Arvamus riigitee 4 Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi ehitusprojekti kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Selektor Projekt OÜ

[email protected]

Teie 11.02.2025

Meie 10.03.2025 nr 6-2/25/2804-2

Arvamus riigitee 4 Päädeva-Haimre lõigu 3. etapi

ehitusprojekti kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2

Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti 3. etapi2. 3. etapp käsitleb km 68,2-70,2

Haimre liiklussõlme 2+2 maantee ehitusprojekti. Projekt tugineb riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande

tulemustele.

EELIS3 kohaselt toimuvad 3. etapi tööd ka Märjamaa looduskaitsealal. Kuigi projektala asub osaliselt

kaitsealal, siis looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 kohaselt ehitusprojekti kooskõlastamine vajalik ei

ole. Eelöeldust lähtuvalt loobub Keskkonnaamet ehitusprojekti kooskõlastamisest. Märgime siiski, et

ehitusloa menetluse etapis on Keskkonnaameti kooskõlastus vajalik (LKS § 14 lg 1 p 8 alusel).

Käesoleva projektile eelprojektile on koostatud eelmainitud KMH, mille aruande Transpordiamet

08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/130 nõuetele vastavaks tunnistas. Keskkonnaamet on eelnevalt oma

pädevusvaldkonda kuuluvad märkused ja seisukohad edastanud KMH menetluse jooksul. Põhiprojektis

on KMH tulemustega arvestatud (põhiprojekti seletuskirja ptk-s 3.12.2 on loetletud KMH aruande

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise ja vähendamise meetmed). Järgnevalt toome välja asjaolud,

millega täiendavalt ehitusprojektis arvestada:

1. Projekti seletuskirja ptk-s 3.12.2 (lk 60) on negatiivset mõju leevendava meetmena kirjeldatud

kohaliku pinnase kasutamist: Ehitamisel väljakaevatav pinnas tuleb taaskasutada tekkekoha

läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel, pinnasvallide rajamisel. Kui tekkivat pinnast ei ole

võimalik projekti realiseerimisel ära kasutada, siis näha ette selle kasutamine ajutiste ja kohalike

teede rajamisel või teistes eelkõige tee ehitusprojektides.

Kui on ette näha, et kohalikku pinnast võib töödel pigem üle jääda, siis tuleb seda kasutada eelkõige

just kaitstavate alade vahetus läheduses ja nendest vähemalt kuni 50 m ulatuses. Kui kasutada

kohalikku kooritud pinnast, siis ei olegi vaja haljastamisel uusi seemneid külvata, sest kooritud

pinnas sisaldub kohalike liikide seemneid ja risoome. Märgime samuti, et kaitstavate alade ja

kaitsealuste liikide elupaikadega piirnevatel lõikudel ja neist kuni 50 m ulatuses ei tohi tee-ehitusel

erinevate pindade katteks (haljastustööd, pinnasvallid jne) kasutada mujalt toodud kooritud pinnast,

sest see võib sisaldada võõrliike või prahitaimestikku. Seega on mõistlik kasutada tee ehitamise

käigus kooritud kohalikku pinnast või siis karjäärist toodud materjali, mille puhul on teada, et ei

esine võõrliike ja prahitaimestikku. Kindlasti ei tohiks külvata selliseid liike, mida teega külgneval

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.02.2025 nr 6-2/25/2804 all. 2 Koostaja: Selektor Projekt OÜ (töö nr MA17446). 3 Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur.

2 (2)

alal ei esine. Kõige mõistlikum on jätta ala looduslikult taimestuma kohalike liikidega. See oleks

minimaalseks kompensatsiooniks hävitatud taimekooslustele.

2. Põhiprojekti seletuskirja ptk-s 3.12.2 (lk 59) on kirjas: Kasutada haljasaladele rajamisel looduslike

niidutaimede seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude) olemasolul

lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada mujalt

Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike niidutaimede

seemnesegusid.

Kaitsealaga piirnevate alade puhul tuleb kasutada ikkagi kohalike taimede seemneid (seemnete

kogumise praktika on Eestis olemas, näiteks OÜ Nordic Botanical). Sarnaselt eelmises punktis

öeldule jätta teetammi küljed looduslikult taimestuma naabruses kasvavate liikide poolt.

3. Põhiprojekti seletuskirja ptk-s 3.12.2 (lk 60) on kirjas liikide ümberasustamise meede:

Keskkonnajuhtimiskava projekti koostamisel arvestada ja selles kajastada eelprojekti KMH

aruandes nõutud kaitsealuste taimede ja väärtuslike taimekoosluste ümberasustamine arvestades,

et töö tellitakse eraldiseisva lepingu alusel ja teostatakse paralleelselt ehitamisega, võimaldamaks

optimaalseimad tingimused ümberasustamiseks.

Transpordiametil on juba hange püst-linalehiku ümberasustamise projekti koostamiseks ja selle

elluviimiseks (sh ka III kaitsekategooria liik harilik käoraamat sama ala piires). Lõuna pool

paiknevate III kaitsekategooria liikide ümberasustamisega tegeletakse eraldi (üle küsitud

Transpordiametist Villu Lükkilt). Ka III kaitsekategooria liikide isendite edukas ümberasustamine

eeldab selle töö varasemat kogemust. Ümberasustamist vajavate isendite otsimisse ja

märgistamisse ning nende asustamiseks sobivate alade määramisse on vaja kaasata botaanik või

ümberasustamises suurt kogemust omav töövõtja, kes neid liike tunneb.

4. Põhiprojekti seletuskirja ptk-s 3.13 (lk 60) on planeeritud ringristmikele ja ulukiläbipääsu

külgtiibadele mägimändide istutamist. Kuna need rajatised on kavas ehitada kaitseala läbivale

lõigule, siis ei ole kindlasti õige tuua võõrliike kohalike väärtuslike koosluste naabrusesse. Nõva

looduskaitsealalt on teada, kuidas mägimännid võivad olla ka probleemiks kaitsealal. Seega tuleb

lahendus leida kohalike liikide näol. Kui ringristmiku puhul on vahel vähemalt levikut piirav

puhver, siis ulukiläbipääsu puhul ei piira istutatud liikide levikut miski.

5. Põhiprojekti seletuskirja ptk 3.13 (lk 61) on kirjeldatud ulukipääsude haljastuse üksikasju.

Kavandatud ulukiläbipääsu puhul peab säilitama võimalikult palju olemasolevat puistut ka

läbipääsu otstes, et loomad ei pelgaks sinna siseneda.

6. Põhiprojekti ptk-s 4.4 (lk 76) on uuesti kirjeldatud maastikukujundustöid. Mainitud on ka väetiste

kasutamine. Väetiste kasutamist tuleb kindlasti vältida kaitstavate alade läheduses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet , [email protected]

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (loodushoiutööd)

[email protected]