Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Reg kood. 70001952

Suur-Ameerika 1

Tallinn 10122 (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Jah, taotlusele on lisatud

Sotsiaalministeeriumi

sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute

eetikakomitee protokoll.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

Reg kood: 70001952,

Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontakt: Kati Nõlvak, majandusliku toimetuleku

juht, [email protected], 58045973

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ

Reg kood: 11343217

Aadress: Rävala 11-8, 10143 Tallinn

Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post:

[email protected], tel. 56667440

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet

Reg kood: 70000332

Aadress: Tatari tn 51, 10134, Tallinn

Kontaktisik: Ilona Reiljan

+3726259390

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Reg kood: 70001975

Aadress: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Kontaktisik: Sven Veskijärv, tel. 58534143,

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Sotsiaalministeeriumi teadus- ja

arendusteenuse erandit kohaldava avaliku

konkursiga tulemusena sõlmiti leping

teadusuuringu tegemiseks Eesti

Rakendusuuringute Keskusega Centar

(töövõtuleping nr 1.8-2/2538-1).

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuulub

Vabariigi Valitsuse seaduse §67 järgi sotsiaalse

turvalisuse, sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja korraldamine

ja puudega inimeste elukvaliteedi edendamine.

Sotsiaalministeeriumi põhimääruse järgi on

hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna

põhiülesanne kavandada ja koordineerida

sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja

pensionipoliitikat ning korraldada selle

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll

ebavõrdsuse ja vaesuse ennetamiseks ja

leevendamiseks vajalike meetmete

väljatöötamisel, pensionäridele adekvaatse

sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku

pensionisüsteemi kujundamisel ning

sotsiaalkindlustusskeemide riigisisese ja

piiriülese tervikvaate kujundamisel.

Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on

lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika

vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu

analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid

teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Lõikest 1 tulenevalt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud

või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul ning enne isikuandmete üleandmist

teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitse taset võimaldaval kujul

andmetega.

Taotlusega palutakse ligipääsu

1. Statistikaameti kasutuses olevatele

järgmistele andmekogudele:

 pseudonüümitud riiklike statistiliste

vaatluste käigus kogutud

valimipõhistele küsitlustele

Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja

Eesti Sotsiaaluuring (ESU).

 pseudonüümitud registriandmetele, mis

on ette valmistatud kasutamiseks

Euroopa Liidu maksude ja toetuste

mikrosimulatsiooni mudelis

EUROMOD.

2. Sotsiaalkindlustusametist

pseudonüümitud registriandmetele

sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist (STAR)

toimetulekutoetuse taotlejate, maksete

ja saajate kirjeldamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Eestis puudub ajakohastatud ja läbipaistev elatusmiinimumi arvestamise metoodika. Praegu on

puudulikud teadmised toimetulekuks vajalikest minimaalsetest kulutustest erinevate

koosseisudega leibkondades. Täna kehtiv aegunud ning leibkondade erinevusi mittearvestav

elatusmiinimumi arvestamise metoodika ei ole usaldusväärne alus sissetulekutoetuste piisavuse

hindamiseks. Projekti tulemusel töötatakse välja täpsem ja õiglasem elatustaseme miinimumi

arvestamise metoodika Eestile, sh hinnatakse kas ja millised regionaalsed erinevused

elatusmiinimumis esinevad. Uuring loob eeldused tõhusamaks toimetulekutoetuse arvestamise

süsteemiks, mis parandab toetuse piisavust ja kättesaadavust.

Uuringul on kaks suuremat osa, mis jaguneb omakorda alamtegevusteks:

1. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika väljatöötamine, mis sisaldab:

a. Teiste riikide elatusmiinimumi arvestamise metoodika kaardistus, mis põhineb

dokumendianalüüsil. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.

b. Eesti leibkondade kulutuste andmete analüüs, et määrata elatusmiinimumi

hindamisel kasutatavad kulukategooriad, nende suurused, tarbimiskaalud

leibkonnaliikmetele ja hinnata leibkonnatüüpide lõikes erinevusi kuludes.

Analüüsitakse Statistikaameti riikliku statistika valimipõhiste küsitluste

Leibkonnaeelarve uuring (LEU) ja Eesti Sotsiaaluuring (ESU) pseudonüümitud

andmeid. Kulutuste analüüsi sisendiks kasutatakse ka toimetulekutoetuste saajate

eluasemekulude andmeid registrist STAR. Erinevaid andmeallikaid ei seota

omavahel, kasutatakse olemasolevaid andmeid, andmeid ei koguta juurde.

c. Tervisearengu Instituudi uusi toitumissoovitusi arvestavate näidismenüüde

koostamine ning nende põhjal toidukorvi koostamine erinevatele

leibkonnatüüpidele. Isikuandmeid selles osas ei töödelda.

d. Leibkondade ostukorvi hindamine intervjuudega. Arvutusliku

elatusmiinimumile vastava ostukorvi ja eelarve koostamise kõrval on vaja

valideerida ning hinnata inimeste tunnetust hädatarvilikule ja elamisväärse elu

tagavale ostukorvile. Selles uuringu osas teeme grupiintervjuud leibkonnatüüpi

kuuluvate inimestega. Intervjuud teeme inimestega, kes on vabatahtlikult nõus

intervjuul osalema.

e. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika koostamine. Eelmiste punktide

tulemusi koondades arvutatakse välja toimetulekuks minimaalne sissetuleku

suurus leibkonnatüüpidele ning kirjeldatakse elatusmiinimumi arvutamise ja

kaasaajastamise metoodika Eestile. Selles punktis isikuandmete analüüsi ei toimu.

2. Elatusmiinimumi arvestamise metoodika mõju toimetulekutoetuse maksmisele, mis

sisaldab:

a. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse

sobivus toetuse saaja leibkonnale. Sobivuse hindamiseks intervjueerime

toimetulekutoetust saanud või saavate leibkondade esindajaid. Samuti kasutatakse

intervjuusid toimetulekutoetuse taotlemise ja maksmise protsessi hindamiseks..

b. Uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga leitud toimetulekutoetuse

mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja toimetulekutoetuse saajate

sissetulekutele: i. Varem kehtinud süsteemiga toimetulekutoetust saanute ja

toimetulekutoetuse suuruse kirjeldus registriandmetel.

ii. Uue elatusmiinimumi arvutamise metoodikaga arvestatava

toimetulekutoetuse mõju toimetulekutoetuse saajate arvule ja

sissetulekutele, mida hinnatakse EUROMODiga. EUROMOD on Euroopa

Liidu maksude ja toetuste mikrosimulatsioonimudel.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu osade kaupa:

Leibkondade kulutuste analüüs LEU ja ESU andmetel (uuringu osa 1.b).

LEU ja ESU on valimipõhised riikliku statistika otstarbel tehtavad regulaarsed küsitlusuuringud.

Andmed on kogutud varem, andmeid ei koguta selle uuringu otstarbel. ESU ja LEU valimis on ca

7000-8000 isikut, kes esindavad Eesti 15-aastaseid ja vanemaid elanikke. Andmed on eelnevalt

pseudonüümitud ja isiku otsese tuvastamise võimalus analüüsi teostavatel Centari analüütikutel

puudub. Mitmed tunnused (nagu elukoht, amet, tööandja tegevusala) on andmestikus

agregeeritud, mistõttu on ka kaudne tuvastamine andmestikust väga keeruline ja pigem võimatu.

Seega ei töödelda neid andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.

ESU ja LEU sisaldavad infot leibkondade koosseisu, detailsete kulude, tulude ja elamistingimuste

kohta. Andmed võimaldavad analüüsida, kui suure osa leibkondade ostukorvist erinevad

kulukategooriad moodustavad, kuidas kulud sõltuvad leibkondade koosseisust ja muudest

sotsiaal-demograafilistest tunnustest. Kuna tegemist on regulaarselt tehtavate küsitlustega, siis on

võimalik nendel andmetel hinnata ostukorvi ja kulude muutuseid aja jooksul. Alternatiivseid

analoogse detailsusega leibkondade kulusid dokumenteerivaid elanikkonnale ja erinevatele

leibkondade tüüpidele representatiivseid andmeid Eestis regulaarselt ei koguta ega kajastu need

registrites.

Kuna elatusmiinimumi arvestamine peab põhinema representatiivsetel, regulaarselt uuendatavatel

andmestikel, siis ei ole nende andmestike kasutamisele alternatiivi. Seni kasutatud arvestusliku

elatusmiinimumi metoodika põhineb samuti leibkonnaeelarve uuringul4. Samuti on teistes

riikides tavapäraseks meetodiks elatusmiinimumi või näidisostukorvi koostamisel leibkondade

sissetulekute ja kulutuste küsitlusandmete kasutamine.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d)

Eestis on elatusmiinimumi arvestamiseks koostatud ostukorv seni ainult kvantitatiivseid

küsitlusandmeid kasutades. Selleks, et statistilised ostukorvid vastaksid inimeste ning

leibkondade tegelikele vajadustele ja tunnetusele inimväärsest elust, on vajalik koguda inimestelt

tagasisidet ning hinnanguid selle kohta, milline on nende leibkonnatüübile vastav minimaalne

vajalik ostukorv. Inimestelt hinnangute kogumist kavandatakse leibkonnatüüpide kaupa

grupiintervjuudega. Grupiintervjuudes osalemine toimub inimeste nõusolekul vabatahtlikult.

Pärast intervjuu toimumist transkribeeritakse ja anonüümitakse intervjuud, helifailid kustutatakse.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a)

Arvestuslikku elatusmiinimumi kasutatakse sisendina toimetulekutoetuse suuruse hindamisel.

Uuringu ülesanne on arvestada välja, kuidas uuendatud metoodika korral muutuks

toimetulekutoetuse suurus erinevatele leibkondadele. Uue metoodikaga muutub elatusmiinimumi

arvestuse aluseks olev ostukorv ja selles olevate kulukategooriate maksumused ja tõenäoliselt ka

leibkonnaliikmete kaalud toetuse arvestamisel. Juhul, kui muudetakse oluliselt olulise toetuse

arvestamise aluseid ning põhimõtteid, siis tuleb selle mõjude hindamiseks koguda ka tagasisidet

4 Vt täpsemalt Tiit (2005 ja 2006) Elatusmiinimumi ja vaesuspiiride hindamise metoodika ning sotsiaalsete indikaatorite

leidmisel kasutatavate tarbimiskaalude kaasajastamine. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, AS Resta

inimestelt, keda see otseselt puudutab. Selle punkti ülesanne ongi toimetulekutoetuse saajatelt

koguda hinnanguid ja arvamusi toetuse arvestamise ning selle suuruse sobivuse kohta. Selleks on

vajalik rääkida toimetulekutoetust saanud või saavate inimestega ja uuringus tehakse seda

intervjuu vormis. Intervjueeritav peab olema varem toimetulekutoetust saanud leibkonna esindaja

ning vaja on intervjueerida erinevate leibkonna koosseisudega toimetulekutoetuse saajaid.

Alternatiivi selle sihtrühma (toimetulekutoetust saanud inimesed) valikule või andmete kogumise

meetodile intervjuudega selles uuringu osas ei ole.

Alternatiivsete võimalustena intervjueeritavate värbamiseks kaalusime isikute kontaktandmete

päringut registrist ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltööspetsialistide kohaliku teadmise

kasutamist intervjueeritavate leidmiseks. Neist kahest variandist eelistasime teist, kuna kasutades

ära sotsiaaltööspetsialistide töö käigus kogunenud varasemat teadmist leibkonnast, on tõenäoliselt

võimalik leida intervjueeritavad väiksema hulga inimeste isikuandmeid töödeldes, kui see oleks

vajalik registrist juhuvalikuga leibkondi valimisse kutsudes. Inimeste intervjueerimisel ei koguta

representatiivseid kvantitatiivseid andmeid, vaid kirjeldusi, selgitusi, arvamusi, miks mingi

aspekt sobib ja miks mitte. Seetõttu pole intervjueeritavate valikul oluline juhuvalik ning

representatiivsus üldkogumi suhtes, vaid pigem taustatingimustelt sobiv vastaja, kellel on soov ja

võimekus kaasa rääkida. Neil kaalutlustel eelistasime intervjueeritavate värbamist

sotsiaaltööspetsialistide kaudu. Isikuandmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta hõlmab sellel

juhul sotsiaaltööspetsialisti pöördumist isiku poole, et küsida talt nõusolekut uuringus

osalemiseks. Sotsiaaltööspetsialist ei kasuta isiku tuvastamiseks muid andmeid, kui talle teada

olev varasem info inimese kohta. Kui inimene ei nõustu intervjuul osalemisega, siis temaga

rohkem uuringu teemal ei kontakteeruta. Kui inimene nõustub, siis toimub järgnev andmete

töötlus isiku nõusolekul. Isiku tuvastamine on vajalik ainult andmete kogumiseks, hilisemas

analüüsis pole vajalik hoida andmeid isiku tuvastamist võimaldaval kujul.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate registriandmed annavad ülevaate praeguste

toimetulekutoetuse saajate profiilist, toimetulekutoetuse komponentidest ja nende suurusest.

Kuna uue elatusmiinimumi arvestamise alusel hakatakse senist toimetulekutoetuse suurust ümber

arvutama, siis annab senise toetuse saajate ja toetuse komponentide suuruse kirjeldus

hädavajaliku ülevaate sellest, keda ja millises ulatuses uus elatusmiinimumi arvestamise

metoodika puudutab. Toimetulekutoetuse saamise andmed kajastatakse sotsiaaltoetuste ja

teenuste registris (STAR) ning alternatiivseid andmeid, mis toimetulekutoetuse saamist ja selle

komponente samaväärselt kirjeldaksid, pole. Seega pole alternatiivi registriandmete kasutamisele.

Andmeid ei ole vaja töödelda isiku otsest tuvastamist võimaldaval kujul ja seda uuringus ei

kavandata. Kuna otseselt pole vaja isikuid tuvastada, nendega kontakteeruda või andmeid teiste

registrite või küsitlusandmetega siduda, siis loob registripidaja andmetele pseudokoodi ning

väljastab andmed töötlemiseks pseudokoodiga. Nii ei töödelda andmeid isiku otsest tuvastamist

võimaldavana. Arvestada tuleb kaudse tuvastamise võimalusega, kuna tegemist on

leibkonnatasandi andmetega. Sarnaselt ESU ja LEU andmetega on isikute kaudne tuvastamine

pseudonüümitud STAR andmestikust pigem teoreetiline ja ei ole võimalik süstemaatilisel moel

suure arvu isikute kohta.

Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse

suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii)

EUROMODi sisendandmed on Statistikaametis varasemalt olemas, pseudonüümitud kujul isiku

otsest tuvastamist võimaldavate andmeühikuteta (puuduvad kontaktid, nimi või isikukood).

Analüüsi tegevatel Centari analüütikutel pole ligipääsu pseudonüümimise võtmele.

EUROMODiga on võimalik simuleerida toimetulekutoetuse parameetrite muutuse

sotsiaalmajanduslikke mõjusid. EUROMOD on üle-Euroopaline pikaajaliselt arendatud

simulatsioonimudel just toetuste ja maksude mõjude hindamiseks, mille kasutamise jaoks

Statistikaamet koostab ja uuendab iga-aastaselt sisendandmestikku. Alternatiivina selle

kasutamisele oleks võimalik ehitada üles terviklik ning eraldiseisev simulatsioonimudel, kuid see

oleks väga ajamahukas, kulukas ja ei mahuks kindlasti uuringu ajaraami ega eelarvesse. Lisaks

oleks selline tegevus sisutu ja nõuaks täiendavat andmehõivet registritest, kuna EUROMOD on

just selliste simulatsioonide tegemiseks ehitatud. Seega on EUROMODi kasutamine koos selle

sisendandmestikuga vältimatult vajalik.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Eesti elanike toimetulek on oluline riigi ülesanne ning puuduse ja abivajaduse korral on riik

kohustatud inimesi aitama. Selleks, et riik saaks kujundada toimetulekutoetuse, mis tagab

elanikele inimväärse toimetuleku, on oluline hinnata, millistele tingimustele see peab vastama.

Praegune elatusmiinimumi arvestamise metoodika lähtub ligi kakskümmend aastat tagasi

koostatud tarbimiskorvist. Kuigi tarbimiskorvi maksumust kohandatakse hinnaindeksiga, siis on

hädatarvilik kaasajastada ka tarbimiskorvi sisu, mis on aja jooksul muutunud ning mõtestada

elatusmiinimumi kontseptsioon, arvutada välja, milline on elatusmiinimum erinevatele

leibkondadele ja hinnata, kuidas see sõltub leibkondade koosseisust ja sotsiaal-demograafilistest

tunnustest.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Uuring on suunatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika uuendamisele. Andmeid kasutatakse

elatusmiinimumi metoodika välja töötamiseks, hindamiseks ja selle põhjal uuendatava

toimetulekutoetuse arvestamise metoodika uuendamiseks. Uuringust ei tulene otseselt ühelegi

inimesele, kelle andmeid töödeldakse, täiendavaid õiguseid ega kohustusi. Uuringu tulemuseks

on agregeeritud üldistus, milles ei viidata üksikutele inimestele. Kui kasutatakse tsitaate

intervjuudest, siis asendatakse inimeste nimed, kohad või muu info, mis võib üksiku isiku

tuvastatavaks muuta.

Uuringu osade kaupa, milles töödeldakse inimeste andmeid:

 ESU ja LEU andmete (uuringu osa 1.b) kasutamisel tagatakse, et inimeste andmete

töötlemine ei kahjusta andmesubjekti õigusi ega muuda kohustuste mahtu järgmiste

oluliste asjaoludega: ESU ja LEU on Statistikaameti varem kogutud valimipõhised

küsitluste andmed. Nende andmete kasutamisel välditakse täiendavalt inimeste poole

pöördumist ja neilt täiendavalt analoogsete andmete kogumist praegu ning tulevikus, kui

on vaja elatusmiinimumi arvestusi uuendada.

 Statistikaamet on juba varem andmed küsitluse koosseisus pseudonüüminud ja ette

valmistanud, mistõttu ei ole vaja Statistikaametil andmeid depseudonüümida või

täiendavalt muul moel töödelda, et teha need praeguse uuringu jaoks kättesaadavaks.

Andmed tehakse teadlastele kättesaadavaks pseudonüümitud kujul. Andmed on

pseudonüümitud riikliku statistika tegemise käigus, seda ei tehta spetsiifiliselt käesoleva

uuringu jaoks. Analüüsi teostajatel puudub ligipääs pseudonüümimise võtmele.

 Valimipõhine andmestik tähendab, et küsitlusele vastajad on juhuslik valik inimesi

teatud raamis, mistõttu on nende kaudse tuvastamise võimalus pseudonüümitud

andmestikku kasutades väga väike.

 Andmeid kasutatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel

(RDP). Pseudonüümitud üksikute isikute andmeid ei saa keskkonnast välja saata.

Andmeanalüüsi tulemuseks on üldistus ja ühegi üksikvaatluse andmeid ei avaldata.

Statistikaamet kontrollib teadlaste keskkonnast väljasaadetavad väljundid üle, tagades et

need ei sisalda kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeühikuid.

Intervjuudel ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d)

osalemisest ei teki inimestele täiendavaid õigusi ega kohustusi.

 Intervjueerimine toimub ainult isikute teadlikul nõusolekul.

 Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust

igal ajahetkel intervjuu andmisest loobuda. Osalejal on õigus igal hetkel intervjuust

loobuda, kuid pärast intervjuu toimumist ei ole võimalik tema panust eemaldada, kuna see

on seotud grupiarutelu kontekstiga. Osalejatele selgitatakse, et kuna intervjuu on

grupipõhine ja teiste osalejate panustega läbipõimunud, ei ole tehniliselt võimalik

tagantjärele ühe konkreetse osaleja kõiki andmeid vestlusest eemaldada. Kui osaleja

soovib loobuda enne intervjuud või selle käigus, lõpetatakse tema osalus viivitamatult

ning ta ei ole kohustatud oma loobumist põhjendama.

 Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse

isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.

 Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival

eesmärgil, kuid selliselt, et üksik isik pole tuvastatav.

Intervjuudel uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) osalemisest ei teki

intervjueeritavatele täiendavaid õigusi ega kohustusi.

 Intervjuud toimetulekutoetuse saajatega toimuvad ainult isiku teadlikul nõusolekul.

Nõusolekut intervjuul osaleda küsib toimetulekutoetuse saajalt sotsiaaltööspetsialist,

kellel on töö käigus olnud inimesega varasem kokkupuude. Juhul, kui inimene ei nõustu,

siis tema poole uuringus osalemise palvega rohkem ei pöörduta. Juhul, kui inimene

nõustub, siis kasutatakse tema kontakti intervjuu kokku leppimiseks.

 Intervjuu alguses tutvustatakse inimesele uuringu sisu, vabatahtlikkust ning võimalust igal

ajahetkel intervjuu andmisest loobuda: enne intervjuud, intervjuu käigus või ka pärast

intervjuu lõppu. Intervjuu katkestamisel ei pea osaleja seda põhjendama ning tal ei ole

sellest tulenevalt negatiivseid tagajärgi. Juhul, kui osaleja loobub intervjuust pärast selle

toimumist ja palub oma andmete eemaldamist, saab seda teha kuni anonümiseeritud

transkriptsiooni tegemiseni. Pärast seda pole võimalik konkreetse inimese intervjuud

teistest eristada ja eemaldada.

 Intervjueeritavatele edastame selge ja läbipaistva info intervjuu eesmärgi ja kogutud

sisendi kasutamise kohta, rõhutades, et tegemist on metoodilise arenduse, mitte juba

rakenduva lahendusega. Küsimused sõnastame tingimuslikult ja neutraalselt, et ennetada

arusaama valmis lahendusest ning toetada arutelu hüpoteetiliste võimaluste üle.

 Intervjueerimisel tagame diskrimineerimise ja stigmatiseerimise vältimise, luues turvalise,

usaldusväärse ja toetava vestluskeskkonna. Intervjueeritavatel on võimalus valida neile

sobiv intervjueerimise viis ning neile kinnitatakse anonüümsuse ja vastuste

konfidentsiaalsuse säilitamist. Intervjuukava sõnastatakse delikaatselt, vältides

hinnangulist või eeldavat tooni. Rõhutame, et intervjuu eesmärk on mõista leibkondade

elukorraldust ja vajadusi, mitte anda hinnanguid nende olukorrale.

 Intervjueerijad läbivad koolituse ning kasutavad neutraalset, mittehinnangulist

suhtlusstiili, aktiivset kuulamist ja kinnitavat suhtlust.

 Andmete analüüsiks tehakse intervjuude salvestistest tekstifailid, milles asendatakse

isikute nimed, kohad, täpsed ajad vm info, mis võib üksiku isiku tuvastatavaks muuta.

Analüüsi väljundiks on üldistus, milles kasutatakse vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil,

kuid selliselt, et ükski isik pole tuvastatav.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Isikutele, kelle

andmed toimetulekutoetuste andmestikus kajastuvad, ei teki sellest täiendavaid õiguseid ega

kohustusi.

 Toimetulekutoetuse taotlejate, saajate leibkonna ja toetuse suuruse registriandmed edastab

Sotsiaalkindlustusamet Centarile pseudonüümitud kujul ilma isiku otsest tuvastamist

võimaldavate indentifikaatoriteta (puuduvad nimi, isikukood, kontkatandmed).

 Andmed edastatakse ja hoitakse igal ajahetkel, kui neid parasjagu ei analüüsita

krüpteeritud kujul.

 Andmeid ei seota teiste registrite või küsitluse andmetega.

 Andmeid kasutatakse toimetulekutoetuse ja seda saavate leibkondade kirjeldamiseks

agregeeritud kujul. Andmeid ei kasutata üksikute isikute tuvastamiseks. Analüüsi väljund

esitatakse ainult sellisel kujul, mis ei võimalda üksikute leibkondade või isikute

tuvastamist.

Uue toimetulekutoetuse arvestuse mõju toimetulekutoetuse saajatele ja toimetulekutoetuse

suurusele EUROMODiga (uuringu osa 2.b.ii). Ühelegi isikule, kelle andmed EUROMODi

andmestikus sisalduvad, ei teki andmete analüüsimisest täiendavaid õiguseid ega kohustusi.

 EUROMODi andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas

kaugpöördumise teel.

 Andmed on varasemalt ette valmistatud, täiendavaid andmeid ei pärita, koondata ega

töödelda selle uuringu eesmärgil.

 Analüüsi väljundiks on EUROMODi väljundid (sh uuringu fookuses olev

toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutmise korral), andmeid ei

analüüsita eraldiseisvalt EUROMODist.

 Andmed on pseudonüümitud ja ei sisalda isikute otsest tuvastamist võimaldavaid

isikutunnuseid nagu nimi või isikukood.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ja EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii)

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste

keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad

Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides

kaugpöördumise teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-

juhend).

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Fookusgruppide osalejad värbab küsitlusfirma Norstat vastavalt Centari poolt etteantud kriteeriu-

mitele (leibkonnatüüpidele). Esialgne leibkonnatüüpide loetelu on järgmine: üksi elav pensionär;

kahe pensionäri leibkond; üksikvanem lastega, 1-2 lapsega paar, 3 või enama lapsega paar. Täp-

sed leibkonna tüübid selguvad uuringu käigus. Üheks valikukriteeriumiks on, et fookusgrupis

osaleja peab olema hästi kursis pere eelarvega, sealhulgas sissetulekute ja kulutustega. Norstat

5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

kasutab fookusgruppide osalejate leidmiseks oma eelvärvatud paneeli. Eelvärvatud paneeli liik-

med on andnud nõusoleku saada uuringute kutseid (vt ka Norstati andmekaitse reeglid: Andme-

kaitse | Norstatpanel).

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjuusid teevad Eesti

Rakendusuuringu Centar intervjueerijad, intervjuudega kogutud andmeid ei edastata

kolmandatele isikutele. Isikutega kontakteerumiseks ja intervjueerimise nõusoleku saamiseks

töödeldakse isikute kontaktandmeid järgmiselt. Intervjueeritavad toimetulekusaajad värvatakse

kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistide abiga. Valitakse välja 5 kohalikku omavalitsust

ning kontakteerutakse sealsete spetsialistidega. Neile tutvustatakse uuringut ning palutakse nende

abi toimetulekutoetuse saajate kontaktide kogumisel vastavalt Centari poolt etteantud

kriteeriumitele. Kui spetsialistid on nõus kontaktide kogumisel aitama, siis saadetakse neile

uuringu tutvustus ja nõusoleku küsimine, mida nad saavad toimetulekutoetuse saajatele e-postiga

edasi saata ja/või telefoni teel toimetulekutoetuse saajatele ette lugeda. Kui toimetulekutoetuse

saaja on nõus uuringus osalema, siis edastab sotsiaaltöö spetsialist Centarile tema e-posti aadressi

ja/või telefoninumbri (e-posti teel) ja Centar võtab toimetulekutoetuse saajaga ühendust ning

lepib kokku intervjuu aja ja viisi.

Selline andmete liikumise skeem valiti isiku nõusolekuta isikute andmete töötlemise

minimeerimiseks. Alternatiivina oleks võimalik, et SKA edastab Centarile toimetulekutoetuse

saajate registriandmetest inimeste kontaktandmed ning Centar pöördub potentsiaalsete

intervjueeritavate poole otse ilma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti vahenduseta.

Sellise skeemi korral oleks vaja kontakteeruda intervjuude kokku leppimiseks oluliselt suurema

arvu inimestega. Seda põhjusel, et keeldujate arv on suurem. Sotsiaaltööspetsialistid tunnevad

toimetulekutoetuse saajaid isiklikult ja neil on nende usaldus. Inimeste valmisolek intervjuu

andmiseks ilma eelneva taustinformatsioonita uuringu kohta on kindlasti vähesem ning

potentsiaalsete intervjueeritavate vastavus valimi-kriteeriumitele pole eelnevalt teada.

Sotsiaaltööspetsialistid valivad intervjueeritavad vastavalt lisa 1 lk 1 toodud kriteeriumitele.

Tegemist on nn ekspertvalikuga, mitte juhuvalikuga, ehk intervjueeritavaid ei valita nimekirjast,

vaid sotsiaaltööspetsialistid võtavad ühendust nende inimestega, kes nende eksperthinnangu

kohaselt on valmis oma kogemust jagama ja kellel on intervjuu jaoks asjakohane taust.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

Sotsiaalkindlustusamet pseudonüümib (asendab inimest identifitseeriva koodi pseudokoodiga) ja

edastab STARist toimetulekutoetuse analüüsimiseks vajalikud andmed Centarile krüpteerituna

(ID-kaardi krüpteerimise funktsiooniga) e-posti teel (Centar kasutab selleks meiliteenust

Microsoft Office 365 teenuse raames, mis on seadistatud kasutama Euroopa Liidu riikides

asuvaid servereid).

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringud on

representatiivsed valimid Eesti elanikest vanuses 15 ja vanemad. Valimi suurused on ca 7000 -

8000 inimest LEU-l ja ESU-l.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuud on kuni 8 leibkonnatüübi (nt lastega leibkond, vanemaealiste leibkond jne)

esindajatega. 5-8 inimest grupis.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetust saavate

inimeste intervjuusid tehakse leibkonnatüüpide kaupa, kuni 3 inimest leibkonnatüübi kohta,

kokku kuni 20 intervjuud. Toimetulekutoetuse saajate leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti

erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga ning palutakse igast

omavalitsusest kuni 10 isiku kontakte. Kokku edastatakse seega kuni 50 inimese kontaktid,

kellest intervjuud tehakse kuni 20 inimesega.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i)

toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist

(STAR) (aastas ca 19 000 leibkonda saab toimetulekutoetust).

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendiks kasutatavad kõiksed

andmed registritest, mis on töödeldud sellisele kujule, mis on vajalikud EUROMODi

simulatsioonimudeli jooksutamiseks järgmistest registritest:

o Aadressiandmete süsteem

o Äriregister

o Liiklusregistri infosüsteem

o Eesti hariduse infosüsteem

o Ehitisregister

o Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise

register

o Pensioniregister

o Karistusregister

o Eesti väärtpaberite keskregister

o Ravikindlustuse andmekogu

o Kinnistusraamat

o Maksukohustuslaste register

o Rahvastikuregister

o Sotsiaalkaitse infosüsteem

o Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

o Statistikaameti statistiliste registrite infosüsteem

o Eesti Töötukassa Infosüsteem

o Töötuskindlustuse andmekogu

o Töötamise register

Uuringus kasutatakse Statistikaametis olemasolevat juba varem ettevalmistatud EUROMODi

andmestikku (andmete töötlemine EUROMODi sisendi ettevalmistamiseks on juba tehtud ja ei

toimu käesoleva uuringu raames). Uuringu raames ei pärita EUROMODi simulatsioonideks

täiendavaid andmeid. Uuringus kasutatakse EUROMODi poliitikamuutuste simulatsiooniks:

mängitakse läbi hüpoteetiline olukord, kus toimetulekupiir on praegu kehtivast erinev ning

arvutatakse toimetulekutoetuse saajate arvu muutus toimetulekupiiri muutuse korral.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitlusuuringute andmed kõikide

aastate kohta alates 2000. aastast, mil küsitlusi tehti (LEU ei ole iga-aastane uuring), sh 2025.

aastal valmivad küsitluste andmed.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Päringuid ei tehta.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Päringuid ei tehta.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate (aastas ca 19 000 leibkonda) andmed STARist päritakse

perioodi 2023.-2024. aasta ning 2025. aasta esimese 6 kuu kohta.

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmestikest kasutatakse

2023.-2024. aasta andmeid. Aasta 2024 andmed valmivad 2025. aasta sügisel.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Statistikaameti küsitluste andmeid töödeldakse

küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku

kontaktandmed).

ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab

leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud

ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja

tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta

metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf

LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna

koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste

demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti

elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta

kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-

12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Mõlema andmestiku koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena hinnangud tervisele ja

tervishoiuteenustele ning puude ja töövõimetuse andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate

aastate andmete koosseisud sarnased metoodikakogumikes kirjeldatule.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusameti andmeregistri STAR andmete analüüs toimub samuti pseudonüümitud

kujul ja ei sisalda isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Toimetulekutoetuse taotlejate ja

saajate registriandmed päritakse toimetulekutoetuse taotluste esitamise detailsuses perioodi

2023.-2024. aasta ja 2025. aasta esimese 6 kuu kohta ja neid andmeid ei ühendata teiste

registritega:

a. Menetluse pseudonüümitud kood

b. Leibkonnaliikmete andmed

i. Liikme pseudonüümitud kood

ii. Sünniaasta

iii. Peamine sotsiaalne seisund (töötu, vanaduspensionär, õppur jne)

iv. Teine sotsiaalne seisund

v. Haridustase

vi. Kas on taotleja (jah/ei)

1. Taotleja kodakondsus

c. Taotluse eluruumi andmed:

i. Üldpind

ii. Elanike arv

iii. Normpind

iv. Eluaseme kasutamise alus

v. Eraldi pinnal elavate üliõpilaste arv

d. Menetluse loonud kohaliku omavalitsuse maakond, vald, piirkond (andmed vajali-

kud eluasemekulude regionaalsete erinevuste hindamiseks)

e. Kulu periood

f. Toetuse summa

g. Toetuse vähendamise alused

h. Leibkonna kulud ja tulud:

i. Kulu või tulu

ii. Liik

iii. Summa

iv. Normkulu (toimetulekutoetuse maksmisel arvestatav normkulu)

v. Toimetulekutoetuse arvestusse minev summa

Eriliigilised andmed on osad sotsiaalse seisundi kirjeldused (nt puuduv töövõime).

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii). EUROMODi sisendandmed, mis on olemas

aasta 2023 kohta ja uuringuperioodi jooksul valmiv 2024. aasta andmestik. EUROMODi

simulatsioonid kasutavad sisendina laia hulka tunnuseid. Tervikliku ülevaate tunnustest annab

EUROMODi sisendandmete kirjeldus: https://euromod-

web.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2024-01/EM_data_codebook_2021_I6.0%2B.zip

EUROMOD kasutab järgmisi sisendandmeid, mis on eriliigilised:

 puuetega inimeste sotsiaaltoetused

 töövõimetoetus

 haigusega seotud hüvitised

 püsiv puue / töövõimetus

 puue

 töövõimetus

 töövõime

 rahvus

 töövõimetusega seotud hüvitised

 mitmel kalendrikuul sai töövõimetusega seotud hüvitisi

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuudes kogutakse inimeste arvamusi ja seisukohti minimaalsete vajalike kulutuste

kohta leibkonnatüüpides, mida intervjuul osalevad inimesed esindavad. Isiku nõusolekuta

andmeid ei töödelda. Norstat kasutab värbamiseks paneeli, milles osalemiseks on inimesed

andnud nõusoleku. Grupiintervjuude käigus kogutavaid andmeid töödeldakse isikute nõusolekul.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a).

Toimetulekutoetuse saajate intervjuudes kogutakse isikute hinnanguid nende võimekusele toime

tulla elatusmiinimumi aluseks oleva summaga. KOVi sotsiaaltööspetsialist võtab isikutega

ühendust (töötleb enne nõusoleku küsimist järgmisi andmeid: nimi, e-posti aadress või telefon,

toimetulekutoetuse saamise kestus, leibkonnatüüp) ja küsib isiku nõusolekut uuringus

osalemiseks. Järgnev kontakteerumine ja intervjueerimine toimub ainult isiku nõusolekul.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b). Riikliku statistika küsitlused, küsitluse ankeedid on

esitatud punktis 9.2 viidatud metoodikaraportites. Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle

uuringu otstarbel.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Grupiintervjuudesse värbamiseks kasutatakse Norstati küsitlusuuringute paneeli. Intervjueerimine

toimub isikute nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukavaga, milles küsitakse inimeste

hinnanguid ostukorvi sobivusele leibkonnatüüpidele.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Toimetulekutoetuse saajate

leidmiseks kontakteerutakse viie Eesti erinevas regioonis asuva omavalitsuse sotsiaaltöö

spetsialistiga. Intervjueerimine toimub isiku nõusolekul poolstruktureeritud intervjuukava alusel

(vt taotluse lisa 1), milles küsitakse hinnanguid leibkonna toimetulekule uue ja senise

toimetulekutoetuse arvestamise korral.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i). Andmed päritakse

STARist, mille pidaja on Sotsiaalkindlustusamet.

EUROMODi sisendandmed (uuringu osa 2.b.ii), registrite loetelu on toodud punktis 9.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutudregistrite

pidamise eesmärgil. Andmekoosseisud kirjeldasime punktis 9.2.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Statistikaametile on selliseks andmete töötluseks välja töötatud lahendused, tegemist on

standardprotseduuriga ning mitmed teadlased kasutavad neid andmeid igapäevaselt.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d).

Norstatiga on kontakteerutud ja nad on valmis grupiintervjuude värbamiseks.

Intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Sotsiaaltöö spetsialistidega pole

veel ühendust võetud. Toimetulekutoetuse saajate intervjuud toimuvad sügisel, mistõttu on

praegusel ajal liiga vara vastavate kokkulepete sõlmimiseks.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet on volitatud töötleja käesolevas taotluses ja taotluse üheks osapooleks.

Andmete koosseis ning edastamise protsess on nendega kooskõlastatud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaameti andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele

antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu

nimi, isikukood või kontaktandmed.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet teeb päringu STARist toimetulekutoetuse andmete välja võtmiseks ja

pseudonüümib andmed. Centarile esitatakse analüüsimiseks pseudonüümitud andmed.

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d),

intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a) anonüümitakse. Intervjuud

transkribeerime ja eemaldame transkriptsioonidest isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ehk

transkriptsioonid anonümiseeritakse transkribeerimise käigus. Värbamisandmed, sh

intervjueeritute kontaktid ja intervjuude failid kustutatakse pärast transkriptsioonide valmimist

kuu aja jooksul alates intervjuu toimumisest.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Vt punkt 9.2.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii) pseudonüümimine ei toimu käesoleva uuringu käigus, andmed on pseudonüümitud enne

käesolevat uuringut Statistikaameti sisemiste reeglite järgi. Statistikaameti andmeid

analüüsivatele teadlastele ei ole kättesaadav koodivõti. Koodivõtit säilitatakse statistikaametis

tähtajatult.

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet säilitab koodivõtit andmekvaliteedi tagamiseks kuni uuringu lõpuni,

misjärel see kustutatakse (II kvartal 2026).

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

ESU ja LEU andmed (uuringu osa 1.b) ning EUROMODi sisendandmed (uuringu osa

2.b.ii). Statistikaameti küsitlusandmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika

reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavaks tehtavate andmete

kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel (II kvartal 2026).

Toimetulekutoetuse saajate kirjeldus registriandmetel (uuringu osa 2.b.i).

Sotsiaalkindlustusamet kustutab Centarile edastatud registriväljavõtte pärast selle edastamist

(eeldatav Sotsiaalkindlustusameti päringu tegemise, andmete edastamise ja kustutamise aeg II

kvartal 2025). Sotsiaalkindlustusametist päritud STARi pseudonüümitud andmed kustutab Centar

uuringu lõppedes (II kvartal 2026).

Intervjuud ostukorvi koostamiseks/elatusmiinimumi hindamiseks (uuringu osa 1.d),

intervjuud uue elatusmiinimumi arvestamise metoodikaga ümberarvestatud

toimetulekutoetuse sobivuse hindamiseks (uuringu osa 2.a). Intervjueeritute kontaktid ja

intervjuude failid kustutatakse kuu aja jooksul pärast intervjuu toimumist.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Intervjueeritavate nõusoleku küsimine toimub

vastavalt nõusolekuvormile (vt Lisa 1) ja

intervjueeritavatele esitatakse teabeleht (vt Lisa

2).

Registriandmete ja küsitlusandmete

kasutamisest pole võimalik igat üksikut

andmesubjekti teavitada isiklikult, seetõttu

teavitatakse avalikkust ministeeriumi veebilehe

kaudu uuringu toimumisest ja selles

analüüsitavatest andmetest.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või

osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse

Sotsiaalministeeriumi kodulehel: Uuringud ja

analüüsid | Sotsiaalministeerium

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused7?

Statistikaameti relevantsed

andmekaitsetingimused esitatakse inimestele

küsitlusandmete kogumisel ja esitatakse

Statistikaameti veebilehel

(https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse).

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitse

tingimused esitatakse SKA veebilehel

(https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-

uudised-ja-kontakt/praktiline-

teave/isikuandmete-tootlemine).

Intervjuude andmekaitse tingimused esitatakse

nõusolekuvormil ja tutvustatakse intervjuu

alguses suuliselt (vt lisatud manused

taotlusele).

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Marion Rummo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1. Intervjuude kavad ja nõusolekud

Lisa 2. Teabeleht

9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/2-7

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja Marion Rummo

Sotsiaalministeerium [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel

otsustan:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine poliitika

kujundamise uuringus "Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks" 15.01.2025 esitatud ning 03.03.2025 täiendatud taotluses esitatud

tingimustel ja mahus.

2. esitada algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 10 hiljemalt 2026. aasta II

kvartali lõpuks (30.06.2026).

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

2 (2)

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee 28.02.2025 otsusega (19. koosoleku

protokoll).

Isikuandmete vastutava töötleja kohustus on tagada ja vajadusel tõendada, et isikuandmete

töötlemine uuringus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega. Muu hulgas

peab töötlemine olem seaduslik ehk toimuma õiguslikul alusel. Isikuandmete töötlemiseks

õigusliku aluse olemasolul peab töötlemine kui toiming olema õigusliku alusega ka kooskõlas, st

järgida tuleb IKÜM artiklis 5 sätestatud töötlemise põhimõtteid, sealhulgas eesmärgi piirangu ja

minimaalsuse põhimõtet. Seda tuleb hinnata koostoimes IKÜM artiklites 6 ja 9 sätestatud

„vajalikkuse“ kriteeriumiga. See tähendab, et konkreetsete isikuandmete töötlemine peab olema

„vajalik“ kõnealuses aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks1. Seega töödelda tuleb andmeid vaid

selles ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalik ning säilitada võib andmeid

seni, kuni see on vajalik eesmärgi täitmiseks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile 15.01.2025 esitatud ja 03.03.2025 täiendatud

taotluses, selle lisades ja arvestades loamenetluses antud selgitusi.

Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

1 RKHKo 26.09.2022 nr 3-20-1449 p 24