COM(2025) 38 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 12.2.2025

COM(2025) 38 final

2025/0022 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards a shorter settlement cycle in the

Union

(Text with EEA relevance)

{SWD(2025) 37 final}

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

The EU needs to do more to unlock the financing necessary to finance the digital, green and

social transition as well as to boost growth. Efficiently functioning and deep capital markets

are a necessary condition for achieving that goal. However, EU capital markets remain

fragmented despite substantial efforts to integrate them over the years; this fragmentation is a

substantial impediment to their development. This has been confirmed by a number of reports

during 2024 including the Draghi report1, and the Letta report2. These reports also underline

that the competitiveness and attractiveness of EU capital markets, and their ability to deliver

the financing that the EU needs, can only be achieved if those markets embrace innovation.

The Savings and Investments Union needs to be built on efficient and safe post-trade services.

These services play a key role, amongst other things, in the issuance of securities, finalisation

of trades (settlement), keeping track of the ownership of securities as well as managing and

reducing risks (clearing). Post-trade services are essential for the functioning of EU capital

markets. For these reasons, all aforementioned reports have emphasised that more needs to be

done to improve the efficiency of post-trade services.

Each day, more than EUR 4 trillion of securities3 are settled in EU central securities

depositories (CSDs). The longer settlement takes (i) the longer the risks4 faced by buyers and

sellers last; (ii) the longer investors have to wait to receive the money or the securities they

are owed – if the settlement doesn’t fail; and (iii) the more that opportunities to enter in other

transactions are reduced. Fast, efficient and reliable settlement is therefore an essential pre-

condition for developing the Savings and Investments Union.

It has now been ten years since the Central Securities Depositories Regulation (CSDR)5

entered into force and harmonised the securities settlement cycle in the EU at a maximum of

two business days after the trade date (so-called ‘T+2’) for certain secondary markets

transactions.6 Since then, financial markets and technology have continued to evolve.

1 In the Report on the Future of European Competitiveness, commonly referred to as “Draghi report”

reducing capital market fragmentation is the number one objective set for the Savings and Investments

Union, p.292. 2 The report “Much more than a market” or commonly called the “Letta report” stresses the need for

innovative and efficient capital markets to achieve the financing of the green and digital transitions. 3 Data generated through the Securities Trading, Clearing and Settlement Statistics Database, European

Central Bank, for the year 2023 https://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=9691131. 4 A counterparty to a financial transaction is exposed to different type of risks such as credit, liquidity

and market risks between the trade and the settlement of such transaction. 5 Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on

improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and

amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,

28.8.2014, p. 1). 6 The scope of T+2 settlement in CSDR is transactions in transferable securities referred to in paragraph

1 of Article 5 of CSDR, which are executed on trading venues. Transactions that are negotiated

privately but executed on a trading venue, transactions which are executed bilaterally but reported to a

trading venue or the first transaction where the transferable securities are subject to initial recording in

book-entry form are not in the scope of T+2 settlement. Primary markets are not in the scope of T+2

settlement, as they involve non standardised transactions that require specific processes and monitoring.

Introducing a mandatory settlement period for such transactions in parallel to the move to T+1 would

EN 2 EN

Following the EU move at the end of 2014, many jurisdictions followed and moved to shorter

settlement; for example, the US moved to T+2 in 2017. But innovation and the need to

improve the efficiency of settlement, to increase competitiveness as well as to reduce risks to

financial stability, have meant that efforts have not stopped there. The rest of the world has

moved on since then: for instance China, India, the United States and Canada, have all

shortened settlement to a maximum of one business day after the trade date (so-called ‘T+1’).

Significantly, the global shift to T+1 is creating misalignments between EU and global

financial markets and creates potential competitiveness gaps for EU capital markets. These

misalignments will only increase the more countries will move to T+1.

The most recent review of the CSDR recognised these trends and mandated the European

Securities and Markets Authority (ESMA), in close cooperation with the members of the

European System of Central Banks (ESCB), to assess the appropriateness of shortening the

settlement cycle in the EU and present a roadmap for how such a move could be carried out.

ESMA published its report (ESMA Report) on 18 November 20247, recommending that the

EU move to T+1 no later than 11 October 2027. 8

Shortening the settlement cycle in the EU would significantly change the way in which

markets function today, with different impacts depending on the type of stakeholder, the

category of transaction and the type of security. Quantifying some of the costs and benefits

related to the shortening of the settlement cycle in the EU is challenging because of the lack

of data, but the elements assessed by ESMA suggest that the benefits of a move in terms of

risk reduction, margin savings9 and the reduction of costs incurred because of inefficiencies

stemming from the misalignment with other major jurisdictions globally, represent important

benefits for the Savings and Investments Union. Moreover, investment in modernising,

harmonising and improving the efficiency and resilience of post-trade processes that would be

prompted by a move to T+1 would facilitate achieving the objective of further promoting

settlement efficiency in the EU, promoting market integration and ultimately the Savings and

Investments Union, and avoiding a competitive disadvantage for EU capital markets, which

could see traders favour other, more efficient markets. Finally, maintaining the current

settlement cycle in the EU would contribute to further fragmenting the Savings and

Investments Union as different EU stakeholders would continue to implement divergent

solutions to cope with shorter settlement in most of the world’s capital markets.

require a broader analysis as well as market consultations that would not be possible to perform given

the need for clarity on a transition to faster settlement in the EU. In this respect, during a meeting with

Member States on 5 September, many Member States were open to exploring an extension of scope, but

only at a later stage and after having conducted more analysis, to avoid delaying the move to T+1 (see

Section 4, p.19 of the accompanying Staff Working Document). 7 Report – ESMA assessment of the shortening of the settlement cycle in the European Union, 18

November 2024, ESMA74-2119945925-1969, https://www.esma.europa.eu/document/report-

assessment-shortening-settlement-cycle-european-union, . 8 The ESMA Report assessed that the shift from T+2 to T+1 might require at least 31 months for the

industry to prepare and make the necessary investments and adapt processes. It also highlighted the

urgency to address the misalignment with international capital markets. In light of this, it suggested the

second Monday of October 2027 as the most adequate moment for the implementation of T+1, taking

into account other regular processes that market participants need to perform at different times of the

year, such as T2S updates or corporate actions processing. 9 Margins savings is commonly used to refer to the savings in the provision of margin (collateral

requirements to cover counterparty risks) that market participants are exposed to. See ESMA Report,

page 11, 37, 38 and Section 7.1.2 of the accompanying Staff Working Document for the benefits of T+1

settlement related to the reduction of the risk exposures subject to CCP guarantee and therefore of CCP

margins.

EN 3 EN

Most of the identified costs associated with a move to T+1 would manifest in the short term,

and are related to the investments needed to modernise, standardise and digitalise various

steps in the settlement process. On the other hand, the elements assessed by ESMA suggest

that the impact of T+1 in terms of risk reduction, margin savings and the reduction of costs

linked to the misalignment with other major jurisdictions globally, represent important

benefits for the competitiveness of EU capital markets and for moving towards the Savings

and Investments Union and would ultimately improve the efficiency of EU capital markets

and hence maintain their competitiveness at global level. 10

Settling securities transactions on T+1 is already technically and legally possible in the EU.

Hence a move to T+1 could be left entirely in the hands of the EU securities industry to

coordinate and carry out. However, the higher level of complexity of EU financial markets -

due to the number of different actors, systems and currencies involved - compared to other

jurisdictions that already moved to T+1, would make coordinating the process extremely

challenging for that industry and would not provide legal or even planning certainty.

These aspects have also been highlighted in the Joint Statement by ESMA, the Commission

and the ECB on shortening the standard securities settlement cycle in the EU, published on 15

October 2024 (‘Joint Statement’)11. The Joint Statement pointed out the need for the EU to

urgently act through a coordinated approach if it wants to avoid prolonging and amplifying

the negative impacts of the misalignment in settlement cycles with major jurisdictions

internationally and ensure an efficient and competitive Savings and Investment Union.

Therefore, this proposal aims to ensure that all stakeholders have sufficient time to prepare

and move to T+1 in a coordinated and timely manner.

It is hence proposed that the EU move to a shorter settlement cycle requiring the settlement of

transactions that are currently subject to a settlement cycle in T+2 to take place at the latest on

the first business day after the trading takes place. This would not prevent CSDs that are

already technologically capable to do so, to voluntarily settle transactions on the same date as

the trade date.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The proposal is to amend CSDR by introducing a T+1 settlement cycle in the European

Union, to improve the efficiency of settlement with the aim of increasing competitiveness and

reducing risks to financial stability. The proposed legislative changes would contribute to the

development of a more efficient post-trading landscape in the EU, in line with the objectives

set out under CSDR Refit12. Moreover, this proposal is in line with the Commission’s

objective of building a Savings and Investments Union, to facilitate capital flow across the EU

to the benefit of consumers, investors and companies. The settlement of securities is at the

core of capital markets. Fast, efficient and reliable settlement is therefore an essential pre-

10 See ESMA Report, p.88. 11 ESMA, Commission and ECB Joint statement on shortening the standard securities settlement cycle in

the European Union: next steps, https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-10/ESMA74-

2119945925-2085_EC-ECB-ESMA_High_level_joint_statement_T_1.pdf 12 Regulation (EU) 2023/2845 of the European Parliament and of the Council of 13 December 2023

amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards settlement discipline, cross-border provision of

services, supervisory cooperation, provision of banking-type ancillary services and requirements for

third-country central securities depositories and amending Regulation (EU) No 236/2012, OJ L,

2023/2845, 27.12.2023.

EN 4 EN

condition for developing the Savings and Investments Union. A shorter settlement cycle

would enhance the attractiveness of EU markets and unlock important benefits, notably by

achieving risk reduction, margin savings and the reduction of costs linked to misalignment

with other major jurisdictions globally.

• Consistency with other Union policies

This initiative aims to complement the broader Commission agenda to make EU capital

markets more competitive and resilient. A competitive and efficient post-trade environment,

of which the settlement cycle is a pivotal feature, is an essential element to achieve the

Savings and Investments Union objectives. A fully functioning and integrated market for

capital will allow the EU’s economy to grow in a sustainable way and be more competitive, in

line with the strategic priorities of the Commission, focused on creating the right conditions

for job creation, growth and investment.

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The legal basis for this proposal is Article 114 of the Treaty of the Functioning of the

European Union, which is the legal basis for the CSDR. The main objective of the CSDR is to

increase the safety and efficiency of securities settlement and settlement infrastructures in the

EU. This initiative proposes to revise the duration of the settlement cycle in the Union,

shortening it from two to one business day after the trade, therefore the related legislative

proposal would be adopted under the same legal basis.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

According to the principle of subsidiarity provided in Article 5(3) of the Treaty on European

Union, action at Union level should be taken only when the aims envisaged cannot be

achieved sufficiently by Member States alone and can, because of the scale or effects of the

proposed action, be better achieved by the EU.

The objectives of the CSDR, namely, to lay down uniform requirements for the settlement of

financial instruments in the EU, rules on the organisation and conduct of CSDs and to

promote safe, efficient and smooth settlement, cannot be sufficiently achieved by the Member

States alone, as the co-legislators acknowledged in 2014 when adopting the CSDR and in

2023 when adopting CSDR Refit.

Notably, the CSDR introduced a requirement for a mandatory settlement period for most

transactions in transferable securities executed on a trading venue in the EU, setting this

period at two business days after trading takes place. It is then appropriate that the shortening

of such settlement period is undertaken through the same legal instrument.

This approach is further supported when considering the fragmentation of the landscape of

EU post-trade infrastructures and the differences in the Member States’ capital markets and

legal frameworks, which would make a common move to T+1 more challenging, were it not

coordinated at EU level. The adoption of diverging practices by EU CSDs and trading venues

with respect to the misalignment of global settlement periods would entail complexities and

risks, further fragmenting EU capital markets and creating unfavourable conditions for

participants and investors. As such, the aim of this initiative to shorten the settlement cycle in

the Union and thus remove misalignments with the global economy, in view of strengthening

the competitiveness and efficiency of the EU post-trade environment, cannot be sufficiently

achieved by Member States alone. Therefore, by reason of the scale of actions, these

EN 5 EN

objectives can be better achieved at EU level in accordance with the principle of subsidiarity

as set out in Article 5(3) of the Treaty on European Union.

• Proportionality

The proposal aims to remove the misalignment between EU and international settlement

cycles in a proportionate, effective and efficient manner.

Shortening the settlement cycle would provide a greater alignment with global markets,

significantly streamlining processes for all cross-border market participants and would reduce

risks and costs for securities listed or traded simultaneously in T+1 jurisdictions and in the

EU. Due to the number of different actors, systems and currencies involved in the EU

financial market, an entirely autonomous transition to T+1 by the Member States would be

challenging, inefficient and more costly. EU level action is necessary to adequately achieve

the objective of introducing a shorter settlement cycle in the EU and unlock the related

benefits. The proposal does not go beyond what is necessary to achieve its objectives.

• Choice of the instrument

The CSDR is a Regulation and thus it needs to be amended by a legal instrument of the same

nature.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Given the nature and the urgency of the initiative, which relates to a targeted amendment of

Article 5(2) of CSDR to introduce a shorter settlement cycle in the Union, and the related

preparatory work, the Commission services did not consider it appropriate to conduct an ex-

post evaluation of existing legislation. During the preparation of the Staff Working Document

accompanying this proposal, the Commission services have analysed the impacts of the

targeted amendment in light of international developments and have considered the feedback

received by stakeholders and the analysis set out in the ESMA Report.

• Stakeholder consultations

The Commission has consulted stakeholders throughout the process of preparing this

proposal. In particular through:

• A roundtable13 organised by the Commission on 25 January 2024 on moving to a

shorter settlement cycle in the EU. Attendees included high-level representatives

from a broad range of sectors of the industry (buy-side14, sell-side15, retail investors,

market infrastructures), from leading regulatory authorities, as well as representatives

of the European Parliament and European Central Bank. Although a range of views

13 Roundtable on shortening the settlement cycle in the EU, 25 January 2024

https://finance.ec.europa.eu/events/roundtable-shortening-settlement-cycle-eu-2024-01-25_en 14 The buy-side consists of the market participants that will be buyers of securities. These include

insurance firms, mutual funds, hedge funds, and pension funds, that buy securities for their own

accounts or for investors with the goal of generating a return. 15 The sell-side refers to the part of the financial markets that will be seller of securities. The sell-side is

indeed involved in the creation, promotion, and sale of stocks, bonds, foreign exchange, and other

financial instruments. The sell-side consists in investment banks or in market-makers that provide

liquidity.

EN 6 EN

were expressed, the majority of participants supported a legislative change to move

to T+1. They acknowledged that although a move to a shorter settlement cycle can

bring benefits, notably in the long term, those benefits were difficult to quantify.

They were of the view that the short-term benefits would predominantly materialise

through a realignment with other jurisdictions, notably the US, and collateral

savings, while the main medium- to long-term benefits would be a greater level of

automation of the whole settlement chain and the continued competitiveness of EU

capital markets. The participants were almost unanimous about the need for

coordination between European jurisdictions; there was also a consensus that a

misalignment between the EU and the US was not manageable in the long term. An

informal poll held at the roundtable on the dates of a potential move showed that the

majority (54%) supported a 2027/2028 move, while 34% supported an earlier move

and 12% would favour a later move.

• A Member States’ experts meeting held on 5 September 2024, to discuss a

potential shortening of the settlement cycle in the EU16. The vast majority of

Member States expressed their support for shortening the settlement cycle to T+1

and considered that a move to T+1 would lead to more efficient and timely

settlement and increase the attractiveness of EU capital markets for investors.

Furthermore, they considered that the stability of markets would improve, and

liquidity would be more efficiently used due to a reduction of settlement related risks

and costs. Member States were also of the view that a move should be signalled

through an amendment to the CSDR. They supported a simultaneous move for all

financial instruments rather than a phased one. Finally, they stressed that for the

move to T+1 to be successful, thorough preparation, including the development of a

detailed roadmap, would be essential.

• Collection and use of expertise

In preparing this proposal the Commission relied on external expertise and data from the

following sources:

• ESMA:

– the responses to a 3-month call for evidence on shortening the settlement cycle,

launched by ESMA on 5 October 2023 to which 81 responses were received. The

feedback received was summarised and published on 21 March 202417;

– the findings from ESMA’s industry workshop held on 4 December 202318;

– the findings from ESMA’s public hearing19 organised on 10 July 2024; and

– the ESMA report under Article 74(3) of CSDR submitted to the Commission on 18

November 2024.

16 The minutes of the meeting are available at https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-

register/screen/meetings/consult?lang=en&meetingId=57182 . 17 Feedback statement – ESMA call for evidence on shortening the settlement cycle, 21 March 2024,

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-03/ESMA74-2119945925-

1959_Feedback_statement_of_the_Call_for_evidence_on_shortening_the_settlement_cycle.pdf . 18 See ESMA Report. 19 ESMA Public Hearing on shortening the settlement cycle, 10 July 2024.

EN 7 EN

• Advisory Group on Market Infrastructures for Securities and Collateral (AMI-

SeCo): during its plenary meeting on 26 June 2024, the AMI-SeCo, which advises

the Eurosystem on issues related to financial market infrastructures, underlined that

there is a need for a process to (i) develop an implementation timetable for an EU

move to T+1, (ii) monitor market preparedness and (iii) identify areas where

solutions must be developed. A majority of AMI-SeCo participants expressed the

view that the EU should not wait for a formal cost-benefit analysis and urged EU

decision makers to signal as soon as possible the intention to move as well as a target

date for the transition. In addition, the AMI-SECO called for setting up as soon as

possible a body to coordinate the move. 20

• European T+1 Task Force: the task force, which includes a wide representation of

members from the buy-side, sell-side and market infrastructures21, was established in

July 2023 by market participants to seek an industry wide agreement and present

their views on the impacts of the US transition to T+1 on EU stakeholders and on a

potential move to T+1 in the EU. It was set up following a report by the Association

for Financial Markets in Europe (AFME) on the potential benefits and challenges of

moving to T+1 in Europe22. The report concluded that many of the benefits and

challenges of a US migration to T+1 would also be applicable to European markets.

However, given the nature of European markets which, in comparison to the US,

have a multitude of currencies, market infrastructures, and actors to coordinate, the

implementation would be more complex than in the US. The task force published a

second report in October 202423, reiterating its support for a move to T+1 in the EU,

and recognising the potential benefits in terms of efficiency improvements and risk

reduction. They considered that a move to T+1 would be a complex, multi-year

undertaking, which requires the collaboration of all industry stakeholders to ensure

that no new risks are introduced or the existing efficiency, liquidity and functioning

of EU securities market are not damaged. In terms of scope, the task force supported

aligning to the scope of the CSDR, albeit excluding securities financing

transactions24. The task force’s members generally considered that, once a concrete

transition date is communicated, a transition period of between 24 and 36 months

would be required, reflecting the complexity of the market infrastructure landscape

in the EU. A range of views were expressed as to whether the second half of 2027,

the date identified for the UK transition, also could be a feasible implementation date

for the EU. The task force remained highly supportive of a coordinated approach

across the entire European region, including the EEA, the United Kingdom and

Switzerland.

20 See minutes of the 25 June 2024 meeting of the Advisory Group on Market Infrastructures for

Securities and Collateral (Ami-SeCo), item 4 - Potential shortening of the standard securities settlement

cycle (T+1). Link: https://www.ecb.europa.eu/paym/groups/shared/docs/dbdad-2024-06-25-ami-seco-

meeting-outcome-final.pdf 21 See Terms of reference of the EU T+1 Industry taskforce, https://www.afme.eu/key-issues/t-1. 22

AFME report, T+1 Settlement in Europe : Potential Benefits and Challenges, September 2022,

https://www.afme.eu/Portals/0/DispatchFeaturedImages/AFME_Tplus1Settlement_2022_04.pdf. 23 High-level roadmap for adoption of T+1 in EU securities markets – European T+1 Industry Task Force

October 2024 (https://www.afme.eu/publications/reports/details/high-level-roadmap-for-adoption-of-t1-

in-eu-securities-markets). 24 However, the ESMA Report concludes that SFTs should not be excluded from the current scope of

Article 5(2) of the CSDR.

EN 8 EN

The above has been complemented by input, at times including confidential quantitative and

qualitative information, provided by financial markets participants during bilateral meetings.

• Impact assessment

Due to the urgency to act given international developments, Commission services opted to

prepare a Staff Working Document analysing the impacts of an EU move to a shorter

settlement cycle. A derogation from the requirement to produce a fully-fledged impact

assessment has been granted. The Staff Working Document took into account the ESMA

Report assessing the costs and benefits of a shorter settlement cycle in the EU. The Staff

Working Document pointed out that greater automation and standardisation of core back-

office and post-trade processes, including a substantial increase in the use of straight-through

processing, will be needed to enable the move to T+1. It indicated that the magnitude of the

investment needs will vary from one market participant to another depending on their

business model, the number of CSDs and CCPs they are connected to and whether previous

investments have been made to comply with T+1 in other jurisdictions. It also highlighted that

these mostly one-off costs should, over time, be outweighed by the long-term benefits of

lower counterparty and market risks, more efficient and timely settlement and increased

attractiveness of EU capital markets for investors. It concluded that given the fragmented

nature of EU capital markets, coordination and cooperation of market participants is not only

useful but essential to ensure a smooth move to T+1.

• Regulatory fitness and simplification

The initiative aims to enhance the competitiveness and attractiveness of the EU post-trade

landscape by introducing a shorter settlement cycle in the EU. As such, it does not aim at

reducing regulatory burdens and costs per se. Costs associated with a move to T+1 would

manifest in the short term, related to the investments needed to modernise, standardise and

digitalise various steps in the settlement process. These costs would be borne by financial

entities. However, the expected benefits, such as increased automation and efficiency, risk

reduction, lower margin requirement and elimination of misalignment-related costs and

frictions, should, over time, largely outweigh the mostly one-off costs stemming from

necessary investments that a move to T+1 would entail.

• Fundamental rights

The EU is committed to high standards of protection of fundamental rights and is signatory to

a broad set of conventions on human rights. In this context, the proposal is not likely to have a

direct impact on these rights, as listed in the main United Nations conventions on human

rights, the Charter of Fundamental Rights of the European Union which is an integral part of

the EU Treaties, and the European Convention on Human Rights.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The proposal will have no implications for the budget of the Union.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

This proposal does not require an implementation plan or monitoring, evaluation and

reporting arrangements.

EN 9 EN

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

Article 1 introduces a targeted amendment to Article 5(2) of the CSDR, requiring that for

transactions in scope of Article 5(2)25 , the intended settlement date shall be no later than on

the first business day after the trading takes place. This proposal does not amend the scope of

application of Article 5(2).

25 The transactions in scope of Article 5(2) are transactions in transferable securities referred to in Article

5(1) which are executed on trading venues, with the exception of transactions which are negotiated

privately but executed on a trading venue, transactions which are executed bilaterally but reported to a

trading venue or the first transaction where the transferable securities concerned are subject to initial

recording in book-entry form.

EN 10 EN

2025/0022 (COD)

Proposal for a

REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards a shorter settlement cycle in the

Union

(Text with EEA relevance)

THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 114 thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,

Having regard to the opinion of the European Central Bank26,

Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee27,

Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,

Whereas:

(1) Article 5(2) of Regulation (EU) No 909/201428 regulates the settlement period for

most transactions in transferable securities executed on trading venues. With certain

exceptions, the intended settlement date for such transactions is to be no later than on

the second business day after the trading takes place. Such period is referred to as the

‘settlement cycle’. The requirement for the settlement to take place at the latest on the

second business day after the trading takes place is referred to as ‘settlement cycle in

T+2’, or, simply, ‘T+2’.

(2) Longer settlement periods for transactions in transferable securities increase risks for

transaction parties and reduce opportunities for buyers and sellers to enter into other

transactions. For those reasons, many third-country jurisdictions have moved, are in

the process of moving, or plan to move, to a settlement period of one business day

after the trade (‘T+1’). The global shift to shorter settlement periods is, however,

creating misalignments between Union and global financial markets. Those

misalignments will only further increase when more countries move to T+1 settlement

and increase the cost caused by such misalignments for Union market participants.

26 OJ C…. 27 OJ C … 28 Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on

improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and

amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,

28.8.2014, p. 1).

EN 11 EN

(3) In its report on the appropriateness of shortening the settlement cycle in the European

Union, published on 18 November 2024, the European Securities and Markets

Authority concluded that shortening the settlement cycle in the Union to T+1 would

significantly reduce risks in the market, in particular with respect to counterparty and

volatility risks, and free up capital no longer required to cover margin calls. T+1

would also enable Union capital markets to keep up with the evolution of other global

markets, eliminating the costs associated with the current misalignment of settlement

periods. It would also contribute to further harmonisation of corporate event standards

and market practices in the Union and more generally to the competitiveness of Union

capital markets. The Commission shares those conclusions.

(4) It is therefore appropriate to introduce a targeted amendment to Regulation (EU)

909/2014 in order to shorten the current mandatory settlement cycle to one day after

the trading takes place. Such shortening of the settlement cycle would not prevent

central securities depositories from voluntarily settling transactions on the same date

as the trade date, where technologically capable.

(5) Regulation (EU) No 909/2014 should therefore be amended accordingly.

(6) Since the objectives of this Regulation, namely to introduce a shorter settlement cycle

in the Union, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by

reason of their scale and effects, be better achieved at Union level, the Union may

adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5

of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality,

as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order

to achieve those objectives.

(7) To ensure that all relevant stakeholders involved are sufficiently prepared and able to

move to T+1 settlement in a coordinated and timely manner, the date of application of

this Regulation should be deferred.

HAVE ADOPTED THIS REGULATION:

Article 1

Amendment to Regulation (EU) No 909/2014

In Article 5 of Regulation (EU) No 909/2014, paragraph 2 is replaced by the following:

‘2. As regards transactions in transferable securities referred to in paragraph 1

which are executed on trading venues, the intended settlement date shall be no

later than on the first business day after the trading takes place. That requirement

shall not apply to transactions which are negotiated privately but executed on a

trading venue, to transactions which are executed bilaterally but reported to a

trading venue or to the first transaction where the transferable securities concerned

are subject to initial recording in book-entry form pursuant to Article 3(2).’.

Article 2

Entry into force and application

This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in

the Official Journal of the European Union.

It shall apply from 11 October 2027.

EN 12 EN

This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.

Done at Brussels,

For the European Parliament For the Council

The President The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 12.2.2025

COM(2025) 38 final

2025/0022 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2025) 37 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

EL peab rohkem pingutama, et kaasata rahastust, mida on vaja digi-, rohe- ja sotsiaalse

ülemineku rahastamiseks ning majanduskasvu edendamiseks. Tõhusalt toimivad ja sügavad

kapitaliturud on selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud. ELi kapitaliturud on aga endiselt

killustunud, hoolimata viimaste aastate märkimisväärsetest jõupingutustest nende

integreerimiseks, lisaks takistab selline killustatus oluliselt turgude arengut. Seda on

kinnitanud mitu 2024. aastal koostatud aruannet, sealhulgas Draghi aruanne1 ja Letta

aruanne2. Nendes aruannetes on ka rõhutatud, et ELi kapitaliturgude konkurentsivõimet ja

atraktiivsust ning nende suutlikkust tagada ELile vajalik rahastus on võimalik saavutada ainult

siis, kui need turud käivad innovatsiooniga kaasas.

Hoiuste ja investeeringute liit peab rajanema tõhusatel ja turvalistel kauplemisjärgsetel

teenustel. Neil teenustel on muu hulgas oluline roll väärtpaberite emiteerimisel, tehingute

lõpuleviimisel (arveldus), väärtpaberite omandiõiguse jälgimisel ning riskide juhtimisel ja

vähendamisel (kliirimine). Kauplemisjärgsed teenused on ELi kapitaliturgude toimimiseks

hädavajalikud. Nendel põhjustel on kõigis eespool nimetatud aruannetes rõhutatud, et

kauplemisjärgsete teenuste tõhususe parandamiseks on vaja rohkem pingutada.

Iga päev arveldatakse ELi väärtpaberite keskdepositooriumides väärtpabereid rohkem kui 4

triljoni euro väärtuses3. Mida kauem arveldus aega võtab, i) seda kauem on ostjad ja müüjad

avatud riskidele4; ii) seda kauem peavad investorid ootama raha või neile võlgnetavate

väärtpaberite saamist (seda juhul, kui arveldus ei ebaõnnestu), ja iii) seda vähem on võimalusi

teha järgmisi tehinguid. Kiire, tõhus ja usaldusväärne arveldus on seega hoiuste ja

investeeringute liidu arendamisel oluline eeltingimus.

Väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse (CSDR)5 jõustumisest

on möödunud kümme aastat ja sellega ühtlustati teatavate järelturutehingute puhul

väärtpaberiarvelduse tsükli pikkust ELis, mis on maksimaalselt kaks tööpäeva pärast

tehingupäeva (nn T + 2 arveldus)6. Sellest ajast alates on finantsturud ja tehnoloogia edasi

1 Aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta, mida tavaliselt nimetatakse Draghi aruandeks, on

kapitalituru killustatuse vähendamist nimetatud peamise hoiuste ja investeeringute liidu eesmärgina,

lk 292. 2 Aruandes „Much More Than A Market“ („Palju enamat kui turg“), tuntud ka kui Letta aruanne,

rõhutatakse vajadust uuenduslike ja tõhusate kapitaliturgude järele, et tagada rohe- ja digiülemineku

rahastamine. 3 Need andmed on genereeritud väärtpaberitega kauplemise ning nende kliiringu ja arvelduse statistika

andmebaasi (Euroopa Keskpank) kaudu 2023. aasta kohta,

https://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=9691131. 4 Finantstehingu vastaspool on kauplemise ja sellise tehingu arveldamise vahelisel ajal avatud

mitmesugustele riskidele, nagu krediidi-, likviidsus- ja tururiskid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb

väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega

muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,

lk 1). 6 CSDRi T + 2 arvelduse kohaldamisala hõlmab kauplemiskohtades tehtavaid tehinguid CSDRi artikli 5

lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Kauplemiskohtades tehtavad määratud

vastaspoolega tehingud, kahepoolselt tehtavad tehingud, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta, või

ET 2 ET

arenenud. EL läks lühemale arveldustsüklile üle 2014. aasta lõpus, misjärel tegid seda paljud

jurisdiktsioonid; näiteks läks USA T + 2 arveldusele üle 2017. aastal. Innovatsioon ja vajadus

parandada arvelduse tõhusust, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada riske

finantsstabiilsusele aga tähendavad, et jõupingutused ei ole sellega veel lõppenud. Ülejäänud

maailm on sellest ajast alates edasi liikunud: näiteks Hiina, India, Ameerika Ühendriigid ja

Kanada on kõik lühendanud arveldustsüklit maksimaalselt ühele tööpäevale pärast

tehingupäeva (nn T + 1 arveldus). Märkimisväärne on see, et ülemaailmne üleminek T + 1

arveldusele tekitab ebakõlasid ELi ja ülemaailmsete finantsturgude vahel ning võib

nõrgestada ELi kapitaliturgude konkurentsivõimet. Need ebakõlad üksnes suurenevad, kui

rohkem riike läheb üle T + 1 arveldusele.

CSDRi viimase läbivaatamise käigus tunnistati neid suundumusi ja volitati Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA) hindama tihedas koostöös Euroopa Keskpankade

Süsteemi (EKPS) liikmetega ELis arveldustsükli lühendamise asjakohasust ja esitama

tegevuskava selle kohta, kuidas seda teha. ESMA avaldas oma aruande (ESMA aruanne)7 18.

novembril 2024 ja selles soovitatakse ELil minna T + 1 arveldusele üle hiljemalt 11. oktoobril

20278.

Arveldustsükli lühendamine ELis muudaks märkimisväärselt turgude praegust toimimist,

avaldades erinevat mõju sõltuvalt sidusrühma liigist, tehingu kategooriast ja väärtpaberi

liigist. ELis arveldustsükli lühendamisega seotud kulude ja tulude kvantifitseerimine on

andmete puudumise tõttu keeruline, kuid ESMA hinnatud elementide põhjal võib järeldada, et

lühemale tsüklile üleminekust saadav kasu, mis tuleneb riskide vähendamisest, tagatistega

seotud säästust9 ja selliste kulude vähenemisest, mis on tingitud ebakõlast teiste suurte

jurisdiktsioonidega kogu maailmas, kujutab endast hoiuste ja investeeringute liidu jaoks

olulist kasu. Lisaks toetaksid investeeringud kauplemisjärgsete protsesside ajakohastamisse,

ühtlustamisse ja vastupanuvõime suurendamisse, mis oleks ajendatud üleminekust T + 1

arveldusele, veelgi eesmärki parandada arvelduste tõhusust ELis, edendada turgude lõimimist

ning lõppkokkuvõttes hoiuste ja investeeringute liitu ning vältida ebasoodsat

esimene tehing, kui vabalt võõrandatavate väärtpaberite kohta tuleb teha esmane registrikanne, ei kuulu

T + 2 arvelduse kohaldamisalasse. Esmased turud ei kuulu T + 2 arvelduse kohaldamisalasse, sest need

hõlmavad mittestandardseid tehinguid, mis nõuavad spetsiifilisi protsesse ja järelevalvet. Selliste

tehingute jaoks kohustusliku arveldusperioodi kehtestamine paralleelselt üleminekuga T + 1 arveldusele

nõuaks laiemat analüüsi ja turu-uuringuid, mida ei oleks võimalik läbi viia, võttes arvesse vajadust

selguse järele, mis puudutab üleminekut kiiremale arveldusele ELis. Sellega seoses olid paljud

liikmesriigid 5. septembril toimunud kohtumisel nõus kaaluma kohaldamisala laiendamist, kuid alles

hilisemas etapis ja pärast põhjalikuma analüüsi tegemist, et vältida viivitust üleminekul T + 1

arveldusele (vt lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 4, lk 19). 7 Report – ESMA assessment of the shortening of the settlement cycle in the European Union (Aruanne –

ESMA hinnang arveldustsükli lühendamisele Euroopa Liidus), 18. november 2024, ESMA74–

2119945925–1969, https://www.esma.europa.eu/document/report-assessment-shortening-settlement-

cycle-european-union. 8 ESMA aruandes leiti, et üleminekuks T + 2 arvelduselt T + 1 arveldusele võib sektoril olla vaja

vähemalt 31 kuud, et ette valmistada ja teha vajalikud investeeringud ning kohandada protsesse. Samuti

rõhutati selles pakilist vajadust kõrvaldada ebakõla rahvusvaheliste kapitaliturgudega. Seda silmas

pidades tegi komisjon ettepaneku, et T + 1 arveldusele üleminekuks oleks kõige sobivam hetk 2027.

aasta oktoobri teine esmaspäev, võttes arvesse muid korrapäraseid protsesse, mida turuosalised peavad

aasta eri aegadel tegema, näiteks T2Si uuendused või korporatiivsete sündmuste käsitlemine. 9 Tagatisega seotud säästu puhul peetakse tavaliselt silmas tagatise andmisel saadavat säästu

(tagatisnõuded selliste vastaspoole riskide katmiseks, millele turuosalised on avatud). Vt ESMA

aruanne, lk 11, 37, 38, ja lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 7.1.2 T + 1 arvelduse eeliste

kohta, mis on seotud keskse vastaspoole tagatisega riskipositsioonide ja seega keskse vastaspoole

tagatiste vähendamisega.

ET 3 ET

konkurentsiolukorda ELi kapitaliturgude jaoks, mis võib suunata kauplejaid eelistama teisi

tõhusamaid turge. Lisaks suurendaks praeguse arveldustsükli säilitamine ELis hoiuste ja

investeeringute liidu edasist killustumist, kuna erinevad ELi sidusrühmad rakendaksid

jätkuvalt lahknevaid lahendusi, et tulla toime lühema arveldustsükliga enamikul muudel

maailma kapitaliturgudel.

Enamik T + 1 arveldusele üleminekuga seonduvatest kuludest tuleks kanda lühikese aja

jooksul ning need on seotud investeeringutega, mida on vaja arveldusprotsessi eri etappide

ajakohastamiseks, standardimiseks ja digitaliseerimiseks. Teisest küljest osutavad ESMA

hinnatud elemendid sellele, et T + 1 arvelduse mõju riskide vähenemisele, tagatisega seotud

säästule ja selliste kulude vähenemisele, mis on tingitud ebakõladest teiste suurte

jurisdiktsioonidega kogu maailmas, toob olulist kasu ELi kapitaliturgude konkurentsivõimele

ning hoiuste ja investeeringute liidu suunas liikumisele ning parandaks lõppkokkuvõttes ELi

kapitaliturgude tõhusust ja seega säilitaks nende ülemaailmse konkurentsivõime10.

Väärtpaberitehingutele T + 1 arvelduse kehtestamine on ELis juba tehniliselt ja õiguslikult

võimalik. Seega võiks ülemineku T + 1 arveldusele jätta täielikult ELi väärtpaberisektori

koordineerida ja ellu viia. ELi finantsturgude suurem keerukus (tulenevalt erinevate osalejate,

süsteemide ja valuutade arvust) võrreldes teiste jurisdiktsioonidega, mis on juba läinud üle

T + 1 arveldustsüklile, muudaks aga protsessi koordineerimise sektori jaoks äärmiselt

keeruliseks ega annaks õiguslikku ega isegi planeerimiskindlust.

Neid aspekte on rõhutatud ka 15. oktoobril 2024 avaldatud ESMA, komisjoni ja EKP

ühisavalduses standardse väärtpaberiarveldustsükli lühendamise kohta ELis (edaspidi

„ühisavaldus“)11. Ühisavalduses juhiti tähelepanu sellele, et EL peab tegutsema kiiresti ja

koordineeritult, kui ta soovib vältida rahvusvaheliste suurte jurisdiktsioonidega

arveldustsüklite ebakõlade negatiivse mõju pikenemist ja võimendumist ning tagada tõhus ja

konkurentsivõimeline hoiuste ja investeerimisliit.

Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk tagada, et kõigil sidusrühmadel on piisavalt aega

ettevalmistusteks ja T + 1 arveldusele üleminekuks koordineeritult ja õigel ajal.

Seepärast tehakse ettepanek, et EL läheks üle lühemale arveldustsüklile, mille kohaselt

arveldatakse tehingud, mille suhtes kohaldatakse praegu T + 2 arveldustsüklit, hiljemalt

esimesel tööpäeval pärast kauplemise toimumist. See ei takistaks juba tehnoloogiliselt

suutlikel väärtpaberite keskdepositooriumidel arveldada tehinguid vabatahtlikult

tehingupäevaga samal kuupäeval.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on muuta CSDRi, kehtestades Euroopa Liidus T + 1 arveldustsükli, et parandada

arvelduse tõhusust eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet ja vähendada riske

finantsstabiilsusele. Kavandatud seadusandlikud muudatused aitaksid kaasa tõhusama

kauplemisjärgse maastiku arendamisele ELis kooskõlas CSDRi muutmise raames sätestatud

eesmärkidega12. Lisaks on käesolev ettepanek kooskõlas komisjoni eesmärgiga luua hoiuste ja

10 Vt ESMA aruanne, lk 88. 11 ESMA, komisjoni ja EKP ühisavaldus standardse väärtpaberiarveldustsükli lühendamise kohta Euroopa

Liidus: järgmised sammud, https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-10/ESMA74-

2119945925-2085_EC-ECB-ESMA_High_level_joint_statement_T_1.pdf. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2845, millega muudetakse

määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase

ET 4 ET

investeeringute liit, et hõlbustada kogu ELis tarbijate, investorite ja ettevõtjate huvides

kapitali liikumist. Väärtpaberite arveldamine on kapitaliturgude põhiteema. Kiire, tõhus ja

usaldusväärne arveldus on seega hoiuste ja investeeringute liidu arendamisel oluline

eeltingimus. Lühem arveldustsükkel suurendaks ELi turgude atraktiivsust ja tooks olulist

kasu, eelkõige vähendades riske, annaks tagatisega seotud säästu ja vähendaks selliseid

kulusid, mis on tingitud ebakõladest teiste suurte jurisdiktsioonidega kogu maailmas.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Algatuse eesmärk on täiendada komisjoni laiemat tegevuskava, et muuta ELi kapitaliturud

konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Konkurentsivõimeline ja tõhus

kauplemisjärgne keskkond, mille üks põhitunnus on arveldustsükkel, on oluline element

hoiuste ja investeeringute liidu eesmärkide saavutamisel. Täielikult toimiv ja integreeritud

kapitaliturg võimaldab ELi majandusel kestlikult kasvada ja suurendada oma

konkurentsivõimet; see on kooskõlas komisjoni strateegiliste prioriteetidega, mille keskmes

on töökohtade loomiseks, majanduskasvuks ja investeeringuteks õigete tingimuste loomine.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on

CSDRi õiguslik alus. CSDRi peamine eesmärk on ELis suurendada väärtpaberiarvelduse ja

arveldustaristu turvalisust ja tõhusust. Käesolevas algatuses tehakse ettepanek vaadata läbi

arveldustsükli kestus liidus, lühendades seda kahelt tööpäevalt ühele tehingujärgsele

tööpäevale, mistõttu võetakse sellega seotud seadusandlik ettepanek vastu samal õiguslikul

alusel.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleks

liidu tasandil meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud

eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete

ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil.

Nagu kaasseadusandjad 2014. aastal CSDRi vastu võttes ja 2023. aastal selle muutmise

raames tõdesid, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada kõnealuse määruse eesmärke,

nimelt kehtestada ELis finantsinstrumentidega arveldamise ühtsed nõuded ja

keskdepositooriumide ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad ning edendada turvalist,

tõhusat ja sujuvat arveldust.

Eelkõige kehtestati CSDRga nõue kohustusliku arveldusperioodi kohta enamiku vabalt

võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute puhul, mis on tehtud ELi kauplemiskohas,

kehtestades selleks tähtajaks kaks tööpäeva pärast kauplemise toimumist. Sellisel juhul on

asjakohane, et arveldusperioodi lühendatakse sama õigusliku vahendi abil.

See lähenemisviis on veelgi asjakohasem, kui võtta arvesse ELi kauplemisjärgsete taristute

maastiku killustatust ning liikmesriikide kapitaliturgude ja õigusraamistike erinevusi, mis

muudaksid ühise ülemineku T + 1 arveldusele keerulisemaks, kui seda ei koordineerita ELi

tasandil. ELi keskdepositooriumide ja kauplemiskohtade erinevate tavade vastuvõtmine

seoses ülemaailmsete arveldusperioodide ebakõladega oleks keeruline ja sellega kaasneksid

koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide

suhtes kohaldatavate nõuetega, ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L, 2023/2845, 27.12.2023).

ET 5 ET

riskid, see killustaks ELi kapitaliturge veelgi ning looks liikmetele ja investoritele ebasoodsad

tingimused. Seega ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada käesoleva algatuse eesmärki

lühendada liidu arveldustsüklit ja seega kõrvaldada ebakõlad maailmamajandusega, et

tugevdada ELi kauplemisjärgse keskkonna konkurentsivõimet ja tõhusust. Seetõttu saab neid

eesmärke meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada ELi tasandil kooskõlas Euroopa Liidu

lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

• Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada ELi ja rahvusvaheliste arveldustsüklite vaheline ebakõla

proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil.

Arveldustsükli lühendamine tagaks parema kooskõla ülemaailmsete turgudega, muudaks

protsessid kõigi piiriüleste turuosaliste jaoks märkimisväärselt sujuvamaks ning vähendaks

riske ja kulusid seoses väärtpaberitega, mis on noteeritud või millega kaubeldakse

samaaegselt T + 1 arveldusega jurisdiktsioonides ja ELis. Kuna ELi finantsturul on palju

erinevaid osalejaid, süsteeme ja vääringuid, oleks liikmesriikide täiesti autonoomne üleminek

T + 1 arveldusele keeruline, ebatõhus ja kulukam. ELi tasandi meetmed on vajalikud, et

saavutada asjakohaselt eesmärk kehtestada ELis lühem arveldustsükkel ja kasutada ära sellega

seotud eelised. Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on vajalik selle eesmärkide

saavutamiseks.

• Vahendi valik

CSDR on määrus, seega tuleb seda muuta samalaadse õigusaktiga.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Võttes arvesse selle algatuse olemust ja kiireloomulisust, mis on seotud CSDRi artikli 5 lõike

2 sihipärase muutmisega, et kehtestada liidus lühem arveldustsükkel, ning sellega seotud

ettevalmistavat tööd, ei pidanud komisjoni talitused asjakohaseks viia läbi kehtivate

õigusaktide järelhindamist. Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste

töödokumendi ettevalmistamisel analüüsisid komisjoni talitused sihipärase muudatuse mõju

rahvusvahelise arengu valguses ning võtsid arvesse sidusrühmadelt saadud tagasisidet ja

ESMA aruandes esitatud analüüsi.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on kogu käesoleva ettepaneku ettevalmistamise jooksul konsulteerinud

sidusrühmadega. Eelkõige toimusid järgmised konsultatsioonid.

• Ümarlaud13, mille komisjon korraldas 25. jaanuaril 2024 ELis lühemale

arveldustsüklile ülemineku teemal. Osalejate hulgas oli kõrgetasemelisi esindajaid

paljudest sektoritest (ostu-14 ja müügipool15, jaeinvestorid, turutaristud), juhtivatest

13 Ümarlaud arveldustsükli lühendamise kohta ELis, 25. jaanuar 2024

https://finance.ec.europa.eu/events/roundtable-shortening-settlement-cycle-eu-2024-01-25_en. 14 Ostupool koosneb turuosalistest, kes on väärtpaberite ostjad. Nende hulka kuuluvad kindlustusandjad,

avatud investeerimisfondid, riskifondid ja pensionifondid, kes ostavad väärtpabereid oma arvel või

investorite jaoks eesmärgiga teenida tulu.

ET 6 ET

reguleerivatest asutustest ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga esindajad.

Kuigi väljendati erinevaid seisukohti, toetas enamik osalejaid õigusakti muutmist, et

minna üle T + 1 arveldusele. Nad tunnistasid, et kuigi üleminek lühemale

arveldustsüklile võib tuua kasu, eriti pikas perspektiivis, on seda kasu raske

kvantifitseerida. Nad olid seisukohal, et lühemas perspektiivis realiseeruks kasu

peamiselt tänu arveldustsükli ühtlustamisele teiste jurisdiktsioonidega, eelkõige

USAga, ja tagatise pakkumisel saadavale säästule, samal ajal kui peamine kasu

keskpikas ja pikas perspektiivis oleks kogu arveldusahela suurem automatiseeritus ja

ELi kapitaliturgude konkurentsivõime säilimine. Osalejad olid peaaegu üksmeelel, et

Euroopa jurisdiktsioonide vahel on vaja koordineerimist; samuti oldi ühte meelt, et

ELi ja USA vaheline ebakõla ei ole pikas perspektiivis hallatav. Lühemale

arveldustsüklile võimaliku ülemineku kuupäevi käsitleval ümarlaual toimunud

mitteametlikul küsitlusel selgus, et enamik (54 %) toetas 2027.–2028. aastaks

kavandatud üleminekut, samas kui 34 % toetas varasemat ja 12 % hilisemat

üleminekut.

• Liikmesriikide ekspertide 5. septembri 2024. aasta kohtumine, et arutada

arveldustsükli võimalikku lühendamist ELis16. Valdav enamik liikmesriike toetas

arveldustsükli lühendamist T + 1 arveldusele ja leidis, et üleminek T + 1 arveldusele

tooks kaasa tõhusama ja õigeaegsema arvelduse ning suurendaks ELi kapitaliturgude

atraktiivsust investorite jaoks. Lisaks leidsid nad, et turgude stabiilsus paraneks ja

likviidsust kasutataks tõhusamalt arveldusega seotud riskide ja kulude vähenemise

tõttu. Liikmesriigid olid samuti seisukohal, et üleminekust tuleks teada anda CSDRi

muutmisega. Nad toetasid kõigi finantsinstrumentide üheaegset, mitte etapiviisilist

üleminekut. Lõpetuseks rõhutasid nad, et selleks, et üleminek T + 1 arveldusele oleks

edukas, tuleb põhjalikult valmistuda, sealhulgas töötada välja üksikasjalik

tegevuskava.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku koostamisel tugines komisjon välisekspertidele ja andmetele, mis

pärinevad järgmistest allikatest:

• ESMA:

– vastused ESMA poolt 5. oktoobril 2023 algatatud kolmekuulisele tagasisidekorjele

arveldustsükli lühendamise kohta, millele saadi 81 vastust. Saadud tagasiside võeti

kokku ja avaldati 21. märtsil 202417;

– ESMA poolt sektorile korraldatud 4. detsembri 2023. aasta seminari järeldused18;

– ESMA poolt 10. juulil 2024 korraldatud avaliku arutelu järeldused19, ning

15 Müügipoole all mõeldakse finantsturgude seda osa, mis tegeleb väärtpaberite müügiga. Müügipool on

seotud aktsiate, võlakirjade, valuuta- ja muude finantsinstrumentide loomise, turundamise ja müügiga.

Müügipool koosneb investeerimispankadest või turutegijatest, kes pakuvad likviidsust. 16 Koosoleku protokoll on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-

register/screen/meetings/consult?lang=en&meetingId=57182. 17 Tagasisidearuanne – ESMA tagasisidekorje arveldustsükli lühendamise kohta, 21. märts 2024,

https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-03/ESMA74-2119945925-

1959_Feedback_statement_of_the_Call_for_evidence_on_shortening_the_settlement_cycle.pdf. 18 Vt ESMA aruanne. 19 ESMA korraldatud avalik arutelu arveldustsükli lühendamise teemal, 10. juuli 2024.

ET 7 ET

– CSDRi artikli 74 lõike 3 kohane ESMA aruanne, mis esitati komisjonile 18.

novembril 2024.

• Väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm (AMI-SeCo): oma 26.

juuni 2024. aasta täiskogu istungil rõhutas AMI-SeCo, kes nõustab eurosüsteemi

finantsturutaristutega seotud küsimustes, et on vaja protsessi, et i) töötada välja

rakendamise ajakava ELi üleminekuks T+ 1 arveldusele, ii) jälgida turu valmisolekut

ja iii) teha kindlaks valdkonnad, kus tuleb välja töötada uued lahendused. Enamik

AMI-SeCo osalejaid väljendas seisukohta, et EL ei tohiks oodata ametliku kulude-

tulude analüüsi valmimist, ning kutsus ELi otsusetegijaid tungivalt üles andma

võimalikult kiiresti märku ülemineku kavatsusest ja ülemineku tähtpäevast. Lisaks

kutsus AMI-SECO üles looma võimalikult kiiresti üleminekut koordineeriva

asutuse20.

• Euroopa T + 1 arvelduse rakkerühm: 2023. aasta juulis lõid turuosalised

rakkerühma, mis hõlmab paljusid liikmeid nii ostu- kui ka müügipoolelt ja

turutaristutest21, et saavutada kogu sektorit hõlmav kokkulepe ja esitada oma

seisukohad mõju kohta, mida avaldab USA üleminek T + 1 arveldusele ELi

sidusrühmadele ja võimalikule üleminekule T + 1-le ELis. See loodi pärast Euroopa

Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) aruannet Euroopas T + 1 arveldusele

ülemineku võimalike eeliste ja probleemide kohta22. Aruandes jõuti järeldusele, et

paljud eelised ja probleemid, mis kaasnesid USA üleminekuga T + 1 arveldusele, on

asjakohased ka Euroopa turgudel. Võttes aga arvesse Euroopa turgude olemust,

millel on USAga võrreldes palju valuutasid, turutaristuid ja koordineeritavaid

osalejaid, oleks rakendamine keerulisem kui USAs. Rakkerühm avaldas 2024. aasta

oktoobris teise aruande23, milles kordas oma toetust üleminekule T + 1 arveldusele

ELis ning tunnustas võimalikku kasu tõhususe parandamise ja riskide vähendamise

näol. Nad leidsid, et üleminek T + 1 arveldusele oleks keeruline mitmeaastane

ettevõtmine, mis nõuab kõigi sektori sidusrühmade koostööd, et vältida uute riskide

tekkimist või ELi väärtpaberituru tõhususe, likviidsuse ja toimimise kahjustamist.

Kohaldamisala osas toetas rakkerühm väärtpaberite CSDRi kohaldamisalaga

vastavusse viimist, kuid ka seda, et välja tuleks jätta väärtpaberite kaudu

finantseerimise tehingud24. Rakkerühma liikmed leidsid üldiselt, et kui konkreetne

üleminekukuupäev on teatavaks tehtud, on ELi turutaristu keerukust silmas pidades

vaja 24–36 kuu pikkust üleminekuperioodi. Väljendati erinevaid arvamusi selle

kohta, kas 2027. aasta teine pool, mis on Ühendkuningriigi ülemineku kuupäev,

20 Vt väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühma (Ami-SeCo) 25. juuni 2024. aasta koosoleku

protokoll, punkt 4 – Väärtpaberiarvelduse standardtsükli võimalik lühendamine (T + 1). Link:

https://www.ecb.europa.eu/paym/groups/shared/docs/dbdad-2024-06-25-ami-seco-meeting-outcome-

final.pdf. 21 Vt ELi T + 1 sektori rakkerühma pädevus, https://www.afme.eu/key-issues/t-1. 22 AFME aruanne, T + 1 arveldustsükkel Euroopas: võimalikud eelised ja probleemid“, september 2022,

https://www.afme.eu/Portals/0/DispatchFeaturedImages/AFME_Tplus1Settlement_2022_04.pdf. 23 Kõrgetasemeline tegevuskava T + 1 arveldustsükli vastuvõtmiseks ELi väärtpaberiturgudel – Euroopa

T + 1 arveldustsüklit käsitlev majandussektori rakkerühm, oktoober 2024

(https://www.afme.eu/publications/reports/details/high-level-roadmap-for-adoption-of-t1-in-eu-

securities-markets). 24 ESMA aruandes jõutakse siiski järeldusele, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ei tohiks

CSDRi artikli 5 lõike 2 praegusest kohaldamisalast välja jätta.

ET 8 ET

võiks olla ka ELile sobiv rakendamiskuupäev. Rakkerühm toetas jätkuvalt tugevalt

koordineeritud lähenemisviisi kogu Euroopa piirkonnas, sealhulgas EMPs,

Ühendkuningriigis ja Šveitsis.

Eespool nimetatut on täiendanud finantsturgude osaliste poolt kahepoolsetel kohtumistel

esitatud teave, mis mõnikord sisaldab konfidentsiaalset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet.

• Mõjuhinnang

Kuna rahvusvaheliste suundumuste tõttu on vaja kiiresti tegutseda, otsustasid komisjoni

talitused koostada komisjoni talituste töödokumendi, milles analüüsitakse, millist mõju

avaldab ELi üleminek lühemale arveldustsüklile. Täieliku mõjuhinnangu koostamise nõudest

on tehtud erand. Komisjoni talituste töödokumendis võeti arvesse ESMA aruannet, milles

hinnati lühema arveldustsükli kulusid ja kasu ELis. Komisjoni talituste töödokumendis juhiti

tähelepanu sellele, et T + 1 arveldusele ülemineku võimaldamiseks on vaja põhi- ja

kauplemisjärgseid protsesse rohkem automatiseerida ja standardida, sealhulgas oluliselt

suurendada automaatset töötlemist. Selles märgiti, et investeerimisvajaduste suurus varieerub

turuosaliste lõikes sõltuvalt nende ärimudelist, nendega seotud keskdepositooriumide ja

kesksete vastaspoolte arvust ning sellest, kas teistes jurisdiktsioonides on T + 1 nõude

täitmiseks tehtud varasemaid investeeringuid. Samuti rõhutati selles, et need peamiselt

ühekordsed kulud peaks aja jooksul üles kaaluma pikaajaline kasu, mis tuleneb väiksematest

vastaspoole- ja tururiskidest, tõhusamast ja õigeaegsemast arveldamisest ning ELi

kapitaliturgude suuremast atraktiivsusest investorite jaoks. Dokumendis jõuti järeldusele, et

arvestades ELi kapitaliturgude killustatust, ei ole turuosaliste koordineerimine ja koostöö

mitte ainult kasulik, vaid esmatähtis, et tagada sujuv üleminek T + 1 arveldustsüklile.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatusega soovitakse suurendada ELi kauplemisjärgse maastiku konkurentsivõimet ja

atraktiivsust, kehtestades ELis lühema arveldustsükli. Seega ei ole eesmärk vähendada

regulatiivset koormust ja kulusid. T + 1 arveldusele üleminekuga seotud kulud tekiksid

lühikese aja jooksul ning on seotud investeeringutega, mida on vaja arveldusprotsessi eri

etappide ajakohastamiseks, standardimiseks ja digitaliseerimiseks. Need kulud oleksid

finantssektori ettevõtjate kanda. Eeldatav kasu, nagu suurem automatiseerimine ja tõhusus,

riskide vähenemine, väiksem tagatisnõue ning ebakõladega seotud kulude ja vastuolude

kõrvaldamine, peaks aja jooksul siiski suuresti üles kaaluma peamiselt ühekordsed kulud, mis

tulenevad vajalikest investeeringutest, mida üleminek T + 1 arveldusele kaasa tooks.

• Põhiõigused

EL on võtnud kohustuse järgida rangeid põhiõiguste kaitse standardeid ning on kirjutanud alla

mitmele inimõigusi käsitlevale kokkuleppele. Seetõttu on ebatõenäoline, et käesoleval

ettepanekul oleks otsene mõju kõnealustele õigustele, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni peamistes inimõigustealastes konventsioonides, ELi aluslepingute

lahutamatuks osaks olevas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsioonis.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanekul puudub mõju liidu eelarvele.

ET 9 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepanekuga ei nõuta rakenduskava ega järelevalve, hindamise ja aruandluse

korda.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikliga 1 tehakse CSDRi artikli 5 lõikesse 2 sihipärane muudatus, milles nõutakse, et artikli

5 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate tehingute25 puhul peab kavandatud arvelduspäev olema

hiljemalt esimene tööpäev pärast kauplemise toimumist. Käesoleva ettepanekuga ei muudeta

artikli 5 lõike 2 kohaldamisala.

25 Artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvad tehingud on tehingud artikli 5 lõikes 1 osutatud vabalt

võõrandatavate väärtpaberitega, mis tehakse kauplemiskohtades, välja arvatud määratud vastaspoolega

tehingud, mis tehakse kauplemiskohas, või tehingud, mis tehakse kahepoolselt, kuid millest siiski

teavitatakse kauplemiskohta, või esimene tehing, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane

registrikanne.

ET 10 ET

2025/0022 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust26,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust27,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EL) nr 909/201428 artikli 5 lõikega 2 reguleeritakse enamiku

kauplemiskohtades toimuvate vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate

tehingute arveldusperioodi. Kui teatavad erandid välja arvata, peab selliste tehingute

kavandatud arvelduspäev olema hiljemalt teine tööpäev pärast kauplemise toimumist.

Seda ajavahemikku nimetatakse „arveldustsükliks“. Nõuet, et arveldus peab toimuma

hiljemalt teisel tööpäeval pärast kauplemise toimumist, nimetatakse „T + 2

arveldustsükliks“ või lihtsalt „T+ 2 arvelduseks“.

(2) Vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute pikemad arveldusperioodid

suurendavad tehinguosaliste riske ning vähendavad ostjate ja müüjate võimalusi teha

muid tehinguid. Neil põhjustel on paljud kolmandate riikide jurisdiktsioonid läinud,

lähevad või kavatsevad üle minna arveldusperioodile, mis on üks tööpäev pärast

kauplemise toimumist (edaspidi „T + 1 arveldus“). Üldine üleminek lühematele

arveldusperioodidele tekitab siiski ebakõlasid liidu ja ülemaailmsete finantsturgude

vahel. Need ebakõlad suurenevad veelgi siis, kui T + 1 arveldusele läheb üle rohkem

riike, mis suurendab sellistest ebakõladest tulenevaid kulusid liidu turuosalistele.

(3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jõudis 18. novembril 2024 avaldatud aruandes

Euroopa Liidus arveldustsükli lühendamise asjakohasuse kohta järeldusele, et liidus

arveldustsükli lühendamine T + 1-le vähendaks märkimisväärselt tururiske, eelkõige

26 ELT C…. 27 ELT C … 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb

väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega

muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,

lk 1).

ET 11 ET

seoses vastaspoole- ja volatiilsusriskidega, ning vabastaks kapitali, mida ei ole enam

vaja tagatisnõuete katmiseks. T+ 1 arveldus võimaldaks ka liidu kapitaliturgudel

pidada sammu muude ülemaailmsete turgude arenguga, kõrvaldades

arveldusperioodide praeguse ebakõlaga seotud kulud. Samuti aitaks see kaasa

korporatiivsete sündmuste standardite ja turutavade edasisele ühtlustamisele liidus

ning toetaks üldisemalt liidu kapitaliturgude konkurentsivõimet. Komisjon on nende

järeldustega nõus.

(4) Seepärast on asjakohane teha määrusesse (EL) nr 909/2014 sihipärane muudatus, et

lühendada praegust kohustuslikku arveldustsüklit ühele päevale pärast kauplemise

toimumist. Arveldustsükli selline lühendamine ei takistaks väärtpaberite

keskdepositooriumidel arveldamast tehinguid kauplemispäevaga samal kuupäeval, kui

see on tehnoloogiliselt võimalik.

(5) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 909/2014 vastavalt muuta.

(6) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt minna liidus üle lühemale arveldustsüklile,

ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime

tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa

Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud

eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7) Selleks et kõik asjaomased sidusrühmad oleksid piisavalt ette valmistatud ja

võimelised üle minema T + 1 arveldusele koordineeritult ja õigel ajal, tuleks käesoleva

määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 909/2014 muutmine

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute

puhul, mis tehakse kauplemiskohtades, on kavandatud arvelduspäev hiljemalt

esimene pangapäev pärast kauplemise toimumist. Seda nõuet ei kohaldata

kauplemiskohtades tehtavate määratud vastaspoolega tehingute suhtes,

kahepoolselt tehtavate tehingute suhtes, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta,

ja esimese tehingu suhtes, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane

registrikanne artikli 3 lõike 2 kohaselt.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 11. oktoobrist 2027.

ET 12 ET

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/25-00431

Resolutsiooni teema: ELi väärtpaberite arveldustsükli lühendamine

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus, COM(2025) 38.

EISi toimiku nr: 25-0056

Tähtaeg: 24.03.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 03.04.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (26.03.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 24.03.2025.

Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 11.03.2025 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  

.

10.03.2025

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema

arveldustsükliga liidus; COM(2025) 38

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

KOKi esitamise tähtpäev 26.03.2025

VV esitamise tähtpäev 03.04.2025

Subsidiaarsuse tähtpäev 09.04.2025

Ettepaneku selgitus: Põhivastutaja Rahandusministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS §

152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Komisjon teeb ettepaneku kiirendada ELi väärtpaberite keskdepositooriumides

väärtpaberitega arveldamist. Selleks lühendatakse arveldustsüklit seniselt kahelt

maksimaalselt ühele tööpäevale pärast tehingupäeva. Komisjon teeb ettepaneku

määrata arveldustsüklile T + 1 ülemineku kuupäevaks 11. oktoober 2027.

Palju aastaid on arveldustsükli ülemaailmne standard olnud T + 2. Kuid viimastel aastatel

on rahvusvahelisel tasandil selgelt hoogustunud üleminek arveldustsüklile T + 1. 2024.

aasta oktoobri seisuga arveldatakse väärtpaberitehingud kapitaliturgudel, mis

moodustavad 60% üleilmsest turukapitalisatsioonist, sealhulgas Ameerika Ühendriikides,

Kanadas, Hiinas ja Indias, tsüklis T + 1. Muud rahvusvahelised kapitaliturud, nagu

Ühendkuningriik, Šveits, Jaapan ja Austraalia, on samuti lubanud või kaaluvad üleminekut

arveldustsüklile T + 1. Kui EL peatselt arveldustsüklile T + 1 üle ei lähe, suureneb ebakõla

suurimate kauplemiskohtadega Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Aasias. Ebakõla

tõttu on ELi turuosalistel raske kaubelda väärtpaberitega välisturgudel, mis on

arveldustsüklile T + 1 juba üle läinud.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

2

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah

Eesmärgid

Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada ELi ja rahvusvaheliste arveldustsüklite vaheline

ebakõla proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil.

Mõju ja sihtrühm

Mõju valdkonnad

Majandus

Ettevõtlus

Mõju sihtrühmale: Arveldustsükli lühendamine tagaks parema kooskõla ülemaailmsete

turgudega, muudaks protsessid kõigi piiriüleste turuosaliste jaoks märkimisväärselt

sujuvamaks ning vähendaks riske ja kulusid seoses väärtpaberitega, mis on noteeritud

või millega kaubeldakse samaaegselt T + 1 arveldusega jurisdiktsioonides ja ELis.

Üleminek kiiremale arveldustsüklile võib parandada ELi kapitaliturgude

konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning toetada hoiuste ja investeeringute liitu, vältides

turu edasist killustumist. Keskpikas perspektiivis toob see komisjoni hinnangul suurt kasu

paljudele sidusrühmadele (investorid, nt fondivalitsejad ja jaeinvestorid, ning äriühingud

ja turutaristud).

Kaasamine

Kaasata mõjutatud huvigruppe sh Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Nasdaq CSD SE Eesti

filiaal jt