Arvamuse edastamine

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus ennetava saneerimise

raamistiku menetluse regulatsiooni

kohta maksejõuetusõiguse direktiivi

ettepanekus

Lugupeetud asekantsler

Tänan võimaluse eest esitada arvamust ennetava saneerimise raamistiku (pre-pack menetluse)

regulatsiooni kohta maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus.

Ettepanekuga tutvumise järgset laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.

Kahjuks on detailse ja sisuka seisukoha esitamine raskendatud, sest pakutava regulatsiooni

sõnastus ei ole teada. Üldiste märkustena võib välja tuua, et regulatsiooni sobivust peab

hindama nii õiguslikust vaatevinklist kui ka ettevõtluskeskkonda laiemalt silmas pidades.

1. Kuidas hindate pre-pack menetluse sobivust Eesti õiguskeskkonda? Kas näete selles

menetluses olulisi eeliseid või riske Eesti ettevõtetele ja majandusele?

Ennetava saneerimise tarvis oleks vajalik luua uus õiguslik raamistik ning uue õigusliku

regulatsiooni rakendamine on alati ressursimahukas. Positiivsena võib välja tuua, et Eesti

kohtutes tegelevad juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlusega spetsialiseerunud kohtunikud

Harju ja Tartu maakohtus ning see hõlbustab uue regulatsiooni ja kohtupraktika juurutamist.

Samas oleks vajalik kindlasti kohtunike vastavasisuline pidev koolitamine, sest ennetava

saneerimise puhul on lisaks õigusteadmistele vajalikud ka head teadmised majandusest ja

ettevõtluskeskkonnast. Tuleb ette näha ka kohtutele rahaline lisaressurss, kui kohtule kohustusi

Teie 17.02.2025 nr 1-12/1667

Meie 11.03.2025 nr 6-3/25-36-2

Pr Mari-Liis Mikli

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

juurde pannakse. Ennetava saneerimise puhul peab kohus tegutsema väga kiiresti, et vara müük

heaks kiita, seega on vaja piisavalt pädevaid inimesi sh kohtujuristid, kes suudaks selle tagada.

Teisalt on enamus juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlusi Eestis likvideerivad menetlused,

sageli esitatakse pankrotiavaldus ka hilinenult, mis tähendab, et ettevõttel puudub juba pikemat

aega majandustegevus. Saneerimismenetlusi oli 2024. aastal Harju maakohtus üksnes 16 ning

nendest edukaks osutusid vähesed. Sellest võib järeldada, et Eesti ettevõtjate valmisolek ja

võimekus ennetava saneerimise abil ettevõtte majandusraskuste ületamiseks on vähene.

Kehtiv saneerimismenetlus on kiire ja paindlik ning kohtupraktikas ei ole esinenud juhtumeid,

kus kohtumenetluse tõttu oleks jäänud saneerimine toppama. Eesti õiguses on võimalik kohtul

kinnitada ka saneerimiskava, mis ei ole võlausaldajate heakskiitu saanud, seega on ettevõtja

kaitse võimalus pahatahtlike võlausaldajate eest tagatud. Põhiliste riskidena võib välja tuua

selle, et ettevõtjad ei võta uut menetlust omaks. Enne regulatsiooni kehtestamist on vajalik

tagada spetsialiseerunud kohtunikele korralik väljaõpe, soovitavalt riikide näitel, kus vastav

menetlus on igapäevane (Ühendkuningriigid või Madalmaad). Kohtu seisukohast on tegemist

väga koormava menetlusega, sest kohtul tuleb tegutseda kiiresti ning ennetava saneerimise kava

on üldjuhul mahukas, sest see nõuab kohtunikult ka ettevõtte sisulisse tegevusse süvenemist.

Seega tuleb kaaluda, kas uue regulatsiooni väljatöötamisele ja rakendamisele kuluv ressurss nn

valmiduse tekitamiseks, tasub ennast ära olukorras, kus regulatsiooni kasutus on vähene.

2. Millised võiksid olla peamised riskid ja väljakutsed pre-pack menetluse rakendamisel Eestis?

Kas mõni konkreetne aspekt tekitab teie hinnangul muret, näiteks tagatud nõuete kaitse või vara

kiire müük?

Peamised probleemid tekivad eelkõige ettevõttele õiglase hinna määramisega ja ettevõtte

võõrandamisega alla turuhinna. Arvestades Eesti turu väiksust, võib tekkida oht, et ettevõte

võõrandatakse võlgnikuga seotud isikule ning probleeme võib tekitada tagamata nõuetega

võlausaldajate vähene teavitamine. Eesti ettevõtlusmaatikul ei ole nõuete tagamine väga

tavapärane. Seda enam tuleb tagatud nõuetega võlausaldajatele anda suurem kaal ja ennetav

saneerimine ei tohiks nende positsiooni halvendada.

Eestis on enamik tegutsevaid ettevõtteid väikesed või mikroettevõtted, mille puhul on osanik

ja juhatuse liige ka põhiline ettevõtte töö tegija. Eelkõige teenusmajanduse, aga ka

väiketootmise puhul põhinevad partnerlussuhted ja klientuur ettevõte juhi isiklikel kontaktidel.

Kui ettevõte tervikuna võõrandada, ei tähenda see, et ettevõtte klientuur ja muu toimimiseks

vajalik võrgustik ettevõttega tegelikult kaasa läheb, kuigi lepingud jäävad formaalselt jõusse.

3. Kuidas peaks teie arvates olema korraldatud võlausaldajate õiguste kaitse pre-pack

menetluses? Kas on mingeid praktilisi ettepanekuid, kuidas tagada õiglane ja läbipaistev vara

müük?

Kuna normistik ei ole teada, on väga keeruline esitada seisukohti. Võtmetähtsusega on vara

hindaja sõltumatus. Võib kaaluda, sarnaselt täiemenetluses eksperdi määramise

regulatsiooniga, et vara hindaja määrab kohus. Samuti võiks vara hindaja tasustamine toimida

läbi kohtu. Kohtule tuleb selleks ette näha vajalikud rahaline ja inimressurss.

4. Kas lepingute automaatne üleminek ja kiire müügiprotsess võivad teie arvates tekitada riske

ettevõtetele või lepingupartneritele? Kuidas saaks neid riske vähendada?

Tuleks lähtuda kehtivast õigusest, mis puudutab lepingute üleminekut. Tasub taaskord

rõhutada, et Eesti ettevõtluse eripäraks on lepingupartnerite ja klientide seotus ettevõtja isiklike

tutvuste ja suhetega. Seda asjaolu tuleb ka lepingute üleminekul arvestada.

5. Kuidas saaks tagada, et pre-pack menetluses tehtavad otsused oleksid võimalikult

läbipaistvad ja võlausaldajate huve arvestavad?

Kuna normistik ei ole teada, on väga keeruline esitada seisukohti. Saneerimismenetlustes on

kohtunikud täheldanud fiktiivsete nõuete tekitamist saneerimismenetluses võlgniku enda või

temaga seotud isikute poolt, et tekitada hääli saneerimismenetluses. Põhilise riskikohana võib

märkida ohtu väärtuslik vara ettevõttest välja viia, fiktiivsete nõuete tekitamist, et vähendada

ettevõtte väärtust ja see ettevõtja (võlgniku) poolt odavalt ära osta.

Täiendavate küsimuste korral on Harju Maakohtu kontaktisikuks kohtunik Kai Härmand.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus ennetava saneerimise

raamistiku menetluse regulatsiooni

kohta maksejõuetusõiguse direktiivi

ettepanekus

Lugupeetud asekantsler

Tänan võimaluse eest esitada arvamust ennetava saneerimise raamistiku (pre-pack menetluse)

regulatsiooni kohta maksejõuetusõiguse direktiivi ettepanekus.

Ettepanekuga tutvumise järgset laekus Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevaid arvamusi.

Kahjuks on detailse ja sisuka seisukoha esitamine raskendatud, sest pakutava regulatsiooni

sõnastus ei ole teada. Üldiste märkustena võib välja tuua, et regulatsiooni sobivust peab

hindama nii õiguslikust vaatevinklist kui ka ettevõtluskeskkonda laiemalt silmas pidades.

1. Kuidas hindate pre-pack menetluse sobivust Eesti õiguskeskkonda? Kas näete selles

menetluses olulisi eeliseid või riske Eesti ettevõtetele ja majandusele?

Ennetava saneerimise tarvis oleks vajalik luua uus õiguslik raamistik ning uue õigusliku

regulatsiooni rakendamine on alati ressursimahukas. Positiivsena võib välja tuua, et Eesti

kohtutes tegelevad juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlusega spetsialiseerunud kohtunikud

Harju ja Tartu maakohtus ning see hõlbustab uue regulatsiooni ja kohtupraktika juurutamist.

Samas oleks vajalik kindlasti kohtunike vastavasisuline pidev koolitamine, sest ennetava

saneerimise puhul on lisaks õigusteadmistele vajalikud ka head teadmised majandusest ja

ettevõtluskeskkonnast. Tuleb ette näha ka kohtutele rahaline lisaressurss, kui kohtule kohustusi

Teie 17.02.2025 nr 1-12/1667

Meie 11.03.2025 nr 6-3/25-36-2

Pr Mari-Liis Mikli

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

juurde pannakse. Ennetava saneerimise puhul peab kohus tegutsema väga kiiresti, et vara müük

heaks kiita, seega on vaja piisavalt pädevaid inimesi sh kohtujuristid, kes suudaks selle tagada.

Teisalt on enamus juriidiliste isikute maksejõuetusmenetlusi Eestis likvideerivad menetlused,

sageli esitatakse pankrotiavaldus ka hilinenult, mis tähendab, et ettevõttel puudub juba pikemat

aega majandustegevus. Saneerimismenetlusi oli 2024. aastal Harju maakohtus üksnes 16 ning

nendest edukaks osutusid vähesed. Sellest võib järeldada, et Eesti ettevõtjate valmisolek ja

võimekus ennetava saneerimise abil ettevõtte majandusraskuste ületamiseks on vähene.

Kehtiv saneerimismenetlus on kiire ja paindlik ning kohtupraktikas ei ole esinenud juhtumeid,

kus kohtumenetluse tõttu oleks jäänud saneerimine toppama. Eesti õiguses on võimalik kohtul

kinnitada ka saneerimiskava, mis ei ole võlausaldajate heakskiitu saanud, seega on ettevõtja

kaitse võimalus pahatahtlike võlausaldajate eest tagatud. Põhiliste riskidena võib välja tuua

selle, et ettevõtjad ei võta uut menetlust omaks. Enne regulatsiooni kehtestamist on vajalik

tagada spetsialiseerunud kohtunikele korralik väljaõpe, soovitavalt riikide näitel, kus vastav

menetlus on igapäevane (Ühendkuningriigid või Madalmaad). Kohtu seisukohast on tegemist

väga koormava menetlusega, sest kohtul tuleb tegutseda kiiresti ning ennetava saneerimise kava

on üldjuhul mahukas, sest see nõuab kohtunikult ka ettevõtte sisulisse tegevusse süvenemist.

Seega tuleb kaaluda, kas uue regulatsiooni väljatöötamisele ja rakendamisele kuluv ressurss nn

valmiduse tekitamiseks, tasub ennast ära olukorras, kus regulatsiooni kasutus on vähene.

2. Millised võiksid olla peamised riskid ja väljakutsed pre-pack menetluse rakendamisel Eestis?

Kas mõni konkreetne aspekt tekitab teie hinnangul muret, näiteks tagatud nõuete kaitse või vara

kiire müük?

Peamised probleemid tekivad eelkõige ettevõttele õiglase hinna määramisega ja ettevõtte

võõrandamisega alla turuhinna. Arvestades Eesti turu väiksust, võib tekkida oht, et ettevõte

võõrandatakse võlgnikuga seotud isikule ning probleeme võib tekitada tagamata nõuetega

võlausaldajate vähene teavitamine. Eesti ettevõtlusmaatikul ei ole nõuete tagamine väga

tavapärane. Seda enam tuleb tagatud nõuetega võlausaldajatele anda suurem kaal ja ennetav

saneerimine ei tohiks nende positsiooni halvendada.

Eestis on enamik tegutsevaid ettevõtteid väikesed või mikroettevõtted, mille puhul on osanik

ja juhatuse liige ka põhiline ettevõtte töö tegija. Eelkõige teenusmajanduse, aga ka

väiketootmise puhul põhinevad partnerlussuhted ja klientuur ettevõte juhi isiklikel kontaktidel.

Kui ettevõte tervikuna võõrandada, ei tähenda see, et ettevõtte klientuur ja muu toimimiseks

vajalik võrgustik ettevõttega tegelikult kaasa läheb, kuigi lepingud jäävad formaalselt jõusse.

3. Kuidas peaks teie arvates olema korraldatud võlausaldajate õiguste kaitse pre-pack

menetluses? Kas on mingeid praktilisi ettepanekuid, kuidas tagada õiglane ja läbipaistev vara

müük?

Kuna normistik ei ole teada, on väga keeruline esitada seisukohti. Võtmetähtsusega on vara

hindaja sõltumatus. Võib kaaluda, sarnaselt täiemenetluses eksperdi määramise

regulatsiooniga, et vara hindaja määrab kohus. Samuti võiks vara hindaja tasustamine toimida

läbi kohtu. Kohtule tuleb selleks ette näha vajalikud rahaline ja inimressurss.

4. Kas lepingute automaatne üleminek ja kiire müügiprotsess võivad teie arvates tekitada riske

ettevõtetele või lepingupartneritele? Kuidas saaks neid riske vähendada?

Tuleks lähtuda kehtivast õigusest, mis puudutab lepingute üleminekut. Tasub taaskord

rõhutada, et Eesti ettevõtluse eripäraks on lepingupartnerite ja klientide seotus ettevõtja isiklike

tutvuste ja suhetega. Seda asjaolu tuleb ka lepingute üleminekul arvestada.

5. Kuidas saaks tagada, et pre-pack menetluses tehtavad otsused oleksid võimalikult

läbipaistvad ja võlausaldajate huve arvestavad?

Kuna normistik ei ole teada, on väga keeruline esitada seisukohti. Saneerimismenetlustes on

kohtunikud täheldanud fiktiivsete nõuete tekitamist saneerimismenetluses võlgniku enda või

temaga seotud isikute poolt, et tekitada hääli saneerimismenetluses. Põhilise riskikohana võib

märkida ohtu väärtuslik vara ettevõttest välja viia, fiktiivsete nõuete tekitamist, et vähendada

ettevõtte väärtust ja see ettevõtja (võlgniku) poolt odavalt ära osta.

Täiendavate küsimuste korral on Harju Maakohtu kontaktisikuks kohtunik Kai Härmand.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees