Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

LÄÄNE-VIRU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Rakvere 2025

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 4

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................... 9

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 11

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 15

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 23

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 24

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

- Panustati nii ruumide kui teenuse arendusse. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pakub nüüd

esimesena maakonnas lugejatele iseteeninduse võimalust.

- Maakonna raamatukogude koostööna korraldati raamatukogupäevade raames üleriigiline

ERÜ maaraamatukoguhoidja päev Tapa Kultuurikojas ja Haljala VRK korraldas võistluse

„Infootsing internetist 2025“.

- Maaraamatukogude jaoks on aasta tähtsündmusteks ka huvitavad külalised, õnnestunud

üritused ja nende korraldamise eest pälvitud tunnustused. Kõik see motiveerib

raamatukoguhoidjaid ning tugevdab raamatukogude tähtsust ja vajalikkust kogukonna

silmis.

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

- Korraldati temaatilisi näitusi ja väljapanekuid, reisimuljete õhtuid, lastele loeti eri maade

muinasjutte, kooliõpilastele räägiti teiste rahvaste tavadest ning jõulukommetest.

- Rannakeele kultuuri uurimine, lühifilmi valmimine ja ühisvaatamine Võsul, ERÜ

koostööprojektide „Raamatukogud – muuseumid – noored“ raames.

- Eri maade kunstnike näitused Tapal: Paco Roca (Hispaania), Joanna Concejo (Poola), Läti

kunstnike tööde näitus „Armastusega Lätimaalt“ jt.

- Keelekohvikud Lääne-Virumaa KRK-s ja Aseri raamatukogus, kus iganädalaselt kohtusid

erineva kultuuritaustaga inimesed.

Kõik toimunud tegevused avardasid silmaringi ja rikastasid teadmisi nii teiste kui kohaliku

kultuuri olemusest ja erinevustest.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

- Lääne-Virumaa KRK olulisem tegevus oli RFID lahenduse kasutuselevõtmine ning

iseteenindusvõimaluste loomine.

- Haljala vallas hakkas teenust osutama raamatukogubuss.

- Kundas ja Kadrinas avati rühma- ja individuaaltööruumid.

- Raamatukogud laeindasid oma teenuseid asutades raamatu- ja vestlusklubisid, alustades

ettelugemistega hooldekodudes ja lasteaedades ning uute kohtumiste sarjadega. Hangiti

inventari, mis võimaldab mitmekesistada näituseid ja teha väliüritusi.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Valdavalt seisnesid raamatukogude eesmärgid huvitavate kohtumiste ja kasutajate ootustele

vastava teeninduse pakkumises, koostöö arendamises, dokumentatsiooni uuendamises,

ruumide renoveerimises ja uute teenuste pakkumises ning need eesmärgid ka täideti.

Sobivate võimaluste puudumise tõttu jäid Haljalas paigaldamata raamatukapid harukogude

juurde ja edasi lükkus arengukava koostamine.

2025. aastasse lükkus raamatukogude struktuurimuudatuste tegemine Rakvere vallas.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Üldine rahulolu indeks maakonnas oli 9,73, vastajaid oli 1505.

Kiideti sõbralikku ja asjatundlikku teenindust, hubaseid ruume, tehnilisi arendusi ning

positiivseid muutusi keskkonna ja tingimuste osas, samas tehti ka ettepanekuid muudatusteks,

ligipääsetavuse parandamiseks. Anti soovitusi komplekteerimiseks, üritusteks, sooviti rohkem

eraldatud töötegemise nurki ja rühmaruume, kaasaegsemat arvutiparki. Positiivset tagasisidet

said kontaktivaba teeninduse ja RVL-i võimalus. Muret tegid ka raamatukogude nigel rahaline

seis uudiskirjanduse ostmiseks ja raamatukogutöötajate madalad palgad.

4

2 Juhtimine ja personal Lääne-

Virumaa

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2023 58 770 15 6 23 0 29 6

2024 58 408 14 6 18 1 26 7

Lisaks maakonna keskraamatukogule oli aasta lõpuks maakonnas 5 valla keskraamatukogu, 6

iseseisvat külaraamatukogu ja kaks harukogudega külaraamatukogu. Harukogude vähenemine

tulenes osade muutmisest teeninduspunktideks, selliseid oli aasta lõpuks neli. Kolm

välisteeninduspunkti asusid teistes asutustes, kus raamatukoguhoidjad käivad regulaarselt

laenutusteenust pakkumas, kuid statsionaarset fondi seal ei ole.

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Rakke raamatukogu liideti harukoguna Väike-Maarja Valla Raamatukoguga. Väike-Maarja

VRK Triigi ja Kiltsi harukogud nimetati ümber teeninduspunktideks.

Haljala VRK Varangu ja Vergi harukogud nimetati teeninduspunktideks, Aaspere ja Vihula

harukogud likvideeriti.

Valla keskraamatukogu ei ole moodustatud Rakvere ja Vinni vallas, sellega on plaanis tegeleda

2025. aastal.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Nõukogud olid moodustatud kaheksal raamatukogul. Uhtna rk nõukogu aitas kaasa ürituste

korraldamisel, Roela rk töötaja kohtus nõukogu liikmetega igapäevaselt ja sai jooksvalt arutada

raamatukoguga seotud teemasid. Viru-Nigula VRK nõukogu liikmed tegid ettepanekuid

edasiseks tööks, nõukogu kaasatakse ka raamatukogu arengukava 2025-2029 koostamisse.

Sõmeru rk nõukogul on nõuandev ja suunav roll. Lääne-Virumaa KRK nõukogu roll on

nõuandev ja toetav, kuid 2024. aasta tegevus oli pigem passiivne. Ka Haljala VRK, Kadrina

VRK, Tapa VRK nõukogu tegevus on olnud passiivne ja 2024. aastal mingit mõju ei avaldanud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

- Haljala vallaraamatukogu arengukava 2020-2025

https://www.haljalaraamatukogu.ee/images/haljala-vallaraamatukogu-arengukava-

2020_2025.pdf

- Kadrina valla raamatukogu arengukava 2024 – 2027

https://www.raamatukogu.kadrina.ee/wp-content/uploads/2023/09/Kadrina-valla-

raamatukogu-arengukava-2024-2027.pdf

- Tapa Vallaraamatukogu arengukava 2021-2025 https://tapark.ee/dokumendid/lisa-1-tapa-

vallaraamatukogu-arengukava-2021-2025/?_

- Viru-Nigula valla raamatukogu arengukava 2021-2024

https://virunigularaamatukogu.ee/wp-content/uploads/2021/06/Viru-Nigula-valla-

raamatukogu-arengukava-2021-2024.pdf

Raamatukogu arengukava 2025-2029 töötatakse välja peale Viru-Nigula valla

haridusvaldkonna arengukava kinnitamist 2025. aastal. Raamatukogu arenguvajadused on

5

kajastatud Viru-Nigula valla haridusvaldkonna arengukavas. Raamatukogu direktor oli

kaasatud valdkonna arengukava (2025-2029) koostamise protsessi.

- Sõmeru ja Uhtna raamatukogude areng on kajastatud Rakvere valla arengukavas 2019-2035

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4051/0202/4073/Lisa_1_Valla%20_arengukava.pdf#

Raamatukogutöötajad osalesid arengukava koostamisel.

- Laekvere, Roela, Tudu, Ulvi, Vinni-Pajusti ja Viru-Jaagupi raamatukogud on mainitud Vinni

valla arengukavas 2019-2030

https://www.vinnivald.ee/documents/1431677/21879286/Vinni+valla+arengukava_3.01.19

.pdf/

- Väike-Maarja valla raamatukogude arengusuunad on kirjas Väike-Maarja valla arengukavas

2025-2028 https://v-maarja.ee/arengukava-ja-eelarvestrateegia.

- Raamatukoguhoidjad olid kaasatud.

- Lääne-Virumaa Keskraamatukogu arengukava 2025 – 2030

https://www.lvkrk.ee/images/failid/LVKRKarengukava2025-2030.pdf

2.2 Eelarve

Põhieelarve 31.12.2023 31.12.2024 Muutus %

Eelarve kokku 2 197 212 € 2 192 263 € -0,3 %

Tööjõukulu* 1 531 146 € 1 612 041 € 5,3 %

Komplekteerimiskulu 329 432 € 331 346 € 0,6 %

sh KOV-lt 210 400 € 213 081 € 1,3 %

sh riigilt 119 032 € 118 265 € -0,7 %

sh KuM-ilt 119 032 € 118 265 € -0,7 %

Investeeringukulu** 63 090 € 178 027 € 182,2 %

sh KOV-ilt 106 777 €

sh riigilt 71 250 €

sh KuM-ilt 71 250 €

Infotehnoloogiakulu 49 727 € 41 301 € -16,9 %

*Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest personalile koos

sinna juurde kuuluvate maksudega.

**Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid reguleerivatest dokumentidest.

Muudatused tulenesid projektitoetustest.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üld-

maksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Viru-Nigula VRK

multifunktsionaalne

ruum

Kultuuri-

ministeerium

2024 1115 € 2230 € Lõpetatud

Raamatukogubuss

Haljala valda

Kultuuri-

ministeerium

2024 –

2029

21 250 € 42 500 € Käimasolev

Õueraamatukogu

Tapa, Tamsalu ja

Jäneda

raamatukogudele

Kultuuri-

ministeerium

Lõpp

30.10.24

3195 € 6435 € Lõpetatud

6

RFID lahenduse

kasutuselevõtmine

ning iseteenindus-

võimaluste loomine

LVKRK-s

Kultuuri-

ministeerium

01.04 –

30.12.24

50 000 € 101 987 € Lõpetatud

Täiendkoolitus

Lääne- ja Ida-

Virumaa

raamatukogu-

hoidjatele

Kultuuri-

ministeerium

01.02 –

30.06.24

1695 € 2915 € Lõpetatud

Keskkonna-alased

teematunnid Epp

Petronega Laekveres

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

09.02. –

30.04.24

150 € 300 € Lõpetatud

Jutuõhtu

korraldamine

Veneveres

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

19.08. –

30.11.24

160 € 200 € Lõpetatud

Hedvig Hansoni

salongiõhtu Haljalas

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

1.11 –

30.11.24

300 € 700 € Lõpetatud

Kohtumine kirjaniku

ja illustraatori Kertu

Sillastega Tamsalus

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

Lõpp

30.04.24

135 € 150 € Lõpetatud

Kohtumine

lastekirjaniku ja

tõlkija Indrek

Koffiga Jäneda ja

Lehtses

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

Lõpp

30.04.24

288 € 320 € Lõpetatud

Kohtumine Mika

Keräneniga

Tamsalus

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

Lõpp

15.11.24

270 € 300 € Lõpetatud

Kuidas saada

kirjanikuks?

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

Lõpp

30.11.24

500 € 575 € Lõpetatud

Kadri-Ann Sumera

klaverikontsert

LVKRK-s

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

01.04 –

30.04.24

350 € 545 € Lõpetatud

Muusika- ja

luuleõhtu LVKRK-s

KULKA

L-Viru

ekspertgrupp

01.05 –

31.05.24

350 € 665 € Lõpetatud

KOKKU 79 758 € 159 822 €

Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude arendusprojektid:

• Viru-Nigula VRK Kunda majas valmis multifunktsionaalne ruum, mis pakub hubast ja

turvalist keskkonda lugemiskoerte programmi tarbeks, raamatukogutundideks

väikerühmadele ja individuaalselt töötamiseks ning õppimiseks.

• Haljala VRK raamatukogubuss andis võimaluse laiendada raamatukoguteenust

nendesse piirkondadesse, kus raamatukogu puudub või on raamatukokku pääsemine

kehva ühistranspordiühenduse tõttu võimatu.

• Tapa Vallaraamatukogu õueraamatukogu projekti eesmärk oli tegevus majast välja viia,

ostetud tarvikud ja mööbel on mitme funktsiooniga ning leiavad kasutamist laiemalt.

7

• RFID lahenduse kasutuselevõtmine ning iseteenindusvõimaluste loomine Lääne-

Virumaa KRK-s tõi kaasa olulised arendused lugejateeninduses, muutes raamatukogu

kasutamise mugavamaks ja privaatsemaks.

• Täienduskoolituse toetus võimaldas osaleda koolitusel ka neil, kellel eelarves selleks

raha liiga vähe või üldse puudus.

Kultuurkapitali toetused on väga olulised, sest tänu neile saadi pakkuda üritusi ja kohtumisi nii

lastele kui täiskasvanutele, mida raamatukogu eelarve muidu poleks võimaldanud. Lastele

korraldati keskkonna-alaseid teematunde ning kohtumisi kirjanikega, mis aitavad kaasa

lugemishuvi kujunemisele. Tasuta kontserdid rikastasid maapiirkonna elanike kultuurielu ja

võimaldasid teha koostööd teiste valla asutustega.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

77 75

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

- Väike-Maarja VRK ja Rakke raamatukogu direktorid koondati, Rakke rk ühendati Väike-

Maarja vallaraamatukoguga ja tööle võeti uus direktor. Aasta lõpus koondati AIP-i töötaja ja

hakati otsima uut inimest raamatukoguhoidja kohale. Simuna harukogu töötaja läks

pensionile ja asemele valiti uus inimene. Rakke harukogus toimus töötajate vahetus.

- Kadrina raamatukogu sai uue juhi, kelleks valiti Hulja filiaali raamatukoguhoidja. Hulja

filiaali leiti uus töötaja.

- Viru-Nigula VRK Kunda majas alustas tööd uus raamatukoguhoidja pensionile jäänud

töötaja asemel.

- Lääne-Virumaa KRK-s korraldati seoses lasteteeninduse spetsialisti töölt lahkumisega

ümber lasteteenindus ning kogu lugejateenindus koondati teenindusosakonna koosseisu.

Aasta jooksul uuendati ja muudeti raamatukoguhoidjate ametijuhendeid.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Raamatukoguhoidja kutse tase 6 omistati ühele Lääne-Virumaa KRK töötajale.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Koolituste arv*

Juhtimine, sh projektijuhtimine 11

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud

3

Meeskonnatöö ja koostööoskused 6

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 0

Kogude kujundamine ja haldamine 6

Teenuste pakkumine ja arendus 15

Klienditeenindus 12

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

2

Digi- ja meediapädevused 16

8

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 13

Kultuur ja kirjandus 53

Roheoskused ja keskkonnateadlikkus 5

Töökaitse ja tervishoid 10

Dokumendihaldus 5

Muu 3

*Arvud tabelis on kõikide raamatukogude poolt esitatud arvude matemaatilised summad, mille hulgast

unikaalseid koolitusi ei ole võimalik eristada ja seega ei näita tegelikku koolituste arvu. Samuti on läbitud koolituse

teema määramine iga osaleja jaoks subjektiivne otsus, mistõttu võib üks koolitus kajastuda mitme teema all.

Lisaks maakonnaraamatukogu pakutud koolitustele osaleti veel ELK-i ja Rahvusarhiivi

veebikoolitustel, ERÜ suveseminaril ja teabepäevadel, TÜ suveakadeemias.

Maakonnaraamatukogu korraldas seitse koolitus- ja infopäeva ning ühe veebiseminari, kokku

36 tundi.

2024. aastal Lääne-Virumaa KRK korraldatud raamatukoguhoidjate täienduskoolitused ja

infopäevad:

- Biblioteraapia olemusest ja kujunemisloost (Berit Kaschan)

- Keerulised kõnelused kliendiga (Ingrid Polis)

- Infopäev Rakvere Riigigümnaasiumis: RRG õppekorraldus ja õpikeskuse tegevus (Kärt

Vilumets); Kultuuririkkus ja kultuuri erinevused (Raivo Riim); Õppeprogrammist "Viru

Vägi" (Marika Kundla); Inimliigi ökoloogilise niši piirid (Mihkel Kangur)

- Tänapäeva kirjastuse tegevus ja uudiskirjandus (Tauno Vahter)

- Virumaa raamatukogude areng, valikud ja tulevikueesmärgid (Jorma Sarv) (Koolitusel

osalesid ka Ida-Virumaa raamatukogutöötajad)

- Infopäev Vinni vallas: Viru-Jaagupi kodu- ja kultuurilugu ning raamatukogu ajalugu (Ülle

Rajamart), Kirjastuse Eesti Raamat tegevus ja uudiskirjandus (Liis Lehemets, Piret Lemetti),

Kogukonna- ja lastetöö Roela raamatukogus (Sirje Raudmäe)

- TI koolitus "Kratimanamine algajale" (Marleen Soosaar, Laura Nemvalts)

- Veebiseminar: Raamatukogude kiirendi projekti teostamisest Lääne-Virumaa KRK-s,

muudatused aruandluses, ülevaade olukorrast maakonna raamatukogudes 2024. aasta lõpus.

Täienduskoolituste pakkumisel ja osalemisel arvestati tööülesannetest tulenevate vajaduste ja

soovidega, kutsestandardi kompetentsidega ja valdkonna arengusuundadega, aga ka

töökorraldusest ja eelarvest tulenevate võimalustega. Raamatukoguhoidjad soovisid küsitluse

andmetel kõige enam kirjanduse- ja psühholoogia-alaseid koolitusi ning kogemusreise.

Raamatukogudel on keskmiselt eelarves täienduskoolituseks 100-200€ aastas töötaja kohta,

kolmandikul jäi see alla saja euro.

Koolitused aitasid raamatukogutöötajatel teha valikuid kogude kujundamisel ja lugejatele

soovitamisel, igapäevaselt arvuti ja e-teenuste kasutajate nõustamisel ning nutitundide

läbiviimisel, olid abiks ürituste korraldamisel ja info kontrollimisel ning laiendasid

raamatukoguhoidjate silmaringi, andes teadmisi päringutele vastamiseks ja oskusi

kvaliteetsemaks lugejateeninduseks. Lugemisisu koolituste materjale kasutati lugemisisu

tundide läbiviimisel. Roheoskused aitasid oma tegevusi keskkonna seisukohalt paremini läbi

mõelda ja rakendada taaskasutust. Kokkuvõttes täidavad kõik koolitused raamatukogu poolt

lugejate vajaduste rahuldamiseks pakutavate teenuste ehk parema lugejateeninduse eesmärki.

9

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

• Lasteaiaga samas hoones asuvas Väike-Maarja raamatukogus algasid renoveerimistööd,

raamatukogu oli asenduspinnal. Tagasikolimine jäi 2025. aasta algusesse. Kiltsi

teeninduspunkti ruumid ei vasta tänapäeva nõuetele.

• Viru-Nigula VRK Kunda majas värskendati eeskoda. Aseri harukogus on vajalik

remontida trepikoda, milles esineb niiskuskahjustusi ja hallitust.

• Tapa raamatukogu vajab kütte- ja jahutussüsteemi kaasajastamist, hoone fassaadi

parandamist, sanitaartehnika uuendamist. Jäneda harukogu vajab uusi aknaid, Vajangu

harukogu maja uut katust.

• Lääne-Virumaa KRK-s muudeti seoses RFID lahendusega 1. korruse laenutusleti

asukohta. 2025. aastal on plaanis välja vahetada raamatukogu välisuks, millest

sisenemine on praegu eeskätt lapsevankri ja ratastooliga ebamugav.

• Vinni-Pajusti raamatukogu esitas kiirendisse taotluse raamatukogule lifti hankimise ja

paigaldamise rahastamiseks.

• 2025. aastal on plaanis Haljala VRK Võsu harukogu kolimine II korrusele suurematesse

ruumidesse.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

7

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

6

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 21

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

12

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

12

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 5

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

13

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 16

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval* 9

*Osad raamatukogud on avatud nädalavahetusel ainult sügis-talvisel perioodil ja mõned ainult suveperioodil.

10

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade arv Kasutajate arv

Väljaannete laenutus 1147 110

Kasutajakoolitus 0 0

Digipädevuste alane nõustamine 14 8

Postipunkti teenused 24 5

Eakatele inimestele on teenus vajalik ja oluline, eriti maapiirkonnas, kus raamatukogusse tulek

sõltub ühistranspordist või isikliku auto olemasolust. Teenus aitab parendada paljude

vanemaealiste elukvaliteeti, pakkudes võimalust olla eluga kursis ja annab kaasatuse tunde.

Kuna valdavalt on tegemist vanemaealistega, siis kasutajakoolitusi nad ei vaja, küll aga osutati

diginõustamist. Lisaks raamatutele pakub raamatukoguhoidja külastus lugejale ka võimalust

suhtlemiseks, sest tihtipeale on tegu üksikute inimestega.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Hooldekodu elanikele pakuti raamatute laenutamise võimalust ja ettelugemist, mis on

vahelduseks igapäevarutiinile. Kõige selle juurde käib suhtlemine, mida vajatakse kõige

rohkem. Erivajadustega inimestega meisterdati, räägiti ning arutleti erinevatel teemadel (aasta

loom 2024, emakeelepäev, toitumine jne) ja külastati raamatukogu näituseid, tehnoloogiatuba.

Lasteasutustele pakuti võimalust koos lasteaiarühmaga raamatukogust laenutada, viidi

raamatuid lasteaedadesse kohale, tutvustati neid, tehti ettelugemis- ja teematunde. Õpetajad

käisid õpilastega raamatukogus ainealaseid koolitunde pidamas, aimekirjandusest ja

andmebaasidest infot otsimas.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 30

Raamatukogusüsteem RIKS 6

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 11

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

27

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 1

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 11

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 15

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Hoolekandeasutused 66 285

Koolid/lasteaiad 176 2811

Huvikoolid 11 205

Muud asutused 16 405

Kokku 269 3706

11

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 8

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

7

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot 0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot 0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 30

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 30

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

30

Raamatukogus saab värviliselt printida 19

Raamatukogus saab lamineerida 3

Raamatukogus on filmiskänner 1

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Lääne-Virumaa KRK-s võeti 2024. aastal kasutusele RFID lahendus, mille käigus kiibistati

suurem osa kogudest. Iga korruse laenutusletti paigaldati üks RFID lugejateenindaja töökoht,

fuajeesse paigutati uus turvalahendus, iseteenindusautomaat ja tark tagastuskast ning hoone

parklapoolsesse välisseina paigaldati välise tagastusavaga tark tagastuskast (asendamaks

seniseid tagastuskaste).

Kadrina VRK filiaalides paigaldati teavikutele vöötkoodid ja raamatukogudesse osteti

vöötkoodilugerid.

Maakonda osteti veel kolm töötaja sülearvutit ja suur ekraan, mis annavad lisavõimalusi ürituste

läbiviimisel. Kahes raamatukogus lahendati probleemid interneti ja Wifi levikuga. Ka ühe

värviprinteri lisandumine maaraamatukogu teenuste nimekirja on selle piirkonna jaoks oluline.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Lääne-Virumaal oli 2024. lõpus raamatukapp 11-l ja tagastuskast 27-l raamatukogul.

Raamatukogud, kus on raamatukapp ja tagastuskast, loendasid üldjuhul nende kasutamist.

Sellest järeldati, et inimesed oskavad hinnata iseteeninduse mugavust, kiirust ja sõltumatust

lahtiolekuaegadest ning võimalused leiavad üha enam kasutust.

Lääne-Virumaa KRK raamatukappi tehti 2024.aastal keskmiselt 18 tellimust ja kasti tagastas

teavikuid keskmiselt 34 inimest päevas. Kõige rohkem oli neid väljaspool raamatukogu

lahtiolekuaegu nädalavahetuseti ja pühade ajal. 2024. aasta lõpus paigaldati raamatukapile

lisamoodul, sest tihti oli tellimusi rohkem kui raamatukapil vabu kappe.

Haljalas, kus on isevalmistatud raamatukapp, jõuti selle kasutamist analüüsides järeldusele, et

elektroonilist kappi ei ole mõtet osta.

Otsingute arv elektroonilises kataloogis oli 217 409 (+17 212). Lugejaportaalis iseteeninduse

kasutamist jälgisid mõned üksikud raamatukogud. Lääne-Virumaa KRK lugejaportaali

kasutamine on kasvanud nii sisselogimiste, otsingute kui pikenduste osas, ent lugejaks

registreeris end veidi vähem kasutajaid kui eelmisel aastal.

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Komplekteerimispõhimõtted on kinnitatud ja avalikustatud Lääne-Virumaa Keskraamatukogul,

Viru-Nigula, Kadrina ja Laekvere, Vinni-Pajusti, Ulvi raamatukogul. Uuendati Uhtna rk

12

komplekteerimispõhimõtteid. Tapa VRK põhimõtted lähevad seoses ajakirjandusväljaannete

kallinemise ja võimaluste vähenemisega uuendamisele 2025. aastal.

Maakonna rahvaraamatukogude komplekteerimisel lähtutakse kultuuriministri 12. juuli 2024.

a määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ ja kultuuriministri 9. jaanuari

2015. a määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseerivate kulude jaotamise

kord“.

Kirjanduse komplekteerimine toimub valikuliselt ning prioriteediks on eesti autorite

ilukirjandus ning tõlkekirjanduse paremik, auhinnatud teosed, samuti laste- ja noortekirjandus.

Teadmiskirjandusest on eelistatud tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuvad

teavikud. Lähtutakse piirkonna elanike vajadustest ja soovidest, haridusasutuste ja teiste

huvigruppide olemasolust, kultuuriministeeriumi ja lastekirjanduse keskuse soovitustest, aga

ka rahalistest võimalustest. Pidevalt toimub järelkomplekteerimine. Lääne-Virumaa KRK

eesmärgiks on, et teavikute ooteaja pikkus ei ületa 3 nädalat, seetõttu ostetakse järjekorra

tekkides eksemplare juurde.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kojulaenutustest 72% oli ilukirjandus, 5,4% võõrkeelne kirjandus (2023.a 5,9%), millest 86%

oli venekeelne. Ilukirjanduse osakaal laenutustest kasvab iga aastaga. Eelistati eesti kirjandust.

Venekeelset kirjandust laenutati vähem, seda on viimastel aastatel ka lisandunud kogudesse

palju vähem, 2024. aastal poole vähem, kui 2023.a.

Loeti peamiselt ajaviite- ja krimikirjandust, aga ka eluloo-, reisi- ja ajaloolise sisuga raamatuid.

Enim laenutati S. Mikseri „Varedat“, järgnesid U. Vadi „Kuu teine pool“ ja O. Osolini „Part

lendab edasi“. Välisautoritest olid populaarsemad K. Widholm, L. Marklund ja V. Perrin.

Erialakirjandusest laenutati enim „Helgi Sallo: sulle kõik nüüd ütlen“, M. Lao

„Vabadusvõitleja, spioon või mafiooso?“; T. Jõesaar „Meie vana maja : remondipõnevik“.

Populaarsed olid ka E. Epneri „Lembit Ulfsak“, M. Raua „Ennast raiskame võõrastes voodites“

ja S. Oksaneni „Samasse jõkke: Putini sõda naiste vastu“.

Lugejate valikuid mõjutasid meediakajastused, aga ka kirjanduspreemiatele kandideerimine.

Ajakirjadest tunti jätkuvalt kõige rohkem huvi Kroonika vastu, palju loeti ka nn naiste- ja

koduajakirju (Eesti Naine, Naisteleht, Maakodu, Burda Style jt) ja Imelist Ajalugu.

Ajalehtedest laenutati maakonnalehte Virumaa Teataja, Õhtulehte, Postimeest ja Maalehte.

Perioodika laenutused moodustasid laenutustes keskmiselt 6,8 %. Kõige suurem perioodika

osakaal laenutustest oli 37% (Tudu rk). Kõik raamatukogud ajalehti koju ei laenuta.

Laenutustest 12% olid laenutused lastele ja see võrreldes eelmise aastaga ei muutunud.

Laste- ja noortekirjandusest käisid väljas kõige rohkem kirjanike teosed, mis kuuluvad kooli

lugemisvara hulka (M. Keränen, P. Raud, I. Tomusk, A. Pervik), nende eksemplaarsus on ka

suur. Kuid on tekkinud ka mõned laste lemmiksarjad, näiteks Lottie Brooksi, Kirbu-Krantsi ja

Väikese hiire raamatusarjad. Koolinoored eelistavad tihti ingliskeelseid noorsooromaane.

Ringlus – 0,9 ei muutunud ja see on üsna stabiilne juba aastaid. Kõige suurem ringlus oli

jätkuvalt Lääne-Virumaa KRK-s – 2 ja madalaim Tudu raamatukogus – 0,3. Venevere

harukogus ja Haljala VRK teeninduspunktides, mis on avatud ainult korra nädalas oli ringlus

veelgi väiksem.

13

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang.

• Raamatuid lisandus: 18 709 eksemplari

o Ilu- ja lastekirjandus: 14 750 eksemplari

o Võõrkeeltes: 310 eksemplari (sellest venekeelseid 105)

• Elaniku kohta: 0,32 eksemplari

Komplekteeritavatest väljaannetest moodustab põhiosa ilukirjandus, nõutud on

ajaviitekirjandus. Üha enam lugejaid eelistab lugeda kvaliteetset krimikirjandust, paremik

sellest on raamatukogudesse ka tellitud. Kindlate sihtgruppide jaoks telliti paremik

psühholoogilisest, pedagoogilisest, ajaloolisest ja reisikirjandusest. Mõnevõrra komplekteeriti

venekeelset väliskirjandust, kuid sellele on lugejaid oluliselt vähem kui venekeelsele vene

kirjandusele.

Audioraamatuid ja e-raamatuid ei komplekteeritud.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodikat komplekteerivad maakonna raamatukogud ise. 2024. aasta jooksul lisandus

maakonna kogudesse:

• Ajakirju: 629 aastakäiku

• Ajalehti: 212 aastakäiku

Vallaraamatukogudes lähtuti põhimõttest, et perioodika valik kõikides kogudes kokku oleks

võimalikult lai. Perioodika nimekirjade koostamisel arvestati lugejate poolseid eelistusi ja

sihtrühmade olemasolu. Lääne-Virumaa KRK-s eelistati Eestis ilmuvat väärtajakirjandust.

Lugejatele on kättesaadavad Postimees Digi ja Delfi Meedia digipakett, Imelise ajaloo ja

Imelise teaduse digipakett Laekvere raamatukogudes. Kõigis Kadrina VRK üksustes olid

kättesaadavad digileht Lääne-Virumaa Uudised ning Delfi Meedia digipakett. Lääne-Virumaa

KRK-s oli digiväljaandeid tellitud 57 aastakäiku. Nende lugemiseks on raamatukogus eraldi

arvuti.

Digiväljaannetele ligipääsu pole mujal ostetud lugejahuvi puudumise ja kõrge hinna tõttu.

Lugejatelt on kogutud tagasisidest selgub, et soovitakse raamatukogust laenutada eelkõige

paberväljaandeid, digilehtedele ligipääs soetatakse kodudesse.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Muudest väljaannetest komplekteeriti mänge ja puslesid – 182.

Igal aastal lisandub kogudesse aina enam laua- ja õuemänge.

Enamik elektrooniliste teavikute alla kuuluvaid eksemplare on Lääne-Virumaa KRK kogudes

olevad PS4 videomängud, mida lugejatele välja ei laenata. Elektroonilisi teavikuid oli 2024.

aasta lõpuks 26 eksemplari.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Lääne-Virumaa KRK kogus on esemetena arvel peamiselt piparkoogivormid ja mõned

õuemängude komplektid.

Väike-Maarja rk avas seemneraamatukogu ja komplekteeris seemneid, mis saadi annetuste teel.

14

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetuste osakaal juurdekasvust: 5,7%

• Raamatud: 1015 eksemplari

• Perioodika: 33 aastakäiku

• Auvised: 5

• Muud teavikud: 83

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

2024. aasta jooksul kustutati kogudest:

• 31 446 eksemplari raamatuid

o 20 155 ilu- ja lastekirjandust

o 2581 võõrkeelset

▪ 1571 venekeelset

• 677 aastakäiku ajakirju

• 484 auvist

• 47 muud teavikut

Kokku: 32 672 arvestusühikut ( 5,7% kogudest)

2024. aasta lõpuks oli maakonna kogude suurus 558 747 arvestusüksust.

Haljala vallas likvideeritud harukogude teavikuid müüdi tühjendusmüükidel ja viidi Rakvere

bussijaama reisiraamatukogu riiulisse ning Tallinna Lennujaama reisiraamatukokku.

Seoses RFID lahenduse kasutuselevõtuga korrastati Lääne-Virumaa KRK kogud enne

väljaannete kiibistamist põhjalikult. Aasta jooksul kustutati raamatukogu fondist 11 782

eksemplari. Kustutatud teavikuid müüdi Rakvere linna päevadel raamatutäikal.

Inventuure ei teostatud.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu osa maakonna kogude komplekteerimises:

Komplekteerimisel lähtuti rahvaraamatukogu töötajate komplekteerimissoovidest. Kõik Lääne-

Virumaa raamatukogud, kes kasutavad oma tööks programmi URRAM, tellivad teavikud

maakonnaraamatukogu kaudu. Tapa valla raamatukogudes on kasutusel programm RIKS ja

nemad komplekteerivad ise. Tellimusi edastatakse iganädalaselt. Teavikud tellitakse erinevatelt

edasimüüjatelt ja kirjastustelt, ka eraisikutelt. Valiku, kust tellimus koostatakse, määrab teaviku

hind. Uued raamatud jõuavad maakonna raamatukogudesse kahel korral kuus,

keskraamatukogusse igal nädalal.

Maakonna raamatukogudesse osteti keskraamatukogu vahendusel 14 871 eksemplari (165

eksemplari rohkem kui aastal 2023), sh LVKRK-sse 3266 eksemplari. Raamatuid osteti 14 776

eksemplari (sh LVKRK-sse 3210 eksemplari) ja muid teavikuid 95 eksemplari (sh LVKRK-sse

56 eksemplari). Lastekirjandust osteti 3563 eksemplari (sh LVKRK-sse 963 eksemplari).

Teavikute ostmiseks kulus kokku 232 523€ (sh LVKRK 50 383€).

2024. aastal telliti kõige rohkem eksemplare Rahva Raamatust, järgnesid Apollo, Eram Books,

Varrak.

Annetusena saadi maakonnas keskraamatukogu kaudu kokku 282 eksemplari.

Riigipoolne teavikutoetus kogu maakonnas oli 118 265€ (767€ vähem kui aastal 2023).

Riigipoolse toetuse suurust mõjutab elanike arv, mis 2024. aastal vähenes. Kohalikud

omavalitsused eraldasid kokku 178 947€. Teavikutoetus on KOV-ides väga erinev ja sellest

olenevalt peavad raamatukogud valima, mida neil on võimalik oma kogusse tellida.

15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Kuna 2023. aastal viidi põhjalikum küsitlus nii kasutajate kui mittekasutajatele hulgas läbi

kõikides Lääne-Virumaa raamatukogudes, siis 2024. aastal ükski raamatukogu eraldi küsitlust

läbi ei viinud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Kokku laekus 1505 vastust. Üldine rahulolu indeks maakonnas oli 9,73.

Positiivsed hinnangud olid sõbralikule ja asjatundlikule teenindusele ning kontaktivaba

laenutuse võimalustele. Head tagasisidet anti üritustele, kuid tehti ka ettepanekuid näituste ja

kohtumiste osas.

Märgati raamatukogus toimunud keskkonna positiivseid muutuseid - remondid, uuendused,

ümberkorraldused. Samas tehti ka ettepanekuid ruumide mugavamaks muutmiseks,

rahulolematust tekitasid kõrged trepid. Sooviti kaasaegsemaid arvuteid. Leiti ka, et

lugejaportaali kasutamine võiks olla lihtsam.

Kogudega oldi üldjoones rahul, kuid sooviti rohkem uudiskirjandust, anti soovitusi teavikute

valiku ja eksemplaarsuse osas, võõrkeelse kirjanduse, kui ka mängude komplekteerimiseks,

samas kiideti RVL-i võimalust.

Tunti muret ka raamatukoguhoidjate madalate palkade ja vähese komplekteerimisraha pärast.

Kuna eelneval aastal viidi kogu maakonnas läbi küsitlus, siis täheldasid raamatukogud, et

seekord laekus vastuseid vähem, samuti oli küsitluse läbiviimise aeg liiga lühike, sest

maapiirkonnas ei külasta lugejad raamatukogu iganädalaselt.

Sooviti ka, et järgmise rahuloluküsitluse toimumise ajal pöörataks rohkem tähelepanu

kasutajate informeerimisele ja selgitamisele, miks küsitlust korraldatakse.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Lääne-Virumaa raamatukogudes oli 2024.a lõpuks 72 avalikuks kasutamiseks mõeldud

internetiühendusega arvutit. Aruandeaastal uusi arvuteid ei hangitud. Mõned arvutid paigutati

ümber: üks harukogus kasutuseta seisev arvuti viidi põhikogusse ja üks kasutuseta seisev

töötaja arvuti anti lugejate kasutusse.

Täheldatakse, et AIP leiab iga aastaga ühe vähem kasutust. Arvuteid kasutavad enamasti

täiskasvanud, laste hulgas on AIP populaarsus langenud, välja arvatud raamatukogudes, kus

lapsed veedavad vahetunde ja palju vaba aega ning seal mängitakse arvutimänge.

Raamatukogudes, kus AIP-i arvuteid siiski rohkem kasutatakse, on eelisjärjekorras

täiskasvanud ja koolitöid tegevad lapsed, mängimiseks pannakse end järjekorda. Peamiselt

vajatakse raamatukogu arvutit printimiseks. Juhendamist vajatakse erinevate e-riigi teenuste

kasutamisel, väljatrükkide tegemisel, info otsimisel, skaneerimisel, dokumentide vormistamisel

jne. Suur osa kasutajaist ja abivajajatest on vanemaealised ning eesti keelt mittekõnelevad

inimesed.

Noored kasutavad internetti pigem raamatukogus leviva Wifi kaudu oma mobiiltelefonis ning

lugejaarvuti vastu huvi ei tunne. Wifi on oluline ka raamatukogus kaugtööd tegevate kasutajate

jaoks. Wifi on kõikides maakonna raamatukogudes.

16

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Lääne-Virumaa KRK peamised uuendused olid seoses RFID lahenduse kasutusevõtuga, mille

käigus paigutati ümber teeninduslett ning reserveeringute riiul, millele on nüüd ligipääs ka

lugejatel. Fuajeesse paigaldati uus turvalahendus ning iga korruse letti üks RFID töötajakoht.

Aasta lõpus paigaldati raamatukogu fuajeesse iseteenindusautomaat, sisemine ning välise

tagastusavaga „targad“ tagastuskastid.

Haljala vallas hakkas sõitma raamatukogubuss, mis teeb oma ringe (vald on jaotatud kolmeks)

iga kolme nädala tagant. Raamatukogubussiga transporditakse ka raamatupakke ja RVL-i

teavikuid.

Väike-Maarja rk hakkas septembrist laenutama seemneid. Aasta lõpuks oli laenutatud 53 pakki.

Viru-Nigula Kunda majas ja Kadrina põhikogus hakati pakkuma kaugtööruumi kasutamise

võimalust.

Sõmeru raamatukogu osutas kasutajatele Rakvere valla uiskude laenutamise teenust.

Asutati veel vestlus-, lugemis- ja raamatuklubisid. Lisandus A2 printimisteenus Tapal.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

17 246 16 510 -736

28,3% maakonna elanikest kasutasid raamatukogu (2023.a 29,3%). Kasutajaid oli 4,3% vähem.

Elanikkond maakonnas vähenes 362 inimese võrra.

2024. aasta kasutajate arvust on maha arvatud vallaraamatukogudes korduvad lugejad.

Kõige kõrgem oli hõlve Tapa VRK Jäneda harukogus (57%) ja kõige madalam Väike-Maarja

VRK Kiltsi tp-s (12%).

Lääne-Virumaa KRK-s oli hõlve 40,5%, kasutajate arv langes 1,3%.

5.3.4 Külastused

Külastused

2023 *

Külastused

2024*

Muutus

(+-)

277 018 284 983 7965

*Külastuste arv sisaldab ka raamatukapi ja tagastuskasti külastusi.

Külastusi elaniku kohta oli keskmiselt 4,9, Lääne-Virumaa KRK-s 6,6. Kõige rohkem

külastasid oma raamatukogu Jäneda piirkonna elanikud – 12,8 korda.

Külastuste üldarv tõusis kolmandat aastat järjest, kuigi mitte nii palju kui mullu.

2024.aastal oli külastusi rohkem 2,9%, Lääne-Virumaa KRK-s 5,5%.

72,4% külastustest olid täiskasvanute külastused.

Külastuste arvu mõjutasid:

Lahtiolekupäevade arv, harukogude ja teeninduspunktide sulgemine, postipunkti teenused,

ürituste korraldamine, teenuste pakkumine teistele asutustele, individuaaltöö- ja rühmaruumide

kasutusse andmine.

Lääne-Virumaa KRK külastuste arvu tõstsid raamatukogu ruumides toimuvad erinevate

asutuste ja koostööpartnerite koolitused ning üritused. Lisaks külastasid raamatukogu kolleegid

teistest raamatukogudest, üliõpilased, lasteaia- ja kooliklassid, toimusid mitmed rohkearvulised

kirjandusüritused ja kontserdid, regulaarselt kasvatavad külastuste arvu ka keelekohviku,

mälutreeningu jms osalejad.

17

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

501 892 493 516 -8376

Laenutuste arv maakonnas langes 1,7% ja on langustrendis juba mitmendat aastat. Laenutustest

8% olid kohallaenutused, ka neid oli eelmise aastaga võrreldes vähem 6%.

Lääne-Virumaa KRK laenutused langesid 1,6%.

Laenutuste arvu mõjutasid:

Raamatukogu asukoha muutus renoveerimise ajaks käidavamasse kohta, kontaktivaba teenuse

olemasolu, lasteasutustele pakutavad üritused ja teematunnid, raamatukoguhoidja poolne

soovitamine, vanemaealiste lugejate lahkumine või nende tervislik seisund. Mõnes kohas andis

tunda ka värskema vene keelse kirjanduse puudumine. Laenutustähtajad on raamatukogudes

väga erineva pikkusega (14-31 päeva). Sellest tulenevalt ei ole kojulaenutuste arvud

raamatukoguti võrreldavad.

Et saada juurde lugejaid, külastusi ja laenutusi, tuleb korraldada sündmusi, kaasata kogukonna

inimesi raamatukogu tegevusse. Aina rohkem tuleb ennast nähtavaks teha, tutvustada

raamatukogu võimalusi ja seal pakutavaid teenuseid. Olulisel kohal on töö lastega, et neid tuua

lugemise ja raamatu juurde. Väiksemates kohtades, kus pole kooli/lasteaeda, poodi on

keerulisem, sest teenust minnakse tarbima ikka rohkem keskustesse ja nii jääb sealsete

raamatukogudegi külastatavus tagasihoidlikuks.

5.3.6 MIRKO teenus

MIRKO-ga oli aasta lõpuks liitunud 13 raamatukogu ja platvormi vahendusel tehti 446

laenutust. Enim laenutusi oli Lääne-Virumaa KRK-l – 314 (62 laenutust vähem kui eelmisel

aastal), teiste maakonna raamatukogude laenutused jäid vahemikku 4 – 46. MIRKO kaudu

laenutamine elavnes sooduskampaaniate ajal.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

RVL sisse

2023 2024

13 328 4786

RVL välja

2023 2024

13 670 5352

Kuna muutus RVL-i arvestus, siis ei ole kahe aasta arvud võrreldavad. Küll aga on näha kui

palju liiguvad raamatud vallaraamatukogu piires. RVL toimibki suuremas osas oma valla

raamatukogude vahel, sest nii on kõige mugavam teavikute liikumist korraldada. Tähtis on ka

see, kui kaugel vajalik teavik asub, näiteks naabermaakonna Ambla raamatukogu töötajal on

lihtsam Tapalt soovitud raamatut saada kui Paidest. Täheldati, et õppurid kasutavad RVL-i

varasemaga võrreldes vähem, kuna palju materjali on internetis saadaval.

Lääne-Virumaa KRK-st laenutati erialast ja võõrkeelset kirjandust. RVL teeninduse kaudu

liikus palju ka kooliprogrammi kirjandust. Teavikute liikumist raamatukogude vahel

korraldavad raamatukoguhoidjad ise, kasutades kõiki võimalusi.

18

Lääne-Virumaa KRK Urrami väline teadus- ja erialaraamatukogudest tellitav teavikute hulk

vähenes poole võrra, kuna lugejatele soovitatakse kasutada MIRKO teenust, sest see on kiirem.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

4362 3279 -1083

Infopäringute peamised esitajad olid õpilased, üliõpilased ja täiskasvanud õppijad, kes vajasid

materjale referaatideks, uurimus- ja õppetööks, aga ka lasteaiad oma nädalateemade jaoks.

Esitati päringuid näiteks geograafiliste kaartide, autismi, elundidoonorluse, rahatarkuse,

nutisõltuvuse, aga ka tuumaenergia, kromaatlise kandlemängu õpetuse, mopeedi ehitamise,

soomussärgi valmistamise, pontšo kaitsefunktsiooni kohta.

Huvi pakkusid ka suguvõsa uurimine, piirikivid, peremärgid ja vanad ajalehed. Erinevate

kontaktide ja asutuste andmete otsimine käib igapäevatöö juurde.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Haljala raamatukogu hakkas aasta lõpus näitama oma Facebooki lehel video vahendusel

raamatukokku saabunud uusi raamatuid.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☒ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Raamatute kiletamine

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-

d 2023

Külast-

d 2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

5079 4888 -191 75 460 78 641 + 3181 55 339 54 370 -969

Registreeritud lugejate arv on viimased kaks aastat väikeses langustrendis, tänavu vähenes see

3,7%, Lääne-Virumaa KRK-s 4,4%. Lugejate arvust on välja arvatud vallaraamatukogude

korduvlugejad.

Raamatukogude kasutajatest 29,6% olid lapsed. Samuti laenutati laste arvele 1,8% vähem

teavikuid kui eelmisel aastal. Lääne-Virumaa KRK lastele laenutatud teavikute arv aga kasvas

6%. Kõikidest maakonna laenutustest olid 12% laenutused lastele ja see võrreldes eelmise

aastaga ei muutunud.

Küll aga tõusid külastused, sel aastal 4,2%. Lääne-Virumaa KRK-s kasvas laste külastuste arv

1,8%. Laste külastused moodustasid kogu maakonna raamatukogude külastusest 27,6%. Laste

külastuste protsent on kõrgem raamatukogudes, mis asuvad lasteasutusega samas hoones või

mis paistavad silma pikaajalise aktiivse lastetööga (Haljala, Lehtse, Roela, Hulja, Tapa, Uhtna,

Vinni-Pajusti), seal on üldjuhul ka laste laenutuste protsent suurem.

19

Paljude laste jaoks on raamatukogu eelkõige ajaveetmise koht, samuti lähevad osad laenutused

lapsevanemate arvele või siis kasutatakse peres ühe lapse lugejakontot mitme lapse laenutuste

jaoks.

Laste raamatukogu kasutamist mõjutasid:

- Lasteasutuste olemasolu piirkonnas, nendega samas hoones asumine ning lasteaia rühmadele

ja klassidele pakutavad raamatukogu- ja teematunnid ning koostöö õpetajatega.

- Lastega perede kolimine piirkonda ning raamatukogutöötaja aktiivne tegevus nende

„kodustamisel“ või siis hoopis vastupidi - lastega pere ära kolimine.

- Atraktiivsed võimalused lastele raamatukogus aja veetmiseks, mängimiseks ja kokku

saamiseks peale kooli. Samas, kui koolis loodi palju võimalusi huvitegevuseks, siis

raamatukogus aja veetmine vähenes.

- Võimalused laupäeviti ja koolivaheaegadel koos perega raamatukogu külastamiseks.

- KOV-i lasteürituste, huvitegevuse ja õppetöö toimumine raamatukogu ruumides. Piirkonna

traditsiooniliste kogupereürituste korraldamine ja neis osalemine.

- 2024. aastal oli oma mõju ka Nukitsa konkursil. Samuti hoidis külastuste ja laenutuste arvu

üleval Lugemisisu programm.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Lastekirjandust osteti 4574 eksemplari, sellest 963 eksemplari Lääne-Virumaa KRK-sse. Laste-

ja noortekirjanduse komplekteerimise lähtuti oma raamatukogu komplekteerimispõhimõtetest.

Sobiva kirjanduse valimisel on abiks Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusnimestikud ning

koolitused. Lisaks jälgiti, et kooli lugemisvara raamatuid oleks piisavalt ja nende seisukord

oleks hea. Iga õppeaasta lõpus tehakse õpetajatega koostööd lugemisnimekirjade koostamisel.

Vaadatakse üle õpikud, selgitatakse välja õpetajate ootused, et vajadusel teha

järelkomplekteerimist. Kui raamatukogu asub lasteaiaga samas hoones ja laste lugejagrupp

moodustab kolmandiku lugejarühmadest, on lastekirjanduse komplekteerimisel oluline osa.

Lääne-Virumaa KRK-s vähendati papp- ja heliraamatute tellimist ning vähese huvi tõttu

võõrkeelse kirjanduse tellimist.

Vastavust sihtrühma ootustele analüüsitakse vastavalt laenutustele ja tuginetakse üleriigilistele

trendidele. Lugejauuringuid laste hulgas teostatud pole.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

2024. aastal viidi Nukitsa konkursi raames läbi raamatukogutunde. Üheksa raamatukogu

osalesid Lugemisisu programmis, kuigi mõnel pool ei suudetud lasteasutuste huvi selle vastu

äratada.

Raamatukogutunnid ja üritused näitasid, et lapsed otsivad tundidest põnevust ja mängulisust,

soovivad olla kaasatud ja ära kuulatud. Nad osalevad igal võimalusel aktiivset liikumist

võimaldavates mängudes ning kõiksugustes nuputamis- ja otsimismängudes.

Laste raamatukogu kasutamise ja lugemisharjumuste kujundamisele aitasid kaasa:

- Tegevused põnevaks – raamatukoguööd mängude, filmide ja luulega Roelas ja Karepal;

kirjanduslik matk E. Vilde „ triibuliste“ radadel Muugas, kirjandusmängud Laekveres,

raamatukoguringid Viru-Nigula valla raamatukogudes, kus pannakse rõhku uuemale

kirjandusele, rahvakalendrile, sotsiaalsele suhtlusele, mängimisele ja meisterdamisele;

mängu- ja töötoad, kus käelise tegevusega püütakse siduda ka raamatuid; Ilmar Tomuski

raamatu „Triinu tomat“ tutvustamine, mulla uurimise, tomatiseemnete külvamise ja taime

kasvatamisega Haljalas.

- Kohtumised kirjanikega ja kunstnikega – maakonna lastel käisid külas Epp Petrone, Andrus

Kivirähk, Mika Keränen, Kertu Sillaste, Indrek Koff, Urmas Nemvalts, Sass Henno. Enne

20

kohtumisi viidi läbi tunde, kus räägiti kirjanikest, tutvustati ja loeti ette nende raamatuid.

Kohtumissari „Kuidas saada kirjanikuks?“ noortele, kus esinejateks noorkirjanikud Ene

Sepp, Lille Roomets, Tuuli Tolmov, illustraator Sirli Oder Tapal.

- Raamatukogust välja – raamatukotid ja ettelugemistunnid lasteaedades. Kundas käidi koolis

rääkimas netikiusust; Raamatukohvik Rakvere noortekeskuses koostöös Lääne-Virumaa

KRK-ga.

- Tegevuse pakkumine ka koolivälisel ajal - suvised ettelugemised Rakkes, suvelugemine

Vinni-Pajustis, kus raagus puu tuli lehte lugeda; Suvelugemise bingo, lõpuüritus ja

auhinnatunnid Tapal.

- Tunnustamine - Vinni valla tublide lugejate tunnustamisüritus Roela rahvamajas on

muutunud juba traditsiooniks. Lastele esinesid sel korral Piip ja Tuut. Parimatele Lugemisisu

programmis osalejatele anti Vinni - Pajusti Gümnaasiumi 1.-5.klasside lõpuaktusel üle

diplom ja raamatukaupluse kinkekaart.

- Raamatukogude traditsioonilised suurüritused või vallaüritustel osalemine, kus raamatul,

lugemisoskusel ja jutuvestmisel on oluline roll - „Pannkoogipäev“ Uhtnas, mis ühildati

lasteaia Tähepeoga.

Kõik tegevused aitavad teadvustada raamatukogu olemasolu, raamatute ja lugemise olulisust.

Järjest rohkem tuleb üles näidata leidlikkust laste tähelepanu köitmiseks, et teha raamatumaailm

huvitavaks nende jaoks, kelle elus on palju atraktiivsed valikuid. See läheb iga aastaga

raskemaks. Olulisel kohal on koostöö lasteasutustega ja peredega, järjekindlus ja süsteemsus.

Tähtis on lapsi ka tunnustada.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv

kultuurikeskkond.

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

1346 1484 +138

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 416

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 67

Lugejamängud ja -võistlused 81

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 53

Kunsti- või käsitöönäitused 70

Kontserdid või muusikasündmused 24

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 1487

Üldharivad loengud ja töötoad 148

Tähtpäevade tähistamine 38

Lauamänguõhtud 25

Lugemisklubid, raamatukoguringid ja ettelugemised 151

Muud 227

Kõikide raamatukogude jaoks, kes korraldasid kultuurisündmusi oma kogukonna erinevatele

elanike gruppidele, taotlesid projektidega lisarahastust, tegid koostööd korraldamisel ja

21

tegelesid aktiivselt reklaamimisega, olid nende üritused olulised. Väikeses maapiirkonnas on

ka väike üritus oluline sündmus, seega on kogu maakonna kontekstis võimatu neist üksikuid

olulisuse järgi välja tuua.

Lääne-Virumaa raamatukogud kogukonnakeskustena pakkusid oma inimestele mitmekülgseid

tegevusi ja võimalusi kultuurilise vaba aja veetmiseks:

- Kirjandusüritused, kohtumised, kontserdid ja salongiõhtud tõid Lääne-Virumaa

raamatukogudesse järgmised esinejad: Justin Petrone, Lauri Räpp, Ain Kütt, Marko Kaldur,

Juli Suvi, Tuuli Tolmov, Ene Sepp, Sirly Oder, Lille Roomets, Kertu Sillaste, Mika Keränen,

Märt Treier, Indrek Koff, Marju Kõivupuu, Hedvig Hanson, Airis Erme ja Helin-Mari Arder.

Kadrina rk korraldas salongiõhtu Vaiko Epliku ja Eliidiga Kolu mõisas. Vinni valla

raamatukogude juhatajad osalevad E. Vilde nim. kirjandusauhinna žüriis ja 2024 korraldati

auhinna kätte andmine Urmas Vadile. Karepa raamatukogu korraldas ööraamatukogu koos

Läsna Teatri esitatud M. Underi luulekavaga.

- Kohalikku pärandit jäädvustavad ja väärtustavad tegevused: Lääne-Virumaa KRK-s avati

vabadusvõitleja ja metsavend Osvald Varese bareljeef. Osvald Varese Kanadas elav

järeltulija Nestor J. Nalywayko annetas osa vanaisa pärandist Lääne-Virumaa

keskraamatukogule sooviga panustada raamatukogu arengusse ja ühtlasi jäädvustada

vanaisa mälestus. Bareljeefi valmistas skulptor Airike Taniloo-Bogatkin. Uhtna rk abistas

pühapaikade uurijat Ahto Kaasikut kohalike hiiepaikade uurimisel Uhtna topoteegi

materjalidega ja kohtumisel kohalike elanikega. Korraldati suvistepüha tähistamine lugude

jutustamisega hiiepaikadest ja kiigeplatsidest. Roelas kogunes korra kuus Tarkade Klubi,

üheskoos vaadati vanu fotosid ja filme Roela ajaloost. Koostati ürituste kroonikaid ja

fotonäitusi. Üritustel tutvustati kohalikku kodulugu.

- Ekskursioonid ja väljasõidud, mis motiveerivad lugejaid ja pakuvad tegevust

vanemaealistele: Uhtna rk ekskursioon naabervalda Viru-Nigulasse, Kadrina rk reisid

Paidesse ja Tallinnasse, Vinni valla lugejate väljasõit Sangastesse, Pokumaale, Harimäele ja

Otepääle. Lääne-Virumaa KRK lugejad käisid kirjanduslikul mõisatuuril ajaloolase Ain

Kütiga.

- Lugemisklubid, lauamänguõhtud, mälutreeningud ja käsitööringid kogusid populaarsust

ning annavad võimaluse sotsiaalseks läbikäimiseks, kirjandusest ja päevakajalistel teemadel

vestlemiseks, vaimu ja tervist turgutavateks tegevusteks, mis kõik väärtustab

kogukonnatunnet ja tõstab kohaliku elu kvaliteeti.

- Raamatukogu ruumide kasutamine: laste kunstiring ja Ukraina laste keeleõpe,

joogatreeningud, koolitused ja tantsutunnid, korteriühistute koosolekud, piirkonda

puudutavad teabepäevad, ühingute kokkusaamised ja ekspertgruppide koosolekud aitavad

teadvustada ja väärtustada raamatukogu kui avalikku ruumi.

- Tapal toimib raamatukogu kunstigaleriina, kuhu tullaksegi spetsiaalselt näitusi vaatama.

Lääne-Virumaa KRK-s oli vaatamiseks mitmeid näitusi, näiteks J. Kunderi Rahvakooli

Akrüülisõprade maalinäitus „Elas kord… Oli kord….“

- Maaraamatukogudes seisneb elukestva õppe toetamine suures osas kogukonna erinevatele

rühmadele suunatud harivate loengute, koolituste ja töötubade korraldamises. Näiteks Viru-

Nigula VRK korraldas rahatarkuse koolituste sarja, mille eest pälvis ETKA Andrase poolt

Aasta õpiteo 2024 tiitli Lääne-Virumaal. Haljalas rääkis veebipolitseinik eakatele internetis

levivatest ohtudest. Lääne-Virumaa KRK-s toimus kaks kohtumist Rakvere Haigla juhiga

tervishoiukorralduse ja isikuandmekaitse teemadel. Täiskasvanute jaoks on oluline, et

pakutakse tasuta võimalust omandada uusi teadmisi ja osakusi ja et seda saab teha oma kodu

lähedal, tuttavas keskkonnas ja seltskonnas.

22

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

951 397 -554

2023. aastal arvestati kasutajakoolitusteks ka diginõustamised, 2024. aasta arvust on need

(1487) maha arvestatud.

Kasutajakoolitused olid valdavalt rühmakoolitused. Maaraamatukogudes osutatakse

individuaalselt pigem info- ja digipädevuse alast nõustamist ja juhendamist.

Koolituste peamine sihtgrupp olid lapsed, kellele viidi läbi Lugemisisu ja raamatukogutunde

ning erinevaid teema- ja nutitunde.

Täiskasvanutele ja õppuritele tutvustati lugejaportaali, otsinguid elektronkataloogidest ja

digiarhiividest. Lääne-Virumaa KRK tehnoloogiatoas toimusid erinevad töötoad ja

tehnoloogiatoa üldised tutvustustunnid.

Aseri rk-s ja Lääne-Virumaa KRK-s toimusid iganädalased keelekohvikud, kus muukeelsetele

ja erineva kultuuritaustaga inimestele anti võimalus praktiseerida eesti keelt, tutvustati meie

kultuuri ja kombestikku.

5.5.2 Koostööpartnerid

Koostöös korraldatud üritused ja tegevused on alati tulemuslikumad, laiapõhjalisemad ja

haaravad suuremat huvigruppi. Raamatukogudele on oluline kaasata ja olla kaasatud, et teenus

saaks laieneda ka väljaspoole raamatukogu, et inimeste arusaam kaasaegse raamatukogu

olemusest ei piirduks ainult laenutamisteenusega. Lastetöö ilma koostööta lasteasutustega ei

ole kuigi tõhus. 2024. a koostöö nii omavalitsuse raamatukogudega kui teiste allasutustega oli

tulemuslik. Üheskoos taotleti ja saadi lisarahastust nii raamatukogude arendamiseks kui

sündmuste korraldamiseks, viidi läbi ühisüritusi ja laiendati teenust väljaspoole.

Kohalikul tasandil on raamatukogudel koostöö piirkonna lasteaedade, koolide, muusikakoolide,

noortekeskuste, hooldekodude, seeniorklubide, rahvamajade ja kultuurikeskustega, erinevate

seltside ja muuseumidega, vallavalitsustega, teiste raamatukogudega.

Aasta jooksul olid olulisemad koostööpartnerid veel:

- Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – XXIV maaraamatukoguhoidja päeva korraldamine

Tapa Kultuurikojas, raamatukoguhoidjate infootsingu võistluse korraldamine Haljala VRK-

s, sektsioonides ja toimkondades osalemine, koolitustel osalemine.

- Eesti Rahvusraamatukogu – koolitustel ja riiklikes töörühmades osalemine.

- ETKA Andras – täiskasvanud õppija nädala ürituste korraldamine, maakonna

tugivõrgustikus osalemine.

- Lääne-Viru Omavalitsuste Liit - konkursi „Aasta tegu Lääne-Virumaal“ hääletamise

korraldamises osalemine, Virumaa Kirjandusauhinna žüriis osalemine.

- Rakvere Linnavalitsus – Lääne-Virumaa KRK osalemine KOV-ide lõimumis- ja

kohanemisteenuse pakkumise projektis.

- Virumaa Teataja - raamatukogudes toimuva aktiivne kajastamine.

- Rakvere Haigla – tervishoiukorralduse-alased loengud Lääne-Virumaa KRK-s.

- MTÜ Virumaa Rahatarkuse Klubi – Rahatarkuse koolituste sari Viru-Nigula VRK-s.

- Sagadi looduskool – loodusteemalised üritused Karepal.

- Ageeta OÜ – seemnete annetamine Väike-Maarja rk-le.

- Anu Jonuks – mälutreeningud Lääne-Virumaa KRK-s, Kundas, Ulvis.

- Viive Noor – Kunstinäituste vahendamine Tapa raamatukogus.

- Pirjo ja Erkki Suomu, Akaa raamatukogu – Tapa rk koostööpartnerid Soomes.

23

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☐ Raadio

☐ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Muud (portaal Visit Rakvere)

Suur osa sihtrühmast saab infot Facebooki gruppidest, vanemad inimesed paberkuulutustelt,

raamatukogude sündmusi kajastavad ka vallalehed. Kuigi eakamad inimesed saavad infot

peamiselt plakatitelt või ajalehest, jõuab mõnikord info nendeni ka läbi noorema põlvkonna,

kes saab oma info sotsiaalmeediast. Seetõttu kasutatakse ära ja kombineeritakse pea kõiki

kasutuses olevad kanaleid, isegi kui need ei ole sihtgrupi jaoks esmased.

Raamatukogud tegid aasta jooksul sotsiaalmeedias 2128 postitust.

Maakonnalehes Virumaa Teataja ilmus raamatukogusid puudutavaid artikleid 34.

ERR kajastas RFID kleebiste paigaldamist raamatutele ja tutvustas laenutusautomaatide

kasutuselevõtu plaane Lääne-Virumaa KRK-s.

Maapiirkonnas on siiski kõige tõhusam reklaam suhtlus raamatukoguhoidjaga. Reklaami mõju

hinnati üritustel osalejate arvu järgi.

Tasulist reklaami ei tellitud.

6.2 Väljaannete publitseerimine

2024. aastal raamatukogud väljaandeid ei publitseerinud.

Raamatukogutöötajad kirjutasid vallalehtedele raamatusoovitusi, reklaamisid ja kajastasid oma

sündmusi. Jätkuvalt koostab Lääne-Virumaa Keskraamatukogu blogi „Raamatukoguhoidja

lugemispäevik“, kuhu möödunud aastal tehti kokku 49 raamatututvustust.

Ajakirjas Raamatukogu ilmus Väike-Maarja VRK direktori artikkel: Värske raamatukogujuhi

pilk: mis on raamatukogu magnet? https://www.rara.ee/uudised/varske-raamatukogujuhi-pilk-

mis-on-raamatukogu-magnet/

24

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

- Eesti raamatu aasta tähistamine. Teiste kirjanduslike tähtpäevade tähistamine,

traditsiooniliste sündmuste korraldamine, kohalike kirjandusauhindade väljaandmisel

osalemine.

- Raamatukogude arendamine ja ligipääsetavuse parendamine. Vahendite taotlemine

raamatukogude arendamise programmist.

- Tapa vallaraamatukogu andmebaasi ja Tapa koolide raamatukogude kogude liitmine

raamatukoguga ühtsesse andmebaasi.

- Aastaks 2025 on planeeritud Rakvere valla raamatukogude liitmine ühtseks asutuseks.

- Seoses 2025. a planeeritava Rahvaraamatukogude seaduse muutmisega kaob 2026. a Lääne-

Virumaa Keskraamatukogu roll maakonnaraamatukoguna, mis tingib vajaduse muuta

raamatukogu nime. Sellega kaasnevalt kaasajastatakse ka visuaalset identiteeti. Lahendust

vajab raamatukogu ruumiprobleem - senine raamatukoguhoone on jäänud nii

ruumipaigutuselt kui -suuruselt praegustele vajadustele alla ning seetõttu ei ole võimalik

pakkuda neid võimalusi ja tegevusi, mida kaasaegne raamatukogu pakkuda võiks.

- Kogu maakonnas on probleemiks raamatukoguhoidjate töötasu, mis tervikuna ei ole

viimastel aastatel kuigi palju kasvanud ning raamatukoguhoidjate töötasud jäävad riikliku

kultuuritöötaja miinimumpalgale (1600€) juba märkimisväärselt alla.

Koostaja:

Lea Lehtmets, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peaspetsialist

(digitaalselt allkirjastatud)

Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor