Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/3133 |
Registreeritud | 12.03.2025 |
Sünkroonitud | 13.03.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Hendrik Rätsep (Põhja Ringkonnaprokuratuur, II osakond (kogukonnakuritegude osakond)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 11.03.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hendrik Rätsep
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231753756
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 119 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxx xxxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 08.09.2024
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231753756, mille esemeks on
xxxxxxx xxxxxxx poolt kanntanule xxxxx xxxxxx ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse
tekitamine.
Kriminaalmenetluse käigus esitati xxxxxxxx xxxxxxx KarS § 119 lg 1 järgi kahtlustus, mille
sisu on järgmine.
Xxxxxxx xxxxxxx kahtlustatakse KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema juhtis 08.09.2024 kella 17:22 paiku Harju
maakonnas Tallinna linnas xxxxxx juures kergliiklusteel (jalg- ja jalgrattateel) Vabaduse pst
poolt Männiku tee suunas jalgratast, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,89
mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,80 mg/l) ning sõitis otsa tema ees
pärisuunaliselt liikunud jalakäijale xxxxxx xxxxxxx, kes otsasõidu tagajärjel kukkus ja
toimetati raskes seisundis SA PERH Mustamäe haiglasse.
Ekspertiisiakti nr 24E-AOI00319-01 kohaselt sedastati xxxxx xxxxxxx SA Põhja-Eesti
Regionaalhaiglas liiklusavarii järgselt põrutushaav ülahuulel, vasakut randmeliigest haarav
küünarvarre alaosa (kodarluu kaugmise otsa) murd ning nahamarrastused paremal küünarnukil
ja põlvedel. Kodarluu murru ravi oli konservatiivne ˗ repositsioon ja fikseerimine kipslahasega.
Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nendest paranemine kestab rohkem kui neli
kuud.
Xxxxxx xxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid:
§ 14 lg 2 Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide
nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja
kahju tekitamist;
§ 16 lg 1 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises
hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või
keskkonda;
§ 33 lg 1 Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja
(jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju
tekitamist;
§ 35 lg 1 Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega
jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,
liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;
§ 69 lg 1 Juht ei tohi olla joobeseisundis.
§ 69 lg 31 Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi
0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või
rohkem.
Seega pani xxxxxx xxxxxx toime KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. raske
tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest.
Abirokurör leiab, et kriminaalmenetluses kogutud tõendi pinnalt on võimalik kahtlustuses
kirjeldatud KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu lugeda tõendatuks.
Veel leiab abiprokurör, et käimasolev kriminaalasi on võimalik KrMS § 202 lg 7 alusel
lõpetada. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud
kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma
määrusega uuendada.
KarS § 119 lg 1 sätestab, et raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega saab KrMS § 202 lg-t 7
käesoleval juhul kohaldada, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal
on isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas
ei saa öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (vt RKKK 3-1-1-84-10 p 34, EIKo
Lähteenmäki vs. Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised
eeldused: 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga
tekitatud kahju ja on tasunud või tasub kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatav peab
kriminaalmenetluse lõpetamisega nõustuma.
Kahtlustatava süü käesolevas asjas ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse arvesse
eelkõige KarS §-s 57 sätestatut. Seda, et kahtlustatava süü ei ole suur, ilmestab eelkõige tema
puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on kahtlustatav enda toimepandud kuritegu raskesti üle elanud.
Asjaolud, mida saaks lugeda kahtlustatava süüd suurendavateks, puuduvad.
Prokurör usub, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi vaatamata sellele, et
toimunud liiklusõnnetusega tekitati kannatanule raske tervisekahjustus. Seda eelkõige
järgmistel kaalutlustel: 1) kahtlustataval ei ole ühtegi kehtivat väärteo- ega kriminaalkaristust,
2) kahtlustatav ei ole isik, peavad avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged
kõlbelised omadused või kelle suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt
kõrgendatud usaldus ja 3) kanntanu on 07.01.2025 teinud Põhja Ringkonnaprokuratuurile
avalduse ja selgitanud, et ta ei soovi esitada tsiviilhagi ning soovib üksnes kriminaalmenetluse
kiiremat lõppemist – seega on menetluse lõpetamine ka kannatanu huvides.
KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri
taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Käesolevas
kriminaalasjas esinevad menetluskulud summas 286,76 eurot (ekspertiisikulu summas 155
eurot + riigi õigusabiga seonduv kulu summas 131,76 eurot). Seda arvestades seab abiprokurör
xxxxxx xxxxxx kohustuse tasuda menetluskulud summas 286,76 eurot hiljemalt 11.07.2025.
KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri
taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.
Karistuse eripreventiivsete eesmärkide täitmise huvides peab abiprokurör vajalikuks seada
xxxxxx xxxxxx kohustuse tasuda sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides 600 eurot
hiljemalt 11.08.2025.
Maksete tegemiseks vajalikud rekvisiidid on koos määrusega tegemisega kahtlustatavale Põhja
Ringkonnaprokuratuuris üle antud.
KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel on samuti vajalik seada xxxxxxxxx xxxxxxxx kohustus mitte juhtida
jalgratast, kergliikurit või pisimopeedi lubatud alkoholi piirmäära ületanuna käesoleva määruse
allkirjastamisest kuni 11.03.2026
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
Abiprokurör leiab, et ülal loetletud selgitusi arvestades on põhjendatud kriminaalmenetlus
KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetada.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle
järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole
kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud
kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks
avalik menetlushuvi.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753756 menetlus.
2. Kohustada xxxxxxxx xxxxxx maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks 600 (kuussada)
eurot vastavalt kahtlustatavale üle antud rekvisiitidele hiljemalt 11.08.2025.
3. Kohustada xxxxxx xxxxxxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 286,76 eurot
(milleks on ekspertiisi tegemise kulu summas 155 eurot ja määratud kaitsjale makstud
tasu summas 131,76 eurot) hiljemalt 11.07.2025.
4. Mitte juhtida jalgratast, kergliikurit või pisimopeedi lubatud alkoholi piirmäära
ületanuna käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 11.03.2026
5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kriminaalasja
materjalide juures olevad 2 CD-plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde.
7. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb
teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad.
8. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatav on võtnud kohustuse tasuda kõik käesolevas
kriminaalasjas tekkinud kriminaalmenetluse kulud (vt p 3).
9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale
allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde,
mida ta valdab.
11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Hendrik Rätsep
abiprokurör
Xxxx xxx
kaitsja
(allkirjastatud digitaalselt)
Xxxxx xxxxxxx
tõlk
(allkirjastatud digitaalselt)
Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse
lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses
loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas
kriminaalasjas uuendamisele.
___________________________________________________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)