| Üleriigilise planeeringu protsess on jõudmas lahenduse väljatöötamise etappi. Valminud on mitmed olulised uuringud, mis käsitlesid rohe-sinivõrgustikku ning väärtuslikke maastikke, samuti asustuse arengustsenaariumi koonduuringu rahvastikuprognoosi, toimepiirkondi ja noorte ruumikasutust. Uuringud toetavad planeeringulahendust andme- ja teadmiste põhiselt, tehes mitmeid põhimõttelisi ettepanekuid uute lähenemiste osas. Järgnevatel kuudel arutatakse ettepanekuid üleriigilise planeeringu koostajate ringis. Anname uuringute peamistest järeldustest uudiskirjas lühikese ülevaate, põhjalikumalt saab tutvuda uuringutega planeeringu kodulehel. Tutvustame ka üleriigilise planeeringu kaardirakendust ja toome ära planeeringu meediakajastused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
MKMi liikunud planeeringute valdkond sai asekantsleri - Ivan Sergejev Maa- ja ruumipoliitika ning seega ka planeeringute teemad liikusid nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning uue planeeringute asekantslerina alustas tööd Ivan Sergejev. „Ruumiloome on demokraatlik protsess, kus seame ühiselt pikaajalisi ruumilise arengu prioriteete. Koosloome ning kõikide kaasnevate mõjude hindamine teeb planeerimisprotsessi sageli pikaajaliseks, ent need on olulised sammud, milleta ei saa head planeeringut teha,“ ütles Ivan Sergejev. „Maailm muutub aga kiiresti ning senised, kohati väga pikad, planeerimisprotsessid kipuvad pidurdama soovitud arengut. Olgu selleks näiteks kas elu-, kultuuri- või majanduskeskkonna areng. Kuidas leida tasakaal strateegilise ja kaasava planeerimise ning agiilse arengu vahel, ongi valdkonna põhiline tänane väljakutse.“ |
|
Kaardirakendus näitab terviklikumat pilti Eestist Mahuka ruumiinfo paremaks süstematiseerimiseks ja suure ruumipildi silmas pidamiseks oleme loonud üleriigilise planeeringu lahenduse väljatöötamise käigus kaardirakenduse. Selles on kuvatud alusuuringute käigus läbi viidud ruumianalüüside tulemused, järk-järgult lisandub uusi teemasid. Interaktiivne kaardirakendus toetab planeeringulahenduse koostamist, koostööd ja kommunikatsiooni. Kaart näitab eri kihte ja annab terviklikuma vaate Eesti erinevate väärtuste, võimaluste ja ka piirangute kohta. Selle tulemusena saab näiteks esmast aimu sellest, kuhu on võimalik rajada tööstust, millised on määratletud rohealad või väärtuslikud maastikud. Vaata uut kaardirakendust yrp2050.ee kodulehelt. |
|
Üleriigilise planeeringuga seotud sündmustest Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ uuringute päeval novembris tutvustati üle 230 inimesele mitut alusuuringut. Need käsitlesid rahvastiku paiknemist ja liikumist, noorte eelistusi, rohe-sinivõrgustikku ja väärtuslike maastike kujundamist. Ministeeriumide ühishoone suur saal oli rahvast täis ning palju kuulajaid lisandus ka veebi teel. |
|
Veebruaris toimus Eesti VASAB eesistumise raames vebinar üleriigilise planeerimise riiklikest praktikatest. VASAB on enam kui 30 aastat tegutsenud Läänemere piirkonna ruumilise planeerimise koostöövõrgustik.Vebinaril tutvustasid enda praktikaid ja hetkeseisu Soome, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Eesti ning rahvusvahelisi ruumilise planeerimise praktikaid OECD. Ettekanded ja salvestus on leitavad siit: https://vasab.org/event/vasab-webinar-on-national-level-spatial-planning/ Edasistest tegevustest Jätkub töö üleriigilise planeeringu 2050 visiooniloomega ning temaatiliste lahendusosade väljatöötamisega lähtudes alusuuringute tulemustest. Toimuvad valdkondlikud töökoosolekud ja arutelud ametkondadega. Järgmisena saab planeeringu teemadega tutvuda Linnade ja Valdade Liidu päevadel ning Tartu Planeerimiskonverentsil. Järgmised suuremad avalikud arutelud on esialgse eskiislahenduse tutvustamiseks plaanis hiliskevadel. |
Seniste rahvastikutrendide jätkumine toob suure muutuse Eesti asustustesse Maikuus valmiva asustuse arengustsenaariumide koonduuringu planeeringulahenduse kujunemist mõjutavad olulisemad põhisõnumid on juba välja koorumas. Koonduuring hõlmas rahvastikuprognoosi, toimepiirkondade ja noorte ruumieelistuste kaardistamist. Maastike ja looduskeskkonda käsitleti väärtuslikke maastikke ja rohe-sinivõrgustiku kaudu. Rahvastiku vähenemise ja vananemise tulemusel võib eeldada, et paljud teenused kaotavad kohapealse nõudluse ning seniste trendide jätkumine muudab Eesti asustusi ja soodustab pendelrännet. Eesti regionaalse tasakaalustaja lootus on kodukanti tagasi pöörduvatel noortel. Rahvastikuprognoos: - Rahvastikuprognoos põhineb eeldusel, et jätkuvad senised rahvastikuarengu trendid. Selle järgi toimub ka edaspidi Eesti piires ebaühtlane areng: Tallinna regioon jääb kasvama ja äärealad kahanema.
- Trendide jätkumisel muutub Eesti asustussüsteem oluliselt. Oluliselt kasvavad suuremate linnaregioonide eeslinnad, samal ajal kui “linna” staatust omavad väikelinnad äärealadel kahanevad.
- Rahvaarv väheneb kõige enam Ida-Virumaal ja maalistel äärealadel, aga ka tugevates maakonnalinnades nagu Viljandi ja Rakvere, kus trendide jätkumisel võib rahvaarv väheneda kuni 30% aastaks 2050.
Loe edasi planeeringu kodulehelt. |
|
Looduskeskkonna ja maastikega seonduvad alusuuringud Looduskeskkond ja kliimamuutustega kohanemine, mitmekesise maastiku ja elurikkuse säilitamine on uue üleriigilise planeeringu ühed peamised fookusteemad. 2024. aastal viidi teemakäsitluse toetuseks läbi kaks maastikega seonduvat alusuuringut: väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilimise võimalused ning rohe-sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine. Rohe-sinivõrgustik Rohe-sinivõrgustiku uuringu keskne ülesanne oli välja selgitada, millist rohe- ja sinivõrgustikku ning maakasutuse suunamist on Eestil vaja, et aastaks 2050 saavutada kliimamuutuste pidurdamise ja elurikkuse säilitamise eesmärgid parimal viisil. Elurikkuse vähenemine ja kliimakriis on omavahel tihedalt seotud ning lahendused peavad olema integreeritud, et saavutada planeeringuga eesmärgiks seatud kestlik ja vastupanuvõimeline ning kvaliteetne elukeskkond. Uuringu põhijäreldused: Omavalitsuse üldplaneeringute järgi on 58% Eestist kaetud rohevõrgustikuga (varem koostatud maakonnaplaneeringute järgi 56%). Osatähtsus varieerub piirkonniti. Ida-Virumaal on see nt 76% (eeldatav põhjus nö null-alad. Need on hetkel madala ökoloogilise väärtusega alad, näiteks ammenduvate karjääride näol, mis on haaratud rohevõrgustikku); Viljandimaal 46%. Tehiskeskkond hõlmab rohevõrgustikust 2,9%. Loe edasi planeeringu kodulehelt. |
|
Väärtuslike maastike uuring Väärtuslike maastike uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas on nende kaitse senine praktika toiminud ning analüüsida, kuidas edasi – kas jätkata senise lähenemisega või on vaja seda muuta. Uuringu põhijäreldused: - algne väärtuslike maastike metoodika on väga põhjalik nii kultuuri- kui ka loodusväärtuste osas. Uuring jõuab järeldusele, et metoodika muutmise asemel tuleb seniseid kaitsetingimusi tugevamini rakendada.
- Kuna algses metoodikas väärtustati maastikke kuni ca 1950-60 aastate lõikes, siis uuringus tehakse ettepanek väärtustada ka hilisemaid perioode süsteemselt – maastikud kui läbilõige ajaloost, samuti arvestada pärandiga, mis on hiljem kaardistatud (nt arheoloogia) või mida pole seni väga arvesse võetud (nt tööstuspärand või militaarpärand).
- Vastutus väärtuslike maastike säilimise osas on seni pandud kohalikele omavalitsustele. Seejuures peavad omavalitsused sageli tasakaalustama riigi erinevaid üldisi huvisid, mis ei ole kohati eriti selgelt määratletud
Loe edasi planeeringu kodulehelt. |
|
Valdkonna teemadest meedias Vahepealsed üleriigilise planeeringuga seotud kajastused kajastasid novembris toimunud uuringute esmaseid tutvustusi ning avasid rahvastikuprognoosiga ja tuulikute kaudu planeerimisteemadega seotud teemasid. - Ministeeriumi uuringute päeva kokkuvõttev teade.
- Uuringute kokkuvõttest tasub kuulata Anna Semjonova intervjuud Kuku raadio Sihiku saatele.
- Tiit Tammaru arvamusartikkel ajalehes Postimees avab rahvastikuprognoosi vaadet läbi kodukontori.
- Tiit Tammaru osales Vikerraadio Reporteritunnis, mis arutles, kas demograafilisi trende Eestis on võimalik muuta.
- Pille Metspalu, Heikki Kalle DGE Hendriksonist ja Villy Lopman advokaadibüroost RASK kirjutasid Postimehes planeeringutega seotud arutelude kvaliteedist ja vaikse enamuse kaasamisest ja rääkisid teemast Kuku raadios.
- Podcastis Ruumilood avas Tõnis Arjus mitmeid ruumiliste valikutega seotud teemasid:
|
Püsi jooksvalt teemadega kursis!Uudiskirja saadame enamasti kord kvartalis. Olete selle valimis seetõttu, et meie hinnangul võiks see seonduda ka teie tegevusega. Kui te ei soovi uudiskirja saada, palun vajutage lehe all olevale lingile unsubscribe. Ootame teie tagasisidet, mis teemasid võiks uudiskirjas avada. Lisainfo: ruumilise planeerimise nõunik Anna Semjonova. |
|
| |
|
