Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise

seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel

http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu

2) väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisaadressaadid:

Finantsinspektsioon

Meie 12.03.2025 nr 1.1-10.1/1273-1

2

Eesti Pank

Admiral Markets AS

Aktsiaselts KAWE KAPITAL

AS Redgate Capital

Lightyear Europe AS

Plus500EE AS

Venturebeam Markets AS

Wise Assets Europe AS

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Kaubandus- ja Tööstuskoda

Eesti Advokatuur

Nasdaq Tallinn AS

AS Arco Vara

Coop Pank AS

EfTEN Real Estate Fund AS

AS Ekspress Grupp

Enefit Green AS

AS Harju Elekter Group

Hepsor AS

AS Infortar

AS LHV Group

AS Merko Ehitus

Nordecon AS

AS PRFoods

AS Pro Kapital Grupp

AS Silvano Fashion Group

AS Tallink Grupp

AS Tallinna Sadam

AS Tallinna Vesi

TKM Grupp AS

Aktsiaselts LHV Varahaldus

AS Avaron Asset Management

AS BaltCap

AS Birdeye Capital

AS SEB Varahaldus

AS Trigon Asset Management

EfTEN Capital AS

Limestone Platform AS

Luminor Pensions Estonia AS

Northern Horizon Capital AS

Swedbank Investeerimisfondid AS

Tuleva Fondid AS

Elise Kõiv 5355 1302

[email protected]

Märts 2025

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamised eesmärgid on:

 lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste väärtpaberiemissioonide korral. Hetkel

ei pea väärtpaberiprospekti koostama kui emissiooni maht on alla 8 mln eurot. Eelnõuga

muudetakse kehtivat seadust nii, et edaspidi ei pea prospekti koostama kui emissiooni

maht jääb alla 12 mln euro. Prospekti koostamise kulud võivad olla väiksemate

emissioonide korraldamise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed. Seetõttu saab

alla 12 mln euro suuruste emissioonide korral emitent koostada prospekti asemel

lihtsama teabedokumendi;

 anda emitendile endale valida, mis keeles ta soovib prospekti koostada. See edendab

samuti kapitali kaasamist väärtpaberiturul. Lähtuvalt emissiooni sihtgrupist saab

emitent ise otsustada, mis keeles on asjakohane prospekt koostada (kas rahvusvahelises

rahanduses üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles). Kui

väärtpabereid pakutakse Eestis, jääb aga kohustus tõlkida vähemalt prospekti kokkuvõte

eesti keelde;

 vähendada investeerimisteenuste pakkujate (pangad, investeerimisühingud) koormust

läbi erinevate nõuete vähendamise – näiteks kliendi väärtpaberikorralduste täitmisega

seonduva regulatsiooni lihtsustamine, muu hulgas teatud aruandluskohustuse kaotamine

ja teatud tuletisinstrumentidega kauplejate aruandluskohustuse lihtsustamine;

 võimaldada Finantsinspektsioonile rahatrahvide proportsionaalsem rakendamine

turukuritarvitustega seotud rikkumiste korral, mille kohaselt saab trahvi määrata

protsendina äriühingu käibest. Maksimaalne protsendimäär sätestatakse seaduses.

Kõik eelnimetatud muudatused põhinevad Euroopa Liidu õigusaktidel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

nõunikud Elise Kõiv ([email protected]), Valner Lille ([email protected]) ja osakonnajuhataja

asetäitja Thomas Auväärt ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit

([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2024/790, 28. veebruar 2024, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide

turgude kohta1 (ELT L, 2024/790, 8.3.2024)2 (edaspidi direktiiv). Direktiiv tuleb liikmesriikidel

üle võtta hiljemalt 29. septembril 2025. a.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning

millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349–496) (edaspidi MIFID2).

Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj 2 Direktiivi tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/790/oj

Eelnõuga kehtestatakse meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2809,

23. oktoober 2024, millega muudetakse määrusi (EL) 2017/11293, (EL) nr 596/20144 ja (EL)

nr 600/20145, et muuta liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning

hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile (ELT L,

2024/2809, 14.11.2024)6 (edaspidi määrus (EL) 2024/2809) rakendamiseks. Määruse (EL)

2024/2809:

 artikli 4 lõikes 2 loetletud sätteid (sh artikli 1 punkte 11–14) kohaldatakse alates 5.

märtsist 2026. a.;

 artikli 4 lõikes 3 loetletud sätteid (sh artikli 1 punkti 3 ja punkti 21 alapunkti a seoses

määruse (EL) 2017/1129 artikli 27 lõikega 1) kohaldatakse alates 5. juunist 2026. a.;

 artikli 2 punkti 14 alapunkti a ja punkti 15 järgimiseks vajalikud meetmed tuleb

liikmesriikidel kehtestada hiljemalt 5. juuniks 2026. a.7

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb

Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamist. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse väärtpaberituru seadust redaktsioonis RT I, 07.01.2025, 4 (edaspidi

VPTS).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga tagatakse prospektimääruse ja turukuritarvituse määruse muudatuste riigisisene

rakendamine. Lisaks võetakse eelnõuga riigisisesesse õigusesse üle MIFID2 muudatused.

2.1. Prospektimääruse muudatused

2.1.1. Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

Prospektimääruse üheks eesmärgiks on lihtsustada kapitali kaasamist väikesemahuliste

väärtpaberiemissioonide korral läbi prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmise. Kehtiva

seaduse kohaselt tuleb prospekt koostada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise

koguväärtus on suurem kui 8 mln eurot. Kui väärtpaberite pakkumise koguväärtus on 1–8 mln

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129, 14. juuni 2017, mis käsitleb väärtpaberite avalikul

pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12—82) (edaspidi prospektimäärus). Määruse tekst

kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1129/oj 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014 , mis käsitleb turukuritarvitusi

(turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1—61)

(edaspidi turukuritarvituse määrus). Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/oj 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84-148) (edaspidi MIFIR). Määruse

tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/600/oj 6 Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2809/oj 7 Vastavalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõikele 4

eurot, peab emitent pakkumise korraldamiseks koostama teabedokumendi (nö lihtsustatud

versioon prospektist). Prospektimääruse artikli 3 lõikest 2 tulenevalt tõstetakse 8 mln euro

suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea prospekti koostama, kui väärtpaberite

avalik pakkumine jääb alla 12 mln euro. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2a kohaselt võib

liikmesriik kehtestada 12 mln suuruse künnise asemel 5 mln euro suuruse künnise.8

Väärtpaberite väikesemahuliste avalike pakkumiste korral võivad prospekti koostamise kulud

olla pakkumise koguhinnaga võrreldes ebaproportsionaalsed, mistõttu on käesoleva eelnõuga

ette nähtud kõrgem ehk 12 mln euro suurune künnis. Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on

uuritud ka Läti ja Leedu plaane seoses prospekti koostamise kohustuse künnisega ning laekunud

on tagasiside Leedult, et ka neil on plaanis liikuda 12 mln euro suuruse künnise suunas. Künnise

suurendamine 12 mln euroni kõigis Balti riikides võimaldaks ettevõtjatel siin regioonis

piiriüleselt väärtpabereid pakkuda lähtudes ühtsest prospekti koostamise kohustuse künnisest.

Vähem kui 12 mln euro (kuid vähemalt 1 mln euro) suuruste pakkumiste korral jääb kehtima

teabedokumendi koostamise nõue. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2d kohaselt võib liikmesriik

alla prospekti koostamise kohustuse künnise toimuvate pakkumiste suhtes nõuda, et emitent

avalikustaks kas prospektimääruse nõuetele vastava (artikli 7 lõigetes 3–10 ja 12 nimetatud

teavet sisaldava) dokumendi või riiklikul tasandil teabele esitatavaid nõudeid sisaldava

dokumendi, tingimusel, et sellise teabe ulatus ja tase ei ületa prospektimääruse artikli 7 lõigetes

4–10 ja 12 sätestatut. Hetkel kehtivad 1–8 mln euro suuruse koguväärtusega pakkumiste suhtes

VPTS § 15 lõike 6 alusel kehtestatud rahandusministri määruses sätestatud teabe avaldamise

nõuded, mis jõustusid 13. mail 2024. a. Nagu rahandusministri määruse seletuskirjas märgitud,

on tegemist Eestis, Lätis ja Leedus ühtlustatud nõuetega, et võimaldada Balti riikides

ettevõtjatel piiriüleselt lihtsamalt kapitali kaasata. See aitab vähendada ettevõtjate kulusid,

võimaldades neil korraldada avalikke pakkumisi kõigis kolmes Balti riigis ühe

teabedokumendiga. Kuna prospektimääruse artikli 3 lõige 2d ei välista võimalust määrata

kõnealuses sättes nimetatud dokumendi koostamise kohustuse künnist (alla mille dokumendi

koostamise nõuet ei ole) ning arvestades asjaoluga, et hetkel kehtiv 1 mln euro suurune künnis

on Balti riikide vahel ühtlustatud, ei tule ka edaspidi alla 1 mln euro suuruste avalike

pakkumiste korral teabedokumenti koostada. Balti riikide vahel ühtlustatud nõuded

teabedokumendile vaadatakse vajadusel üle koostöös teiste Balti riikidega.

2.1.2. Prospekti keelerežiimi muutmine paindlikumaks

Samuti lihtsustatakse ja edendatakse kapitali kaasamist väärtpaberiturul läbi prospekti

keelerežiimi paindlikumaks muutmise ehk antakse emitendile endale suurem valik, mis keeles

ta soovib prospekti koostada. Kehtiva seaduse kohaselt on emitendil võimalik koostada

prospekt eesti või inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel,

et sellega ei kahjustata investorite huve. Samas on emitendil kohustus koostada prospekti

eestikeelne tõlge, kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis.

Selleks, et oluliselt vähendada prospekti tõlkimisega seonduvat ebavajalikku koormust, on

prospektimääruse artikli 27 kohaselt äriühingutel lubatud koostada prospekt rahvusvahelises

rahanduses üldkasutatavas keeles ning piiratud prospekti tõlkimise nõuet prospekti

kokkuvõttega olenemata sellest, kas pakkumine toimub riigisiseselt või piiriüleselt.

Täpsemalt on prospektimääruse artikli 27 lõike 1 esimese lõigu ja lõike 2 esimese lõigu kohaselt

äriühingutel valikuvõimalus koostada prospekt kas rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas

keeles (inglise keeles) või liikmesriigi pädeva asutuse ehk Eestis Finantsinspektsiooni

8 Nagu määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktis 8 märgitud, siis süsteem, mis võimaldas liikmesriikidel

kehtestada erinevaid künniseid vahemikus 1–8 mln eurot, on asendatud kahe künnise süsteemiga (12 mln euro

suurune põhikünnis või valikuline 5 mln euro suurune künnis).

tunnustatavas keeles9. Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 teine lõik jätab liikmesriigile

võimaluse piirata emitendi valikut, mille kohaselt tuleb riigisisese pakkumise korral prospekt

koostada tingimata liikmesriigi pädeva asutuse ehk Finantsinspektsiooni tunnustatavas keeles

(nn opt-out). Muudatuste eesmärgiga oleks rohkem kooskõlas jätta äriühingutele rohkem

vabadust otsustamaks, mis keeles on mõistlik prospekt koostada lähtuvalt emissiooni

sihtgrupist või -gruppidest. Seega ei ole käesolevas eelnõus kõnealust liikmesriigi võimalust

kasutatud ja emitendile endale on jäetud valik otsustamiseks. Prospektimääruse artiklist 27

tulenevalt peab prospekti kokkuvõte olema saadaval siiski eesti keeles. Võimalus koostada

prospekt inglise keeles (kohustusega tõlkida kokkuvõte) lihtsustab turul osalemist

äriühingutele, kelle töökeeleks on muu kui riigikeel ning soodustab väiksemate ettevõtjate

juurdepääsu kapitalile, kelle jaoks prospekti täismahus tõlkimise nõue on liigselt koormav.

Praktikas on paljud pakkumised piiriülesed (nt kõigis Balti riikides) ning kogu materjali

tõlkimine on väiksematele ettevõtjatele kulukas ning samuti ajamahukas.

2.2. Investeerimisteenuste osutamisega seotud (nn MIFID2) muudatused

MIFID2 muudatuste eesmärgiks on suurendada kapitaliturgude läbipaistvust ja EL

kapitaliturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellega seoses on eelnõuga kavas kehtetuks

tunnistada mitmeid sätteid, mis võeti väärtpaberituru seadusesse üle 2018. aastal MIFID2-st

ning mis MIFID2 ja MIFIR-i muudatustest tulenevalt kehtivad otsekohalduvana tulenevalt

MIFIR-ist. Kõnealused sätted puudutavad:

 äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise kohustust, mis kehtib MIFIR-ist

tulenevalt laiendatud isikute ringile;

 korralduse edastamise eest tasu või hüve saamise keeldu, mis on MIFIR-is sätestatud

investeerimisteenuste osutajatele üldise keeluna (st keeld ei sõltu enam vastuolust teatud

nõuetega); ja

 nõuet, et muud mitmepoolset süsteemi võib korraldada üksnes vastavalt reguleeritud

turu (börsi), mitmepoolse kauplemissüsteemi (nn alternatiivturg) või organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldamise kohta sätestatule (kehtib MIFIR-is samasugusel

kujul).

Direktiivist tulenevalt lihtsustatakse eelnõuga kliendi korralduste süsteemse täitja regulatsiooni,

mis vähendab investeerimisteenuste osutajate koormust. Samuti vähendab nii

investeerimisteenuste osutajate kui ka börsi või muu kauplemiskoha korraldaja koormust

aruandluskohustuse kaotamine seoses kliendi korralduse parima täitmisega. Eelnõuga on

muudetud ka kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaupleja

ning kauplemiskoha korraldaja aruandluskohustust, mis investeerimisteenuste osutajate

aruandlust lihtsustab, kuid kauplemiskoha korraldaja jaoks muutub spetsiifilisemaks.

Kauplemiskoha korraldajale lisandub kohustusi ka tulenevalt ajutiste kauplemispiirangute

nõuete täiendamisest ning positsioonide haldamise kontrollide laiendamisest heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentidele. Samuti lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustus

kehtestada ja rakendada meetmeid, et tagada kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate

andmete kvaliteedinõuete täitmine. Lisaks eeltoodule on eelnõuga muudetud ja täiendatud ka

vastutust reguleerivaid sätteid jm. Täpsemalt on kõiki MIFID2 muudatusi käsitletud seletuskirja

osas 3.

2.3. Turukuritarvituse määruse muudatused

9 Finantsinspektsioon aktsepteerib prospekti kinnitamise taotlemisel dokumente eesti või inglise keeles

(https://fi.ee/et/investeerimine/investeerimisvaldkonna-tegevuslubade-taotlemine/prospektimenetlus-

finantsinspektsioonis).

2.3.1. Avalikustamisnõuete rikkumise eest kohaldatavate rahatrahvide juriidilise

isiku suurusega proportsionaalseks muutmine

Turukuritarvituse määrusest tulenevate avalikustamisnõuete rikkumise korral on hetkel ette

nähtud üsna märkimisväärsed rahatrahvid (kuni 2,5 mln eurot). Võib juhtuda, et neid nõudeid

rikutakse ka teadmatusest ja tahtmatult (mis samas ei vabasta vastutusest) ja on leitud, et see on

üks põhjus, mis paneb äriühinguid, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid (edaspidi

VKE) loobuma börsile minemise ideest. Sellega seoses on turukuritarvituse määruses juriidiliste

isikute poolt toime pandud avalikustamisnõuete rikkumiste eest määratavad rahatrahvid

muudetud proportsionaalseks äriühingu suurusega (täpsemalt käibega). Turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punkti j alapunktides iii ja iv on kehtestatud minimaalsed

maksimumkaristused, mida liikmesriigi pädev asutus võib määrata avalikustamiskohustusega

seotud rikkumise (täpsemalt turukuritarvituse määruse artiklite 17–19 rikkumise) eest.

Proportsionaalsuse tagamiseks on järelevalveasutusel võimalus määrata karistus äriühingu

aastase kogukäibe põhjal. Kui see turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid

arvestades kujuneb siiski ebaproportsionaalselt väikeseks, on võimalik karistuse lõplikku

summat suurendada, võttes arvesse absoluutsummades väljendatud maksimumi.10

Turukuritarvituse määruses tehtud muudatused lähevad veelgi kaugemale ja annavad

liikmesriikidele valikuvõimaluse, mille kohaselt võib riigisiseses õiguses ette näha, et VKE-sid

saab karistada madalamate maksimummäärade järgi – 2,5 mln eurose maksimummäära asemel

1 mln eurose maksimummäära järgi artikli 17 rikkumise korral ning 1 mln eurose

maksimummäära asemel 400 000 eurose maksimummäära järgi artiklite 18 ja 19 rikkumise

korral. Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust valikuõigust kasutatud ja seda lähtuvalt Eestis

kehtivatest üldistest karistusõiguse normidest, kus niimoodi äriühinguid karistamise

maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata. Sellest hoolimata võimaldavad

kehtivad absoluutsummades väljendatud maksimumid (2,5 mln eurot artikli 17 rikkumise korral

ning 1 mln eurot artiklite 18 ja 19 rikkumise korral) Finantsinspektsioonile ka nendest

madalama karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise nõuete (turukuritarvituse määruse

artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või

kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni 2% käibest. Insaiderite nimekirja ja juhtide tehingutega seotud nõuete (artiklid 18 ja

19) rikkumise korral on rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuste kohaselt lisandub artiklite

18 ja 19 rikkumise korral võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest ning

kõigi eelnimetatud artiklite (artiklid 17–19) rikkumise korral kehtib edaspidi erisus, et

absoluutsummade alusel (kuni 2,5 mln eurot siseteabe avalikustamise nõuete ning kuni 1 mln

eurot insaiderite nimekirja ja juhtide tehinguga seotud nõuete rikkumise korral) on võimalik

määrata rahatrahvi juhul, kui käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud

karistuse summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt väike.

Lisaks eeltoodud muudatustele lisandub investeerimissoovituste ja statistikaga seotud nõuete

(artikkel 20) rikkumise korral samuti võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%)

käibest.

10 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 80

Kokkuvõttes annavad eelnimetatud muudatused Finantsinspektsioonile kui väärteomenetluse

läbiviijale rohkem paindlikkust ja kaalutlusruumi karistuste määramisel.

2.3.2. Turukuritarvituse määruse artikli 25a lõike 5 valikukoht

Määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 11 lisati turukuritarvituse määrusesse artikkel 25a,

mis käsitleb korraldusandmete vahetamise mehhanismi (mechanism to exchange order data).

Selle artikli lõikes 5 on liikmesriigile jäetud valikukoht, kas selle liikmesriigi pädev asutus

peaks ühinema vastava mehhanismiga ka juhul, kui ükski sellise pädeva asutuse järelevalve all

olev kauplemiskoht ei ole olulise piiriülese mõõtmega. Kuna Finantsinspektsiooniga

kooskõlastatult puudub hetkel vajadus mehhanismiga ühineda, ei ole käesoleva eelnõuga

turukuritarvituse määruse artikli 25a lõikes 5 sätestatud valikuõigust kasutatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse väärtpaberituru seadust ja §-ga

2 nähakse ette seaduse jõustumine.

3.1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahvi 3 lõike 5 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 3 näeb ette kauplemiskoha mõiste.

Üldjuhul on kauplemiskohti kolme liiki – reguleeritud väärtpaberiturg (sisuliselt

väärtpaberibörs), mitmepoolne kauplemissüsteem (alternatiivbörs) ja organiseeritud

kauplemissüsteem (spetsiifilisem alternatiivbörs, kus kaubeldakse võlainstrumentidega,

tuletisinstrumentidega või heitkoguse ühikutega). Kõigi nende kolme kauplemiskoha

ühisnimetaja on mitmepoolne süsteem. VPTS § 3 lõike 5 kohaselt võib lisaks eeltoodule

korraldada ka mõnda muud mitmepoolset süsteemi ja seda üksnes vastavalt reguleeritud turu,

mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta

sätestatule. Kuna direktiivi artikli 1 punktiga 1 jäeti MIFID2 artikli 1 lõige 7 välja ning selle

sisu viidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/79111 (edaspidi määrus (EL)

2024/791) artikli 1 punkti 1 alapunktiga b üle MIFIR artikli 1 lõikesse 5b, siis tuleb ka VPTS §

3 lõige 5 kehtetuks tunnistada.

Seega kehtib varasemalt MIFID2 artikli 1 lõikest 7 VPTS § 3 lõikesse 5 üle võetud nõue

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist. Kuna nõude sisu on MIFIR-is sama, siis VPTS-is

vastava sätte kehtetuks tunnistamisega sisuliselt midagi ei muutu, st muud mitmepoolsed

süsteemid (mis ei ole reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid või organiseeritud

kauplemissüsteemid) peavad jätkuvalt olema korraldatud vastavalt reguleeritud turu,

mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta

sätestatule.

Direktiivi põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et MIFID2 artikli 1 lõike 7 kohaselt peavad

mitmepoolsed süsteemid tegutsema vastavalt reguleeritud turgude, mitmepoolsete

kauplemissüsteemide (edaspidi ka MTF) või organiseeritud kauplemissüsteemide (edaspidi ka

OTF) kohta sätestatule. Turupraktika on aga näidanud, et põhimõttest, mille kohaselt peab

mitmepoolseks kauplemiseks olema tegevusluba, ei ole EL-is kinni peetud, mis on toonud kaasa

ebavõrdsed tingimused reguleeritud turu, MTF või OTF tegevusloa saanud mitmepoolsete

süsteemide ja tegevusloata mitmepoolsete süsteemide vahel. Lisaks on see olukord tekitanud

teatud turuosalistele õiguskindlusetuse selle suhtes, millised on regulatiivsed ootused sellistele

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/791, 28. veebruar 2024, millega muudetakse määrust (EL)

nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemide loomisega seotud

takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja korralduste voo eest tasu võtmise

keelustamisega (ELT L, 2024/791, 8.3.2024). Määruse tekst kättesaadav: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/791/oj

mitmepoolsetele süsteemidele. Et luua turuosalistele selgus, kindlustada võrdsed tingimused,

parandada siseturu toimimist ja tagada, et nõuet, mille kohaselt võib mitmepoolse kauplemisega

tegeleda ainult reguleeritud turu, MTF või OTF tegevusloa alusel, kohaldataks ühetaoliselt,

tuleks MIFID2 artikli 1 lõike 7 sisu viia MIFID2-st üle MIFIR-i. Kuna mitmepoolsed süsteemid

jäetakse MIFID2 artikli 1 lõike 7 kohaldamisalast välja ja viiakse üle MIFIR-i

kohaldamisalasse, tuleb nimetatud määrusesse üle viia ka mitmepoolse süsteemi määratlus.

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 19 toodud mitmepoolse süsteemi määratlus viidi määruse (EL)

2024/791 artikli 1 punkti 2 alapunktiga b üle MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 11. Sellega seoses

kohaldub VPTS § 101, mis sätestab, et VPTS-is määratlemata termineid kasutatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 tähenduses.

Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 6 asendatakse 8 000 000-eurone künnis 12 000 000-eurose

künnisega. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktiga 3 muudetud

prospektimääruse artikli 3 lõikest 2.

Kehtiva VPTS § 15 lõike 1 kohaselt tuleb prospektimääruse kohane prospekt koostada ja

avalikustada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise koguväärtus on suurem kui 8 mln eurot.

Kui pakkumise koguväärtus on 1–8 mln eurot, peab emitent pakkumise korraldamiseks

koostama teabedokumendi (VPTS § 15 lõige 6). Prospektimääruse artikli 3 lõike 2 kohaselt

tõstetakse eelnimetatud 8 mln euro suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea

prospektimääruse kohast prospekti koostama, kui väärtpaberite avalik pakkumine jääb alla 12

mln euro. Prospektimääruse artikli 3 lõike 2a kohaselt võib liikmesriik kehtestada 12 mln

suuruse künnise asemel 5 mln euro suuruse künnise. Nagu määruse (EL) 2024/2809

põhjenduspunktis 7 selgitatud, võivad väärtpaberite väikesemahuliste avalike pakkumiste

korral prospekti koostamise kulud olla pakkumise koguväärtusega võrreldes

ebaproportsionaalsed. Et vähendada väikesemahuliste avalike pakkumiste korral emitentide

kulusid ja halduskoormust, näeb Eesti ette kõrgema ehk 12 mln euro suuruse künnise.

Kõnealune muudatus jõustub 5. juunil 2026. a. (tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 4

lõikest 3).

Prospektimääruse artikli 3 lõike 2d kohaselt võib liikmesriik alla prospekti koostamise

kohustuse künnise toimuvate pakkumiste suhtes nõuda, et emitent avalikustaks kas

prospektimääruse artikli 7 lõigetes 3–10 ja 12 nimetatud teavet sisaldava dokumendi või

riiklikul tasandil teabele esitatavaid nõudeid sisaldava dokumendi, tingimusel, et sellise teabe

ulatus on samaväärne või väiksem ja tase samaväärne või madalam kui prospektimääruse artikli

7 lõigetes 4–10 ja 12 sätestatud teabe puhul. Hetkel 1–8 mln euro suuruse koguväärtusega

pakkumiste suhtes kehtivad teabedokumendi nõuded on Eestis, Lätis ja Leedus ühtlustatud, et

võimaldada Balti riikides ettevõtjatel piiriüleselt lihtsamalt kapitali kaasata (ehk pakkuda

väärtpabereid kõigis Balti riikides ühe teabedokumendiga). Kuna prospektimääruse artikli 3

lõige 2d ei välista võimalust määrata kõnealuses sättes nimetatud dokumendi koostamise

kohustuse künnist (alla mille dokumendi koostamise nõuet ei ole) ning arvestades asjaoluga, et

hetkel kehtiv 1 mln euro suurune künnis on Balti riikide vahel ühtlustatud, ei ole käesoleva

eelnõuga selles osas muudatusi kavandatud. Seega ei tule ka edaspidi alla 1 mln euro suuruste

avalike pakkumiste korral teabedokumenti koostada. Balti riikide vahel ühtlustatud nõuded

teabedokumendile vaadatakse vajadusel üle koostöös teiste Balti riikidega.

Paragrahvi 15 lõigete 3 ja 4 muutmine. VPTS § 15 lõiked 3 ja 4 viitavad prospektimääruse

artiklites 14 ja 15 sätestatud lihtsustatud prospekti ja EL kasvuprospekti koostamise õigusele.

Kõnealuseid lõikeid muudetakse tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktidest 11 ja

13, millega kustutati prospektimääruse artiklid 14 ja 15, ning määruse (EL) 2024/2809 artikli 1

punktidest 12 ja 14, millega asendati prospektimääruse artikkel 14a ja lisati

prospektimäärusesse artikkel 15a.

Prospektimääruse artiklis 14 sätestatud lihtsustatud prospekti (ja artiklis 14a sätestatud EL

taasteprospekti, EU Recovery prospectus) asemele tuleb EL jätkuprospekt (EU Follow-on

prospectus)12, mis on sätestatud prospektimääruse artiklis 14a (jõustub 5. märtsil 2026).

Prospektimääruse artiklis 15 sätestatud EL kasvuprospekti asemele tuleb EL

kasvuemissiooniprospekt (EU Growth issuance prospectus)13, mis on sätestatud

prospektimääruse artiklis 15a (jõustub samuti 5. märtsil 2026).

Paragrahvi 32 kehtetuks tunnistamine. Paragrahv 32 käsitleb väärtpaberite pakkumise

prospekti keelenõudeid. Kuna vastavad keelenõuded tulenevad otsekohalduva

prospektimääruse artiklist 27 (nagu on viidatud ka kehtiva VPTS § 32 lõikes 1), tunnistatakse

VPTS § 32 kehtetuks.

Selleks, et oluliselt vähendada prospekti tõlkimisega seonduvat ebavajalikku koormust, on

määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktiga 21 muudetud prospektimääruse artikli 27 kohaselt

äriühingutel lubatud koostada prospekt rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles ning

piiratud prospekti tõlkenõuet prospekti kokkuvõttega olenemata sellest, kas pakkumine toimub

riigisiseselt või piiriüleselt.14

Kehtiva VPTS § 32 lõike 2 esimese lause kohaselt koostatakse Finantsinspektsioonis

registreeritav prospekt eesti või inglise keeles või Finantsinspektsiooni loal mõnes muus keeles

tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite huve. Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 esimese

lõigu ja lõike 2 esimese lõigu kohaselt on äriühingutel valikuvõimalus koostada prospekt kas

rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles või Finantsinspektsiooni tunnustatavas

keeles.

Kehtiva VPTS § 32 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb koostada ühtlasi prospekti eestikeelne

tõlge, kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis.

Prospektimääruse artikli 27 kohaselt piirdub prospekti tõlkimise nõue prospekti kokkuvõttega

(olenemata sellest, kas pakkumine toimub riigisiseselt või piiriüleselt).

Prospektimääruse artikli 27 lõike 1 teise lõigu kohaselt võib liikmesriik nõuda, et üksnes

riigisisese pakkumise korral oleks prospekt koostatud liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas

keeles (ehk sel juhul ei saa emitent ise valida). Kuna muudatuste eesmärgiga oleks rohkem

kooskõlas jätta äriühingutele võimalus koostada prospekt rahvusvahelises rahanduses

üldkasutatavas keeles (kohustusega tõlkida kokkuvõte), ei ole käesolevas eelnõus kõnealust

valikuõigust kasutatud. Laiemas plaanis on keelenõuete paindlikumaks muutmise, sh

tõlkenõude leevendamise eesmärgiks lihtsustada ja edendada kapitali kaasamist

väärtpaberiturul. Võimalus koostada prospekt inglise keeles (kohustusega tõlkida kokkuvõte)

lihtsustab turul osalemist äriühingutele, kelle töökeeleks on muu kui riigikeel ning soodustab

väiksemate ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kelle jaoks prospekti täismahus tõlkimise nõue

on liigselt koormav.

12 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktid 27 ja 29 13 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 33 14 Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkt 55

Paragrahvi 36 lõike 1 punktis 3 ja paragrahvi 142 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna

„registreerimine“ sõnaga „kinnitamine“ vastavas käändes, kuna prospektide registreerimise

asemel on prospektide kinnitamine vastavalt prospektimäärusele. VPTS-is on prospekti

registreerimine (§ 20) kehtetuks tunnistatud 14. detsembril 2019. a. jõustunud väärtpaberituru

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega.

Paragrahvi 461 lõike 1 esimese lausest jäetakse välja viide §-le 857, kuna kõnealune

paragrahv tunnistatakse kehtetuks (vt § 857 kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 täiendamine ja punkti 3 kehtetuks tunnistamine. VPTS §

47 lõikes 1 on loetletud erandjuhud, mil VPTS 3. osa ehk investeerimisühingu regulatsiooni (sh

investeerimisühingule esitatavaid nõudeid) ei kohaldata. Lõike 1 punkti 4 kohaselt ei kohaldata

VPTS 3. osa isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui

kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende

muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust.

VPTS § 47 lõike 11 punktist 2 tulenevalt kohaldatakse eelnimetatud erandit ka nn

finantssektorivälise reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikme või selles

osaleja suhtes, kes teeb kauplemiskohas tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval

viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või

äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske. VPTS § 47 lõike 11 punkti 2 täiendusega

laiendatakse erandi kohaldamisala ka tehingutele, mida kõnealune finantssektoriväline isik teeb

seoses likviidsuse juhtimisega. Seega VPTS § 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele

vastavad nn finantssektorivälised reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi

liikmed või selles osalejad, kes teevad kauplemiskohas tehinguid seoses likviidsuse juhtimisega

on edaspidi samuti vabastatud investeerimisühingule kohalduvate nõuete, sh

investeerimisühingu tegevusloa nõude alt.

Muudatus tuleneb direktiivi artikli 1 punktist 2, millega laiendati MIFID2 artikli 2 lõike 1

punkti d alapunkti ii kohaldamisala tehingutele, mis on osa likviidsuse juhtimisest. Direktiivi

põhjenduspunktis 5 on toodud, et finantssektorivälistel isikutel, kes on reguleeritud turu või

mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või selles osalejad eesmärgiga teha tehinguid seoses

likviidsuse juhtimisega või eesmärgiga vähendada äritegevusega või äritegevuse rahastamisega

otseselt seotud riske, ei peaks olema investeerimisühingu tegevusloa nõuet, kuna selline nõue

oleks ebaproportsionaalne.

VPTS § 47 lõike 11 punkti 3 kohaselt ei kohaldata VPTS § 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud

erandit isiku suhtes, kes omab otsest elektroonilist juurdepääsu kauplemiskohale, v.a. juhul kui

tegemist on nn finantssektorivälise juurdepääsu omava isikuga, kes teeb kauplemiskohas

tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse

konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt

seotud riske. Paragrahvi 47 lõike 11 punkti 3 kehtetuks tunnistamisest tulenevalt on VPTS § 47

lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele vastavad isikud, kes omavad otsest elektroonilist

juurdepääsu kauplemiskohale, edaspidi vabastatud investeerimisühingule kohalduvate nõuete,

sh investeerimisühingu tegevusloa nõude alt. St vastav vabastus ei kohaldu edaspidi üksnes

eelnimetatud finantssektoriväliste juurdepääsu omavate isikute suhtes, vaid kõigi

kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu omavate isikute suhtes (kes vastavad VPTS

§ 47 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele).

Paragrahvi 47 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punktist 2,

millega jäeti MIFID2 artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkti ii kohaldamisalast välja isikud, kellel

on kauplemiskohale otsene elektrooniline juurdepääs. Direktiivi põhjenduspunktis 5 on

selgitatud, et MIFID2 artikli 17 lõike 5 ja artikli 48 lõike 7 kohaselt võib otsest elektroonilist

juurdepääsu pakkuda ainult siis, kui on olemas investeerimisühingu või krediidiasutuse

tegevusluba. Investeerimisühingud või krediidiasutused, kes otsest elektroonilist juurdepääsu

pakuvad, vastutavad selle eest, et nende kliendid MIFID2 artikli 17 lõikes 5 ja artikli 48 lõikes

7 sätestatud nõudeid15 täidaksid. Selline pääsuvalitseja-funktsioon on tõhus ja seetõttu on

MIFID2-te otsese elektroonilise juurdepääsu pakkuja klientide, sh oma arvel kauplevate isikute

suhtes tarbetu kohaldada. Selle nõude kaotamine aitaks ühtlasi luua võrdsemaid tingimusi ühelt

poolt EL-is asutatud isikutele ja teiselt poolt kolmandas riigis asutatud isikutele, kes pääsevad

EL kauplemiskohtadele ligi otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu, mille jaoks MIFID2

kohaselt tegevusluba vaja ei ole.

Paragrahvi 857 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 857 käsitleb väärtpaberikorralduse

edastamise eest tasu või hüve saamise keeldu, sätestades, et investeerimisühingul on keelatud

saada väärtpaberiga seotud korralduse kauplemis- või täitmiskohta edastamise eest mis tahes

tasu, hüve või soodustust, kui see on vastuolus kõnealuses paragrahvis loetletud sätetega. VPTS

§ 857 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist a, millega jäeti

välja MIFID2 artikli 27 lõige 2, mille sisu viidi määruse (EL) 2024/791 artikli 1 punktiga 44

üle MIFIR artiklisse 39a. Seega kehtib korralduse edastamise eest tasu või hüve saamise keeld

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist.

MIFIR-is on kõnealune keeld sätestatud üldisena, st see ei sõltu enam vastuolust teatud

nõuetega.16 MIFIR artikli 39a lõige 1 sätestab MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud

jaeklientide või MIFID2 II lisa II jaos osutatud kutseliste klientide nimel tegutsevatele

investeerimisühingutele keelu saada kolmandatelt isikutelt tasu, vahendustasu või mitterahalist

hüve nende klientide korralduste täitmise eest konkreetses täitmiskohas või nende edastamise

eest mis tahes kolmandale isikule nende täitmiseks konkreetses täitmiskohas. Sama sätte

kohaselt ei kohaldata eeltoodut täitmiskohtade tehingutasudega seotud hinnavähendite (rebate)

või allahindluste suhtes, kui need on lubatud EL-is tegutseva kauplemiskoha või kolmanda riigi

kauplemiskoha heakskiidetud ja avaliku tariifistruktuuriga ning kui need toovad kasu üksnes

kliendile. Sellised allahindlused või hinnavähendid ei tohi tuua rahalist hüve

investeerimisühingule.

Paragrahvi 873 lõigete 11 ja 12 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 873 reguleerib kliendi

korralduse parimat täitmist. Eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevalt puudub

kauplemiskoha korraldajal seoses MIFIR artiklites 23 ja 28 sätestatud kauplemiskohustusele

allutatud väärtpaberitega ning igal korralduste täitjal seoses muude väärtpaberitega (eelkõige

aktsiad, hoidmistunnistused, ETF-d ja tuletisinstrumendid) edaspidi kohustus avalikustada

vähemalt kord aastas tasuta andmeid korralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub

investeerimisühingul edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtet viiest peamisest

täitmiskohast, kus investeerimisühing eelmise aasta jooksul kliendi korraldusi täitis,

kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades tehingute täitmise

kvaliteedi kohta.

15 MIFID2 artikli 17 lõikes 5 ja artikli 48 lõikes 7 sätestatud nõuded on üle võetud VPTS §-s 8216 ja § 1252 lõigetes

4 ja 5. 16 MIFID2 artikli 27 lõike 2 kohaselt oli investeerimisühingul keelatud saada korralduse edastamise eest tasu või

hüve, millega rikutaks artikli 27 lõikes 1, artikli 16 lõikes 3 ning artiklites 23 ja 24 sätestatud huvide konflikte või

hüvesid käsitlevaid nõudeid.

VPTS § 873 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist

b, millega muudeti MIFID2 artikli 27 lõiget 3. VPTS § 873 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks

tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist c, millega jäeti välja MIFID2 artikli 27 lõige

6. Direktiivi põhjenduspunktis 8 on selgitatud, et MIFID2 artikli 27 lõigete 3 ja 6 kohaselt

avaldatud aruandeid loetakse harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel ega

teistel aruannete kasutajatel võimalik tähendusrikkaid võrdlusi teha. Parima täitmise nõudest

kinnipidamise tõendamiseks saab kasutada kauplemiskoondteabe süsteemist (consolidated

tape) saadavat teavet. Kauplemiskoondteabe süsteem koondab EL-is kaubeldavate

väärtpaberite kauplemisinfot.

Paragrahvi 874 lõike 6 teise lause muutmine. Paragrahvi 873 lõigete 11 ja 12 kehtetuks

tunnistamisega seoses puudub investeerimisühingul edaspidi kohustus enda poolt

kehtestatavate kliendi korralduste parima täitmise reeglite ja klientide korralduste täitmise

meetmete muutmise vajaduse kindlakstegemisel võtta arvesse kõnealuste lõigete kohaselt

avalikustatud teavet. Muudatus tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist d, millega

muudeti MIFID2 artikli 27 lõiget 7.

Paragrahvi 886 lõike 3 muutmine ja lõigete 5–7 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 886

käsitleb kliendi korralduste süsteemse täitja kohustuste rakendumist. Paragrahvi 886 lõike 3

kohaselt on kliendi korralduste süsteemne täitja investeerimisühing, kes täidab organiseeritult,

sagedasti, korrapäraselt ja ulatuslikult kliendi korraldusi oma arvel väljaspool kauplemiskohta

ning korraldamata mitmepoolset süsteemi. Lõigetes 5–7 on toodud kvantitatiivsed kriteeriumid,

mille alusel kliendi korralduste oma arvel täitmise sagedust, korrapärasust ja ulatuslikkust ning

investeerimisühingu süsteemse täitjana käsitamist hinnatakse.

Paragrahvi 886 lõike 3 muudatuse kohaselt on kliendi korralduste süsteemne täitja

investeerimisühing, kes täidab organiseeritult, sagedasti ja korrapäraselt kliendi korraldusi

seoses omakapitaliväärtpaberitega oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata

mitmepoolset süsteemi, või kes otsustab võtta endale süsteemse täitja staatuse. Paragrahvi 886

lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks. Muudatused tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 3

alapunktist b, millega muudeti MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 20 toodud kliendi korralduste

süsteemse täitja määratlust.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab investeerimisühing kliendi korralduste oma arvel

täitmise sagedust, korrapärasust ja ulatuslikkust (frequent systematic and substantial basis)

hindama kvantitatiivsete kriteeriumide alusel, mille tagajärjel on investeerimisühingutel

tekkinud liigne halduskoormus, siis muudatuste kohaselt asendub kvantitatiivne hindamine

kvalitatiivse hindamisega.17 Seega edaspidi ei ole investeerimisühingutel kohustust oma

tegevuse hindamisel lähtuda VPTS § 886 lõigetes 5–7 sätestatud kvantitatiivsetest

kriteeriumidest (mis käesoleva eelnõuga kehtetuks tunnistatakse). Vastavalt MIFID2 artikli 4

lõike 1 punkti 20 uuele sõnastusele on süsteemse täitja mõistest ühtlasi välja jäetud sõna

„ulatuslikult“ (substantial basis), millest tulenevalt on vastav muudatus tehtud ka VPTS § 886

lõikes 3. Täiendava muudatusena kohaldub kvalitatiivse hindamise nõue üksnes

omakapitaliväärtpaberite (nt aktsiad) suhtes, kuigi investeerimisühingutel on võimalik

otsustada süsteemseks täitjaks saada ka mitteomakapitaliväärtpaberite (nt võlakirjad,

heitkoguse ühikud, tuletislepingud) suhtes.18

17 Direktiivi põhjenduspunkt 7 18 Samas

Paragrahvi 886 lõike 9 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 886 lõike 9 kohaselt kohaldatakse

süsteemsele täitjale VPTS § 873 lõike 11 esimeses lauses kauplemiskoha kohta sätestatut. VPTS

§ 886 lõike 9 kehtetuks tunnistamine seondub selles viidatud VPTS § 873 lõike 11 kehtetuks

tunnistamisega ning tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 4 alapunktist b, millega muudeti MIFID2

artikli 27 lõiget 3. Muudatusest tulenevalt puudub süsteemsel täitjal sarnaselt kauplemiskoha

korraldajaga edaspidi kohustus avalikustada vähemalt kord aastas tasuta andmeid MIFIR

artiklites 23 ja 28 sätestatud kauplemiskohustusele allutatud väärtpaberitega seotud korralduste

täitmise kvaliteedi kohta.

Paragrahvi 94 lõikes 7 jäetakse tekstiosast „lubatud heitkoguse ühikute“ välja sõna „lubatud“.

Mõiste „heitkoguse ühik“ vastab VPTS § 2 lõike 1 punktile 8. Muudatusega ühtlustatakse

väärtpaberituru seaduses kasutatavat terminoloogiat seoses heitkoguse ühikutega.

VPTS §-i 94 täiendati lõikega 7 30. märtsil 2022. a. jõustunud väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (505 SE), mille eelnõu

seletuskirja kohaselt põhineb kõnealune säte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/203419 (edaspidi IFD) artikli 5 lõikel 2. IFD artikli 5 lõikes 2 on kasutatud ingliskeelset

mõistet „commodity and emission allowance dealers“, mis IFD artikli 3 lõike 1 punkti 6

kohaselt tähendab „a commodity and emission allowance dealer as defined in point (150) of

Article 4(1) of Regulation (EU) No 575/2013“. IFD artikli 3 lõike 1 punktis 6 viidatud määruse

sättes viidatakse omakorda MIFID2 I lisa C jaole ning seoses „emissons allowances“-iga

täpsemalt MIFID2 I lisa C jao punktile 11.

MIFID2 I lisa C jao punkt 11 on väärtpaberituru seaduses üle võetud § 2 lõike 1 punktis 8.

VPTS § 2 lõiget 1 täiendati punktiga 8 3. jaanuaril 2018. a. jõustunud väärtpaberituru seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mille eelnõu

seletuskirjas on MIFID2 I lisa C jao punktis 11 nimetatud „emisson allowances“ eestikeelseks

vasteks kasutatud terminit „heitkoguse ühik“.

Paragrahvi 1197 lõigete 3–5 muutmine. VPTS § 1197 lõigetes 3–5 on toodud kauplemisteabe

aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja

määratlused. Kõnealuste aruandlusteenuse osutajate definitsioonid on sätestatud MIFIR artikli

2 lõike 1 punktides 34–36, mistõttu muudetakse VPTS § 1197 lõigetes 3–5 toodud määratlusi,

lisades viite vastavatele MIFIR sätetele.

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 34 kohaselt on kauplemisteabe aruannete avalikustaja (APA ehk

approved publication arrangement) isik, kellel on MIFIR-i kohane tegevusluba, et osutada

investeerimisühingute nimel kauplemisteabe aruannete avalikustamise teenust vastavalt MIFIR

artiklitele 20 ja 21.

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 35 kohaselt on kauplemiskoondteabe esitaja (CTP ehk

consolidated tape provider) isik, kellel on MIFIR IVa jaotise 1. peatüki kohane tegevusluba, et

osutada kauplemiskohtadelt ja kauplemisteabe aruannete avalikustajatelt andmete kogumise ja

nende andmete pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks koondamise

teenust, pakkudes keskseid turuandmeid ja regulatiivseid andmeid (core market data and

regulatory data).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2034, 27. november 2019, mis käsitleb

investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ,

2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314 5.12.2019, lk 64–114)

MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 36 kohaselt on aruandlussüsteemi korraldaja (ARM ehk approved

reporting mechanism) isik, kellel on MIFIR-i kohane tegevusluba, et osutada

investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele

(edaspidi ESMA) tehingute üksikasjadest teatamise teenust.

Paragrahvi 1246 täiendamine lõigetega 81 ja 82. VPTS § 1246 sätestab organisatsioonilised

nõuded reguleeritud turu korraldajale. Paragrahvi on täiendatud lõigetega 81 ja 82, mis vastavad

direktiivi artikli 1 punktiga 6 MIFID2 artikli 47 lõikesse 1 lisatud punktidele g ja h.

VPTS § 1246 lõike 81 kohaselt kehtestab korraldaja meetmed ja rakendab neid, et tagada

kauplemiskoondteabe esitajale edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine. Samasisuline

kohustus sätestatakse VPTS § 1634 lõikes 11 ka mitmepoolse kauplemissüsteemi ja

organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale.

Direktiivi põhjenduspunktis 10 on selgitatud, et kauplemiskoondteabe süsteemi nõuetekohane

toimimine sõltub sellest, millise kvaliteediga on andmed, mida kauplemiskoondteabe esitaja

(consolidated tape provider) saab. MIFIR-is on sätestatud andmete kvaliteedinõuded, mida

kauplemiskoondteabe jaoks andmete esitajad peaksid järgima. Tagamaks, et mitmepoolset või

organiseeritud kauplemissüsteemi korraldavad investeerimisühingud ja turu korraldajad ning

reguleeritud turud neid nõudeid korrektselt täidavad, peaksid liikmesriigid sellistelt

investeerimisühingutelt, turu korraldajatelt ja reguleeritud turgudelt nõudma, et nad

kehtestaksid selleks vajalikud meetmed.

VPTS § 1246 lõike 82 kohaselt peab reguleeritud turul olema vähemalt kolm olulisel määral

aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega vahetada

teavet. Samasisuline nõue on VPTS § 1631 lõike 13 kohaselt ka mitmepoolsel

kauplemissüsteemil ja organiseeritud kauplemissüsteemil. Direktiivi põhjenduspunkti 6

kohaselt peaks vastav nõue kehtima kõigi mitmepoolsete süsteemide suhtes, mistõttu on seda

nõuet laiendatud ka reguleeritud turgudele.

Paragrahvi 1361 lõigete 1 ja 2 täiendamine ning paragrahvi 1361 täiendamine lõigetega 5

ja 6. VPTS § 1361 sätestab ajutised kauplemispiirangud. VPTS § 1361 lõike 1 muudatuse

kohaselt on kauplemiskoha korraldajal õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või

piirata seda ka väärtpaberiturul valitsevate äärmuslike olude korral. VPTS § 1361 lõiget 2

muudetakse, lisamaks, et säte käsitleb ka kauplemise ajutise piiramise parameetrite määramist

(kehtiv säte käsitleb üksnes kauplemise ajutise peatamise parameetrite määramist).

Eelnimetatud muudatused tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 7 alapunktist a, millega muudeti

MIFID2 artikli 48 lõiget 5. VPTS § 1361 lõike 1 muudatuses on kasutatud „emergency

situations“ kohta sõnastust „väärtpaberiturul valitsevad äärmuslikud olud“, kuna see vastab

paremini direktiivi põhjenduspunktis 13 kirjeldatule. Direktiivi põhjenduspunktis 13 viidatakse

2022. aasta energiakriisi ajal turgudel valitsenud äärmuslikele oludele.

VPTS §-i 1361 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, mis vastavad MIFID2 artikli 48 lõike 5 kolmandale

ja neljandale lõigule.

VPTS § 1361 lõike 5 kohaselt on korraldajal kohustus avalikustada oma veebilehel teave

asjaolude kohta, mille korral tuleb kauplemine peatada või seda piirata, ja põhimõtete kohta,

mille alusel määratakse kindlaks selleks kasutatavad peamised tehnilised parameetrid.

Direktiivi põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et turuosalistele oleks kasulik, kui asjaolude

kohta, mille korral kauplemine peatatakse või seda piiratakse, ja põhimõtete kohta, mida

reguleeritud turud peavad kauplemise peatamist või piiramist puudutavate peamiste tehniliste

parameetrite kehtestamisel arvesse võtma, oleks rohkem teavet ja läbipaistvust. Põhimõtted,

mida reguleeritud turud peavad kauplemise peatamist või piiramist puudutavate peamiste

tehniliste parameetrite kehtestamisel arvesse võtma, peaks regulatiivsete tehniliste standardite

eelnõuga kehtestama ESMA. Kauplemise nõuetekohasuse olulisuse tõttu peaks reguleeritud

turgudele jääma ulatuslik kaalutlusõigus küsimuses, milliseid mehhanisme kasutada ja milliseid

parameetreid nende mehhanismide jaoks kehtestada. Ühtlasi peaksid riiklikud pädevad

asutused hoolikalt jälgima, kuidas neid mehhanisme kauplemiskohtades kasutatakse, ja

rakendama asjakohasel juhul oma järelevalvevolitusi.

VPTS § 1361 lõige 6 sätestab, et kui korraldaja ei peata ega piira kauplemist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule, hoolimata väärtpaberi või selle väärtpaberiga seotud

väärtpaberite olulise hinnamuutusega kaasnenud ohust ühe või mitme turu korra- või

õiguspärasele toimimisele, on inspektsioonil õigus võtta turgude korra- või õiguspärase

toimimise taastamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas nõuda väärtpaberiga kauplemise

peatamist või lõpetamist (VPTS § 235 punkt 71), nõuda mis tahes isikult positsiooni või

riskipositsiooni suuruse vähendamist (VPTS § 235 punkt 79) ja piirata mis tahes isiku õigust

kaubatuletisinstrumentidesse investeerimiseks, sealhulgas kaubatuletisinstrumentide

positsioonipiirangute kehtestamisega (VPTS § 235 punkt 710).

VPTS § 1361 lõikes 6 on kasutatud „disorderly trading conditions on one or several markets“

ja „normal functioning of the markets“ kohta sõnastusi „oht ühe või mitme turu korra- või

õiguspärasele toimimisele“ ja „turgude korra- või õiguspärane toimimine“, kuna need vastavad

paremini kehtivas VPTS-is kasutatud sõnastusele.20 VPTS § 1361 lõike 6 lõpus viidatud

meetmed vastavad MIFID2 artikli 48 lõike 5 neljandas lõigus viidatud MIFID2 artikli 69 lõike

2 punktidele m–p.

Paragrahvi 1371 täiendamine lõikega 21. Paragrahv 1371 käsitleb hinnasammu. Kõnealust

paragrahvi täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda

(edaspidi EMP) väljastatud ISIN-koodiga aktsiate suhtes või EMP ISIN-koodiga ja kolmanda

riigi kauplemiskohas kohalikus vääringus või EMP-välises vääringus kaubeldavate aktsiate

suhtes, mille likviidsuse seisukohast kõige kohasemaks turuks olev kauplemiskoht asub

kolmandas riigis, võib korraldaja kohaldada sama hinnasammu, mida kohaldatakse selles

kolmanda riigi kauplemiskohas. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punktist 8, millega täiendati

MIFID2 artikli 49 lõiget 2.

Paragrahvi 1471 kehtetuks tunnistamine. VPTS § 1471 sätestab kellade sünkroniseerimise

kohustuse. Kõnealune paragrahv tunnistatakse kehtetuks tulenevalt direktiivi artikli 1 punktist

9, millega jäeti välja MIFID2 artikkel 50. MIFID2 artikli 50 sisu viidi määruse (EL) 2024/791

artikli 1 punktiga 22 MIFIR artiklisse 22c. Seega kehtib varasemalt MIFID2 artiklist 50 VPTS

§-i 1471 üle võetud äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise kohustus

otsekohalduvana tulenevalt MIFIR-ist.

MIFIR artiklis 22c on laiendatud isikute ringi, kellele vastav kohustus kohaldub. Direktiivi

põhjenduspunkti 11 kohaselt on kvaliteetsete andmete saamine kauplemiskoondteabe süsteemi

20 Vt VPTS § 1361 lõige 2: „Korraldaja määrab kauplemise ajutise peatamise parameetrid erinevate varaklasside

ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste olemust arvesse võttes ja tagab, et sellised

tingimused on piisavad, et vältida ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.“

ja siseturu toimimiseks väga oluline ning selleks on vaja, et kõik andmete esitajad ja

kauplemiskoondteabe esitaja (all data contributors and the consolidated tape provider)

paneksid oma andmetele ajatempli sünkroonselt ja seega sünkroniseeriksid äritegevuses

kasutatavad kellad. Seetõttu laiendatakse MIFIR-is MIFID2-ga võrreldes vastavat nõuet ka

kliendi korralduste süsteemsete täitjate, määratud avalikustamisüksuste (designated publishing

entities)21, kauplemisteabe aruannete avalikustajate (APAs) ja kauplemiskoondteabe esitajate

(CTPs) suhtes. Kokkuvõttes kohaldatakse äritegevuses kasutatavate kellade sünkroniseerimise

kohustust vastavalt MIFIR artiklile 22c kauplemiskohtade ja nende liikmete, osaliste või

kasutajate, kliendi korralduste süsteemsete täitjate, määratud avalikustamisüksuste,

kauplemisteabe aruannete avalikustajate ja kauplemiskoondteabe esitajate suhtes.

Paragrahvi 1631 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja viide §-le 1471, kuna kõnealune

paragrahv tunnistatakse kehtetuks (vt § 1471 kehtetuks tunnistamise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 1631 lõike 7 teisest lausest jäetakse välja viide § 1246 lõikele 1. VPTS § 1631

lõike 7 esimeses lauses on sätestatud, et mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse muu hulgas VPTS § 1246 lõikes 1 turu korraldaja

kohta sätestatut. Sama lõike teise lause kohaselt kohaldatakse mitmepoolse kauplemissüsteemi

korraldajale lisaks muu hulgas VPTS § 1246 lõikes 1 sätestatut. Kuna § 1631 lõike 7 esimeses

lauses on juba § 1246 lõikele 1 viidatud, jäetakse sama lõike teisest lausest vastav viide välja.

Paragrahvi 1631 lõikes 13 asendatakse sõna „tegelikult“ sõnadega „olulisel määral“ ja sõna

„lävida“ sõnadega „vahetada teavet“. Sõnastuse „olulisel määral“ vasteks MIFID2 artikli 18

lõikes 7 on „materially“ („/…/at least three materially active members or users, /…/“), mis

viitab pigem „olulisusele“. Ühtlasi, § 1631 lõikes 13 mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja

organiseeritud kauplemissüsteemile seatud nõue vastab sisuliselt § 1246 lõikes 82 reguleeritud

turule seatud nõudele. Seega, õigusselguse huvides ühtlustatakse § 1631 lõikes 13 sätestatud

nõude sõnastus § 1246 lõikes 82 sätestatud nõude sõnastusega ka ülejäänud sõnastuse osas.

Paragrahvi 1634 täiendamine lõikega 11. VPTS § 1634 käsitleb järelevalvet mitmepoolses

kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis toimuva üle. Paragrahvi on

täiendatud lõikega 11, mis vastab direktiivi artikli 1 punktiga 5 MIFID2 artikli 31 lõikesse 1

lisatud lõigule.

VPTS § 1634 lõike 11 kohaselt kehtestab mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud

kauplemissüsteemi korraldaja meetmed ja rakendab neid, et tagada kauplemiskoondteabe

esitajale edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine. Samasisuline kohustus sätestatakse

VPTS § 1246 lõikes 81 ka reguleeritud turu korraldajale (vt VPTS § 1246 lõike 81 juures toodud

selgitusi).

Paragrahvi 1636 lõike 1 punktis 4 asendatakse mõiste „lubatud heitkoguse väärtpaber“

mõistega „heitkoguse ühik“, mis vastab VPTS § 2 lõike 1 punktile 8. Ühtlasi on kõnealust

punkti täiendatud heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega, kuna MIFID2 artikli 57 lõike 1

teise lõigu punktis c viidatud MIFID2 artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c on nimetatud ka

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega sooritatud tehingud (transactions in commodity

derivatives or emission allowances or derivatives thereof).

21 MIFIR artikli 2 lõike 1 punkti 16a kohaselt on määratud avalikustamisüksus (designated publishing entity)

MIFID2 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing, mis vastutab tehingute avalikustamise eest

kauplemisteabe aruannete avalikustaja (APA) kaudu vastavalt MIFID2 artikli 20 lõikele 1 ja artikli 21 lõikele 1.

Paragrahvi 16310 pealkirja ja lõike 1 muutmine. VPTS § 16310 käsitleb

kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamist. VPTS § 16310 pealkirja, lõike 1 esimest

lauset ja punkti 2 täiendatakse seoses heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide lisandumisega.

Sätted tulenevad direktiivi artikli 1 punkti 10 alapunktidest a ja b, millega muudeti MIFID2

artikli 57 pealkirja ja lõike 8 esimest lõiku. Muudatuse kohaselt rakendab kauplemiskoha

korraldaja positsioonide haldamise kontrolle ka heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide suhtes

ning tal on õigus saada selleks juurdepääs asjakohastele dokumentidele ja teabele. Direktiivi

põhjenduspunkti 14 kohaselt seondub positsioonide haldamise kontrollide laiendamine

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidele turgude üldise raamistiku asjakohasuse põhjaliku

hindamisega.

Paragrahvi 16311 lõike 1 muutmine. VPTS § 16311 käsitleb kauplemiskoha korraldaja

aruandluskohustust. VPTS § 16311 lõige 1 sätestab, et kui kauplemiskohas kaubeldakse

kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega, on

kauplemiskoha korraldaja kohustatud: 1) avalikustama kord nädalas aruande kauplemiskohas

kauplemisele võetud erinevates kaubatuletisinstrumentides, heitkoguse ühikutes või nende

tuletisinstrumentides hoitavate koondpositsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud isikute kategooriate kaupa ning esitama aruande inspektsioonile ja ESMA-le;

2) esitama vähemalt kord päevas Finantsinspektsioonile täieliku aruande kõigi kauplemiskohas

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

kaubatuletisinstrumentides hoitavatest positsioonidest.

VPTS § 16311 lõiget 1 muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 11 alapunktist a, millega

muudeti MIFID2 artikli 58 lõiget 1. Selle käigus muudetakse ka lõike 1 punktide järjestust:

punkti 1 sisu viiakse osaliselt (aruande esitamine Finantsinspektsioonile ja ESMA-le) uude

punkti 4 ja punkti 2 sisu viiakse täiendatud kujul uude punkti 3. Punktis 1 sätestatud aruande

avalikustamise kohustus on muudetud kujul sätestatud punktides 1 ja 2.

Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on kauplemiskoha korraldajal kohustus avalikustada üks

iganädalane aruanne, siis muudatustest tulenevalt muutub kauplemiskoha korraldaja

aruandluskohustus spetsiifilisemaks. Eelnõu kohaselt on korraldajal kohustus avalikustada

aruandeid järgmiselt: 1) kauplemiskohtade kohta, kus kaubeldakse optsioonidega, kord nädalas

kaks aruannet, millest üks ei hõlma optsioone; ja 2) kauplemiskohtade kohta, kus optsioonidega

ei kaubelda, kord nädalas üks aruanne. Eeltoodud aruandluskohustuse alt on välja jäetud

heitkoguse ühikutes hoitavad koondpositsioonid. Ühtlasi, kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on

korraldaja kohustatud esitama vähemalt kord päevas inspektsioonile täieliku aruande kõigi

kauplemiskohas tehinguid tegevate isikute kaubatuletisinstrumentides hoitavatest

positsioonidest, siis eelnõu kohaselt lisandub korraldajale vastav kohustus ka seoses heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonidega.

Paragrahvi 16311 lõike 2 muutmine. Paragrahvi 16311 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja punkti

4 muudetakse seoses heitkoguse ühikute väljajätmisega. Sätted tulenevad direktiivi artikli 1

punkti 11 alapunktist c, millega muudeti MIFID2 artikli 58 lõike 4 esimest lõiku.

Paragrahvi 16311 lõigetes 3–6 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „lõike 1

punktides 1 ja 2“. Muudatus seondub VPTS § 16311 lõike 1 muudatustega, mille kohaselt on

lõike 1 punktis 1 sätestatud aruande avalikustamise kohustus muudetud kujul sätestatud

punktides 1 ja 2.

Paragrahvi 16312 pealkirja ning lõigete 1 ja 2 muutmine. VPTS § 16312 pealkirja

muudetakse, kuna kõnealune paragrahv ei käsitle üksnes kaubatuletisinstrumentidega kaupleja

aruandluskohustust. Paragrahvi 16312 lõiget 1 muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti

11 alapunktist b, millega muudeti MIFID2 artikli 58 lõiget 2.

Muudatuse kohaselt kohaldub kaupleja aruandluskohustus investeerimisühingu suhtes, kes

kaupleb kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta (heitkoguse ühikud ise on välja

jäetud). Samuti, kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on investeerimisühing kohustatud esitama

Finantsinspektsioonile vähemalt kord päevas aruande nii kaubatuletisinstrumentides,

heitkoguse ühikutes või nende tuletisinstrumentides võetud positsioonide ja väljaspool

kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsete tehingute kohta, siis eelnõu kohaselt on

investeerimisühing kohustatud esitama kõnealuse aruande üksnes väljaspool kauplemiskohta

tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes võetud positsioonide kohta. (Kauplemiskohas

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonide

kohta inspektsioonile aruande esitamise kohustus on VPTS § 16311 lõike 1 punkti 3 kohaselt

kauplemiskoha korraldajal.) Muus osas jääb kaupleja aruandluskohustuse sisu samaks.

Paragrahvi 16312 lõiget 2 muudetakse seoses heitkoguse ühikute väljajätmisega kõnealuse

paragrahvi lõikest 1.

Paragrahvi 16312 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kaubatuletisinstrumentides“ sõnadega

„või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides“. Muudatus seondub VPTS § 16311 lõike 1

punktis 3 sätestatud kauplemiskoha korraldaja kohustusega. Muudatuse kohaselt teatavad

kauplemiskohas osalejad ja organiseeritud kauplemissüsteemi kliendid kauplemiskoha

korraldajale vähemalt kord päevas üksikasjad oma selles kauplemiskohas kauplemisele võetud

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate positsioonide

kohta, samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta.

Paragrahvi 235 punkt 11 muutmine. Paragrahvi 235 punkt 11 lisati väärtpaberituru seadusesse

väärtpaberituru seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse muutmise seadusega (RT I,

07.04.2017, 2). Vastava eelnõu (359 SE) seletuskirja kohaselt „/…/ on eelnõuga seadust

täiendatud, et anda Inspektsioonile õigus keelata ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute

tegemine investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku ehk VPTS § 811 lõike 8

tähenduses tegevisiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku poolt. /…/ Muudatuse

aluseks on turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktiga g ette nähtud meede

investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitvate isikute või muude füüsiliste isikute suhtes, kes

on määrusega sätestatud nõudeid rikkunud.“

Käesoleva eelnõuga muudetakse kõnealust väärtpaberituru seaduse sätet tulenevalt määruse

(EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike

2 punktist g. Kuna 359 SE eelnõu seletuskirjas viidatud VPTS § 811 lõige 8 on väärtpaberituru

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 30.12.2017,

3) kehtetuks tunnistatud ning kehtiv väärtpaberituru seadus tegevisiku mõistet ei defineeri,

asendatakse VPTS § 235 punktis 11 mõiste „tegevisik“ turukuritarvituste määruse artikli 30

lõike 2 punktis g kasutatud mõistega „juhtimiskohustusi täitev isik“. Muudatuse kohaselt on

inspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata ka võrdlusaluse halduris (benchmark

administrator) või järelevalvealuses sisendandmete esitajas (supervised contributor)

juhtimiskohustusi täitval isikul ajutiselt oma arvel väärtpaberitehingute tegemine.

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 kohaselt kohaldatakse kõnealuses sättes loetletud

(sh punktis g nimetatud) karistusi ja meetmeid turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 1

esimese alalõigu punktis a viidatud rikkumiste korral. Sellest tulenevalt on vastav täpsustus

tehtud ka VPTS § 235 punktis 11.

Paragrahvi 235 täiendamine punktidega 79 ja 710. VPTS § 235 punktid 79 ja 710 vastavad

MIFID2 artikli 48 lõike 5 neljandas lõigus viidatud MIFID2 artikli 69 lõike 2 punktidele o ja p.

VPTS § 235 täiendamine punktidega 79 ja 710 seondub VPTS § 1361 täiendamisega lõikega 6,

milles on kõnealustele punktidele viidatud.

Paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 711 ja 712, mis käsitlevad juhtimiskohustuste

täitmise keeldu investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses

sisendandmete esitajas. Kõnealused sätted põhinevad määruse (EL) 2024/2809 artikli 2

punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktidel e ja f. Punkt

e (VPTS § 235 punkt 711) käsitleb ajutise keelu kehtestamist investeerimisühingus

juhtimiskohustusi täitva isiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes ja punkt

f (VPTS § 235 punkt 712) käsitleb vähemalt 10-aastase keelu kehtestamist

investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas

juhtimiskohustusi täitva isiku või muu rikkumise eest vastutava füüsilise isiku suhtes.

VPTS § 235 punktidega 22, 6 ja 7 võrreldes võimaldavad punktid 711 ja 712 rakendada

juhtimiskohustuste täitmise keeldu peale investeerimisühingu (VPTS § 7 lõike 1 punkti 1

kohaselt väärtpaberituru kutseline osaline) juhi, juhatuse liikme ja nõukogu liikme ka muu

investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitva isiku ning muu rikkumise eest vastutava füüsilise

isiku suhtes, samuti võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses sisendandmete esitajas

juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes. Ühtlasi võimaldavad VPTS § 235 punktid 711 ja 712

keelustada juhtimiskohustuste täitmine nii investeerimisühingus kui ka võrdlusaluse halduris

või järelevalvealuses sisendandmete esitajas. Õigusselguse huvides on turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punktides e ja f esitatud keelud sätestatud terviklikul kujul VPTS §

235 punktides 711 ja 712.

Paragrahvi 2371 lõike 1 muutmine. VPTS § 2371 sätestab vastutuse prospekti nõude

rikkumise eest. Kõnealuses paragrahvis toodud prospektimääruse sätete loetelu muudetakse

tulenevalt määruse (EL) 2024/2809 artikli 1 punktist 24, millega asendati prospektimääruse

artikli 38 lõike 1 esimese lõigu punkt a.

Muudatustest tulenevalt lisandusid sätete loetellu prospektimääruse artikli 7 lõige 12a, artikli

14a lõige 1, artikli 15a lõige 1 ja artikli 23 lõige 4a. Sätete loetelust jäeti välja artikli 14 lõiked

1 ja 2 ning artikli 15 lõige 1. VPTS §-s 2371 sätestatud karistuse määrad tulenevad

prospektimääruse artikli 38 lõike 2 punktidest c–e.

Paragrahvi 23719 lõike 1 muutmine. VPTS § 23719 sätestab vastutuse kauplemiseelsete ja -

järgsete läbipaistvusnõuete ning süsteemse täitja hinnanoteeringute kohta sätestatud nõuete

rikkumise eest.

Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu muudetakse tulenevalt direktiivi artikli

1 punkti 12 alapunkti b alljärgnevatest alapunktidest:

1) i, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt iia;

2) ii, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt v alapunktidega v, va ja vb;

3) iii, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt vii alapunktidega vii ja

viia;

4) iv, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt ix;

5) v, millega kustutati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xiii;

6) vi, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xiv.

Muudatustest tulenevalt lisanduvad sätete loetellu MIFIR artikkel 5, artikli 8a lõiked 1 ja 2,

artikkel 8b, artikli 11 lõiked 1a ja 1b, artikli 11a lõige 1, artikli 13 lõige 2, artikli 20 lõige 1a.

Sätete loetelust jäetakse välja artikli 8 lõiked 3 ja 4 ning artikli 18 lõiked 1, 2, 4, 5, 6, 8 ja 9.

VPTS §-s 23719 sätestatud karistuse määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–

h.

Lähtudes MIFID2 artikli 70 lõikes 1 väljendatud põhimõttest, mille kohaselt peavad

liikmesriigis kehtestatavad karistused olema rikkumiste korral kohaldatavad ka siis, kui neile

ei ole artikli 70 lõigetes 3, 4 ja 5 täpselt viidatud, on kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i

sätete loetelu muutmisel viidatud vastavatele MIFIR-i sätetele artikli ja lõike tasemel.

Paragrahvi 23730 lõikes 1 on turukuritarvituse määruse artikli 19 lõigete vahemikud „1–3“ ja

„5–7“ asendatud konkreetsete lõigete loeteluga, kuna vahemikku „1–3“ jääb ka lõige 1a, mida

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 1 punktis a ei ole nimetatud. Turukuritarvituse

määruse artikli 19 lõigete 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 11 rikkumine tuleneb turukuritarvituse määruse

artikli 30 lõike 1 punktist a.

Paragrahvi 23730 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on juhtide tehingutega seotud

nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 19) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud

rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära

hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 19 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures kehtib edaspidi erisus,

et absoluutsumma alusel (kuni 1 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui käibel

põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa turukuritarvituse

määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt väike. Muudatus

tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (iv).

Määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunktis 80 on selgitatud, et turukuritarvituse määruse

kohaste avalikustamisnõuete tahtmatu rikkumise ja seonduvate karistuste oht on oluline tegur,

mis paneb äriühinguid loobuma kauplemisele võtmise taotlemisest. Selleks, et vältida

äriühingute, eelkõige VKE-de, sealhulgas mikroettevõtjate liigset koormust, peaks juriidiliste

isikute poolt seoses avalikustamisnõuetega toime pandud rikkumiste eest määratavate karistuste

lõplik summa olema proportsionaalne äriühingu suurusega. Turukuritarvituse määruse artikli

30 lõike 2 punkti j alapunktides iii ja iv on kehtestatud minimaalsed maksimumkaristused, mida

liikmesriigi pädev asutus võib määrata avalikustamiskohustusega seotud rikkumise eest.

Proportsionaalsuse tagamiseks tuleks sellised summad üldreeglina kindlaks määrata äriühingu

aastase kogukäibe põhjal. Kui kogukäibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks

määratud karistuse lõplik summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalselt väike, peab riiklikel pädevatel asutustel olema võimalik

karistuste lõplikku summat suurendada, võttes arvesse riigisiseses õiguses absoluutsummades

väljendatud maksimumi.

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktis (j) (iv) on liikmesriigile ühtlasi antud

valikuõigus seoses VKE-de suhtes madalama absoluutsummas väljendatud maksimumi

kehtestamisega (1 000 000 euro asemel 400 000 eurot). Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust

valikuõigust kasutatud, st VKE-de suhtes ei ole eraldi ette nähtud madalamat absoluutsummas

väljendatud maksimumkaristuse taset. Eestis kehtivates üldistes karistusõiguse reeglites

niimoodi äriühinguid karistamise maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata.

Sellest hoolimata võimaldab kehtiv 1 000 000-euro suurune maksimum ka sellest madalama

karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Jätkuvalt jääb kehtima võimalus määrata juriidilisele isikule rahatrahvi kuni kolmekordses

väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas, mis vastab

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktile h.

Paragrahvi 23738 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on investeerimissoovituste ja

statistikaga seotud nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 20) rikkumise korral juriidilisele

isikule ette nähtud rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 20

rikkumise korral võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Muudatus

tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (v).

Paragrahvi 23739 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on insaiderite nimekirjaga

seotud nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 18) rikkumise korral juriidilisele isikule ette

nähtud rahatrahv kuni 1 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või

ära hoitud kahjule vastavas summas. Muudatuse kohaselt lisandub artikli 18 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures kehtib edaspidi erisus,

et absoluutsumma alusel (kuni 1 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui käibel

põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa turukuritarvituse

määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt väike. Muudatus

tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud turukuritarvituse

määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (iv) (vt § 23730 lõike 2 muutmise juures toodud selgitusi).

Paragrahvi 23740 lõike 2 muutmine. Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise

nõuete (turukuritarvituse määruse artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud

rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära

hoitud kahjule vastavas summas või kuni 2% käibest. Muudatuse kohaselt kehtib edaspidi

erisus, et absoluutsumma alusel (kuni 2,5 mln eurot) on võimalik määrata rahatrahvi juhul, kui

käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud karistuse summa

turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt

väike. Muudatus tuleneb määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 14 (a) (ii) muudetud

turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktist (j) (iii) (vt § 23730 lõike 2 muutmise juures

toodud määruse (EL) 2024/2809 põhjenduspunkti 80 selgitusi).

Turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktis (j) (iii) on liikmesriigile ühtlasi antud

valikuõigus seoses VKE-de suhtes madalama absoluutsummas väljendatud maksimumi

kehtestamisega (2 500 000 euro asemel 1 000 000 eurot). Käesoleva eelnõuga ei ole kõnealust

valikuõigust kasutatud, st VKE-de suhtes ei ole eraldi ette nähtud madalamat absoluutsummas

väljendatud maksimumkaristuse taset. Eestis kehtivates üldistes karistusõiguse reeglites

niimoodi äriühinguid karistamise maksimummäärade mõttes suurusest lähtuvalt ei eristata.

Sellest hoolimata võimaldab kehtiv 2 500 000-euro suurune maksimum ka sellest madalama

karistuse määramist, mis asjaolusid arvestades oleks juriidilise isiku (sh VKE) suhtes

proportsionaalne.

Paragrahvi 23768 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kellade sünkroniseerimise kohustuse“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22c lõikes 1

sätestatud kohustuse“. Muudatuse aluseks on direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkt a, millega

kustutati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti a alapunkt xxx, ning direktiivi artikli 1 punkti 12

alapunkti b alapunkt vii, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xvic.

Muudatus seondub kellade sünkroniseerimise kohustuse üleviimisega MIFID2 artikli 50 lõikest

1 otsekohalduvasse MIFIR artikli 22c lõikesse 1. Vt ka § 1471 kehtetuks tunnistamise juures

toodud selgitusi.

Paragrahvi 23774 lõike 1 muutmine. VPTS § 23774 sätestab vastutuse kauplemiskohas

kauplemise kohustuse rikkumise eest. Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu

muudetakse tulenevalt direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti b alapunktist viii, millega asendati

MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xxi. Muudatusest tulenevalt jäeti sätete loetelust

välja MIFIR artikli 28 lõige 2.

Paragrahvi 23776 pealkirja ja lõike 1 muutmine. VPTS § 23776 sätestab vastutuse

portfellitihendamise andmete säilitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumise eest.

Kõnealuses paragrahvis toodud MIFIR-i sätete loetelu muudetakse tulenevalt direktiivi artikli

1 punkti 12 alapunkti b alapunktist ix, millega asendati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b

alapunkt xxiv. Muudatustest tulenevalt jäeti sätete loetelust välja MIFIR artikli 31 lõige 2.

Eelnimetatud MIFID2 säte viitab MIFIR artikli 31 lõikele 3. MIFIR artikli 31 pealkiri on

määrusega (EL) 2024/791 asendatud järgmisega: „Kauplemisjärgsed riskivähendusteenused“.

Ühtlasi, kuna kõnealune paragrahv ei käsitle enam avalikustamise kohustuse rikkumist,

asendatakse §-i 23776 pealkiri järgmisega: „Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste andmete

säilitamise kohustuse rikkumine“.

Paragrahvi 23791 lisamine. Seadust täiendatakse §-ga 23791, mis sätestab vastutuse

kauplemiskoondteabe esitajale andmete edastamise nõuete ja edastatavate andmete

kvaliteedinõuete rikkumise eest. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti b

alapunktist vii, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunktid xvia ja xvib.

Karistuse määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–h.

Paragrahvi 23792 lisamine. Seadust täiendatakse §-ga 23792, mis sätestab vastutuse korralduste

voo eest tasu saamise keelu rikkumise eest. Säte tuleneb direktiivi artikli 1 punkti 12 alapunkti

b alapunktist x, millega lisati MIFID2 artikli 70 lõike 3 punkti b alapunkt xxviia. Karistuse

määrad tulenevad MIFID2 artikli 70 lõike 6 punktidest f–h.

3.2. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 2 on sätestatud seaduse sätete jõustumise ajad. Seaduse § 1 punktid 1, 7–15, 18–

24, 26, 27, 29–36, 41 ja 47–52 (MIFID2 muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2025.

aasta 29. septembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 2 lõikest 1.

Seaduse § 1 punkt 3 (prospektimääruse teatud muudatustest tulenevad muudatused) jõustub

2026. aasta 5. märtsil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809

artikli 4 lõikest 2.

Seaduse § 1 punktid 2, 4, 37, 39 ja 43–46 (prospektimääruse ja turukuritarvituse määruse teatud

muudatustest tulenevad muudatused) jõustuvad 2026. aasta 5. juunil. Jõustumise aeg tuleneb

eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809 artikli 4 lõigetest 3 ja 4.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatav uus termin: järelevalvealune sisendandmete esitaja (supervised contributor).

Terminit kasutatakse VPTS § 235 punktides 11, 711 ja 712 tulenevalt määruse (EL) 2024/2809

artikli 2 punktiga 14 (a) (i) muudetud turukuritarvituse määruse artikli 30 lõike 2 punktidest e–

f. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/101122 artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt

on järelevalvealune sisendandmete esitaja järelevalvealune isik, kes esitab EL-is asuvale

haldurile sisendandmeid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja järgmiste EL õigusaktidega:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, 28. veebruar 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L, 2024/790,

8.3.2024);

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2809, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta liidu

avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile (ELT L, 2024/2809, 14.11.2024).

Täpsema ülevaate eelnõu vastavusest EL õigusele annavad seletuskirja lisas esitatud

vastavustabelid.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu meetmed ei oma olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele,

elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

MIFID2 muudatused mõjutavad eelkõige investeerimisteenuste pakkujaid ehk

investeerimisühinguid, krediidiasutusi ja investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid ning

kauplemiskoha korraldajat.

Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühinguid tegutseb Eestis 7.23

Finantsinspektsioonilt krediidiasutuste tegevusloa saanud krediidiasutusi on hetkel 9, kellest

kolme (AS Inbank, Holm Bank AS ja Luminor Bank AS) tegevusluba ei hõlma õigust osutada

VPTS § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja VPTS §-s 44 sätestatud

investeerimisteenuse kõrvalteenuseid.24 Eestis on asutatud ka 5 teiste liikmesriikide

krediidiasutuste filiaali. Neist kolmel on õigus osutada ka teatud liiki investeerimisteenuseid.

Finantsinspektsiooni tegevusloa saanud fondivalitsejaid tegutseb Eestis 12.25

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1011, 8. juuni 2016, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse

võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning

millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171 29.6.2016,

lk 1–65) 23 https://fi.ee/et/investeerimine-0/investeerimine/investeerimisuhingud/investeerimisuhingud 24 https://fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-ja-krediit/krediidiasutused/eesti-krediidiasutused 25 https://fi.ee/et/investeerimine-0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad

Finantsinspektsiooni tegevusloa kohaselt osutab nendest fondivalitsejatest ka väärtpaberituru

seaduses sätestatud väärtpaberiportfelli valitsemise ja/või investeerimisnõustamise teenust 5

fondivalitsejat: Aktsiaselts LHV Varahaldus, AS Avaron Asset Management, AS SEB

Varahaldus, Limestone Platform AS, Swedbank Investeerimisfondid AS. AS Trigon Asset

Management tegevusloas on mainitud ka kliendi jaoks fondi osakute või aktsiate hoidmine.

Väärtpaberituru kauplemiskohaks on seni Eestis Nasdaq Tallinna börs (reguleeritud turg) ja

mitmepoolne kauplemissüsteem ehk nn alternatiivturg First North. Organiseeritud

kauplemissüsteemi seni Eestis asutatud ei ole.

Järgnevalt on lähemalt analüüsitud peamiste prospektimääruse, MIFID2 ja turukuritarvituse

määruse muudatustest tulenevate eelnõu meetmete mõju majandusele ja muid otseseid või

kaudseid mõjusid.

6.1. Prospektimääruse muudatused

6.1.1. Turuülevaade

Viimasel viiel aastal on Finantsinspektsioonis registreeritud keskmiselt 5 prospekti aastas

(2024. aastal 3 prospekti, 2023. aastal 5 prospekti, 2022. aastal 4 prospekti, 2021. aastal 11

prospekti, 2020. aastal 3 prospekti).

Tabel 1. Finantsinspektsioonis 2020–2024. a. registreeritud prospektid26

2024 2023 2022 2021 2020

1 18.11 EfTEN Real

Estate Fund AS

27.11 AS Inbank 14.11 AS Coop

Pank

13.12 AS

Admirals Group

05.10 Baltic

Horizon Fund

2 28.10 AS LHV

Group

27.11

AKTSIASELTS

INFORTAR

05.09 AS Bigbank 29.11 AS Inbank 07.09 AS LHV

Group

3 06.05 Liven AS 13.11 Bigbank AS 16.05 AS LHV

Group

08.11 Hepsor AS 09.03 AS

PRFoods

4 16.10 Baltic

Horizon Fund /

Northern Horizon

Capital AS

18.04 EfTEN

United Property

Fund

04.10 AS Enefit

Green

5 11.09 AS LHV

Group

13.09 AS LHV

Group

6 06.09 Wise plc

7 16.08 AS Tallink

Grupp

8 21.06 EfTEN

United Property

Fund

9 10.05 EfTEN Real

Estate Fund III AS

10 15.03 Coop Pank

AS

11 18.01 AS Pro

Kapital Grupp

Võrdluseks on tabelis 2 toodud viimane kättesaadav statistika EMP riikides kinnitatud

prospektide kohta. Nagu tabelist 2 nähtub, kinnitati 2023. aastal EMP riikides kokku 2320

prospekti, sh nt Luksemburgis 454 prospekti, Iirimaal 359 prospekti ja Rootsis 308 prospekti.

Eesti on 2023. aastal kinnitatud prospektide arvult 30-st EMP riigist 26. kohal. Seega jääb Eesti

26 https://fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-

registreeritud-prospektid

prospektide koostamine mahtudelt Euroopa arenenumate kapitaliturgudega riikidele oluliselt

alla.

Tabel 2. EMP pädevate asutuste poolt kinnitatud prospektid, millest on ESMA-t teavitatud27

2020 2021 2022 2023

LU 505 458 490 454

IE 455 490 358 359

SE 328 433 349 308

DE 301 241 209 193

FR 259 203 161 176

NO 120 97 104 93

CZ 67 79 90 80

LV 3 7 83 80

AT 57 55 62 72

NL 91 101 75 62

SK 43 47 46 52

IT 34 38 36 48

PL 23 35 40 44

ES 58 49 39 42

BE 29 32 34 33

BG 26 29 19 30

FI 31 58 38 29

DK 28 38 30 27

RO 19 33 20 24

IS 32 22 24 23

LI 38 30 29 22

MT 8 15 24 18

HU 13 14 16 16

GR 11 20 16 11

PT 12 19 11 11

EE 3 11 4 5

LT 2 1 4 4

HR 10 8 11 2

SI 4 2 2 2

CY 2 2 2 0

EEA30 2612 2667 2426 2320

Tabelis 3 on esitatud väärtpaberite avalike pakkumiste mahud Finantsinspektsioonis

registreeritud prospektide kohaselt. Esitatud andmetest on näha, et valdavalt on prospektide

alusel tehtud avalikud pakkumised ületanud 10 miljoni eurot ning ajas on pakkumiste mahud

kasvanud. Viimasel kahel aastal (2023–2024) kinnitatud prospektide avalike

väärtpaberipakkumiste mahud ületavalt valdavalt juba 20 miljonit eurot.

27 ESMA 10. jaanuari 2025. a. aruanne prospektide kohta, lk 22:

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2025-01/ESMA50-524821-3161_ESMA_Market_Report_-

_EU_prospectuses_2024.pdf

Tabel 3. Finantsinspektsioonis registreeritud prospektid 2021–202428

Emitent Väärtpaber Emissiooni maht (mlj eur) Registreeritud

EfTEN Real Estate Fund AS Aktsiad 19-28,5 18.11.2024

AS LHV Group Võlakirjad 20 (programm kokku 200) 28.10.2024

Liven AS Võlakirjad 30 06.05.2024

AKTSIASELTS INFORTAR Aktsiad 34,8 27.11.2023

AS INBANK Võlakirjad 6-12 (programm kokku 35) 27.11.2023

BIGBANK AS Võlakirjad 30 (programmi maht) 13.11.2023

Baltic Horizon Fund Võlakirjad 34,5 16.10.2023

AS LHV Group Võlakirjad 25-35 (programm kokku 200) 11.09.2023

Coop Pank AS Aktsiad 15,2-20,3 14.11.2022

Bigbank AS Võlakirjad 10-20 (programm kokku 35) 05.09.2022

AS LHV Group Aktsiad 25-35 16.05.2022

EfTEN United Property Fund Osakud 5,3 18.04.2022

Admirals Group AS Võlakirjad 5-10 (programm kokku 15) 13.12.2021

AS INBANK Võlakirjad 12-18 (programm kokku 35) 29.11.2021

Hepsor AS Aktsiad 9,1-10 08.11.2021

Enefit Green AS Aktsiad 115-225 04.10.2021

AS LHV Group Aktsiad 25,3 13.09.2021

WISE PLC Aktsiad NA 06.09.2021

Aktsiaselts Tallink Grupp Aktsiad 31,5-34,6 16.08.2021

EfTEN United Property Fund Osakud 100 21.06.2021

EfTEN Real Estate Fund III AS Aktsiad 15,1 10.05.2021

Coop Pank AS Võlakirjad 20 15.03.2021

AS Pro Kapital Grupp Võlakirjad 9,7 18.01.2021

6.1.2. Meetmete mõjuanalüüs

Meede I

Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb prospekt koostada juhul, kui väärtpaberite avaliku pakkumise

koguväärtus on suurem kui 8 mln eurot. Prospektimäärusest tulenevalt tõstetakse 8 mln euro

suurune künnis 12 mln euro peale ehk emitent ei pea prospekti koostama, kui väärtpaberite

avalik pakkumine jääb alla 12 mln euro. Seega saavad emitendid juurde paindlikkust seoses

prospekti koostamisega.

Sihtrühm Emitendid, kelle väärtpaberite avalik pakkumine jääb alla 12 mln

euro.

Mõju ulatus

Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses

keskmine). Kui kehtiva seaduse kohaselt peab üle 8 mln euro

suuruste emissioonide puhul koostama prospektimääruse kohase

prospekti, siis edaspidi saab alla 12 mln euro suuruse emissiooni

korraldada nii, et ei pea prospekti koostama (ehk emitentide

koormus väheneb). Küll aga tuleb järgida VPTS § 15 lg 6 alusel

kehtestatud määruses sätestatud teabe avaldamise nõudeid (mis on

28 https://fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-

registreeritud-prospektid#prospektimaarus

aga vähem koormavam võrreldes prospektimääruse kohase

prospekti koostamisega).

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt vajadusele).

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Antud emissioonide puhul (alla 12 mln euro) on investorite

kaitse tase küll väiksem (erinevalt prospektist Finantsinspektsioon

teabedokumenti nö eelnevalt ei kontrolli ega heaks ei kiida), kuid

tervikuna ei tohiks see investoritele kaasa tuua ülemääraseid

negatiivse iseloomuga riske, arvestades ühtlasi seniste

emissioonide suurusi (vt eespool tabelit 3). Oluline on, et

investorid ise oleksid selliste emissioonide puhul piisavalt

teadlikud, tutvuksid neile antava teabega ning hindaksid teavet

oma investeerimiseesmärkidest ja riskitaluvusest lähtuvalt. Teisest

küljest võivad suureneda investorite valikuvõimalused

investeerimiseks, kuna prospekti koostamise kohustuse künnise

tõstmine 12 mln euroni võib potentsiaalselt juurde tuua uusi

emitente.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Prospekti koostamise kohustuse künnise tõstmine 12 mln euroni

eelduslikult ei oma Finantsinspektsiooni koormusele negatiivset

mõju. Finantsinspektsioon ei kontrolli alla 12 mln euro suuruse

emissiooni korral koostatavas teabedokumendis sisalduvat teavet.

Mõju olulisus Muudatus soodustab Eesti kapitalituru arengut, st äriühinguid

motiveeritakse lisaks traditsioonilistele rahastamisviisidele

(pangalaenud jm) kaaluma ka muid alternatiive, eelkõige läbi

väärtpaberite emiteerimise. Uute emitentide lisandumisega

suureneksid ka investorite valikuvõimalused investeerimiseks.

Samas, arvestades Eesti kapitalituru suhtelist väiksust, on

muudatuse mõju majandusele tervikuna eelduslikult väheoluline.

Meede II

Prospekti keelerežiimi muutmine paindlikumaks

Kehtiva seaduse kohaselt on emitendil võimalik koostada prospekt eesti või inglise keeles

või inspektsiooni loal mõnes muus keeles tingimusel, et sellega ei kahjustata investorite huve.

Kui prospekti eesti keeles ei koostata, kuid väärtpabereid pakutakse Eestis, tuleb prospekt

aga igal juhul eesti keelde tõlkida. Et vähendada prospekti täismahus tõlkimisega kaasnevat

koormust ning seeläbi lihtsustada ja edendada kapitali kaasamist väärtpaberiturul, piirdub

prospekti tõlkimise nõue prospektimäärusest tulenevalt edaspidi prospekti kokkuvõttega.

Sihtrühm Emitendid, kelle väärtpaberite avalik pakkumine on vähemalt 12

mln eurot.

Mõju ulatus

Tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses

keskmine). Prospekti kui terviku tõlkimine on emitentide jaoks

seotud märkimisväärsete lisakuludega. Paljud pakkumised on

piiriülesed (nt kõigis Balti riikides) ning kogu materjali tõlkimine

on eriti väiksematele ettevõtjatele kulukas ning samuti

ajamahukas. Prospekti täismahus tõlkimisega võrreldes on

prospekti kokkuvõtte tõlkimine emitentide jaoks üksjagu vähem

koormavam.

Mõju avaldumise

sagedus

Harv (vastavalt vajadusele).

Mõju investoritele ja

ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Kuna tõlkenõue piirdub prospekti kokkuvõttega, on

investorite kaitse tase edaspidi mõnevõrra väiksem, kuna ei

võimalda kohalikule investorile prospekti ülejäänud osade

lihtsamat (st vajadusel ilma tõlkimiseta) lugemist. Samas ei tohiks

see investoritele kaasa tuua ülemääraseid negatiivse iseloomuga

riske, kuna prospekti kokkuvõte võtab kokku kõige olulisema osa

prospektist. Lisaks, kui emitendil on suur huvi kaasata Eestist

avaliku pakkumise raames võimalikult palju jaeinvestoreid, on

emitendil tõenäoliselt niikuinii kõrgendatud motivatsioon ja

valmisolek prospekti koostamiseks eesti keeles, mille vajadus

võiks aga siiski jääda konkreetse pakkumise spetsiifikat arvestades

emitendi (pakkuja) otsustada. Seetõttu on risk, et olulisele osale

investoritest jääks tõlkenõude leevendamisel prospektis toodud

info kättesaamatuks, pigem väike. Teisest küljest võib tõlkenõude

leevendamisega väheneda risk, et tõlkimisega ei suudeta edasi

anda algupärast mõtet või spetsiifilist sõnavara.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Prospekti tõlkenõude leevendamine eelduslikult ei oma

Finantsinspektsiooni koormusele negatiivset mõju.

Finantsinspektsioon kinnitab nii kehtiva seaduse alusel kui ka

edaspidi ka ingliskeelseid prospekte.

Mõju olulisus Võimalus koostada prospekt inglise keeles (kohustusega tõlkida

kokkuvõte) lihtsustab turul osalemist äriühingutele, kelle

töökeeleks on muu kui riigikeel ning soodustab väiksemate

ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, kelle jaoks prospekti täismahus

tõlkimise nõue on liigselt koormav. Samas, Eesti kapitalituru

suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju majandusele

tervikuna eelduslikult väheoluline.

6.2. Investeerimisteenuste osutamisega seotud (nn MIFID2) muudatused

Meede III

MIFID2 muudatustest tulenevad turuosaliste aruandluskohustuste muudatused

Olulisemate MIFID2 muudatustena muutuvad turuosalistele erinevad aruandluskohustused,

mis kokkuvõttes valdavalt pigem leevendavad nende halduskoormust. Kauplemiskoha

korraldajal ja kliendi korralduste süsteemsel täitjal (nn suuremal investeerimisteenuse

osutajal) puudub seoses teatud väärtpaberitega edaspidi kohustus avalikustada vähemalt kord

aastas tasuta andmeid korralduste täitmise kvaliteedi kohta. Samuti puudub

investeerimisteenuse osutajal edaspidi kohustus avalikustada kord aastas kokkuvõtet viiest

peamisest täitmiskohast, kus investeerimisteenuse osutaja eelmise aasta jooksul kliendi

korraldusi täitis, kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades

tehingute täitmise kvaliteedi kohta. Sellega seonduvalt puudub investeerimisteenuse osutajal

edaspidi ka kohustus enda poolt kehtestatavate kliendi korralduste parima täitmise reeglite ja

klientide korralduste täitmise meetmete muutmise vajaduse kindlakstegemisel võtta arvesse

eelpoolviidatult avalikustatud teavet. Ühtlasi lihtsustatakse kliendi korralduste süsteemse

täitja regulatsiooni (mh asendades kvantitatiivse hindamise kvalitatiivsega) ning

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaupleja

aruandluskohustust.

Sihtrühm Investeerimisteenuse osutajad (pangad, investeerimisühingud ja

fondivalitsejad) ja kauplemiskoha korraldaja (börs)

Mõju ulatus

Tervikuna väike. Ülaltoodud muudatused omavad

investeerimisteenuse osutajatele summaarselt pigem koormust

kahandavat mõju, mis aga ei ole kokkuvõttes väga suur.

Mõju avaldumise

sagedus

Harv.

Mõju kauplemiskoha

korraldajale

Väike. Ülaltoodud muudatustega kaasneb kohati ka

kauplemiskoha korraldajale koormuse kahanemine

(aruandluskohustuse kaotamine seoses kliendi korralduse parima

täitmisega). Samas lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustusi

seoses ajutiste kauplemispiirangute regulatsiooni täiendamisega

ning positsioonide haldamise kontrollide laiendamisega

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidele. Tuletisinstrumentidega

samas Eesti reguleeritud väärtpaberiturul ei kaubelda. Samuti

lisandub kauplemiskoha korraldajale kohustus kehtestada ja

rakendada meetmeid tagamaks kauplemiskoondteabe esitajale

edastatavate andmete kvaliteedinõuete täitmine. Kokkuvõttes ei

oma antud muudatused väga suurt mõju.

Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Antud kohustuste muutmisega eeldatavasti olulist

ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei avaldu. Investorite

kaitse aruandluskohustuse kaotamisest seoses kliendi korralduse

parima täitmisega ei vähene, kuna nagu direktiivi

põhjenduspunktis 8 selgitatud, siis vastavaid aruandeid loetakse

harva ning nendes esitatud teabe põhjal ei ole investoritel ega

teistel aruannete kasutajatel võimalik tähendusrikkaid võrdlusi

teha. Parima täitmise nõudest kinnipidamise tõendamiseks saab

kasutada kauplemiskoondteabe süsteemist saadavat teavet.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsioonile olulist mõju ei kaasne.

Mõju olulisus Eesti kapitalituru suhtelist väiksust arvestades on muudatuste mõju

kokkuvõttes väheoluline.

6.3. Turukuritarvituse määruse muudatused

Meede IV

Avalikustamisnõuete rikkumise eest kohaldatavate rahatrahvide juriidilise isiku

suurusega proportsionaalseks muutmine

Kehtiva seaduse kohaselt on siseteabe avalikustamise nõuete (turukuritarvituse määruse

artikkel 17) rikkumise korral juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahv kuni 2,5 mln eurot või

kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas

või kuni 2% käibest. Insaiderite nimekirja, juhtide tehingute ning investeerimissoovituste ja

statistikaga seotud nõuete (artiklid 18, 19 ja 20) rikkumise korral on rahatrahv kuni 1 mln

eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule

vastavas summas. Muudatuste kohaselt lisandub artiklite 18, 19 ja 20 rikkumise korral

võimalus määrata rahatrahvi protsendina (kuni 0,8%) käibest. Seejuures artiklite 18 ja 19

ning samuti artikli 17 rikkumise korral kehtib edaspidi erisus, et absoluutsummade alusel

(kuni 2,5 mln eurot siseteabe avalikustamise nõuete ning kuni 1 mln eurot insaiderite

nimekirja ja juhtide tehinguga seotud nõuete rikkumise korral) on võimalik määrata

rahatrahvi juhul, kui käibel põhineva maksimummäära kohaldamisel oleks määratud

karistuse summa turukuritarvituse määruse artiklis 31 sätestatud asjaolusid arvestades

ebaproportsionaalselt väike.

Sihtrühm Avalikustamisnõuete rikkumisega seotud väärtegude toimepanijad

(juriidilised isikud).

Mõju ulatus

Väike. Kuna juriidilisele isikule määratav rahatrahv ei tohiks ka

üldiste karistusõiguse reeglite järgi osutuda ebaproportsionaalseks,

siis turukuritarvituse määruse sätted seoses käibel põhineva

trahvisumma määramisega on pigem suunatud proportsionaalsuse

tagamisele (nagu tuleneb ka määruse (EL) 2024/2809

põhjenduspunktist 80).

Mõju avaldumise

sagedus

Ühest küljest harv (vastavalt väärtegude toimepanemisele). Teisest

küljest pidev, kuna avalikustamisnõuete rikkumise eest

kohaldatavate rahatrahvide juriidilise isiku suurusega

proportsionaalseks muutmine võib soodustada eriti väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate poolt kapitali kaasamist avalike

turgude kaudu.

Ebasoovitavate

mõjude kaasnemise

risk

Väike. Kuna muudatustega ei ole välistatud võimalust määrata

rahatrahvi ka kehtivate absoluutsummades väljendatud

maksimumide alusel (kui käibepõhisest ülemmäärast lähtudes

oleks trahvisumma ebaproportsionaalselt väike) või kuni

kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud

kahjule vastavas summas, ei tohiks muudatused õigusvastast

käitumist eelduslikult soodustada. Võimaliku ebasoovitava

mõjuna saab välja tuua potentsiaalse tõlgendusküsimuse seoses

selliste väärtegude eest ette nähtud karistuste määramisega, mille

puhul ei ole taoliselt ette nähtud, millisest ülemmäärast

konkreetsel juhul lähtuma peaks (käibepõhisest või

absoluutsummas väljendatud maksimumist). Ka

investeerimissoovituste ja statistikaga seotud nõuete (artikkel 20)

rikkumise eest ette nähtud karistuse puhul ei ole seda tehtud, vaid

käibepõhine ja fikseeritud ülemmäär on sätestatud üldiselt

alternatiivsetena. Kuna turukuritarvituse määrus jätab siinkohal

lahtiseks, millisest ülemmäärast lähtuda, peaks liikmesriigil olema

jätkuvalt võimalik määrata juriidilisele isikule asjaolusid

arvestades proportsionaalne karistus. See oleks kooskõlas ka

tehtud muudatuste eesmärgiga (karistuste proportsionaalsuse

tagamine). Ka määruse (EL) 2024/2809 artikli 2 punktiga 15

muudetud turukuritarvituse määruse artikli 31 lõikes 1 on

sätestatud, et karistuste määramisel tuleb arvesse võtta kõiki

asjakohaseid asjaolusid selleks, et määrata proportsionaalsed

karistused.

Mõju

Finantsinspektsioonile

Muudatused juriidilistele isikutele avalikustamisnõuete rikkumise

eest määratavates rahatrahvi määrades mõjutavad

Finantsinspektsiooni kaalutlusõigust trahvisumma

kindlakstegemisel ning võivad seega vähesel määral suurendada

Finantsinspektsiooni töökoormust.

Mõju olulisus Avalikustamisnõuete rikkumise eest kohaldatavate rahatrahvide

juriidilise isiku suurusega proportsionaalseks muutmine võib

soodustada eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt

kapitali kaasamist avalike turgude kaudu. Samas, Eesti kapitalituru

suhtelist väiksust arvestades on muudatuse mõju majandusele

tervikuna eelduslikult väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Kauplemiskoha

korraldajale kehtestatavate kohustustega seoses võib Finantsinspektsioonile kaasneda vähene

töökoormuse suurenemine tulenevalt sellest, et Finantsinspektsioon peab tavapärase järelevalve

raames jälgima, et neid täidetaks. Samuti võivad vähesel määral suurendada

Finantsinspektsiooni töökoormust muudatused juriidilistele isikutele avalikustamisnõuete

rikkumise eest määratavates rahatrahvi määrades. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega

kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ega tulusid. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve

subjektide poolt rahastatav, mistõttu täiendavat kulu riigieelarve tasandil Finantsinspektsiooni

koormuse tõusmisega ei kaasne. Eelduslikult ei kaasne täiendavat kulu ka

Finantsinspektsioonile.

8. Rakendusaktid

Seadusega ei ole ette nähtud uusi volitusnorme ega nende alusel kavandatavaid rakendusakte.

Samuti ei muudeta ega tunnistata kehtetuks olemasolevaid volitusnorme.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 1, 7–15, 18–24, 26, 27, 29–36, 41, 47–52 jõustuvad 2025. aasta 29.

septembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 2 lõikest 1. Seaduse §

1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 5. märtsil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse

(EL) 2024/2809 artikli 4 lõikest 2. Seaduse § 1 punktid 2, 4, 37, 39 ja 43–46 jõustuvad 2026.

aasta 5. juunil. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2024/2809 artikli 4

lõigetest 3 ja 4.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse

avaldamiseks Finantsinspektsioonile, kõigile Eesti investeerimisühingutele ja

fondivalitsejatele, Eesti Pangale, Eesti Pangaliit MTÜ-le, MTÜ-le FinanceEstonia, Kaubandus-

ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, Nasdaq Tallinn AS-ile, Nasdaq Balti põhinimekirjas

olevatele Eesti ettevõtjatele.

Algatab Vabariigi Valitsus … . …… 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

……

……

Lisa

EL õigusaktide ja Eesti õigusaktide vastavustabelid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, 28. veebruar 2024, millega

muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

Direktiivi säte

(artikkel, punkt)

Ülevõtmise

kohustus (jah, ei,

valikuline)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri,

paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Art 1 p 1 Jah - VPTS § 3 lg 5

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 2 Jah VPTS § 47 lg 11 p 2 VPTS § 47 lg 11 p 3

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 3 (a) Jah VPTS § 101

Art 1 p 3 (b) Jah VPTS § 886 lg 3 VPTS § 886 lõiked

5–7 tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (a) Jah - VPTS § 857

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (b) Jah VPTS § 873 lg 10 VPTS § 873 lg 11 ja

§ 886 lg 9

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (c) Jah - VPTS § 873 lg 12

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 4 (d) Jah VPTS § 874 lg 6

Art 1 p 4 (e) Ei - ESMA ja komisjoni

volitused

Art 1 p 5 Jah VPTS § 1634 lg 11

Art 1 p 6 Jah VPTS § 1246 lg 81 ja

82

Art 1 p 7 (a) (i) Jah VPTS § 1361 lg 1 ja

lg 2

Art 1 p 7 (a) (ii) Jah VPTS § 1361 lg 5 ja

lg 6

Art 1 p 7 (b) (i) Ei - ESMA volitused

Art 1 p 7 (b) (ii) Ei - ESMA ja komisjoni

volitused

Art 1 p 7 (c) Ei - ESMA volitused

Art 1 p 8 Jah VPTS § 1371 lg 21

Art 1 p 9 Jah - VPTS § 1471

tunnistatakse

kehtetuks

Art 1 p 10 (a) Jah VPTS § 16310

pealkiri

Art 1 p 10 (b) (i) Jah VPTS § 16310 lg 1

esimene lause

Art 1 p 10 (b) (ii) Jah VPTS § 16310 lg 1 p

2

Art 1 p 11 (a) (i) Jah VPTS § 16311 lg 1

sissejuhatav

lauseosa, p 1 ja p 2

Art 1 p 11 (a) (ii) Jah VPTS § 16311 lg 1 p

4

Art 1 p 11 (b) Jah VPTS § 16312 lg 1

Art 1 p 11 (c) (i) Jah VPTS § 16311 lg 2

sissejuhatav lauseosa

Art 1 p 11 (c) (ii) Jah VPTS § 16311 lg 2 p

4

Art 1 p 11 (d) Jah - Ei ole vaja üle võtta,

eelnõu ei välista

atmosfääriõhu kaitse

seaduses (AÕKS)

sätestatud kohustusi

Art 1 p 12 (a) Jah VPTS § 23768

Art 1 p 12 (b) (i) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (ii) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (iii) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (iv) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (v) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (vi) Jah VPTS § 23719

Art 1 p 12 (b) (vii) Jah VPTS § 23768 ja §

23791

Art 1 p 12 (b) (viii) Jah VPTS § 23774

Art 1 p 12 (b) (ix) Jah VPTS § 23776

Art 1 p 12 (b) (x) Jah VPTS § 23792

Art 1 p 13 Ei - Komisjoni volitused

Art 2 Ei - Ülevõtmine

Art 3 Ei - Jõustumine

Art 4 Ei - Adressaadid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2809, 23. oktoober 2024, millega

muudetakse määrusi (EL) 2017/1129, (EL) nr 596/2014 ja (EL) nr 600/2014, et muuta

liidu avalikud kapitaliturud äriühingute jaoks atraktiivsemaks ning hõlbustada

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu kapitalile

Määruse säte29

(artikkel, punkt)

Eesti õigusakti säte

(pealkiri, paragrahv, lõige,

punkt)

Kommentaarid

Artikkel 1 – määruse (EL) 2017/1129 muutmine

29 Kuna Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, on vastavustabelis toodud üksnes määruse riigisisese

rakendamisega seotud sätted.

Punkt 3 VPTS § 15 lg 1 ja lg 6 Määruse (EL) 2017/1129

artikli 3 lõikes 2a sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punktid 11–14 VPTS § 15 lg 3 ja lg 4

Punkt 18 (a) FIS § 58 lg 1

Punkt 21 - Määruse (EL) 2017/1129

artikli 27 lõikes 1 sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punkt 24 VPTS § 2371 lg 1

Artikkel 2 – määruse (EL) 596/2014 muutmine

Punkt 11 - Määruse (EL) 596/2014

artikli 25a lõikes 5 sätestatud

valikuõigust ei ole kasutatud

Punkt 14 (a) (i) VPTS § 235 p 11, 711 ja 712

Punkt 14 (a) (ii) KarS § 398 lg 3, § 3981 lg 3,

VPTS § 23730 lg 2, § 23738

lg 2, § 23739 lg 2, § 23740 lg

2, § 23742 lg 2

Määruse (EL) 596/2014

artikli 30 lõike 2 esimese

lõigu punkti j alapunktides iii

ja iv sätestatud valikuõigusi

ei ole kasutatud

Punkt 14 (a) (iii) VPTS § 2621 lg 1

Punkt 15 FIS § 5 lg 2, HMS § 4,

VTMS § 29 lg 1, § 74 lg 1,

KarS § 3 lg 5, § 12 lg 3, §

57, § 58

1

EELNÕU

Märts 2025

Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „suurema kui 8 000 000-eurose koguväärtusega“

tekstiosaga „vähemalt 12 000 000-eurose koguväärtusega“;

3) paragrahvi 15 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 14a lõikes 1 nimetatud

isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel

koostada samas artiklis nimetatud jätkuprospekti.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artikli 15a lõikes 1 nimetatud

isikud võivad samas artiklis nimetatud tingimustel otsustada väärtpaberite avalikul pakkumisel

koostada samas artiklis nimetatud kasvuemissiooniprospekti.“;

4) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „koguväärtusega 1 000 000–8 000 000 eurot“

tekstiosaga „koguväärtusega vähemalt 1 000 000 eurot, kuid vähem kui 12 000 000 eurot“;

5) paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 3 ja § 142 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna

„registreerimine“ sõnaga „kinnitamine“ vastavas käändes;

7) paragrahvi 461 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „854–857“ tekstiosaga „854–

856“;

8) paragrahvi 47 lõike 11 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kes teeb kauplemiskohas

niisuguseid tehinguid,“ tekstiosaga „mis on osa likviidsuse juhtimisest või“;

9) paragrahvi 47 lõike 11 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahv 857 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 873 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 874 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, võttes muu hulgas arvesse

käesoleva seaduse § 873 lõigete 11 ja 12 kohaselt avalikustatud teavet“;

13) paragrahvi 886 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes

täidab organiseeritult, sagedasti ja korrapäraselt kliendi korraldusi seoses

2

omakapitaliväärtpaberitega oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata

mitmepoolset süsteemi või kes otsustab võtta endale süsteemse täitja staatuse.“;

14) paragrahvi 886 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 886 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 94 lõikes 7 asendatakse sõnad „lubatud heitkoguse ühikute“ sõnadega

„heitkoguse ühikute“;

17) paragrahvi 1197 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 34 nimetatud isik.

(4) Kauplemiskoondteabe esitaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014

artikli 2 lõike 1 punktis 35 nimetatud isik.

(5) Aruandlussüsteemi korraldaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 36 nimetatud isik.“;

18) paragrahvi 1246 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Korraldaja kehtestab meetmed ja rakendab neid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 22b sätestatud andmete kvaliteedinõuete täitmine.

(82) Reguleeritud turul peab olema vähemalt kolm olulisel määral aktiivset osalejat, kellel on

võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega vahetada teavet.“;

19) paragrahvi 1361 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Korraldajal on õigus väärtpaberiga

kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda“ sõnadega „väärtpaberiturul valitsevate

äärmuslike olude või“;

20) paragrahvi 1361 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Korraldaja määrab kauplemise ajutise

peatamise“ sõnadega „või piiramise“;

21) paragrahvi 1361 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Korraldaja avalikustab oma veebilehel teabe asjaolude kohta, mille korral tuleb kauplemine

peatada või seda piirata, ja põhimõtete kohta, mille alusel määratakse kindlaks selleks

kasutatavad peamised tehnilised parameetrid.

(6) Kui korraldaja ei peata ega piira kauplemist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatule, hoolimata väärtpaberi või selle väärtpaberiga seotud väärtpaberite olulise

hinnamuutusega kaasnenud ohust ühe või mitme turu korra- või õiguspärasele toimimisele, on

inspektsioonil õigus võtta turgude korra- või õiguspärase toimimise taastamiseks asjakohaseid

meetmeid, sealhulgas rakendada käesoleva seaduse § 235 punktides 71, 79 ja 710 sätestatud

õigusi.“;

22) paragrahvi 1371 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Aktsiate suhtes, millel on väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda väljastatud

rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (edaspidi ISIN-kood), või aktsiate suhtes,

millel on Euroopa Majanduspiirkonna ISIN-kood ja millega kaubeldakse kolmanda riigi

3

kauplemiskohas kohalikus vääringus või Euroopa Majanduspiirkonna välises vääringus, nagu

on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõike 1

punktis a, ning mille likviidsuse seisukohast kõige kohasemaks turuks olev kauplemiskoht asub

kolmandas riigis, võib korraldaja kohaldada sama hinnasammu, mida kohaldatakse selles

kolmanda riigi kauplemiskohas.“;

23) paragrahv 1471 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 1631 lõike 7 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-des 1344, 1361,

1371 ja 1471“ tekstiosaga „§-des 1344, 1361 ja 1371“;

25) paragrahvi 1631 lõike 7 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 1246 lõigetes 1 ja 5–7“

tekstiosaga „§ 1246 lõigetes 5–7“;

26) paragrahvi 1631 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Mitmepoolsel kauplemissüsteemil ja organiseeritud kauplemissüsteemil peab olema

vähemalt kolm olulisel määral aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi

teiste osalejatega vahetada teavet.“;

27) paragrahvi 1634 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja

kehtestab meetmed ja rakendab neid, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 600/2014 artiklis 22b sätestatud andmete kvaliteedinõuete täitmine.“;

28) paragrahvi 1636 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „kaubatuletisinstrumentide ja

lubatud heitkoguse väärtpaberitega“ tekstiosaga „kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse

ühikute või nende tuletisinstrumentidega“;

29) paragrahvi 16310 pealkiri ja lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16310. Kaubatuletisinstrumentide ja heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide

positsioonide haldamine

(1) Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentidega või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentidega, rakendab kauplemiskoha korraldaja kaubatuletisinstrumentide või

heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide positsioonide haldamise kontrolle.“;

30) paragrahvi 16310 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) saada juurdepääs asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis või heitkoguse

ühikute tuletisinstrumentides võetud positsiooni või riskipositsiooni suuruse ja eesmärgi või

võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide

omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul, sealhulgas asjakohasel

juhul positsioonide kohta, mida hoitakse liikmete ja turuosaliste vahendusel heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentides või kaubatuletisinstrumentides, millel on sama alusvara ja samad

omadused, teistes kauplemiskohtades ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult

samaväärsetes tehingutes;“;

31) paragrahvi 16311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentidega, on kauplemiskoha korraldaja kohustatud:

1) avalikustama kauplemiskohtade kohta, kus kaubeldakse optsioonidega, kord nädalas kaks

aruannet, millest üks ei hõlma optsioone, kauplemiskohas kauplemisele võetud erinevates

4

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavate

koondpositsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute kategooriate kaupa;

2) avalikustama kauplemiskohtade kohta, kus optsioonidega ei kaubelda, kord nädalas aruande,

milles käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud elemente;

3) esitama vähemalt kord päevas inspektsioonile täieliku aruande kõigi kauplemiskohas

tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide

kaubatuletisinstrumentides või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides hoitavatest

positsioonidest;

4) esitama käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud aruanded inspektsioonile ja Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.“;

32) paragrahvi 16311 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kauplemiskoha korraldaja liigitab kaubatuletisinstrumendis või heitkoguse ühikute

tuletisinstrumentides positsiooni hoidvad isikud nende põhitegevuse laadi põhjal järgmiselt:“;

33) paragrahvi 16311 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) heitkoguse ühikute tuletisinstrumentide puhul heiteallika või õhusõiduki käitaja, kellele

kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kohustusi;“;

34) paragrahvi 16311 lõigetes 3–6 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1“ tekstiosaga „lõike

1 punktides 1 ja 2“;

35) paragrahvi 16312 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠16312. Kaupleja aruandluskohustus

(1) Investeerimisühing, kes kaupleb kauplemiskohas kauplemisele võetud

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega väljaspool

kauplemiskohta, esitab inspektsioonile vähemalt kord päevas aruande positsioonide kohta,

mille ta on võtnud väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsetes tehingutes,

samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26 ning, kui see on

asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui

kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentidega kaubeldakse olulises

mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima

kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.“;

36) paragrahvi 16312 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kaubatuletisinstrumentides“ sõnadega

„või heitkoguse ühikute tuletisinstrumentides“;

37) paragrahvi 235 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a

viidatud rikkumiste korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või

järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse

tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt oma arvel

väärtpaberitehingute tegemine;“;

38) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 79 ja 710 järgmises sõnastuses:

„79) nõuda mis tahes isikult positsiooni või riskipositsiooni suuruse vähendamist;

5

710) piirata mis tahes isiku õigust kaubatuletisinstrumentidesse investeerimiseks, sealhulgas

kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute kehtestamisega;“;

39) paragrahvi 235 täiendatakse punktidega 711 ja 712 järgmises sõnastuses:

„711) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artikli 30 lõike 1 punktis a

viidatud rikkumiste korral keelata investeerimisühingus juhtimiskohustusi täitval isikul

nimetatud määruse tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, ajutiselt

juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses

sisendandmete esitajas;

712) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 artiklis 14 või 15 sätestatud

keelu korduva rikkumise korral keelata investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või

järelevalvealuses sisendandmete esitajas juhtimiskohustusi täitval isikul nimetatud määruse

tähenduses või muul füüsilisel isikul, kes rikkumise eest vastutab, vähemalt kümneks aastaks

juhtimiskohustuste täitmine investeerimisühingus, võrdlusaluse halduris või järelevalvealuses

sisendandmete esitajas;“;

40) paragrahvi 2371 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklites 3, 5 ja 6, artikli 7

lõigetes 1–11 ja 12a, artiklites 8, 9 ja 10, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artikli 14a lõikes 1, artikli 15a

lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklites 17 ja 18, artikli 19 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 20

lõikes 1, artikli 21 lõigetes 1–4 ja 7–11, artikli 22 lõigetes 2–5, artikli 23 lõigetes 1, 2, 3, 4a ja 5

ning artiklis 27, samuti käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

41) paragrahvi 23719 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõikes 1 või 3, artikli

4 lõikes 3, artiklis 5, artiklis 6, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõikes 1, artikli 8a lõikes 1 või 2,

artiklis 8b, artiklis 10, artikli 11 lõikes 1, 1a, 1b või 3, artikli 11a lõikes 1, artikli 12 lõikes 1,

artikli 13 lõikes 1 või 2, artikli 14 lõikes 1, 2 või 3, artikli 15 lõikes 1, 2 või 4, artikli 17 lõikes 1,

artikli 20 lõikes 1, 1a või 2 või artikli 21 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

42) paragrahvi 23730 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 19 lõigetes 1–3, 5–7 ja 11“

tekstiosaga „artikli 19 lõigetes 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 11“;

43) paragrahvi 23730 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h

nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

44) paragrahvi 23738 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

6

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

45) paragrahvi 23739 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 0,8 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 1 000 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h

nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

46) paragrahvi 23740 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest või kuni 2 500 000 eurot, kui käibel põhinev rahatrahvi summa on

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 31 lõike 1 punktides a, b ja d–h

nimetatud asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike, või kuni kolmekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

47) paragrahvi 23768 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kellade sünkroniseerimise kohustuse“

tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22c lõikes 1

sätestatud kohustuse“;

48) paragrahvi 23774 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 28 lõikes 1 või 2“ tekstiosaga „artikli

28 lõikes 1“;

49) paragrahvi 23776 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 23776. Kauplemisjärgsete riskivähendusteenuste andmete säilitamise kohustuse

rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõikes 3 nimetatud

andmete registreerimise ja säilitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

50) seadust täiendatakse §-ga 23791 järgmises sõnastuses:

„§ 23791. Kauplemiskoondteabe esitajale andmete edastamise nõuete ja edastatavate

andmete kvaliteedinõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22a lõigetes 1 ja 5–8 ning

artikli 22b lõikes 1 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

51) seadust täiendatakse §-ga 23792 järgmises sõnastuses:

㤠23792. Korralduste voo eest tasu saamise keelu rikkumine

7

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 39a lõikes 1 sätestatud

keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

52) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/790, millega muudetakse direktiivi

2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L, 2024/790, 08.03.2024)“.

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 7–15, 18–24, 26, 27, 29–36, 41 ja 47–52 jõustuvad 2025.

aasta 29. septembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 5. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 37, 39 ja 43–46 jõustuvad 2026. aasta 5. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … . …… 2025

Algatab Vabariigi Valitsus … . …… 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

……

……