Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

LÄÄNE MAAKONNA

KESKRAAMATUKOGU

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Haapsalu 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 6

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 12

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 26

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 27

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Lääne maakonna raamatukogude tegevus 2024. aastal tugevdas nende rolli kogukonna haridus-

ja kultuurikeskusena. Raamatukogude korraldatud sündmused avardasid silmaringi, tugevdasid

lugemisharjumusi ja võimaldasid inspireerivaid kohtumisi erinevate elualade esindajatega.

Raamatukogud on lisaks raamatute laenutamise kohale üha enam ka elavad

kogukonnakeskused, mis ühendavad inimesi ning toetavad teadmiste ja elamuste jagamist.

Kohaliku kogukonna liikmetele suunatud kohtumisõhtutel käsitleti mitmeid ühiskonnas olulisi

ja päevakajalisi teemasid. Näiteks räägiti tervisest, jagati nõuandeid ning tutvustati Euroopa

Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide nagu NATO toimimist, tegevust ja rolli.

Aruandeaasta kevadel tähistati Lääne Maakonna Keskraamatukogu 96. aastapäeva ja avati

Haapsalu raamatukogu kroonika veebilehekülg. Raamatukogu nooremate külastajate

lugemisharjumuste kujundamisele suunatud suvelugemise programmi lõpetas 102 last.

Programmi lõpupeol toimus meelelahutuslik ja kaasahaarav Improteatri etendus.

Septembris leidis aset juba traditsiooniliseks kujunenud Lääne Maakonna Keskraamatukogu

tasuta raamatute laat. Koostöös Hoiuraamatukoguga aidati leida uus kodu tuhandetele

raamatutele ning edendati ringmajandust ja lugemiskultuuri. Novembris toimunud kirjanduslik

laupäev tõi lugejateni kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Gert Kiileri ja Kadri Hinrikusega ja

pakkus võimalusi sügavamat arusaama kujunemiseks kirjandusest ja loomingulisest protsessist.

Lääne-Nigula Raamatukogude olulisemad sündmused olid: kogukonda ja valda ühendav üritus

- Iiri nädal raamatukogudes; raamatu ja roosi päeva tähistamine - raamatukogu külastajate

meelespidamine üllataval moel; Lugemisisu ja Meie loeme projektid lasteaedade ja koolide

kaasamiseks ning harivad kohtumised kirjanikega.

Vormsil leidsid aset romade kultuuriseltsi suveseminar ja esinemised, koostöös Vormsi

kooliga korraldati hõimupäevad ja osaleti Rannarootsi kultuuripäeval.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

Lääne Maakonna Keskraamatukogu panustas kultuuririkkuse teema-aastasse mitmekesiste

sündmustega, mis avardasid teadmisi eri rahvaste keeltest, traditsioonidest ja mõjust Eesti

kultuurile. Raamatute väljapanekud ja näitused tutvustasid erinevaid kultuure, näiteks võib esile

tuua Nikolai ja Svjatoslav Roerichi reprode näituse, mis rõhutas kultuuride vahelise dialoogi

tähtsust.

Koostöös Islandi ja Rootsi raamatukogudega läbi viidava Nordplus projekti „Raamatukogu

mitmekeelses ühiskonnas“ raames toimuv keeleklubi pakkus muukeelsetele tuge eesti keele

õppimisel ja ühiskonda lõimumisel. Projekt kestab 2026. aasta jaanuarini.

Folklorist Anu Korbi raamatuesitlus avas Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused ja nende

kultuurilise identiteedi säilitamise. Kohtumisõhtu tõlkija Hanna Milleriga andis ülevaate

baltisakslaste mõjust Eesti ajaloole ja kultuurile.

4

Lasteosakonna jutuhommikud tutvustasid hõimurahvaste ja teiste Eestis elavate rahvaste

kirjandust, arendades seeläbi noorte kultuurilist teadlikkust.

Sündmused edendasid teadmiste jagamist, keeleõpet ja kultuuride vahelist dialoogi.

Raamatukogu kinnitas oma rolli haridus- ja kultuurikeskusena, mis toetab avatust, sallivust ja

lõimumist.

Lääne-Nigula Raamatukogud tutvustasid kultuuririkkuse aastal koolilastele pärimust. Viidi läbi

Iiri nädal, et tutvustada kogukonnale Iirimaad ja sellega seonduvat ning tehti koostööd

koolidega Iiri muinasjuttude ettelugemisel.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Haapsalus tegutsenud raamatukogude pika ja värvika ajaloo tutvustamiseks koostas ja avas

Lääne Maakonna Keskraamatukogu aruandeaastal veebilehe „Haapsalu raamatukogu

kroonika“. Kroonika on ülevaade lugejate teenindamisest, raamatukogudest ja

raamatukoguhoidjatest läbi kolme sajandi.

Lisaks pandi Lääne Maakonna Keskraamatukogu teisel korrusel püsinäitusena huvilistele

tutvumiseks välja Haapsalu raamatukogu vanimad raamatud. Raamatukogus on alates

aruandeaastast võimalik näha ka Haapsaluga seotud koolinõuniku ja luuletaja Ernst Enno

loomingu ja isiklike asjade väljapanekut.

Kõik Lääne-Nigula valla raamatukogud said endale raamatute tagastuskastid.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Aruandeaastaks seatud sihtide saavutamine tõhustas ja suurendas raamatukoguteenuste

kasutamist kohalikus kogukonnas ning toetas külastatavust ja laenutuste hulka. Näiteks

ühtlustati ja täiendati Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenindusosakonnas

kasutajamugavuse suurendamiseks kogude suunavate viitade süsteemi ning suurendati kogude

liikuvust osakondade ja haruraamatukogude vahel.

Asuküla harukogus viidi läbi juba pikka aega kavas olnud teavikutefondi korrastus ja

ruumilahenduse muutmine. Ebavajalikud teavikud eemaldati kogust, vajalikud paigutati

raamatukogu pindadel külastajatele mugavamalt ja käepärasemalt kättesaadavaks. Loodame, et

muudatus toob järk-järgult kaasa külastuste ja laenutuste kasvu.

Lääne-Nigula Raamatukogud 2024. aastaks suuri plaane ei teinud, peamiselt elati meeskonna

moodustamise ja liitumise tähe all.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Lääne Maakonna Keskraamatukogu rahuloluindeks aruandeperioodil oli 9,82. Kasutajad

hindavad kõrgelt raamatukogu töötajate professionaalsust, sõbralikkust ja lahkust ning

antavaid häid lugemissoovitusi. Samuti meeldivad neile võimalused kasutada laenutus- ja

tagastuskappe, saadav asjatundlik internetiabi ja raamatukogus valitsev õhkkond. Külastajad

on väga rahul raamatukogu korraldatavate ürituste, näituste ja väljapanekutega.

Murekohtadena nähakse menukite pikki järjekordi ja raamatukogu hoonete ning sisseseade

vananemist. Soovitakse näha ka laiemat raamatute valikut ja rohkem eksemplare.

5

Vormsil oli rahuloluindeks 9,8. Olulisemate kommentaaridena toodi välja raamatukogu kui

kogukonnakeskus, et külastaja on alati oodatud, hea kirjanduse valik, soe ja hubane, hea

kaugtöö võimalus.

6

2 Juhtimine ja personal

KOV-i

nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 20814 6 6 10 0 16 1

2024 20666 3 3 13 0 16 1

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Lääne Maakonna Keskraamatukogu on Haapsalu linna asutus, mis on Haapsalu Linnavolikogu

poolt nimetatud oma haldusterritooriumi keskraamatukoguks. Lääne Maakonna

Keskraamatukogu täidab jätkuvalt ka maakonnaraamatukogu rolli.

Alates 01.01.2024 on Lääne-Nigula vallas valla keskraamatukogu rolli täitva asutuse nimetus

Lääne-Nigula Raamatukogud (registrikood 75039362). Ümberkorralduste ja liitumise aluseks

on Lääne-Nigula Vallavolikogu 19.10.2023.a otsus nr 1-3/23-42. Kõik 11 raamatukogu jäid

alles endiste nimedega ning lisandus raamatukogu, mis teisi raamatukogusid haldab. Kui varem

oli valla keskraamatukoguks Taebla raamatukogu, siis nüüd ei ole keskraamatukogu ühegi

raamatukoguga otseselt seotud.

Lääne-Nigula Raamatukogude alla liideti täiendavalt järgmised raamatukogud: Martna

raamatukogu koos Rõude harukoguga, Kullamaa ja Liivi raamatukogu ning Noarootsi

raamatukogu koos Sutlepa harukoguga.

Vormsi raamatukogu on ühendraamatukogu, koos külaraamatukogu ja kooliraamatukogu.

2024. aasta aruandes kajastuvad ainult külaraamatukogu andmed.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Lääne Maakonna Keskraamatukogu nõukogu on organ, mille eesmärk on hinnata

raamatukogu töö toimimist ja arutada läbi olulisi teemasid, mis puudutavad raamatukogu

tegevust. Nõukogus on 5 liiget. Nõukogu koosseisu kinnitab Haapsalu Linnavalitsus.

Nõukogu pädevusse kuulub ettepanekute tegemine raamatukoguga seotud programmide ja

projektide väljatöötamiseks, raamatukogus pakutavate teenuste ja kultuurivaradele

juurdepääsu analüüsimine ning ettepanekute esitamine raamatukogutöö efektiivsemaks

korraldamiseks.

Lääne-Nigula Raamatukogude reorganiseerimise käigus muudeti ka raamatukogude põhikirja

ja nõukogu koosseisu. Kui varasemalt oli nõukogu seotud paikkondadega, siis uue

raamatukogude seaduse valguses juurutati valdkonnapõhine nõukogu. Raamatukogu nõukogu

on vähemalt 5-liikmeline ning moodustatakse lugejatest, kes esindavad kodanikuühendusi,

kultuuri-, ettevõtlus-, haridus-ja noorsootöö valdkonda.

7

Vormsi raamatukogul nõukogu puudub.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Lääne Maakonna Keskraamatukogul on kehtiv arengukava aastateks 2023-2028. Arengukava

on avaldatud raamatukogu koduleheküljel internetis.

Raamatukogu on ära märgitud ka kohaliku omavalitsuse arengukavas, kus on näiteks seatud

eesmärgiks raamatukogu taristu arendamise toetamine ning raamatukogu võimaluste ja teenuste

kasutamine elanikkonna digipädevuse tõstmisel ja arendamisel.

Lääne-Nigula Raamatukogudel eraldi arengukava praegu puudub, raamatukogu on kajastatud

osana valla arengukavast. Kuna kõik valla raamatukogud on nüüd üheks asutuseks liidetud,

tuleb otsustada kas on mõistlik luua eraldi arengukava või täiustada raamatukogude osa valla

arengukavas.

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga

31.12.23 tuh

€

Seisuga

31.12.24 tuh

€

Muutus %

Eelarve kokku 604,83 656,96 8,6

Personalikulu 481,35 515,79 7,2

Komplekteerimiskulu 119,68 111,29 -7,0

sh KOV-lt 76,87 69,45 -9,7

sh riigilt 42,18 41,84 -0,8

sh KuM-ilt 0,00 0,00 0,0

Investeeringukulu 0,00 4,70 0,0

sh KOV-ilt 0,00 2,35 0,0

sh riigilt 0,00 2,35 0,0

sh KuM-ilt 0,00 0,00 0,0

Infotehnoloogiakulu 23,65 24,59 4,0

Lääne-Nigula Raamatukogud said Kultuuriministeeriumi raamatukogude kiirendi toel Nõva ja

Martna raamatukogudesse konverentsi- ja kinotehnika.

2.2.1 Raamatukogu projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatu

d summa

Projekti

üldmaksumu

s

Staatus

(lõpetatud

,

käimasole

v vms)

Kirjanikuga

kohtumiste

korraldamine

Uuemõisa

harukogus

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

20.11.2023

-

27.03.2024

370 €

427.80 €

Lõpetatud

8

Kirjanduslike ja

kultuursete

kohtumiste

korraldamine

Lääne Maakonna

Keskraamatukogu

s

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

20.11.2023

-

14.03.2024

660 €

829.80 €

Lõpetatud

Kirjandusliku

laupäeva

korraldamine

Lääne Maakonna

Keskraamatukogu

s

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

21.08-

26.10.2024

800 € 919.70 € Lõpetatud

Kirjanduslike

kohtumiste ja

töötoa

korraldamine

Lääne Maakonna

Keskraamatukogu

lasteosakonnas

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

20.11.2023

-

30.01.2024

490 € 550 € Lõpetatud

Kirjanduslike

kohtumiste

korraldamine

Lääne Maakonna

Keskraamatukogu

lasteosakonnas

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

21.08-

15.11.2024

627 € 747.90 € Lõpetatud

Maakondliku

lugemisprogramm

i „Suvelugemine“

lõpupeo

korraldamine

KULKA

Läänemaa

ekspertgrupp

20.05-

31.08.2024

1239 € 1717.93 € Lõpetatud

Nordplus projekt

„Raamatukogu

mitmekeelses

ühiskonnas“

Nordplus 01.05.2024

-

31.01.2026

9140 € 9140 € Käimasole

v

Kohtumised

kirjanikega

Lääne-Nigula

valla

raamatukogudes

Kultuurkapita

l Läänemaa

ekspertgrupp

01.01-

30.06.2024

1530.00 1926.00 Lõpetatud

Kultuurisündmus

e korraldamine -

kirjanikud Lääne-

Nigula valla

raamatukogudes

2024. a sügisel

Kultuurkapita

l Läänemaa

ekspertgrupp

01.03-

20.12.2024

2000.00 3087.87 Lõpetatud

9

Kultuurisündmus

e korraldamine -

Elav pärimus

Lääne-Nigula

valla

raamatukogudes

Kultuurkapita

l Läänemaa

ekspertgrupp

01.09-

30.12.2024

595.00 1515.00 Lõpetatud

Lääne-Nigula

valla

luulekonkurss

"Pärlid

sahtlipõhjast".

Kultuurkapita

l Läänemaa

ekspertgrupp

01.01.-

30.04.2025

1750.00 2299.00 Käimasole

v

Lääne Maakonna Keskraamatukogus ja harukogudes toimunud kirjandus- ja

kultuurikohtumised tõstsid raamatukogu mainet aktiivse kultuuri- ja kogukonnakeskusena,

tuues kokku erinevaid huvirühmi ja suurendades külastatavust.

Lasteosakonna töötoad arendasid noorte loovust, pakkudes mängulisi ja harivaid tegevusi.

Samuti aitasid kirjanikega kohtumised tõsta laste huvi lugemise vastu, luues tugeva sideme laste

ja raamatukogu vahel. Maakondliku lugemisprogrammi „Suvelugemine“ lõpuüritus motiveeris

lapsi lugemisharjumust kujundama ja tunnustas nende pühendumust.

Kõik projektid tugevdasid raamatukogu positsiooni haridus- ja kultuurikeskusena, suurendades

nii kogukonna kaasatust kui ka teadlikkust raamatukogu võimalustest. Lisaks lõid üritused silla

erinevate vanusegruppide vahel, edendades koostööd ja kogukondlikku sidusust.

Lääne-Nigula Raamatukogud esitasid Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile kultuuriürituste

läbi viimiseks neli taotlust. Kõik taotlused said osaliselt rahastatud. Nendel projektidel on

raamatukogude kultuuritegevusse väga suur mõju - maal elavad inimesed saavad näha ja kuulda

tuntud kultuuriinimesi. Samuti on need olulised lastele, kuna neile saab tutvustada erinevad

põnevaid persoone.

Kindlasti oli oluline mõju pärandi tutvustamisel kooliõpilastele, sest huvitavam on

pärandkultuurist kuulda oma ala spetsialistilt kui aineõpetajalt. Samuti on loota luuleraamatu

projekti olulist mõju kogukonna kaasamisel ja kohalikul tasandil väga olulise tähtsusega

kinkeraamatu valmimisel.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

32 32

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Lääne Maakonna Keskraamatukogus vahetus asutuse juht – senine, aastakümneid töötanud

direktor lahkus ametist ja asemele asus uus direktor. Samuti asus keskraamatukogu

teenindusosakonnas ametisse uus raamatukoguhoidja.

Lääne-Nigula Raamatukogude direktoriks sai Lääne-Nigula valla raamatukogude Palivere

raamatukoguhoidja, kes jätkab ka Palivere raamatukogus töötamist. Raamatukogude

10

reorganiseerimise käigus säilitasid kõik raamatukoguhoidjad oma töökoha. Kaks

raamatukoguhoidjat hakkasid senise täiskoormuse asemel tööle 0,5 koormusega.

Vormsi raamatukogus on tööl 1 inimene 0,75 koormusega. Raamatukoguhoidja on läbinud

raamatuhoidja kutsekoolitus, tal on raamatukoguhoidja kutse 6 tase.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Aruandeaasta jooksul omandas Lääne Maakonna Keskraamatukogu töötajatest

raamatukoguhoidja kutse üks töötaja ja kaks töötajat on läbimas Rahvusraamatukogu 2024.-

2025. aasta kutsekoolituse programmi.

Suurem osa Lääne-Nigula Raamatukogude töötajatest on väga pika töökogemusega ning neil

on omandatud kas erialane haridus või kutse. Kahte raamatukokku tulid tööle uued inimesed,

kes ei ole veel kutset omandama läinud. Kutsekoolitus on plaanis mõlemale töötajale.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 2

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

7

Meeskonnatöö ja koostööoskused 1

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 8

Kogude kujundamine ja haldamine 4

Teenuste pakkumine ja arendus 7

Klienditeenindus 1

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

1

Digi- ja meediapädevused 25

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 1

Kultuur ja kirjandus 58

Muu: Kriisiks valmisolekukoolitus

Töökeskkonnaspetsialistide ja –volinike väljaõppe koolitus

1

1

Aruandeaasta koolitused keskendusid peaasjalikult raamatukoguhoidjate digi- ja

meediapädevuste tõstmisele ning kultuurile ja kirjandusele. Euroopa Sotsiaalfondist toetatava

programmi VÕTI toel said Läänemaa raamatukoguhoidjad osaleda kahes digipädevusi tõstvas

koolitusprogrammis.

Koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega läbiti digioskuste koolitus raamatukogutöötajatele,

millelt saadud oskuste tulemusel kujundab õppinu Canva programmiga info- ja

turundusmaterjale, kasutades kujunduses läbivalt asutuse brändi visuaalseid elemente ja tunneb

erinevaid sotsiaalmeediakanaleid ning kasutab neid veebisuhtluses ja info jagamisel.

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžiga koostöös toimunud digioskuste kursuse läbinud loovad

visuaalset digimaterjali vastavalt kujundusprintsiipidele, kasutades sobivaid tarkvaralahendusi;

rakendavad allikakriitilise infootsingu põhimõtteid ja meetodeid, hindavad digitaalseid

ressursse ning mõistavad nende usaldusväärsust ja sobivust kultuuriteenuste valdkonnas; on

11

teadlikud kasutajakesksetest turundus- ja reklaamistrateegiate alustest ja targa tellija

printsiipidest.

Kultuuri ja kirjanduse pädevuste tõstmiseks osalesid raamatukoguhoidjad nii maakondlikel kui

üleriiklikel koolitustel, aga ka näiteks Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate

Ühingu, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste asutuste korraldatud seminaridel, suvepäevadel

ja töötubades.

Teadmisi täiendati ka autoriõiguste ja isikuandmete kaitse, ligipääsetavuse tagamise ja teisteski

valdkondades.

Maakondlikel koolitustel jagati lisaks ülalnimetatud olulistele valdkondadele veel teadmisi

meeskonnatööst ja koostööoskustest ning näpunäiteid, kuidas võimaliku kriisi puhul valmis

olla.

Omandatud oskusi saavad koolitustel osalenud raamatukoguhoidjad pidevalt rakendada oma

igapäevatöös, aidates seeläbi kaasa Haapsalu ja Läänemaa kogukondade hõlpsamale ja

tõhusamale ligipääsule lugemis- ja kultuurivarale. Samuti suudetakse paremini vastata kohaliku

kogukonna vajadustele digivaldkonnas ning osutada kvaliteetsemaid teenuseid.

Kuna Lääne-Nigula Raamatukogud alles liitusid ning moodustasid nö ühise meeskonna, oli

nende koolitustel eraldi rõhk meeskonnaks olemisel. Samuti pöörati tähelepanu inimeste

vaimsele tervisele.

12

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenindusosakond, sh kojulaenutus ja lugemissaal ning

hoidla asuvad Haapsalu Kultuurikeskuse hoones Posti 3, Haapsalu. Raamatukogu kasutuses on

pinnad kolmel korrusel. Lasteosakonna ruumid asuvad eraldiseisvas hoones aadressil F. J.

Wiedemanni 11, Haapsalu.

Mõlemad hooned on pika ajalooga ja nendes asuvad raamatukogu ruumid vajaksid mõnevõrra

värskendamist. Näiteks võib välja tuua probleemid hooajaliselt ebamugavate

sisetemperatuuride ja õhuvahetusega ning välis- ja siseviimistluse amortiseerumise.

Aruandeaastal remonttöid ei teostatud.

Harukogudest asub Uuemõisa raamatukogu Haapsalu Kutsehariduskeskuse ruumides, aadressil

Ehitajate tee 3, Uuemõisa. Raamatukogu ruumid asuvad hoone keldrikorrusel.

Remondivajadust ei ole. Haldusküsimustega tegeleb Haapsalu Kutsehariduskeskus.

Asuküla raamatukogu asub Mägari külas Asuküla Algkooli/Seltsimaja hoones. Raamatukogul

on kasutada kolm ruumi. Hoone asub sõidutee ääres ja bussipeatus on kohe maja ees. 2024.

aastal teostati hoones nii seltsi kui ka raamatukogu kasutada oleva köögiploki remont.

Ridala raamatukogu asub Panga külas Ridala Põhikooli ruumides. Raamatukogu kasutuses

olevad pinnad asuvad hoone alumisel korrusel, on heas seisukorras ja nende haldusega tegeleb

Ridala Põhikool.

Lääne-Nigula Raamatukogudel on kokku 11 erinevat raamatukogu üle kogu Lääne-Nigula

valla. Raamatukogudel parandati sisustust, aga remonditöid aruandeaastal ei tehtud.

Vormsi raamatukogu asub Hullo külas, Vormsi Lasteaed-Põhikooli hoone esimesel korrusel.

Raamatukogus on uuendatud evakuatsioonivalgustus ja -märgistus. Raamatukogus on tuba

laste- ja noorsookirjanduse ning vaba aja veetmise jaoks, samuti ruum, kus saab kasutada arvutit

ja printida, teha oma arvutiga kaugtööd ja lugeda kohapeal perioodikat.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogu ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Jah/ei

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

Jah, Vormsil ei

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

Jah, Vormsil ei

Mitmes

raamatukogus?

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 13

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

2

13

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

9

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

16

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 16

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 7

Muu (nimetada)

Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnas on liikumispuuetega inimestel juurdepääs

võimalik vaid osaliselt, kuna juurdepääs teisele korrusele puudub.

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 317 46

Kasutajakoolitus 30 30

Digipädevuste alane nõustamine 0 0

Muu (nimetada) 0 0

Koduteenindust peetakse lugejaskonna hulgas väga oluliseks ja hinnatakse teenust osutavate

töötajate sõbralikkust ja kohusetundlikkust. Lugejatel on võimalus anda konkreetseid juhiseid

laenutatavate raamatute valikuks, pidades oluliseks raamatu paksust, lehekülgede arvu,

teemade sobivust, kirja suurust ja nimede loetavust. Näiteks eelistati raamatuid, kus pole

prantsusepäraseid nimesid.

Teenuse osutamine mõjutab positiivselt nii lugejate elukvaliteeti kui lugemisharjumusi, pakub

neile juurdepääsu lugemisvarale ja säilitab seeläbi nende sidet raamatukoguga. Teenust saavad

kasutada ka liikumisraskustega inimesed.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Teenused Lääne maakonna asutustele 104 994

Kirjandust tutvustavad teenused tutvustasid raamatukogude võimalusi, ärgitasid lugema ja

pakkusid vaheldust igapäevastesse tegevustesse.

14

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogu pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 7

Raamatukogusüsteem RIKS 9

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 1

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

15

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 10

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 2

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 6

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

9

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 16

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 16

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

16

Raamatukogus saab värviliselt printida 13

Muud teenused „drive-in“ raamatukogu Asuküla harukogus* 1

*drive in raamatukogu - vanem proua helistab nädala algul, et poeg viib teda kolmapäeva

hommikul poodi ja ta soovib möödasõites raamatuid vahetada. Proua helistab aegsasti ette ja

raamatukoguhoidja ootab teda raamatukotiga tee ääres.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Lääne Maakonna Keskraamatukogu infotehnoloogias olulisi arendusi ei toimunud. Suurema

osa infotehnoloogia kuludest moodustasid riistvara rendimaksed ja hooldustööd. Raamatukogul

on riistvarahangetega rendil 11 arvutit avalikuks kasutamiseks ja 24 arvutit töötajatele

teenindussaalides kuni 2026. aastani.

Kultuuriministeerimi raamatukogude kiirendi toel hangiti Lääne-Nigula Raamatukogude Nõva

ja Martna raamatukogudesse konverentsi- ja kinotehnika. Projektori ja ekraani abil tõsteti

erinevate õpitubade ja koolituste läbiviimise võimekust ja loodi võimalus kohalikele inimestele

filme näidata.

Vormsil vahetati välja 10 aasta vanune AIP ruumi arvuti. Uus arvuti on ühendatud

värviprinteriga.

15

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Lääne Maakonna Keskraamatukogus loendatakse ja analüüsitakse iseteeninduslike teenuste

kasutust.

E-kataloog:

Külastusi: 2024. aastal 796. (võrdluseks 2023. a 832)

Logimisi: 2024. aastal 7910. (2023. a 7209)

Otsinguid: 2024. aastal 29936. (2023. a 26977)

Pikendamisi: 2024. aastal 2420. (2023. a 1837)

E-kataloogi kasutuse analüüs näitab, et kuigi külastuste arv on vähenenud, on logimiste ja

otsingute arv kasvanud. Laenutustähtaja pikendamiste arvu kasv viitab tõenäoliselt

aktiivsemale iseteenindusele. E-kataloogi kasutuse analüüs näitab, et e-teenuse kasutamine

kasvab.

Raamatukapp:

2022. aastal kasutati raamatukappi raamatute kättesaamiseks 1450 korral, 2023. aastal 1318

korral ja 2024. aastal 1572 korral.

Raamatukapi kasutusnäitajad näitavad, et teenuse populaarsus on viimastel aastatel olnud

veidi kõikuv. Vaatamata 2023. aasta väikesele tagasilangusele on 2024. aastal kasutuskordade

arv uuesti tõusnud, millest võib järeldada, et lugejatele on jätkuvalt oluline

raamatukoguteenuste paindlikkus ja võimalus laenutada raamatuid endale sobival ajal.

Lääne-Nigula Raamatukogud ei ole seni iseteeninduslike teenuste kasutust loendanud ega

analüüsinud.

Vormsil kasutab iseteeninduse võimalust teavikute pikendamiseks ja broneerimiseks vaid 2

inimest (ei ela alaliselt saarel).

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Lääne Maakonna Keskraamatukogu kogude komplekteerimise põhimõtete juhendi aluseks on

kultuuriministri määrused rahvaraamatukogu töökorraldusest ja rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamisest ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu

põhimäärus.

Raamatukogusse uute teavikute valikul lähtutakse kogude universaalsusest, lugejate

nõudlusest ja kogude komplekteerimiseelarvest. Kogude kujundamisel tegeletakse lisaks

järelkomplekteerimisega ja annetuste arvele võtmisega.

Kogude komplekteerimisel eelistatakse Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevat

kirjandust, eesti laste- ja ilukirjandust ning Läänemaa koduloolist kirjandust.

Samuti komplekteeritakse teatmeteoseid ja teadmiskirjandust, õppekirjandust,

maailmaklassika ning võõrkeelset ilu- ja teadmiskirjandust ning kodu- ja välismaiseid

perioodilisi väljaandeid.

16

Lääne-Nigula Raamatukogudel eraldi komplekteerimise põhimõtteid ei ole.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenuste potentsiaalseteks tarbijateks on kõik

teeninduspiirkonnas elavad inimesed. Peamiselt on tegu eesti keelt kõnelevate inimestega, aga

on ka muukeelseid kodanikke ja sisserännanuid. Kuna Haapsalu on oluline suveturismi

sihtkoht, teenindatakse hooajati ka „suve-haapsalllasi“ ja turiste.

Lasteosakond keskendab oma teenused peamiselt noorematele – lasteaedade ja algklasside

lastele, põhikoolide õpilased külastavad nii laste- kui teenindusosakonda. Teenindusosakonnas

käib külastajaid kõigist ühiskonnakihtidest ja harukogud teenindavad peamiselt oma kohaliku

kogukonna liikmeid.

Kuna Lääne Maakonna Keskraamatukogu sihtrühmad moodustavad enam-vähem täieliku

läbilõike kõigist Haapsalu omavalitsuse elanikekihtidest on asutuse kogudes teavikuid igale

maitsele ja vajadusele. Laste- ja teenindusosakondade vahel on teavikud jagatud ealistel alustel.

Maakonnaraamatukoguna teenindatakse ka Lääne-Nigula ja Vormsi valla lugejaid, nii et

teeninduspiirkonda kuuluvad otseselt kõik Lääne maakonna raamatukogude lugejad ja kaudselt

nende pereliikmed, sõbrad ja tuttavad, kellele samuti meie teavikuid kasutada viiakse.

Kogude ringlus küünib 0,7 lähedale, st umbes kaks kolmandikku teostest on korra aastas

laenutatud. Kogude kasutust saaks tõenäoliselt parandada, viies veelgi aktiivsemalt ellu

dekomplekteerimist ning keskendudes rohkem kogus olevate vanemate teoste tutvustamisele.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Lääne Maakonna Keskraamatukokku saabus 2024. aastal 1666 eksemplari uusi raamatuid,

millest 67% moodustab ilu-ja lastekirjandus. Eelmise aastaga võrreldes oli juurde soetatud uute

teavikute arv raamatute hindade tõusu ja rahaliste vahendite piiratuse tõttu 572 eksemplari võrra

madalam. Komplekteerimisel peetakse silmas erinevaid lugejagruppe. Eelistatakse eesti

kirjanike teoseid ja võimaluse piires arvestatakse lugejate soovidega.

Aruandeaastal osteti 52 eksemplari ingliskeelseid raamatuid, mis on eelmise aastaga võrreldes

peaaegu 50% võrra rohkem. Ingliskeelse kirjanduse tellimisel lähtutakse noorema lugejaskonna

soovidest.

Teavikute soetamisel kasutatakse tihti kirjastuste sooduskampaaniaid, mille käigus võib

soetatavate teavikute hind kujuneda 50-70% madalamaks.

Teavikute asendamiseks ja juurdehankimiseks on oluline töölõik järelkomplekteerimine. Selles

on suur osa Lääne Maakonna Keskraamatukogule oluliseks koostööpartneriks oleva

Hoiuraamatukogu poolt pakutaval valikul. Võetakse vastu ka annetusi.

E- ja audioraamatuid aruandeaastal ei komplekteeritud.

Lääne-Nigula Raamatukogudes soetati aruandeaastal 3376 teavikut, millest ilu-ja lastekirjandus

moodustas 82%. Juurde tuli 2,13 teavikut elaniku kohta.

17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Raamatutele lisaks komplekteeritakse Lääne Maakonna Keskraamatukogu kogudesse

perioodikat: ajalehti ja ajakirju, peamiselt Eestist ja eestikeelseid, aga üksikuid aastakäike,

näiteks käsitööajakirjadest, ka välismaiseid. Eestikeelse perioodika valik jäi aruandeaastal

eelmise aastaga võrreldes peamiselt samaks.

Komplekteeritakse peamised päevalehed ning kvaliteet- ja kultuuriajakirjad. Enim loetavad on

üleriigilised päeva- ja nädalalehed: Postimees, Õhtuleht, Eesti Ekspress ja maakonnaleht Lääne

Elu. Ajakirjadest on populaarsemad: Maakodu, Imeline Ajalugu ja Tiiu.

Paberkandjal teavikutele lisaks on tellitud lugemisõigusi digiperioodikale, sh näiteks Juridica,

Postimees ja Delfi väljaanded.

Lääne-Nigula Raamatukogude ajakirjanduse komplekteerimisel lähtutakse vajaduspõhisusest:

analüüsitakse ja vaadatakse ajakirjanduse kasutust. Digiväljaannetest on AIP arvutites ligipääs

Delfi-meediasisule.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auvised jm elektroonilisi teavikuid aruandeaastal juurde ei komplekteeritud.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Esemeid aruandeaastal juurde ei komplekteeritud.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena lisandus Lääne Maakonna Keskraamatukogu teavikute kogusse 365 raamatut, mis

moodustab 18% kogude juurdekasvust. 36% annetuste koguhulgast ehk 130 eksemplari olid

võõrkeelsed. Lääne-Nigulas oli annetuste osakaal kogude juurdekasvust 8%.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Aruandeaastal inventuure ei tehtud. Aasta jooksul kanti maha peamiselt rikutud, vananenud

ning liigse eksemplaride arvuga ja laenutusteta teavikud.

Lääne-Nigulas ei säilitata ruumipuudusel ajakirjandust. Inventuurid on raamatukogudes plaanis

läbi viia aastatel 2025/2026.

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Lääne Maakonna Keskraamatukogu ega Lääne-Nigula Raamatukogud ei ole lugejaküsitlusi

läbi viinud.

Vormsil viidi lugejaküsitlus läbi 1. juuni kuni 25. juuli 2024. Lugejatele sobivad

lahtiolekuajad ja ollakse rahul pakutavate teenusega. Hea valik uudiskirjandust, lühikesed

järjekorrad. Miinuseid välja ei toodud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Lääne Maakonna Keskraamatukogu rahuloluindeks aruandeperioodil oli 9,82. Kasutajad

hindavad kõrgelt raamatukogu töötajate professionaalsust, sõbralikkust ja lahkust ning antavaid

18

häid lugemissoovitusi. Kohaliku raamatukogu olulisust tunnetatakse ka oodatud olemise ja

kogukonna kohta info saamise võimaluste kaudu. Raamatukogu peetakse tähtsaks kogukonna

kultuuri- ja infokeskus ning pidepunktina inimeste vahel.

Samuti meeldivad külastajatele võimalused kasutada laenutus- ja tagastuskappe, saadav

asjatundlik internetiabi ja raamatukogus valitsev õhkkond. Külastajad on väga rahul ka

raamatukogu korraldatavate ürituste, näituste ja väljapanekutega.

Murekohtadena nähakse menukite pikki järjekordi ja raamatukogu hoonete ning sisseseade

vananemist. Soovitaks näha ka laiemat raamatute valikut ja rohkem eksemplare.

Vormsil oli rahuloluindeks 9,8. Kommentaaridena toodi välja, et raamatukogu on

valgusküllane, vaikne koht kaugtööks, avar ja soe, hea kirjanduse valikuga. Meeldis ka mõnus

lastetuba. Lisaks märgiti ära, et raamatukogu on informatsiooni allikas ja tekib tunne, et oled

alati oodatud.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele ligipääsuks

on Lääne Maakonna Keskraamatukogus kasutusel kokku 11 avaliku internetipunkti (AIP)

arvutit. Arvutite kasutamisel olulisi probleeme ei esine ja aruandeaastal uusi AIP arvuteid

hangitud ei ole.

Arvutid leiavad peamiselt kasutust teenindus- ja lasteosakonnas, kuid nende kasutamine on

vähenemas: aruandeaastal registreeriti Lääne Maakonna Keskraamatukogus 3532 kasutust, mis

on 22% võrra vähem kui 2023. aastal. Ka laste AIPi kasutus on 13% võrra langenud ja ulatus

2024. aastal 1378 korrani. Harukogudes on AIP arvutite kasutamine oluliselt väiksema

intensiivsusega.

Muutuse põhjuseks on ilmselt muutus teenuste ja tehnoloogiate kättesaadavuses. Inimesed

kasutavad üha rohkem isiklikke seadmeid, samuti on internetiühendus enamasti kodudes

olemas.

Lääne-Nigula valla liitunud raamatukogudes on AIP arvutite seis erinev. Seetõttu jätkub AIP

arvutite uuendamine ka 2025. aastal. Korralik AIP arvuti on puudu veel kahes raamatukogus.

Arvutid leiavad kasutust, aga teavitustööd nende kasutamise võimaluste kohta tuleb teha

rohkem.

Vormsi avalik teave on kättesaadav Vormsi valla kodulehel ja raamatukogu Facebooki lehel.

Kiirete teadete saatmiseks lugejatele kasutatakse Urrami programmi võimalust. Vormsi valla

ajaleht ilmub kord kvartalis ja on kätte saadav nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal koduloo

riiulis. Vormsi raamatukogus on 1 AIP töökoht. Lisaks on oma arvutiga töötamiseks olemas

kiire wifi kasutamise võimalus.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Lääne Maakonna Keskraamatukogu teenused toimivad tõhusalt ja vastavad külastajate

ootustele. Kliendirahulolu ja kasutusstatistika näitajad kinnitavad, et olemasolevad teenused on

hästi korraldatud ja toimivad sujuvalt. Seetõttu ei ole olnud vajadust teha suuremaid muudatusi

või uuendusi teeninduskorralduses ega teenuste pakkumises.

19

Kasutajamugavuse suurendamiseks ühtlustati ja täiendati Lääne Maakonna Keskraamatukogu

teenindusosakonnas kogude suunavate viitade süsteemi ning suurendati kogude liikuvust

osakondade ja haruraamatukogude vahel. E-teenuste valdkonnas on kaalutud täiendavate

lahenduste, näiteks iseteenindusliku laenutuse juurutamist, aga aruandeaastal muudatusi ei

tehtud.

Lääne-Nigulas tehti muudatusi raamatukogu lahtiolekuaegades. Alates 2024. aasta märtsist on

kõik Lääne-Nigula valla raamatukogud avatud vähemalt 30 tundi nädalas.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

6332 6686 +354

Lääne maakonna raamatukogude lugejate arv kasvas aruandeaastal eelmise aastaga võrreldes

5,6% võrra. Kasvus peegelduva suurema huvi raamatukogu teenuste vastu põhjusteks võivad

olla sihipärane koostöö haridusasutustega, aktiivsem sotsiaalmeediaturundus ning temaatilised

näitused ja üritused, mis on toonud juurde uusi lugejaid.

Samuti võivad üldine majanduslangus ja raamatute hinnatõus mõjutada inimeste kirjanduse

tarbimise harjumusi. Lisaks on tõusnud raamatute hinnad, mis tõenäoliselt vähendab inimeste

võimekust raamatuid osta. Seetõttu võivad inimesed pöörduda rohkem raamatukogusse, et

saada ligipääs kirjandusele ilma täiendavate isiklike kuludeta.

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

109454 111516 +2062

Külastused kasvasid Lääne maakonna raamatukogudes 1,9%, mis viitab stabiilsele huvi

püsimisele raamatukogu tegevuste ja teenuste vastu. Tõenäoliselt mängib oma rolli külastuste

arvu tõusus regulaarne ürituste korraldamine, raamatukogude lugejasõbralik keskkond,

piisavalt hea asukoht ja mugav ligipääs. Samuti mõjutab külastatavust riigi ebastabiilne

majanduslik olukord, mille tõttu inimesed pöörduvad rohkem raamatukogusse, et varasemast

enam saada tasuta ligipääsu kirjandusele ja perioodikale.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

136769 137724 +955

Vaatamata sellele, et raamatukoguteenus konkureerib teiste, üha populaarsemate, digitaalsete

meelelahutusvormidega, nagu näiteks voogedastus, taskuhäälingud ja digiraamatute

laenutamine, kasvasid kojulaenutused Lääne maakonna raamatukogudest 2024. aastal siiski

0,7% võrra.

20

Kasvu põhjusteks võib olla mitmekülgne ja lugejate soovidele hästi vastav kogude täiendamine.

Kuigi raamatuid tellitakse piiratud koguses, pööratakse tähelepanu populaarsete ja aktuaalsete

teavikute hankimisele, mis suurendab laenutuste arvu. Majanduslikult keerulisemal ajal, kui

inimeste ostujõud on langenud ja raamatute hinnad tõusnud, eelistavad inimesed järjest enam

raamatuid laenutada, mitte osta. Raamatukogu pakub tasuta ligipääsu kirjandusele, mis muudab

selle atraktiivseks alternatiiviks.

5.3.6 MIRKO teenus

Lääne Maakonna Keskraamatukogu on ühinenud üle-eestilise laenutusplatvormiga MIRKO,

mis võimaldab lugejatel tellida raamatuid teistest raamatukogudest. 2024. aastal tehti MIRKO

kaudu 86 tellimust, mille käigus laenutati kokku 159 raamatut. Nii raamatute kui tellimuste arv

kasvasid 19% võrra.

Raamatute valik oli mitmekesine nii teemade kui ilmumisaja poolest. Lisaks varasematele

trendidele, nagu vanema ja ingliskeelse kirjanduse laenutamine, on sel aastal lisandunud ka

õppekirjanduse laenutusi. See näitab, et MIRKO teenus vastab erinevate lugejate vajadustele.

Lääne-Nigula Raamatukogud ega Vormsi raamatukogu MIRKOt ei kasuta.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Lääne maakonna raamatukogud kasutavad RVL-teenust nii maakonnasiseselt kui ka

naabervaldadest ja maakondadest. RVL kaudu laenutati teistele raamatukogudele ligi 2000

teavikut, lugejatele telliti kasutamiseks umbes 700. RVL raames laenutatakse eelkõige

erialakirjandust, sekka ka vanemat ilukirjandust.

Telliti peamiselt Tartu Linnaraamatukogust, Tartu Ülikooli raamatukogust ja Tallinna Ülikooli

raamatukogust. Urrami raamatukogudest eelistati Pärnu Keskraamatukogu ja Harju

Maakonnaraamatukogu. Telliti peamiselt õppematerjali, sealhulgas ka ingliskeelset. RVL

laenutuste arvu on teenuse lugejale tasuliseks muutumise tõttu vähenemas - tellitakse siis kui

raamatut on tõesti vaja. Samuti kasutatakse ilmselt rohkem MIRKO teenust.

2024. aastal kasutas Vormsi raamatukogu RVL teenust Lääne Maakonna Keskraamatukogust,

kust laenutati 45 raamatut. RVL kaudu tellitud raamatud on enamasti just laste- ja

noorsookirjandus. Vormsi raamatukogust raamatuid RVLiga välja ei laenutatud.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

1217 2597 +1380

Infopäringute enam kui kahekordne kasv on tõenäoliselt tingitud nii päringute reaalsest

suurenemisest kui ka muudatustest nende registreerimise täpsuses ja intensiivsuses.

Valik huvitavamaid päringuid 2024. aastast: Hedvig Bülli vanemad, ema-isa päritolu jms tema

suguvõsa kohta Haapsalust, täpsemalt automaksust ja romude mahakandmisest, mida

tähendab „Jõest mereni“, nõukogude okupatsiooniaegsed mere-erialasid õpetanud koolid

Eestis, kuidas ühinesid Mereakadeemiaks (Merekool, kalakool, karukool jne), sugulaste kohta

info ja fotode otsimine, meestekampsunid – ganseyd ja guernseyd (ajalugu, tehnika, mustrid),

21

infot pärimusliku luutöö (luust esemete) kohta, Narva enne sõda, maal luuletaja Heiti

Talvikust, huvitavamad (tähtsamad, suuremad) kaasaegse kunsti muuseumid Euroopas, eriti

kollektsioonid aastatest 1900-1970, Tori kõrtsi renoveerimine ja selle aed ning petroglüüfid.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalüritusi, -koolitusi ega –näitusi ei korraldatud.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused Lääne-Nigula Raamatukogudes

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (nimetada): Lääne Maakonna Keskraamatukogus kiletaskute müük

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

2009 2054 +45 36479 36587 +108 31040 31296 +256

Lääne maakonna raamatukogude kuni 16-aastaste lugejate arv kasvas aruandeaastal 2,2%

võrra. Samuti suurenes pisut (0,8% võrra) laenutuste hulk. Külastuste arv püsis suhteliselt

stabiilsena, suurenedes vaid 0,3%. Lugejate ja laenutuste arvude kasvus ning külastuste

stabiilsena püsimises mängisid tõenäoliselt olulist rolli tõhus koostöö kohalike koolidega.

Koostöö on aidanud äratada ja süvendada kohalike laste huvi raamatukogu külastamise vastu,

suurendades uute lugejate, laenutuste ja külastajate arvu.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Sihtrühma ootuste välja selgitamiseks lugejauuringuid ei tehtud, küll aga arvestati võimaluste

piires kohalike koolide soovidega, näiteks soovitusliku või kohustusliku kirjanduse hulka

kuuluvate raamatute komplekteerimisel.

Teavikute valikut püüti hoida värskena ja tellida uut laste- ja noortekirjandust lähtuvalt Eesti

Lastekirjanduse Keskuse soovitustest, noorte lugemishuvist ja koolide soovitusliku kirjanduse

nimekirjadest, samuti auhinnatud lasteraamatute nimekirjadest.

Noortekirjandust komplekteeriti viimasel aastal varasemaga võrreldes rohkem ingliskeelsena,

sest noored on huvitatud teoste originaalversioonide lugemisest ning mõnikord ei jõuta

huvitavaid teoseid piisavalt kiiresti eestindada. Mõnede raamatuseeriate viimased osad jäävad

kahjuks üldse eesti keelde tõlkimata.

22

Lääne-Nigula Raamatukogudes lähtutakse laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel Lääne

Maakonna Keskraamatukogu soovitustest ning Lugemisisu programmist. Samuti tehakse

koostööd koolide kirjandusõpetajatega. Eraldi analüüse tehtud ei ole.

Vormsil on oluliselt on paranenud noorsookirjanduse komplekteerimine, noored julgevad ise

oma eelistusi esitada. Tellitud raamatud võetakse hästi vastu ja loetakse meeleldi. Ajakirju

lapsed ei loe. Uued raamatud on paigutatud eraldi riiulile, et need oleksid kergesti leitavad ja

püüaksid pilku.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisel olid Lääne Maakonna Keskraamatukogus

peamisteks teemadeks kirjanduse tutvustamine, loovus ja meisterdamine, kultuuride ja keelte

mitmekesisus ning avalik esinemine ja eneseväljendus.

Viis olulisemat sündmust ja nende eesmärgid olid:

 Luuleprõmm 2024 eelvoor, mis arendas noorte loovust ja eneseväljendusoskust;

 4. klasside kirjanduslik olümpiaad, mis tugevdas õpilaste teadmisi kirjandusest ning

innustas lugema;

 Laste- ja noortekirjandusfestival LUUP: Imbi Paju, kes tutvustas noortele lugejatele

oma raamatut „Kadrioru aednik“ ja läbi selle Eesti endiseid riigipäid ning

aiapidamiskultuuri Eestis;

 Suvelugemise lõpupidu Improteatriga, mis tunnustas laste lugemisharjumust ja pakkus

loovat meelelahutust;

 Kirjanduslikud kohtumised ja Lugemisisu-programmi tunnid Uuemõisa harukogus, mis

edendasid lugemishuvi ning tutvustasid lastele eesti kirjandust kaasahaaraval ja

inspireerival viisil.

Lastele suunatud üritused olid mitmekesised ning toetasid nii lugemishuvi, loovuse,

keeleoskuse kui ka esinemisjulguse arengut. Mitmed üritused kaasasid peresid ja kogukonda

ning tugevdasid raamatukogu rolli noorte haridusliku ja kultuurilise arengukeskkonnana.

Asuküla harukogus tegutseb septembrist – juunini 1 kord kuus juba kümnendat hooaega

Muinasjutu- ja meisterdamistuba. Noortele lugejatele on suunatud Lääne Maakonna

Keskraamatukogu sotsiaalmeedias blogina ja instagramis levitatav raamatureporter, kus

tutvustatakse ja populariseeritakse värsket noortekirjandust.

Lääne-Nigula Raamatukogud võtsid osa Lugemisisu programmist ning ka Lääne-Nigula

Lasteaiad läbiviidud programmist „Meie loeme“. Laste huvi raamatute ja kirjanike vastu tõsteti

kirjanike külla kutsumisega.

Vormsil toimub algklassiõpilastele 1 kord kuus raamatute tund koos õpetajaga, lasteaialastele

jutuvestmishommikud 2 korda kuus. Lasteaialapsed külastavad regulaarselt koos õpetajaga

raamatukogu, et tutvuda uute raamatutega ja meisterdada.

Õpilastele pärast koolipäeva üritusi korraldada on Vormsil väga keeruline, sest enamus õpilasi

lähevad mandrile huviringidesse. Septembri esimesel nädalal on kõigil õpilastel võimalik

raamatukogus panna kaitsepaberid oma laenutatud õpikutele. Vormsi valla lastekaitsepäeva

tänuüritusel saab aasta jooksul enim lugenud laps kingituseks raamatu ja tänukirja. 14. oktoobril

23

toimus algklassiõpilaste ja lasteaialaste ühine kohtumine lasteraamatute autori Pille

Kannistoga. Põhikooli õpilastega käisid kohtumas Kristiina Ehin ja Silver Sepp

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Lääne maakonna raamatukogudes toimus aruandeaastal peaaegu 600 erinevat sündmust ja

üritust. Ürituste hulk küll enam kui kahekordistus eelmise aastaga võrreldes, aga põhjuseks ei

olnud ainult nende korraldamise hüppeline tõus, vaid ka aruandluses kajastamise muutunud

metoodika.

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

237 589 +352

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 266

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 64

Lugejamängud ja -võistlused 17

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 17

Kunsti- või käsitöönäitused 32

Kontserdid või muusikasündmused 2

Info- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 5

Üldharivad loengud ja töötoad 94

Muud (nimetada) Suvise koolivaheaja jutu-, mängu- ja meisterdamistunnid

+ kooslugemine ja jutuhommik

92

2024. aastal olid olulisemateks sündmusteks:

kirjanduslik laupäev, kus esinesid kirjanikud Urmas Vadi, Gert Kiiler ja Kadri Hinrikus,

pakkudes kirjandushuvilistele sisukaid arutelusid ja kohtumisi erinevate teoste loojatega.

Suvelugemise lõpupidu Improteatriga – sündmus tõi kokku suure hulga lapsi ja noori, tunnustas

nende lugemishuvi ja pakkus meelelahutuslikku teatrielamust.

Eesti kirjanduse päeva tähistamine Maarja Kangroga ja Luulepanga kasutamise avamine 30.

jaanuaril – üritus pakkus lastele ainulaadse võimaluse kohtuda kirjanik Maarja Kangroga, kes

tutvustas neile oma lasteraamatuid. Eesti kirjanduse päeva tähistamiseks 30. jaanuaril terveks

kalendrikuuks kasutamiseks avatud Luulepank andis võimaluse tutvuda Eesti luule

mitmekesise valikuga, alustades luuleklassikast ja lõpetades kaasaegsete teostega.

Laste- ja noortekirjandusfestival LUUP: Imbi Paju – festival tõi fookusesse lastekirjanduse ning

pakkus noortele harivat ja inspireerivat kogemust kohtumisel kirjanikuga.

Anu Korbi raamatu „Siberi eestlaste rahvapärased ravioskused“ esitlus – sündmus avardas

teadmisi väliseestlaste pärimusest ja kultuurist, tuues esile ajalooliselt olulise, kuid tihti varju

jääva teema.

Need sündmused toetasid raamatukogu väärtustamist haridus-, kirjandus- ja kultuurikeskusena,

pakkusid võimalusi otseseks kohtumiseks autoritega, toetasid noorte ja laste lugemisharjumusi

ning rikastasid teadmisi Eesti kirjandusest ja ajaloost.

24

Lääne-Nigula Raamatukogud on teel kogukonnakeskuseks saamisel. Hetkel jäädvustavad kõik

kohalikku pärandit, toetavad elukestvat õpet ja pakuvad vaba aja veetmise võimalusi. Kõikidele

vanuserühmadele viiakse läbi erinevad üritusi. Kõiki raamatukogusid hõlmav üritus oli 23.

aprillil toimunud „Raamatu ja roosi päev“ kus raamatukoguhoidjad kinkisid kõikidele

külastajatele roosi. Samuti hõlmas kõiki raamatukogusid Iiri nädal, mille raames julgustati

koole osa võtma Iiri muinasjutuvestmisest või lugemisest. Raamatukogudes pakuti iiri kohvi ja

erinevaid küpsetisi, tehti iiri-teemalisi teemaõhtuid ning näidati iiri filmi. Raamatukogudes olid

üleval ka iiri raamatute näitused.

Vormsi raamatukogus on eraldi riiul Vormsit puudutava infoga. Seal on leitavad Vormsi valla

ajalehed, kirjandus ja fotoalbumid. Piiratud eelarve juures oli võimalik kahel korral kirjanikuga

kohtuda. Täiskasvanutele toimus kohtumisõhtu Kristiina Ehina ja Silver Sepaga.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

274 292 +18

Lääne Maakonna Keskraamatukogus toimunud kasutajakoolitustel osales kokku 3829 inimest.

Koolitused keskendusid praktilistele oskustele ja teadmistele, mis aitavad kasutajatel

igapäevaelus paremini toime tulla.

Olulised teemad olid näiteks igapäevane digivahenditega toimetulek, sh nutiseadmete, arvutite

ja interneti kasutamise oskused; suguvõsauuringud - näiteks arhiivimaterjalide kasutamine

perekonnaloo uurimiseks; riigi e-teenused nagu ID-kaardi, mobiil-ID ja erinevate riiklike e-

teenuste kasutamine, aga ka iseseisvateks uurimistöödeks vajalike andmebaaside, nagu näiteks

Digar, ETERA, MUIS jne tutvustus ja praktiliste näpunäidete andmine. Erinevatele

sihtrühmadele tutvustati ka rahvakultuuri ja käsitööd ning kirjandust ja kultuurilugu.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna koolitused pakkusid põnevat sissevaadet

kirjandus- ja kultuurimaailma. Teemakambrid näitasid Eesti ajalugu ja väärtusi – näiteks

talvekamber, vana aja kamber ning vabaduse kamber, mis kajastas Balti ketti ja

taasiseseisvumist. Koolitustel tutvustati ka põhjamaade ning laste- ja noortekirjandust nii

õpilastele kui õpetajatele. Emakeelepäeva puhul keskenduti eesti kirjanduse väärtustamisele ja

avastamisele.

Koolitustel osalenud hindasid praktilist lähenemist ja võimalust saada individuaalset

juhendamist. Erilist väärtust nähti digioskuste parandamisel ja e-teenuste kasutamise

lihtsustamises. Positiivne tagasiside rõhutas koolitajate abivalmidust ning koolituste praktilist

kasu igapäevaelus.

5.5.2 Koostööpartnerid

2024. aasta koostöö oli edukas ja vastastikku kasulik ning võimaldas Lääne Maakonna

Keskraamatukogul pakkuda mitmekesiseid sündmusi ja haridusprogramme. Eriti tihedat

koostööd tegime kohalike haridusasutuste, sh nii lasteaedade kui koolidega, SA Läänemaa ja

Europe Direct Läänemaaga, kellega koostöös said teoks mitmed hariduslikud ja kogukonda

kaasavad üritused.

25

Näituste ja väljapanekute koostamisel kaasasime erinevaid asutusi, nagu näiteks Eesti

Tervisemuuseum ja Eesti Maa-arhitektuuri Keskus ning eraisikuid, klubilisi ühinguid ja seltse,

nagu Haapsalu illustratsioonirühmitus ja Haapsalu Fotoklubi.

Jätkus tihe koostöö Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kultuurkapitaliga, kellest viimase

toetus võimaldas korraldada eriilmelisi kultuurisündmusi ja kohtumisi.

Raamatukoguhoidjate pädevuste tõstmisel tegime muuhulgas tõhusat koostööd Haapsalu

Kutsehariduskeskuse, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži, Rahvusraamatukogu ja Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühinguga.

Loomulikult oli aruandeaastal jätkuvalt oluline ka suhtlemine ja koostöö kohaliku

kogukonnaga, sh ka Haapsallu saabunud Ukraina kogukonnaga, keda kaasame raamatukogu

tegemistesse nii kesk- kui harukogudes.

Koostööpartnerid aitasid laiendada raamatukogu tegevusvõimalusi ja jõuda erinevate

sihtrühmadeni. See tõestas taas, et tugev võrgustik ja ühised eesmärgid aitavad pakkuda

kogukonnale harivaid ja elamusterohkeid sündmusi.

Lääne-Nigula Raamatukogud tegid eriti tihedat, positiivset ja edaspidiseks jõudu andvat

koostööd Lääne-Nigula valla lasteaedade, koolide ja noortekeskustega. Koos Ridala

kirikuõpetajaga anti lastele kultuuriloolised ülevaated.

26

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht Lääne-Nigula Raamatukogudel

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, TikTok)

☐ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☐ Muud (nimetada)

Turundus aitas kaasa info levitamisele raamatukoguteenuste kohta ja nende tutvustamisele

kohalikus kogukonnas. Pakutavate teenuste tõhusam reklaam ja turundamine suurendas nende

kasutamist, tõi kaasa raamatukogude külastatavuse ja laenutuste kasvu või vähemalt stabiilsena

püsimise.

Tasulist info edastamise võimalust kasutas Lääne Maakonna Keskraamatukogu kohalikus

ajalehes Lääne Elu, kus kajastati raamatukogu lahtiolekuaegades toimunud muudatusi ning

teavitati tulevatest üritustest. Kuna tegemist on kohalikus kogukonnas tunnustatud ja

usaldusväärse ajalehega, jõudis info seeläbi edukalt kogukonnaliikmeteni ning tõenäoliselt

suurendas nii teadlikkust raamatukoguteenustest kui tõhustas nende kasutamist.

Paaril korral kasutati ka välireklaami – riputati üles plakateid ürituste kohta ja osaleti

üleriiklikus MIRKO reklaamimises, näidates reklaami Haapsalusse Tallinnast sissesõidu

lähedal asuval ekraanil. Välireklaami otsest mõju on keeruline hinnata, kuid mõnelt külastajalt

saadud tagasiside põhjal võib arvata, et reklaam aitas ürituste kohta info jagamisele kaasa.

Lääne-Nigula Raamatukogud tasulist reklaami ei kasutanud. Raamatukoguteenuste

turundamisel tehakse koostööd valla turundusspetsialistiga ning Lääne Elu ajakirjanikega.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Aruandeaastal Lääne maakonna raamatukogud trükimeedias väljaandeid ei publitseerinud, küll

aga avaldati veebis Haapsalu raamatukogu kroonika. Veebikroonika tutvustab

raamatukogunduse ajalugu Haapsalus.

Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna bibliograaf avaldas kohalikus ajalehes

Lääne Elu lasteteenindusega seotud artikleid, nagu näiteks „Lastagu lastel lugeda!“ või „Mida

panna pühadelauale? Lugemislauale, kui täpne olla.“ Lääne-Nigula vallas kirjutati infokilde

raamatukoguteenustest vallalehte.

27

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Lääne Maakonna Keskraamatukogu järgmise aasta peamiste eesmärkide hulka kuulub

lugejateeninduse ja kogude kasutajate vajadustele veelgi paremini vastavaks kohandamine.

Arvestame lugejate soove ja vajadusi teavikute kättesaamiseks, uuendame regulaarselt kogusid,

sh eemaldame aegunud ja rikutud välimusega teavikuid.

Samuti seame sihiks raamatukoguteenustele ligipääsetavuse suurendamise raamatukogu

asukoha ja kogude tõhusama sildistamise ja viidastamise abil. Kavandame ka parandada

raamatukogu ruumide kasutajakesksust ja atraktiivsust, võttes kasutusele ergonoomilisemaid

ruumilahendusi ja paigutades teavikuid riiulitele ja teenindussaalidesse kasutajatele

mugavamalt ja kättesaadavamalt.

Kavas on arvuti- ja nutinõuannete individuaalsete koolituste pakkumine ja kohalike koolidega

koostöö edasine tõhustamine, et näiteks põhikoolide 8. klasside õpilastele ja loovtööde

juhendajatele loovtööde kirjutamisel kasutatavaid kogusid ja andmebaase tutvustada.

Plaanime aktiivselt osaleda Eesti Raamatu Aasta tähistamisel, korraldades erinevaid üritusi,

sh näiteks Ernst Enno 150 sünniaastapäeva konverents ja muinasjutukonverents ning

temaatilised näitused ja väljapanekud.

Lääne-Nigula Raamatukogude eesmärk on jätkata raamatukogude esile tõstmisega, ürituste

korraldamisega ning oma valla luuleraamatu väljaandmisega, mis on oluline ka Eesti raamatu

aasta raames.

Vormsi raamatukogu järgmise aasta peamisteks sihtideks on jätkata heal tasemel lugejate

teenindust, korraldada üritusi ja näitusi Eesti Raamat 500 raames, jätkata jutuhommikuid

lastele ja kutsuda külla vähemalt kaks kirjanikku.