Kiri

Lisa 1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine
Esitatud ettepanek / küsimus
Ettepanekuga arvestamine / vastus küsimusele
Kliimaministeerium (14.01.2025 nr 7-12/25/110-2)
Kliimaministeerium tänas KMH menetlusse kaasamise eest, kuid märkis, et ei pea vajalikuks KMH menetluses asjaomase asutusena osaleda.
Terviseamet (24.01.2025 nr 9.3-4/25/205-2)
Amet on tutvunud Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmiga ning juhib tähelepanu, et Jäätmehoidla kinnistu lähedale jääva Koiduvalguse AÜ kinnistud (välispiiridest u 60 m kaugusel kagus) on koostamisel oleva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt elamu maa-alad, kus tuleb tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II müra kategooria piirväärtused, seega tuleks hinnata, kas planeeritavast tegevusest (sh tuhaväljal töötavad seadmed, masinad) tulenev müra ja vibratsioon võivad avaldada elamu maa-aladele ebasoodsat mõju.
Täname tähelepanu juhtimast. Oleme KMH programmis ptk 3.1 „Asustus ja maakasutus“ lähimate elamualade kirjelduses välja toonud Koiduvalguse AÜ paiknemise. Selgitame, et aktiivse tegevuse alaga ei liiguta Koiduvalguse AÜ piirkonnale (elamualadele) lähemale, seega ei ole põhjust eeldada müra ja vibratsiooni ebasoodsat mõju suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Juhul kui mõjude hindamise käigus tekib vajadus käsitleda kavandatava tegevuse tehnoloogilisi alternatiive, siis hinnatakse täiendavalt võimaliku müra mõju eelkõige Koiduvalguse AÜ piirkonnale.
Lisame tingimusliku hindamise ka ptk 5 müra ja vibratsiooni mõjude käsitlemisse (mõjuvaldkonnad, mida täpsemalt ei käsitleta või käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest, mille puhul vastav mõjuvaldkond on asjakohane).
Maa- ja Ruumiamet (03.02.2025 nr 6-3/25/428-2)
Juhime tähelepanu, et tuhaväljale põlevkivituha ladestamise käigus ei tohi Jäätmehoidla kinnistut läbivasse eesvoolu kraavi sattuda vee voolu takistavaid jäätmeid. Lisaks tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime ning vältida tuhaga kokku puutunud vee sattumist eesvoolu kraavi.
Täname tähelepanu juhtimast. Märgitud nõuetega arvestatakse aruande etapis tegevuse keskkonnakaitsemeetmete seadmisel. KMH programm täiendamist ei vaja.
Arvestades eeltoodut ning lähtudes Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandes toodust, puuduvad Maa- ja Ruumiametil täiendavad ettepanekud Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta.
Keskkonnaamet (03.02.2025 nr 6-3/24/26002-7)
1. KMH programmis on toodud, et alternatiiv nr 1 näeb ette EEJ tuhaväljaku laiendamist ja ladestusmahu suurendamist 403 mln tonnini ja tuhaladestu kõrguse suurendamist 140 abs meetri kõrguseni. Märgime, et Kaitseministeerium on olnud seisukohal1, et EEJ tuhavälja tuhaladestu kõrguse suurendamine ei ole võimalik, kuna see vähendaks oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet ning on palunud ühe alternatiivina kaaluda tuhaladestu laiendamist ida ja/või lääne suunas ilma selle kõrgust suurendamata.
Eelnevast lähtuvalt palume tutvuda Kaitseministeeriumi kirja sisuga ja teha vastavad parandused alternatiivide osas, sest vajalik on kaaluda ka alternatiivi, millega liigutakse tuhaladestu laiendamise suunas.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi alternatiiv nr 2 täiendatakse (viidatakse, et vähendatud ladestusmahuga võib kaasneda ka ladestu kõrguse vähenemine) ja lisatakse alternatiiv nr 3 (tuhaväljaku pindala laiendamine olemasoleva katastriüksuse piirides, eeldatavalt settebasseinide arvelt).
KMH programmi eelnõus on toodud alternatiiv 2, mille hulka kuuluvad sellised tegevuse variandid, mis tulenevad tehnoloogilistest muudatustest ladestamisel või vähendatud ladestusmahtude sisseviimisest; alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad alternatiiv 1 korral olulised negatiivsed mõjud või takistused. Alternatiiv 3 puhul kasutatakse sarnast sõnastust, viidates täiendavalt „mida saaks ladestusala pindala laiendamisega leevendada“.
Täpne alternatiivide sõnastus tuuakse välja täiendatud KMH programmis. Hetkel toimub EE strateegia uuendamine ning selle käigus täpsustatakse üle Enefit Poweri tootmismahud ja sellest tulenev põlevkivi kasutamine. Selle protsessi tulemus võimaldab ka täpsemalt prognoosida, milliseks kujuneb ladestatava tuha maht nii Alt 2 kui Alt 3 puhul.
Märgime, et viidatud Kaitseministeeriumi kiri, mis on Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS registreeritud 09.09.2024 nr DM-127336-10 ei ole avalikult kättesaadav (märkega asutusesiseseks kasutamiseks), samuti ei ole avalikud selle teemalised koosolekud jms. Kas ja milliseks kujuneb olemasoleva ladestu kõrguspiirang selgub arendaja ja Kaitseministeeriumi vahelistes aruteludes. Tulemusega arvestatakse KMH läbiviimisel.
2. Programmis on toodud järgmist (lk 7 ja lk 18) „…ehk keskkonnaloaga sätestatud limiiti…“ ja „…keskkonnalubades sätestatud…(jutt käib prügilate lubadest)“. Palume kasutada üldmõistena „keskkonnakaitseloaga“ või kui on mõeldud Enefit Power AS keskkonnakomplekslube (sh prügilate käitamisel), siis parandada mõiste kasutust vastavalt.
Ettepanekuga arvestatakse, vastavad parandused viiakse sisse.
3. Alternatiiv 1 (lk 9) all on toodud järgmist: „…kõigile keskkonnanõuetele vastavat ladestusmetoodikat…“. Märgime, et antud väide ei ole siinkohal ära põhjendatud. Vaieldav on nt hüdrotranspordi läbinud tuha taaskasutusvõimalused. Palume ümber sõnastada.
Ettepanekuga arvestatakse. Kavandatav tegevus (ladestamine, sh hüdrotransport) toimub Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakaitseloa nr L.KKL.IV-172516 alusel, st lubatud meetodil. Korrigeeritakse sõnastust selliselt, et kasutatakse kehtiva keskkonnakaitseloaga lubatud ladestusmetoodikat ja -tehnoloogiat.
Lisaks tuleb märkida, et hüdrotransporti läbinud tuha taaskasutus ei ole välistatud. Senini on otsitud lahendusi peamiselt põletusportsessis tekkivale kuivale tuhale, mis ei ole veel veega kokku puutunud, kuid konkreetse alternatiivse lahendusena on juba täna olemas R-S OSA Service OÜ poolt arendatav põlevkivituha kui tooraine taaskasutuse meetod. Ja tõenäoliselt tuvastatakse selliseid lahendusi tulevikus veelgi.
4. Programmis (lk 15) on toodud järgmist: „Kohalikku kliimat mõjutavad…“. Arvatavasti on mõeldud kohalikku ilmastikku. Palume sõnastust parandada.
Ettepanekuga arvestatakse, sõnastust parandatakse.
5. Programmis (lk 15) on toodud järgmist: „Seega Narva Elektrijaamade tuhaväljade…“. Palume täpsustada, milliseid elektrijaamu silmas peetakse või ümber sõnastada. Kas mõeldud on kõiki elektrijaamu: Balti EJ, Auvere EJ, Eesti EJ?
Selgitame, et Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama ja Eesti soojuselektrijaama baasil. Ettevõte kandis 2009. aastani nime AS Narva Elektrijaamad, aastatel 2009–2016 Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Nüüdse nimega Enefit Power AS haldamise alla kuuluvad nii Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam kui Auvere elektrijaam. Samas kasutatakse siiani tuhaväljadega seotud uuringutes jm üldistavat nimetust Narva elektrijaamad (ka programmi ptk 3.5 koostamisel kasutatud uuringus on see pealkirjas toodud). Kuna Auvere elektrijaamal ei ole eraldi tuhavälja, siis selline sõnastus iseloomustab nii Balti elektrijaama tuhavälja kui Eesti elektrijaama tuhavälja piirkonda. Programmi ptk 3.5 sõnastuse mõte ei muutu, kui kasutada viidatud allikast erinevat sõnastust (Eesti Elektrijaama tuhavälja piirkond on kitsam, kuid kuulub hulka).
6. Programmis (lk 23) on toodud järgmist: „Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes mõjuvaldkondades ja nimetatud teemasid KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta…“. Kui Kaitseministeeriumiga tuhaladestu kõrgusesse mineku osas kooskõlastust ei saavutata ja on vaja laiendada, siis lk 23 toodud seisukohad on juba KMH programmis valed, sest laiendades tuleb maakasutus teemaks. Palume ümber sõnastada arvestades alternatiiv 2 tõenäosusi.
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Punkti 1 vastuses tõime välja, et alternatiivide sõnastusi korrigeeritakse (lisatakse ka täiendav alternatiiv. Programmis tehakse teatud mõjuvaldkondades (nt müra mõju, mõju looduskeskkonnale) täiendused, mille kohaselt teatud mõjusid hinnatakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest/tegevusvariantidest, mille puhul vastav mõjuvaldkond muutub asjakohaseks.
Ka tuhaväljaku laiusesse laiendamise korral ei väljuta kavandatava tegevusega olemasoleva tuhavälja piiridest, st mõju maakasutusele ei muutu.
7. Enefit280-2 KMH ei käsitlenud nõutud tuha jäätmekäitlustehnoloogiate alternatiivide mõjuvõrdlust nõutud ulatuses. Peatükki 5 tuleb lisada hinnatava valdkonnana ka tuhakäitlustehnoloogiate alternatiivide keskkonnamõju hindamine. Kui tolmpõletusplokkide tuha suunamine lakkab, muutub kogu EEJ tuhaväljakule suunatava tuha koostis (erituhkade osakaal biomassi tuhk vs põlevkivi tuhk). See annab alust, et peab hindama ka muutunud tuha koostise taaskasutusele võtmiseks soodustavate tehnoloogiate kasutusele võtmist. Palume täiendada KMH programmi ptk 5. vastavalt. Põlevkivi arengukava üks eesmärk on, et põlevkivi kasutamise efektiivsust tuleb tõsta ja negatiivset keskkonnamõju vähendada, mille saavutamist hinnatakse muuhulgas ka põlevkivituha taaskasutamise võtmise mõjunäitajaga. Seetõttu ei saa antud juhul seda küsimust jätta hindamata. Ka KMH programmis (lk 25) ptk-s 6 viidatakse kaudselt võimalike alternatiivsete tuhaärastussüsteemide valiku tegemisele.
KMH programmis on Alternatiiv 2 juures selgitatud, et asjakohasusel hinnatakse tehnoloogiliste muudatuste mõjusid. Selle hulka kuuluvad ka tehnoloogilised muudatused, mis võivad olla tingitud tuha koostise muutumisest.
Enefit 280-2 KMH raames hinnati mh tuhaärastuses rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis. Koostati ülevaade tuhaärastuse ja järgnevate käitlemisetappide alternatiivsetest võimalustest, anti hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonnamõju, sh loodusressursside kasutamine. Toodi välja tuhaärastuse võimalikud tulevikustsenaariumid.
Eesti Energia on hinnanud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi, sh arvestades erinevate tuhkade ning puhastusseadmetest tekkivade tuhalaadsete materjalide ladestamist.
Nõuetele vastavaks tunnistatud KMHs jõuti järeldusele, et kuni jätkub põlevkivi otsepõletamine, ei ole põhjust süsteemi muuta. Üleminek elektrijaamades kuivtuhaärastusele ja niisutatud tuha transpordile nõuab suuri investeeringuid (hinnanguliselt vähemalt 200 mln €), kuid sellega ei kaasneks seni teada olevate ja hinnatud keskkonnamõjude olulist vähenemist. Tuha koguste võimaliku vähenemise tõttu väheneks vee kasutamine ringlussüsteemi juurde antava vee arvelt ning elektrienergia kulu. Lisaks on välja toodud, et põlevkivituha käitlustehnoloogia ja selle rajatised ning seadmed on Eesti elektrijaamas ja õlitootmises tekkiva tuhakoguse suhtes optimaalsed ning piisava mahtuvusega ka pikemas perspektiivis.
Töös on märgitud ka, et vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema.
Käesoleva KMH raames viiakse läbi tuhkade uuringud vastavalt uuringute kavale „Auvere energiakompleksi tuha omaduste uurimine tuhavälja stabiilsuse tagamiseks“ (programmi lisa 4, IPT Projektijuhtimine OÜ). Töö käigus uuritakse mh Enefit Power AS-i Auvere tootmisüksustes tekkivate tuharäbu materjalide omadusi katseväljakutel, kuhu on paigutatud erinevad tuhad ja tuhasegud.
Nende uuringute tulemusena selgub, kas vajalik on midagi muuta. Kui jah, siis ei ole tingimata tegemist ladestustehnoloogia muutusega, leevendavad meetmed võivad seisneda ka ladestu kõrguspiirangus jms. KMH programmi avalikul arutelu käsitleti seda teemat ja toodi ka välja, et vastavalt KMH juhendmaterjalidele ja õigusaktidele peavad alternatiivid vastama teatud tingimustele, seejuures on olulisteks tingimusteks alternatiivi majanduslik teostatavus ja arendaja valmisolek alternatiivi reaalselt ellu viima. Seega lisatakse tuha käitluse alternatiivide võrdlus tingimuslik võrdlus: käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt uuringute ja hindamise tulemustest.
Enefit 280-2 KMHs hinnati ka tuhkade taaskasutamist ning jõuti järeldusele, et tuhkade taaskasutamise suurendamiseks on vajalik nõudluse kasv. Täna teada olevad parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus, mass-stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltic projekt), ehitusmaterjalide tootmine, mis nõuavad täiendavaid uuringuid tuha sideaineliste omaduste osas. Samas ei saa välistada ka töös olevate projektide põhjal hüdrotuhaärastust läbinud põlevkivituhkade taaskasutuse võimalusi. Põlevkivituha mastaapsemal kasutusel esinevad lisaks turunõudluse vähesusele ka logistilised piirangud – tootmis- ja transpordiettevõtete suutlikkus, materjalide ladustamised ja vaheladustamised objektidel. Töös järeldati, et tuha taaskasutamine ei ole vähemalt lähema 10...15 aasta jooksul realistlik alternatiiv, millest tulenevalt ei hinnata ka käesolevas KMHs uuesti põlevkivi taaskasutusse võtmise mõjunäitajaid.
8. Kas ptk-s 5 (lk 22) ja ptk-s 6 (lk 26) mainitud visuaalse mõju all hinnatakse Kaitseministeeriumi tõstatatud küsimust planeeritava tuhaladestu küsimuses? Palume vajadusel täiendada programmi.
Visuaalse mõju all hinnatakse nii ladestusala kõrguse kui võimaliku laiuse alternatiiviga kaasnevaid mõjusid. Lisame täienduse vastavasse punkti.
9. KMH programmis (lk 22) on öeldud, et KHG heidet ei hinnata, kuna tehnoloogia ei muutu. Märgime, et kui kasutatakse olemasolevaid andmeid, siis palume need aruandes välja tuua ning kirjeldada tausta ja alusandmeid.
Selgitame, et KHG heidet ei hinnata, kuna Enefit 280-2 KMH aruande ptk 4 „mõju kliimamuutustele“ on eraldi välja toodud ka tuha käitlemise CO2 heide. St, et tuhakäitlemise KHG heidet on piisavas mahus käsitletud ja seda nii maksimaalse võimaliku aastase tootmismahu baasil kui realistliku tootmismahu baasil. Tulemused koos heitetegurite ja muude eelduste selgitustega on esitatud E280-2 KMH aruande tabelis 4.2 ja 4.3. Tuhakäitluse koguheide maksimaalse stsenaariumi järgi on 22 621.4 CO2ekv tonni ja realistliku stsenaariumi järgi 19 817,2 CO2ekv tonni.
Enefit 280-2 KMH CO2 hindamisel ja arvutuste tegemiseks vajalike eelduste puhul on aluseks võetud andmed 2021. a seisuga, kuid tänaste mahtude juures ei ole need suurenenud.
KMH programmis tuuakse välja varasema hindamise tulemused (tausta ja alusandmetega).
10. KMH programmis on täielikult käsitlemata Lodu käpaliste püsielupaik2 ja Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik3. Palume programmi täiendada ja hinnata võimalikke mõjusid ka nendele aladele ja aladel elavatele kaitsealustele liikidele.
KMH programmi lisatakse vastavad täiendused.
Mõjude hindamine looduskeskkonnale lisatakse tingimuslikult, st käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest/variantidest, mille puhul vastav mõjuvaldkond on asjakohane.
11. Palume hinnata kas tuhavälja kõrguse suurenemisega võivad tuhaosakesed kanduda tuule abil kaitsealuste looma- ja taimeliikide elupaikadesse ja kas sellel võib olla olulist ebasoodsat mõju. Tuha ja põlevkiviosakeste kandumine kaitsealuste liikide elupaikadesse võib hakata kooslusi mõjutama ja kaitsealuste liikide seisund võib halveneda.
Hinnatakse valdkonna „Mõju välisõhu seisundile, sh võimalike lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju inimese tervisele ja keskkonnale“ all.
Seejuures võetakse täiendav eksperthinnang Marko Kaasikult (atmosfäärifüüsik, sh õhusaaste hajuvusarvutuste tarkvara AEROPOL väljatöötaja) tuhaladestu laiendamise võimaliku mõju kohta piirkonna valdavatele tuulte kiirustele ja suundadele ja sellest tuleneva mõju kohta õhusaaste levikule.
Programmi täiendatakse vastavalt.
12. Lisaks püsielupaikadele tuleb võimaliku tolmusaaste mõju analüüsida tuhaväljast põhjas olevale Kõrgesoole ja sealsetele liikidele.

13. Palume hinnata kas tuhavälja kõrguse suurenemisega võivad tuhaosakesed kanduda tuule abil senisest suuremas mahus Narva jõkke ja mõjutada seeläbi veekogu veekvaliteeti, mis omakorda võib mõjutada negatiivselt vee-elustiku, kaasa arvatud kaitsealuste kalaliikide seisundit.

14. Palume hinnata ka võimaliku õnnetuse tagajärjel tekkiva veereostuse riski.
Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ja nende mõju hindamisse lisatakse õnnetuse tagajärjel tekkiva veereostuse riski hindamine.
15. KMH programmi (lk 36) on viidatud kasutatud kirjanduse riiklike andmebaaside loetelus keskkonnaregistrile. Samuti on viidatud keskkonnaregistrile ptk-s 3.2.2. Märgime, et keskkonnaregistri seadus tunnistati kehtetuks 2022. aastal, mistõttu on keskkonnaregistri asemel korrektsem viidata Eesti looduse infosüsteemile (EELIS, Keskkonnaagentuur).
Ettepanekuga arvestatakse, parandused viiakse sisse. Märgime, et kasutatud kirjanduse loetelus oli mõeldud Eesti keskkonna andmete portaali (https://keskkonnaportaal.ee/et).
16. Palume korrigeerida programmi ptk-i 5 (lk 22) esimese lõigu KeHJS §-i viidet.
Viide korrektsele paragrahvile (§ 31, mitte § 31) viiakse sisse.
Maa- ja Ruumiamet (17.02.2025 nr 6-3/25/428-3)
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime MaRu ruumilise planeerimise pädevusvaldkonnast (lähtudes maakonnaplaneeringuga seonduvast), et Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise KHM programmi eelnõu on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatud üldpõhimõtetega.
Keskkonnaagentuur (13.02.2025 nr 6-6/25/44-2)
1. Programmis (lk. 12-13) on mainitud, et Narva jõgi on tööstuslikus kasutuses olnud vee suublaks. Palume lisada keskkonnamõju hindamise programmi heitvee väljalasu ning Narva jõe seirepunkti koordinaadid.
Lisaks, kas tuhaväljaku laienemisega on ette näha heitvee mahtude suurenemist, mille põhjal võiks eeldada ka suuremat koormust veekeskkonnale?
Selgitame, et viidatud lause lk 12-13 on toodud Narva jõe kohta laiemalt. Vastavalt Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakaitseloale L.KKL.IV-172516 tehakse pinnaveeseiret Narva jões asukohas koordinaatidega X: 6575340, Y: 723872. Täpsemad seireandmed on toodud keskkonnakaitseloas.
Eesti elektrijaama tuhamäelt ei toimu käesoleval ajal heitvee suublasse (sh Narva jõkke) juhtimist. Kogu tuhamäe heitvesi ringleb suletud süsteemis ning keskkonda ei pääse. Tuhamäe edasisel käitamisel ei ole välistatud, et tekib vajadus osa vett puhastada ja suublasse juhtida (analoogia Balti elektrijaama tuhaväljaga), kuid hetkel ei ole ja seetõttu ei ole võimalik vastavaid koordinaate panna.
KMH programmi täiendatakse selliselt, vastava vajaduse tekkimisel viiakse läbi täiendav mõju hindamine pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
Palume täpsustada tuhavälja laiendamise keskkonnamõju programmi raames teostatava põhjavee uuringu valmimise hinnangulist tähtaega. Arvestades, et antud uuring on oluline põhjavee valdkonna seisundite hindamisel, siis palume edastada see ka Keskkonnaagentuurile.
Selgitame, et KMH programmiga ei nähtud ette põhjavee uuringut, vaid seirekava korrastamise ettepaneku väljatöötamist, et selle alusel teha uuringule lähteülesanne. Seirekava muutmise ettepanek esitati Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-172516 muutmise käigus ning Keskkonnaamet on uue kava ka kinnitanud. Käesoleval ajal on Enefit Power AS-l ettevalmistamisel hange tuhavälja ümbruse põhjavee uuringu teostamiseks. Eeldatav tööde algus on aprillis 2025.
Uuringu valmimisel saame selle edastada ka Keskkonnaagentuurile.
Päästeamet (07.02.2025 nr 7.2-3.3/179-1)
Päästeameti Ida päästekeskus tutvus Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise programmiga ning Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad KMH programmi osas täiendavad ettepanekud ning vastuväited.

Liisu Tamm Teie: 24.01.2025 nr 9.3-4/25/205-2
Terviseamet
[email protected] Meie: 11.03.2025 nr NJ-KKJ-1/83-2




Vastused ja selgitused Enefit Power AS
Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise
keskkonnamõju hindamise programmi
kohta tehtud ettepanekutele


Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile 27.12.2024 Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu, millele Keskkonnaamet küsis KeHJS § 16 lg 1 kohaselt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Teade KMH programmi avalikustamisest edastati ka võimalikku mõjualasse jäävatele kinnistute omanikele ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
KMH programmi avalik väljapanek toimus perioodil 13.01 – 03.02.2025 ning programmi avalik arutelu toimus 11.02.2025 Sinimäe põhikoolis ja Microsoft Teamsis.

Keskkonnaametile andsid tagasisidet Kliimaministeerium, Terviseamet, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet ja Keskkonnaagentuur. Saadetud märkused ja ettepanekud koos Keskkonnaameti omapoolsete märkustega edastas otsustaja arendajale jooksvalt avalikustamise perioodil. Avaliku arutelu järgselt edastas Keskkonnaamet seisukoha, milliste ettepanekute ja märkuste alusel tuleb KMH programmi täiendada, samuti selgitada ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendada arvestamata jätmist vastavalt KeHJS § 17 lg-le 2.

Käesolevaga edastame vastused Terviseameti esitatud märkustele ja ettepanekutele koos selgitusega ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta. Tabelis on toodud ka teised esitatud märkused ja nendega arvestamine.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Jefremov
juhatuse liige




Lisad:
1. Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine.

Lisa 1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/küsimustele vastamine
Esitatud ettepanek / küsimus
Ettepanekuga arvestamine / vastus küsimusele
Kliimaministeerium (14.01.2025 nr 7-12/25/110-2)
Kliimaministeerium tänas KMH menetlusse kaasamise eest, kuid märkis, et ei pea vajalikuks KMH menetluses asjaomase asutusena osaleda.
Terviseamet (24.01.2025 nr 9.3-4/25/205-2)
Amet on tutvunud Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmiga ning juhib tähelepanu, et Jäätmehoidla kinnistu lähedale jääva Koiduvalguse AÜ kinnistud (välispiiridest u 60 m kaugusel kagus) on koostamisel oleva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt elamu maa-alad, kus tuleb tagada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II müra kategooria piirväärtused, seega tuleks hinnata, kas planeeritavast tegevusest (sh tuhaväljal töötavad seadmed, masinad) tulenev müra ja vibratsioon võivad avaldada elamu maa-aladele ebasoodsat mõju.
Täname tähelepanu juhtimast. Oleme KMH programmis ptk 3.1 „Asustus ja maakasutus“ lähimate elamualade kirjelduses välja toonud Koiduvalguse AÜ paiknemise. Selgitame, et aktiivse tegevuse alaga ei liiguta Koiduvalguse AÜ piirkonnale (elamualadele) lähemale, seega ei ole põhjust eeldada müra ja vibratsiooni ebasoodsat mõju suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Juhul kui mõjude hindamise käigus tekib vajadus käsitleda kavandatava tegevuse tehnoloogilisi alternatiive, siis hinnatakse täiendavalt võimaliku müra mõju eelkõige Koiduvalguse AÜ piirkonnale.
Lisame tingimusliku hindamise ka ptk 5 müra ja vibratsiooni mõjude käsitlemisse (mõjuvaldkonnad, mida täpsemalt ei käsitleta või käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest, mille puhul vastav mõjuvaldkond on asjakohane).
Maa- ja Ruumiamet (03.02.2025 nr 6-3/25/428-2)
Juhime tähelepanu, et tuhaväljale põlevkivituha ladestamise käigus ei tohi Jäätmehoidla kinnistut läbivasse eesvoolu kraavi sattuda vee voolu takistavaid jäätmeid. Lisaks tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime ning vältida tuhaga kokku puutunud vee sattumist eesvoolu kraavi.
Täname tähelepanu juhtimast. Märgitud nõuetega arvestatakse aruande etapis tegevuse keskkonnakaitsemeetmete seadmisel. KMH programm täiendamist ei vaja.
Arvestades eeltoodut ning lähtudes Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandes toodust, puuduvad Maa- ja Ruumiametil täiendavad ettepanekud Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise aruande kohta.
Keskkonnaamet (03.02.2025 nr 6-3/24/26002-7)
1. KMH programmis on toodud, et alternatiiv nr 1 näeb ette EEJ tuhaväljaku laiendamist ja ladestusmahu suurendamist 403 mln tonnini ja tuhaladestu kõrguse suurendamist 140 abs meetri kõrguseni. Märgime, et Kaitseministeerium on olnud seisukohal1, et EEJ tuhavälja tuhaladestu kõrguse suurendamine ei ole võimalik, kuna see vähendaks oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet ning on palunud ühe alternatiivina kaaluda tuhaladestu laiendamist ida ja/või lääne suunas ilma selle kõrgust suurendamata.
Eelnevast lähtuvalt palume tutvuda Kaitseministeeriumi kirja sisuga ja teha vastavad parandused alternatiivide osas, sest vajalik on kaaluda ka alternatiivi, millega liigutakse tuhaladestu laiendamise suunas.
Ettepanekuga arvestatakse. KMH programmi alternatiiv nr 2 täiendatakse (viidatakse, et vähendatud ladestusmahuga võib kaasneda ka ladestu kõrguse vähenemine) ja lisatakse alternatiiv nr 3 (tuhaväljaku pindala laiendamine olemasoleva katastriüksuse piirides, eeldatavalt settebasseinide arvelt).
KMH programmi eelnõus on toodud alternatiiv 2, mille hulka kuuluvad sellised tegevuse variandid, mis tulenevad tehnoloogilistest muudatustest ladestamisel või vähendatud ladestusmahtude sisseviimisest; alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad alternatiiv 1 korral olulised negatiivsed mõjud või takistused. Alternatiiv 3 puhul kasutatakse sarnast sõnastust, viidates täiendavalt „mida saaks ladestusala pindala laiendamisega leevendada“.
Täpne alternatiivide sõnastus tuuakse välja täiendatud KMH programmis. Hetkel toimub EE strateegia uuendamine ning selle käigus täpsustatakse üle Enefit Poweri tootmismahud ja sellest tulenev põlevkivi kasutamine. Selle protsessi tulemus võimaldab ka täpsemalt prognoosida, milliseks kujuneb ladestatava tuha maht nii Alt 2 kui Alt 3 puhul.
Märgime, et viidatud Kaitseministeeriumi kiri, mis on Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS registreeritud 09.09.2024 nr DM-127336-10 ei ole avalikult kättesaadav (märkega asutusesiseseks kasutamiseks), samuti ei ole avalikud selle teemalised koosolekud jms. Kas ja milliseks kujuneb olemasoleva ladestu kõrguspiirang selgub arendaja ja Kaitseministeeriumi vahelistes aruteludes. Tulemusega arvestatakse KMH läbiviimisel.
2. Programmis on toodud järgmist (lk 7 ja lk 18) „…ehk keskkonnaloaga sätestatud limiiti…“ ja „…keskkonnalubades sätestatud…(jutt käib prügilate lubadest)“. Palume kasutada üldmõistena „keskkonnakaitseloaga“ või kui on mõeldud Enefit Power AS keskkonnakomplekslube (sh prügilate käitamisel), siis parandada mõiste kasutust vastavalt.
Ettepanekuga arvestatakse, vastavad parandused viiakse sisse.
3. Alternatiiv 1 (lk 9) all on toodud järgmist: „…kõigile keskkonnanõuetele vastavat ladestusmetoodikat…“. Märgime, et antud väide ei ole siinkohal ära põhjendatud. Vaieldav on nt hüdrotranspordi läbinud tuha taaskasutusvõimalused. Palume ümber sõnastada.
Ettepanekuga arvestatakse. Kavandatav tegevus (ladestamine, sh hüdrotransport) toimub Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnakaitseloa nr L.KKL.IV-172516 alusel, st lubatud meetodil. Korrigeeritakse sõnastust selliselt, et kasutatakse kehtiva keskkonnakaitseloaga lubatud ladestusmetoodikat ja -tehnoloogiat.
Lisaks tuleb märkida, et hüdrotransporti läbinud tuha taaskasutus ei ole välistatud. Senini on otsitud lahendusi peamiselt põletusportsessis tekkivale kuivale tuhale, mis ei ole veel veega kokku puutunud, kuid konkreetse alternatiivse lahendusena on juba täna olemas R-S OSA Service OÜ poolt arendatav põlevkivituha kui tooraine taaskasutuse meetod. Ja tõenäoliselt tuvastatakse selliseid lahendusi tulevikus veelgi.
4. Programmis (lk 15) on toodud järgmist: „Kohalikku kliimat mõjutavad…“. Arvatavasti on mõeldud kohalikku ilmastikku. Palume sõnastust parandada.
Ettepanekuga arvestatakse, sõnastust parandatakse.
5. Programmis (lk 15) on toodud järgmist: „Seega Narva Elektrijaamade tuhaväljade…“. Palume täpsustada, milliseid elektrijaamu silmas peetakse või ümber sõnastada. Kas mõeldud on kõiki elektrijaamu: Balti EJ, Auvere EJ, Eesti EJ?
Selgitame, et Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama ja Eesti soojuselektrijaama baasil. Ettevõte kandis 2009. aastani nime AS Narva Elektrijaamad, aastatel 2009–2016 Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS. Nüüdse nimega Enefit Power AS haldamise alla kuuluvad nii Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam kui Auvere elektrijaam. Samas kasutatakse siiani tuhaväljadega seotud uuringutes jm üldistavat nimetust Narva elektrijaamad (ka programmi ptk 3.5 koostamisel kasutatud uuringus on see pealkirjas toodud). Kuna Auvere elektrijaamal ei ole eraldi tuhavälja, siis selline sõnastus iseloomustab nii Balti elektrijaama tuhavälja kui Eesti elektrijaama tuhavälja piirkonda. Programmi ptk 3.5 sõnastuse mõte ei muutu, kui kasutada viidatud allikast erinevat sõnastust (Eesti Elektrijaama tuhavälja piirkond on kitsam, kuid kuulub hulka).
6. Programmis (lk 23) on toodud järgmist: „Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes mõjuvaldkondades ja nimetatud teemasid KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta…“. Kui Kaitseministeeriumiga tuhaladestu kõrgusesse mineku osas kooskõlastust ei saavutata ja on vaja laiendada, siis lk 23 toodud seisukohad on juba KMH programmis valed, sest laiendades tuleb maakasutus teemaks. Palume ümber sõnastada arvestades alternatiiv 2 tõenäosusi.
Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
Punkti 1 vastuses tõime välja, et alternatiivide sõnastusi korrigeeritakse (lisatakse ka täiendav alternatiiv. Programmis tehakse teatud mõjuvaldkondades (nt müra mõju, mõju looduskeskkonnale) täiendused, mille kohaselt teatud mõjusid hinnatakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest/tegevusvariantidest, mille puhul vastav mõjuvaldkond muutub asjakohaseks.
Ka tuhaväljaku laiusesse laiendamise korral ei väljuta kavandatava tegevusega olemasoleva tuhavälja piiridest, st mõju maakasutusele ei muutu.
7. Enefit280-2 KMH ei käsitlenud nõutud tuha jäätmekäitlustehnoloogiate alternatiivide mõjuvõrdlust nõutud ulatuses. Peatükki 5 tuleb lisada hinnatava valdkonnana ka tuhakäitlustehnoloogiate alternatiivide keskkonnamõju hindamine. Kui tolmpõletusplokkide tuha suunamine lakkab, muutub kogu EEJ tuhaväljakule suunatava tuha koostis (erituhkade osakaal biomassi tuhk vs põlevkivi tuhk). See annab alust, et peab hindama ka muutunud tuha koostise taaskasutusele võtmiseks soodustavate tehnoloogiate kasutusele võtmist. Palume täiendada KMH programmi ptk 5. vastavalt. Põlevkivi arengukava üks eesmärk on, et põlevkivi kasutamise efektiivsust tuleb tõsta ja negatiivset keskkonnamõju vähendada, mille saavutamist hinnatakse muuhulgas ka põlevkivituha taaskasutamise võtmise mõjunäitajaga. Seetõttu ei saa antud juhul seda küsimust jätta hindamata. Ka KMH programmis (lk 25) ptk-s 6 viidatakse kaudselt võimalike alternatiivsete tuhaärastussüsteemide valiku tegemisele.
KMH programmis on Alternatiiv 2 juures selgitatud, et asjakohasusel hinnatakse tehnoloogiliste muudatuste mõjusid. Selle hulka kuuluvad ka tehnoloogilised muudatused, mis võivad olla tingitud tuha koostise muutumisest.
Enefit 280-2 KMH raames hinnati mh tuhaärastuses rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis. Koostati ülevaade tuhaärastuse ja järgnevate käitlemisetappide alternatiivsetest võimalustest, anti hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonnamõju, sh loodusressursside kasutamine. Toodi välja tuhaärastuse võimalikud tulevikustsenaariumid.
Eesti Energia on hinnanud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi, sh arvestades erinevate tuhkade ning puhastusseadmetest tekkivade tuhalaadsete materjalide ladestamist.
Nõuetele vastavaks tunnistatud KMHs jõuti järeldusele, et kuni jätkub põlevkivi otsepõletamine, ei ole põhjust süsteemi muuta. Üleminek elektrijaamades kuivtuhaärastusele ja niisutatud tuha transpordile nõuab suuri investeeringuid (hinnanguliselt vähemalt 200 mln €), kuid sellega ei kaasneks seni teada olevate ja hinnatud keskkonnamõjude olulist vähenemist. Tuha koguste võimaliku vähenemise tõttu väheneks vee kasutamine ringlussüsteemi juurde antava vee arvelt ning elektrienergia kulu. Lisaks on välja toodud, et põlevkivituha käitlustehnoloogia ja selle rajatised ning seadmed on Eesti elektrijaamas ja õlitootmises tekkiva tuhakoguse suhtes optimaalsed ning piisava mahtuvusega ka pikemas perspektiivis.
Töös on märgitud ka, et vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema.
Käesoleva KMH raames viiakse läbi tuhkade uuringud vastavalt uuringute kavale „Auvere energiakompleksi tuha omaduste uurimine tuhavälja stabiilsuse tagamiseks“ (programmi lisa 4, IPT Projektijuhtimine OÜ). Töö käigus uuritakse mh Enefit Power AS-i Auvere tootmisüksustes tekkivate tuharäbu materjalide omadusi katseväljakutel, kuhu on paigutatud erinevad tuhad ja tuhasegud.
Nende uuringute tulemusena selgub, kas vajalik on midagi muuta. Kui jah, siis ei ole tingimata tegemist ladestustehnoloogia muutusega, leevendavad meetmed võivad seisneda ka ladestu kõrguspiirangus jms. KMH programmi avalikul arutelu käsitleti seda teemat ja toodi ka välja, et vastavalt KMH juhendmaterjalidele ja õigusaktidele peavad alternatiivid vastama teatud tingimustele, seejuures on olulisteks tingimusteks alternatiivi majanduslik teostatavus ja arendaja valmisolek alternatiivi reaalselt ellu viima. Seega lisatakse tuha käitluse alternatiivide võrdlus tingimuslik võrdlus: käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt uuringute ja hindamise tulemustest.
Enefit 280-2 KMHs hinnati ka tuhkade taaskasutamist ning jõuti järeldusele, et tuhkade taaskasutamise suurendamiseks on vajalik nõudluse kasv. Täna teada olevad parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus, mass-stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltic projekt), ehitusmaterjalide tootmine, mis nõuavad täiendavaid uuringuid tuha sideaineliste omaduste osas. Samas ei saa välistada ka töös olevate projektide põhjal hüdrotuhaärastust läbinud põlevkivituhkade taaskasutuse võimalusi. Põlevkivituha mastaapsemal kasutusel esinevad lisaks turunõudluse vähesusele ka logistilised piirangud – tootmis- ja transpordiettevõtete suutlikkus, materjalide ladustamised ja vaheladustamised objektidel. Töös järeldati, et tuha taaskasutamine ei ole vähemalt lähema 10...15 aasta jooksul realistlik alternatiiv, millest tulenevalt ei hinnata ka käesolevas KMHs uuesti põlevkivi taaskasutusse võtmise mõjunäitajaid.
8. Kas ptk-s 5 (lk 22) ja ptk-s 6 (lk 26) mainitud visuaalse mõju all hinnatakse Kaitseministeeriumi tõstatatud küsimust planeeritava tuhaladestu küsimuses? Palume vajadusel täiendada programmi.
Visuaalse mõju all hinnatakse nii ladestusala kõrguse kui võimaliku laiuse alternatiiviga kaasnevaid mõjusid. Lisame täienduse vastavasse punkti.
9. KMH programmis (lk 22) on öeldud, et KHG heidet ei hinnata, kuna tehnoloogia ei muutu. Märgime, et kui kasutatakse olemasolevaid andmeid, siis palume need aruandes välja tuua ning kirjeldada tausta ja alusandmeid.
Selgitame, et KHG heidet ei hinnata, kuna Enefit 280-2 KMH aruande ptk 4 „mõju kliimamuutustele“ on eraldi välja toodud ka tuha käitlemise CO2 heide. St, et tuhakäitlemise KHG heidet on piisavas mahus käsitletud ja seda nii maksimaalse võimaliku aastase tootmismahu baasil kui realistliku tootmismahu baasil. Tulemused koos heitetegurite ja muude eelduste selgitustega on esitatud E280-2 KMH aruande tabelis 4.2 ja 4.3. Tuhakäitluse koguheide maksimaalse stsenaariumi järgi on 22 621.4 CO2ekv tonni ja realistliku stsenaariumi järgi 19 817,2 CO2ekv tonni.
Enefit 280-2 KMH CO2 hindamisel ja arvutuste tegemiseks vajalike eelduste puhul on aluseks võetud andmed 2021. a seisuga, kuid tänaste mahtude juures ei ole need suurenenud.
KMH programmis tuuakse välja varasema hindamise tulemused (tausta ja alusandmetega).
10. KMH programmis on täielikult käsitlemata Lodu käpaliste püsielupaik2 ja Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik3. Palume programmi täiendada ja hinnata võimalikke mõjusid ka nendele aladele ja aladel elavatele kaitsealustele liikidele.
KMH programmi lisatakse vastavad täiendused.
Mõjude hindamine looduskeskkonnale lisatakse tingimuslikult, st käsitletakse üksnes tingimusel, kui need osutuvad vajalikuks lähtuvalt hindamise tulemusel tekkivatest täiendavatest alternatiividest/variantidest, mille puhul vastav mõjuvaldkond on asjakohane.
11. Palume hinnata kas tuhavälja kõrguse suurenemisega võivad tuhaosakesed kanduda tuule abil kaitsealuste looma- ja taimeliikide elupaikadesse ja kas sellel võib olla olulist ebasoodsat mõju. Tuha ja põlevkiviosakeste kandumine kaitsealuste liikide elupaikadesse võib hakata kooslusi mõjutama ja kaitsealuste liikide seisund võib halveneda.
Hinnatakse valdkonna „Mõju välisõhu seisundile, sh võimalike lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju inimese tervisele ja keskkonnale“ all.
Seejuures võetakse täiendav eksperthinnang Marko Kaasikult (atmosfäärifüüsik, sh õhusaaste hajuvusarvutuste tarkvara AEROPOL väljatöötaja) tuhaladestu laiendamise võimaliku mõju kohta piirkonna valdavatele tuulte kiirustele ja suundadele ja sellest tuleneva mõju kohta õhusaaste levikule.
Programmi täiendatakse vastavalt.
12. Lisaks püsielupaikadele tuleb võimaliku tolmusaaste mõju analüüsida tuhaväljast põhjas olevale Kõrgesoole ja sealsetele liikidele.

13. Palume hinnata kas tuhavälja kõrguse suurenemisega võivad tuhaosakesed kanduda tuule abil senisest suuremas mahus Narva jõkke ja mõjutada seeläbi veekogu veekvaliteeti, mis omakorda võib mõjutada negatiivselt vee-elustiku, kaasa arvatud kaitsealuste kalaliikide seisundit.

14. Palume hinnata ka võimaliku õnnetuse tagajärjel tekkiva veereostuse riski.
Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskide ja nende mõju hindamisse lisatakse õnnetuse tagajärjel tekkiva veereostuse riski hindamine.
15. KMH programmi (lk 36) on viidatud kasutatud kirjanduse riiklike andmebaaside loetelus keskkonnaregistrile. Samuti on viidatud keskkonnaregistrile ptk-s 3.2.2. Märgime, et keskkonnaregistri seadus tunnistati kehtetuks 2022. aastal, mistõttu on keskkonnaregistri asemel korrektsem viidata Eesti looduse infosüsteemile (EELIS, Keskkonnaagentuur).
Ettepanekuga arvestatakse, parandused viiakse sisse. Märgime, et kasutatud kirjanduse loetelus oli mõeldud Eesti keskkonna andmete portaali (https://keskkonnaportaal.ee/et).
16. Palume korrigeerida programmi ptk-i 5 (lk 22) esimese lõigu KeHJS §-i viidet.
Viide korrektsele paragrahvile (§ 31, mitte § 31) viiakse sisse.
Maa- ja Ruumiamet (17.02.2025 nr 6-3/25/428-3)
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime MaRu ruumilise planeerimise pädevusvaldkonnast (lähtudes maakonnaplaneeringuga seonduvast), et Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise KHM programmi eelnõu on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatud üldpõhimõtetega.
Keskkonnaagentuur (13.02.2025 nr 6-6/25/44-2)
1. Programmis (lk. 12-13) on mainitud, et Narva jõgi on tööstuslikus kasutuses olnud vee suublaks. Palume lisada keskkonnamõju hindamise programmi heitvee väljalasu ning Narva jõe seirepunkti koordinaadid.
Lisaks, kas tuhaväljaku laienemisega on ette näha heitvee mahtude suurenemist, mille põhjal võiks eeldada ka suuremat koormust veekeskkonnale?
Selgitame, et viidatud lause lk 12-13 on toodud Narva jõe kohta laiemalt. Vastavalt Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakaitseloale L.KKL.IV-172516 tehakse pinnaveeseiret Narva jões asukohas koordinaatidega X: 6575340, Y: 723872. Täpsemad seireandmed on toodud keskkonnakaitseloas.
Eesti elektrijaama tuhamäelt ei toimu käesoleval ajal heitvee suublasse (sh Narva jõkke) juhtimist. Kogu tuhamäe heitvesi ringleb suletud süsteemis ning keskkonda ei pääse. Tuhamäe edasisel käitamisel ei ole välistatud, et tekib vajadus osa vett puhastada ja suublasse juhtida (analoogia Balti elektrijaama tuhaväljaga), kuid hetkel ei ole ja seetõttu ei ole võimalik vastavaid koordinaate panna.
KMH programmi täiendatakse selliselt, vastava vajaduse tekkimisel viiakse läbi täiendav mõju hindamine pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
Palume täpsustada tuhavälja laiendamise keskkonnamõju programmi raames teostatava põhjavee uuringu valmimise hinnangulist tähtaega. Arvestades, et antud uuring on oluline põhjavee valdkonna seisundite hindamisel, siis palume edastada see ka Keskkonnaagentuurile.
Selgitame, et KMH programmiga ei nähtud ette põhjavee uuringut, vaid seirekava korrastamise ettepaneku väljatöötamist, et selle alusel teha uuringule lähteülesanne. Seirekava muutmise ettepanek esitati Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa L.KKL.IV-172516 muutmise käigus ning Keskkonnaamet on uue kava ka kinnitanud. Käesoleval ajal on Enefit Power AS-l ettevalmistamisel hange tuhavälja ümbruse põhjavee uuringu teostamiseks. Eeldatav tööde algus on aprillis 2025.
Uuringu valmimisel saame selle edastada ka Keskkonnaagentuurile.
Päästeamet (07.02.2025 nr 7.2-3.3/179-1)
Päästeameti Ida päästekeskus tutvus Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise programmiga ning Päästeameti Ida päästekeskusel puuduvad KMH programmi osas täiendavad ettepanekud ning vastuväited.

Liisu Tamm Teie: 24.01.2025 nr 9.3-4/25/205-2
Terviseamet
[email protected] Meie: 11.03.2025 nr NJ-KKJ-1/83-2




Vastused ja selgitused Enefit Power AS
Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise
keskkonnamõju hindamise programmi
kohta tehtud ettepanekutele


Enefit Power AS esitas Keskkonnaametile 27.12.2024 Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu, millele Keskkonnaamet küsis KeHJS § 16 lg 1 kohaselt seisukohta asjaomastelt asutustelt. Teade KMH programmi avalikustamisest edastati ka võimalikku mõjualasse jäävatele kinnistute omanikele ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.
KMH programmi avalik väljapanek toimus perioodil 13.01 – 03.02.2025 ning programmi avalik arutelu toimus 11.02.2025 Sinimäe põhikoolis ja Microsoft Teamsis.

Keskkonnaametile andsid tagasisidet Kliimaministeerium, Terviseamet, Maa- ja Ruumiamet, Päästeamet ja Keskkonnaagentuur. Saadetud märkused ja ettepanekud koos Keskkonnaameti omapoolsete märkustega edastas otsustaja arendajale jooksvalt avalikustamise perioodil. Avaliku arutelu järgselt edastas Keskkonnaamet seisukoha, milliste ettepanekute ja märkuste alusel tuleb KMH programmi täiendada, samuti selgitada ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendada arvestamata jätmist vastavalt KeHJS § 17 lg-le 2.

Käesolevaga edastame vastused Terviseameti esitatud märkustele ja ettepanekutele koos selgitusega ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta. Tabelis on toodud ka teised esitatud märkused ja nendega arvestamine.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Jefremov
juhatuse liige




Lisad:
1. Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhaväljaku laiendamise keskkonnamõju hindamise programmile esitatud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine.