Taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 04.03.2025 nr 4.2-1/619-1

Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine

Lugupeetud Esitame Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise taotluse Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele ligipääsu saamiseks. Taotlus on lisatud kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Marion Rummo analüüsi ja statistika osakonna juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler Lisa: Taotlus Marion Rummo 626 9712 [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood. 70003158

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

andmekaitsespetsialisti kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on samaaegselt esitatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomiteele

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Ei

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Marion Rummo, analüüsi ja statistika

osakonna juhataja, [email protected], +372

5866 8621

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Reg kood: 70003158

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Deisi Pohlak, töövaldkonna andmete

juht, [email protected], tel +372 5912 7349

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

-

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi (SoM)

tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille §

67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised

isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

5. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) tegevusvaldkonna piiritleb

VVS, mille § 63 lg 1 kohaselt kuulub

ministeeriumi valitsemisalasse mh riigi

tööhõive- ja tööturupoliitika

kavandamine ja elluviimine; ettevõtete

teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamine ja

korraldamine; töösuhete ja

töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamine ja koordineerimine ning

vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

6. Lisaks eeltoodule piiritleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevusvaldkonna Vabariigi Valitsuse

23.10.2002. a. määrus nr 323

„Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“. Vastavalt selle §-le 10 on

ministeeriumi eesmärgiks luua eeldused

Eesti majanduse konkurentsivõime ja

tootlikkuse kasvuks töötades välja ja

viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive-, tööturu- ja

maakasutuspoliitikat.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Euroopa Liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse JRC arendav üle-euroopaline mudel EUROMOD4

koosneb kolmest komponendist: 1) mudel ehk EUROMOD; 2) perioodi 2019-2023 andmestik ehk

Eesti EUROMOD-i registripõhised mikroandmed, mille on riikliku statistikatööde programmi

alusel kokku pannud Statistikaamet (edaspidi lühemalt Eesti EUROMOD) ning 3) poliitikareeglid,

mis on vabalt alla laetavad ja mille arendamisega tegeleb Mõttekoda Praxis5.

AKI luba taotleme punktis 2 toodud andmestikule ehk Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud

registripõhistele mikroandmetele, mis on kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele

taotleme etteulatuvalt luba ka perioodi 2024-2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti

poolt kokku pandavale andmestikule. Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab SoMil

ja MKMil kasutada EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades.

Statistikaameti poolt kokku pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete

töötlemise eesmärk EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate SOMi ja MKMi

poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule,

vaesusele, ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil

määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või

töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi

viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused

annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika

sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ning suurendada

sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud

pseudonüümitud registriandmete kasutamine on SoMi ja MKMi teenistujatele oluline tõhusate ja

täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhised mikroandmed, mille Statistikaamet on juba

statistikatöö raames varasemalt kokku pannud, on vältimatult vajalik, et kasutada EUROMOD-i

mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades ja hinnata SoMi ning MKMi poliitikameetmete mõju

elanike majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele ning töötamise stiimulitele. Ilma

andmestikuta ei ole võimalik EUROMOD-i Eesti poliitikareegleid arvestades eesmärgipäraselt

kasutada.

4 Leitav (16.01.2025): https://euromod-web.jrc.ec.europa.eu/ 5 Leitav (16.01.2025): https://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste, hüvitiste ning

teenuste süsteemi kaudu. Mudeli kasutamine võimaldab koostada ja hinnata erinevate

stsenaariumide alusel nii olemasolevate kui võimalike stsenaariumide mõju elanikele ja

leibkondadele – viimane on oluline, et eristada toimivamad ja vähemefektiivsemad stsenaariumid,

et abi oleks elanikele võimalikult asjakohane, kuid arvestaks ka riigieelarve võimalikku mõju.

Sellised stsenaariumide hõlmavad ka mõju puuetega inimestele, vähenenud töövõimega inimestele,

lastele ja lastega leibkondadele, vanaduspensionäridele jne.

Uuringu läbiviimine kogumis on kooskõlas 2020. aasta sügisel vastu võetud EL nõukogu

järeldusega 6 miinimumsissetuleku kaitse tugevdamise kohta ELis, et võidelda vaesuse ja

sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda. EL sotsiaalõiguste samba

tegevuskava7 rõhutab, et igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale

miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides ning saada

juurdepääs kaupadele ja teenustele. Viimase raames on Eesti sarnaselt teistele EL riikidele võtnud

kohustuse vähendada aastaks 2030 suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste

arvu.

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta8, mis

tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames 9 ning aitab saavutada

sotsiaalõiguste samba eesmärke vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste arvu

ning tõsta tööhõivet.

Kokkuvõttes on SoMil ja MKMil oluline saada detailsem ülevaade maksude- ja toetuste mõjust

Eesti elanikele ja leibkondadele, sh hinnates toetuste ja hüvitiste mõju erinevatele sihtrühmadele,

koosmõjus maksudega. Sellise analüüsi koostamine eeldab vastavate mikroandmete ühendamist

(mis on juba tehtud Statistikaametis) ning ühtlasi on vaja, et mudeli ülesehitus võimaldaks läbi viia

teiste EL riikidega võrdlevaid analüüse ja anda teavet Eesti suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

eesmärgi täitmisest või olukorrast EL semestri protsessi10 raames. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-,

tervise kui ka töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitse

erinevatele sihtrühmadele ning leida sobivad meetmed, ilma, et need vähendaksid elanike tööturul

osalemise stiimuleid.

Nii on uuringuprojekt otseselt seotud „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud

üldeesmärgiga, mis tuleneb riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“:

sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.

Aga panustab ka MKMi valdkondade eesmärkidesse nagu näiteks tööhõive kõrge tase ning pikk ja

kvaliteetne tööelu. Samuti on uuringu tulemused aluseks „Heaolu arengukava 2023–

2030“ tegevuste hindamisel ning uute lahendusettepanekute planeerimisel.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

6 Euroopa Liidu Nõukogu, 2020. Miinimumsissetuleku kaitse tugevdamine, et võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu COVID-19 pandeemia

ajal ja pärast seda. Nõukogu järeldused (9. oktoober 2020). Leitav (02.01.2025): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11721-2020-REV-

2/et/pdf 7 The European Pillar of Social Rights in 20 principles, 2023. 14. Minimum Income. Leitav (02.01.2025): https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-

2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et#iii-

peatkk-sotsiaalkaitse-ja-sotsiaalne-kaasatus 8 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav (02.01.2025): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC 9 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõte (Miinimumsissetulek) ütleb, et Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste

puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega. 10 Leitav (04.03.2025): Euroopa poolaasta - Consilium

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna Eesti EUROMOD juba kuulub riikliku statistikatööde programmi ning registriandmed, mida

Eesti EUROMOD sisaldab, on juba Statistikaameti poolt statistikatöö raames kokku pandud, mille

käigus on tagatud ka eesmärgipärasus ja võimalikult väheste andmete kogumine, isikuandmete

kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c) alusel. SoM ja MKM taotlevad ligipääsu nende andmete

taaskasutamiseks oma poliitikate hindamisel ehk käesoleva taotluse alusel ei toimu eraldi andmete

kokku panekut.

Vastutavad töötlejad töötlevad isikuandmeid Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete

kasutamise lepingu alusel Statistikaameti teadlaste keskkonnas11. Andmestikud ei sisalda isiku

otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ning andmetele saavad ligi vaid Statistikaameti ja SoMi

ning Statistikaameti ja MKMi vahel sõlmitud lepingus toodud ametnikud. EUROMOD-i kasutades

koostatavate uuringuprojektide tulemuseks on alati teaduslik üldistus.

Info ministeeriumite poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse vastavalt kas

Sotsiaalministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Kodulehte ja

sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja

analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. Seaduseelnõude

mõjuanalüüsid on avalikkusele kättesaadavad vastavates seletuskirjades eelnõude infosüsteemis

EIS.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis12 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kõiki Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhiseid mikroandmeid haldab Statistikaamet.

Taotluse lisas nimetatud tunnused on juba Statistikaameti poolt seotud üheks andmestikuks, mis

sobib EUROMOD-i mudelis sisendandmestikuna kasutamiseks. Andmestik on juba muudel

eesmärkidel pseudonüümitud. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal.

Pseudonüümimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Koodivõti on

Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks teistele osapooltele. Andmete liikumise protsess on

järgmine:

 pärast AKI loa saamist teevad SoM ja MKM andmetele ligipääsu saamiseks vastava pöör-

dumise Statistikaametile, viidates õiguslikule alusele viia läbi poliitika kujundamiseks teh-

tava uuring;

 Statistikaamet teeb pseudonüümitud andmestikud SoM-i ja MKM-i töötaja(te)le kättesaa-

davaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas;

 andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid,

joonised jms) läbivad enne keskkonnast väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb

Statistikaameti töötaja. Andmeid väljastatakse teadlaste keskkonnast eranditult agregeeri-

tud kujul.

Statistikaameti teadlaste keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt

Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale:

11 Statistikaamet, 2025. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise juhend. Leitav (02.01.2025): https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete- kasutamise-juhend 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-

teaduslikul-eesmargil

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse juba Statistikaametis statistikatööde programmi raames ühendatud Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhist mikroandmestikku. Isikuandmed hõlmavad kogu

Eesti püsielanikkonda.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2019-31.12.2030

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Töödeldavad isikuandmed on toodud lisas ja nende kokkupanekuks on Statistikaamet kasutanud

erinevaid allikaid (vaata punkt 9.3.). Osad tunnused on agregeeritud teiste Eesti EUROMOD-i

andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on vastava aasta kohta.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhine mikroandmestik (toodud lisas)

on kokku pandud järgmiste registrite põhjal: rahvastikuregister (RR), töötamise register (TÖR),

maksukohustuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste

ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS),

töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS),

töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister

(RR), Tervisekassa andmekogu (KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik),

äriregister (ARIREG) ja aadressiandmete süsteem (ADS).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Eesti EUROMOD-i andmestik on juba Statistikaameti poolt üheks andmestikuks koondatud ja

pseudonüümitud ning Statistikaametil on omad isikuandmete säilitamise reeglid (vaata punkt 10.2).

Andmetöötlus pseudonüümitud andmetel ja uuringu tulemuste säilitamine toimub Statistikaameti

ja SoMi ning Statistikaameti ja MKMi konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu alusel

Statistikaameti teadlaste keskkonnas. EUROMOD-i põhjal mudeldatud tulemus on teaduslik

üldistus agregeeritud kujul.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Kirjeldatud taotluse lisas.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Riikliku statistika seaduse § 32 lg 2 kohaselt tohib Statistikaamet hoida füüsilise isiku

üksikandmeid nende kontrollimise ajal koos isikukoodiga. Pärast kontrollimist säilitatakse

isikukood teistest isiku andmetest eraldi, tagades nende hilisema ühendamise võimaluse.

Selle reegli kohaselt antakse pärast esialgset kontrolli isikuid puudutavad andmestikud edasiseks

statistika tegemiseks juba pseudonüümitud kujul.

Teadlastele kasutamiseks viiakse andmed otsest tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Protsessi

käigus eemaldatakse andmestikest isikute isikukoodid, nimed ja kontaktandmed ning isikukoodid

asendatakse vastava unikaalse identifikaatoriga. Antud identifikaator ei ole mingilgi moel tuletatud

isikukoodist ehk matemaatika abil ei saa seda identifikaatorit pöörata isikukoodiks. Isiku

identifikaatori ja isikukoodi omavaheline seos hoitakse eraldi tabelis ning vajaduse ilmnemisel on

võimalik andmestikele lisada isiku identifikaatori asemele isikukood. Omavahelise seose tabelile

on ligipääs piiratud ja seda omavad vaid vähesed Statistikaameti teenistujad.

Lisaks on andmete väljastamisel, avaldamisel või levitamisel kasutusel statistilise

konfidentsiaalsuse (näiteks juurdepääs teadusuuringuteks andmete kasutamisel) ja anonüümimise

tagamise reeglid, mis tagavad suurema üldistustaseme. Statistikaameti teadlaste keskkonnast

väljastatakse andmeid ainult agregeeritud kujul pärast täiendavat agregeerimistaseme piisavuse

kontrolli.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage13 Eesti EUROMOD-i registripõhise

mikroandmestiku koostamine on olnud üks osa

riiklikust statistikatööde programmist.

Töödeldavad andmed on pseudonüümitud

Statistikaameti poolt enne kui SoMile ja

MKMile ligipääs tagatakse. Koodivõti on

Statistikaametil, seda ei tehta kättesaadavaks

teistele osapooltele. Seega ei ole

andmesubjektid andmetöötlejale tuvastatavad.

Kõik SoMi poolt läbi viidud uuringud

avaldatakse Sotsiaalministeeriumi ning MKMi

poolt läbi viidud uuringud vastavalt Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.

Kui SOM või MKM mudeldab Eesti

EUROMOD-i andmeid EUROMOD-i põhjal,

siis viidatakse sellele.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused14?

Statistikaameti andmekaitsetingimused on

leitavad:

https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse

12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei

13 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 14 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule.

kolmandatesse riikidesse15 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)16 (allkiri ja kuupäev)

Ulla Saar (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastaja ees- ja perenimi)17 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad18:

Lisa - andmekoosseis

15 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

16 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 17 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 18 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa - Andmekoosseis

Statistikaameti Eesti EUROMOD-i registripõhise mikroandmestiku sisendandmete koosseis,

millele ligipääsu taotleme, on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

 isa pseudo-ID (RR)

 leibkonna pseudo-ID (RR)

 ema pseudo-ID (RR)

 partneri pseudo-ID (RR)

 omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

 omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

 kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

 sugu (Statreg)

 vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

 kodakondsus (Statreg)

 kodakondsus (detailne)/ regioon (Statreg)

 maalises piirkonnas elamine (Statreg)

 linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

 perekonnaseis (RR)

 rahvus (Statreg)

 maakond (RR, Statreg)

 kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

 väikelinn (Statreg)

 olemasolu rahvastikus ja/või püsielanikkonnas eelmisel sissetulekuaastal (Statreg)

 maksuresidentsus (MKR)

 eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

 avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

 sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, SKAIS, EHIS, Statreg, MKR)

 eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

 eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

 finantsvarad – agregeeritud tunnus

 aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

 isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

 isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

 kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

 eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

 eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

 eluruumi tüüp (korter/ eramu) EHR

 muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

 aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

 aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

 aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

 aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

 energiahüvitis (SKAIS)

 KREDEX toetused (KREDEX)

 aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

 aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS)

 kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS)

 aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

 aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

 vajaduspõhine peretoetus (STAR, SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

 hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

 aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

 aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

 aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

 mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

 muud töötushüvitised (ettevõtluse alustamise toetus) (EMPIS)

 püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

 puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

 töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS,

Statreg)

 töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

 institutsionaalne leibkond (Statreg)

 sünnikuu (Statreg)

 ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

 tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

 tegevusala (detailne) (EMTAK)

 mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

 mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

 kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

 ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

 ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

 töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

 kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

 töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

 kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

 kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

 mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

 registreeritud töötu (EMPIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine (TÖR, EHIS)

 töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine (TÖR, EHIS)

 töövõimetusega seotud hüvitised (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

 mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

 tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

 madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

 milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

 Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

 töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

 III samba tööandja sissemaksed (MKR)

 maamaks (MKR)

 töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 tööandja sotsiaalmaks (MKR)

 tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

 kingitused ja annetused (FIDEK, MKR)

 koolituskulud (FIDEK, MKR)

 eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

 eluaseme intressid (MKR)

 eluaseme üür (MKR)

 maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

 maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

 rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

 rahaline palgatulu (neto) (MKR)

 rahaline palgatulu Eestist (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

 rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

 varasem rahaline palgatulu (MKR)

 töötasuhüvitis (MKR)

 tunnipalk (MKR)

 intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

 dividendid (MKR)

 intressid (MKR)

 intressid (neto) (MKR)

 kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

 vara võõrandmaine (MKR)

 muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

 erapensionid (MKR)

 pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

 pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

 investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

 II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

 II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

 III sambaga liitumise aasta (Pensionikeskus)

 III sambasse kogumise algus (Penisonikeskus)

 kinnisvara või maa renditulu (MKR)

 kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

 eluruumi renditulu (MKR)

 litsentsitasud (MKR)

 muu renditulu (MKR)

 siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

 siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

 puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

 tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

 mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

 tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

 koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

 koondamishüvitis (EMPIS)

 tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

 koondamisega seotud tulud (MKR)