Seisukoht Rail Balticu planeeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute osas

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Caspar Rüütel

Marina Minerals OÜ

Pirkka-Marja Põldvere

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS

Teie 20.02.2025 Meie 11.03.2025 nr 13-2/588-4

Seisukoht Rail Balticu planeeringu avalikul

väljapanekul esitatud ettepanekute osas

Austatud Caspar Rüütel ja Pirkka-Marja Põldvere

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tutvunud Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ (edaspidi Rail Balticu planeering) avalikul väljapanekul

Marina Minerals OÜ poolt esitatud seisukohtade ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

antud vastustega. Planeerimisseaduse (01.01.2012 redaktsioon) § 23 lõike 3 punkti 5 kohaselt

järelevalve teostaja pädevuses on planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid

esitanud isikute ning planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ja seisukoha esitamine

vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsus 13.02.2025 kirjaga nr 13-2/588-1 Marina

Minerals OÜ ärakuulamisele. 05.03.2025 toimunud ärakuulamisel osalesid Marina Minerals OÜ

juhatuse liige Caspar Rüütel, Marina Minerals OÜ esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu planeeringu projektijuht Eleri

Kautlenbach planeeringu koostamise korraldajana ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Külli Siim planeeringu järelvalve teostajana.

Ärakuulamisel arutati Rail Balticu planeeringu avalikul väljapanekul Marina Minerals OÜ

28.10.2024 ja 30.10.2024 kirjaga esitatud ettepanekuid ja küsimusi. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium annab käesolevaga oma kirjaliku seisukoha arvamuse osas,

milles Marina Minerals OÜ ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium planeeringu koostamise

käigus kokkuleppele ei jõudnud.

I Arvestamata jäänud arvamus

Marina Minerals OÜ 28.10.2024 ja 30.10.2024 kirjaga esitatud ettepanekute ja küsimuste ning

ärakuulamisel avaldatud kohaselt:

 soovib, et Rail Balticu planeering võimaldaks Ilvese, Rabaküla ja Nepste VII keskkonnaloa

taotluse aladel Rail Balticu ehitamiseks maavara kaevandada. Selleks tuleks muuta Rabaküla

siduskoridori piire ning muuta puhverala piire või võimaldada puhveralas kaevandamist.

Millele tuginedes väidetakse, et Rabaküla liivakarjääri rajamine on kriitiliseks elemendiks

maantee ja raudtee vahel kahe asula (Metsaääre ja Rabaküla) ja Reiu jõe olemasolul? Kui

Rabaküla metsise piirkonnas ei ole moodustatud puhverala ringikujuline, vaid ulatuks

Rabaküla mäeeraldisega umbes sama pindala ulatuses asümmeetriliselt välja kagusuunda, kas

2 (7)

siis sellega vähendatakse oluliselt metsisele mõeldud hüvitusmeetmeid? Nepste VII

liivakarjäär asub väljaspool EELIS-sse kantud leiukohtasid, enamusel alast on teostatud

lageraie. Millistel kaalutlustel sobib see puhveralaks? Milliste loodusseaduste või

loodusteaduste kohaselt peavad puhveralad olema ilmtingimata sümmeetriliste ringide

kujuga? 24 metsisekuke säilitamiseks kavandatud hüvitusmeetmete vajalikkus ja

tulemuslikkus on küsitav, sh alternatiive pole kaalutud. Miks ei ole planeerimisdokumentides

kajastatud riigile oluliste ehitusmaardlate olemasolu?

 on seisukohal, et planeeringulahendus, sh KSH ja hüvitusmeetmete kava on koostatud

huvigruppe kaasamata, ei arvestata kõigi osapoolte huvidega, ei arvestata olulisi teemat

puudutavaid asjaolusid ning ei otsita kompromisse lahenduste leidmisel. Arvestatud on vaid

metsisega, kuigi tegelikult tuleb arvestada kõigi oluliste aspektidega ja huvigruppe kaasata.

Rail Baltica trassikoridori valiku planeerimisprotsessis kui ka KSH aruande koostamise

raames on võimalik otsida suuremal või vähemal määral kompromisse kaitstava linnuliigi ja

karjääride vahel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 14.08.2024 kirjas nr 14-8/2230-3, 16.08.2024 kirjas nr

14-8/2230-5 ja 12.11.2024 kirjas nr 14-8.3/946-9 ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu planeeringu projektijuht Eleri Kautlenbach

planeeringu koostamise korraldajana ärakuulamisel selgitas järgnevat.

 Planeerimismenetluses hinnati omavahel kuute Rail Balticu trassialternatiivi, et leida asukoht

raudtee trassikoridorile, kuhu koostada planeeringu lahendus. Trassialternatiivide hindamisel

võeti arvesse Natura hindamise ja hüvitusmeetmete rakendamise põhimõtteid. Ühegi raudtee

trassikoridori alternatiivi puhul ei ole ebasoodsat mõju võimalik vältida metsisele Luitemaa

linnualal ja ka lõpp-eelistuseks valitud trassi koridor on teostatav ainult juhul, kui rakendatakse

Natura kriteeriumide kohaseid leevendusmeetmeid ja hüvitusmeetmeid (tagatakse metsistele

elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne Rail Balticu raudtee rajamist). Selleks, et vältida

Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist tuleb tagada: 1)

metsisekukkede piisav arvukus asurkonna säilimise eesmärgil; 2) kavandatava tegevuse

piirkonnas metsisele sobivad uued elupaigad ja mängualad; 3) Luitemaa linnuala asurkonna

metsiste sidusus teiste lähiala metsise mängudega. Selleks on vaja tagada sidusus Luitemaa ja

Kikepera-Soomaa ning Luitemaa ja Põhja-Liivimaa metsiste asurkondade vahel.

Hüvitusmeetmed peavad olema tõhusad, vastasel korral pole võimalik planeeringut kehtestada

ja Rail Balticu raudteed rajada.

 Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala paikneb Rail Balticu ebasoodsa mõju

hüvitamiseks moodustatavas Mõtuse metsise püsielupaigagas, kus tuleb tagada

sihtkaitsevööndi kaitsekord. Mõtuse püsielupaiga moodustamine Luitemaa linnuala

laiendusena on vajalik linnualal paikneva Mõtuse metsisemängu ja asurkonna toetamiseks

ning Luitemaa ja Kikepera-Soomaa asurkonna põhjapoolse ühenduse sidususe hoidmiseks.

Mõtuse püsielupaika pole võimalik moodustada muus asukohas, kuna see asub Kikepera-

Soomaa ja Luitemaa vahelises Luitemaa poolses siduskoridori alguspunktis. Samuti pole

võimalik Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala välja arvata moodustatava Mõtuse

metsise püsielupaiga koosseisust, kuna kavandatavat karjääriala kasutavad metsised.

Karjääri rajamisel on ilmne negatiivne mõju nii Luitemaa Natura linnualale kui ka elupaika

kasutavale metsise asurkonnale.

 Rabaküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ja Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa

taotluse alad kattuvad Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiste asurkondi ühendava

Rabaküla siduskoridori alaga. Tegemist on ainsa toimiva siduskoridoriga, mis ühendab

omavahel Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiste asurkondi. PlutoF loodusvaatluste

andmebaasi Rabaküla koridoris tehtud metsiste juhuvaatlused näitavad, et metsised

reaalselt kasutavad seda ala. Järelikult on see ala Rabaküla koridoris atraktiivne metsistele

ning karjääri rajamine võib kahjustada sidususkoridori atraktiivsust metsistele. Rabaküla

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ja Ilvese II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse alasid

3 (7)

pole võimalik Rabaküla siduskoridorist välja jätta, sest riigimaal asuv metsise

liikumiskoridoriks sobiv metsaala Rabaküla ja Jaamaküla mängude vahel ei võimalda

koridori nihutamist viisil, et üks või teine või mõlemad potentsiaalsed karjäärialad jääks

liikumiskoridorist välja. Metsise kaitse tegevuskava eelnõu järgi on sidususe tagamisel

oluline tuum- ja astmelaua-aladel metsise elupaikades metsamaa säilimise tagamine ning

neid ühendavatel koridoridel metsamaa säilimine üldjuhul vähemalt 2 km laiustel

koridoridel, arvestades, et taristu mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele koridori

mõlemast servast. Antud juhul toimivad Rabaküla ja Jaamaküla mängud astmelaua

aladena. Rabaküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ja Ilvese II liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse alade omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter. Kaevandamisega

kaasnevad häiringud, millel on vastavalt seiretulemustele oluline mõju metsise arvukusele.

Lisaks, kui kaevandatud alad taastada metsamaaks, siis metsisele sobilikuks elupaigaks

muutuks see umbes 40-60 aasta pärast peale metsa istutamist. Seega ei leevenda raadamise

ja kaevandamisega seotud olulisi mõjusid meede, mille kohaselt kaevandatud ala

taastatakse metsamaaks enne, kui on alanud raudtee ehitus. Eeltoodust nähtub, et Rabaküla

siduskoridor on liialt kitsas võimaldamaks selles liivakarjääri(de) avamist ja sellega

seonduvat lisamõju ning häiringuid kuni metsisele avalduva mõju hüvitamiseni ehk

hüvitusmeetmete kavas toodud seireperioodi lõpuni. Seda ka juhul, kui Rabaküla

liivakarjääri ala arvata välja siduskoridori ja puhverala koosseisust ning selle asemel

hõlmata puhverala koosseisu Rabaküla mäeeraldisega umbes sama pindala ulatuses maa-

ala mõnes teises asukohas. Samuti pole võimalik koridori mujale nihutada või ümber

paigutada, kuna Rabaküla siduskoridorile puudub alternatiivne asukoht. Muudes

asukohtades koridori loomine eeldaks kultuurmaastiku metsastamist, kusjuures eelduseks

on ka sobiva mullastiku olemasolu maastikul (viljakatesse kasvukohtadesse kasvaks

metsisele ebasobiv puistu). Kuna metsisele sobiva (alates 40-60 aastast) metsa kasvamine

võtab aastakümneid aega, siis pole tegemist sobiliku alternatiiviga, kuna sidususe

tekkimine väljub Rail Balticu ebasoodsa mõju hüvitamiseks planeeritud ajaraamistikust ja

ei tarvitse olla ka teostatav pikas (>40-50 aastat) ajaskaalas tulenevalt piirkonna mullastiku

tingimustest, sest muudes asukohtades on tegemist viljakamate aladega, millest tulenevalt

tekiksid nendes kohtades metsakasvukohatüübid, mis ei ole metsistele

liikumiskoridoridena atraktiivsed.

 Nepste VII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala jääb Rail Balticu ebasoodsa mõju

hüvitamiseks moodustatava Saki püsielupaika ümbritseva puhverala sisse. Nepste VII

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala hõlmamine puhveralasse on põhjendatud järgmiste

asjaoludega. „Rail Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade

taastamise programm. Rakendusplaan“ joonisel 13 on toodud metsiste registreeritud

tegevusjäljed, kohtamispaigad mängude tsentris kaardistatud isendid ja GPS saatjatega

isendite liikumisteekonnad projektialal ruumiliselt paiknevatena Riigikohtu poolt

tühistatud Rail Balticu kavandatud taristu koridori suhtes Laiksaare – Saki- Nepste

piirkonnas. Jooniselt 13 nähtub, et Nepste VII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala

kasutab elupaigana GPS saatjaga varustatud metsise kukk „Venemurru_kukk_I_2019“.

Seiretulemused näitavad, et karjääridel on oluline mõju metsiste arvukusele. Karjääride

mõjualas asuvates mängudes on mängivate kukkede arvukus langenud üle 50 % (vt lisatud

tabel). Samuti on toimunud mängude nihkumist karjääridest eemale. Metsisekanade ja -

kukkede kõikidest lokatsioonidest 74-78% asuvad 3 km raadiuses mängupaiga tsentrist,

mis on aluseks metsise EELIS-esse kantava elupaiga piiritlemisel maksimaalse ulatusena.

Metsise elupaiga piiritlemise juhise järgi loetakse ka alale jäävad raiesmikud ja alla 40

aastased metsad elupaiga osaks ja elupaigast arvatakse välja vaid mitte metsamaa kõlvikud.

Erinevalt lageraielankidest, mida metsised on võimelised ületama on karjääride alad

metsistele füüsiliseks barjääriks ning ei võimalda liikuda erinevate sobilike elupaikade

vahel. Lisaks on karjääri alal mõju ka seda ümbritsevale alale. Lisaks elupaigakaole

lisanduvad kaevandamisega piirkonda ka muud häiringud (nt müra), mis raskendavad

4 (7)

hüvitusalade kaitse-eesmärkide saavutamist. Puhverala eesmärk on vältida püsielupaikade

ümbruses tegevusi, millel on oluline mõju metsistele. Nii on võimalik tagada, et

hüvitusmeetmed on tõhusad. Alternatiivses asukohas püsielupaiga moodustamisel tuleks

ala valida samas piirkonnas majandatavate metsade hulgast, kus ei ole ka käesoleval ajal

asustatud mängusid. Kuna nende metsade kvaliteet, võrreldes hetkel moodustatava

püsielupaiga metsadega, on metsise elupaigana vähemväärtuslik ja puuduvad asustatud

mängupaigad (metsisekuked ja nende isased järglased on väga kõrge mängupaiga

truudusega), siis oleks vaja, võrreldes praeguse moodustatava püsielupaigaga,

mitmekordse pindala jagu majandatavaid metsi kaitse alla võtta ja teostada neis

taastamistegevusi, et neist kujuneksid metsisele sobilikud elupaigad. Seejuures võib

tekkida vajadus hõlmata täiendavalt püsielupaiga koosseisu ka maavaravarudega kattuvaid

maa-alasid. Kaugemates majandatavates metsades püsielupaiga moodustamise korral

poleks tagatud Luitemaa metsiste sidusus naaberpiirkondadega, st hüvitusmeetmed ei

täidaks nendes piirkondades oma eesmärki. Järelikult nendesse metsadesse pole võimalik

püsielupaika anud juhul hüvitamise eesmärgil moodustada. Järelikult alternatiivsetes

asukohtades püsielupaiga moodustamine poleks looduskaitseliselt ja majanduslikult

otstarbekas.

 Puhveralana nähakse hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks tähtsatel astmelaudadel olevate

metsise mängude keskosast kuni 3 km raadiuses metsise põhilisele elupaigakasutusalale

jäävatel sidusatel metsamassiividel. Kehtiva „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse

tegevuskava“ (Keskkonnaministeerium 2015) järgi moodustatakse metsise elupaik

Keskkonnaregistris kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise

poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on eksperdi poolt omavahel ühendatud

terviklikuks alaks. „RMK metsise kaitsestrateegia aastani 2030“ (kinnitatud RMK juhatuse

otsusega 01.09.2020 nr 1-32/69) on metsise funktsionaalne elupaik defineeritud kui

metsise elupaiga tingimustele vastavad metsad 3 km raadiuses ümber mängupaiga

keskkoha. Metsise telemeetriauuringute (Ojaste 2021) järgi jääb metsisekanade

lokatsioonidest 3 km kaugusele 74% ja kukkedel 78%. Lõhmus (2016) järgi jääb valdav

osa Eestis aastatel 2013-2016 tehtud pesitsusvaatlustest 0,5– 2,5 km kaugusele lähimast

mängutsentrist, kusjuures selles vahemikus kaldub olema ka edukate pesakondade

osatähtsus suurem kui mängu lähiümbruses. Telemeetria andmetel asus 77% pesakondade

lokatsioonidest 3 km raadiuses paarumisalast, kusjuures pesakondi kohati kuni 4 km

kaugusel paarumisalast (Ojaste 2021). Eelnevale infole tuginedes võeti vastu metoodiline

otsus, et puhveralana nähakse hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks tähtsatel astmelaudadel

olevate metsise mängude keskosast kuni 3 km raadiuses metsise põhilisele

elupaigakasutusalale jäävatel sidusatel metsamassiividel asuvat ala. Sellest tulenevalt on

puhverala nö ringi kujuline, milles on ka väljalõikeid (puhveralasse kuuluvad vaid

metsamaa kõlvikud). Nii on puhveralaga hõlmatud põhiosa metsise elupaigakasutuse

alast.

 Hüvitusmeetmete kava on proportsionaalne, vajalik ja hüvitusmeetmete tulemuslikkust

seiratakse. Nimelt hüvitusmeetmete kava peatükis 5.1.2 on selgitatud, millised on olnud

hüvitusmeetmete kava koostamisel hüvitusmeetmete aluseks võetud sihtväärtused ja

metoodiline lähenemine, sealhulgas kaalutlused, mille alusel on leitud, et väljatöötatud

hüvitusmeetmed on asjakohased (sh ekspertide hinnangul eeldatavalt tulemuslikud) ja

proportsionaalsed. Hüvitusmeetmete kava peatükis 5.4 on toodud seirekava, mille kohaselt

hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb hüvitusmeetmetena ette nähtud hüvitusaladel

teostada metsise seiret iga-aastaselt üks aasta enne hüvitusmeetmete rakendamist (ehk enne

elupaikade taastamist) ja kuni 10 aastasel perioodil pärast hüvitusmeetmete ellu viimist.

Tulemuslikkuse hindamist tuleb läbi viia kahel korral pärast hüvitusmeetmete rakendamist

ehk 5 aastal ja 10 aastal. Alternatiivsete lahenduste puudumist on selgitatud eelnevalt.

 Planeeringut koostades ja mõjusid hinnates on arvestatud mh maavaravarudega seotud

informatsiooniga. KSH aruandes on mõju maavarade kasutusele käsitletud peatükis 9.7.4

5 (7)

ja peatükis 10. Viimases on hinnatud eelistatud trassivariandiga kaasnevaid mõjusid, sh on

käsitletud Ilvese, Rabaküla ja Nepste VII keskkonnaloa taotluse alasid. Samuti on

karjääridega seotud temaatikat käsitletud planeeringu seletuskirja peatükkides 3.5.1, 3.5.2,

3.5.3 ja 4.7, sh on käsitletud Ilvese, Rabaküla ja Nepste VII keskkonnaloa taotluse alasid.

 Tervikliku ruumilahenduse koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada majandusliku,

sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja

vajadusi. Seda on ka tehtud. Planeeringu seletuskirja esimeses peatükis on toodud välja

planeeringu koostamise eesmärk ja alused. Seletuskirja peatükis 2 on kirjeldatud trassi koridori

valiku aluseid ning sealhulgas ka kriteeriumeid, mida igas alternatiivide võrdlemise etapis

kaaluti. Planeering, keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne, Natura aruanne ja

Natura hüvitusmeetmete kava on koostatud koostöös erialaekspertidega ja ametiasutustega

ning kaasates huvitatud isikuid. Planeerimismenetlus on avalik menetlus, kus kõik huvitatud

isikud on saanud esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja arvamusi. Sealhulgas on Marina

Minerals OÜ olnud planeerimismenetlusesse kaasatud. Näiteks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 03.11.2023 kirjaga nr 14-8/1156 teavitati Marina Minerals OÜ-d

Rail Balticule parima trassialternatiivi valikust ja Natura hüvitusmeetmete kava koostamise

vajadusest. Sama kirjaga kutsuti osalema Surju rahvamajas 14.11.2023 toimuval

infokohtumisel. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 21.06.2024 kirjaga nr 14-8.3/744

kutsuti Marina Minerals OÜ-d infokohtumisele, kus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

tutvustas planeeringumaterjalide hetkeseisu ja edasisi tegevusi. Kohtumised toimusid

01.07.2024 Häädemeeste Seltsimajas, 02.07.2024 Surju Rahvamajas ja 03.07.2024 Pärnu

riigimajas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 12.09.2024 kirjaga nr 14-8.3/946 ja

12.11.2024 kirjaga nr 14-8.3/946-9 kutsuti Marina Minerals OÜ-d osalema avalikel aruteludel,

kus tutvustati avalikustatud materjale, esitatud ettepanekuid ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi seisukohti esitatud ettepanekute kohta. Avalikud arutelud

toimusid 13.11.2024 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses, 14.11.2024 Kilingi-Nõmme Klubis ja

15.11.2024 Pärnu riigimajas. Kohtumistele oli võimalik küsida küsimusi, sh kohtumistele oli

kaasatud muuhulgas metsise ekspert. Marina Minerals OÜ ei kasutanud võimalust osaleda

eelnimetatud kohtumistel.

Planeerimisprotsessi, sh KSH ja hüvitusmeetmete kava raames on ära kuulatud ja vastatud alati

kõigile pöördumistele ning analüüsinud sisuliselt esitatud ettepanekuid. Marina Minerals OÜ

kirjades esitatud seisukohti ja ettepanekuid on kaalutud, kujundatud nende osas seisukohad ja

koostatud sisuliselt põhjendanud vastuse. Paraku on ettepanekuid, mida pole võimalik arvesse

võtta, sest vastasel juhul jääks hüvitamata Luitemaa linnualale Rail Baltic raudtee rajamisega

tekkiv leevendamatu ebasoodne mõju. Vastavalt Natura hindamise juhendmaterjalidele on

erandi tegemine võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, eksisteerib

ülekaalukas avalik huvi ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud

sobivad hüvitusmeetmed. Hüvitusmeetmete välja töötamisel tuli lähtuda loodusdirektiivi

artikkel 6.4 nõutest. Rail Baltica on suure avaliku huviga objekt. Selle avaliku huvi

realiseerimiseks on tarvis rakendada ekspertide poolt ettenähtud hüvitusmeetmed, sh selliseid

mis tingivad piiranguid maavarade kaevandamisele. Hüvitusmeetmed peavad olema tõhusad,

vastasel korral pole võimalik planeeringut kehtestada ja Rail Balticu raudteed rajada.

II Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui järelevalvaja seisukoht

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui planeeringu üle järelevalvet teostav asutus on

hinnanud planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud Marina Minerals OÜ

seisukohti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja vastuseid. Järelevalve

käigus kujundatud seisukoht on alljärgnev.

 Planeeringu koostamise käigus on kaalutud erinevaid raudtee trassikoridori alternatiive ning

valitud lahendus tagab parima võimaliku tasakaalu keskkonnakaitse ja arendustegevuse vahel.

Hüvitusmeetmed ja neid toetavad meetmed on proportsionaalsed ja põhjendatud ning

6 (7)

hüvitusmeetmete tulemuslikkust seiratakse. KSH ja Natura aruandest, hüvitusmeetmete kavast

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastuskirjadest nähtub, et Rail Balticu

planeeringu kehtestamise ja raudtee ehitamise eelduseks on Luitemaa linnuala metsistele

avalduva olulise leevendamatu mõju kompenseerimine. Hüvitusmeetmed peavad olema

tõhusad ning need tuleb ellu viia enne ehitustegevusega alustamist.

 Vältimaks Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist tuleb tagada

metsisekukkede piisav arvukus asurkonna säilimise eesmärgil ja kavandatava tegevuse

piirkonnas metsisele sobivad uued elupaigad ja mängualad. Selleks on tehtud ettepanek

moodustada muuhulgas Mõtuse ja Saki metsise püsielupaik. Mõlemas paigas on toimivad

metsise mängud. Alternatiivsed asukohad püsielupaikade moodustamiseks piirkonnas

puuduvad. Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala paikneb Rail Balticu ebasoodsa

mõju hüvitamiseks moodustatavas Mõtuse metsise püsielupaigas. Mõtuse püsielupaiga

moodustamine Luitemaa linnuala laiendusena on vajalik linnualal paikneva Mõtuse

metsisemängu ja asurkonna toetamiseks ning Luitemaa ja Kikepera-Soomaa asurkonna

põhjapoolse ühenduse sidususe hoidmiseks. Järelikult Mõtuse püsielupaik on võtme

tähtsusega tagamaks metsisekukkede piisav arvukus asurkonna säilimise eesmärgil ja

tagamaks Rabaküla siduskoridori töövõime Luitemaa linnuala metsistele avalduva olulise

leevendamatu mõju kompenseerimisel. Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse alal

maavara pole võimalik kaevandada ilma, et see avaldaks olulist mõju Mõtuse metsise

mängule, metsisekukkede arvukusele ja siduskoridori toimivusele ning seeläbi

hüvitusmeetmete tõhususele. Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-1539 jättis

jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse ning pidas õiguspäraseks Keskkonnaameti 07.06.2023

korraldust nr D-120572-25, millega keelduti Marina Minerals OÜ-le maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmisest Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel maapõueseaduse

(MaaPS) § 55 lg 2 p 12 alusel. MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa

andmisest, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt

mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa

andmisest keeldumisega.

 Vältimaks Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist tuleb tagada

Luitemaa linnuala asurkonna metsiste sidusus teiste lähiala metsise mängudega. Selleks on

vaja tagada sidusus Luitemaa ja Kikepera-Soomaa ning Luitemaa ja Põhja-Liivimaa

metsiste asurkondade vahel. Alternatiivsed asukohad Rabaküla siduskoridorile piirkonnas

puuduvad. Rabaküla siduskoridor on ainukene toimiv siduskoridor, mis võimaldab

Luitemaa ja Kikepera-Soomaa metsiste asurkondade omavahelist liikumist. Järelikult

Rabaküla siduskoridori töövõime tagamine on võtme tähtsusega Luitemaa linnuala

metsistele avalduva olulise leevendamatu mõju kompenseerimisel. Mõjude hindamisel ja

hüvitusmeetmete kava koostamisel on tuvastatud, et Rabaküla siduskoridoris, sh Rabaküla

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse alal pole võimalik maavara kaevandada ilma, et see

avaldaks mõju siduskoridori toimivusele ja seeläbi hüvitusmeetmete tõhususele.

 Vältimaks Luitemaa metsiste asurkonna isolatsiooni jäämist ja hääbumist tuleb tagada

metsisekukkede piisav arvukus asurkonna säilimise eesmärgil ja kavandatava tegevuse

piirkonnas metsisele sobivad uued elupaigad ja mängualad. Hüvitusmeetmetena on ette

nähtud 11 uue püsielupaiga moodustamine. Lisaks on sätestatud hüvitusmeetmeid toetavad

meetmed, mis aitavad vähendada võimalust, kus hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal

siiski piisavalt tõhusaks ja vajalik on hakata otsima täiendavaid hüvitusalasid. Üheks

hüvitusmeetmeid toetavaks tegevuseks on puhveralade määramine. Puhveraladel tuleb

vältida tegevusi, mis võivad koosmõjus Rail Balticuga avaldada ebasoodsat mõju kaitse-

eesmärgiks olevale liigile metsisele (nt raadamine, mille tulemusel võib väheneda

metsamaa pind, karjäärid jms). Nepste VII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala jääb Rail

Balticu ebasoodsa mõju hüvitamiseks moodustatava Saki püsielupaika ümbritseva

puhverala sisse. On tuvastatud, et metsised kasutavad Saki püsielupaika ümbritsevat

puhverala, sh Nepste VII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse ala. Lageraielangid pole

7 (7)

metsistele barjääriks. Seiretulemused näitavad, et karjääridel on oluline mõju metsiste

arvukusele. Nepste VII liivakarjääri keskkonnaloa taotluse alal maavara pole võimalik

kaevandada ilma, et see avaldaks olulist mõju Saki metsise mängule, metsisekukkede

arvukusele ja seeläbi hüvitusmeetmete tõhususele.

 Puhveralade 3 km-se ulatuse määramisel on lähtutud teaduslikest uuringutest ja senisest

praktikast. Puhverala hõlmab sidusatel metsamassiividel 74-78% metsiste põhilisest

elupaigakasutusalast.

 Hüvitusmeetmete kava, sh seiremeetmed on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni

juhendmaterjalidele. Ametkonnad on selle kooskõlastanud.

 Planeeringulahenduse koostamisel, sh hüvitusmeetmete kava koostamisel on arvestatud

maavaravarudega seotud informatsiooniga, sh on maavaravarude kasutusele seatavaid

piiranguid analüüsitud KSHs.

Ilvese, Rabaküla ja Nepste VII keskkonnaloa taotluse aladel maavara kaevandamine avaldab

olulist mõju metsistele ning seeläbi hüvitusmeetmete tõhususele. Alternatiivsed asukohad

piirkonnas Rabaküla siduskoridorile ning Mõtuse ja Saki püsielupaiga moodustamiseks

puuduvad. Kaevandamistegevuse lubamine eelnimetatud aladel ei ole looduskaitseliselt ega

planeeringu eesmärke arvestades võimalik. Kuna tõhusad hüvitusmeetmed on planeeringu

kehtestamise eelduseks, siis maavarade kaevandamisele piirangute seadmine on

proportsionaalne ja põhjendatud.

 Planeerimisprotsess on läbi viidud vastavalt planeeringu algatamise ajal kehtinud

planeerimisseadusele. Seejuures avalikkust on kaasatud rohkematel kordadel, kui seda

planeerimisseadus ette nägi. Samuti on protsessi olnud kaasatud ametiasutused ja

planeeringuala kohalikud omavalitsused, kes on planeeringu, sh KSH, Natura aruande ja

hüvitusmeetmete kava kooskõlastanud. Marina Minerals OÜ-l on olnud planeerimisprotsessis

mitmeid võimalusi osaleda avalikel aruteludel ning esitada oma seisukohti. Marina Minerals

OÜ ettepanekuid on analüüsitud ja vastatud neile sisuliselt, kuid kõiki ettepanekuid pole olnud

võimalik arvestada, kuna see ohustaks Rail Balticu projekti elluviimist ning looduskaitselisi

eesmärke. Arvestamata jäetud ettepanekuid on asjakohaselt ja sisuliselt põhjendatud.

Kokkuvõtvalt peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi selgitusi ja planeeringulahendust piisavaks ning proportsionaalseks,

arvestades Rail Balticu projekti ülekaalukat avalikku huvi ning keskkonna- ja looduskaitse

eesmärkide täitmise vajadust. Planeerimisprotsess on olnud erinevaid osapooli kaasav. Marina

Minerals OÜ poolt esitatud ettepanekuid ei ole võimalik arvestada, kuna nende rakendamine ei

oleks kooskõlas metsise kaitse eesmärkidega ning seaks ohtu Rail Balticu projekti elluviimise.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Külli Siim

[email protected]