Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÕLVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Põlva 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 13

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 16

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 26

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 28

3

1 Aasta lühikokkuvõte

Aasta oli raamatukogude jaoks töine ja huvitav. Raamatukoguhoidjad said tänu mitmele lugeja-

uuringule rohkem positiivset tagasisidet kui eales varem. Raamatukoguhoidjad hoidsid end

kursis uuendustega riigi tasandil ja tundsid heameelt hästitoimiva maakonnapõhise töö-

korralduse üle.

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused?

• 21. üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Himmastes

• Ülemaakonnaline suvelugemine

• Aktsioon „Lugemisrännak“ Räpina valla raamatukogudes

• Kõrgel tasemel teatrietendused ja luulekavad: Magus Tabor „Mamma lood“

(Valgjärve), Must JaAm „Kõik ruum, kõik aeg täis igatsust“ Anne Tevahi ja Joonas

Vatteri esituses (Räpina,Vastse-Kuuste) ja Artur Alliksaare 100. sünniaastapäevale

pühendatud luulekava „Kuigi on nii palju lilli“ Tiina Mälbergi ja Teno Kongi esituses

(Leevaku)

• Kodulooürituste sari Valgjärvel Kristiina Praakli eestvedamisel

Sündmused olid kogukondi liitvad nii kohalikul kui ka üle-eestilisel tasandil. Laste-

raamatukoguhoidjate päev tõi kokku ligi 70 raamatukoguhoidjat, tagasiside päevale oli väga

hea. Suvelugemine oli senistest kõige osavõturohkem, mõjudes hästi laste lugemise edenda-

misele (paaris raamatukogus osalesid ka täiskasvanud) ja oli väga hea koostöövorm

raamatukoguhoidjatele. Sündmused pakkusid ilusaid elamusi.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

Kultuuririkkuse aasta sündmusi:

• Indiaanikultuuri tutvustus Toivo Aaljalt (Mehikoorma)

• Aia Rikka kandlekontsert erinevate rahvaste muusikast (Kauksi)

• Helemall Maaski reisimuljed Kesk-Aasiast (Veriora)

• Näitus „Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad”, Tartu Ülikooli looduslike pühapaika-

de keskus ning Hiite Maja SA (Erastvere)

• Kanepi suvine kultuuririkkuse aastamäng (jalutuskäik Actionboundi abil koos

küsimustega kultuuriteemadel)

• Raija Merilä „Kodugalerii“ näitus (Võõpsu)

Üritused olid eripalgelised ja võimaldasid kohtuda inimestega väga erinevatest kultuuridest,

Mehikoormat külastas koguni ühe indiaanihõimu vaimne juht Lendav Kotkas!

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

• Räpina Vallavalitsuse ja Räpina valla Keskraamatukogu osalemine arendusprojektiga

„Võõpsu raamatukogu elutuba“ Riigikantselei korraldatud Innosprindil. Projekt

nomineeriti KULKA Põlvamaa ekspertgrupi tunnustusele aasta tegu kultuuris

• Räpina valla raamatukogude esmakordne osalemine Räpina Hea Kodu päevadel

(tegevused lastele)

• Räpina valla Keskraamatukogu, Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi ja Räpina

Noortekeskuse koostööprojekt „Tunne oma kodukandi ajalugu“. Räpina kuue mälestus-

märgi juurde paigaldati infotahvlid ja koostati ajalooline giidiprogramm. Sügisel

korraldati lasteaialastele matkamäng ,,Räpina tähtsad kivid“

4

• MIRKO laienemine Räpina valla raamatukogudesse

• Peri raamatukogu (koos külaseltsiga) osalemine Viljandis pärandusfestivalil (ülevaade

pärimuskultuuri lõimimisest raamatukogu igapäevatöösse)

• Valgjärve uue raamatukogu-külakeskuse käivitamine (noortetoa avamine, ringide tööle

rakendamine)

• Vanaküla raamatukogule soetati õmblusmasin, mis leiab väga tihedat kasutust

• Põlva Keskraamatukogu näitusetegevuse arendamine (uued siinid lugemissaalis,

vitriini paigaldamine fuajeesse)

• Põlva Keskraamatukogu lugeja-uuring

• Vaimse tervise kohvik kord kuus (Peaasi.ee) Põlvas

Kõige uuenduslikum on kindlasti osalus Innosprindil, mil viie päeva jooksul pandi paika

kontseptsioon Võõpsu raamatukogu kaasajastamiseks. Väga oluline oli lugeja-uuringu

läbiviimine Põlvas. Raamatukoguhoidjad said lisaks tunnustusele ideid, kuidas uuendada

raamatukogu sisekujundust ja arendada teenuseid.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Eesmärgid said põhiliselt täidetud. Läbi viidi head vastukaja pälvinud üleriigiline laste-

raamatukoguhoidjate päev, korraldati maakonna raamatukoguhoidjate täienduskoolitust ja

kogukonnale palju huvitavaid üritusi. Juhiti tähelepanu kogude puhastamise vajadusele ja anti

ka praktilist abi kohtadel. Põlva Keskraamatukogus viidi läbi lugeja-uuring, millega koguti ka

sisendeid uue sisekujunduse loomiseks.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Maakonna rahuloluindeks oli 9,52. Kasutajate hinnang raamatukoguteenusele oli ülimalt

positiivne. Tunnustati raamatukoguhoidjaid väga hea teeninduskultuuri ja mitmekülgse päde-

vuse eest, kiideti kirjanduse valikut ja raamatukoguruume.

5

2 Juhtimine ja personal

Maakon

na nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registri

koodiga

raamatu

kogude

arv

2.2

Keskraamatu

kogude arv

2.3

Haruraamatu

kogude arv

2.4

Rändraamatu

kogude arv

2.Kokku

(2.2+2.3

+2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 24 158 10 2 19 - 29* 1

2024 23 810 10 2 19 - 29* 2

*Arvus sisalduvad ka kaheksa Kanepi valla registrikoodiga raamatukogu

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Keskraamatukogu on Põlva ja Räpina vallas moodustatud juba aastaid tagasi. (Põlva vallas

täidab vallaraamatukogu ülesandeid maakonnaraamatukogu.) Kanepi vallas keskraamatukogu

2024. aastal veel ei loodud, vaid valmistati ette teistlaadi muudatused alates 1. jaanuarist 2025.

Kanepi vallavolikogu otsusega moodustati Krootuse raamatukogu-külakeskus ja Maaritsa

raamatukogu-külakeskus ning võeti vastu uued põhimäärused. Esimesel juhul liideti Krootuse

ja Karilatsi rahvaraamatukogu ning Krootuse külakeskus, teisel Maaritsa rahvaraamatukogu ja

Maaritsa külakeskus. Uute asutuste moodustamine toob nende juhtidele (raamatukogu-

hoidjatele) kaasa ka kultuurikorraldaja kohustused. Karilatsi raamatukogu sisuliselt likvideeriti.

Ruum tühjendati jõuludeks. Kolmandik raamatufondist viidi Krootusele ja kanti 2025. aasta

jaanuaris üle ka elektronkataloogis URRAM. Ülejäänud kogu kustutati, kuid valla teistel

raamatukogudel oli võimalik kustutatute hulgast raamatuid valida ja arvele võtta.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogud tegutsevad mõlema keskraamatukogu juures. Räpina valla Keskraamatukogu

nõukogu kogunes kahel korral. Aprillis otsustas nõukogu taas läbi viia lugejate rahulolu-

uuringu (2025), kaasates seekord ka mittelugejad. Juunis valitud uus koosseis tuli kokku

novembris. Valiti nõukogu esimees ja arutati töökorraldusega seotud küsimusi (nt tutvustas

raamatukogu direktor sisustuse uuendamise põhimõtteid). Direktor hindab koostöö nõukoguga

konstruktiivseks.

Maakonnaraamatukogu nõukogu kinnitas meili teel suvised lahtiolekuajad.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Raamatukogudel kehtivaid arengukavu ei ole. Rahvaraamatukogude edasine töökorraldus

sõltub seadusemuudatustest. Seni, kui rahvaraamatukogude seadus uuel kujul vastu võtmata,

ollakse äraootaval seisukohal. (Rahvaraamatukogud pole praegu ka arengukava kohuslased.)

Edaspidi on arengukavade koostamine kindlasti kavas.

Raamatukoguhoidjate kaasamine KOV-ide arengukavade koostamisse on olnud väga väike.

Raamatukogud on arengukavades muidugi põgusalt esindatud. Uusi arengukavu vastu ei võetud

ja eelmise aasta aruandes tsiteeritut korrata mõtet ei ole. Kõigis valdades on olemas arengukava

juurde kuuluv eelarvestrateegia aastateks 2024–2027. Põlva valla tegevuste tabelis sisaldub

järgmine punkt: „Keskraamatukogu ja haruraamatukogude sisustuse ja tehnilise baasi uuenda-

mine osutatavate teenuste valiku laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks“. Tegevusi on ette

nähtud kõikideks aastateks. Loodetavasti leitakse jõudu hakata tegelema suurte projektidega

6

(Tilsi kogukonnamaja, keskraamatukogu sisekujunduse uuendamine jne). Aruandeaastal alusta-

sid keskraamatukogu ja vallavalitsus ettevalmistusi Vastse-Kuustesse multifunktsionaalse

lugemissaali (aatriumi) rajamiseks. (Esimene rahatataotlus positiivset vastust küll ei saanud,

aga see ei tohi saada takistuseks.) Räpina valla strateegias on summa Võõpsu raamatukogu

ruumiolude parandamiseks, Kanepi valla omas Põlgaste raamatukogu-külakeskuse hoone

remondiks.

2.2. Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 €

Seisuga

31.12.24 €

Muutus %

Eelarve kokku 2341,793 1442,066 -38,42

Tööjõukulu 803,873 833,652 +3,70

Komplekteerimiskulu 214,571 216,321 +0,82

sh KOV-lt 165,154 167,406 +1,36

sh riigilt 49,417 48,915 -1,02

sh KuM-ilt 49,417 48,915 -1,02

Investeeringukulu 936,042 0,000 -

sh KOV-ilt 925,442 0,000 -

sh riigilt 10,600 0,000 -

sh KuM-ilt 10,600 0,000 -

Infotehnoloogiakulu 31,991 29,412 -8,06

2024. aasta eelarves ei kajastu investeeringud (Põlva Keskraamatukogu eelarves ei hakkagi

enam kajastuma). Jooksevkulude võrdluses (2023 – 1405,751) ilmneb väga väike tõus (2,58%).

Miinuspoolel on IT-kulu ja soetussumma riigilt. Komplekteerimise pisut kasvanud kogusumma

on hinnatõusu arvestades suure vajakuga. Kulusid kokku tõmbama on sundinud halb majandus-

seis. Järjekindlat kokkuhoiupoliitikat viljeldakse Kanepi vallas.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projektide koostamine on juba ammu muutunud raamatukogutöö lahutamatuks osaks. Projekte

ei koostata küll kaugeltki kõikides raamatukogudes, aga vähemal või suuremal määral saavad

neist osa kõik. Tabelis on Põlva Keskraamatukogu projektid, mida kasutati ülevabariigilise

ürituse ja ülemaakonnaliste sündmuste korraldamiseks. Lisaks Valgjärve raamatukogu-

külakeskuse suur projekt. Tabeli väliselt on nimetatud raamatukogud, kus kultuurisündmuste

korraldamiseks projekte koostati, samuti projektide arv.

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

*

Eraldatud

summa

(tuh)

Projekti

üldmaksu

mus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Koolitus

„Teenusedisain -

ülevaade olemusest ja

rakendusvõimalustest“

Rahvaraamatuk

ogude kiirendi

(koolitustegevus

ed)

25.01-

15.12.20

24

3,500 4,812 Lõpetatud

21. üleriigiline

lasteraamatukoguhoidj

ate päev

KULKA

Põlvamaa

ekspertgrupp

(edaspidi

ekspertgrupp)

- 0,300 1,507 Lõpetatud

7

Põlvamaa 18.

maaraamatukoguhoidj

a päev

Ekspertgrupp - 0,866 1,414 Lõpetatud

Õppereis Läti

Vabariiki

Ekspertgrupp - 0,450 1,103 Lõpetatud

Suvelugemise

tunnustusüritus

Ekspertgrupp - 0,400 0,452 Lõpetatud

Projekt „Noorte

heaks“: noortetoa

rajamine Valgjärve

raamatukogu-

külakeskusesse

Haridus- ja

Noorteamet

- 6,660 6,660 Lõpetatud

*KULKA toetuste puhul ei saa perioodi enam välja tuua, kuna kehtib uus põhimõte: projekti

lõpptähtaeg on sündmuse toimumise kuupäev, mille järel tuleb kahe kuu jooksul esitada

aruanne.

Kultuurisündmuste läbiviimiseks koostati projekte (ekspertgrupile) järgmistes raamatukogu-

des: Vastse-Kuuste (9), Räpina (3), Põlva (2), Peri (1), Põlgaste (1), Saverna (1). Osa sündmusi

korraldatakse 2025. aastal. Ekspertgrupile esitati tavapäraselt ka juubelitoetuste taotlusi.

Projektid olid suureks abiks koolitustegevuse ja kultuurisündmuste (kohtumised loomeinimes-

tega, harrastusteatrite etendused jne) korraldamisel. Valgjärvel lõi projekt väga head võimalu-

sed noorte kaasamiseks. Alati on projekte, milles raamatukogudel on oluline roll, kuid mis

nende eelarves ei kajastu. Aruandeaastal osutus edukaks Räpina projekt (raamatukogu,

koduloo- ja aiandusmuuseumi ning noortekeskuse koostöös) „Tunne oma kodukandi ajalugu“

ERÜ konkursil „Raamatukogud-muuseumid-noored“.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

55 47,375

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Raamatukoguhoidjate arv (43) vähenes seoses pensioneerumisega kolme võrra (koosseis

2,4). (Kokku jäi pensionile neli staažikat töötajat.) Raamatukoguhoidjate koosseis (38,675)

vähenes tervikuna 2,15, kuna üks töötaja rakendati mulluse 0,75 asemel täiskohaga.

Abipersonali arv (12) kasvas kahe töötaja võrra (koosseisu lisandus vastavalt 0,5 ja 0,2). Loodi

uus ametikoht. Teisel juhul võeti tööle uus inimene mullu kahes raamatukogus rakendust

leidnud töötaja – ühes raamatukoguhoidjana, teises abijõuna – asemel (raamatukoguhoidjana

jätkab). Ühe töötaja koormus vähenes 0,3 võrra. Abipersonali koosseis (8,7) tervikuna kasvas

0,4 võrra.

2.3.2 Erialahariduse ja omandamine

Raamatukoguhoidja kutse (6 tase) omistati ühele raamatukoguhoidjale.

Kaks raamatukoguhoidjat alustasid kutseõpingud Rahvusraamatukogus.

2.3.3 Täienduskoolitused (koos maakonnaraamatu koolitustega)

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 1

8

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

3

Meeskonnatöö ja koostööoskused -

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused -

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Teenuste pakkumine ja arendus 7

Klienditeenindus 1

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

-

Digi- ja meediapädevused 2

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine -

Kultuur ja kirjandus 6

Muu (erialane ja tihedalt erialaga seotu): kutsekoolitus, suveseminarid,

kogukonnatöö, ruumikujundus jm

6

Muu: kriisivalmidus, folkloor, esmaabi, vaimne tervis 4

Edaspidi peaks ülevabariigiliste koolituste kuuluvus olema kooskõlastatud (suveseminarid,

kutsekoolitus, teabepäevad jne), et oleks rohkem võrdlusmaterjali ja vähem subjektiivsust.

Universaalsete (mitmeteemaliste) koolituste pihustamine erinevate lahtrite vahel teeks pildi

veel hägusamaks ja seetõttu pole seda tehtud.

Koolitusaasta oli tavaline, aga oli ka häid algatusi. Hea meel on ERÜ kogude toimkonna

taastamise ja kahe sisuka ettekandepäeva üle. Väga head vastukaja leidis esmakordselt peetud

ERÜ ühisseminar „Kooli- ja rahvaraamatukogu koostöö laste lugemise toetamisel”. Lastetöö

vallas jätkas edukalt Eesti Lastekirjanduse Keskus, kelle e-koolitustel meelsasti osaletakse. Üle

aastate osalesid Põlvamaa raamatukoguhoidjad kutsekoolitusel.

Maakonnaraamatukogus korraldati üheksa koolituspäeva (kaheksa koolitust, kuna üks

koolitus oli kahepäevane):

Jätkukoolitus „Teenusedisain – ülevaade olemusest ja rakendusvõimalustest“, koolitajad Mari

Arnover (põhikoolitaja) ja Maire Milder, 21. veebruar, 24. aprill

Õppekäik Võrumaa Keskraamatukokku, 15. märts

Õppekäik Valgamaale, põikega Ergeme raamatukokku (Läti), 20. mai

Õppekäik Lätti (Smiltene, Aluksne, põikega Filmi-Vargamäe külastuskeskusesse Vastse-

Roosas), 30. august

Loeng „Värske ja väärt laste- ja noortekirjanduses“, Krista Kumberg, 19. september

Loeng „Kogukonnapõhine tegutsemine ja koosloome kui jätkusuutlikkuse alustalad“, Kairi

Kasearu, 23. oktoober

Loeng „Säilenõtkus kultuuriteenuste ja kogukondlike praktikate kaudu“, Kadri Kasemets, 27.

november

Aastalõpuseminar: aruandlus, ülevaade Rootsi raamatukogudest, muusikaline tervitus,

jõululõuna, 19. detsember

Koolitusprogramm kujunes osalejate hinnangul mitmekesiseks ja huvitavaks. Esimest korda

käsitleti teenusedisaini, mis kujunes maailmapilti avardavaks. Kuna aasta jooksul oli mitu

õppekäiku, sai teenusepõhist lähenemist rakendada mitmes raamatukogus kodumaal ja Lätis.

Võrumaa Keskraamatukogu külastades said raamatukoguhoidjad kaasa vaatlusülesanded, mida

analüüsiti teenusedisaini koolituse teisel päeval. (Hinnangud äsja renoveeritud raamatukogule

olid väga head.) Vajalik oli ka kogukonnatöö põhjalikum käsitlus.

Tabeli ja ülaltoodud loetelu põhjal saab nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil fookusena välja

tuua teenuste arendamise. Koolituste tulemusena on süvenenud raamatukoguhoidjate oskus

asetada end lugejate kingadesse.

9

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Raamatukoguruumide seisukorda võib üldiselt pidada heaks. Tavapäraselt tehti nii pisiremonti

kui ka suurtöid, viimaste puhul eesmärgiga parandada suurte hoonete energiatõhusust.

Uut asukohta vajavad Tilsi ja Peri raamatukogu, kohti on välja pakutud, kuid konkreetseid

samme veel astutud ei ole. Kõige suuremad remondivajadused on endised: Võõpsu

raamatukogu kapitaalremont ja Vastse-Kuuste raamatukogu laiendamine. Räpina vallavalitsus

esitas taotluse Võõpsu raamatukogu renoveerimiseks rahvaraamatukogude kiirendile.

2024. aasta algul rahastatud projekt viiakse ellu 2025. aastal (idee- ja arhitektuurikonkurss,

ehitusprojekt), aluseks Innosprindi tulemused. Maakonnaraamatukogu 2024. aastal kiirendile

esitatud taotlus Vastse-Kuuste raamatukogu multifunktsionaalse lugemissaali rajamiseks

paraku rahastust ei saanud ja tuleb otsida uusi lahendusi. Linte raamatukogu vajab

katuseparandust ja fassaadi korrastamist. Erastvere raamatukogu-külakeskust 2024. aastal ei

remonditud, aga 2025. aasta eelarves on ette nähtud summa küttesüsteemide projekteerimiseks.

Osa väiksemaid probleeme, millega aasta jooksul tegeldi, veel lahenduseni ei jõudnud (Leevaku

raamatukogu-külakeskuse põrandakatte võimaliku allergiat tekitava toime väljaselgitamine,

Vanaküla raamatukogu kanalisatsiooni parandamine).

Teostatud (olulisemad) tööd

Põlva Keskraamatukogu

Põlva – külastajate tualettruumide ümberehitamine, lugemissaali seinte ja lae osaline värvimine

ja kaasaegsete näitusesiinide paigaldamine, ühe sisetööruumi põranda parandamine ja vaipkatte

vahetus, käsipuu paigaldamine lasteteeninduse sissepääsu juurde.

Ahja – elektrisüsteemi ja fassaadi uuendamine, soklitööd, kõrvalhoone elektriühendustööd,

videovalvesüsteemi väljavahetamine, kivisõelmete paigaldamine vundamendi äärde.

Kiidjärve – raamatukogu kolme suure kahepoolse välisukse ja ühe akna vahetamine, uute

ruloode paigaldamine akendele.

Peri – hoone kaugküttevõrgust eemaldamine ja autonoomse maakütte paigaldamine,

elektri(ümberehitus)tööd.

Räpina valla Keskraamatukogu

Mehikoorma – õhksoojuspumba paigaldamine.

Ruusa – külakeskuse vihmaveesüsteemi ja lumetõkete uuendamine, elektritööd raamatukogus

(osaline laevalgustite vahetamine LED-torude vastu, seadmekarbikute ja pistikupesade

vahetamine), LED-liikumisanduriga valgusti paigaldamine välisukse kõrvale.

Kanepi vald

Põlgaste – Arnold Matteuse projekteeritud koolihoone (praegu raamatukogu-külakeskus,

hooldekodu, lasteaed) energiatõhusamaks muutmine, tööd lõpevad 2025.

Raamatukogud pööravad tähelepanu sisustusele, pakkumaks paremat teenust. Räpina

raamatukogus vahetati lugemissaali rasked, põranda külge kinnitatud lauad välja ilusate kergete

laudade vastu. Külastajad tunnevad end mugavamalt, ühtlasi on palju paranenud tingimused

sündmuste korraldamiseks. Rahvaraamatukogude kiirendi toel (edukas taotlus aruandeaastal)

vahetatakse 2025. aastal samasugused lauad välja lasteosakonnas.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Kuidas on tagatud ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele?

10

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

2

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

0

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 23

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

11

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

10

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 7

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

15

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 22

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 7

Muu (nimetada) -

Raamatukoguhoidjatel on tabeli põhjal hea vaagida, mis on tehtud ja mida tuleks teha paremini.

Aspektid on erineva kaaluga ja osa neist ei sõltu pelgalt raamatukoguhoidja heast tahtest. Kõige

keerulisem on ligipääsu kindlustamine (v.a uued hooned, kus on olemas ka nõuetekohane

invatualett). Tabelis on välja toodud otsepääs raamatukokku, paari raamatukokku pääsevad

piiratud liikumisvõimega külastajad majas asuva teise asutuse kaudu (kool, lasteaed).

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1116 89

Kasutajakoolitus 8 7

Digipädevuste alane nõustamine 106 36

Muu (nimetada) 0 0

Koduteenindust pakkus 79,3% raamatukogudest. Teenus on oluline ja raamatukoguhoidjad on

valmis seda suuremas mahus pakkuma, kuid sageli on lugejad ise väga tagasihoidlikud soovi

avaldama. Ligi pooled kasutajatest on vajanud nõustamist digitoimingutes, mis näitab, et

raamatukoguhoidjaid usaldatakse. Koduteenindust korraldati aastaid väga hästi Karilatsi

raamatukogus.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Tabel ei ole kõikehõlmav, vaid erinevaid näiteid toov. Teenuseid on palju, partneriteks koolid,

lasteaiad, noortekeskused, lastehoiud, üksikisikud, KOV-id, MTÜ-d jne. Lisaks üritus- ja

laenutusteenusele renditakse ruume, annetatakse liigse eksemplaarsuse tõttu kustutatud

väljaandeid, tutvustatakse külastusgruppidele raamatukogusid ja nende lähiümbrust, jagatakse

KOV-i palvel pensionäridele jõulupakke, müüakse kodukohakirjandust ja meeneid, jagatakse

infomaterjale (aruandeaastal palju vaimse tervise teemal), võimaldatakse baase teatritruppidele

jne.

11

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Hooldekodud: teeninduspunkt – Saverna; ettelugemine –

Põlgaste (järjepidev), Leevi (esmakordne); pidev koostöö

hooldekodu töötajaga, kes viib hoolealustele raamatuid –

Ruusa; raamatukogu-külakeskuse naisansambli Vannamuudu

tähtpäevakontserdid – Põlgaste; pidev koostöö hooldekodu

tegevusjuhendajaga (materjali otsimine ürituste läbiviimiseks

jm) – Tilsi (ei kajastu arvudes)

63 210

Põlva Laskespordiklubi ja Jakob Hurda Selts: temaatiliste

märkide valmistamine märgipressi abil – Põlva

2 100

Maarja Küla: ettelugemine, laulmine ja piltide värvimine –

Kiidjärve

1 7

Thors Films OÜ: lavastuse „Rohelised niidud“ meeskonna baas

– Kiidjärve

1 70

RMK Kiidjärve külastuskeskus: ülevaade külastusgrupile

Kiidjärvest ja Kalmer Tennosaarest – Kiidjärve

1 25

Vastse-Kuuste kogukonnamaja: jõulukontsert (korraldajaks

naisteklubi Kolmapäev) raamatukogus tegutsevalt ansamblilt

Õed – Kiidjärve

1 12

Kanepi seltsimaja, gümnaasium, lasteaed*, noortekeskus:

kohtumised kirjanikega, ettelugemine, mängud jne – Kanepi

56 922

Saverna kool ja lasteaed: laenutamine rühmadele ja klassidele

– Saverna

60 117

Lasteaiarühmad: teatraliseeritud raamatututvustused – Mooste,

Rasina

25 115

Põlva vallavalitsus: muinasjutuhommik Põlva keskväljakul –

Põlva lasteteenindus, Peri

1 50

Kodutütred ja Noorkotkad: ajakirjaniku erialalaager,

matkamäng, koduloolised ekskursioonid – Põlva lasteteenindus

5 113

Raamatuannetus lasteaiale – Põlva lasteteenindus 1 20

*42 ühistegevust 540 osavõtjaga!

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised võima-

lused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 29

Raamatukogusüsteem RIKS 0

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 2

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

24

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 13

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 11

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 7

12

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

7

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 27

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 28

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

29

Raamatukogus saab värviliselt printida 13

Raamatukogus on 3D printer 1

Raamatukogus on lamineerimismasin 2

Tabelist nähtub vajaliku baasi olemasolu.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Suurt arendustegevust valdkonnas ei olnud.

Põlva valla raamatukogudes seadmeid ei uuendatud, vaid vajadusel taastati. Maakonna-

raamatukogu lasteteenindusele osteti värviline A4 laserprinter. Probleemiks on endiselt mõne

harukogu kehv internetiühendus. Pakutakse küll traadita ühendusi, aga nende hind on

raamatukogule liiga kõrge. Riigi poolt korduvalt lubatud viimase miili ühendused pole

Põlvamaale jõudnud. Räpina vallas soetati Veriora raamatukogule uus printer. Kanepi vallas

lisandus tehnikat uuele Valgjärve raamatukogule-külakeskusele (projektor ja ekraan). Maaritsa

raamatukogu sai uue arvutikomplekti raamatukoguhoidjale. Kanepi raamatukogus vahetati

välja nii raamatukoguhoidja kui ka AIP-i arvuti.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

URRAM-is peetakse iseteeninduslike teenuste kohta arvestust, aga põhjalikumalt neid seni

analüüsitud pole. Maaraamatukoguhoidjad nendivad, et kasutus on väike. Maakonna-

raamatukogu (ilma harukogudeta) kahe aasta võrdlus näitab aga suurt tõusu: otsingud 33,2%

(16 487 ja 12 374), tähtaja pikendamine 149,7% (2207 ja 884). Ka kasutajaks registreerumine

on kasvanud (20 ja 15). Teenuse kasutamisel on juhtunud kurioosumeid, näiteks reserveeris

lugeja sama raamatu korraga kahes raamatukogus. Iseteeninduslikke teenuseid tuleks laiemalt

tutvustada. (See on ka küsitlustest välja tulnud.)

13

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

„Põlva Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“ kinnitati direktori käskkirjaga aprillis

2021. Muudatusi pole dokumendis seni olnud vaja teha.

Komplekteerimisel arvestatakse piirkonna omapära, lugemisharjumusi ja demograafiat,

jälgitakse väljaannete olemasolu valla/maakonna teistes raamatukogudes, arvestatakse ilu- ja

teadmiskirjanduse proportsioone, vajadusel tegeldakse järelkomplekteerimisega. Komplek-

teerimist mõjutab lasteasutuste olemasolu piirkonnas. Komplekteerimise prioriteedid on

üldiselt väärt eesti ilu- ja lastekirjandus, maailma väärt- ja lastekirjandus, elukestvat õppimist

ja enesetäiendamist toetav kirjandus ning kodulooline kirjandus. Teadmiskirjandusest on

eelistatud Eestit puudutav kirjandus ja laiemale lugejaskonnale huvipakkuv kirjandus.

Raamatukoguhoidjad arvestavad erialaspetsialistide soovitustega (eriti lastekirjanduse puhul)

ja lugejate hinnangutega ning vaatavad hindava pilguga ka köite kvaliteeti ja kujundust. Paraku

tuleb lähtuda ka rahalistest võimalustest. Teadmiskirjanduse valikul on ülal viidatud laiemale

lugejahuvile, kuid ennast on õigustanud ka niširaamatud (nt inglisekeelne keskkonnateemaline

kirjandus).

Rahulolu-uuringus osalejad kinnitasid, et raamatukogud on komplekteeritud mitmekesiselt ja

tasakaalustatult ning avaldasid tunnustust raamatukoguhoidjatele kui pädevatele kogude

kujundajatele.

Kõik maakonna rahvaraamatukogud usaldasid endiselt komplekteerimiskeskusena maakonna-

raamatukogu, kus jätkuvalt püüti hankida soovitud väljaandeid võimalikult soodsalt. Tänu

sellele, et Apollo sai kullerteenuse Põlvas toimima, suurenes oluliselt Apollo osakaal (15%;

eelmisel aastal 4,2 %). Enamasti osutus järelkomplekteerimine ja ingliskeelse kirjanduse

soetamine Apollos soodsamaks kui Rahva Raamatus, kelle osakaal oli 57% (mullu 71%). Need

muudatused olid eelmisel aastal prognoositavad.

15%

2%

57%

11%

12% 3%

Tarnijad

Apollo

Ühinenud Ajakirjad

Rahva Raamat

Varrak

Ersen

Väiksemad tarnijad

14

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kogud vähenesid aruandeaasta jooksul 2,7% (506 921 ja 521 086), mõjuteguriteks kahanenud

juurdekasv (3,1%) ja kasvanud kustutatud väljaannete arv (63,5%). Raamatute ja ajakirjade

juurdekasv vähenes vastavalt 2,7 ja 13,0%. Ajakirjade puhul on näha ajamärki, sest osa

väljaandeid paberkujul enam ei ilmu, aga kindlasti on osa napil soetussummal. Eeltooduga

seoses on perioodikalaenutuste arv (koos ajalehtedega) langenud 10,5%. Soetatud raamatute

hulgast moodustab endiselt 77% ilu- ja lastekirjandus. Ilu- ja lastekirjanduse laenutustega ei ole

olukord nii halb kui perioodikaga, sest langus on väga väike (1,4%). Ilu- ja lastekirjanduse

osakaal laenutustest on aastaga pisut kasvanud (58,3 ja 56,5%).

Ringlus oli 0,2–1,2. Kõige kõrgem ringlus (1,2) oli maakonnaraamatukogus (ilma

harukogudeta) ja Leevaku raamatukogus. Teistest kõrgem on ringlus ka Ruusa ja Kauksi

raamatukogus (0,9). Kokkuvõttes on ringlus muidugi madal. Siin on tegu nõiaringiga. Töö

kogude puhastamisel on olnud tänuväärne, aga suurema ringluse saavutamiseks tuleks olla

märksa radikaalsem. Ringluse suurendamine ei tohiks siiski saada omaette eesmärgiks.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat)

2024. aastaks eraldati Põlvamaa rahvaraamatukogudele teavikute komplekteerimiseks 166 175

eurot (0,16% vähem kui mullu), sellest riigi toetus 48 915 (1,02% vähem) ja omavalitsustelt

117 260 (kasv 0,21%) eurot.

Maakonna raamatukogudesse osteti 11 175 teavikut, neist 11 138 olid raamatud.

Keskmiselt osteti 0,46 raamatut elaniku kohta (Põlva vallas 0,4, Kanepi vallas 0,53 ja Räpina

vallas 0,54).

E-raamatuid ja audioraamatuid 2024. aastal ei komplekteeritud.

Maakonnaraamatukogus kasutati komplekteerimisel näidiseid, mida oli jätkuvalt võimalik

tellida Rahva Raamatust, lõpliku valiku tegid lugejateeninduse spetsialistid.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika tellimiseks eraldati 50,146 tuhat (kasv 4,47%). Ajalehtede aastakäikude arv on

mullusega võrreldes peaaegu sama (274 ja 270), annetuste arv täpselt sama (66). Ajakirjade

aastakäike on märkimisväärselt vähem (13%; 621 ja 714), eriti annetusi (28%; 82 ja 114).

Maakonnaraamatukokku soetati 92 perioodikaväljaannet (70 ajakirja ja 22 ajalehte), neist 20

olid annetatud (Põlvamaa kolme valla häälekandjad, ajakirjad Eesti Mets, Eesti Loodus, Eesti

Õde, Horisont, Kaitse Kodu!, Uma Leht jt).

Kuna Eesti Päevaleht lõpetas alates aprillist ilmumise paberlehena, pakkus Delfi Meedia

võimalust muuta pabertellimus digitellimuseks viiele kasutajale tellimisperioodi ehk aasta

lõpuni. See tagas digiligipääsu kõikidele Delfi väljaannetele: Delfi, Eesti Ekspress, Eesti

Päevaleht, LP, Maaleht, Kroonika, Anne ja Stiil, Eesti Naine, Pere ja Kodu, Tervis Pluss,

Maakodu, Oma Maitse, Delfi.ru, retseptiveeb.ee, lisaks otseülekanded.

Maakonnaraamatukogus oli veel võimalik digilugeda Postimeest (koos maakonnalehtedega),

Äripäeva ning ajakirju Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu.

Maaraamatukogudest on digiligipääse perioodikale kolmandikul (statistilise aruande põhjal)

ja raamatukoguhoidjate hinnangul digiperioodika lugejaid eriti ei huvita.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Muude väljaannete soetamine oli tavapäraselt väiksearvuline. 2024. aastal osteti 6 auvist ja

31 muud väljaannet (peamiselt mängud). Mängude tellimist soosib vastava ringi olemasolu

(Maaritsa) ja koostöö Brain Games OÜ-ga (Põlva).

15

4.6 Esemete komplekteerimine

Vanakülla soetati õmblusmasin, mis on kasutuses taaskasutuse õpitubade läbiviimisel ja

järjekorra alusel kõigile soovijatele. Muude laenutamiseks mõeldud esemete soetamise kohta

andmeid ei ole.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi 488 teavikut, neist 483 raamatut. (Osteti 11 175 teavikut, neist 11 138

raamatud.) Annetuste osakaal juurdekasvust on seega 4,2 %.

Annetatud perioodika kohta vt ülal.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2024. aastal tehti kaks inventuuri – Räpinas ja Ruusal, mõlemas maakonnaraamatukogu ja

Räpina vallaraamatukogu heas koostöös.

Mahakandmisi tehti peaaegu kõigis raamatukogudes, kustutusakte koostati 26 raamatukogus.

Maha kanti 24 966 väljaannet neist 24 898 raamatut (mullu 15 035), 43 auvist, 18 elektroonilist

teavikut ja 7 muud teavikut.

16

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Põlva Keskraamatukogus viidi üle väga pika aja läbi lugeja-uuring, mille küsimused koostas,

kokkuvõte tegi ja tulemusi tutvustas teenusedisainer Mari Arnover, kellele väga suur tänu! 11.–

24. märtsini toimunud keskraamatukogu käsitlevas lugeja-uuringus osales 311 inimest. Joonis

võtab kokku vastused küsimusele, mis lugejatele raamatukogus kõige rohkem meeldib (võis

olla mitu vastust).

Suures osas olid hinnangud kiitvad kõikide küsimuste puhul. Puudused, mille vastajad välja

tõid, tulenevad eelkõige praegusest ruumilahendusest (lugemissaali ebamugav asukoht eakatele

(teisel korrusel) ja umbsus, lasteala väiksus, vähe eraldumisvõimalusi raamatukogus jms).

Joonisega võrreldes võib märgata väikest vastuolu, kuna lõviosale vastanutest maja ja keskkond

väga meeldivad. Raamatukoguhoidjad ise peavad kriitilisi hinnanguid õigustatuks ja võimalus-

te piires tuleb neid uue ruumi- ja sisekujunduslahenduse loomisel arvesse võtta. Aruandeaastal

muudeti veelgi laste- ja noortesõbralikumaks lasteteeninduse endist hoidlaruumi. Kojulaenutus-

sektorisse paigutati mugavad tugitoolid. Koostaja lisas uuringusse küsimusi ka Põlva linna

kohta. Tulemused edastati vallavalitsusele.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Rahuolu-uuringus osales 526 vastajat (250 Põlva, 114 Kanepi ja 162 Räpina vallas). Maakonna

rahuloluindeks oli 9,52; Kanepi vallas 9,11, Räpina vallas 9,64 ja Põlva vallas 9,63. Kõrgeimat

hinnet (10) jagasid vastajad heldelt pea kõikidele raamatukogudele ja seetõttu olid ka

rahuloluindeksid väga kõrged. (Kõige madalam rahuloluindeks oli 7,66.) Rahuloluindeksi 10

pälvis viis raamatukogu (kuna ühes oli vastajaid vaid üks, ei ole seda siinkohal mainitud):

Krootuse (Kanepi vald), Ruusa, Veriora ja Võõpsu (Räpina vald).

Tekstilised vastused olid peamiselt väga positiivsed, kiideti meeldivat teenindust, raamatukogu-

hoidjate oskust kirjandust soovitada, ilusaid ruume jne. Silma torkas, et ka madalama arvulise

hinnangu (5 ja 6) puhul oli sõnaline pool väga kiitev. Paaril korral antud madalaima hinnangu

(1) juures ei olnud kommentaare. Ühest järeldust siiski teha ei saa, sest vastajad võisid skaalast

17

valesti aru saada. Paljudest vastustest oli hoomata, et inimesed ei lähtunud niivõrd viimasest

külastuskorrast kuivõrd pikaajalistest kogemustest. Negatiivsena toodi välja eelkõige ruumi-

puudus.

Hinnanguid, mis jäid eredamalt silma (maaraamatukogude kohta):

„Alati oodatud sõbralik vastuvõtt, ruumid avarad, kaunilt sisustatud. Suunatakse huvitavaid ja

harivaid artikleid lugema ajakirjandusest. Tutvustatakse ilmunud raamatute sisu, seostatakse

neid ka varem ilmunud raamatutega. Kui arutelu läheb pikemaks, pakutakse kohvi.“

„Olen olnud kogu aeg raamatukogu lugeja, juba 70-ndatest alates ja mulle meeldib meie

raamatukogu. Siin on olnud head juhatajad. Praegune töötaja on väga abivalmis, oskab

soovitada kirjandust ja juhendab ka interneti ja mobiili kasutamisel, kui ise ei oska.“

„Meeldis kõik. Eriti meeldib, kui inimene saab naljast aru ja oskab ise nalja teha. Väga hea ja

läbimõeldud kirjanduse valik. Teabekirjanduse valik on väga hea.“

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

AIP-i arvuteid on kokku 44, mis on veidi vähem kui mullu (47). Kõikides raamatukogudes

(peale kahe kõige väiksema, neist üks 2025. aasta alguse seisuga likvideeritud) oli olemas

vähemalt üks AIP-i arvuti ja nende hulga suurendamist vajalikuks ei peeta. Arvutite kasutamist

võib pärssida nõrk WiFi levi. Viimastel aastatel on olnud n.-ö aastateema, mida kasutajaarvuti

abiga lahendada, seekord oli selleks ühistranspordikaardi isikustamine.

Kokkuvõttes saab kasutajaarvutite kohta nentida sama, mis eelmiselgi aastal: kasutamise

dünaamika on erinev, kuid maakonnaraamatukogu AIP-i kasutajate arv kasvab järjekindlalt

(seekord 18,5%). Seal toimub ka tihe heatasemeline töö kasutajate abistamisel.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Suuri muudatusi polnud. Ühes raamatukogus seati sisse iganädalane kodukontori päev

võimaldamaks raamatukoguhoidjal üritusi ette valmistada. Mõtlemisainet pakub raamatukogu

ja külakeskuse ühendamine. Ühe, olgugi väga tubli töötajaga, pole kõiki teenuseid võimalik

täismahus pakkuda. Raamatukogu lahtiolekuaja lühendamine ligi poole võrra näib küll

lahendusena, piirab aga juurdepääsu vaimuvarale ja informatsioonile ning avaldub üsna ruttu

ka põhinäitajates.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

9015 7772 -1243

Kahjuks ei ole võimalik kahte aastat omavahel võrrelda, kuna statistikas arvestati keskraamatu-

kogudes esmakordselt ühekordseid lugejaid.

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

151 115 149 581 -1534

18

Külastuste arv on kokkuvõttes mullusega sisuliselt sama (-1%). (Ka lahtiolekupäevi oli 1%

võrra vähem.) 15 raamatukogus ehk rohkem kui pooltes raamatukogudes on lugejate arv

tõusnud, kõige rohkem (12 –32%) Ruusal, Savernas, Vanakülas ja Verioral. Plusspoolel on ka

maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta).

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

338 620 323 761 -14 859

Laenutuste arv on langenud 4,4%. Veidi väiksem on kohalkasutuste arvu langus (3,8%).

Laenutuste arvu väikeses maakonnas võivad oluliselt mõjutada ümberkorraldused vaid ühes

raamatukogus, nii ka seekord. Laenutuste arv on kasvanud (0,50–20,3%) kuues raamatukogus:

Kanepis, Lintes, Põlgastes, Ruusal, Savernas ja Verioral.

5.3.6 MIRKO teenus

Teenuses osaleb algusest peale maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta). Aruandeaastal

liitus teenusega Räpina valla Keskraamatukogu (Räpina, Veriora ja Võõpsu), mis on rõõmustav.

Maakonnaraamatukogule esitati 26 tellimust, mille alusel laenutati 58 raamatut, laenutusi

koos pikendustega 116.

Räpina vallas vastavalt 8 tellimust, 9 raamatut ja 18 laenutust (koos pikendustega).

5.3.7 RVL-i teenus

Laenutuste arv, mitu korda on teavikuid oma raamatukogust RVL-i teel välja laenutatud – 4180.

Laenutuste arv, mitu korda on oma raamatukokku RVL-iga tellitud teavikuid laenutatud – 3684.

Teenus toimis oma tavapärases headuses. Kahte viimast aastat küll võrrelda ei saa, kuna ühise

juhtimise alla kuuluvate raamatukogude raamatuvahetust standardi alusel enam RVL-iks ei

peeta, samuti on nüüdsest arvestuse aluseks laenutus (koos pikendustega), mitte teavik. Kuna

sisuliselt ei ole vahet, kas tellida keskraamatukogu piires (harukogudest) või väljastpoolt, tuleks

teenusest objektiivse pildi saamiseks edaspidi koguda ja esitada statistikat mõlema kohta.

(Nõukogude ajal oli lisaks RVL-ile kasutusel lühend SSL ehk süsteemisisene laenutus.)

Maakonnaraamatukogus telliti ja saadi väljastpoolt maakonda kõige enam väljaandeid Tartu

Linnaraamatukogust. Telliti ka Tartu Ülikooli Raamatukogust. Tartu puhul on suureks eeliseks,

et raamatukoguhoidjad saavad oma jõududega raamatuid tuua-viia. Sealsed RVL-iga tegelevad

raamatukoguhoidjad on väga vastutulelikud. Üksikutel juhtudel telliti ka Tallinna Ülikooli

Akadeemilisest Raamatukogust. Rahvusraamatukoguga ei ole koostöö praegu tihe, aasta

jooksul telliti vaid üks koopia. Skannitult saadi artikleid Saaremaa ja Viljandi maakonna-

raamatukogust. RVL-i kaudu telliti peamiselt õppimiseks vajalikku kirjandust, lisaks käsi-

raamatuid, ilukirjandust, noote ja helikandjaid. Maakonnaraamatukogu täitis Vinni-Pajusti

raamatukogu tellimuse. Maaraamatukogudest (väljastpoolt Põlva valda) olid maakonna-

raamatukogu kõige aktiivsemad koostööpartnerid Räpina valla raamatukogud (Veriora, Mehi-

koorma, Räpina). Kanepi vallast oli väga aktiivne tellija Valgjärve raamatukogu-külakeskus,

samuti Kanepi ja Saverna raamatukogu.

19

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

7305 7945 +640

Infopäringud oli 8,8% rohkem.

Infopäringute peamised teemad

Päringud on erineva raskusastmega, sellest oleneb ka lahendamiseks kuluv aeg, mis on mõnest

minutist mitme päevani.

Küllalt suure osa moodustavad) faktipäringud, mille lahendamine tänu veebilehtedele ei

valmista raskusi ega võta palju aega (seaduste kehtivus, KOV-ide dokumendid, kultuuri- ja

turismiinfo, asutuste lahtiolekuaeg jpm).

Ajamahukamad on teemapäringud (kultuuriväärtuste kaitse, pühakuks kuulutamine, autism ja

depressioon, agressiivsus ja sõbrasuhted lasteaias, näonaha hooldamine, sotsiaaluuringu

läbiviimine, tervislik toitumine, mütoloogia, soomeugrilased, akvaariumikalad jpm). Aega-

nõudev, aga väga huvitav valdkond on õpilastööd. Õpilased meisterdasid loovtööna noa ja

lõikelaua ning soovisid materjale nende ajaloo, valmistamisviiside jms kohta. Ühele õpilasele,

kelle loovtöö saab olema tema 1962. aastal sündinud vanaemast, otsiti taustaks materjali

ajavahemiku 1960–1980 kohta. Kõige töömahukamad on koduloolised päringud. Hinnatav on

huvitumine lähiajaloost, mille talletamine on ülioluline. Abistati spordientusiaste, kes avaldasid

trükise Põlvamaa sporditegelase Ants Maiste 100. sünniaastapäevaks ja avasid talle pühendatud

FB-lehe. Teavet vajati ühismajandite kohta (Valgjärve ja Ranna kolhoos) ja tehti ka samateema-

lisi õpilastöid. Huvitav teema oli ka Kannuse (Soome) ja Põlva koostöö 1990-ndatel (rõhuga

abile, mida põhjanaabrid osutasid). Maaraamatukogude puhul (nt Kiidjärve, Kauksi) on

täheldatav seos: mida süvenenumalt raamatukoguhoidja kodulooga tegeleb, seda suurem on ka

lugejate huvi. Rohkelt oli käsitööpäringuid (kimono õmblemine, püksid rasedatele, mütsi

heegeldamine jne). Kuna palju üldlaulu- ja -tantsupeoga seonduvat on internetis, aidati leida

repertuaari, töölehti ja fonogramme. Tehnikaga seotud küsimustega on alati hea pöörduda Tartu

Linnaraamatukogu poole, seekord täpsustati üht tarktorimarki ja RVL-i teel jõudis kohale ka

vastav raamat.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalürituste arv on pandeemiajärgsetel aastatel järjest vähenenud. 2024. aastast saab välja

tuua viis Kiidjärve raamatukogu videopöördumist (on järelvaadatavad). Väga huvitav sümbioos

on Kanepis noortekeskuse ja raamatukogu koostöös juba aastaid toimuvad seikluslikud

jalutuskäigud Actionboundi abil, seekord talvine raamatukõnd ja Kanepi suvine kultuuririkkuse

aastamäng.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad?

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused – osakaal marginaalne, kasutusel mõnes raamatukogu-külakeskuses teatrietenduste

ja kontsertide puhul

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

20

☒ Muu (nimetada): Skannimine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

2151 1902 -249 39709 42107 +2398 30517 28274 -2243

Lugejate kahe aasta võrdlus ei ole objektiivne, kuna keskraamatukogudes (koos harukogudega)

on esmakordselt arvestatud ühekordseid lugejaid. Külastuste arv on tervikuna kasvanud (6,0%).

Külastuste arvu suures kasvus (22,7%) maakonnaraamatukogus mängib rolli ka ürituste ja

osavõtjate arvu kasv. Maakonna teises suuremas lastetöö keskuses Räpinas on külastuste arv

samuti kasvanud (2,4%). Maaraamatukogudest kasvasid külastused kenasti (11,4–91,1%)

Vanakülas, Maaritsas, Ruusal, Ahjal, Põlgastes, Verioral, Savernas. (Mõnes raamatukogus oli

tõusuprotsent väiksem, mitmes langus väga väike ja saab pigem sedastada stabiilsust.)

Laenutuste koguarv pole teada, sest laste kohalkasutus statistilises aruandes eraldi välja ei tule.

Kojulaenutuste arv (tabelis) on paraku langenud (7,3%). Häid näiteid on aga tuua siingi.

Laenutused kasvasid (3,4–64,9%) Põlgastes, Verioral, Savernas, Peril, Ruusal, Ahjal, Maarit-

sas, Erastveres. Kõik ülalnimetatud raamatukogud on teinud lastega head tööd. Väga hea meel

on kõikide arvnäitajate kasvu üle maakonnaraamatukogus.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimise

Spetsiaalseid lugeja-uuringuid lastele ja noortele läbi viidud ei ole. Raamatukoguhoidjaid

toetavad töös laste ja noortega täienduskoolitused, raamatusoovitused (eeskätt ELK-i omad),

tihe suhtlus õpetajate, lapsevanemate ja eelkõige noorte lugejate endiga. Lastekirjanduse

komplekteerimisele pühendatakse palju tähelepanu terve aasta jooksul, aga tähtis analüüsi- ja

järelkomplekteerimise aeg algab pärast seda, kui avaldatakse ELK-i ja Lastekaitse Liidu hea

laste- ja noortekirjanduse nimestikud. Need aitavad kaasa väärtkirjanduse olemasolule raamatu-

kogudes, sest mõni oluline raamat võis varem siiski tähelepanuta jääda. Täienduskoolituse

vallas tegid taas head tööd Tartu Linnaraamatukogu ja ELK. Maakonnaraamatukogus kõneles

Krista Kumberg, kes alati oskab anda praktilisi soovitusi just sihtgruppidest lähtudes (kas mõni

lasteraamat pole tegelikult hoopis sobivam täiskasvanutele, kuidas täiskasvanu saab raamatut

teatud vanuses lastele huvitavaks teha jne). Noored lugejad kuuluvad erinevatesse sihtgruppi-

desse. Kui keskraamatukogudes ja suuremates maaraamatukogudeski on need proportsionaal-

selt esindatud, siis väiksemates ei pruugi see alati nii olla. Raamatukoguhoidja peab oma

piirkonna demograafilist pilti jälgima ja vastavalt sellele komplekteerima. Sündivuse kasv

piirkonnas suurendab ka kõige väiksematele mõeldud raamatute osakaalu raamatukogus. Kooli

kadumine (mida juhtus ka aruandeaastal) ei ole kindlasti meeldiv (osa peresid kolib ära jne),

aga võib esitada raamatukoguhoidja loovusele uusi ja edukaid väljakutseid. Lõpetuseks kaks

näidet erinevate eagruppide kohta. Võõpsu raamatukoguhoidja soetas teismeliste soovil

ingliskeelset kirjandust. Kanepi raamatukogus kujunesid väga toredaks ettelugemised.

Raamatukoguhoidja nendib, et lapsed on hakanud väga hästi kuulama ja kaasa rääkima.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Lugemisharjumuste kujundamise aluseks on sisukas komplekteerimine, individuaalne töö

(lugeja huvide väljaselgitamine ja soovitamine) ja järjepidev ürituste korraldamine.

Lugemisharjumusega käsikäes käib raamatukogu külastamise harjumus, mida osalemine

üritustel kindlasti toetab.

Enne lasteürituste juurde asumist ühest raamatukoguhoidjate endi ettevõtmisest, mis seekord

Põlvamaal korraldati. 21. üleriigilisele lastraamatukoguhoidjate päevale 18. septembril kogu-

21

nes 67 lastega tegelevat raamatukoguhoidjat üle Eesti. Kõigepealt tutvuti lastetööga Põlvas,

seejärel siirduti Himmaste raamatukogu-külakeskusse. Päeva ilmestasid Põlva Kooli Tilsi

õppekoha õpilaste esitatud lühinäidend, autor ja lavastaja nende õpetaja Liina Vagula, ja

noorte rahvamuusikute esinemine lõõtsamaestro Heino Tartese eestvedamisel. Kristi Soll

(Võrumaa Keskraamatukogu) andis ülevaate raamatukogude 2023. aasta lastetööst ja Triin

Soone ELK-i tegemistest. Kagu-Eesti lastekirjanike vestlusring – Triinu Laan, Liina Vagula,

Grethe Rõõm ja Rainer Rahasepp – oli sisukas ja raamatukoguhoidjaid toetav.

„Raamatukoguhoidjad on arvamusliidrid!“ jäi kohtumisest kõlama. Väga hästi sujus koostöö

ERÜ lasteteeninduse toimkonna juhi Jaanus Kõutsiga. Sellised kokkusaamised rikastavad

kindlasti raamatukoguhoidjate ideepagasit, headest emotsioonidest rääkimata. Üritusel

tunnustati aasta lasteraamatukoguhoidja 2024 nominente, kelle hulgas oli ka väga tubli

Räpina lasteraamatukoguhoidja Evi Tiigimäe.

Üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“

maakonnavooru võitis Emma Salf (Viluste Põhikool), juhendaja Heili Ahelik.

Kolmas ülemaakonnaline suvelugemine oli senistest kõige suurem, osales 185 (kõige rohkem

vanuses 8–10) last 14 raamatukogust. Värvirõõmus lastepärane bingopilet valmis Saverna

raamatukogu ja Põlva lasteteeninduse koostöös. Suvelugemine hõlmab tihedat individuaalset

suhtlemist lugejatega ja toredaid üritusi. Tunnustusüritusi korraldatakse mitmel tasandil – eraldi

raamatukogudes ja ühine maakonnaraamatukogus (25. oktoobril). Seekord tegeles lastega Pipi

ehk harrastusnäitleja ja lastekirjanik Helin Vill. Tublimad lugejad (51) pälvisid kiidukirja ja

kinkeraamatu.

Lugemistund (seekord 9. septembril) on väga lühikese ajaga populaarsuse saavutanud, olles

seotud ka teiste tegevustega. Erastveres luges raamatukoguhoidja lastele ette põneva jutu, mille

põhjal lapsed pildid joonistasid ja näitusele panid. (Foto üritusest trükiti ära Kanepi valla

2025. aasta kalendris.) Räpinas lugesid lastele oma lemmikraamatutest ette Piret Rammo

(abivallavanem), Toivo Lees (muuseumitöötaja), Sille Rebane (noorsootöötaja) ja Toomas

Heering (ettevõtja). Põlvas kuulasid lapsed Pipit (lastetöö juht Ainika Mägi), pidulikku

õhkkonda aitas luua teemakohane muusika.

Kohtumised kirjanikega on laste jaoks tähtsad ja nagu lasteraamatukoguhoidjate päeval

kuulda sai, ka kirjanikele endile. Kohtumisi: Grethe Rõõm (Vastse-Kuuste, Räpina, Põlva),

Andrus Kivirähk (Räpina, Põlva), Rainer Rahasepp (Mehikoorma, Vastse-Kuuste), Liina

Vagula (Vastse-Kuuste, Põlva), Sulev Oll (Vastse-Kuuste), Liis Sein (Räpina, Vastse-Kuuste),

Aidi Vallik (Vastse-Kuuste), Reeli Reinaus (Kanepi), Heiki Vilep (Kanepi), Triinu Laan

(Krootuse, Räpina), Epp Petrone (Saverna), Mika Keränen (Mehikoorma, Räpina), Ketlin

Priilinn (Räpina), Kristina Ruder (Räpina), Anti Saar (Räpina). Palju kirjanikega kohtumisi

toimus traditsiooniliselt Vastse-Kuustes ja Räpinas. Viimases oli külas ka jutuvestja Piret Päär

eesti ja setu muinasjuttudega.

Kunstiga tegelemine on samuti tavaks. Kertu Sillaste viis Räpinas läbi kolm töötuba

erinevatele vanuseastmetele. Valgjärve uues raamatukogu-külakeskuses hakkas tööle kunsti-

ring Ave Kruusmaa juhendamisel. Viidi läbi ka animatsioonitöötube, kus lapsed Ave Viirma

eestvõttel lõid filme iseendast, toidust, päkapikkudest jne.

Meisterdamine kuulub ikka lasteürituste programmi. Suure hoo sai see Põlvas, kus lisaks

osavatele kätele leidis rakendust ka maitsemeel (pannkoogid, kakao, taimeteed). Kiidjärvel

seati sisse tegeluste lauake.

22

Matkamänge oli mitu. Räpinas viidi koostöös noortekeskusega läbi matkamäng ,,Räpina

tähtsad kivid“ kolmele lasteaiarühmale. Ülesandeks oli liikuda kaardi abil, mis juhatas

mälestuskivideni. Põlvas lasteteeninduses oli Kodutütarde ja Noorte Kotkaste matkamängu

kontrollpunkt. Kanepis on tugevaks traditsiooniks saanud jalutuskäigud Actionboundi abil.

Põlvas peeti Põlvamaa Kodutütarde ajakirjaniku erikatselaager, ühtlasi oli see raamatukogu

esimene ööraamatukogu.

Toredate ettevõtmistega tähistati mitmesuguseid tähtpäevi. Mehikoormas kirjutasid lapsed

rahvapäraseid taimenimetusi kasutades jutte. Ahjal peeti lisaks rahvakalendri tähtpäevadele ka

laste-, õuna- ja teepäeva.

Eksponeeriti huvitavaid näitusi. Koostöös Karilatsi Vabaõhumuuseumi ja Tilsi õppekohaga

sündinud „Killukesi kooliloost läbi aegade“ tõi Põlva lasteteenindust külastanud täiskasvanute-

le silma heldimuspisarad ja laiendas laste silmaringi. Tutvuda sai reljeefse gloobuse, tahvli ja

krihvliga, vanade koolikottide ja -vormide ning palju muuga.

Põlvamaale jõudis taas Ilon Wiklandile pühendatud kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“.

Raamatukogus peab lastel olema mõnus ja igal aastal mõeldakse raamatukogudes midagi

põnevat välja. Seekord loodi mugav lugemispesa Leevi raamatukogus. Maakonnaraamatukogu

lasteteeninduses jätkusid ruumilised ümberkorraldused lastele ja noortele parema keskkonna

loomiseks.

Koostöönäide on Ruusal peetud lastekaitsepäevast, partneriteks põhikool koos äsjaloodud

vilistlaskoguga, kultuurikeskus ja raamatukogu. Kirjandivõistluse „Minu kool“ töid luges ette

ja tublimaid kirjutajaid autasustas Contra, kes hiljem viis lapsed jooksma. Maris Irbo eestvõttel

joonistati kividele ja toimus veel palju huvitavat.

Eeltoodu kajastab vaid väikest osa raamatukogude tegemistest.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv

kultuurikeskkond.

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

1336 1437 +101

Näitusi oli 381, mullu 413 (-7,7%), üritusi vastavalt 1056 ja 923 (+14,4%).

Üritused/tegevused* Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 280

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 61

Lugejamängud ja -võistlused 48

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 72

Kunsti- või käsitöönäitused (ka fotonäitused) 92

Kontserdid või muusikasündmused 19

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 12

Üldharivad loengud ja töötoad 228

23

Muud (kirjandusüritused, teatrietendused, tähtpäevad (riiklikud pühad ja

rahvakalender), tervisvõimlemine jpm)

557

*Tabelis on 27 raamatukogu (93,1%) andmed, kajastatud on 95,3% üritustest ja näitustest.

Kindlasti peaks kirjandusürituste jaoks olema rohkem lahtreid, sest muu alla on paigutatud

ettelugemised, kirjandushommikud, kirjanduskohvikud, raamatuklubi tegevus, näituste

avamised, tunnustusüritused, kogukonnapäevad ja veel väga palju muud. Mõistetavalt on lahtris

ka kõige suurem arv. Digipädevusega seonduv on seni leidnud kajastust peamiselt kasutaja-

koolitusena ja seetõttu on ka arv väga väike.

Kohtumisi autoritega täiskasvanutele: Andrus Kivirähk (Põlva), Heli Künnapas (Põlva),

Marju Kõivupuu (Räpina, Veriora, Võõpsu), Pille Simon (Räpina), Urmas Vadi (Võõpsu), Urve

Tinnuri (Kauksi, Vastse-Kuuste, Võõpsu), Mart Juur (Ruusa), Mait Vaik (Veriora, Võõpsu), Epp

Petrone (Põlgaste, Põlva), Florika Kolbakova (Põlvas elav reisikirjanik; Põlva), Väino Laisaar

(reisikirjanik; Valgjärve), Inga Lunge (Saverna), Loone Ots (Vastse-Kuuste), Juss Konks

(koduloolane; Maaritsa), Kristiina Ehin ja Ly Seppel-Ehin (Kanepi), Sirje Tooding (Kauksi,

Taevaskoja, Vastse-Kuuste), Ena Mets (Maaritsa), Rainer Rahasepp (Kauksi), Kristin Aavakivi

(Kauksi), Urmas Roht (Saverna), Tiit Lääne (Põlva).

Üle kahe aasta toimus kirjandustuur „Sõnaränd“, mille raames kohtusid Põlvas lugejatega

Maimu Berg, Igor Kotjuh ja Hugo Vaher. Kohtumine osutus väga toredaks, suur tänu

peakorraldajatele!

Lugejamängudest oli uudne Maanteeameti liiklusviktoriin, ühtviisi vajalik ja huvitav igas eas

lahendajatele. Hinnatav on lugejamängu „Avasta Eesti raamatukogusid“ taasalustamine.

Räpina vallas töötas Ilona Oeselg-Tigasing välja „Lugemisrännaku“ huvitava formaadi.

Osalised said nimestiku neljaga lõppeval aastal (vahemikus 1924–2014) ilmunud raamatutest

(iga aasta kohta kaks raamatut, üks eesti ja teine maailmakirjandusest). Auhinnaraamatuga

tunnustati lugejaid, kes lugesid läbi 10 raamatut.

Kodulootööst väärivad esiletoomist Valgjärvel peetud teemaõhtud (6) koostöös Tartu Ülikooli

Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusega. Kogukonnale väga kordaläinud kokku-

saamisi vedas keeleteadlane Kristiina Praakli.

Väga tore oli kohtumine raamatu „Elu nagu mäesuusatamine“ autori Tiit Lääne ja nimitegelase,

Põlvamaa spordiedendaja Anne Vasarikuga Põlvas.

Eredalt tõusid esile teater: Margus Tabori „Mamma lood“ Valgjärvel, teatri Must JaAm „Kõik

ruum, kõik aeg täis igatsust“ Räpinas ja Vastse-Kuustes (suurepäraselt raamatukokku sobiv

lavastus kultuuritegelaste armastuskirjade põhjal Anne-Mai Tevahi ja Joonas Vatteri esituses)

ja Artur Alliksaare 100. sünniaastapäevale pühendatud luulekava „Kuigi on nii palju lilli“ Tiina

Mälbergi ja Teno Kongi (klaver) esituses Leevakul. Luulekava järel said ka vaatajad luuletusi

lugeda, sealhulgas omaloomingulisi.

Palju korraldati laia temaatikaga loenguid ja töötube. Käsitleti terviseteemasid (insult, jalgade

tervishoid, ravimtaimed), oli praktilisi koolitusi (salvrätitehnika, looduslikud punutised,

savimaal, õmblemine jm). Väga head tööd tegid aiandusõpetajad Tiina Paasik, Sirje Tooding,

Jaan Kivistik ja Juta Lomp. Viimane viis Võõpsu raamatukogu ilusas õunaaias läbi õunapuude

lõikamise õppuse. Vanaküla raamatukogus sai alguse taaskasutuse teema, mille käsitlemisele

aitab kindlasti kaasa raamatukogule soetatud õmblusmasin.

24

Raamatukogudes arendati klubilist tegevust. Veriora raamatukogus tegutsev aroomiklubi

pälvis TÕN-i raames Põlvamaa aasta õpiteo tunnustuse. Verioral ja Põlvas loodi raamatuklubi,

mille tegevus läks hoogsalt käima. Vanaküla kirjanduskohvik on sisukate aruteludega saanud

sisse hea hoo. Raamatukogud olid osalised ka kogukonna suurüritustel. Väga tore oli näiteks

Veriora järve 50. sünnipäevale pühendatud spordi- ja rannapäev.

Näitusi oli taas palju ja põnevaid. Raamatunäituste puhul väärib kindlasti äramärkimist hea

koostöö Rahvusraamatukoguga näituse „25 kauneimat raamatut ja 5 kauneimat lasteraamatut“

eksponeerimisel mitmes raamatukogus.

Maakonnaraamatukogu, mille fuajeesse paigutati näitisevitriin (nüüd on neid raamatukogul

kaks), jõudis näituste eksponeerimisel uuele tasemele. Uue vitriini esiknäitus „Hüti

kollektsioon“ koostöös Järvakandi klaasimuuseumiga oli vaimustav. Väga põnev oli ka Juulia-

Gabrielle Moraeu´ kiviminäitus koos kahe teabepäevaga, mis pälvisid samuti suurt huvi.

Belgiast pärit põlvalanna, geoloogi ja harrastuskunstniku mitmekülgsust võibki pidada aasta

suureks avastuseks, tema maalinäitust „Emotsioonide kujud“ eksponeeriti mitmes raamatu-

kogus. Võrulase Kristjan Lume šaržinäitusi eksponeeriti samuti mitmel pool. Põlvas joonistas

kunstnik ka huvilistest (kelles polnud puudust) šarže.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

434 324 -110

Kuna individuaalkoolituste arvestusalused muutusid rangemaks, on koolituste arv

2023. aastaga võrreldes 37,7% väiksem. Rühmakoolitusi saab võrrelda ja nende arv on tõusnud

(127 ja 118).

Individuaalse kasutajakoolituse peamiseks sihtgrupiks on eakad. Raamatukoguhoidjatel on

väga hea meel, kui inimene, kel arvutioskused seni täiesti puudusid, juba lihtsamate

toimingutega hakkama saab. Samuti on hea meel, kui inimene saab juhendamise tulemusena

oma probleemi lahendada. Teemad: arvuti algoskused (sh meiliaadressi loomine), sotsiaal-

meedia (FB-konto loomine jm), nutitelefon, riigiportaal eesti.ee, pangaülekanded, tulu-

deklaratsioon, kuulutuste avaldamine ajalehes, URRAMi lugejaportaal, e-pank, digiallkirjasta-

mine, DigiDoc, laenulepingu sõlmimine jpm.

Rühmakoolituste peamiseks sihtgrupiks on lapsed ja koolitusi nimetatakse peamiselt

raamatukogu-, teema- ja lugemistundideks. Suureks abiks on viimastel aastatel olnud

„Lugemisisu“ programm ja sellega kaasnevad väga head koolitused ning materjalid.

„Lugemisisu“ teematunde tehti hoolega Põlgastes, Savernas, Tilsis ja Vastse-Kuustes,

teemadeks „Raamatu teekond“, „Vanasõnad ja kõnekäänud“, „Detektiivitund“ jne. Teiseks

suuremaks teemaks on raamatukogu kasutamine (lasteaialastest gümnasistideni). Kanepi

raamatukogus oli 1. klassi õpilaste tunni sisu väga huvitav: käitumine raamatukogus koos

õpetusega, kuidas pöörduda raamatukoguhoidja poole abi saamiseks, ja iseseisev

raamatuotsing, mis õnnestus hästi. Kooliuusikutel olid kaasas ka töölehed. Näide keskastmest:

Põlva Kooli kaks 8. klassi said maakonnaraamatukogus ülevaate koduloolistest materjalidest,

et valmistada ette kolmeminutiline inglisekeelne lühitutvustus Põlvast (teemad: Jakob Hurt,

koolid, staadion, lasketiir jne). Gümnasistidele tehakse häid tunde Räpinas (10. klass „Kreeka

25

mütoloogia“, 12. klass muinasjuttude valimine ja ettevalmistumine ettelugemiseks).

Gümnaasiumiastme paremaks kaasamiseks võiks korraldada koolitusi.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostöö oli tihe, alltoodu on valikuline, sest kõiki partnereid (nt lasteaedu, koole ja

noortekeskusi) üles lugeda ei jõua. Paljudega on koostöö juba aastakümnete pikkune.

Riigikantselei ja Rahvusraamatukogu ja Räpina Vallavalitsus, isikuliselt Kristel Raesaare ja

Helen Zupsmann: arendusprojekti „Võõpsu raamatukogu elutuba“ Innosprindil läbiviimine

aasta algul ja selle esitlus 19. märtsil.

ERÜ, isikuliselt Reet Olevsoo ja Jaanus Kõuts: koostöö 21. üleriigilise lasteraamatukogu-

hoidjate päeva läbiviimisel Põlvamaal 18. septembril.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit, isikuliselt Eve Neemsalu: tegevustoetus

maakonnaraamatukogule, toetus lasteraamatukoguhoidjate päeva läbiviimiseks,

raamatukoguhoidjate tunnustamine.

Põlvamaa Arenduskeskus: toetus üle-eestilise ettelugemisvõistluse maakonnavooru korralda-

miseks ja võitja osavõtuks finaalist

MTÜ Leevakk: koostöö Põlvamaa 18. maaraamatukoguhoidja päeva läbiviimisel 23. oktoobril;

tihe koostöö Leevaku raamatukoguga.

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ja Räpina Noortekeskus: projekt „Tunne oma kodukandi

ajalugu“, mille raames paigaldati kuue Räpina mälestusmärgi juurde infotahvlid ja valmis

inforada koos giidiprogrammiga. Lisaks viidi läbi matkamäng.

Karilatsi Vabaõhumuuseum: näitused ja teematunnid (Ahja, Vastse-Kuuste, Põlva).

Kanepi Noortekeskus: seiklusliku raamatukõnni ja suvise kultuuririkkuse aastamängu

läbiviimine.

Kultuurimajad Savernas, Kanepis, Maaritsas, Ruusal, Mehikoormas, Moostes jm.

Kolmas sektor (mitmel juhul ka aineline tugi): MTÜ Päriselt (Erastvere), naisteklubi

Kolmapäev (Vastse-Kuuste), Jakob Hurda Selts (Himmaste, Põlva), Himmaste MTÜ,

Vanaküla-Holvandi külaselts, seltsing Virmalise´ (Vanaküla), RMK Kiidjärve külastuskeskus,

Kiidjärve Küla Selts, Mooste Mõisa Arendusselts, Veskiteater (Mooste), Mehikoorma Arengu

Selts, Põlva Matkaklubi, Kodutütred ja Noorkotkad (Põlva) jne.

Asutused, firmad: Maarja Küla (Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Põlva), Peri Küla Selts, Peri

Põllumajanduslik AS, FIE Signe Mändmets (Peri), AS Matrix Puit (Leevaku), Meistrite Kool

OÜ (Mehikoorma), Thors Films OÜ (lavastuse „Rohelised niidud“ meeskond (Kiidjärve),

MTÜ Ruusa Kooli Vilistlaskogu, Maanteeamet (Saverna, Vastse-Kuuste, Põlva), Põlva COOP

(Põlva), Tartu Mänguasjamuuseum (Põlva) jne.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (eelkõige Facebook, Instagram)

☒ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (nn suust suhu informatsioon (ka telefoni teel), üksikmeilid, meililistid, Messenger,

SMS)

Ilma turunduseta ei ole raamatukogutöö võimalik.

Kohalikud raadiojaamad ja ajalehed avaldavad infot tasuta. Võimalik oleks ka reklaamklippide

tellimine raadios, mis võiks olla küll tõhusam, aga raamatukogude eelarves selleks raha ei jätku.

Kõige tulemuslikumad kanalid tunduvad olema Facebook ja suust suhu leviv teave. Kasulik on

saata ka meile võimalikele külastajatele, seda nii ühekaupa kui ka meililistide kaudu.

Massteavitust on kasutatud töökorralduslikes küsimustes (muudatused lahtiolekuajas, teavita-

mine rahulolu-uuringust). Üks raamatukoguhoidja märgib, et on tellinud sotsiaalmeedias

tasulisi postitusi, kuid ei pea nende mõju keskmisest suuremaks.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Raamatukogud ise väljaandeid ei publitseerinud, aga on abistanud autoreid (nt käsikiri

Põlvamaa sporditegelasest Ants Maistest Põlvas).

Elektronkataloogis URRAM on aasta jooksul kirjeldatud 46 Põlvamaa raamatukogusid

käsitlevat artiklit, mõned olulisemad:

• Julgelt unistuste raamatukogu poole : [Võõpu raamatukogu Innosprindil] // Helen

Zupsmann, Jane Arusoo // Raamatukogu (2024) 3, lk. 22-23.

• Ainult lugemine kasvatab lugejaks : [üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev] /

Jaanus Kõuts, Külli Ots // Raamatukogu (2024) 4, lk. 30-31.

• Põlva Keskraamatukogu sai lugejate käest kiita : [kokkuvõte lugeja-uuringust] / Kati

Maidla // Põlva Teataja (2024) juuni, lk. 10.

• Järjekordne vald asub oma kultuurielu ümber korraldama : [Kanepi vald] / Pille H.

Metsis // LõunaLeht (2024) 12. september, lk. 2.

• Kirjandusminister tunnustas elupõlist Ruusa raamatukoguhoidjat : [Põlvamaa aasta

maaraamatukoguhoidja Elve Vals] / Mati Määrits // Lõuna-Eesti Postimees (2024) 15.

september, lk. 6.

27

• Laste lugemisvara hea tundja kandideerib aastaauhinnale : [Räpina lasteraamatukogu-

hoidja Evi Tiigimäe, ERÜ tunnustuse aasta lasteraamatukoguhoidja nominent] / Mati

Määrits // Lõuna-Eesti Postimees (2024) 21. september, lk. 9.

• Põlvamaa XVIII maaraamatukoguhoidja päev Leevaku raamatukogus / Jane Arusoo //

Räpina Rahvaleht (2024) november, lk. 1.

• Ülevaade Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päevast Lõuna-Eesti Postimehe digilehes:

https: lounapostimees.postimees.ee/8122113/galerii-polvamaa-raamatukoguhoidjad-

keskendusid-koosloomele.

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

• Põlva Keskraamatukogul jätkata maakonnaraamatukoguna (komplekteerimine, kooli-

tuste korraldamine jne)

• Jälgida rahvaraamatukogude seaduse uuendamise protsessi ja vastavalt sellele tegutseda

• Tähistada sisukate sündmustega raamatuaastat

• Jätkata raamatukoguruumide renoveerimist

Koostajad:

Külli Ots

Kaie Puik

Ainika Mägi

Kati Maidla

Direktor Kati Maidla

/allkirjastatud digitaalselt/