Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Reklaamiseaduse muutmise

seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine

Austatud härra Riisalo

Rahandusministeerium kooskõlastab reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega:

1. VTK kohaselt on 2024. aastal kavas tellida uuring reklaami seoste kohta tarbijakäitumises,

sh hasartmängu sõltuvuse tekkimises. Tegemist on teemaga, mida on ulatuslikult uuritud

ning ülesandepüstitus tundub kuuluvat alusuuringu valdkonda, mis on seadusloome

ettevalmistamise protsessis tavatu. VTK-s on väidetud, et „Kuivõrd tarbijakäitumine võib

kommetest, mentaliteedist, traditsioonidest, riigi majanduslikust seisust ja muust tingituna

riigiti erineda, siis on tarvis uuringut, mis kajastaks reklaami mõju konkreetselt Eesti turu

kontekstis“, kuid jääb selgusetuks, mis konkreetselt on Eesti kommetes, mentaliteedis,

traditsioonides ja riigi majanduslikus seisus niivõrd erinev võrreldes teiste Euroopa

riikidega, et teistes riikides tuvastatud seosed pole ülekantavad Eesti konteksti. Siinjuures

tasub veel välja tuua, et Eestis üle aasta läbiviidavad hasartmängu leviku-uuringus on

korduvalt tuvastatud, et riskigruppi kuuluvad isikud tunnevad tõenäolisemalt reklaami

mõju nende tegevusele, kui isikud, kes ei kuulu riskigruppi, ja seejuures nad tunnistavad

seda mõju ka ise küsimustikule vastates. Välismaised reklaami ja riskikäitumist seostavad

uuringud on kergelt leitavad Internetis, kuid VTK uuringuülevaates on kajastatud kõigest

kahe uuringu tulemused. Seega enne suurt aja-, tööjõu- ja rahalist kulu nõudvate uuringute

tegemist peaks kaardistama, mida on juba uuritud ja mis küsimustes on teadmuslünk.

Tuleb arvestada ka, et Eesti väiksuse tõttu pole väga spetsiifilisteks uuringuteks võimalik

sobivat valimit moodustada, mistõttu pole kõik uuringud Eesti tingimustes korratavad.

Hiljutine Ühendkuningriigi kogemus, kus telliti hasartmängureklaami regulatsiooni

muudatusteks uuring, näitas, et üksiku uuringu tulemused ei pruugi anda

poliitikakujundamiseks vajalikke teadmisi. Seega pole kindlust, et täiendava uuringu

tegemine antud juhul annaks lisandväärtust.

2. Hetkel ei näe me vajadust muuta reklaamiseaduse (edaspidi RekS) § 29 lõiget 9 ehk

lõdvendada tarbijakrediidi reklaami piiranguid televiisoris ja raadios, pigem võiks kaaluda

kas reklaami piiranguid laiendada ka muudele (sh uutele) reklaamikanalitele.

Teie 31.01.2024 nr 2-1/293-1,

MKM/24-0092/-1K

Meie 27.02.2024

nr 1.1-11/550-2

2

Finantsteenuste reklaami probleemid erinevad muudest VTK-s väljatoodud RekS

teemadest (nt jätkupiimasegu, alkohol või hasartmängud), sest tarbijakrediidi reklaamiks

kasutatakse tihti ka otsepostitusi ja sageli pika ajaperioodi vältel. Seega võiks kaaluda

RekS muudatuste raames vajadust ja võimalust reguleerida otsepostitusi (millised

piirangud oleksid vajalikud, sh kuidas saaks tarbijad neis lihtsal viisil loobuda).

Märgime, et 2021. aastal avaldatud „Krediidituru uuringu“ raames tegid Tartu Ülikooli

teadlased mitmeid ettepanekuid RekS muutmiseks, sh:

1) mitte muuta RekS § 29 lõigetes 9 ja 10 sätestatud reklaamikeeldu, mille kohaselt ei tohi

teavitada tarbijat televisiooni ja raadio vahendusel valmisolekust anda tema käsutusse

krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid, v. a

eluasemekinnisvaraga seotud tarbijakrediidi ja piiriülese maksevahendina kasutatava

krediitkaardi vahendusel tarbijale krediidi andmise puhul;

2) kaaluda igapäevase tarbimisega seotud krediiditoodete Interneti (eelkõige

sotsiaalmeedia) vahendusel toimuva reklaami puhul täiendavate nõuete sätestamist (nt

kohustust hoiatada tarbijat selgelt krediiditoote tarbimisega kaasneda võivatest

negatiivsetest tagajärgedest);

3) laiendada tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni ühisrahastuse laenuandmise teenuste

suhtes, mida ei osuta krediidiandja ega krediidivahendaja;

4) tõsta ka tarbijakrediidi reklaami kohta sätestatud nõuete rikkumise kontekstis

juriidiliste isikute puhul trahvimäära 400 000 euroni;

5) kaaluda, kas ka otsepostitustega edastava info nõudeid tuleks täiendavalt reguleerida.

3. Teeme ettepaneku kaaluda eluasemelaenu reklaamile kohalduvate piirangute

vähendamist, kuna need laenud ei põhjusta nn laenusõltuvust ja neid väljastatakse Eesti

Panga kehtestatud reeglite tõttu konservatiivsemalt.

4. VTKs märgitakse, et seaduses on mõisteid ning sätteid, mille praktikas sisustamine on

problemaatiline, sh ei ole osad mõisted ka kohtupraktikas sisustatud. Leiame, et

kohtuasjade puudumine viitab just sellele, et vastavate mõistetega probleemi ei esine.

5. VTK-s leitakse, et välistused reklaamimõiste alt on seaduses laiali ja need tuleks koondada

ühte paragrahvi. Kehtiva seaduse struktuur on antud viisil, et on üldised nõuded ja seejärel

erisused. Erisused on esitatud reguleeritava objekti lõikes erinevates paragrahvides. Nii nt

on alkoholi puudutavad erisused koondatud ühte paragrahvi. Selline struktuur on selge ja

lihtne. Erisuste koondamine ühte paragrahvi võib muuta selle paragrahvi väga mahukaks

ja raskesti loetavaks, seega erisuste tuvastamise keerulisemaks.

6. VTK-s tuuakse välja probleemina alkoholi definitsioon, mis on: alkohol on toidugrupp,

mille moodustavad alkohoolsed joogid ja piiritus. VTK-s viidatakse selguse puudumisele,

kas RekS kehtib nii konkreetsele alkohoolsele joogile kui ka toidugrupile „alkohol“ või

ainult kitsalt konkreetsele tootele. On võetud seisukoht, et seadus kehtib kitsalt

konkreetsele tootele, mitte tooteliigile nagu nt vein üldise mõistena, sest RekS § 28 lõikes

1 antud loetelu sisaldab konkreetseid andmeid toote nime, tootja jmt kohta. Selline

tõlgendus on meelevaldne, sest RekS § 28 lõikes 1 sätestatakse piirid, mida võib (mitte ei

pea) reklaamis esitada. Seega ei pea reklaamis esitama andmeid konkreetse toote kohta ja

seadus on kohaldatav ka üldiselt veinidele, viinadele jne.

3

7. Teeme ettepaneku RekS muutmise eelnõu seletuskirja koostamisel kaasata

Rahandusministeerium, et välistada faktivead.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Henrik Mägi 5885 1355

[email protected]

Marit Maidla

[email protected]

Heidi Vessel 611 3651

[email protected]