Lihthanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

KÄSKKIRI

10.03.2025 nr 12

Lihthanke „Innovatsioonimahukate investeeringute

rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse

valdkonna analüüsiga“ korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024. a käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada lihthange „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke

uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (CPV kood 71241000-9

„Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“).

2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkumuste

hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal kõrvaldamise aluste kontrollimiseks järgmises

koosseisus:

2.1. Komisjoni esimees: ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek.

2.2. Komisjoni liikmed:

2.2.1. Andres Võrang– ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide ekspert;

2.2.2. Kaarel Aus– Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettevõtete käenduste ja

laenude osakonna juht, tema nõusolekul;

2.2.3. Mikk Vahtrus– innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht.

3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtluse osakonna

finantsinstrumentide eksperdi Andres Võrang´u.

4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud).

Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada

vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile

riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

RHAD üldosa Lisa 1

Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse

valdkonna analüüsiga

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Hanke objekt

Riigihanke lepingu esemeks on „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke

uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga “ (edaspidi Töö).

2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused

2.1. Töö taustainfo

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(edaspidi TAIE) näeb ühe tegevussuunana ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sealhulgas

kõrgema lisandväärtuse loomise ja ettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamist. Üheks

tegevuseks nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest

eemal asuvates piirkondades (p 3.1). Arengukava rõhutab lisaks teadus- ja tehnoloogiamahuka

ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist ning kõrgema

lisandväärtuse loomist, samuti tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-)investeeringuid.

Käesolev uuring on aluseks, et selgitada välja, kuidas parandada kapitali kättesaadavust, et

toetada eelmainitud riiklikke prioriteete ning arendada Eestis välja uudne rahastamisvahend,

mis aitaks edendada ja toetada innovaatiliste lahenduste finantseerimist. Sarnane turutõrge

eksisteerib kaitsetööstuse valdkonnas, kus väljakutseks on juurdepääs laenukapitalile.

Laenukapital omakorda on oluline, et sektori ettevõtted kasvaksid ning oleksid võimelised

arendama ekspordiks mõeldud kõrgtehnoloogilisi tooteid.

Uuringu eesmärk on kaardistada Eestis teadmusmahukate ja innovaatiliste

tehnoloogiatega seotud ettevõtete ligipääsu kapitalile ning seda takistavad turutõrked,

samuti analüüsida kaitsetööstuse ettevõtete võimalusi investeeringute finantseerimiseks

ja pankade valmidust neid projekte rahastada.

Uuring keskendub perioodi 2021–2027 eelhindamise aruandes tõstatatud probleemile, mille

kohaselt ettevõtjad on märkinud, et innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule

toomine on pankade või hoiulaenuühistute poolt tagasi lükatud, kuna tegu on liiga riskantse

tootega või pankadel puudub kindlus“ (nt väiksemastaabilise piloottehase rajamine ei

garanteeri seda, et sellele järgneb tootmine tööstuslikul tasemel)1.

1 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile lk 51, table 14 (lk 59) ja table 15 (lk 62).

2

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) koos oma tütarettevõtte AS SmartCap´iga aitab

leevendada mitmeid kapitali kättesaadavuse turutõrkeid, pakkudes laene, käendusi ja

omakapitaliinvesteeringuid. Need turutõrked kaardistati viimati Ernst & Youngi (EY) poolt

2021. aastal uuringus „Kapitali kättesaadavuse turutõrked kasvurahastuse ja suuremahuliste

finantstehingute puhul“. Praeguses majandusolukorras on nende turutõrgete leevendamiseks

oluline ajakohastada turuolukorra hetkeseis ning pakkuda lahendusi, mis toetaksid

jätkusuutlikult innovatsiooni rahastamist.

2021. aastal EY poolt läbi viidud uuring tõi välja suurprojektide finantseerimisel kolm kõige

kriitilisemat taksitust:

 Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja

finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool.

Kapitali pakkujad näevad riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia

kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib saada

takistuseks vajaliku rahastuse saamisel.

 Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate

ebasobivad tingimused (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal)

ning investorite piiratud valik. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et

riik toetab konkreetset suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis

riske jagama.

 Finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamiseks

takistuseks kõrge riskitase, mida soovitakse jagada. Uute projektide puhul on kõige

keerulisem just käivitamisfaas ning riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi

läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma.

Uuringust selgus, et eesmärgid, mille jaoks investeeringuid planeeritakse, on eelkõige

rohepöörde elluviimisega seotud projektid (lisaks rohelise energia tootmisele/salvestamisele ka

ettevõtte tegevuse/tootmise keskkonnasõbralikumaks muutmine), uute tehnoloogiate

kasutuselevõtt, tooteinnovatsioon, ettevõtete omandamised. Rahakaasamise planeeritav summa

jääb pooltel ankeetküsitlusele vastajatel vahemikku 5-10 mln eurot, ülejäänud ettevõtetel esineb

vajadus suuremas summas. Kuivõrd suurprojektid/kasvuinvesteeringud on Eesti majanduse

konkurentsivõime tõstmiseks igati olulised, siis ka Eesti Pangaliit on välja toonud, et EIS-iga

koostöös tuleks leida meetmed, mis kindlustaks enamate suuremahuliste projektide

finantseerimise kohalike turuosaliste poolt. Kirjeldatud investeeringute toimumist on osaliselt

samuti pärssinud COVID-19 pandeemia mõjud, Ukraina sõda ja ka energiakriis. Samas Eesti

majandusele tervikuna ja samuti ka regionaalsest arengust lähtuvalt iga taoline investeering on

oluline, mistõttu tuleks kindlustada, et ükski mõistliku riski-tulu suhtega projekt ei jääks

puuduva finantseerimise tõttu tegemata.

2.2. Töö eesmärk

Uuringu eesmärk on tuvastada turutõrked, mis takistavad kapitali kaasamist innovatiivsete ja

tehnoloogiamahukate projektide, sealhulgas suuremahuliste investeeringute elluviimisel. Erilist

tähelepanu pööratakse rohepöörde investeeringutele, kus vajaminevad tehnoloogiad on sageli

alles arendusfaasis, mistõttu on juurdepääs rahastusele ja innovatsiooniks vajaliku taristu

3

loomine keeruline2. Lisaks keskendutakse eraldi uurimisharuna kaitsetööstuse projektide

finantseerimise eripäradele.

Uuringu raames kogutakse ja analüüsitakse andmeid, et luua eeldus uudsete

rahastamisvahendite arendamiseks. Samuti on uuringu oluliseks osaks poliitikasoovituste

pakkumine, mis aitaksid riigil tuvastatud probleeme leevendada, pakkudes tõhusaid

finantseerimislahendusi ja suurendades erainvesteeringute mõju.

2.2.1. Uuringu ülesanded:

Tellitav teenus on jagatud kaheks etapiks järgmiselt:

Teenuse I etapp – kohaliku turu-uuringu läbiviimine ja erinevate liikmesriikide

innovatsiooni või uute tehnoloogiate finantseerimisskeemide kaardistus.

Teenuse II etapp – Teenuse I etapi väljundist tulenevalt praktiliste ja konkreetsete

lahenduste pakkumine Eesti kapitaliturul esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ja

võimaluste kasutamiseks.

3. Töö tegevused ja oodatav tulem

Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti ettevõtete rahastusvajadused ja turutõrked

innovaatiliste/tehnoloogiamahukate projektide finantseerimisel. Tulemused annavad ülevaate,

milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need on

lahenenud. Täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste

instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi

parandada ning kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi

võimekust koos konkreetsete ettepanekutega.

3.1. Ülesanne 1: Eesti kapitalituru turutõrkeanalüüs koosneb kahest osast: 1) Eesti

kapitalituru turutõrgete kaardistamine ja 2) Eesti kaitsetööstuse ettevõtete peamiste

rahastamisvajaduste määratlemine. Võimalik metoodika hõlmab dokumendianalüüsi

ning kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmekogumis- ja -analüüsimeetodite

kombineerimist.

3.1.1. Millistes sihtrühmades/sektorites esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja

suuremahuliste projektide finantseerimisel?

3.1.2. Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval –

ekspordivõimekuse suurendamine, toote- ja teenuse innovatsioon,

digitaliseerimine, energiasääst, ehk investeeringud taastuvenergiasse, toote- ja

teenuse väärtusahelas üles liikumine, kohaliku ressursi väärindamine, uute toodete

ja teenuste turule toomine ning portfelli mitmekesistamine, ühinemise ja

omandamise tehingud.

3.1.3. Millistes sektorites3 on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul ja millistes ei ole

põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim?

2 Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis (Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis - Arenguseire Keskus

3 Või ka alternatiivsed karakteristikud nagu nt ekspordi potentsiaal, regionaalne või sotsiaalmajanduslik mõju vms

4

3.1.4. Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed innovatsioonimahukate või uudse

tehnoloogiaga projektide rahakaasamiste puhul?

3.1.5. Kas innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide finantseerimisel on

seatud pangandussektorile seadusandlikud piirangud?

3.1.6. Missugused puudused (nt tehnoloogiarisk, puudulik äriplaan, tagatise,

omafinantseeringu puudumine jne) iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud

suurtehinguid?

3.1.7. Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu innovaatilist projekti jääb aastas

rahastamata või liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta?

Ülesande 1 raames tuleb kaardistada kaitsetööstuse ettevõtete peamised

rahastamisvajadused ja välja selgitada, milliste tegevuste jaoks on kapitali kaasamine kõige

kriitilisem. Lisaks tuleb hinnata riigi sekkumise vajalikkust ja võimalusi kapitaliturul, et

leevendada rahastustõkkeid ning tagada majanduslik ja strateegiline mõju sektori innovatiivsete

projektide edendamisel.

3.1.8. Millistes kaitsetööstuse alamsektorites esinevad turutõrked investeerimisprojektide

finantseerimisel?

3.1.9. Millisteks arendustegevusteks on kaitsetööstuse ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt

saadaval? Kas näiteks tootearenduse, tehnoloogilise arengu, digitaliseerimise või

julgeolekut toetava taristu jaoks?

3.1.10. Kas kaitsetööstuse projektide puhul on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul,

et tagada majanduslik ja strateegiline mõju? Millistel juhtudel oleks see vajalik?

3.1.11. Millised on kaitsetööstuse ettevõtete takistused ja väljakutsed uudse tehnoloogia

või kõrgtehnoloogiliste lahenduste rahastamisel (lubade hankimine, kindlustus või

litsentside taotlemine jne)?

3.1.12. Kas kaitsetööstuse innovatiivsete projektide finantseerimisel esineb

pangandussektoris seadusandlikke piiranguid, mis võiksid mõjutada juurdepääsu

kapitalile?

3.1.13. Millised puudused (nt kõrgendatud tehnoloogiariskid, tagatise puudumine,

kaitsetööstuse spetsiifilised äririskid) iseloomustavad kaitsetööstuses pooleli jäetud

või rahastamata jäänud projekte?

3.1.14. Kui suur on hinnanguline nõudlus kaitsetööstuse innovatiivsete projektide järele,

mis võivad jääda rahastamata või liikuda Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta?

3.1.15. Milline on Põhjamaade (Rootsi, Norra, Taani, Soome) praktika kaitsetööstuse

ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamisel?

3.2. Ülesanne 2: Teiste riikide innovatsioonilaenu lahenduste kaardistus koos riigiabi

käsitleva õigusliku analüüsiga. Võimalik metoodika: dokumendianalüüs ja

kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmekogumise ja -analüüsi meetodite

kombineerimine.

3.2.1. Millised on teiste riikide kogemused eelarvelt mahukate ja innovaatiliste

suurtehingute finantseerimise soodustamisel? Uuringu teostajalt oodatakse

vähemalt viie riigi lahenduste kaardistamist, nt eelistatult Saksamaa (KfW), Austria

(Austria Wirtschaftsservice Gesellschaft mbH), Holland (Netherlands Enterprise

5

Agency), Prantsusmaa (Bpifrance) ja Soome (Business Finland, Finnvera) näitel

ning mujal asjakohastes riikides.

3.2.2. Mis nõuded on esitatud ettevõtjale ning investeeringule ja kuidas on seatud

erinevate rahastamisvahendite puhul innovatsiooni tingimused.

3.2.3. Kuidas on teiste riikide teenuste sihtgrupid/fookused leitud?

3.2.4. Kas esineb lisanõudeid või välistusi? Näiteks on innovatsiooni rahastamisel

välistatud teatud sektorid.

3.2.5. Näited võimalikest toodetest ja struktuurist erinevate riiklike finantstoodete

kombineerimisel. Kas leidub tooteid kus on toetus kombineeritud laenuga või

näiteks on kasutusel lahendus, mille raames asendatakse teatud juhul laen

toetusega?

3.2.6. Kas investeeringute puhul, mis näiteks panustavad lisaks kliimaeesmärkide

täimisesse, ressursisäästu või ringmajanduse tegevustesse, esineb laenu saamisel

täiendavaid soodustavaid tingimusi?

3.2.7. Kuidas on korraldatud pakutavate rahastamisvahendite riigiabireeglid?

3.2.8. Kas laenu finantseerimiseks või riski maandamiseks pakutakse ka lisaks käendust?

Kui jah, siis mis tingimustel?

3.2.9. Kuidas on lahendatud vastava finantsasutuse poolt pakutavate rahastamisvahendite

riskide maandamine? Kas vastavate rahastamisvahendite puhul on kasutusel ka

riski jagamisel vastava riigi poolt pakutavat garantiid või mõnda muud lahendust?

Kui jah, siis mis tingimustel?

3.2.10. Kas pakutavate toodete puhul kasutatakse riski jagamiseks mõnda

edasikindlustamise võimalust näiteks läbi Euroopa Investeerimispanga (edaspidi

EIB) või Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi EIF).

3.2.11. Kas toodete puhul on lubatud ka kombineerimine teiste Euroopa Liidu

toetusmeetmega. Kui jah, siis mis tingimustel?

3.2.12. Kas meetmete puhul on tegu isetasuvate või kulumeetmetega?

3.2.13. Kuidas täpsemalt on lahendatud konsultatsiooniteenus finantseeringu saamisel

ettevõtjatele?

Teenuse I etapi väljundiks on eestikeelne vahearuanne, mis hõlmab kõiki

ülalnimetatud uurimisülesandeid ja nende väljundit tekstifailis, mida saadavad

kommenteeritud/analüüsitud joonised, graafikud ja tabelid. Aruandes käsitletavate

küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks töö teostamise käigus ning

on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega. Teenuse I etapi raames kooskõlastatakse

tellijaga valitav metoodika, analüüsitavad riigid ning käsitletavad teemad..

3.3. Ülesanne 3: Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavust

innovatsioonimahukate projektide finantseerimisel. Võimalik metoodika: fookusgrupi

arutelud ettevõtjate, kaasatud EIS-i toetusmeetmetest abi saanud ettevõtted nagu

näiteks rakendusuuringu programmi, arenguprogrammi, Ida-Viru ehk Õiglase

Ülemineku Fondi toetuse saajad jne, EIS-i välisinvesteeringute keskus, Eesti

Pangaliiduga, Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga, Rakendusuuringute

keskuse, Kaitsetööstuse ja Kosmose Liidu ning vajadusel teiste ettevõtete

esindusorganisatsioonidega (v.t punkt 7.1).

6

Antud uurimisülesanne keskendub töö I etapi raames tuvastatud erisustele ning

analüüsib nii nende põhjuseid kui ka omavahelisi seoseid ja toob välja potentsiaalsed

võimalused innovatsiooni rahastamisvahendi pakkumiseks.. II etapi raames oodatakse

vastuseid järgmistele küsimustele:

3.3.1. Milliseid rahastamisvahendeid võiks Eestis innovatsiooni finantseerimisel kaaluda

ning miks, k.a kaitsetööstuse kohta?

3.3.2. Millist edasikindlustamise või riski jagamise lahendusi vastavate

rahastamisvahendite puhul võiks kasutada?

3.3.3. Milline võiks ja peaks olema riigi roll turutõrgete lahendamisel, sh eri

majandustsüklites?

3.3.4. Milline on uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendav mõju ja

milline on potentsiaalne lisandväärtus võimalikele kasusaajatele.

3.3.5. Mis on ettevõtjate ja pankade poolt välja toodud võimalikud ootused

rahastamisvahendit tingimustele?

3.3.6. Eraldi fookusena: Kuidas võimalik(ud) uus/uued rahastamisvahendid vastavad

kaitsetööstuse ettevõtete investeerimisprojektide vajadustele ning millised võivad

olla potentsiaalsed takistused nende kasutamisel?.

Uuringu II etapi väljundiks on järgmised töötulemused:

3.4. eestikeelne kirjalik lõpparuanne, mis hõlmab kõiki ülalnimetatud küsimusi mõlemast

teenuse etapist ning mida saadavad kommenteeritud joonised, graafikud ja tabelid.

3.5. Lõpparuandes käsitletavate küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks

töö teostamise käigus ning on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega.

3.6. Lõpparuande maht ei tohi ületada 50 lehekülge, mille hulka ei loeta kirjanduse loetelu,

lisasid jms.

3.7. Uuringu lõpparuande põhjal eesti- ning ingliskeelse uuringutulemusi tutvustav

lühendatud Powerpoint ettekanne ning uuringutulemuste 1-leheküljepikkuse

kokkuvõtte eesti ja inglise keeles.

3.8. Uuringu tulemuste tutvustamiseks ühe avaliku teavitusürituse korraldamist.

Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Töövõtja lisama Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad

olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes

lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult

kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks.

4. Tulemuse rakendamine

Töötulemid on mõeldud kasutamiseks Hankijale ning Hankijaga seotud huvigruppidele (nt

avaliku sektori asutused). Uuringu tulemusi kasutatakse „Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ alusel uute rahastamisvahendite ehk (i)

laenude, (ii) käenduste ja (iii) omakapitaliinvesteeringute rakendamiseks.

7

Töötulemite ning uuringu käigus kogutud informatsiooni intellektuaalomandi varalised õigused

lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. Hankijal on õigus tööd

avalikustada Hankija veebilehel ja muudes infokanalites, ilma et sellega kahjustataks või

piirataks Aruande koostaja õigusi

5. Töö teostamisse kaasatavad asutused

Töö teostamisse tuleb kaasata kõik asjassepuutuvad osapooled ja potentsiaalsed ettevõtjad,

sealhulgas vähemalt:

5.1.1. EIS-i välisinvesteeringute keskus, ettevõtete käenduste ja laenude osakond, toetuste

üksus, Startup ökosüsteemi osakond, rakendusuuringute keskus.

5.1.2. AS SmartCap

5.1.3. Eesti Pangaliit

5.1.4. Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga

5.1.5. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit

5.1.6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

5.1.7. Eesti Keemiatööstuse Liit

5.1.8. Eesti Plastitööstuse Liit

5.1.9. Eesti Elektroonikatööstuse Liit

5.1.10. Eesti Masinatööstuse Liit

5.1.11. Eesti Toiduainetööstuse Liit

5.1.12. Eesti Meretööstuse Liit

5.1.13. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

5.1.14. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

5.1.15. Asutajate Selts

5.1.16. Eesti Puitmajaliit ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega

Küsimustikud saadetakse vastava sektori ettevõtjatele katuseorganisatsioonide vahendusel, et

tagada laiapõhjaline osalus ja asjakohaste andmete kogumine.

6. Nõuded töö teostamisele ja tulemite vastuvõtmine

Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 20 nädalat arvates hankelepingu sõlmimisele

järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde

teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega

tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.

6.1. Uuringu avakoosolek tellijaga peab toimuma 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu

sõlmimist ja avakoosoleku kutsub kokku uuringu teostaja.

6.2. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp.

6.3. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulemus antakse üle pärast

nende teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning

lõpptulem (II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 5) punktis 2.3 sätestatud

tähtajaks.

8

6.4. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi.

Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad

olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja

peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I

etapi täitmise eest tasub Hankija 50% kogusummast ja II etapi eest 50% kogusummast.

I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö

tegevused moodustavad II etapi Tulemi.

6.5. Enne lõplike tulemite vastuvõtmist ja avaliku teavitusürituse korraldamist peab MKMi

projekti juhtrühm kinnitama, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast juhtrühma ja

tööde üleandmise vastuvõtmise akti kinnitust tehakse väljamakse.

RHAD üldosa lisa 2

CV VORM – EKSPERT/PROJEKTIJUHT

Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht

1. Ees- ja perekonnanimi:

2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi,

kraadi nimetus, tase ning tunnistuse

number, väljaandmise aeg ):

3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt

hankedokumendi punktile 6.2):

3.1.Töö nimetus:

3.2.Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-post

ja telefon):

3.3.Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

3.4.Vastutus ja ülesanded projektis:

3.5.Töö sisu lühikirjeldus

Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete

õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis

kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).

Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides

eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.

Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib

selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.

CV esitaja: Pakkuja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

RHAD üldosa Lisa 3

TÖÖVÕTULEPINGU nr

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna juhata Marie Allikmaa (edaspidi

tellija),

ja

……, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

1.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027 toetusmeetme nr 21.7.1.2 „Tehniline abi“ projekti „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium tehniline abi“ raames. Nimetatud projekti rahastuse

kasutamisel on töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele vastavuse viitamist,

mille täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus.

1.4. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh

teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu ese on „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke

uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (edaspidi töö), mida töövõtja

kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö

täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Innovatsioonimahukate

investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna

analüüsiga“ (viitenumber …) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele

ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab töö lõpparuande tellijale üle

hiljemalt kahekümnenda nädala viimasel tööpäeval arvates lepingu sõlmimisest

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).

2.4. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa.

2.4.1. I etapi Tulem (sh vahearuanne ja muu koostatud dokumentatsioon Lisa 1

„tehniline kirjeldus“ punkti 3 alusel) antakse üle pärast selle teostamist

pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval tähtajal (Lisa 2).

2.4.2. II etapi Tulem (sh lõpparuanne ja muu koostatud dokumentatsioon Lisa 1

„tehniline kirjeldus“ punkt 3 alusel) antakse üle punktis 2.3. sätestatud

tähtajaks, mille raames on korraldatud ka üks avalik teavitusüritus.

2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Tellija tasub tehtud töö eest kahes osas pärast vastava etapi akti allkirjastamist ja selle

alusel arve saamist järgmiselt

3.2.1. I etapi täitmisel tasutakse 50% punktis 3.1 nimetatud summast

3.2.2. II etapi täitmisel tasutakse 50 % punktis 3.1 nimetatud summast

3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

_________, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

4. Poolte volitatud esindajad

1.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel

on Andres Võrang, telefon 625 6390, e-post [email protected]

4.1. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ning

üleandmisel on …., telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus);

Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris

või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-

lepingute-tuuptingimused

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

______________________ _____________________

või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/

Töövõtulepingu lisa 3

Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja … vahel sõlmitud

Lepingu nr … juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud … (edaspidi: Töövõtja)

… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna

finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis

üle Poolte vahel … . … . 2025. a. sõlmitud Lepingu „Innovatsioonimahukate investeeringute

rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ nr … alusel teostatud

Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja

üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

RHAD üldosa lisa 4

VORM

VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________

(volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema

pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute

rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (viitenumber )

pakkumust ja muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

____________________

(volitaja digitaalne allkiri)

RHAD üldosa lisa 5

VORM

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise

turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“ (viitenumber ) hankemenetlusega

ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

Kinnitatud kantsleri käskkirjaga

Riigihanke „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos

kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga“

alusdokumentide (RHAD)

ÜLDOSA

Sisukord

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 2

2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 2

3. Teavitamine ja selgitused .................................................................................................... 2

4. Nõuded pakkujale ............................................................................................................... 3

5. Pakkumuse ettevalmistamise juhankemenetluse lõpetaminehised ..................................... 3

6. Pakkumuse koosseis ............................................................................................................ 4

7. Nõuded pakkuja meeskonnale: ........................................................................................... 4

8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 5

9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika …………………………………………….5

10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine………………………..7

11. Lisad .................................................................................................................................... 8

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt

1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,

10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi

hankija).

1.2. Hankemenetluse liik: lihthange

1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR).

1.4. Riigihangete läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide ekspert

Andres Võrang, tel. 625 6390, e-post: [email protected]

1.5. Riigihanke lepingu esemeks on innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise

turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna analüüsiga (CPV kood 71241000-9

„Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“) tellimine (edaspidi töö).

1.6. Töö täpsem kirjeldus on toodud RHAD üldosa Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“.

1.7. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on

vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise

riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.

1.8. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

1.9. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud

kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise korral

RHS §-is 97 sätestatut.

1.10. Hankija korraldab lihthanke pöördmenetlusena (RHS § 52 lg 3) ja kontrollib

kõrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vaid

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal enne hankelepingu sõlmimist.

1.11. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas märgitud tähtajal.

2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg

2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad

hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastab kvalifitseerimise tingimusele

hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel.

2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 55 000 eurot käibemaksuta.

2.3. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt RHAD-

des nimetatud kuludele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu

täitmiseks.

2.4. Tööde teostamise aeg on 20 nädalat arvates lepingu sõlmimisest.

3. Teavitamine ja selgitused

3.1. Hanketeate ja RHAD-de sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul

pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb

vormistada eesti keeles. Hankija vastab nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul

vastava taotluse saamisest arvates, RHR-i kaudu. Pakkuja võtab enda kanda

pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa

arvatud vääramatu jõu toime võimalus.

3.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni

hankelepingu sõlmimiseni.

3.3. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 3 kuud pakkumuse esitamise

tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

3.4. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete

registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse

tegemisest arvates.

4. Nõuded pakkujale

4.1. Pakkuja esitab RHS 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta

kinnitused ja andmed hankepassis.

4.2. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada

välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa

äriühingu suhtes.

4.3. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle

vahenditele tuginetakse (RHS § 103).

4.4. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik

või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku

esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“).

4.5. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt.

Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu

sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud

esindaja (vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise

pakkumusega.

4.6. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu

täitmise eest solidaarselt.

5. Pakkumuse ettevalmistamise juhised

5.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste

esitamise tähtpäevast kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni.

5.2. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles RHR e-keskkonna vahendusel hiljemalt

hanketeates näidatud tähtajaks.

5.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste

ülevõtmist.

5.4. Pakkumus peab vastama RHAD-des sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud

andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud

andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende

vastavust RHAD-des toodud tingimustele.

5.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

5.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse

koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul,

esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete registrisse enne

pakkumuste esitamise tähtaega.

5.7. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses 6.

tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest.

5.8. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatud.

6. Pakkumuse koosseis

6.1. Hankepass esitatakse koos pakkumusega. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:

6.2. Pakkumuse maksumuse RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“.

6.3. Andmed töös osalevate ekspertide varasema kogemuse kohta Lisas 2 esitatud CV

vormil, mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud.

6.4. Projektiplaani, mis võtab arvesse Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud infot ja

tingimusi ning mille raames esitatakse:

6.4.1. metoodika ja tulemuste kirjeldus;

6.4.2. tegevuste loend ja kirjeldus;

6.4.3. tegevuste ja tööde ajakava olulisemate tegevuste lõikes;

6.4.4. pakkuja meeskonna koosseis, ülesanded hanke teostamisel ja

meeskonnaliikmete valiku põhjendus;

6.4.5. riskianalüüs koos maandamismeetmetega.

7. Nõuded pakkuja meeskonnale:

7.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama

ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud uuringu läbiviimiseks

vajalikud pädevused ja eelnevad kogemused. Ekspertide varasemat kogemust tuleb

tõendada Lisa 2 vormil, arvestades 60 kuu kogemust vahetult enne hanketeate

avaldamist riigihangete registris.

7.2. Eksperdid peavad hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete

registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul olema osalenud vastava valdkonna

spetsialisti või projektijuhi rollis vähemalt ühes projektis, mille maht ja kestus on

vähemalt käesoleva hanke omaga võrreldavad ning milles analüüsiti või töötati välja

rahastamisvahendeid, innovatsioonilahendusi, struktuurivahendeid või nende osisid.

7.3. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks.

7.4. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus

erinevate rahastamisvahendite, struktuurivahendite või innovatsioonilahenduste

väljatöötamise või analüüsimise alal. Ekspert peab olema hanke algamisele

(hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu

jooksul osalenud eksperdina vähemalt ühes hankeesemega sarnases projektis, mille

eesmärgiks oli erinevate rahastamisvahendite, struktuurivahendite või

innovatsioonisüsteemi analüüs ja/või hindamine. Projekti maht ja kestus peavad olema

vähemalt võrdväärsed käesoleva hanke mahuga ja kestusega. Eksperdi sobivust hindab

hankija pakkumise hindamisel ning kinnitatakse pakkumuse edukaks tunnistamisega.

7.5. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus

riigiabi regulatsioonide analüüsimisel või rakendamisel. Eksperdi sobivust hindab

hankija pakkumise hindamisel ning ekspert kinnitatakse pakkumuse edukaks

tunnistamisega.

7.6. Meeskonna komplekteerimisel on Pakkujal otsustusvabadus, arvestada tuleb

eeltoodud tingimustega ning tagatud peab olema meeskonnaliikmete sõltumatus

uurimisteemast ja -objektist.

7.7. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine, vähemalt sama kvalifikatsiooniga

spetsialistiga, on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde

tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima

kaasatud täiendavast eksperdist.

8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine

8.1. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke aludokumentides

sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-des sätestatud tingimustest.

8.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta RHAD-des seatud nõuetele

või kui pakkuja esitatud täpsustuste või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt

hinnata pakkumuse vastavust RHAD-des esitatud tingimustele. Hankija võib lükata

pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või

täpsustusi.

9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

9.1. Hindamiskriteeriumid

9.1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%). Maksimaalsed väärtuspunktid

omistatakse pakkumusele, mille RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste

väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus"

- madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

9.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%). Hankija hindab

pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja

ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust,

projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid

ja riskide maandamist vastavalt allpool kirjeldatud skaalale. Maksimaalselt on

võimalik saada töö teostamise projektiplaani ja ajakava eest 70 väärtuspunkti.

9.2. Pakkumuste hindamismetoodika hindamiskriteeriumile „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“:

9.2.1. 70 punkti antakse kui:

1) pakkuja on aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse;

2) kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest

põhimõtetest;

3) meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt;

4) projektiplaan ja ajakava vastavad RHAD-des esitatud parameetritele ja

tingimustele;

5) hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega;

6) tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks (nädalate lõikes

ning tegevuste töömaht on esitatud ka tundides), mille mahuhinnangud on realistlikud,

arvestades planeeritud tulemite mahtu;

7) pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult analüüsiprojekti, sh koostööd pakkuja ja

tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab analüüsi

lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada;

8) ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

analüüsi eesmärgi saavutamiseks;

9) pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide

tööjaotust ja koormust;

10) pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud

nende mõju eesmärkide saavutamisel;

11) riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,

hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,

hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on

vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja

arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike

probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

60 punkti antakse, kui 1 komponent eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

50 punkti antakse, 2 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

40 punkti antakse, kui 3 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

30 punkti antakse, kui 4 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

20 punkti antakse, kui 5 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

10 punkti antakse, kui 6 või 7 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas

seoses RHAD-des toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või

pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab

suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

9.2.2. Hankekomisjoni poolt antud hindamiskriteeriumitele vastavad punktid

summeeritakse.

9.2.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse

mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

9.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa

kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

9.2.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks

pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 9.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel

arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava

ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.

9.2.6. Hankija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks

tunnistada edukaks pakkumus, mis sai hindamiskriteeriumi „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“ eest miinimumpunktid.

10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine

10.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi

lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule

ja juhul kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued

asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse

lõpule viimise RHAD-des sätestatud tingimustel.

10.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud

otsuse.

10.3. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine

on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

10.4. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse

kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

10.4.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

10.4.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt

muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või

võimatuks;

10.4.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada

ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

10.4.4. kui esineb punktis 9.2.6 nimetatud olukord.

11. Lisad

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

Lisa 2 CV vorm

Lisa 3 Töövõtulepingu projekt

Lisa 4 vorm „Volikiri pakkuja esindajale“

Lisa 5 vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“