Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Epp Meremaa

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 25.02.2025 nr 1.4-3/176 Meie 12.03.2025 nr 2.3-5/25/652-2

Arvamus kutselise kalapüügi registri

põhimääruse muutmise eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 28. detsembri 2017. aasta määruse nr 93

„Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.

Meil ei ole eelnõu osas tähelepanekuid, kuid arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse

muutmine, siis annab see võimaluse muuta ka kehtiv põhimäärus selgemaks ja konkreetsemaks.

1. Esmalt märgime, et kuigi sõna „register“ peetakse sõna „andmekogu“ sünonüümiks, siis

soovitame siiski kasutada põhimääruses läbivalt sõna „andmekogu“.

2. Kehtiva põhimääruse § 8 lõike 4 järgi saadakse riigi infosüsteemis muu andmekogu

põhiandmeteks määratud andmed sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub. Kuna

AvTS § 436 lõike 2 järgi tuleb andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, igal juhul aluseks võtta teise andmekogu põhiandmed, siis

on tegemist seadust dubleeriva sättega.

Pealegi ei nähtu põhimäärusest, et kutselise kalapüügi registrile oleks andmeandjaks mõni

teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) lisatud

tehnilises kirjelduses on küll märgitud, et register on liidestatud mitme andmekoguga, kuid

põhimäärus andmekogude vahelist andmevahetust ei kajasta.

Juhul kui andmevahetus peaks siiski toimuma või seda plaanitakse, siis juhime tähelepanu

sellele, et AvTS § 435 lõige 1 kohustab andmekogu põhimääruses muu hulgas välja tooma ka

andmeandjad ehk selle, millistest andmekogudest milliseid andmeid saadakse. Just läbi selle

määratakse kindlaks, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed ja millised teistest

andmekogudest saadud andmed.

3. Juurdepääsu registrisse kantud andmetele reguleerib põhimääruse § 11, mille lõike 1 järgi on

registrisse kantud andmed avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole kehtestatud

juurdepääsupiirangut.

Selgitame, et avalikule teabele juurdepääsu kehtestamise alused tulenevad AvTS-st ja

põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad mingid

andmed on juurdepääsupiiranguga. Samas, kui andmekogu põhimäärus konkreetsetele

andmetele või AvTS §-s 35 toodud alusele ei viita, siis tekib hiljem praktikas probleem, kuna

ei pruugita teada, millisel alusel või millistele andmetele juurdepääsupiirang seatud on. Sellisel

2 (2)

juhul tekib olukord, kus määrusandja on küll piirangu ette ära otsustanud, aga andmekogu

vastutav töötleja, kes peaks muidu juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei tea, millisel AvTS

sätte alusel seda tehtud on. Vastutav töötleja on aga sunnitud määrust täitma, mis võib panna

ta väga komplitseeritud olukorda. Sellises olukorra vältimiseks peaks põhimääruses olema

selgelt öeldud, millise AvTS § 35 sätte alusel mingitele andmetele juurdepääsupiirang on

seatud.

4. Põhimääruse § 11 lõike 2 järgi võimaldatakse andmetele juurdepääs kooskõlas avaliku teabe

seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega.

Põhimääruses toodud andmekoosseisu järgi paistab, et andmekogu ei sisalda olulises osas

isikuandmeid, v.a kalurite, kaptenite, esindajate ja kande tegijate isikuandmed. Viide

isikuandmete kaitse seadusele näitab, et eeldatavasti on antud sätte puhul eelnimetatud

andmeid silmas peetudki. Siinjuures selgitame, et isikuandmete töötlemist reguleerib

peaasjalikult EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadus

täpsustab seda. Juhul kui sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub isikuandmete, sh logide

andmekogust väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja millistel

juhtudel seda tehakse ning kes andmed väljastab.

5. Põhimääruse § 12 lõike 1 järgi logitakse andmete andmekogusse kandmine, sh andmete

muutmine, kuid samas on andmetega tehtavaid toiminguid rohkem, sh vaatamine, edastamine,

kustutamine. Põhimääruse §-st 4 nähtub, et andmekogu vastutava ja volitatud töötleja

ülesannete täitmiseks määratakse konkreetne ametnik või töötaja. Samuti nähtub lõikest 4, et

andmekogu volitatud töötleja ülesandeks on muu hulgas andmekogu tehnoloogilises

keskkonnas erinevate asutuste töötajatele ameti- ja tööülesannete täitmiseks vajalikele

andmetele juurdepääsu õiguste andmine. Eelnevast võib järeldada, et tegemist on autenditud

kasutajatega. Selgusetuks jääb aga see, kas lisaks andmete sisestamise ja muutmise

toimingutele logitakse ka muid toiminguid, mida autenditud kasutajad andmekogus teevad.

Samas näeb põhimääruse § 14 ette vastutava töötleja kohustuse teha andmekogu pidamise üle

järelevalvet, kuid millisel viisil päringute põhjendatust, aga näiteks ka andmete kustutamise

kontrollimist läbi viiakse.

6. Põhimääruse § 13 lõiked 11 ja 2 määravad andmekogu andmete säilitamise tähtaja, mille

kohaselt säilitatakse isikuandmeid 20 aastat andmekogusse kandmisest ja alusdokumente

kümme aastat. Samas ei nähtu põhimäärusest, mis saab andmetest või alusdokumentidest

pärast säilitamistähtaja lõppemist. Sama puudutab ka põhimäärus § 12 lõiget 2, mis puudutab

logide säilitamist. Palume põhimäärust selles osas täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected], 627 4144