste mediaan (väljendatuna
grammides CO2 -ekvivalendina toodetava elektrienergia kWh kohta) on 19 ± 13 g CO2 ekv/kWh (Xu et al, 2022),
teise allika andmel 5-26 g CO2 ekv/kWh (Peach, 2021), mis see on samas suurusjärgus muude taastuvate
energiaallikatega, nagu päikeseenergia, maasoojus- ja hüdroenergia (Intergovernmental Panel on Climate
Change, 2012). Emissioonid on otseselt seotud energiavajadusega tuulikute valmistamisel, transpordil,
ehitamisel, hooldamisel ja demonteerimisel. Tuulikute suurim energiavajadus on peamiselt tootmisfaasis, mis
moodustab 84,4% kogu elutsükli energiavajadusest. Suurem energiavajadus on seotud masti ehitamisega, mis
moodustab 55% turbiinide kogu energiavajadusest (Guezuraga et al, 2021). Tuuleelektrijaama energiabilanss
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
169 / 186
näitab suhet elektrijaama kogu elutsükli (st tootmine, käitamine, teenindamine ja kõrvaldamine)
energiavajaduse ja tuuleelektrijaama toodetava energia vahel. Seda energia tasuvusaega mõõdetakse
"tasuvuskuudes", kus elektrijaama elutsükli energiavajadus võrdub elektrijaama toodetud energiaga. Sellel
"tasuvuspunktil" muutuvad tuuleturbiinid energianeutraalseks. Tugeva tuule korral on näiteks Vestase V117-
4,2 MW turbiin energianeutraalne 4,8 kuu jooksul (CO2 emissioon 4,4 g CO2 ekv/kWh). Keskmise tuule kiiruste
korral saavutab V136-4,2 MW turbiin energianeutraalsuse 6,1 kuu jooksul (CO2 emissioon 5,6 g CO2 ekv/kWh)
ja madala tuule korral näiteks V150-4,2 MW turbiin energianeutraalsuse 7,6 kuu jooksul (CO2 emissioon 7,3 g
CO2 ekv/kWh). Võrdluseks: hüdroenergiast elektri tootmise keskmine energeetiline tasuvusaeg on 9-13 kuud
ning päikeseenergia kasutamisel 1 kuni 2 aastat. Arvestades tuuliku eluiga, siis Vestas V150-4,2 MW
tuuleturbiini korral tähendab 7,5 kuu pikkune energianeutraalsuse periood seda, et tuulik toodab oma eluea
jooksul 31 korda rohkem energiat, kui tema ise elutsükli jooksul kokku vajab. Vestas V163-4,5 MW tuuleturbiini
energianeutraalsus saavutatakse juba 6 kuuga ning oma eluea jooksul suudab tuulik toota 42 korda rohkem
energiat, kui ta oma elutsükli jooksul kokku vajab (Vestas, 2022a). Fossiilsete kütuste kasutamisel
energianeutraalsust ei saabu kunagi. Olelusringi hindamine on näidanud, et Auvere elektrijaama CO2
ekvivalendile taandatud emissiooniks on 1026 g CO2 ekv/kWh. Vanemate FW keevkihtpõletusplokkide (EEJ 8.
ploki näitel) on vastav väärtus 1063 g CO2 ekv/kWh (Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU
tehnoloogiate (ClimMit, 2021).
Eriplaneeringuga kavandatu on Eesti riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030 kooskõlas, kuna aitab
suurendada taastuvenergeetika kasutuselevõtmisega seotud eesmärkide täitmist tuuleenergeetika
kasutamisele võtmise kaudu. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 üheks alusdokumendiks on
kliimapoliitika põhialused aastani 2050, millega nähakse ette kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult
laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu, vajadust
tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus ning kasvuhoonegaaside heite piiramine. Tuuleenergeetika
kasutuselevõtmine on otseselt seotud kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja seega
kliimaeesmärkide täitmisega, mistõttu omavad tuulikud olulist rolli kliimamuutuste pidurdamisel.
Tuuleparkide rajamisega kaasneb osaliselt paratamatult ka metsamaa raadamine. See tähendab seda, et
süsihappegaasi sidumine mahavõetavate puude arvelt väheneb. Eesti segametsa puistus on hinnatud süsiniku
sidumisvõimeks 6,3 t C/ha/a (metsa ökosüsteemi puhasproduktsioon NEP) (Aun, 2021), arukaasikutes on
hinnatud süsiniku sidumisvõimeks 3,7–4,9 t C/ha/aastas, hall-lepikutes 1,5-6,5 tC/ha/aastas (Karoles et al, 2015).
Juhul, kui tuulepark rajataks kogu ulatuses metsamaale, siis on 10 elektrituuliku rajamisel tuulepargi jaoks
vajalik raadatav metsa pindala keskeltläbi suurusjärgus kuni 20 ha (oleneb juurdepääsuteede pikkusest ja
paiknemisest). See vähendab süsiniku sidumist maksimaalselt 126 tonni võrra aastas. Tegemist on hinnangulise
suurusjärguga, kuna süsiniku sidumise ja emiteerimise suhe oleneb suuresti ka metsa vanusest: ehkki metsa
süsinikuvaru on suurim vanemates puistutes, kus see jaguneb mulla ja puude vahel, toimub intensiivne süsiniku
sidumine siiski üksnes noortes ja keskealistes metsades, kus puude juurdekasv on suur. Vanemates metsades
süsiniku sidumine väheneb, nt 110-aastases uuritud männikus oli aastane süsinikubilanss praktiliselt tasakaalus
ehk mets sidus sama palju süsinikku kui sellest orgaanilise aine kõdunemise käigus eraldus (Uri et al, 2022).
Tuuleparkide kasutuselevõtuga kaasnev õhku paisatud CO2 emissioonide vähenemine kompenseerib suure
ülekaaluga metsamaa raadamise tagajärjel sidumata CO2 (mille muidu metsamaa oma elutsükli jooksul seoks).
Teisisõnu: see süsiniku kogus, mida tuulikupargi rajamiseks mahavõetav mets veel oma eluea jooksul seoks,
on tühine, arvestades CO2 kogustega, mis tuuleenergiast elektrienergia tootmisel õhku jääb paiskamata.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
170 / 186
Siinkohal on oluline silmas pidada, et mitte kõik metsad ei ole süsihappegaasi sidujad, vaid üksnes keskealised
ja nooremapoolsed metsad (ka mitte noored, kuni 7 aastased metsad). Veelgi olulisem on teadvustada seda,
et isegi kui tuulepargi rajamata jätmise tõttu metsamaa säilitatakse, viiakse varem või hiljem majandusmetsas
raie läbi, mistõttu pikemas perspektiivis ei ole korrektne tuulepargi rajamise mõju metsamaa CO2 sidumisele
hinnata.
Eeltoodust tähtsamaks võib pidada mullas talletatud süsinikuvarusid, mida tuulepargi rajamine otseselt
mõjutab. Potentsiaalselt sobival alal esineb turbamuldasid ja turvastunud muldasid, mis on olulised süsiniku
sidujad ja kuhu süsinik on väga pika aja jooksul talletunud. Tuulepargi rajamisel turvastunud muldade
kuivendamise või hävitamisega kaasneb süsiniku kadu (otse või kaudselt CO2 heitena atmosfääri). Seetõttu
tuleks tuulikupargi ehitusaluste pindade asukohtade valikul eelistada alasid, kus ei esine turvastunud või
turbamuldasid või väiksema turbakihiga alasid.
Tuulikute kasutamine on seotud küll kasvuhoonegaaside emissioonide olulise vähenemisega, kuid on teada, et
tuulikuparkide alajaamades ja tootmisseadmetes kasutatakse lüliteid, mis sisaldavad isolatsioonimaterjalina ja
katkestusainena enamasti gaasi SF6 (väävelheksafluoriid, tuntud ka kui elegaas). Seda gaasi kasutatakse
eelkõige kõrge- ja keskpingelülitites. Turbiinis kasutatakse gaasi lülitusseadmes, mis juhib turbiini tekitatud
voolu. Tegemist on lõhnatu ja värvitu inimtekkelise gaasiga, mille abil saab valmistada kompaktseid ja
suhteliselt ohutuid elektriseadmeid. Samas on tegemist maailma kõige efektiivsema kasvuhoonegaasiga –
SF6 globaalse soojenemise potentsiaal on 22 000–23 500 korda suurem kui CO2 100 aasta perspektiivis. Gaas
on stabiilne, hinnangulise eluaega kuni 3200 aastat (Roos, 2022; Nikel, 2020). Kuna gaas on inimtekkeline, siis
seda ei saa looduslikult uuesti taimede poolt tarbida nagu süsinikdioksiidi. Ühendil puudub aineringe, mis
tähendab, et kui see kord eraldub, siis jääb see väga pikaks ajaks atmosfääri ja mõjutab oluliselt globaalse
soojenemise potentsiaali (GWP). SF6 kontsentratsioon atmosfääris on viimase 20 aasta jooksul enam kui
kahekordistunud (Holst & Jespersen, 2021).
Näiteks 1000 MW V136-4.2 MW tuulikupargis kasutatakse turbiinides kokku 193 kg ja lülitites 42 kg
väävelheksafluoriidi. Normaalses töörežiimis võib turbiini lülitusseadmest atmosfääri sattuda kuni 0,1
massiprotsenti väävelheksafluoriidist aastas, mis moodustab ca 2 massiprotsenti väävelheksafluoriidi kogu
tuuliku eluea jooksul (ca 20 aasta jooksul). Tuuliku taaskasutus- ja ringlussevõtu protsessis võib eralduda
maksimaalselt 1 massiprotsent gaasist. Seega nt kahekümne neljas V136–4,2 MW turbiinist koosneva
elektrijaama puhul eralduks tuulepargi eluea jooksul ligikaudu 100 grammi SF6, mis moodustab alla 0,01%
kasvuhoonegaaside globaalse soojenemise potentsiaalsest mõjust. (Vestas, 2022b)
Kõrgepingeseadmetes ei ole SF6-le täna veel alternatiivi, kuid keskpingeseadmetes ja elektrituulikutes saab
alternatiivina kasutada vaakumlüliteid. Neis on gaasi asemel isolatsioonina kasutusel vaakum. Vaakumlülitid on
gaasiga lülititest töökindlamad, vastupidavamad ja isegi väiksemad. Vaakumlülitite utiliseerimine on lihtne –
need võib lihtsalt vanarauana maha müüa ja seega osa soetusmaksumusest tagasi teenida. SF6-ga lüliti
utiliseerimine on kulukas, kuna lüliti tuleb ohutuks muuta (Roos, 2022).
Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 on seatud eesmärgiks fluoritud kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamine ja nende asendamine alternatiivsete ainetega. Kava kohaselt vähenevad fluoritud
kasvuhoonegaaside (osoonikihti kahandavate ainete asendajate) heitkogused prognooside kohaselt pärast
2025. aastat oluliselt, 2030. aastaks 43% ja 2035. aastaks üle 56% (aluseks Euroopa Liidu määrus (EL) nr
517/2014 ja direktiiv 2006/40/EÜ).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
171 / 186
Kliimamuutuste mõju tuuleparkidele
Kliimamuutuste tagajärjel on oodata eelkõige ekstreemsete ilmaolude nagu tormide, paduvihmade, äikse,
kuuma- ja külmalainete sagenemist, samuti nähakse ette keskmiste õhtutemperatuuride tõusu, sademete
hulga ja tuulekiiruse kasvu ning lumikatte vähenemist.
Tuuleparkide tööd enim mõjutavaks teguriks on ilmselgelt tuul. ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli
IPCC 2021. aastal koostatud aruandes eeldatakse, et enamikus Euroopa piirkondades kliimamuutuste tõttu
keskmine tuulekiirus väheneb. Aastatel 1979–2018 vähenes ülemaailmne keskmine maismaa tuule kiirus (välja
arvatud Austraalias) igal kümnendil 0,063 m/s. See teeb näiteks 40 aastaga 0,252 m/s. Euroopa seireprogrammi
Copernicuse arvud näitavad, et tuule kiirused on Euroopa eri osades muutunud erinevalt – Põhja-Euroopa
riikides on tuule kiirused suurenenud, samas kui Kesk-Euroopas on tuule kiirus vähenenud.
Isegi väikesed tuulekiiruste erinevused võivad tuuleturbiini võimsust oluliselt mõjutada. Turbiini poolt
toodetava elektrienergia koguse määrab enamasti tuule kiirus ning väljundvõimsus suureneb koos kiirusega
kuupmeetriliselt. Teisisõnu: kui tuule kiirus kahekordistub, suureneb väljundvõimsus kaheksa korda (Halm,
2021). Skeemilt 74 on näha, et Eestis on tuule kiirused viimase 40 aasta jooksul kasvanud 2,9%.
Skeem 74. Tuule kiiruse muutus 100 m kõrgusel alates 1970. aastast, vahemikus 1979-1981 ja 2018-2020 (Halm,
2021, algandmed: Copernicus Climate Data Store).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
172 / 186
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud töö „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“ (2015) ja
kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 kohaselt viitab suurem osa allikaid keskmise tuule
kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3-18% ning see on seotud Atlandilt
meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei
suurene üldse. Ekstreemsete tuule kiiruste kohta tehtavaid prognoose ei peeta piisavalt usaldusväärseteks, et
neid kasutada. Kliimamuutustega kaasnev tuule kiiruste kasv seega toetab tuuleparkide rajamist, kuna see
võimaldab tuuleressurssi ära kasutades rohkem elektrit toota.
Tormid ja nende sagenemine on tuulepargi jaoks ohutegur, kuna sellega võib suureneda tuuleparkide
väljalülitamise vajadus. Vestase kodulehe (vestas.com) andmeil töötavad nende poolt pakutavad võimsamad
tuulikud (V136-4,5 MW) tuule kiiruseni kuni 32 m/s. Suuremate tuule kiiruste korral tuleb tuulikud välja lülitada.
Enamik üle 4 MW tuulikuid suudab töötada tuule kiirustel kuni 25 m/s. Kui tuulikute väljalülitumise vajadus
sageneb, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning varustuskindluse.
Lisaks tugevnevatele tuultele võib intensiivsete sademete sagenemine mõjutada tuulepargi teede kvaliteeti,
mis võib halvendada tuulikutele juurdepääsu ning suureneb lisahoolduse vajadus ja sellele tehtavate kulutuste
suurus.
Keskmise õhutemperatuuri tõus teadaolevalt ei mõjuta otseselt tuulepargi tegevust.
3.12 PIIRIÜLENE MÕJU
Tuulikuparkidega kaasnev võimalik piiriülene mõju võib olla seotud linnustikuga ning nahkhiirtega. Piiriülene
mõju võib avalduda, kui tuuleparke rajada lindude ja käsitiivaliste jaoks rahvusvahelise tähtsusega
rändekoridoridesse ning peatuspaikadesse. Eestis on rahvusvahelise tähtsusega linnu rändekoridorid seotud
mere- ja rannikualadega. Viljandi valla eriplaneeringuga ei kavandata tuuleparke mere- või rannikualadele. KSH
aruandes läbiviidud Natura asjakohases hindamises jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel
ebasoodne mõju Natura loodus- ja linnualadele puudub. Sellest omakorda saab järeldada, et mõju puudub ka
rahvusvahelise tähtusega IBA (inglise k Important Bird Areas) või Ramsar aladele, kuna mõlemad kattuvad
Natura loodus- ja/või linnualadega Viljandi vallas. Eriplaneeringu I etapi potentsiaalsete alade puhul, mis jäävad
Võrtsjärve nahkhiirte rändekoridori, piiriülene mõju puudub juhul kui rändeperioodil rakendatakse tuulikute
tööd piiravaid leevendavaid meetmeid.
4. KSH KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha eelvalikualade leidmine ja eelvalikuga kaasnev KSH on
viidud läbi samaaegselt ehk eelvalikualad on leitud läbi mõjuhindamise protsessi ning seda on tehtud
kasutades välistamise meetodit. Sobiva asukoha eelvalikualana välistati kõik alad, kus tuulepargi rajamisega
võib kaasneda oluline keskkonnamõju (siin on arvestatud ka mõju inimesele, sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale, taristule jne) või kus tuulepargi rajamisel ei ole ebasoodne mõju Natura linnu- või loodusalale
välistatud. Järgnevalt vaadeldakse igat eriplaneeringu potentsiaalset ala eraldi ja koondatakse eelnevalt
käsitletud teemade mõju hindamise tulemused ning antakse sisend, kas vaadeldava alaga on võimalik edasi
jätkata selliselt, et väljastatakse projekteerimistingimused või tuleb alale koostada detailne lahendus koos
keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Detailse lahenduse koostamisest võib loobuda, kui puuduvad
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
173 / 186
välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. See tähendab, et
planeeringumenetluses läbi viidud uuringud võimaldavad järeldada, et leitud alal puuduvad eelkõige konfliktid
inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna, ning on veendumus, et planeeringus
tuuleenergia tootmiseks määratud alad sobivad selleks põhimõtteliselt.
Järgnevalt alade kirjeldamisel keskendutakse ennekõike nendele teemadele, mille osas on võimalik alasid
teineteisest eristada, nt ei ole iga ala juures eraldi välja toodud mõju väärtuslikule maastikule või väärtuslikule
põllumajandusmaale, sest nimetatud mõjude osas alade vahel erinevusi ei ole. Samuti ei keskenduta
maavaravarudele, kuna tegemist on teemaga, mida reguleerib ennekõike maapõueseadus. Müra ja varjutuse
osas on vajalik, et kehtivates üldplaneeringutes ja koostatavas üldplaneeringus arvestatakse eriplaneeringus
toodud muudatusettepanekutega, vastasel juhul ei ole eriplaneeringu alad nr 3, 7B ja 11C sellisel kujul
elluviidav.
Skeem 75. Viljandi valla eriplaneeringu potentsiaalselt sobivad alad.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
174 / 186
Ala nr 1
Tegemist on üldiselt tuulepargi rajamiseks sobiva alaga. Teadaolevad takistused lindude ja nahkhiirte
seisukohast puuduvad. Ala piires on võimalik maksimaalse arvu tuulikuid paigutada nii, et need ei kattu
nahkhiirtele oluliste (1. klassi) aladega. Veendumus, et ala väljaarendamisel ebasoodne mõju puudub Natura
alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele jõuti juba Natura eelhindamise faasis, mis viidid läbi EP LS ja KSH
VTK-s. Ebasoodne mõju on välistatud ka kaitsealustele loodusobjektidele. Elamumaale kehtiv tööstusmüra öine
sihtväärtus (40 dB) on kõikidel elamualadel tagatud, kui peetakse kinni ptk-des 3.6.1.2.2 „Müra hindamise
tulemused“ ja 3.6.2.3 „Halvima stsenaariumi analüüs“ antud sisenditest. Varjutuse puhul on oluline lähtuda KSH
ptk-s 3.6.3 „Varjutus“ antud sisendist. Kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi
seadistamise võimalusega, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi
koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
Peamised konfliktsed asjaolud alale nr 1 tuulepargi rajamisel on seotud rohevõrgustikuga ning kliimaga. Ala nr
1 jääb kohaliku tasandi rohevõrgustiku tugialale, hõlmates suurema osa tugialast. Arvestades, et tegemist on
kohaliku tasandi rohevõrgustiku tugialaga, mitte maakondliku või riikliku tähtsusega tugialaga, ning
tuuleparkide arendamine on oluline avalik huvi, siis tuleb ala nr 1 realiseerumisega kaasnevat negatiivset mõju
taluda ning võtta planeeringulahendusse sisendiks tingimus, mis näeb ette, et tugialale tuulikute ja
juurdepääsuteede kavandamisel tuleb maksimaalsel võimalikul määral võtta kasutusse olemasolevaid teid ning
muud metsamajanduslikku või maaparanduslikku taristut. See vähendab nii rohevõrgustiku kahjustamise kui
ka täiendavate ressursside kulu. Võttes aluseks maakonnaplaneeringu kaardikihid, jõuti mõju hindamises
järeldusele, et ala nr 1 realiseerumisel on tugiala toimimiseks vajalik looduslike alade osakaal (mis on 90%)
tagatud.
Alal nr 1 esineb osaliselt turbamuldasid ja turvastunud muldasid, mis on olulised süsiniku sidujad ja kuhu süsinik
on väga pika aja jooksul talletunud. Vaadeldav ala on juba kuivendusmõju all ning seda kasutatakse peamiselt
metsa majandamiseks. Kuna ala on juba kuivendatud, siis võib eeldada, et olulist kuivendust tuulepargi ehitiste
rajamiseks alal täiendavalt ei ole vajalik läbi viia. Teisisõnu, kuna ala on juba kuivendusmõju all, siis ei kaasne
tuulepargi rajamisega olulist täiendavat kuivendusmõju, mis võiks mõjutada turbamuldadesse salvestatud
süsinikku (täpsemalt selle vabanemist atmosfääri).
Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et on olemas veendumus, et ala nr 1 on tuuleenergia tootmiseks
põhimõtteliselt sobilik ja maksimaalse arvu tuulikute rajamine alale põhimõtteliselt võimalik. Ala nr 1 puhul on
võimalik jätkata projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimuste ning ehitusprojekti koostamise ajal
tuleb läbi viia nõutud täiendavad ja täpsustavad uuringud, millest selgub tuulikute täpne paigutus (eelvalikuala
piires) ja arv (maksimaalse arvu piires).
Ala nr 3
Linnustiku uuringule tuginedes on tegemist tuulepargi arendamiseks sobiliku alaga. Sarnaselt eelvalikualaga
nr 1 kattub ka ala nr 3 kohaliku tasandi rohevõrgustiku tugialaga suures ulatuses. Alale nr 3 rakenduvad
rohevõrgustiku osas samad järeldused ja põhimõtted, mis ala nr 1 puhul, mis tähendab, et rohevõrgustikule
avalduvat negatiivset mõju tuleb taluda ning rakendada leevendavat meedet, mille kohaselt tuleb ehitiste
asukoha valikul võtta võimalikult maksimaalselt arvesse juba välja arendatud metsamajanduslikku või
maaparanduslikku taristut. Võttes aluseks maakonnaplaneeringu kaardikihid, jõuti mõju hindamises
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
175 / 186
järeldusele, et ala nr 3 realiseerumisel on tugiala toimimiseks vajalik looduslike alade osakaal (mis on 90%)
tagatud.
Nahkhiirte uuringu loendusandmed näitasid, et Võrtsjärve läänerannikut läbib nahkhiirte kevadine ja sügisene
rändekoridor. Ala 3 jääb nahkhiirte rändeteele. Nii kevad- kui sügisperioodil tuvastati vaadeldaval alal
nahkhiirte, sh rändliikide hõbe-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane, kogunemist. Nahkhiirte uuringu
kohaselt võib Võrtsjärveäärse rändekoridori tuuleparkide planeerimine põhjustada suurt nahkhiirte
hukkumisriski, mistõttu on vajalik rakendada rändeperioodi vältel nahkhiirte hukkumisriski oluliselt
vähendavaid leevendusmeetmeid.
Nahkhiire uuringu aruandes on toodud välja nahkhiirte hukkumisriski leevendavad meetmed ning öeldud, et
hetkel olemasolevate teadmiste kohaselt peetakse toimivaks vaid neid leevendusmeetmeid, mis on seotud
tuulikute töö piiramisega. Nendeks on tuuliku käivitumiskiiruse tõstmine, tuuliku labade pööramine tuulega
paralleelselt või labade pidurdamine tuulekiirustel, mil elektrit tegelikult ei toodeta ning tuulikute seiskamine
pimedal ajal nahkhiirte aktiivsusperioodil (üldjuhul mai algus kuni septembri lõpp). Nendest kahte leevendavat
meedet - tuuliku käivitumiskiiruse tõstmine ja tuulikute seiskamine - peetakse väga efektiivseks. Erinevad
uuringud (American Wind Wildlife Institute, 2018, de Jong et al. 2021) on korduvalt näidanud, et tuuliku
käivitumiskiiruse (inglise keeles cut-in speed) tõstmisel tuule kiiruseni 5 m/s langeb hukkuvate nahkhiirte arv
üle 50%. Sellest veelgi efektiivsem leevendusmeede on tuulikute seiskamine pimedal ajal nahkhiirte
aktiivsusperioodil. Tuulik kujutab endast ohtu nahkhiirtele vaid siis kui see töötab. Kui tuulik seisata, siis ei ole
kokkupõrkeohtu ega ka barotrauma ohtu.
Eesti on sõlminud EUROBATS-i lepingu, tegemist on rahvusvahelise leppega Euroopa nahkhiirte
populatsioonide kaitseks. Väga üldistatult paneb EUROBATS sellega liitunud riikidele kohustuse nahkhiiri ja
nende elupaiku kaitsta, kuid annab liikmesriikidele vabad käed täpsete kaitsemeetmete valikul. Eestis on kõik
nahkhiireliigid arvatud II kaitsekategooria nimistusse ja on ka mitmete Natura loodusalade kaitse-eesmärgiks.
Seega on Eestis nahkhiired nii isendi kui ka elupaiga tasemel kaitstud. Eestis on EUROBATS-i kaitsepõhimõtted
üle võetud looduskaitseseadusesse. Looduskaitseseaduse § 52 lõige 1 sätestab, et (rändeteedele) ehitamisel
tuleb tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused. Antud juhul on
võimalik tuulepargi rajmisel tagada nahkhiirtele ohutud elu- ja liikumistingimused, kui rakendada tuulikutele
eespoolnimetatud leevendavaid meetmeid.
Ala nr 3 välja arendamisel on elamumaale kehtiv tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) kõikidel elamualadel
tagatud, kui peetakse kinni ptk-s 3.6.1.2.2 „Müra hindamise tulemused“ antud sisendist. Varjutuse puhul on
oluline lähtuda KSH ptk-s 3.6.3 „Varjutus“ antud sisendist. Kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava
automaatsüsteemi seadistamise võimalusega, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse
juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
Alaga nr 3 on võimalik edasi minna detailsesse lahendusse eeldusel, et nahkhiirte aktiivsusperioodil (1. mai
kuni 20. september) rakendatakse kahte leevendavat meedet: tuuliku käivitumiskiiruse tõstmine ja tuuliku
seiskamine. Leevendavate meetmete rakendamiseks on vajalik detailse lahenduse koostamise etapis läbi viia
täpsustavad nahkhiireuuringud, mis annaksid ülevaate nahkhiirte leidumisest alal nr 3 kogu aktiivsusperioodi
vältel. Uuringute sisend peab andma vastuse sellele, millal on vajalik rakendada leevendava meetmena tuuliku
seiskamist ning sellele, mis tuulekiirus määratakse tuulikute käivitumiskiiruseks.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
176 / 186
Ala nr 6
Teadaolevad takistused linnustiku seisukohast puuduvad. KSH aruandes tehakse ettepanek seada
planeerimislahendusse tingimus, et kaitsealuste taime- ja seeneliikide leiukohtades ei tohi läbi viia tuulepargiga
seotud ehitus- ja arendustegevust. Antud tingimuse rakendamisel on kaitsealuste taime- ja seeneliikide
elupaikade säilimine tagatud. Ala jääb rohevõrgustiku tugialale, kuid mõju rohevõrgustikule on võimalik
kompenseerida, kui koostatavas üldplaneeringus tugiala laiendatakse (sellisel juhul jääb ala 6 hõlmama
väiksemat osa tugialast). Võttes aluseks maakonnaplaneeringu kaardikihid, jõuti mõju hindamises järeldusele,
et ala nr 6 realiseerumisel on tugiala toimimiseks vajalik looduslike alade osakaal (mis on 90%) tagatud. Alale
jääb turbamaardla ehk seal esinevad turba- ja turvastunud mullad, kuid seda pigem väikses ulatuses. Ala nr 6
välja arendamisel on elamumaale kehtiv tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) kõikidel elamualadel tagatud,
kui peetakse kinni ptk-s 3.6.1.2.2 „Müra hindamise tulemused“ antud sisendist. Ala nr 6 asub Võrtsjärve
nahkhiirte rändekoridoris. Nahkhiirte osas rakenduvad alal nr 6 samad põhjendused ja järeldused, mis ala nr 3
osas. Teisisõnu, alaga nr 6 on võimalik edasi minna detailsesse lahendusse eeldusel, et nahkhiirte
aktiivsusperioodil (1. mai kuni 20. september) rakendatakse kahte leevendavat meedet: tuuliku
käivitumiskiiruse tõstmine ja tuuliku seiskamine. Leevendavate meetmete rakendamiseks on vajalik detailse
lahenduse koostamise etapis läbi viia täpsustavad nahkhiireuuringud, mis annaksid ülevaate nahkhiirte
leidumisest alal nr 6 kogu aktiivsusperioodi vältel. Uuringute sisend peab andma vastuse sellele, millal on vajalik
rakendada leevendava meetmena tuuliku seiskamist ning sellele, mis tuulekiirus määratakse tuulikute
käivitumiskiiruseks.
Alad nr 7A ja 7B
Linnustikule avalduva mõju osas lõplike järelduste tegemiseks on vajalik läbi viia täpsustavad linnustiku
uuringud. Täpsustada tuleb ala 7A olulisust tedre ja metsise elupaigana. Mõlema ala osas on vajalik läbi viia
lindude rändeaegsete peatuskohtade ja liikumisteede uuring.
Natura asjakohases hindamises jõuti tulemusele, et ebasoodne mõju Parika, Võrtsjärve ja Alam-Pedja linnualale
on välistatud, kui eriplaneeringu detailses lahenduses viiakse aladel 7A ja 7B läbi punktvaatlused linnualade
kaitse-eesmärgiks olevatele hanedele (suur-laukhani ning rabahani) ning saadakse sisend tuulikute
seiskamiseks, et leevendada rändeaegsetest ning igapäevastest liikumiskoridoridest tulenevat kokkupõrkeriski.
Nahkhiire uuringu tulemused näitasid, et lisaks sellele, et ala 7A ja 7B jäävad nahkhiirte rändekoridori, tuvastati,
et aladel paiknevad tõenäoliselt vähemalt põhja-nahkhiire ja pargi-nahkhiire kolooniad. Suve perioodil
läbiviidud välitööde andmed näitasid, et alad 7A ja 7B olid kõige nahkhiirte rikkamad.
Ala nr 7A kattub maakondliku tähtsuse tugialaga väga vähesel määral. Ala 7B jääb tervenisti samale tugialale,
kuid moodustab väikse osa tugialast ning paikneb pigem tugiala servaosas, kui tugiala keskel.
Mõlemal alal esinevad osaliselt turba- ja turvastunud mullad. Mõlemal juhul on vaadeldavad alad juba
kuivendusmõju all ning neid kasutatakse peamiselt metsa majandamiseks. Kuna alad on juba kuivendatud, siis
võib eeldada, et ulatuslikku kuivendust tuulepargi ehitiste rajamiseks aladel täiendavalt ei ole vajalik läbi viia.
Alade nr 7A ja 7B välja arendamisel on elamumaale kehtiv tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) kõikidel
elamualadel tagatud, kui peetakse kinni ptk-s 3.6.1.2.2 „Müra hindamise tulemused“ antud sisendist. Varjutuse
puhul on oluline lähtuda KSH ptk-s 3.6.3 „Varjutus“ antud sisendist. Kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
177 / 186
vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku
automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
Aladega 7A ja 7B on võimalik edasi minna detailse lahendusega, eeldusel et detailse lahenduse etapis viiakse
läbi täpsustavad linnustiku ja nahkhiire uuringud. Aladel 7A ja 7B tuleb kindlaks teha põhja-nahkhiire ja pargi-
nahkhiire kolooniate koondumiskohad ning näha ette leevendavad meetmed kolooniate koondumiskohtade
säilimiseks. Näiteks tuleb vajadusel tuulikud eelvalikualal paigutada selliselt, et need jääksid võimalikult eemale
kolooniate koondusmiskohtadest.
Ala nr 8
Peamised kaalutlused on seotud linnustikuga ning nahkhiirtega. Sarnaselt aladele nr 7A, 7B ja 10 on alal 8
linnustikule avalduva mõju osas lõplike järelduste tegemiseks vajalik läbi viia täpsustavamad linnustiku
uuringud. Alal on vajalik läbi viia lindude rändeaegsete peatuskohtade ja liikumisteede uuring. Natura
asjakohases hindamises jõuti tulemusele, et ebasoodsa mõju välistamiseks Parika, Võrtsjärve ja Alam-Pedja
linnualale on vajalik eriplaneeringu detailses lahenduses viia läbi alal 8 punktvaatlused linnualade kaitse-
eesmärgiks olevatele hanedele (suur-laukhani ning rabahani), et saada sisend leevendusmeetme
rakendamiseks, mis on tuulikute seiskamine kindlatel ajaperioodidel.
Kuna ala ei jää rändekoridori, siis võib ala nr 8 pidada nahkhiirte seisukohast sobivaks. Nahkhiirte uuringus on
välja toodud, et ala on suures osas klassifitseeritud klass 1 alana ning samuti, et ala keskel paikneb Pingu järv,
mis on nahkhiirte potentsiaalseks toitumisalaks. Nahkhiirtele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks tuleb
arvestada, et tuulikuid ei rajataks Pingu järve vahetusse lähedusse (200 m) ning rakendada tuuliku tööd
piiravaid leevendusmeetmeid.
Eeltoodu põhjal saab öelda, et ala nr 8 väljaarendamisel tuulepargina puuduvad otseselt välistavad tegurid,
kuid kuna linnustiku osas on vajalik lõplike järelduste tegemiseks veel läbi viia täpsustavaid uuringuid, siis ei
saa alaga edasi minna projekteerimistingimustega vaid jätkata tuleb detailse lahenduse koostamisega.
Ala nr 10
Linnustikule avalduva mõju osas lõplike järelduste tegemiseks on vajalik alal nr 10 läbi viia täpsustavad
linnustiku uuringud. Alal on vajalik läbi viia lindude rändeaegsete peatuskohtade ja liikumisteede uuring.
Natura asjakohases hindamises jõuti tulemusele, et ebasoodsa mõju välistamiseks Parika, Võrtsjärve ja Alam-
Pedja linnualale on vajalik eriplaneeringu detailses lahenduses viia läbi alal 10 punktvaatlused linnualade kaitse-
eesmärgiks olevatele hanedele (suur-laukhani ning rabahani), et saada sisend leevendusmeetme
rakendamiseks, mis on tuulikute seiskamine kindlatel ajaperioodidel.
Võttes aluseks maakonnaplaneeringu kaardikihid, jõuti mõju hindamises järeldusele, et ala nr 7 realiseerumisel
on tugiala toimimiseks vajalik looduslike alade osakaal (mis on 90%) tagatud.
Ala nr 10 välja arendamisel on elamumaale kehtiv tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) kõikidel elamualadel
tagatud, kui peetakse kinni ptk-s 3.6.1.2.2 „Müra hindamise tulemused“ antud sisendist. Varjutuse puhul on
oluline lähtuda KSH ptk-s 3.6.3 „Varjutus“ antud sisendist. Kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava
automaatsüsteemi seadistamise võimalusega, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse
juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
Kui välja arvata seda, et linnustiku osas on vajalik läbi viia mõned täpsustavad uuringud, siis muus osas on ala
10 tuulepargi rajamiseks sobilik. Alaga on võimalik liikuda edasi detailse lahenduse etappi.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
178 / 186
Alad nr 11 A-C ja 12
Tegemist on üldiselt sobilike aladega tuulikute rajamiseks. Puuduvad vastuolud linnustikuga ja nahkhiirtega.
Alade nr 11 A-C ja 12 piires on võimalik maksimaalse arvu tuulikuid paigutada nii, et need ei kattu nahkhiirtele
oluliste (1. klassi) aladega. Veendumus, et alade väljaarendamisel ebasoodne mõju puudub Natura alade kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele jõuti juba Natura eelhindamise faasis, mis viidid läbi EP LS ja KSH VTK-s. Alad
11A, 11B ja 11C jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku tugialale, kuid moodustavad tugialast väikse osa,
mistõttu ei mõjuta oluliselt tugiala toimimist. Võttes aluseks maakonnaplaneeringu kaardikihid, jõuti mõju
hindamises järeldusele, et alade 11A, 11B ja 11C realiseerumisel on tugiala toimimiseks vajalik looduslike alade
osakaal (mis on 90%) tagatud.
Alad 11A, 11B, 11C ja 12 jäävad Kuninga-Rimmu looduskaitsealast väljaspoole ehk tuulikuid ja alajaamu
kaitsealale ei rajata, küll aga võib alade väljaarendamine tähendada seda, et vajalik on kaitsealale uute teede
või tehnovõrgu rajatiste rajamine tuuleparkide toimimiseks. Kaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala
valitseja nõusolekul tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine lubatud. Selleks, et mõjusid kaitsealale
minimeeerida tuleb eriplaneeringu lahendusse seada tingimuseks, et alade 11A, 11B, 11C ja 12 arendamisega
uusi teid Kuninga-Rimmu looduskaitsealale ei ole lubatud rajada. Lubatud on vaid juba olemasolevate
sõiduteede ümberehitamine tuuleparkide teenindamiseks. Elektriühendused tuleb rajada looduskaitsealal
maakaablina ning see peab paiknema olemasoleva sõidutee teekoridoris või kulgema sõidutee vahetus
läheduses sellega paralleelselt. Antud tingimused tagavad Kuninga-Rimmu looduskaitseala kaitse-eesmärkide
kaitse.
Alade nr 11A, 11B ja 11C (alternatiiv 1 korral) välja arendamisel on elamumaale kehtiv tööstusmüra öine
sihtväärtus (40 dB) kõikidel elamualadel tagatud, kui peetakse kinni ptk-des 3.6.1.2.2 „Müra hindamise
tulemused“ ja 3.6.2.3 „Halvima stsenaariumi analüüs“ antud sisenditest. Kui tuulikute arendamiseks valitakse
ala 11C alternatiiv 2, võib kaaluda puhvri vähendamist tingimusel, et kinnistu maaomanik annab selleks kirjaliku
nõusoleku ning on tagatud, et tuulikute rajamisel järgitakse elamutega hoonestatud maatulundusmaade puhul
õuealale kehtivaid müra piirväärtusi. Varjutuse puhul on oluline lähtuda KSH ptk-s 3.6.3 „Varjutus“ antud
sisendist. Kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega,
mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse
esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et on olemas veendumus, et alad nr 11A-C ja 12 on tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobilikud ja maksimaalse arvu tuulikute rajamine aladele põhimõtteliselt võimalik.
Alade 11A-C ja 12 puhul on võimalik jätkata projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimuste ning
ehitusprojekti koostamise ajal tuleb läbi viia nõutud täiendavad ja täpsustavad uuringud, millest selgub
tuulikute täpne paigutus (eelvalikuala piires) ja arv (maksimaalse arvu piires).
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
179 / 186
Projekteerimistingimustega jätkamise üheks eelduseks on, et eriplaneeringu asukoha eelvalikus määratakse
projekteerimistingimustega lahendatavate alade elektrituulikute, teede ja elektriühenduste põhimõttelised
asukohad ning määratakse ära, millises ulatuses on võimalik elektrituulikute asukohti ehitusprojekti
koostamisel täpsustada. Elektrituulikuid on (ptk-s 2.1 toodud maksimaalses arvus) võimalik ehitusprojekti
etapis paigutada kogu eelvalikuala nr 1, 11A-C ja 12 piires alljärgnevatel põhjustel:
a) asukoha eelvaliku etapis läbiviidud linnustiku uuringus on alad nr 1, 11A-C ja 12 hinnatud sobivateks aladeks,
see tähendab, et vaadeldavatel aladel puuduvad linnukaitselised takistused tuulikute rajamiseks;
b) asukoha eelvaliku etapis läbiviidud nahkhiire uuringus on alad nr 1, 11A-C ja 12 hinnatud sobivateks.
Tegemist ei ole aladega, mis omaksid nahkhiirte kaitse seisukohast märkimisväärset tähtsust. Eelvalikualad
nr 1, 11A-C ja 12 ei jää Võrtsjärve nahkhiirte rändekoridori. Samuti puuduvad aladel nahkhiirtekolooniad;
c) asukoha eelvaliku etapis läbiviidud täpsustatud müramodelleerimisest (vt ptk 3.6.1.2.3 „Halvima stsenaariumi
analüüs“) selgus, et 108 dB(A) helivõimsustasemega elektrituulikuid on võimalik paigutada ehitusprojekti etapis
kogu eelvalikualale nr 12 nii, et elamualadel oleks tagatud tööstusmüra öine sihtväärtus 40 dB(A).
Eelvalikualadele nr 11A, 11B ja 11C alternatiiv 1 on elektrituulikuid võimalik samuti paigutada ehitusprojekti
etapis kogu eelvalikualale, kuid arvestama peab, et rajatavate tuulikute maksimaalne helivõimsustase ei tohi
olla rohkem kui 107 dB(A). Samas, kui rakendatakse ala 11C alternatiiv 2, ei tohi eelvalikualade 11A-C tuulikutele
maksimaalne helivõimsustase ületada 106 dB(A). Tänapäeval tootmises olevate maismaatuulikute
müraemissioon jääb enamasti vahemikku 105-108 dB(A), seega ei ole tegemist olulise piiranguga, mis takistaks
tuulepargi elluviimist.
Eelvalikualal nr 1 on võimalik tuulikuid paigutada kogu eelvalikualale, kui kinni pidada ala erinevates sektorites
määrtud tuulikute maksimaalsest arvust (vt skeem 7) ning sellest, et alale rajatavate tuulikute maksimaalne
helivõimsustase ei tohi olla rohkem kui 106 dB(A);
d) elektrituulikuid on varjutuse mõju vaates võimalik paigutada ehitusprojekti etapis kogu eelvalikuala nr 1,
11A-C ja 12 piires. Elamualadel ebasoovitava varjutuse ilmnemisel on lisaks tuulikute asukohtade
optimeerimisele võimalik kasutada leevendusmeetmena tuulikute automaatset varjutuse esinemise
jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös
häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada (ehk lisaks tuulikute asukohtade muutmise võimalusele
eelvalikuala piires on seega vajadusel alternatiivina olemas ka efektiivne leevendusmeede);
e) elektrituulikuid on võimalik rohevõrgustiku sidususe ja toimivuse vaates paigutada ehitusprojekti etapis
kogu eelvalikuala nr 1, 11A-C ja 12 piires (ptk-s 2.1 toodud maksimaalses arvus ja arvestades ka muud
tuulepargi taristut) ilma et looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialadel langeks alla 90% või et
katkeks rohevõrgustiku koridoride ühendus;
f) eelvalikualad nr 1, 11A-C ja 12 ei kattu kaitstavate loodusobjektidega. Elektrituulikuid on võimalik kaitsealuste
liikide ja teiste kaitsealuste loodusobjektide vaates paigutada ehitusprojekti etapis kogu eelvalikuala nr 1,
11A-C ja 12 piires.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
180 / 186
5. KASUTATUD ALLIKAD
Eesti õigusaktid
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016.
2. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73.
3. Energiamajanduse korralduse seadus, vastu võetud 16.06.2016.
4. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korraldus nr 615.
5. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri.
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87.
6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
7. Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.
8. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse
määrus 26.02.2019 nr 11.
9. Lennundusseadus, vastu võetud 17.02.1999.
10. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
11. Maaparandusseadus, vastu võetud 16.05.2018.
12. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.
13. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.
14. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 04.02.2002 määrus nr 42.
15. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102.
16. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
17. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise
ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta. Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16.
18. Tee projekteerimise normid. Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrus nr 71.
19. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
20. Võrgueeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184.
21. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Muud allikad
1. Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025. Kinnitatud Keskkonnaameti
peadirektori 11.08.2025. a käskkirjaga nr 1-4.2/15/363.
2. Allan, L.D., Rowena, H.W.L., 2006. Assessing the impacts of wind farms on birds. Ibis 148, 29–42.
3. American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2018. Bats and Wind Energy: Impacts, Mitigation, and
Tradeoffs.Prepared Allisson, T.D.
4. Ana, T. M., Helena, B., Sandra, R., Hugo, C.,, Maria, J.R.P., Carlos, F., Miguel, M., Joana, B., 2014.
Understanding bird collisions at wind farms: An updated review on the causes and possible mitigation
strategies. Biological Conservation 179, 40–52.
5. Annan, D., 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing.
https://www.golder.com/insights/getting-your-wind-farm-on-the-right-footing/ (viimati vaadatud
03.05.2024)
6. Arnett, E.B., Baerwald, E.F., Mathews, F., Rodrigues, L., Rodríguez-Durán, A., Rydell, J., Villegas-Patraca,
R., Voigt, C.C., 2016. Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective. Bats in the
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
181 / 186
Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World, 295–323. Cham: Springer International
Publishing.
7. Aun, K., 2021. Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti
metsaökosüsteemides. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. Eesti
Maaülikool.
8. Baerwald, E.F., D’Amours, G.H., Klug, B.J., Barclay, R.M.R., 2008. Barotrauma Is a Significant Cause of Bat
Fatalities at Wind Turbines. Current Biology 18 (16): R695–96.
9. Berg, F., Kamp, I., 2017. Health effects related to wind turbine sound. Federal Office for the
Environment. Netherlands.
10. BirdLife International. (2015). Review and guidance on use of “shutdown-on- demand” for wind
turbines to conserve migrating soaring birds in the Rift Valley / Red Sea Flyway Migratory Soaring Birds
Project. Amman, Jordan.
11. Borowski, S., 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution -
case study. MATEC Web of Conferences 302, 01002.
12. Compendium of WHO and other UN guidance on health and environment, 2024 update:
https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/378095/9789240095380-eng.pdf?sequence=1
13. Crichton, F, Dodd, G, Schmid, G, Gamble, G & Petrie, KJ, 2014. Can expectations produce symptoms
from infrasound associated with wind turbines? Health Psychology, 33 (4), 360-364.
https://doi.org/10.1037/a0031760
14. de Jong, J., Millon, L., Håstad, O., Victorsson, J. 2021. Activity Pattern and Correlation between Bat and
Insect Abundance at WindTurbines in South Sweden. Animals, 11, 3269.
https://doi.org/10.3390/ani1111326.
15. Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker
Evidence Base.
https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/4
8052/1416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf (viimati vaadatud 03.05.2024)
16. Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und
naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore), 2005.
17. Dietz, C., Kiefer, A., 2016. Bats of Britain and Europe.
18. Dröes, M. I., Koster, H. R. A., 2021. Wind turbines, solar farms, and house prices. Enegy Policy.
19. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Andmed on ajas ja ruumis muutuvad.
20. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse
(EL) 2018/1999 Artikli 3 lõike 1 alusel. Lõppversioon 19.12.2019.
21. Ellerbock J.S.; Delius A; Peter F.; Farwing N.; Voigt C. 2022. Activity of forest specialist bats decreases
towards wind turbines at forest sites. J. Appl Ecol. 59 pp 2497-2506.
22. ELME projekt: Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi
hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid.
Keskkonnaagentuur. Projekti number: 2014-2020.8.01.16-0112.
23. EMD International A/S, 2020.
http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf
(viimati vaadatud 03.05.2024)
24. Enercon. 2023. Product portfolio, technical data sheets (last updated 07/2023). Leitav
https://www.enercon.de/en/news-media/publications
25. EOÜ (Eesti Ornitoloogiaühing) ja Kotkaklubi, 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihange
nr 239156.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
182 / 186
26. Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis “Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide
hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta”.
C(2021) 6913.
27. Fire Shield Systems Limited, 2022. Wind Turbine Fire Protection: Wind turbine fire protection minimises
damage, reduces financial loss and protects surroundings from mechanical fires and lightning strikes.
https://www.fireshieldsystemsltd.co.uk/applications/wind-turbine-fire-protection/ (viimati vaadatud
03.05.2024)
28. Froidevaux, J.S.P., Zellweger, F., Bollmann, K., Jones, G., Obrist, M.K., 2016. From Field Surveys to LiDAR:
Shining a Light on How Bats Respond to Forest Structure. Remote Sensing of Environment 175 (märts):
242–50.
29. Gaultier, S.P., Blomberg, A.S., Vasko, A.I.V, Vesterinen, E.J., Brommer, J.E., Lilley, T.M., 2020. Bats and
Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power
Transition and Biodiversity Conservation. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98.
30. Gibbons, S., 2015. Gone with the wind: Valuing the visual impacts of wind turbines through house price.
Journal of Environmental Economics and Management. 72:177-196.
31. Gove, B., Langston, RHW., McCluskie, A., Pullan, JD., Scrase, I., 2013. Wind Farms and Birds: an updated
analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and
impact assessment.
https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=2064209&Site (viimati vaadatud 03.05.20204)
32. Guezuraga, B., Zauner, R., Pölz, W., 2021. Life cycle assessment of two different 2 MW class wind
turbines. Renewable Energy. Volume 37, Issue 1.
33. Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy:
Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them.
Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008.
34. Halm, I., 2021. Weekly data: Changes in wind speed caused by climate change may affect future wind
power output. Energy Monitor.
35. Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control.
36. Hinman, J. L., 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression.
37. Holst, E., Jespersen, K., 2021. Unaccounted Risk: The Case of Sulfur Hexafluoride (SF6) in Offshore Wind
Energy. The Business of Society.
http://www.bos-cbscsr.dk/2021/05/01/case-of-sf6-in-offshore-wind-energy/ (viimati vaadatud
03.05.20204)
38. Intergovernmental Panel on Climate Change, 2012. Renewable Energy Sources and Climate Change
Mitigation: Special Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Cambridge University
Press.
39. Juhenddokument: tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid. Komisjoni teatis
C(2020) 7730 final, Brüssel, 18.11.2020.
https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/2b08de80-5ad4-11eb-b59f-01aa75ed71a1
(viimati vaadatud 03.05.2024)
40. Kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 12.11.2019
käskkirjaga nr 1-1/19/208.
41. Kalda, O., Kalda, R., Liira, J., 2015. Multi-scale ecology of insectivorous bats in agricultural landscapes“.
Agriculture, Ecosystems & Environment 199 (jaanuar): 105–13.
https://doi.org/10.1016/j.agee.2014.08.028.
42. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega
nr 1-3/22/70.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
183 / 186
43. Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M., 2015. Metsamajanduse ja
puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur.
44. Keskkonnaamet, 2021. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende
planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).
45. Keskkonnaministeerium, 2021. Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 18 kohane aruanne:
Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud
aruandlus.
46. Keskkonnaministeerium, 2022. Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990–2020 energeetikasektorist.
47. Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (ClimMit), 2021. Uuringu teostajad:
Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. Konsortsiumi juht: professor Alar Konist. Projektijuht:
vanemteadur Mai Uibu.
48. Kolga-Jaani valla üldplaneering. Kehtestatud 1999.
49. Krahé, D, Alaimo Di Loro, A, Müller, U, Elmenhorst, E, De Gioannis, R, Schmitt, S, Belke, C, Benz, S,
Großarth, S, Schreckenberg, D, Eulitz, C, Wiercinski, B & Möhler, U 2020. Lärmwirkungen von
Infraschallimmissionen https://www.umweltbundesamt.de/publikationen/laermwirkungen-von-
infraschallimmissionen
50. Krcmar, A., 2020. The true cost of wind turbine fires and protection. Windpower engineering and
development.
https://www.windpowerengineering.com/the-true-cost-of-wind-turbine-fires-and-protection/
(viimati vaadatud 03.05.2024)
51. Kruszynski, C., Bailey, L.D., Bach, L., Bach, P., Fritze, M., Lindecke, O., Teige, T., Voigt, C.C., 2021. High
Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines. Ecological
Applications n/a (n/a).
52. Kutsar, R., Eschbaum, K., Aunapuu, A., 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
53. Lawson, M., Jenne, D., Thresher, R., Houck, D., Wimsatt, J., Straw, B., 2020. An Investigation into the
Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats. PLOS ONE 15 (12): e0242485.
54. Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise.
55. Liu, Y., Zhanga, K., Tian, W., Hu, H., 2020. An experimental study to characterize the effects of initial ice
roughness on the wind-driven water runback over an airfoil surface. International Journal of Multiphase
Flow. Volume 126.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0301932219306421?via%3Dihub (viimati
vaadatud 03.05.2024)
56. Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S., 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in
functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment, 189(7):
343.
57. Lopucki, R., Mroz, I., 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms
– a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122.
58. Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., Männik, A., Pedusaar, T., Rosin, K. 2015. Eesti tuleviku
kliimastsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur.
59. Maa-ameti geoportaal.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html (viimati vaadatud 15.05.2024)
60. Maijala, P., 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary
cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.
61. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-
Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M., 2020. Infrasound Does
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
184 / 186
Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis,
assessment and research activities 2020:34.
62. Maijala, PP, Kurki, I, Vainio, L, Pakarinen, S, Kuuramo, C, Lukander, K, Virkkala, J, Tiippana, K, Stickler, EA
& Sainio, M, 2021. Annoyance, perception, and physiological effects of wind turbine infrasound. Journal
of the Acoustical Society of America, 149 (4), 2238- 2248. https://doi.org/10.1121/10.0003509
63. Marshall, N. S., Cho, G., Toelle, B. G., Tonin, R., Bartlett, D. J., D'Rozario, A. L., Evans, C. A., Cowie, C. T.,
Janev, O., Whitfeld, C. R., Glozier, N., Walker, B. E., Killick, R., Welgampola, M. S., Phillips, C. L., Marks, G.
B., & Grunstein, R. R. 2023. The health effects of 72 hours of simulated wind turbine infrasound: a
double-blind randomized crossover study in noise-sensitive, healthy adults. Environmental Health
Perspectives, 131(3), 037012-1-037012-12. Article 037012. https://doi.org/10.1289/EHP10757
64. May, R., Reitan, O., Bevanger, K., Lorentsen, S. H., & Nygård, T., 2015. Mitigating wind-turbine induced
avian mortality: Sensory, aerodynamic and cognitive constraints and options. Renewable and
Sustainable Energy Reviews, 42, 170–181.
65. Mein, S., 2020. Understanding Wind Turbine Fire Protection Options. Fire trace international.
https://www.firetrace.com/fire-protection-blog/wind-turbine-fire-protection (viimati vaadatud
03.05.2024)
66. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud 2015.
67. Meunier, M., 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the
Acoustical Society of America 133.
68. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019
käskkirjaga nr 1-1/19/169.
69. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.
70. Mägi, M., Saag, P., 2024. Tuugenite mõju loomastikule: leevendus- ja korvamismeetmed.
Keskkonnaamet (tööversioon).
71. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150.
72. Nellis, Renno 2008. Kaitsealade linnustiku inventeerimise ja seire juhend. EOÜ Seirekomisjon.
73. Nelson, P, Bryne, A, Waggenspack, M, Lueker, M, Feist, C, Herb, B & Marr, J, 2019. Testing the human
response to wind turbine emissions. Wind Turbine Noise 2019, 12-14 June, Lisbon. INCE-Europe.
74. Nikel, D., 2020. Sulfur hexafluoride: The truths and myths of this greenhouse gas. Norwegian University
of Science and Technology. Phys.org.
https://phys.org/news/2020-01-sulfur-hexafluoride-truths-myths-greenhouse.html (viimati vaadatud
03.11.2022)
75. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B., 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low
Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.
76. Parika looduskaitseala ja Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023.
77. Peach, S., 2021. What’s the carbon footprint of a wind turbine? Yale Climate Connections.
78. Pedersen, E., 2007. Human response to wind turbine noise – perception, annoyance and moderating
factors. Doctoral thesis. https://gupea.ub.gu.se/handle/2077/4431.
79. Pollak, J.B., 2015. Halt of Texas wind turbines freese, hurting electricity output. BREITBAR.
80. Pärsti valla üldplaneering. Kehtestatud 2006.
https://www.breitbart.com/environment/2021/02/15/half-of-texas-wind-turbines-freeze-hurting-
electricity-output/ (viimati vaadatud 03.05.2024)
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
185 / 186
81. Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V., 2022. Health effects of wind
turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbines.
https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040
82. Rennel, L., 2012. Alutaguse lendoravaelupaikade käsitiivalised. Magistritöö, Eesti Maaülikool.
83. Rodrigues, L., Bach, L., Dubourg-Savage, M-J., Karapandža, B., Kovač, D., Kervyn, T., Dekker, J., Kepel, A.,
Bach, P., Collins, J., 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects: Revision 2014.
UNEP/EUROBATS.
84. Roos, R., 2022. Elektrituulikute mitte nii roheline saladus. Eaton.
https://www.eaton.com/ee/et-ee/company/news-insights/news-releases/estonian-
news/Elektrituulikute-mitte-nii-roheline-saladus.html (viimati vaadatud 03.05.2024)
85. Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders
Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“, detsember, 261–74.
86. Saarepeedi valla üldplaneering. Kehtestatud 11.12.2008 Saarepeedi Vallavolikogu määrusega nr 65.
87. Salt, AN & Hullar, TE, 2010. Responses of the ear to low frequency sounds, infrasound and wind
turbines. Hearing Research, 268 (1- 2), 12-21.
https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378595510003126
88. Schmidt, J., H., Klokker, M., 2014. Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic
review.
89. Schöll, E.M., Nopp-Mayr, U., 2021. Impact of wind power plants on mammalian and avian wildlife
species in shrub- and woodlands. Biological Conservation 256, 109037.
90. Shrestha, S., 2015. Design and analysis of foundaations for onshore tall wind turbiines. All Theses.
91. Skarin, A., Nellemann, C., Rönnega°rd, L., Sandström, P., Lundqvist, H., 2015. Wind farm construction
impacts reindeer migration and movement corridors. Landsc. Ecol. 30, 1527–1540.
https://doi.org/10.1007/s10980-015-0210-8.
92. Sound Level Impact Assessment Study, 2021. Benjamins Mill Wind Project. Natural Forces
Developments LP.
93. Sunak, Y., Madlener, R., 2016. The impact of wind farm visibility on property values: A spatial difference-
in-differences analysis. Energy Economics. 55:79-91.
94. Swen., M, Stefan., H, Martin., H, Susanne., K., 2022. Can infrasound from wind turbines affect myocardial
contractility? A critical review. Noise Health 2022;24:96-106.
https://www.noiseandhealth.org/text.asp?2022/24/113/96/351963.
95. Tammelin, B., Cavaliere, M., Holttinen, H., Morgan, C., Seifert, H. and Säntti. K., 2000. Wind energy
production in cold climate. Finnish Meteorological Institute. Meteorological publications No 41 pp. 41
96. Tara, A., 2022. DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms.
97. Tarvastu valla üldplaneeringu. Kehtestatud 06.02.2008 Tarvastu Vallavolikogu otsusega nr 10.
98. Tonin, R, Brett, J & Colagiuri, B, 2016. The effect of infrasound and negative expectations to adverse
pathological symptoms from wind farms. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active
Control, 35 (1), 77-90. https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0263092316628257
99. Tsegaye, D., Colman, J.E., Eftestøl, S., Flydal, K., Røthe, G., Rapp, K., 2017. Reindeer spatial use before,
during and after construction of a wind farm. Appl. Anim. Behav. Sci. 195, 103–111.
100. Uri, V., Kukumägi, M., Aosaar, J., Varik, M., Becker, H., Aun, K., Lõhmus, K., Soosaar, K., Astover,
A., Uri, M., Buht, M., Sepaste, A., Padari, A., 2022. The dynamics of the carbon storage and fluxes in
Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817, ARTN 152973.
101. van Kamp, I.; van den Berg, F., 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound: An Update.
Int. J. Environ. Res. Public Health 2021, 18, 9133. https://doi.org/10.3390/ijerph18179133.
102. Vestas, 2022a. Environment: Energy Payback & Return on Energy.
Viljandi valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne
Töö nr 2021-256 ad
Planeeringuala asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald
Koostaja: Kobras OÜ
186 / 186
103. Vestas, 2022b. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore V136-4.2 MW
Wind Plant – 22nd March 2022. Vestas Wind Systems A/S, Hedeager 42, Aarhus N, 8200, Denmark.
104. Viljandi maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 06.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga
nr 1.1-4/75.
105. Viiratsi valla üldplaneering. Kehtestatud 2007.
106. Voigt, C.C., Popa-Lisseanu, A.G., Niermann, I., Kramer-Schadt, S., 2012. The Catchment Area of
Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations. Biological Conservation 153: 80–
86.
107. Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020.
108. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering. Kehtestatud 17.02.2004 Kolga-Jaani Vallavolikogu
otsusega nr 32.
109. Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Kinnistatud Keskkonnaameti
peadirektori 26.03.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/138.
110. Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnistatud
Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161.
111. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.
112. Washington State Department of Transportation, 2017. Chapter 7 - Noise Impact Assessment.
Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.
113. Weichenberger, M, Bauer, M, Kühler, R, Hensel, J, Forlim, CG, Ihlenfeld, A, Ittermann, B,
Gallinat, J, Koch, C & Kühn, S, 2017. Altered cortical and subcortical connectivity due to infrasound
administered near the hearing threshold - Evidence from fMRI. PLoS ONE, 12, e0174420.
https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0174420
114. WindPro kasutusjuhend.
https://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.6/c6-UK_WindPRO3.6-Environment.pdf
(viimati vaadatud 03.05.2024)
115. WSP. 2023. A REVIEW OF NOISE GUIDANCE FOR ONSHORE WIND TURBINES. Department for
Business, Energy & Industrial Strategy. https://www.wsp.com/en-gb/insights/wind-turbine-noise-
report
116. Xu, K., Chang, J., Zhou, W., Li, S., Shi, Z., Zhu, H., Chen, Y., Guoa, K., 2022. A comprehensive
estimate of life cycle greenhouse gas emissions from onshore wind energy in China. Journal of Cleaner
Production. Volume 338, 1.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Viljandi Vallavalitsus
Kauba tn 9
71020, Viljandi, Viljandi maakond
Teie 13.02.2025 nr 7-12/25/2-22
Meie 11.03.2025 nr 7.2-1/25/14494-3
Viljandi valla tuuleenergeetika
eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH
esimese etapi aruande kooskõlastamine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Viljandi valla tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha
eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande.
Planeeringus on arvestatud Transpordiameti 20.06.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/10004-2 esitatud
ettepanekutega.
Peame vajalikuks täpsustada, et ala 11A asub täielikult ning alad 11B ja 12 osaliselt Pärnu
lennuvälja instrumentaalprotseduuride alas. Seega tuulikute võimaliku mõju väljaselgitamiseks on
nendel aladel vajalik läbi viia aeronavigatsiooniline ekspertiis.
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Viljandi
valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuste
eelnõud ja KSH I etapi aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1 Viljandi valla EP asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruanne
- Lisa 2 Kogu vald_v2
Andres Aasna
53231631, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Viljandi valla tuuleparkide kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi (KSH I) aruande esitamine kooskõlastamiseks | 14.02.2025 | 3 | 7.2-1/25/14494-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Viljandi Vallavalitsus |
| Viljandimaa Viljandi vald kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine- tuuleparkide rajamine | 29.06.2022 | 964 | 7.2-1/22/14494-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Viljandi Vallavalitsus |