| Dokumendiregister | Politsei- ja Piirivalveamet |
| Viit | 1.2-4/26-1 |
| Registreeritud | 11.03.2025 |
| Sünkroonitud | 13.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusteenindus ja õigusloome |
| Sari | 1.2-4 Kooskõlastused ja arvamused teiste valitsusasutuste poolt algatatud õigusaktidele |
| Toimik | 1.2-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Riin Valgmäe (arendusosakond, identiteedi ja staatuste büroo, õigusliku staatuse grupp) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
06.03.2025
Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
(viisaotsuse vaidlustamine)
§ 1. Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale
esitatud avalduse“ sõnaga „vaide“;
2) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise ja reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse
vaide läbivaatamine.“;
3) seaduse 2. peatüki 1. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
㤠501. Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks Politsei- ja
Piirivalveametile.
(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva
peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist, välja arvatud § 1004.“;
4) seaduse 2. peatüki 1. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 551. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamine
(1) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie esitatakse läbivaatamiseks otsuse teinud
käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud asutusele.
(2) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele kohaldatakse käesoleva
peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotist, välja arvatud § 1004.“;
5) paragrahvi 96 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 5.“;
6) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. alljaotise tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1001. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja
viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja
pikendamisest keeldumise otsuses (edaspidi koos käesolevas jaotises otsus) teavitatakse
välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast.
(2) Välismaalane võib esitada otsuse vaide (edaspidi käesolevas jaotises vaie) kümne päeva
jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(3) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata.
2
(4) Kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või Eestis ajutise viibimise
seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus läbi vaatamata
kuni vaide kohta lõpliku otsuse (edaspidi käesolevas jaotises vaideotsus) tegemiseni.
§ 1002. Vaide esitanud välismaalase õiguslik seisund
Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile
saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
§ 1003. Vaide esitamine ja puuduste kõrvaldamine
(1) Välismaalane esitab vaide kirjalikult:
1) vaide läbivaataja asukohas;
2) posti teel või
3) elektrooniliselt.
(2) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korras.
(3) Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele,
siis vaide läbivaataja:
1) annab välismaalasele puuduse kõrvaldamiseks tähtaja;
2) selgitab, et kui välismaalane ei kõrvalda puudust tähtajaks, võib vaide läbivaataja jätta vaide
läbi vaatamata.
(4) Kui välismaalane kõrvaldab vaide puuduse tähtajaks, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui
välismaalane vaide puudust tähtajaks ei kõrvalda, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi
vaatamata, teavitades sellest välismaalast.
(5) Vaide läbivaatamise tähtaeg peatub, kuni välismaalane on puuduse kõrvaldanud.
§ 1004. Vaidealluvus
(1) Kui otsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Politsei- ja
Piirivalveametile.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie läbivaatamiseks Välisministeeriumile, kui
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Kaitsepolitseiamet,
esitatakse vaie läbivaatamiseks Kaitsepolitseiametile.
(4) Kui viisa andmisest keeldumise otsus põhineb asjaolul, et valdkonna eest vastutava ministri
määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, kaasab vaide
läbivaataja vaide läbivaatamisse selle asutuse, kes:
1) kontrollib viisa andmise kooskõlastamata jätmist;
2) vajaduse korral kooskõlastab viisa andmise.
(5) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei
kooskõlastanud viisa andmist, sest esines käesoleva seaduse § 65 lõike 2 punktis 6 või
viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud alus riigi julgeoleku tagamiseks
keelduda viisa andmisest, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse Siseministeeriumi.
3
§ 1005. Vaide läbivaatamine
(1) Vaide läbivaatamisel kontrollib:
1) vaide läbivaataja otsuse õiguspärasust ja otstarbekust;
2) käesoleva seaduse § 1004 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus viisa andmise kooskõlastamata
jätmise õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Käesoleva seaduse § 1004 lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus esitab vaide läbivaatajale:
1) viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või
2) viisa andmise kooskõlastamise põhjenduse, kui ta pärast viisa andmise kooskõlastamata
jätmise kontrolli viisa andmise kooskõlastab.
§ 1006. Vaide läbivaataja volitused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide, tunnistada otsuse kehtetuks ja teha uue otsuse;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
(2) Välisministeerium võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide ning tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa
kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse asi uuesti läbi
vaadata;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
(3) Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide ja tunnistada viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtetuks;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
§ 1007. Vaideotsuse põhjendamine
(1) Vaideotsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevat asjaolu, vaideotsuse
tegemise põhjust ega seotud teavet.
§ 1008. Vaideotsuse teatavaks tegemine
Vaideotsus tehakse välismaalasele teatavaks, kasutades vaides esitatud kontaktandmeid.“;
7) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas asendatakse sõnad „Vaidlustamise
käigus tehtud otsuse“ sõnadega „Otsuse ja vaideotsuse“;
8) paragrahvid 10010–10019 tunnistatakse kehtetuks;
9) seaduse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotist täiendatakse §-dega 10020 ja 10021 järgmises
sõnastuses:
4
㤠10020. Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine
(1) Välismaalane võib esitada otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud alusel ja korras kaebuse, kui ta on enne esitanud vaide ja see on jäetud
rahuldamata.
(2) Otsuse ja vaideotsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul
vaideotsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
§ 10021. Otsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitanud välismaalase riigis viibimise õigus
Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine ega selle menetlemine ei ole
välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise
aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.“;
10) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „vaidlustamiseks esitatava avalduse
vormi, avalduses esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu“ sõnadega „vaide
esitamise korra, vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu, vaide
vormi ning vaide läbivaatamise tähtaja“.
§ 2. Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 276 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠276. Viisataotluse, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise taotluse ning
viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide
läbivaatamine“;
2) paragrahvi 276 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 160 eurot.“;
3) paragrahvi 276 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;
4) seaduse 11. peatüki 2. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 2761 järgmises sõnastuses:
„§ 2761. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamine
Reisiloa andmisest keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse
vaide läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ……………… 2025
Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2025
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikantselei istungiosakond
10.03.2025 nr 1-6/1656-11
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile
Esitan Vabariigi Valitsuse istungile välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
(viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa:
Eelnõu 4 lehel
Seletuskiri 33 lehel
Seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand) 4 lehel
Seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel) 7 lehel
Teadmiseks:
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Doris Järv 6125196
1
Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
EELNÕU
KAVAND
SISEMINISTER
MÄÄRUS 2025. a nr
Viisaotsuse vaidlustamise kord
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse (edaspidi viisaotsus)
vaidlustamise kord;
2) vaide esitamise nõuded;
3) vaide vorm;
4) vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu ning
5) vaide läbivaatamise tähtaeg.
§ 2. Viisaotsusele vaide esitamine
(1) Viisaotsuse vaidlustamisel esitab otsuse vaidlustaja (edaspidi vaidlustaja) vaide
läbivaatamiseks pädevale haldusorganile määruse lisana kehtestatud vormikohase vaide
(edaspidi vaie). Vaidele lisatakse määruses sätestatud dokumendid.
(2) Vaie võetakse menetlusse selle esitamise päeval. Posti teel või elektrooniliselt esitatud vaie
võetakse menetlusse hiljemalt selle saabumise päevale järgneval tööpäeval.
§ 3. Vaide täitmise nõuded
(1) Vaie peab olema täidetud loetavalt ja üheselt mõistetavalt eesti või inglise keeles.
(2) Vaides ei tohi olla parandusi ning esitatud peavad olema kõik määruses ettenähtud andmed.
Vaideavalduse väljad peab täitma tumedas kirjas.
(3) Isiku nimi peab vaides olema kirjutatud vastavalt reisidokumendis esitatud ladinatähelisele
nimekujule.
§ 4. Vaide esitamine
2
(1) Vaie esitatakse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani asukohas, posti teel või
elektrooniliselt.
(2) Vaidlustaja võib volitada esindajat tegema vaide esitamisega seotud toiminguid.
(3) Kui vaide esitab vaidlustaja, allkirjastab selle vaidlustaja. Kui vaide esitab vaidlustaja
esindaja, allkirjastab selle esindaja.
(4) Kui vaidlustaja annab esindajale volituse vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks
vaideavalduse vormil, allkirjastab vaideavalduse vormil asjakohased väljad vaidlustaja.
(5) Kui vaie esitatakse elektrooniliselt, allkirjastatakse see Eestis tunnustatud digiallkirjaga.
(6) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaides ei ole esitatud
valeandmeid ja vaidele lisatud koopia vastab originaaldokumendile, see ei sisalda valeandmeid
ning see ei ole võltsitud.
(7) Kui volitus vaide esitamisega seotud toimingute tegemiseks antakse eraldi dokumendina ja
vaidele on lisatud selle koopia, võib haldusorgan nõuda volitust tõendava originaaldokumendi
esitamist.
(8) Vaide allkirjastamisega kinnitab vaidlustaja või tema esindaja, et vaidlustaja ei ole Eesti
Vabariigi või teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele või Politsei- ja
Piirivalveametile esitanud uut viisataotlust.
§ 5. Riigilõivu tasumine
(1) Viisaotsuse vaidlustamisel lisatakse vaidele riigilõivu tasumist tõendav dokument või
tasutakse riigilõiv kohapeal.
(2) Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi asemel võib isik esitada riigilõivu tasumise kohta
kirjalikult järgmised andmed:
1) selle isiku nimi, kes riigilõivu tasus;
2) selle isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti;
3) viitenumber;
4) kuupäev, millal riigilõiv tasuti;
5) krediidiasutuse nimi ja arvelduskonto number, millele ja millelt riigilõiv tasuti;
6) tasutud summa eurodes.
(3) Riigilõiv peab olema tasutud Rahandusministeeriumi Eesti arvelduskontole välismaalaste
seaduse § 1001 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kui riigilõiv ei ole tähtaegselt tasutud,
jäetakse vaie läbi vaatamata.
§ 6. Viisaotsuse vaidlustamisel esitatavad dokumendid
(1) Kui vaie esitatakse posti teel või elektrooniliselt lisatakse vaidele koopia vaidlustaja
reisidokumendi isikuandmete lehest.
3
(2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja ning vaidlustaja ei ole kinnitanud volituse andmist
vaide vormil asjakohaste väljade täitmise ja allkirjastamisega, lisatakse vaidele volitust tõendav
dokument.
(3) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja posti teel või elektrooniliselt, lisatakse vaidele koopia
vaidlustaja esindaja reisidokumendi isikuandmete lehest või koopia Eesti väljastatud ID-
kaardist.
§ 7. Vaides esitatavad andmed
(1) Vaides esitatakse järgmised andmed:
1) vaidlustaja eesnimi või -nimed;
2) vaidlustaja perekonnanimi või -nimed;
3) vaidlustaja sünniaeg;
4) vaidlustaja kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress;
5) haldusorgan, kellele vaideavaldus esitatakse;
6) vaidlustatava viisaotsuse liik ja number;
7) vaide esitamise põhjus;
8) vaide esitamise kuupäev;
9) vaide esitaja allkiri.
(2) Kui vaide esitab vaidlustaja esindaja, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele
vaidlustaja esindaja kohta järgmised andmed:
1) eesnimi või -nimed;
2) perekonnanimi või -nimed;
3) sünniaeg või isikukood;
4) kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress.
§ 8. Vaide läbivaatamise tähtaeg
(1) Vaie vaadatakse läbi ja vajaduse korral tehakse uus otsus 30 päeva jooksul vaide esitamise
päevast arvates.
(2) Haldusorgan võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada, kui vaideotsuse tegemiseks
tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(3) Vaide läbivaatamise tähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus
tähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide
esitajale.
(4) Valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus või
Siseministeerium esitab vaiet läbivaatavale haldusorganile kooskõlastuse aluseks olnud
põhjendused ning vajaduse korral muudetud kooskõlastuse ja selle põhjendused 15 päeva
jooksul menetlusse kaasamise päevast arvates.
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 4. detsembri 2005. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja
4
ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“
tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (viisaotsuse vaidlustamine)
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Välisministeerium Kairi Pirk-Vatunen, 637 7456
Merike Alep
Välisministeerium kooskõlastab välismaalaste
seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
(viisaotsuste vaidlustamine) eelnõu (edaspidi
eelnõu) järgmiste märkustega.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse
välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §-i 1003
lõikega 3, mis sätestab, et vaie esitatakse VMS
§ 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra
kohaselt.
Viidatud VMS § 101 lõike 1 punkt 9 sisaldab
volitusnormi, mille kohaselt valdkonna eest
vastutav minister kooskõlastatult
Välisministeeriumiga kehtestab määrusega viisa
andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse
vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi,
avalduses esitatavate andmete ja avaldusele
lisatavate tõendite loetelu.
Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrusega
nr 64 on kehtestatud viidatud volitusnormi
alusel „Viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise,
viibimisaja pikendamisest keeldumise ja
viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse
vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise
avalduse vorm“.
Märgitud VMS volitusnormi sõnastusest ei
nähtu volitust kehtestada vaide esitamise kord,
vaid avalduse vormi, andmete ja tõendite
loetelu.
Jääb selgusetuks miks on vajalik kehtestada
lisaks seaduse regulatsioonile vaide esitamise
Arvestatud.
Välisministeeriumi kinnitus muudatustega
arvestamise sobivuse ning kooskõlastus
rakendusakti kavandi osas on saadud e-maili
teel 12.07.2024 (Kairi Pirk-Vatunen, kairi.pirk-
2
või vaidlustamise kord. Kui selline kord on
vajalik, siis teeme ettepaneku täpsustada VMS §
101 lõike 1 punktis 9 volitusnormi sõnastust.
Palume selgitada seletuskirjas, korra
kehtestamise vajadust ja milliseid küsimusi kord
reguleerib ning kooskõlastada
Välisministeeriumiga rakendusakti kavand.
Ettepanek täiendada eelnõu järgmiste sätetega:
2.1 täiendada eelnõu § 1 punkti 10 VMS § 1004
lõike 1 muudatusega järgmises sõnastuses:
„(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsus
on tehtud Eesti välisesinduses, esitatakse vaie
Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole
sätestatud teisiti.“;
2.2 täiendada eelnõu § 1 punkti 12 VMS § 1005
lõike 1 muudatusega järgmises sõnastuses:
„(1) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise
otsuse tegi Eesti välisesindus, vaatab vaide läbi
ja teeb vajaduse korral uue otsuse
Välisministeerium.“
Selgitus:
Eelnõu kohaselt hakkaks Eesti väliesindustes
tehtud keelduvate viisaotsuste peale esitatud
vaideid läbi vaatama välisesindus. Eesti
välisesindus on Välisministeeriumi
struktuuriüksus Vabariigi Valitsuse seaduse § 46
lg 41 kohaselt. Välisministeeriumi ettepanek on,
et väliesindustes tehtud keelduvate viisaotsuste
vaidemenetlust hakkaks läbi viima
Välisministeerium, kellel on paremad
administratiivsed vahendid hindamaks
viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust.
Samuti annaks see võimaluse koondada
vaidemenetlusega seonduv teave ja oskus
keskselt, selmet koolitada igal aastal
väljaroteeruvaid konsuleid omandama vajalikke
õigusteadmisi. Ühtlasi annaks see võimaluse
kujundada viisavaideotsuste kaudu
halduspraktikat.
Arvestatud.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse VMS §
1006 lõikega 23 , mille kohaselt ei pea valdkonna
eest vastutava ministri määratud
Siseministeeriumi valitsemisala asutus vaiet
läbivaatavale haldusorganile põhjendusi
esitama, kui viisa taotlus jäeti kooskõlastamata
Arvestatud.
Kui viisa andmisest keeldumine on tehtud
julgeoleku kaalutlustel, kontrollib
kooskõlastuse õiguspärasust ja otstarbekust
Siseministeerium ning esitab põhjendused vaiet
läbivaatavale haldusorganile.
3
välismaalaste seaduse § 65 lõikes 2 või
viisaeeskirja artiklis 32 sätestatud avaliku korra
või riigi julgeoleku tagamisega seotud
keeldumise alusel. Seda selgitatakse
seletuskirjas asjaoluga, et pädevus julgeoleku
või avaliku korra suhtes riskide hindamisel on
kooskõlastavatel asutustel.
Välisministeeriumile jääb sätte eesmärk ja mõte
arusaamatuks, sest Välisministeeriumil ei ole
võimalik teha õiguspärast ja otstarbekat otsust
ning asjaolusid hinnata, kui kooskõlastav asutus
põhjendusi esitama ei pea. Välisministeerium
ettepanek on, et põhjendused tuleb esitada.
Eelnõu seletuskirja lk-l 3 on selgitatud, et
muudatuste eesmärk on anda isikutele vajalik
õiguskaitse viisaotsuste vaidlustamiseks ning et
vajadus seda teha tuleneb Euroopa Liidu
õigusest ja Eesti Vabariigi põhiseadusest.
Välisministeerium nõustub, et C-viisade
vaidlustamisõigus tuleneb Euroopa Liidu
õigusest, ja seetõttu on vajalik teha muudatused
VMS-s, kuid palub seletuskirjas selgitada D-
viisade kohtukaebeõiguse seost põhiseadusest
tuleneva vajadusega.
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud.
Eelnõu seletuskirja punktis 6, milles hinnatakse
seaduse mõjusid riigiasutustele, leitakse, et
muudatuste järgselt väheneb Välisministeeriumi
ja Siseministeeriumi töökoormus, kuivõrd
nimetatud ministeeriumid ei pea enam teise
astme viisavaideid menetlema. 2023. aastal
esitati Välisministeeriumile 62 teise astme
viisavaiet, millesse oli 59-l juhul kaasatud
Siseministeerium, ning Siseministeeriumile 15
viisa vaiet. Küll peab kohtukaebeõiguse
võimaldamisega Välisministeerium edaspidi
välisesinduse nimel esindama otsuse teinud
haldusorganit kohtumenetluses. Eelduslikult ei
saa siiski kohtusse pöördujate arv olema väga
suur, mistõttu koondina Välisministeeriumi
töökoormus pigem väheneb. [---] Ühtlasi
suureneb kooskõlastavate asutuste töökoormus
kohtumenetluses osalemise näol.
Välisministeerium leiab, et ministeeriumi
töökoormus ei vähene, sest kohtukaebeõiguse
Arvestatud osaliselt.
Täiendasime seletuskirja VäM-i töökoormuse
osas.
Siseministeerium ei nõustu siiski VäM-i
hinnanguga kohtukaebuste eeldusliku arvu osas.
Alates 2021. aasta aprillist, kui Riigikohus leidis
oma otsuses, et ka viisaasjades on välismaalasel
kohtukaebeõigus, on kohtusse pöördunud
vähem kui 20 isikut. Samas kui teise astmesse
esitati vahemikus 2021-2024. aasta aprill 273
vaiet. Võttes arvesse, et kohtusse pöördumine
on isiku jaoks keerulisem ja aeganõudvam ning
lähtudes senisest kohtusse pöördumiste
statistikast, on Siseministeeriumi hinnangul
tõenäoline, et kohtusse pöördujate arv saab
olema mõnevõrra väiksem, kui seni II
vaideastmesse pöördujate arv.
4
võimaldamisega kaasneb Välisministeeriumile
edaspidi esindamine kuni kolmeastmelises
kohtumenetluses. 2023. aastal esitati
Välisministeeriumile 62 teise astme viisavaiet.
Kuigi eelnõu kohaselt tuleb viisaotsuse peale
esitatud vaide läbivaatamise eest tasuda
riigilõivu 160 eurot, siis halduskohtusse
pöördumise riigilõiv on 20 eurot, mistõttu on
põhjust eeldada, et kohtusse pöördub sama palju
isikuid kui on esitanud teise astme vaide.
Näiteks eelnõu kooskõlastamiseks esitamisest
alates on juba võetud menetlusse kolm
viisamenetluse kohtuasja.
Eeltoodust tulenevalt on alust prognoosida
Välisministeeriumis töökoormuse suurenemist,
milleks on vajalik täiendav personal ja
lisaressurss esialgu vähemalt ühe teenistuskoha
näol. Täiendava teenistuskoha kulu oleks
Välisministeeriumi hinnangul 50 000 eurot
aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada.
Palume eelnõu seletuskirjas seaduse mõju
hinnanguid vastavalt muuta.
Välisministeerium saatis 26.02.2025 e-kirja teel
saadetud sisend eelnõu rakendamisega seotud
kulude ja mõjude kohta:
VäM-i töökoormus suureneb. Kui praegu
vaatavad Eesti välisesinduse tehtud viisa
andmisest keeldumise, viisa tühistamise või
viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaided läbi
Eesti välisesindused ise, siis edaspidi vaatab
neid läbi VäM. 2024. aastal esitati
vaidemenetluse esimeses astmes Eesti
välisesindustele 344 vaiet, teises astmes VäM-
ile 49 vaiet. Lisaks peab VäM edaspidi osalema
kuni kolmeastmelises halduskohtumenetluses,
kui viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise
otsuse on teinud Eesti välisesindus. Eelduslikult
on halduskohtusse kaebajate arv väiksem kui
vaidlustajate arv vaidemenetluse teises astmes,
kuid kui eeldada, et see on võrdne, oleks VäM
eelmisel aastal pidanud kohtus esindama Eesti
välisesindusi 49 haldusasjas. Halduskohtusse
pöördumiste arv on juba enne
seadusemuudatuste vastuvõtmist kasvutrendis.
Viisataotleja otsust kohtusse pöörduda võib
mõjutada sellega kaasnev rahaline kulu, mis
väljendub kohustuses tasuda halduskohtule
Seletuskirja on täiendatud ja kulude osas
Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud.
5
kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot erinevalt
praegu vaidemenetluses nii esma- kui
teistkordse läbivaatamise eest tasutavast 80
eurost (RLS § 60 lg 1 ja § 276 lõiked 9 ja 10).
Seetõttu on alust prognoosida eelnõu
jõustumisel VäM-i töökoormuse märgatavat
kasvu, milleks on vaja esialgu juurde vähemalt
ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i
hinnangul 50 000 eurot aastas, millega tuleb
riigieelarves arvestada. Riigi eelarvestrateegia
2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve protsessis
esitab VäM vahendite saamiseks
Rahandusministeeriumile taotluse.
/---/
VäM prognoosib töökoormuse suurenemist,
mistõttu on vaja esialgu juurde vähemalt ühte
teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i
hinnangul umbes 50 000 eurot aastas, millega
tuleb riigieelarves arvestada. VäM-i uue
teenistuskoha kulude katmiseks esitab VäM riigi
eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta
riigieelarve protsessis Rahandusministeeriumile
taotluse. Siseministeeriumis, PPA-s ja KAPO-s
vaadatakse vaideid läbi ja kontrollitakse viisa
andmise kooskõlastamata jätmist olemasoleva
eelarve piires.
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Svetlana Štšur, 715 5822
Üleüldiselt toetame eelnõu eesmärki viia Eesti
viisaotsuste vaidlustamise süsteem kooskõlla
EL-i õigusega.
Võtame teadmiseks.
Küll aga oleme mures eelnõu seletuskirja 6.
punkti pärast, mille kohaselt lühendatakse
viisaotsuse peale vaide esitamise tähtaega
seniselt 30-lt päevalt 10-le päevale otsuse
teatavaks tegemise päevast arvates. Leiame, et
vaide esitamise tähtaeg peab jääma 30 päevaks.
Välismaalastel oleks seda aega vaja eelkõige
lisadokumentide kogumiseks. Eriti on pikem
ajaraam oluline nendele välismaalastele, kes
väljaspool Eestit viibides viisaotsuseid
vaidlustavad.
Kokkuvõttes kooskõlastame eelnõu märkusega.
Mittearvestatud.
Vaide läbivaatamisel lähtub haldusorgan algse
viisaotsuse tegemise ajahetkel teada olevast
infost ja asjaoludest ning täiendavaid
dokumente või asjaolusid ei saa välismaalane
esitada ka viisaotsuse vaidlustamisel. Ka
Ringkonnakohus on oma 1.09.2022 lahendis nr
3-21-1903 märkinud, et konsul peab lähtuma
esitatud dokumentidest ega ole kohustatud
andma taotlejale võimalust nende oluliseks
täiendamiseks. Uusi asjaolusid ja dokumente
saab taotleja esitada uues viisataotluses, kuna
varasem keeldumine ei võta õigust viisat uuesti
taotleda (viisaeeskirja art 21 lg-d 7 ja 9).
Seega ei ole välismaalasel vaide esitamiseks
vaja koguda lisadokumente, kuivõrd
haldusorgan ei saa neid arvesse võtta.
Eelnevast lähtuvalt on Siseministeeriumi
hinnangul põhjendatud vaide esitamise tähtaja
6
lühendamine 10-le päevale. Sama tähtaeg on
välismaalasel ka vaide esitamiseks elamisloa
taotluse otsuse suhtes.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kinnitus muudatustega arvestamise sobivuse
osas on saadud e-maili teel 06.06.2024
(Svetlana Štšur, [email protected])
Justiitsministeerium/ Justiits- ja
Digiministeerium
Kärt Voor, 5868 0033
Joel Kook
Inge Mehide
Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu
märkustega mõju kohta ja normitehniliste
märkustega, mis esitati eelnõu ja seletuskirja
failides.
Märkustega on arvestatud ja eelnõud ning
seletuskirja täiendatud.
Siseministeerium on Justiits- ja
Digiministeeriumile esitanud
kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse
(viisaotsuste vaidlustamine) eelnõu. Justiits- ja
Digiministeerium kooskõlastab eelnõu
märkustega mõju kohta ning normitehniliste ja
keelemärkustega, mis on käesolevale kirjale
lisatud eelnõu ja seletuskirja failides.
Märkustega on arvestatud ja eelnõud ning
seletuskirja täiendatud.
Justiits- ja Digiministeeriumi kinnitus
muudatustega arvestamise sobivuse osas on
saadud e-maili teel 03.03.2025 (Kärt Voor,
Rahandusministeerium Virge Aasa, 5885 1493
Marju Saar, 5885 1438
Rando Kängsepp, 5982 5053
Rahandusministeerium kooskõlastab
välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse (viisa vaidlustus) eelnõu
järgmise märkusega arvestamisel.
Seletuskirjas on märgitud, et tööjõukulu
eelduslikult muudatustest tulenevalt ei suurene,
kuivõrd viisavaided vaadatakse olemasolevate
ressursside raames. Haldusasutuste ja kohtute
kulude katmiseks on samas eelnõuga
kavandatud tõsta riigilõivu määrasid. Selgitame,
et riigilõiv laekub riigi üldistesse tuludesse ja
kuludeks eraldatakse vahendid läbi eelarve.
Seega palume seletuskirja sõnastust
korrigeerida, kuivõrd sellest jääb praegu ekslik
mulje, nagu riigilõiv laekuks otse asutustele ja
kohtutele.
Arvestatud.
Seletuskirja on täpsustatud. Lisaks on muudetud
osa, mis puudutab tööjõukulude osa.
Eelnõu kooskõlastamise käigus selgus, et
Välisministeerium prognoosib töökoormuse
suurenemist, milleks on vajalik täiendav
personal ja lisaressurss esialgu vähemalt ühe
teenistuskoha näol. Täiendava teenistuskoha
kulu oleks Välisministeeriumi hinnangul
50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves
arvestada. Teenistuskohaga seotud kulude
katmiseks lisas Siseministeerium selle oma
eelnõudest tulenevate lisataotluste tabelisse ja
saatis juuni alguses koos teiste RES-i
materjalidega Rahandusministeeriumile.
7
Vastavalt kokkuleppele
Rahandusministeeriumiga, esitatakse eelnõu
eelneva tõttu Rahandusministeeriumile uuesti
kooskõlastamiseks.
Rahandusministeerium kooskõlastab
välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse (viisa vaidlustus) eelnõu
järgmise märkusega.
Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu varasema
kooskõlastamise käigus selgus, et
Välisministeerium prognoosib töökoormuse
suurenemist, mistõttu on vaja esialgu juurde
vähemalt ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks
Välisministeeriumi hinnangul umbes 50 000
eurot aastas, millega tuleb riigieelarves
arvestada.
Välisministeerium esitas täiendavateks
vahenditeks lisataotluse 2024. aastal, kuid
Vabariigi Valitsus lisataotlust ei rahuldanud.
Seega tuleb seletuskirja kulude osa muuta ning
välja tuua, kuidas on plaanis Välisministeeriumi
ühe ametikohaga seotud kulu katta või siis leida
võimalused olemasolevate teenistujatega
vastavad ülesanded ära täita.
Arvestatud.
Seletuskirja on täiendatud.
Rahandusministeeriumi kinnitus muudatustega
arvestamise sobivuse osas on saadud e-maili teel
03.03.2025 (Rando Kängsepp,
1
Välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
(viisaotsuse vaidlustamine)
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu põhieesmärk on tagada välismaalasele kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, Eesti Vabariigi
põhiseaduse (edaspidi PS) ja kohtupraktikaga õigus kaevata pärast vaidemenetlust
halduskohtusse:
viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise või viisaga
määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus (edaspidi koos viisaotsus) ja
muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest
keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus (edaspidi koos viibimisaja
otsus).
13. detsembril 2017 leidis Euroopa Kohus kohtuasjas C-403/161 (edaspidi EK otsus C-403/16),
et viisaeeskiri2 kohustab liikmesriiki nägema ette lühiajalise viisa andmisest keeldumise otsuse
vaidlustamise menetluse, sealhulgas võimaluse otsus kohtusse kaevata. Kuna Eesti õiguses ei
ole selleks kohtukaebeõigust ette nähtud, on Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus
(2012/2242). 29. jaanuaril 2025 esitas Euroopa Komisjon Eesti vastu Euroopa Liidu Kohtule
ka hagiavalduse (C-57/25).
Kuigi viisaeeskirja kohaldatakse lühiajalisele viisale, on Eesti kohtud sedastanud, et
regulatsiooni kompaktsuse ja süsteemse õiguskorra huvides tuleb sarnaselt võimaldada
kaevata kohtusse ka pikaajalise viisa otsus.3 Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium 20. aprilli 2021. aasta otsuses kohtuasjas nr 5-20-104 (edaspidi RK otsus
nr 5-20-10) ja 22. jaanuari 2025. aasta otsuses kohtuasjas nr 5-24-285 (edaspidi RK otsus nr 5-
24-28) leidnud, et välismaalaste seadus (edaspidi VMS) on põhiseadusvastane osas, mis
välistab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise ja viisa
andmisest keeldumise otsuse kohtusse kaebamise olukorras, kus viisa taotleja viibis
viisamenetluse ajal Eestis.
Praegu kehtib kaheastmeline vaidemenetlus: välismaalane võib esitada viisaotsuse või
viibimisaja otsuse vaide (edaspidi vaie) esmalt otsuse teinud haldusorganile ja seejärel
vajadusel ministeeriumile. Siseministeerium ja Välisministeerium (edaspidi VäM) kontrollivad
oma pädevuse piires selle otsuse vormilist ja sisulist õiguspärasust. Viisaotsust või viibimisaja
otsust ega vaide kohta tehtud otsust (edaspidi vaideotsus) ei ole võimalik kaevata kohtusse.
Eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja võimaldatakse välismaalasel
pärast seda kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus halduskohtusse. Samuti reguleeritakse
vaide puuduste kõrvaldamist ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra.
1 Soufiane El Hassani vs. Minister Spraw Zagranicznych, ECLI:EU:C:2017:960. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse
viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58. 3 Näiteks Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsused haldusasjades nr 3-22-1150 ja nr 3-22-1582 ning
25. mai 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1734. 4 Välismaalaste seaduse § 100.18 koosmõjus § 100.10 lõikega 1 ja § 100.13 lõikega 2 põhiseaduspärasuse
kontroll. – RT I, 21.04.2021, 30, p-d 56–63. 5 Välismaalaste seaduse § 100.1 lg 1.1, § 100.10 lg 1, § 100.13 lg 2 ja § 100.18 põhiseaduspärasuse kontroll. –
RT I, 24.01.2025, 8, p-d 66–76.
2
Lisaks kehtestatakse eelnõuga sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa andmisest
keeldumise, reisiloa tühistamise või reisiloa kehtetuks tunnistamise otsuse (edaspidi koos
reisiloa otsus) vaide läbivaatamise riigilõivu määr.
Eelnõu avaldab positiivset sotsiaalset mõju, sest välismaalasele tagatakse õigus pöörduda oma
õiguste kaitseks kohtusse. Samuti tõhustub riigil vaide läbivaatamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:
nõunikud Jana Laane ([email protected]) ja Killu Christine Paal
([email protected]) ning
õigusnõunik Doris Järv ([email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud
Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084) ja Kristi Kool
([email protected], tel 612 5166).
Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisad, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus-
osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241).
Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:
Justiitsministeerium (edaspidi JuM);
Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning
VäM.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 24.01.2025, 15 ja
2) riigilõivuseadust (edaspidi RLS) avaldamismärkega RT I, 30.01.2025, 6.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõuga6, millega
reguleeritakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse halduskohtumenetlust.
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) viisaeeskiri;
2) viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/11557;
6 Eelnõu toimiku nr 24-1062. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1155, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 188, 12.7.2019, lk 25–54.
3
3) viisainfosüsteemi määrus8;
4) Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (edaspidi ETIAS) määrus9;
5) Euroopa Liidu põhiõiguste harta10.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta
seadust, mille vastuvõtmiseks on PS-i § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine
2.1.1. Kehtiv õigus ja selle muutmise vajadus
VMS-is on sätestatud viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks kaheastmeline vaide-
menetlus, mis ei võimalda välismaalasel otsust halduskohtusse edasi kaevata. See on vastuolus
Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga.
1) Viisaeeskirja kohaselt on välismaalasel, kellele keelduti viisat andmast või kelle viisa
tühistati või tunnistati kehtetuks, õigus see otsus kooskõlas riigisisese õigusega vaidlustada.
EK otsuse C-403/16 järgi peab välismaalasel olema õigus kaevata see otsus teatud
menetlusetapis kohtusse.
Kuna Eesti ei ole kohtukaebeõigust ette näinud, saatis Euroopa Komisjon 21. veebruaril
2013 Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu kohase ametliku teate (2012/2242), et Eesti
õigus ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga osas, millega ei nähta ette
võimalust lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks
tunnistamise otsust kohtusse kaevata. Euroopa Komisjon edastas Eestile rikkumismenetluse
viimase kirja 2023. aasta detsembris, viidates, et viisaeeskirjas on nõue vaidlustamist
reguleerida ning see hõlmab ka kohtukaebeõigust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
artikli 19 lõikega 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47.
Seetõttu palus Euroopa Komisjon esimesel võimalusel esitada riigisisese õiguse muutmise
eelnõu ja selle menetluse ajakava. Siseministeerium on Euroopa Komisjoniga alates
rikkumismenetluse algatamisest pidevalt suhelnud, sealhulgas edastanud eelnõu menetluse
ajakava, mille kohaselt oli planeeritud see jõustada 2024. aasta sügiseks.
3. oktoobril 2024 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse kaevata Eesti Euroopa Liidu
Kohtusse, kuna Eesti ei ole riigisiseses õiguses ette näinud tõhusaid õiguskaitsevahendeid
viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastu. Euroopa
Komisjon esitas Euroopa Liidu Kohtule Eesti vastu hagiavalduse 29. jaanuaril 2025.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi
(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.8.2008,
lk 60–81. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa
reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014,
(EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226. – ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71. 10 ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407.
4
2) RK otsuse nr 5-20-10 järgi on VMS põhiseadusvastane osas, mis välistab viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse kohtusse kaebamise. Samuti on RK otsuse nr 5-24-28
järgi VMS põhiseadusvastane osas, mis välistab viisa andmisest keeldumise otsuse kohtusse
kaebamise olukorras, kus viisa taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis, sõltumata sellest,
kas vaidlustatakse lühiajalise või pikaajalise viisa andmisest keeldumist.11
Kohtupraktika12 järgi on süsteemse õiguskorra ja välismaalaste ühtse kohtlemise huvides
eesmärgipärane võimaldada kaevata kohtusse nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsus.
Samuti on eesmärgipärane sarnaselt viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsusele ja viisaga
määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsusele võimaldada kaevata kohtusse muu
Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsus.
VMS-is on eristatud viisaga määratud viibimisaega ja muu Eestis ajutise viibimise seadusliku
alusega lubatud viibimisaega. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on
loetletud VMS-i §-s 43. Muu hulgas on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus
õigus viibida Eestis viisavabalt. Kuigi viisaeeskirjas ei ole reguleeritud viisavaba viibimis-
õigust, on Riigikohus oma otsuses nr 5-20-10 sedastanud:
viisavaba viibimisõiguse alusel Eestis viibivad välismaalased [on] oma EL-i õigusest tuleneva
subjektiivse õiguse teostamisel viisa alusel Eestis viibivate isikutega olemuslikult sarnases
õiguslikus olukorras.13
Samuti võib järeldada, et ka välismaalasel, kes viibib Eestis muul ajutise viibimise seaduslikul
alusel kui viisavaba viibimisõigus, sealhulgas teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi viisa
või elamisloa alusel, ja kelle viibimisaja pikendamisest keeldutakse või kelle viibimisaeg enne-
tähtaegselt lõpetatakse, on Euroopa Liidu õiguse ja PS-i kohaselt õigus pöörduda oma õiguste
kaitseks halduskohtusse.
Seni on halduskohtud võtnud menetlusse ka nende välismaalaste viisa andmisest keeldumise
otsuse kaebusi14, kes ei viibinud viisamenetluse ajal Eestis. Süsteemse õiguskorra ja välis-
maalaste ühtse kohtlemise huvides on eesmärgipärane võimaldada ka edaspidi kaevata haldus-
kohtusse viisaotsus või viibimisaja otsus, olenemata sellest, kas välismaalane viibis selle
tegemise ajal Eestis või mitte.
2.1.2. Eesmärk ja kavandatud lahendus
Eesmärk on tagada välismaalasele õigus kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus pärast vaide-
menetlust halduskohtusse. Seeläbi tagatakse ka vastavus Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga ning
välismaalaste ühtne kohtlemine ja õiguskorra süsteemsus. Samuti on eesmärk tagada välis-
maalase õigusliku staatuse menetluste tähtaegades õiguskindlus.
Selleks kehtestatakse VMS-is viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks üheastmeline
vaidemenetlus, millele järgneb kolmeastmeline halduskohtumenetlus. Muu hulgas:
täpsustatakse vaide läbivaatajate volitusi ja ülesandeid;
lühendatakse vaide esitamise tähtaega;
reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamist ning
tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra, et katta suurenenud kulusid.
11 RK otsuse nr 5-24-28 p 75. 12 Näiteks Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1150. 13 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas nr 5-20-10, p 61. 14 Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas 2-21-1903.
5
Vaidemenetluse järgset halduskohtumenetlust hakatakse täpsemalt reguleerima HKMS-is. JuM
saatis 22. oktoobril 2024 kooskõlastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse tõhustamine) eelnõu,
millega reguleeritakse ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse halduskohtumenetlust.
2.1.3. Kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega
Eelnõu on kooskõlas viisaeeskirja, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille
kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida välisriigi kodaniku riiki saabumist, riigis
viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub välisriigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda
mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud
Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites.
VMS-is ei ole reguleeritud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi
Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke aluseid – seda on
reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Samuti ei ole VMS-is reguleeritud rahvus-
vahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja siin viibimise õiguslikke
aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.
2.1.4. Põhiseaduspärasus
Eelnõuga sätestatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise üldtingimused. Muu
hulgas kehtestatakse vaidemenetlus kohustusliku kohtueelse menetlusena, lühendatakse vaide
esitamise tähtaega ja tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra.
Välismaalase laiem kaebeõigus tuleneb viisaeeskirja artikli 32 lõikest 3, artikli 34 lõikest 7 ja
artikli 35 lõikest 7, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 ning Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 13. Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad
individuaalsed õigused on esemelises kaitsealas samaväärselt riigisiseste õigustega. Kaitstavad
on muu hulgas Euroopa Liidu määrustest tulenevad õigused ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta
õigused.
PS-i § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral
kohtusse. Kohtukaebeõiguse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus
võib olla või saada rikutud. Kohtukaebeõiguse isikulises kaitsealas on PS-i § 9 lõike 1 kohaselt
ka Eestis viibiv välismaalane, kuid samas ei lõpe see õigus tema Eestist lahkumisega juhul, kui
see on tekkinud juhtumi tõttu, mis leidis aset tema Eestis viibimise ajal. Nii ei võta riigist
lahkumise kohustus välismaalaselt õigust viisaotsust või viibimisaja otsust vaidlustada, seal-
hulgas halduskohtusse kaevata.
PS-i § 24 lõike 2 järgi on igaühel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. See on seaduse-
reservatsioonita põhiõigus. Samas ei ole see piiramatu.
Kuigi riigil on kohustus tagada igaühele tegelik võimalus osaleda oma kohtuasja arutamisel, ei
tulene sellest, et kohtuasja arutamine ilma kaebaja osavõtuta poleks üldse võimalik. Riigikohus
on sedastanud15, et kaebajale on tänu infotehnoloogiliste vahendite, esindaja või kirjaliku
15 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. mai 2016. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-31-15, punktid
45–48.
6
menetluse kasutamisele tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka füüsiliselt
kohal viibimata. Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks tuleb eesmärgipäratuks ja eba-
soovitavaks pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhiõigus Eestisse saabumiseks
ja siin viibimiseks, tekiks see õigus kohtuistungil viibimise kaudu. Seetõttu jäetakse eelnõuga
kehtima põhimõte, mille kohaselt ei ole vaide esitamine välismaalase Schengeni konventsiooni
liikmesriigi territooriumile (edaspidi Schengeni ala) saabumise või seal viibimise aluseks,
samuti ei lükka see edasi sealt lahkumise kohustust.
PS-i § 24 lõike 2 põhiõigus hõlmab õigust tutvuda kohtutoimikuga ning vastaspoole seisu-
kohtade ja tõenditega. Seda õigust võib piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks.
Eelnõuga jäetakse kehtima põhimõte, et välismaalasele avalikustatakse viisaotsuse või viibi-
misaja otsuse õiguslik alus, kuid ei avalikustata selle otsuse ega vaideotsuse aluseks olevaid
asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega seotud teavet. See piirang jäetakse kehtima julgeoleku
ja avaliku korra tagamise eesmärgil. Kuna viisaotsuse või viibimisaja otsuse õiguslikust alusest
nähtub selle üldine põhjus, ei piira seotud teabe avaldamise piirang välismaalase õigust tõhusale
õiguskaitsele.
Meetmete sobivus
Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks
eesmärke on tagada välismaalasele kohtukaebeõigus, võimaldades tal kaevata viisaotsus,
viibimisaja otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Selleks sisaldab eelnõu kokkuvõtlikult järgmisi
meetmeid:
1) tunnistatakse VMS-is kehtetuks piirang, mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaotsust,
viibimisaja otsust ega vaideotsust edasi kohtusse;
2) kehtestatakse kohustuslik üheastmeline kohtueelne vaidemenetlus;
3) lühendatakse vaide esitamise tähtaega;
4) tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu määra.
Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise piirangu VMS-is kehtetuks
tunnistamisega tagatakse välismaalasele kohtukaebeõigus.
Vaidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalasele lihtsam, kiirem ja vähem kulukas kui kohtu-
menetlus. Lisaks on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse eesmärk välistada viisaotsuse või
viibimisaja otsuse ilmsed menetlusvead.
Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et viisaotsused ja viibimis-
aja otsused jõustuvad mõistliku aja jooksul. Seejuures on eelnõukohane vaide esitamise tähtaeg
sama nagu teistes välismaalase õigusliku staatuse menetlustes, näiteks tähtajalise ja pikaajalise
elamisloa menetlus ning Eestist lahkumise ettekirjutus. Oluline on ühtlustada vaide esitamise
tähtaega just Eestist lahkumise ettekirjutuse vaidlustamise tähtajaga, sest viisa kehtetuks
tunnistamisega samal ajal tehakse ka Eestist lahkumise ettekirjutus. Samuti arvestatakse tähtaja
ühtlustamisel asjaolu, et tähtajalise ja pikaajalise elamisloa taotleja puhul on vaja kaitsta märksa
kaalukamaid hüvesid kui viisa taotleja või ajutiselt Eestis viibija puhul, kellel üldjuhul
puuduvad Eestiga püsivad sidemed. Seetõttu on põhjendatud, et talle ei võimaldataks pikemat
vaide esitamise tähtaega kui neile, kes on taotlenud elamisluba Eestisse elama asumiseks või
kes on Eestis püsivalt elanud.
Vaide läbivaatamise riigilõivu määra tõstmise legitiimne eesmärk on menetlusökonoomia kui
PS-i XIII peatükist tulenev põhiseaduslik õigusväärtus. Asjakohane riigilõivumäär võimaldab
riigil suunata isikuid vältima põhjendamatuid või pahatahtlikke vaideid, mille menetlus võib
põhjustada suutmatuse pakkuda tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul.
7
Seega on eelnõu meetmed eelnõu eesmärki arvestades sobilikud ja aitavad selle saavutamisele
kaasa.
Meetmete vajalikkus
Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi
saavutada.
1) VMS-i piirang, mille kohaselt ei ole võimalik kaevata viisaotsust, viibimisaja otsust ega
vaideotsust edasi kohtusse, riivab PS-i § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud igaühe põhi-
õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Seega tuleb tunnistada piirang
kehtetuks.
2) Üheastmeline kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus aitab tagada, et enne halduskohtu-
menetlust oleksid parandatud ilmsed menetlusvead. Ühtlasi vähendab see halduskohtute
koormust. Kehtiv kaheastmeline vaidemenetlus enne halduskohtumenetlust oleks liiga
koormav ning riivaks PS-i § 14 ja § 15 lõike 1 koostoimes tagatud üldist põhiõigust tõhusale
õiguskaitsele, sest pärsiks tõhusat menetlust.
3) Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada, et vaidemenetlus on välismaalasele kiirem ja
tõhusam ning on selge, kas ta saab lähiajal Eestisse tulla või mitte. Viisa on ajutine viibimis-
alus ja välismaalane taotleb seda eeldusel, et viisat lähiajal reisimiseks kasutada. Lisaks on
vaide esitamine välismaalasele võrdlemisi lihtne, kuna selleks on siseministri määrusega
kehtestatud vorm. Kui välismaalane soovib vaide esitada esindaja kaudu, ei ole ka esindaja
leidmine ebamõistlikult keeruline, kuna esindajale ei kehtestata nõudeid.
4) Vaide läbivaatamise riigilõivu eesmärk on, et menetlusosaline aitaks kanda menetlus-
kulusid. Riigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna menetluskulud on suurenenud ja kehtiv
määr neid ei kata. RLS-i §-s 4 on sätestatud kulupõhimõte, mille kohaselt kehtestatakse
riigilõivumäär toimingu kulude põhjal. Siiski ei pea riigilõivumäär alati olema toimingu
kuludega ranges vastavuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib see sõltuda toimingu
eesmärgist ja tähendusest selle taotleja jaoks. Lisaks võib riigilõiv nagu makski olla riigi
majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamise vahend. Viisaotsuseid ja viibimisaja otsuseid
vaidlustavad välismaalased. Kuna nad ei ole Eesti kodanikud, ei ole õiglane, et vaide-
menetlust rahastatakse riiklikest maksudest. Kui välismaalane vaiet ei esita, säilib tal
võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks kiirem
võimalus.
Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada kohtukaebeõiguse ja
tõhusa õiguskaitse. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta-
miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.
Meetmete mõõdukus
Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja
intensiivsust, teiselt poolt aga eelnõu eesmärgi tähtsust.
1) Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise piirangu kaotamine
kõrvaldab välismaalase kohtukaebeõiguse riive.
8
2) Kohtueelse vaidemenetluse kohustuslikkus peab õigusaktist selgesti nähtuma.16 Eelnõu
kohaselt tuleb välismaalasel enne viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse haldus-
kohtusse kaebamist läbida vaidemenetlus. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei riku
kohtukaebeõigust juhul, kui see menetlus ei kesta ülemäära kaua ja vaideotsuse kohtusse
kaebamine on tagatud.17 Eelnõuga kehtestatakse vaidemenetluse ajaks 40 päeva, mis
hõlmab välismaalase vaide esitamise tähtaega (10 päeva) ja vaide läbivaatamise tähtaega
(30 päeva).
3) Vaide esitamise tähtaja lühendamine on kooskõlas kohtu seisukohtadega (vt joonealune
märkus 14). Lühem vaide esitamise tähtaeg aitab tagada õiguskindlust läbi selle, et menetlus
on välismaalasele kiire ja lihtne ning viisaotsused ja viibimisaja otsused jõustuvad mõistliku
aja jooksul.
4) Vaide läbivaatamise riigilõivu tõstmise eesmärk on, et oleks tagatud menetlusökonoomia ja
menetlusosaline aitaks kanda menetluskulusid. Riigilõivumäära tõstmine on vajalik, kuna
menetluskulud on suurenenud ja kõrgem määr aitab neid katta. Kuna viisaotsuseid ja
viibimisaja otsuseid vaidlustavad välismaalased, ei ole õiglane, et menetluskulud kantakse
riiklikest maksudest. Kui välismaalane leiab, et haldusorgan on teinud menetlusvea, on talle
tagatud võimalus see vaidlustada. Kui välismaalane viisaotsust või viibimisaja otsust ei
vaidlusta, säilib tal võimalus esitada uus viisataotlus, mis on Eestisse sisenemiseks ja siin
viibimiseks kiirem võimalus.
Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed.
2.1.5. Välisriikide praktika
Välisriikide praktika näiteks on valitud:
1) Läti, Soome ja Rootsi, sest nad on Eesti naaberriigid, kes on ajalooliselt ja haldus-
korralduslikult Eestile lähedased, ning
2) Poola ja Tšehhi, kes pidid sarnaselt Eestiga muutma EK otsuse C-403/16 alusel ja viisa-
eeskirja kohaselt riigisisest õigust, et tagada välismaalasele õigus kaevata lühiajalise viisa
andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsus kohtusse.
Läti, Soome ja Rootsi õiguse kohaselt esitatakse viisa andmisest keeldumise või selle tühista-
mise või kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamisel esmalt vaie haldusorganile ja seejärel
kaebus kohtule. Kohtul on õigus hinnata nii selle otsuse tegemise menetluslikku kui ka otsuse
sisulist õiguspärasust.
Lätis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või
kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele. Juhul, kui seda ei rahuldata, on võimalik
kaevata edasi halduskohtusse.
Soomes tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või
kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Soome välisesindusele. Kui vaiet
ei rahuldata, võib kaevata edasi halduskohtusse.
Rootsis tuleb esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või
kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Rootsi välisesindusele. Kui vaiet
ei rahuldata, edastatakse see automaatselt rändevaidlustuskohtule. Kohtusse on võimalik
kaevata edasi üksnes lühiajalise viisa otsuseid.
16 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. aprilli 2021. aasta otsus kohtuasjas nr 5-20-10/13,
p 32. 17 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. märtsi 2004. aasta määrus kohtuasjas nr 3-4-1-5-04,
p 22.
9
Poolas ja Tšehhis nagu Eestis oli menetlus, kus välismaalasel ei olnud õigust viisa andmisest
keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust kohtusse kaevata. Lähtudes
EK otsusest C-403/16 on mõlemad riigid seda muutnud.
Poolas tuleb nüüd esmalt esitada vaie viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või
kehtetuks tunnistamise otsuse teinud asutusele, eelkõige Poola välisesindusele. Kui vaiet ei
rahuldata, võib kaevata edasi halduskohtusse. Halduskohus võib hinnata nii viisa andmisest
keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise menetluslikku
kui ka otsuse sisulist õiguspärasust.
Tšehhis tuleb nüüd samuti läbida enne halduskohtusse kaebamist vaidemenetlus, kuid
kehtib kohtukaebeõiguse piirang, et halduskohtusse ei või pöörduda, kui viisa andmisest on
keeldutud põhjusel, et:
viisa taotleja kohta on Schengeni infosüsteemis hoiatus riiki sisenemise ja riigis
viibimise keelu kohta või
viisa taotleja ohustab Euroopa Liidu liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahva-
tervist Schengeni piirieeskirjade18 artikli 2 punkti 21 tähenduses või rahvusvahelisi
suhteid, eelkõige juhul, kui tema kohta on liikmesriigi andmebaasis samal põhjusel
hoiatus riiki sisenemise keelu kohta.
2.1.6. Väljatöötamiskavatsus
Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus19, mis saadeti 2018. aasta märtsis ministeeriumidele ja huvirühmade-
le. Selles käsitleti lisaks viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamisele ka teisi rände vald-
konna muudatusi, mida eelnõuga ei tehta. Eelnõu koostamisel arvestati Sotsiaalministeeriumi
ettepanekut kasutada terminit „vaie“.
Eelnõu koostamisel ei arvestatud JuM-i ettepanekut võimaldada viisaotsust ja viibimisaja
otsust ainult vormiliselt vaidlustada. Seda põhjusel, et selline piirang ei oleks kooskõlas
Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. EK otsuse C-403/16 punktide 39 ja 42 kohaselt peab kohtul
olema pädevus lahendada kõiki asjaomaseid küsimusi. Nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka
Euroopa Komisjoni õigusteenistus on andnud viisatöörühmas seisukoha, et piirang, millega
oleks kohtukaebeõigus üksnes protseduuri üle, oleks vastuolus EK otsusega C-403/16. Samas
on kohtuliku kontrolli ulatus mõnevõrra piiratud. Euroopa Kohus on sedastanud, et viisaotsuse
vaidlustamise korral peab kohus kontrollima, ega faktiliste ja õiguslike asjaolude tuvastamisel
ei ole tehtud ilmseid vigu.20 Ka Eesti kohtupraktikas on korduvalt mööndud, et viisaasjas
piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et kontrollitakse, kas viisa-
otsus või viibimisaja otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendutakse, et selles ei
esine ilmseid menetlusvigu.21 Kui haldusorgan pole ilmset menetlusviga teinud, peab kohus
järeldama, et viisaotsus või viibimisaja otsus on õiguspärane.
Eelnõu hakati välja töötama 2018. aastal ja menetlema Riigikogus 8. veebruaril 2021, kuid see
langes 2023. aasta alguses Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Pärast seda
on eelnõu koostöös Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, JuM-i ja VäM-iga muudetud, muu
hulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktika ja muutunud keskkonnaga.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri
liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 19 Eelnõu toimiku nr 18-0235. 20 Euroopa Kohtu 24. novembri 2020. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑225/19 ja C‑226/19, R.N.N.S. ja K.A.
vs. Minister van Buitenlandse Zaken, ELCI:EU:C2020:951, p 49. 21 Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903.
10
2.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv
Eelnõuga kehtestatakse sarnaselt teistele vaidemenetlustele reisiloa otsuse vaide läbivaatamise
riigilõivu määr, et katta vaide läbivaatamise kulud.
Muudatus on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega ei kaasne olulist õiguslikku
muudatust või muud olulist mõju. Seetõttu ei koostatud muudatuse kohta ka väljatöötamis-
kavatsust.22 12. septembril 2018 võeti vastu ETIAS-e määrus. ETIAS on süsteem, mille abil
hinnatakse, kas kolmanda riigi kodanik, kellelt ei nõuta välispiiri ületamiseks või lennujaama
transiidiks lühiajalist viisat, kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või
suurt epideemiaohtu juhul, kui tal lubatakse Schengeni alale reisida. Selleks on ETIAS-e
määruses nähtud ette reisiluba. ETIAS-e määruse artikli 37 lõike 3 kohaselt on reisiloa taotlejal,
kellele keelduti seda andmast, õigus see otsus selle teinud liikmesriigis vaidlustada kooskõlas
selle riigi õigusega.
Kuigi ETIAS-e määrus on otsekohalduv, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriigile õigus selles
sätestatut täpsustada. Seadusega 756 SE23 lisatakse VMS-i § 453, milles reguleeritakse reisiloa
otsuse vaidlustamist. Reisiloa otsuse vaide vaatab läbi ETIAS-e riiklik üksus ehk Eestis PPA.
Kui ETIAS-e riikliku üksuse reisiloa taotluse menetlemise kulud kaetakse Euroopa Liidule
laekuvast reisiloa taotlemise tasust, siis reisiloa otsuse vaide läbivaatamine on riigisisene
menetlus ja selle kulud peab katma Eesti ise. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv on
vajalik, et katta vaide läbivaatamise kulud.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist:
§-ga 1 muudetakse VMS-i ja
§-ga 2 RLS-i.
3.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine (§ 1 p-d 1 ja 3–10 ning § 2
p-d 1–3)
Viisaeeskirja artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõike 7 ja artikli 35 lõike 7 järgi koosmõjus Euroopa
Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 peab liikmesriik võimaldama välismaalasel kaevata
kohtusse lühiajalise viisa andmisest keeldumise või selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise
otsuse. 2010. aastal, kui viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise menetlust välja töötati,
leiti, et kompaktsuse huvides on mõistlik reguleerida viisaotsuse, sealhulgas nii lühiajalise kui
ka pikaajalise viisa, ja viibimisaja otsuse vaidlustamist samamoodi. Ka edaspidi on mõistlik, et
vaide- ja halduskohtumenetlus on nende otsuste puhul ühtne. Nii ei seata pikaajalise viisa
taotlejaid, viibimisaja pikendamise taotlejaid ja muul seaduslikul alusel ajutiselt Eestis viibijaid
menetluslikult nõrgemasse positsiooni kui lühiajalise viisa taotlejaid. Seda toetab ka kohtu-
praktika. Näiteks on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-22-115024 leidnud:
Sealjuures ei oleks süsteemse õiguskorraga kooskõlas järeldus, et kaebaja saab kohtukaebe-
õigust kasutada lühiajalise, C-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades, aga mitte pika-
ajalise, D-liiki viisa kehtetuks tunnistamist vaidlustades.
22 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, § 1 lg 2
p-d 2 ja 5. 23 Politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I,
11.03.2023, 4. 24 Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2023. aasta otsus haldusasjas nr 3-22-1150, p 4.
11
Seetõttu reguleeritakse ühtselt nii lühiajalise kui ka pikaajalise viisa otsuse kui ka viibimisaja
otsuse vaidlustamist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse VMS-i § 41 lõike 1 punktis 6 sõna „avaldus“ sõnaga
„vaie“ sest kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja „vaidemenetlus“. Termini-
ühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse
nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15 lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtetega.
Muudatus on tehniline. Sama muudatus tehakse läbivalt ka VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise
4. alljaotises.
Seadusega 756 SE kavandatud § 453 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel
„avaldus“. Selles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist. Seda
peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg – selle määrab Euroopa
Komisjon. Tõenäoliselt jõustub eelnõu enne seadust 756 SE.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 täiendatakse VMS-i §-dega 501 ja 551, milles sätestatakse, et
viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni kohaldatakse ka viibimisaja otsuse vaidlustamisel.
Põhimõte ei ole uus, kuna VMS-i 2. peatüki 2. jao „Viisa“ 5. jaotise „Viisamenetlus“ 4. ja
5. alljaotist kohaldatakse viibimisaja otsuse vaidlustamisele ka praegu. Kuna aga viibimisaja
otsus ei ole viisaotsus, sätestatakse viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni viibimisaja otsusele
kohaldamine õigusselguse huvides asjakohastes jaotistes: VMS-i 2. peatüki 1. jao „Eestis
ajutine viibimine“ 2. jaotises „Eestis ajutise viibimise aja pikendamine“ ja 3. jaotises „Eestis
ajutise viibimise aja ennetähtaegne lõpetamine“.
VMS-i §-s 501 reguleeritakse muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimis-
aja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamist.
1) Lõike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le. Põhimõte ei ole uus, kuna ka kehtiva VMS-i
§ 1005 lõike 3 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi PPA. Kuna
eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi vaatab vaide läbi otsuse
teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA-le.
2) Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides muu
Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise
otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsiooni. Välistatakse VMS-i § 1004
kohaldamine, sest selles sätestatakse viisaotsuse vaide alluvus. Muu Eestis ajutise viibimise
seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaide alluvus
sätestatakse VMS-i § 501 lõikes 1.
VMS-i §-s 551 reguleeritakse viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamist.
1) Lõike 1 kohaselt esitatakse selleks vaie PPA-le, KAPO-le või VÄM-ile olenevalt sellest,
kes neist on viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teinud. Põhimõte ei ole uus, kuna
ka kehtiva VMS-i § 1005 lõike 2 kohaselt vaatab vaidemenetluse esimeses astmes vaide läbi
PPA või KAPO. Kuna eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ja edaspidi
vaatab vaide läbi otsuse teinud haldusorgan, sätestatakse eelnõuga, et vaie esitatakse PPA-le
või KAPO-le.
Kehtivas VMS-is ei ole täpsustatud, et viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaie
esitatakse VäM-ile, kui otsuse on teinud tema. Kuigi praktikas VäM selliseid otsuseid
teinud ei ole, on kehtiva VMS-i § 55 kohaselt see pädevus ka temal. Seetõttu täpsustatakse
12
eelnõuga, et juhul, kui viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse on teinud VäM,
esitatakse vaie temale.
2) Lõike 2 kohaselt kohaldatakse regulatsiooni kompaktsuse ja ühetaolisuse huvides viibimis-
aja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamisele viisaotsuse vaidlustamise regulatsioo-
ni. Välistatakse VMS-i § 1004 kohaldamine, sest selles sätestatakse viisaotsuse vaide
alluvus. Muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja ennetähtaegse
lõpetamise otsuse vaide alluvus sätestatakse VMS-i § 551 lõikes 1.
Eelnõu § 1 punktiga 5 jäetakse VMS-i § 96 lõikest 2 välja viide 2. peatüki 2. jao 5. jaotise
5. alljaotisele. Kehtivas lõikes on sätestatud, et pikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda
5. alljaotises sätestatud ülesandeid. Kuna pärast eelnõu § 1 punktide 8 ja 9 muudatusi ei jää
sellesse alljaotisesse ülesandeid, jäetakse see viide välja.
Eelnõu § 1 punktiga 6 kehtestatakse uues sõnastuses VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise
4. alljaotise tekst, milles on reguleeritud viisaotsuse ja viisaga määratud viibimisaja pikenda-
misest keeldumise otsuse vaidlustamist. Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse
seda alljaotist ka viibimisaja otsusele. Seetõttu jäetakse läbivalt välja viide viibimisaja enne-
tähtaegse lõpetamise otsusele.
VMS-i §-ga 1001 sätestatakse viisaotsuse vaidlustamise üldtingimused.
1) Lõikes 1 sätestatakse, et viisaotsuses teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise
võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast. Võrreldes kehtiva VMS-iga täpsustatakse, et
lühendit otsus kasutatakse 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 4. ja 5. alljaotises viisaotsuse ja viisaga
määratud viibimisaja otsuse koondlühendina.
2) Lõikega 2 kehtestatakse vaide esitamise tähtaeg. Võrreldes kehtiva VMS-iga lühendatakse
seda 30 päevalt kümnele viisaotsuse teatavaks tegemisest arvates. See on erand haldus-
menetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 75, mille kohaselt esitatakse vaie 30 päeva jooksul.
Vaide esitamise tähtaegsust arvestatakse selle järgi, millal vaide läbivaataja saab selle kätte.
Välismaalasel on võimalik esitada vaie selle läbivaataja asukohas või posti või e-postiga.
Kui välismaalane esitab vaide postiga, ei oma postitempel tähtaegsuse arvestamisel tähtsust:
vaie peab olema jõudnud tähtajaks vaide läbivaatajani. Kuigi viisamenetlusele HMS ei
kohaldu, saab pigem tuua paralleele HMS-i kui HKMS-iga. Seetõttu on tähtaegsuse
arvestamisel lähtutud HMS-i §-st 33 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 62, milles on
omakorda viidatud tsiviilseadustiku üldosa seadusele (§ 137). Seega lõpeb vaide esitamise
tähtaeg tähtpäeval kell 24.00.
Riigikohus on hinnanud, et halduskohtumenetluses on vaide esitaja selle läbivaatajaga
võrreldes nõrgemal positsioonil ja seetõttu tuleb tagada tema õiguste võimalikult tõhus
kaitse ja ulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele.25 Samas on eelnõuga tagatud, et välis-
maalane saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse ja vaide esitamist enne
kohtusse pöördumist võib käsitada täiendava kaitsemeetmena. Oluline on ka, et vaide saab
esitada esindaja kaudu ja digiallkirjastamisvõimaluse korral e-postiga.
Vaide esitamise tähtaeg on valitud elamisloa menetluse eeskujul, milles on see VMS-i § 222
lõike 1 järgi samuti kümme päeva. Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa, ei ole
põhjendatud sätestada pikemat vaide esitamise tähtaega kui elamisloa menetluses. Vaide
25 Riigikohtu halduskolleegiumi 27. septembri 2006. aasta kohtumäärus kohtuasjas nr 3-3-1-67-06, p 12.
13
läbivaatajate hinnangul on kümme päeva vaide esitamiseks piisav aeg. Juba praegu
esitatakse vaideid kiiremini kui 30 päeva jooksul. Kuivõrd vaide esitamine ei anna välis-
maalasele õigust Schengeni alale seadusliku aluseta siseneda või seal viibida ja ei lükka
edasi tema riigist lahkumise kohustust, on välismaalase enda huvides vaie võimalikult
kiiresti esitada.
3) Lõikes 3 sätestatakse, et vaide esitamise tähtaega ei ennistata. Võrreldes kehtiva VMS-iga
muudetakse ainult sätte asukohta.
4) Lõikega 4 sätestatakse, et kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist Eesti välisesindu-
sele või PPA-le uue viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud
viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus kuni vaide kohta lõpliku otsuse
tegemiseni läbi vaatamata.
See ei ole uus piirang: see on praegu VMS-i §-s 10019. Eelnõuga täpsustatakse õigusselguse
huvides, et piirang kohaldub Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja
pikendamise korral, olenemata viibimisaja alusest. See hõlmab nii viisaga määratud
viibimisaja kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja,
näiteks teise riigi elamisloa või viisaga määratud viibimisaja pikendamist. Kuivõrd vaide-
menetlus muudetakse üheastmeliseks ja VMS-i § 10019 tunnistatakse seetõttu kehtetuks,
muutub piirangu asukoht.
Piirang tähendab, et kui viisa andmisest või viibimisaja pikendamisest on keeldutud ning
välismaalane vaidlustab selle otsuse ja esitab kohe uue viisataotluse või viibimisaja
pikendamise taotluse, jätab haldusorgan uue taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle. Uue
taotluse võib välismaalane esitada ja haldusorgan selle läbi vaadata, kui on jõustunud lõplik
otsus. Lõplik otsus hõlmab PPA, KAPO või VäM-i vaideotsust. Oluline on, et kui vaie
rahuldatakse ja asi uuesti läbi vaadatakse, hõlmab lõplik otsus algse viisataotluse või
viibimisaja pikendamise taotluse kohta uue otsuse tegemist. Küll ei kohaldu piirang siis, kui
vaiet ei rahuldata ja välismaalane kaebab viisaotsuse edasi halduskohtusse. Seda põhjusel,
et kohtumenetlus võib kesta pikemalt ja võimalik piirang, mis välistaks välismaalase
võimaluse esitada uue viisataotluse või viibimisaja pikendamise taotluse, oleks ebaproport-
sionaalne.
Kehtiva VMS-i § 10019 kohaselt jäetakse viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustaja uus
viisataotlus läbi vaatamata, kui vaidemenetlus ei ole lõppenud. Eelnõuga kohaldatakse sama
piirangut ka viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise, viisaga määratud viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja otsuse vaidlustamise korral. Seda põhjusel, et ka
siis ei saaks tekkida olukord, kus haldusorgan annab uue taotluse alusel viisa ning seejärel
vaie rahuldatakse ja peab väljastama veel teise viisa.
VMS-i §-ga 1002 sätestatakse, et vaide esitamine ei anna välismaalasele õiguslikku alust
Schengeni alale saabumiseks või seal viibimiseks, samuti ei lükka see edasi tema sealt
lahkumise kohustust. Põhimõte ei ole uus: see on praegu VMS-i §-s 1002. Sättes tehakse üksnes
terminimuudatus, asendades sõna „avaldus“ sõnaga „vaie“.
VMS-i §-ga 1003 reguleeritakse vaide esitamist ja puuduste kõrvaldamist. Võrreldes kehtiva
paragrahviga:
koondatakse kehtivad lõiked 1 ja 2 lõikesse 1;
täiendatakse paragrahvi lõigetega 2–5.
14
1) Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane esitab vaide kirjalikult selle läbivaataja asukohas,
posti teel või elektrooniliselt. VMS-i § 23 lõike 1 kohaselt võib ta seda teha ka esindaja
kaudu.
Võrreldes kehtiva VMS-iga asendatakse sõna „isiklikult“ õigusselguse huvides fraasiga
„vaide läbivaataja asukohas“. Võimalus esitada vaie vaide läbivaataja asukohas ei ole uus:
ka kehtiva lõike kohaselt on see nii, kuid ei ole üheselt arusaadav, et „isiklikult“ tähendab
vaide läbivaataja asukohas.
Lisaks täpsustatakse, et vaide võib esitada elektrooniliselt. Kuigi kehtivas lõikes seda
võimalust ei ole, on e-postiga esitamise võimalus sätestatud siseministri 4. detsembri
2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks
tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpeta-
mise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ § 21 lõikes 1. Kui
e-postiga esitamise võimalus 2022. aasta detsembris kehtestati26, jäi VMS-i § 1003 lõige 1
täpsustamata. Eelviidatud siseministri määrust muudeti, kuna praktikas võib välismaalase
esindaja, kes on üldjuhul Eestis, vaide digiallkirjastada. Seega on mõistlik võimaldada
esitada vaie ka e-postiga. Sõnaga „elektrooniliselt“ on kaetud nii e-postiga esitamine kui ka
tulevikuvõimalus esitada vaie e-keskkonnas.
Lisaks koondatakse lõikesse 1 kehtiv lõige 2, mille kohaselt esitatakse vaie kirjalikult.
2) Lõikes 2 sätestatakse, et vaie esitatakse VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud
korras27, milles määratakse kindlaks vaide esitamise kord, vaides esitatavate andmete ja
sellele lisatavate dokumentide loetelu, vaide vorm ning vaide läbivaatamise tähtaeg. Sel
moel on ühes õigusaktis kogu teave vaide esitamise kohta ning välismaalasele on üheselt
selge, mida ja millal ta peab tegema. Eelnõu § 1 punktis 10 täpsustatakse ka viidatud volitus-
normi.
3) Lõigetes 3–5 reguleeritakse vaide puuduste kõrvaldamist. Kuna praktikas võimaldatakse
puudusi kõrvaldada, viiakse VMS sellega kooskõlla.
HMS-is on vaide puuduste kõrvaldamist reguleeritud §-s 78, kuid eelnõu ettevalmistajad
pidasid viisaotsuse vaide puhul sobivamaks lähtuda HMS-i §-st 15, milles on reguleeritud
taotluse puuduste kõrvaldamist. VMS-i § 12 lõike 2 kohaselt ei kohaldata viisamenetlusele
HMS-i, kui VMS-is ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu on põhjendatud vaide puuduste
kõrvaldamist VMS-is eraldi reguleerida.
Vaide läbivaataja annab välismaalasele vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kui see ei
vasta VMS-i § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, näiteks kui vaides ei
ole esitatud selles korras nõutud andmeid või dokumente (lg 3 p 1). Seejuures selgitab vaide
läbivaataja, et ta võib jätta vaide sisuliselt läbi vaatamata, kui puudusi tähtajaks ei
kõrvaldata (lg 3 p 2). Kui puudused kõrvaldatakse selleks antud tähtajaks, loetakse vaie
tähtajaks esitatuks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, võib vaide läbivaataja jätta selle
sisuliselt läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast (lg 4). Vaide läbivaatamise tähtaeg
peatub, kuni välismaalane on puuduse kõrvaldanud (lg 5).
26 Siseministri 2. detsembri 2022. aasta määrus nr 39 „Siseministri määruste muutmine seoses elamisloa- ja viisa-
menetlusega“. – RT I, 09.12.2022, 1. 27 Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa
kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse
vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“.
15
VMS-i §-dega 1004 ja 1005 muudetakse viisaotsuse vaidlustamise menetlus üheastmeliseks
ning võimaldatakse kaevata viisaotsus ja vaideotsus pärast vaidemenetlust halduskohtusse.
Euroopa Kohus on EK otsuse C-403/16 punktis 26 märkinud, et viisa andmisest keeldumise
otsuse vaidlustamise menetlus ei tohi välismaalasele olla vähem soodne kui muudes riigisisese
õiguse sarnastes menetlustes (võrdväärsuse põhimõte) ega muuta Euroopa Liidu õigusest
tulenevate õiguste kasutamist võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). Kui
säilitada kolmeastmelise halduskohtumenetluse kõrval kohustuslik kaheastmeline vaide-
menetlus, oleks see Eestis ainus viieastmeline vaidlustamise menetlus. Olukord, kus peaks enne
kolmeastmelist halduskohtumenetlust läbima kaheastmelise vaidemenetluse, oleks välismaala-
sele ebaproportsionaalselt koormav ja muudaks Euroopa Liidu õigusest tuleneva kaebeõiguse
kasutamise ülemäära raskeks. See ei oleks kooskõlas tõhususe põhimõttega.
Samuti suurendaks kohustuslik kaheastmeline vaidemenetlus ebamõistlikult riigiasutuste töö-
koormust, kuna sellisel juhul peaks välismaalase õiguste võimalikku rikkumist menetlema
potentsiaalselt viiel korral. Üheastmeline vaidemenetlus võimaldab halduskohtumenetluse eel
kõrvaldada ilmsed menetlusvead. Ka õiguskantsler28 on andnud 2021. aastal hinnangu, et vaide-
menetluse teise astme läbimise kohustus võib olla ülemäärane piirang, sest pikendab menetlust,
võtab liialt aega ja tekitab lisakulusid. Seetõttu see kaotatakse ja edaspidi peab välismaalane
läbima enne halduskohtumenetlust üheastmelise vaidemenetluse, mis võimaldab parandada
viisaotsuse ilmsed menetlusvead.
VMS-i §-ga 1004 sätestatakse vaidealluvus. Vaie esitatakse läbivaatamiseks pädevale haldus-
organile järgmiselt:
PPA-le, kui viisaotsuse on teinud tema;
VäM-ile, kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise
otsuse on teinud Eesti välisesindus, või
KAPO-le, kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud tema.
Nii koondatakse kehtivad §-d 1004 ja 1005 ühte paragrahvi. Kehtivas §-s 1004 on sätestatud,
mis asutusele tuleb vaie esitada, ja §-s 1005 vaide läbivaatamise pädevus. Kuna need paragrah-
vid kordavad osaliselt teineteist, on need mõistlik koondada.
PPA ja KAPO
Kehtiva VMS-i § 1004 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud, et kui viisaotsus on tehtud piiripunktis
või PPA-s, esitatakse vaie PPA-le, kes vaatab selle § 1005 lõigete 2 ja 3 alusel läbi. See-
juures, kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud KAPO,
esitatakse vaie KAPO-le ja selle vaatab läbi KAPO. Juhul, kui PPA või KAPO jätab vaide
rahuldamata, võib välismaalane VMS-i § 10013 lõike 2 kohaselt esitada vaidemenetluse
teises astmes vaide Siseministeeriumile.
Eelnõuga sätestatakse, et PPA või KAPO pädevuses vaide vaatab läbi ainult PPA või KAPO
ise. Seega esitab välismaalane vaide samuti PPA-le või KAPO-le (§ 1004 lg-d 1 ja 3). Nii
on PPA-l ja KAPO-l võimalik parandada oma viisaotsuse ilmsed menetlusvead. Kuna
eelnõukohane VMS-i §1004 lõige 1 katab olukorra, kus PPA on teinud viisaotsuse piiri-
punktis, ei ole vaja seda erinevalt kehtivatest lõigetest 2 ja 4 eraldi sätestada. Kaotatakse
ära ka vaidemenetluse teine aste Siseministeeriumis. Tänu halduskohtumenetluse võimalda-
misele ei ole vaidemenetluse teist astet vaja, kuna halduskohus kontrollib samamoodi
28 Õiguskantsleri 1. veebruari 2021. aasta arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-10.
16
viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Juhul, kui välismaalane kaebab otsuse edasi
halduskohtusse, esindavad PPA ja KAPO oma seisukohti seal samuti ise.
VäM
Kehtiva VMS-i § 1004 lõikes 1 on sätestatud, et kui viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse
vaie samuti Eesti välisesindusele, kes vaatab selle § 1005 lõike 1 alusel läbi. Juhul, kui Eesti
välisesindus jätab vaide rahuldamata, võib välismaalane VMS-i § 10013 lõike 1 kohaselt
esitada vaidemenetluse teises astmes vaide VäM-ile.
Eelnõuga sätestatakse, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide vaatab läbi ainult VäM, mitte Eesti
välisesindus. Seega esitab välismaalane sellise vaide samuti VäM-ile, kui välislepinguga ei
ole sätestatud teisiti. Eesti välisesindused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 41
kohaselt VäM-i struktuuriüksused. Seega vaadatakse viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie edaspidi läbi samas haldusorganis,
kuid teises struktuuriüksuses.
Võttes arvesse, et enamikus Eesti välisesindustes on üks konsulaarametnik, on VäM-il
paremad haldusvahendid, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa
kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust kontrollida. Samuti annab see
võimaluse koondada vaidemenetluse oskusteabe VäM-i, selmet koolitada vaidemenetluses
konsulaarametnikke. Ka halduskohtumenetluses esindab Eesti välisesindusi VäM. Seega on
mõistlik koondada Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise
või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaide läbivaatamine VäM-i.
Kehtima jääb erisus, mille kohaselt võib vaadata vaide läbi ka muu haldusorgan peale
VäM-i, kuid üksnes juhul, kui see on nähtud ette välislepingus. Kuigi praegu ei ole Eestil
välislepinguid, milles oleks nii ette nähtud, ei saa välistada, et tulevikus selliseid lepinguid
sõlmitakse.
Viisa andmise kooskõlastamata jätnud asutuse kaasamine
VMS-i § 1004 lõigetega 4 ja 5 täpsustatakse nõuet kaasata vaide läbivaatamisse viisa andmi-
se kooskõlastamata jätnud asutus (edaspidi kooskõlastaja) või Siseministeerium.
Vaide läbivaataja kaasab PPA või KAPO juhul, kui PPA või KAPO on jätnud viisa andmise
kooskõlastamata. See põhimõte on ka kehtivas lõikes 4, mille kohaselt peab Eesti välis-
esindus edastama vaidemenetluse esimeses astmes viisataotluse kooskõlastajale uuesti
kooskõlastamiseks, kui ta ei ole viisa andmist kooskõlastanud. Praktikas kaasatakse koos-
kõlastaja ka siis, kui vaiet vaatab läbi PPA. Seeläbi on kooskõlastajal võimalik kontrollida
viisa andmise kooskõlastamata jätmist, parandada ilmsed menetlusvead ja vajadusel viisa
andmine kooskõlastada. Vaidemenetluse teises astmes kaasab VäM kehtiva VMS-i § 10014
lõike 3 alusel Siseministeeriumi, kes kontrollib lõike 4 alusel, kas kooskõlastaja on
tegutsenud viisa andmise kooskõlastamata jätmisel õiguspäraselt ja otstarbekalt, kaasates
praktikas taas ka kooskõlastaja enda. Samuti kaasab Siseministeerium kooskõlastaja juhul,
kui vaidemenetluse teises astmes vaatab vaide läbi Siseministeerium.
17
Edaspidi on vaidemenetlus üheastmeline ja Siseministeerium ei kontrolli seega enam viisa
andmise kooskõlastamata jätmist. Samuti ei vaata vaideid läbi ja seega ei kaasa ka koos-
kõlastajat enam Eesti välisesindused. Kui vaide vaatab läbi PPA või KAPO, kaasab ta koos-
kõlastaja nii nagu praeguses praktikas vaidemenetluse esimeses astmes.
Erandina kaasatakse viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollijana Siseministeerium,
kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata julgeoleku kaalutlustel. Sellisel juhul ei kaasa vaide
läbivaataja mitte kooskõlastajat, vaid Siseministeeriumi.
VMS-i §-ga 1005 sõnastatakse ümber kehtiv § 1006 vaide läbivaatamise kohta.
1) Lõike 1 punktis 1 sätestatakse vaide läbivaataja kohustus kontrollida vaide läbivaatamisel
viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Seega peavad PPA ja KAPO kontrollima enda
ning VäM Eesti välisesinduse viisaotsuse õiguspärasust ja otstarbekust. Sama kohustus on
kehtivas lõikes 1.
2) Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et erinevalt vaide läbivaatajast, kes kontrollib viisaotsuse
õiguspärasust ja otstarbekust tervikuna, kontrollib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus –
kooskõlastaja või Siseministeerium – viisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust
ja otstarbekust.
Põhimõte ei ole uus, kuivõrd kooskõlastaja kontrollib viisa andmise kooskõlastama jätmist
ka praegu, kuid õigusselguse huvides sätestatakse see selgelt VMS-is. Kooskõlastaja võib
jätta viisa andmise kooskõlastamata, kui esineb VMS-is, Euroopa Liidu kodaniku seaduses
või viisaeeskirjas sätestatud keeldumise alus. Seega peab PPA või KAPO vaide läbi-
vaatamisel kontrollima, kas viisa andmise kooskõlastamata jätmine on olnud õiguspärane.
Samuti tuleb kontrollida, kas see on olnud otstarbekas. Oluline on, et kooskõlastaja saaks
viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrollis võtta arvesse viisataotlusele lisatud
dokumente ja ütlusi ning taotlemise ajal teada olnud asjaolusid. Uusi asjaolusid on viisa
taotlejal võimalik esitada uues viisataotluses. Seda on sedastanud ka Tallinna Ringkonna-
kohus29.
Kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 või viisaeeskirja
artikli 32 lõike 1 punkti a alapunkti vi alusel, kontrollib selle õiguspärasust ja otstarbekust
kooskõlastaja asemel Siseministeerium. Võrreldes praegusega kaasatakse Siseministeerium
seega edaspidi ainult juhul, kui viisa andmine jäeti kooskõlastamata julgeoleku kaalutlustel.
Seda põhjusel, et Siseministeerium vastutab sisejulgeoleku ja -turvalisuse poliitika eest ning
teeb ühtlasi järelevalvet PPA ja KAPO üle.
3) Lõikes 2 sätestatakse, et vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab pärast viisa andmise
kooskõlastamata jätmise kontrolli esitama vaide läbivaatajale selle põhjenduse. Kooskõlas-
tamata jätmise põhjendus, sealhulgas selgitus ja õiguslik alus, on vaideotsuse tegemisel
oluline, et vaide läbivaatajal oleks terviklik ülevaade kõikidest viisataotluse ja viisa andmi-
sest keeldumise otsuse asjaoludest. Samuti võib vaide läbivaatamisse kaasatud asutus,
näiteks ilmse menetlusvea tuvastamise korral, viisa andmise seda põhjendades koos-
kõlastada.
Viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või viisa andmise kooskõlastuse ja selle
põhjenduse esitamise tähtaeg kehtestatakse määruses. Kehtivas õiguses ei ole seda tähtaega
reguleeritud, kuid õigusselguse ja parema töökorralduse huvides sätestatakse see VMS-i
29 Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903, p 15.
18
§ 101 lõike 1 punkti 9 alusel siseministri määruses. Üldpõhimõttena kehtestatakse VMS-i
§ 33 lõike 1 kohaselt VMS-i alusel läbiviidava menetluse tähtaeg määruses. Arvestades, et
tähtajal, millal vaide läbivaatamisse kaasatud asutus peab esitama vaide läbivaatajale koos-
kõlastamata jätmise põhjenduse või viisa andmise kooskõlastuse ja selle põhjenduse, ei ole
välismaalasele otsest mõju, ei ole vaja tähtaega seaduse tasandil kehtestada.
VMS-i §-ga 1006 sõnastatakse ümber kehtiv § 1007 vaide läbivaataja volituste kohta.
1) Pealkirjas täpsustatakse, et paragrahvis reguleeritakse vaide läbivaataja volitusi, mitte
vaideotsust laiemalt.
2) Lõigetega 1–3 täpsustatakse vastavalt PPA, VäM-i ja KAPO volitusi vaide läbivaatamisel.
Kehtivas §-s 1007 on kehtestatud haldusorganile ühised volitused, kuid see ei ole õigus-
selge, sest PPA, VäM-i ja KAPO pädevus erineb. Näiteks ei ole KAPO-l pädevust otsustada
viisa andmise või viibimisaja pikendamise üle, nagu on PPA-l. Seega ei saa KAPO erinevalt
PPA-st vaadata läbi ka viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest
keeldumise otsuse vaiet ega teha selle kohta vaideotsust. VäM võib üksnes rahuldada Eesti
välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks
tunnistamise otsuse vaide ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse vaadata negatiivse
otsuse aluseks olevad asjaolud uuesti läbi, kuid tal ei ole pädevust viisat anda ega vaadata
läbi viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viisaga määratud viibimisaja pikenda-
misest keeldumise otsuse vaiet.
Lisaks antakse PPA-le, VäM-ile ja KAPO-le õigus jätta vaie läbi vaatamata. Muudatus on
seotud kavandatud § 1003 lõikega 4, mille kohaselt võib PPA, VäM või KAPO jätta vaide
sisuliselt läbi vaatamata, kui vaides esinevad puudused ja need jäetakse tähtajaks kõrvalda-
mata. Samuti võib jätta vaide läbi vaatamata, kui vaie ei jõua selle läbivaatajani vaide
esitamise tähtajal (kavandatud § 1001 lg 2).
VMS-i §-ga 1007 reguleeritakse vaideotsuse põhjendamist välismaalasele ja temaga seotud
isikule. Muutub üksnes kehtiva § 1008 asukoht.
1) Lõikes 1 sätestatakse nagu kehtiva § 1008 lõikes 1, et vaideotsust ei põhjendata.
2) Lõikes 2 sätestatakse nagu kehtiva § 1008 lõikes 2, et välismaalasele ja muule isikule, st
välismaalase esindajale või isikule, keda ta külastab, näiteks tööandja või õppeasutus, ei
avaldata vaideotsuse aluseks olevaid asjaolusid, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud
teavet.
Ka praegu ei avaldata vaideotsusega seotud teavet. See on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega: viisaeeskirja artikli 32 lõikes 2 ja artikli 35 lõikes 7 on nähtud ette, et viisa
andmisest keeldutakse standardvormi kohase otsusega, milles märgitakse viisa andmisest
keeldumise alus. Sama standardvormi kasutatakse artikli 34 lõike 6 kohaselt viisa
tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral, sealhulgas pikaajalise viisa menetluses,
samuti viisaga määratud viibimisaja pikendamise menetluses. Seega välistab viisaeeskiri
välismaalasele nende asjaolude avaldamise, millest haldusorgan on oma viisaotsuses
lähtunud. Seetõttu ei tohi tekkida ka olukord, kus viisaotsuse vaidlustamisel avaldatakse
välismaalasele vaideotsusega seotud teavet.
VMS-i §-ga 1008 sõnastatakse ümber kehtiv § 1009 ja sätestatakse, et vaideotsuse välis-
maalasele teatavaks tegemiseks kasutatakse kontaktandmeid, mille ta on vaides märkinud.
Põhimõte on sama: muudetakse vaid sätte asukohta. Kui välismaalane esitab vaide esindaja
19
kaudu, tehakse vaideotsus teatavaks esindajale, kasutades vaides märgitud kontaktandmeid. Ka
praktikas teavitatakse vaideotsusest esindajat, kui välismaalane on vaide esitanud esindaja
kaudu.
Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotise pealkirjas
sõnad „vaidlustamise käigus tehtud otsus“ sõnaga „vaideotsus“, kuna see võetakse eelnõu-
kohase § 1001 lõikes 4 lühendina kasutusele. Samuti lisatakse sõna „otsus“, kuna vaideotsuse
kõrval saab halduskohtusse kaevata ka viisaotsuse ja viibimisaja otsuse.
Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks §-d 10010–10019 viisaotsuse vaidlustamise
menetluse teise astme kohta, kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastmeline.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i 2. peatüki 2. jao 5. jaotise 5. alljaotist §-dega 10020
ja 10021, et reguleerida viisaotsuse halduskohtusse kaebamist. Kuna kaheastmeline vaide-
menetlus muudetakse üheastmeliseks ja edaspidi on välismaalasel õigus pärast vaidemenetlust
esitada viisaotsuse peale kaebus halduskohtusse, sätestatakse kohtukaebeõigus sõnaselgelt
5. alljaotises. Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt kohaldatakse seda alljaotist ka viibimis-
aja otsusele.
1) Paragrahvi 10020 lõikega 1 antakse välismaalasele õigus kaevata viisaotsus ja vaideotsus
halduskohtusse. Halduskohtusse kaebamiseks peab välismaalane olema enne läbinud vaide-
menetluse. Seda eelkõige põhjusel, et vaidemenetlus on nii riigile kui ka välismaalasele
lihtsam, kiirem ja vähem kulukas kui halduskohtumenetlus. Lisaks on kohustusliku kohtu-
eelse vaidemenetluse eesmärk välistada viisaotsuse ilmsed menetlusvead. Vead võib vaide
läbivaataja parandada ise.
Välismaalane võib oma õiguste kaitseks esitada halduskohtusse kaebuse nii viisaotsuse kui
ka vaideotsuse peale. HKMS-i § 45 lõike 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide
esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub
kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kohtupraktika järgi vaatavad halduskohtud neid
otsuseid pigem koos.
Halduskohtusse ei ole võimalik kaevata viisaotsust juhul, kui vaie on rahuldatud või jäetud
sisuliselt läbi vaatamata.
2) Paragrahvi 10020 lõike 2 kohaselt võib viisaotsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse
kümne päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Halduskohtusse kaebuse
esitamise tähtaeg sätestatakse VMS-is, kuna VMS on eriseadus, milles on sätestatud välis-
maalase riiki saabumise ja siin viibimise alused, sealhulgas viisaotsuse alused. Seetõttu on
mõistlik, et viisaotsuse peale halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud
VMS-is. Samamoodi on ka elamislubade puhul.
HKMS-i § 46 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva kaebajale haldusakti
teatavaks tegemisest arvates, kuid lõike 6 kohaselt võib seaduses sätestada erandi, nagu
tehakse eelnõuga. Viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitamise tähtaja määramisel on
võetud eeskuju elamisloa menetlusest. VMS-i § 222 lõike 1 järgi on kaebuse esitamise
tähtaeg elamisloa menetluses kümme päeva. Kuivõrd elamisluba on suurem hüve kui viisa,
ei ole põhjendatud sätestada viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitamiseks pikemat
tähtaega. Samuti ei anna kaebuse esitamine õigust Schengeni alal viibida või sinna siseneda.
Seega on ka välismaalase enda huvides esitada viisaotsuse ja vaideotsuse peale kaebus
võimalikult kiiresti.
20
Viisaotsuse kaebuse esitamise tähtaegsust arvestatakse selle järgi, millal halduskohus saab
selle kätte. Seega tuleb kaebuse esitamise tähtaegsuse arvestamisel lähtuda HKMS-ist, mille
§ 68 lõikes 2 on sätestatud postitempli erisus.
3) Paragrahvis 10021 sätestatakse, et viisaotsuse ja vaideotsuse halduskohtusse kaebamine või
kaebuse halduskohtus menetlemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumise või seal
viibimise aluseks ja ei lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist.
Eesmärk on, et välismaalasel ei tekiks õiguslikku alust Eestisse saabuda või siin viibida
olukorras, kus tal seda olla ei tohiks, sest on keeldutud viisa andmisest või viisaga määratud
viibimisaja pikendamisest või viisa on tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Eesmärgi-
päratuks ja ebasoovitavaks tuleb pidada olukorda, kus välismaalasele, kellel puudub põhi-
õigus Eestisse saabumiseks ja kellele on näiteks keeldutud viisa andmisest seetõttu, et tema
Eestisse saabumine on ebasoovitav, luuakse Eestisse saabumise ja viisa saamise õigus
menetlusõiguse kaudu, sealhulgas kohtuistungil viibimiseks.
PS-i § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigus on seadusereservatsioonita põhi-
õigus, mille piiramine on õigustatud teiste põhiseaduslike väärtuste kaitseks, nagu avalik
kord ja riigi julgeolek. Arvestades tagajärgi, mis võivad kaasneda ebasoovitava välis-
maalase Eestisse saabumise ja siin viibimisega, ning kohtumenetluse kestust ja kulukust,
on põhjendatud sätestada, et viisaotsuse ja vaideotsuse halduskohtusse kaebamine ja kohtu-
istungil või kaebuse läbivaatamisel osalemine ei ole välismaalase Schengeni alale saabumi-
se või seal viibimise aluseks ega lükka edasi sealt lahkumise kohustuse täitmist. Samas ei
seata halduskohtule piirangut anda välismaalasele põhjendatud juhul esmane õiguskaitse.
Sellisel juhul tuleneb välismaalase riigis viibimise seaduslik alus kohtumäärusest, mitte
asjaolust, et ta on esitanud kaebuse.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse VMS-i § 101 lõike 1 punktis 9 volitusnormi.
Kehtiva volitusnormi kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ja koos-
kõlastatult VäM-iga viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamiseks esitatava avalduse vormi
ning vaides esitatavate andmete ja avaldusele lisatavate tõendite loetelu. Selle alusel kehtesta-
tud siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa
tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja
ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“
on aga reguleeritud laiemalt vaide esitamise korda. Seega ei ühti kehtiv volitusnorm viidatud
määruse sisuga ja on vaja täpsustada, et määrusega kehtestatakse ka vaide esitamise nõuded.
Lisaks võimaldatakse selle volitusnormi alusel kehtestada vaide läbivaatamise tähtaeg. See on
rändemenetluste ühtne põhimõte: VMS-i § 33 lõike 1 kohaselt sätestatakse VMS-is sätestatud
menetluse läbiviimise tähtaeg määrusega. Nii on viisataotluse, lühiajalise Eestis töötamise
registreerimise taotluse ja elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg sätestatud määruses.
Sarnaselt sätestatakse ka vaide läbivaatamise tähtaeg määruses.
Volitusnormis asendatakse ka sõna „tõendid“ sõnaga „dokumendid“, sest selle alusel kehtesta-
tud määruses on loetletud just dokumendid.
Eelnõu § 2 punktis 1 täpsustatakse RLS-i § 276 pealkirja, et see vastaks paragrahvi sisule.
Pealkirja lisatakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaie.
Eelnõu § 2 punktiga 2 tõstetakse RLS-i § 276 lõikes 9 vaide läbivaatamise riigilõivu määra ja
asendatakse termin „avaldus“ terminiga „vaie“.
21
Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le. Kehtiva RLS-i § 276 lõike 9
kohaselt tuleb välismaalasel tasuda viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamise menetluse
esimeses astmes 80 eurot ja lõike 10 kohaselt teises astmes samuti 80 eurot. Seda riigilõivu-
määra ei ole muudetud 2022. aastast. Inflatsiooni, tööjõukulude kasvu ja muude asjaolude tõttu
on vaide läbivaatamise kulud suurenenud. Kuigi eelnõuga muudetakse vaidemenetlus ühe-
astmeliseks, ei vähene seetõttu märgatavalt vaiete arv, kuna valdav osa vaideid esitatakse
praegu vaidemenetluse esimeses astmes. Näiteks esitati 2024. aastal vaidemenetluse esimeses
astmes 370 vaiet ja teises 57. Seega on põhjendatud riigilõivumäära tõsta.
Tabel 1. Vaiete arv aastatel 2019–2024
2019 2020 2021 2022 2023 2024
I astme vaided 329 174 332 641 577 370
II astme vaided 15 21 53 118 77 57 Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA
Teiste Schengeni konventsiooni liikmesriikide vaide läbivaatamise riigilõivu määr on
2024. aasta seisuga näiteks:
Tšehhis 80 eurot;
Soomes 255 eurot, kusjuures kohtusse kaebamise korral 270 eurot, ja
Šveitsis 215 eurot.
Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 276 lõige 10, mille kohaselt on riigi-
lõivumäär vaidemenetluse teises astmes 80 eurot, kuna edaspidi on vaidemenetlus üheastme-
line.
3.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv (§ 1 p 2 ja § 2 p 4)
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS-i § 41 lõiget 1 punktiga 8, mille kohaselt tasutakse
riigilõivu RLS-is sätestatud määras ka reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest. Muudatus on
seotud eelnõu § 2 punktiga 4, millega kehtestatakse RLS-is selle riigilõivumäär.
Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse RLS-i §-ga 2761, et kehtestada reisiloa otsuse vaide läbi-
vaatamise eest riigilõivumäär 20 eurot.
Kui hakatakse rakendama ETIAS-e määrust, peab viisanõudest vabastatud kolmanda riigi
kodanik, kes soovib Schengeni alale siseneda, esitama veebilehel või mobiilirakenduses reisiloa
taotluse ja ootama selle kohta otsust. Positiivne otsus tehakse automaatmenetluses, negatiivse
otsuse teeb aga ETIAS-e riikliku üksuse ehk PPA ametnik. Kolmanda riigi kodanikul, kellele
on keeldutud reisiluba andmast või kelle reisiluba on tühistatud või kehtetuks tunnistatud, peab
olema õigus see otsus riigisisese õiguse kohaselt vaidlustada.
Eestis on kavandatud reisiloa otsuse vaidlustamiseks VMS-i § 453 kohustuslik vaidemenetlus
otsuse teinud haldusorganis. Kui ETIAS-e riikliku üksuse menetluskulud kaetakse Euroopa
Liidule laekuvast tasust30, siis vaidemenetlust viiakse läbi riigisisese õiguse alusel ja selle
kulude katmiseks on vaja kehtestada riigilõivumäär. Reisiloa otsuse vaide menetluse võimalik-
ku mahtu ja kulusid ei ole praegu võimalik hinnata, kuna ETIAS-e määrust ei ole hakatud veel
rakendama ja praegu reisilube ei anta. Teadaolevalt hakatakse seda tegema 2025. aasta mais.
Arvestades, et halduskohtumenetluses tuleb tasuda kaebuse läbivaatamise eest riigilõivu üld-
juhul 20 eurot, kehtestatakse ka reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest sama riigilõivumäär.
30 Reisiloa taotluse läbivaatamise eest peab välismaalane maksma tasu seitse eurot.
22
4. Eelnõu terminoloogia
1) Eelnõuga võetakse viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaide menetluses „avalduse“ asemel
kasutusele „vaie“. Seda seetõttu, et kehtivas õiguses on enim levinud terminid „vaie“ ja
„vaidemenetlus“. Terminiühtlustus aitab paremini tagada kooskõla Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 15
lõike 2 ja § 17 terminipõhimõtetega.
Seadusega 756 SE kavandatud § 453 lõike 3 volitusnormis on ka kasutusel „vaide“ asemel
„avaldus“. Selles lõikes on plaanitud terminit ühtlustada peale selle seaduse jõustumist.
Seda peamiselt seetõttu, et praegu ei ole teada seaduse 756 SE jõustumise aeg. Tõenäoliselt
jõustub eelnõu enne seadust 756 SE.
2) Samuti kasutatakse terminit „reisiluba“, mis on kavandatud võtta VMS-is kasutusele
seadusega 756 SE. ETIAS-e määruses on nähtud viisanõudest vabastatud kolmanda riigi
kodanikule ette reisiluba, et oleks võimalik hinnata, kas tema viibimine Schengeni alal
kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.
Seega on reisiluba otsus, mille kohaselt ei ole faktilisi tõendeid ega piisavat alust järeldada,
et välismaalase viibimine Schengeni alal kujutab endast sellist ohtu.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) viisaeeskiri;
2) viisaeeskirja muutmise määrus (EL) 2019/1155;
3) viisainfosüsteemi määrus;
4) ETIAS-e määrus ja
5) Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
6. Seaduse mõjud
6.1. Viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamine
6.1.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad vaidlustada negatiivset viisaotsust või viibimisaja
otsust. 2024. aastal esitati 19 249 viisataotlust ja 29 viibimisaja pikendamise taotlust, sealhulgas
nii viisaga määratud kui ka muu Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja.
Negatiivne viisaotsus tehti 4256 viisataotluse ja 12 viibimisaja pikendamise taotluse kohta.
Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuseid oli 112. Kehtetuks tunnistati või tühistati
589 viisat või pikendatud viibimisaega. 2024. aastal esitas viisaotsuse või viibimisaja otsuse
kohta vaide 370 välismaalast ehk 7,4% negatiivse viisaotsuse või viibimisaja otsuse saajatest.
Seega võib öelda, et sihtrühm on väike.
Tabel 2. Vaiete arv ja osakaal negatiivsetest otsustest aastatel 2019–2024
2019 2020 2021 2022 2023 2024
Negatiivsete viisaotsuste
ja viibimisaja otsuste arv 5987 3768 5922 8979 7896 4969
I astme vaiete arv 329 174 332 641 577 370
23
I astme vaiete osakaal
negatiivsetest otsustest % 5,5 4,6 5,6 7,1 7,3 7,4
II astme vaiete arv 15 21 53 118 77 57
II astme vaiete osakaal
negatiivsetest otsustest % 0,3 0,6 0,9 1,3 1,0 1,1
Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA
Mõju ulatus on keskmine.
1) Välismaalasel tuleb esitada esmalt vaie PPA-le, KAPO-le või VäM-ile olenevalt sellest, kes
on viisaotsuse või viibimisaja otsuse teinud. PPA-le või KAPO-le vaide esitamine välis-
maalasele ei muutu. Samas vaidlustatakse PPA või KAPO otsuseid palju vähem kui Eesti
välisesinduse omi: 2024. aastal esitati 370 vaidest 26 PPA-le või KAPO-le. Küll aga
muutub see, et Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või
viisa kehtetuks tunnistamise otsust ei saa enam seal vaidlustada, vaid vaide peab esitama
VäM-ile. 2024. aastal esitati 370 vaidest 344 Eesti välisesindusele. Eeldatavasti ei ole mõju
siiski ulatuslik, kuna ka edaspidi teavitatakse välismaalast vaide esitamise võimalusest ja
tähtajast viisaotsuses või viibimisaja otsuses.
Kui vaiet ei rahuldata, on välismaalasel edaspidi võimalus esitada kaebus halduskohtule.
Kuigi kehtivas VMS-is on piirang, mis välistab viisaotsuse või viibimisaja otsuse kaebami-
se kohtusse, ja selle asemel on nähtud ette kaheastmeline vaidemenetlus, on Euroopa Liidu
õiguse ning RK otsuste nr 5-20-10 ja 5-24-28 kohaselt juba praegu välismaalasel praktikas
võimalik halduskohtusse pöörduda. Kohtukaebeõiguse viide on lisatud ka teise astme
vaideotsusele. Seega ei ole kohtukaebeõigus välismaalasele uus, vaid VMS viiakse koos-
kõlla praktikaga.
Tänu kohtukaebeõigusele on välismaalasele paremini tagatud tema õiguste kaitse. Samas
võib vaidlustamine tervikuna muutuda välismaalasele ajamahukamaks, kuna halduskohtu-
menetlus võtab kauem aega kui praegune teise astme vaidemenetlus, milles tehakse otsus
15 kalendripäeva jooksul. Lisaks on halduskohtumenetluses osalemine välismaalasele
keerukam ja kallim, kuna enamasti on vaja palgata kohapealne esindaja ja/või tõlk.
2) Vaide esitamise tähtaega lühendatakse 30 päevalt kümnele. Praktikas esitavad välismaa-
lased juba praegu vaideid oluliselt kiiremini kui 30 päeva jooksul. Ka välismaalase enda
huvides on vaie võimalikult kiiresti esitada, et saada riigis viibimiseks seaduslik alus.
Sarnaselt kehtivale VMS-ile ei anna vaide esitamine välismaalasele õigust seadusliku
aluseta Schengeni alale siseneda või seal viibida ega lükka edasi sealt lahkumise kohustuse
täitmist. Muudatusega tugevdatakse õiguskindlust, kehtestades vaide esitamiseks sama
tähtaja nagu teistes välismaalase õigusliku staatuse menetlustes, ning tagatakse, et viisa-
otsused ja viibimisaja otsused jõustuvad mõistliku aja jooksul. Kuigi eelnõuga pikendatakse
vaide läbivaatamise tähtaega, on kohtueelse vaidemenetluse kogukestus muudatuste järel
lühem kui kehtiva VMS-i kohaselt.
Eelnõu kohaselt peab vaie jõudma selle läbivaatajani kümne päeva jooksul viisaotsuse või
viibimisaja otsuse tegemisest ja vaiet ei saa esitada Eesti välisesindusele. Seetõttu tuleb
välismaalasel esitada vaie võimalikult kiiresti. Kuna vaide esitamiseks piisab vormikohase
avalduse ja isikut tõendava dokumendi koopia esitamisest, ei ole välismaalasel vaja selleks
pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamisel lähtutakse viisaotsuse või viibimisaja otsuse aluseks
olnud asjaoludest ja uusi asjaolusid arvesse ei võeta.
24
Samas võib vaide esitamise tähtaja lühendamine kaasa tuua negatiivse mõju, kuna suureneb
vajadus kasutada vaide esitamiseks esindajat. Üldjuhul puudub välismaalasel tunnustatud
digiallkirja andmise võimalus, ja kui ta ise ei viibi Eestis, on ainus võimalus esitada vaie
postiga või esindaja kaudu. Postiga esitamise korral on risk, et vaie ei pruugi tähtajaks selle
läbivaatajani jõuda. Samuti, kui välismaalane otsustab vaide esitada vahetult enne selle
esitamise tähtaja saabumist ja postiga vaide esitamiseks ei jää enam piisavalt aega, on
ainuke võimalus esitada vaie esindaja kaudu. See omakorda võib välismaalasele kaasa tuua
kulude suurenemise. Samas ei ole vaide esitamiseks esindaja leidmine ebamõistlikult
keeruline. Samuti võib esindaja olla välismaalase kutsuja, näiteks tööandja, perekonnaliige
või tuttav, mistõttu ei pruugi välismaalasele kaasneda lisakulusid. Ka praegu esitavad välis-
maalased tihti vaided Eestis elava esindaja kaudu.
Kuigi vaide esitamise tähtaja lühendamine mõjutab negatiivselt välismaalast, kes soovib
viisaotsust või viibimisaja otsust vaidlustada, on viisa taotleja õiguslik positsioon pigem
nõrk.31 Euroopa Liidu õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikule antud õigust siseneda
liikmesriigi territooriumile ega subjektiivset õigust saada viisa. Viisat ei saa käsitada
õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovija kohustusena ehk
Euroopa Liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena.32
Negatiivne viisaotsus või viibimisaja otsus ei välista välismaalase võimalust taotleda uut
viisat. Seega, ka juhul, kui välismaalane ei jõua vaide esitamise tähtajaks vaiet esitada, on
tal alati võimalik taotleda uut viisat. Viisaeeskirja artikli 21 lõike 9 kohaselt ei põhjusta
eelnev viisa andmisest keeldumine automaatselt keeldumist uue taotluse alusel. Kuigi viisa-
eeskiri kohaldub üksnes lühiajalisele viisale, on sama põhimõtet praktikas rakendatud ka
pikaajalise viisa suhtes. Seetõttu ei ole vaide esitamise tähtaja lühendamise mõju ulatuslik.
3) Vaide läbivaatamise tähtaega pikendatakse 15 päevalt 30-le. Praktikas pikendavad vaide
läbivaatajad ka praegu VMS-is ettenähtud tähtaega, kuna 15-päevane tähtaeg ei ole tihti
piisav, et kaasata vaide läbivaatamisse kooskõlastaja ning vaadata viisaotsus või viibimisaja
otsus ja selle asjaolud põhjalikult läbi. Seetõttu ei too muudatus välismaalasele kaasa olulist
negatiivset mõju, kuna ka praegu on vaide läbivaatajal praktikas tihti vaja pikemat tähtaega.
Jätkuvalt lähtub vaide läbivaataja HMS-i § 5 lõike 2 üldpõhimõttest, et haldusmenetlus
viiakse läbi võimalikult kiirelt.
Muudatuse järel muutub välismaalasele viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamine
kokkuvõttes lühemaks. Kuigi vaide läbivaatamise tähtaega pikendatakse, lühendatakse
eelnõuga vaide esitamise tähtaega. Seega on kohtueelse vaidemenetluse kogukestus
muudatuste järel kuni 40 päeva, samas kui kehtiva VMS-i kohaselt on see esimeses astmes
45 päeva. Samuti kaotatakse eelnõuga vaidemenetluse teine aste. Kuigi eelnõu kohaselt
järgneb üheastmelisele vaidemenetlusele halduskohtumenetlus, on praktikas ka praegu
võimalik esitada kaebus halduskohtule. Seejuures esitatakse see üldjuhul koos vaide-
menetluse esimese ja teise astme vaideotsusega ning halduskohus menetleb neid korraga.
Muudatuste järel ei pea välismaalane enam läbima enne halduskohut vaidemenetluse kahte
astet, vaid piisab üheastmelisest vaidemenetlusest. Seega muutub viisaotsuse või viibimis-
aja otsuse vaidlustamine välismaalasele lihtsamaks ja kiiremaks.
4) Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80 eurolt 160-le. Praegu tuleb välismaalasel
tasuda vaidemenetluse esimeses astmes 80 eurot ja teises astmes samuti 80 eurot. Edaspidi
tuleb tasuda ühel korral 160 eurot ja halduskohtusse kaebamise korral kohtu riigilõiv. Seega
31 Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus haldusasjas 3-21-1903, p 11-12. 32 Kohtujuristi Priit Pikamäe 9. septembri 2020. aasta ettepanek liidetud kohtuasjades C-225/19 ja C-226/19,
R.N.N.S. ja K.A. vs. Minister van Buitenlandse Zaken, ECLI:EU:C:2020:679, p 54.
25
muutub vaidemenetlus välismaalasele kallimaks ka juhul, kui ta vaidemenetluse järel
halduskohtule kaebust ei esita. Negatiivne mõju ei ole ilmselt siiski ulatuslik, kuivõrd
riigilõivumäära tõus ei ole kogemuse põhjal vaiete vaidlustamist ehk vaidemenetluse
kättesaadavust vähendanud. Ka 2022. aastal tõsteti vaide läbivaatamise riigilõivu määra
20 eurolt 80-le. 2023. aastal oli negatiivsete viisaotsuste ja viibimisaja otsuste vaidlustamise
osakaal suurem kui aasta varem, millal kehtis vaide esitamisel madalam riigilõivumäär.
Samas peab arvestama, et kui vaide läbivaatamise riigilõivu määra 2022. aastal tõsteti, oli
see sama nagu lühiajalise viisa taotluse oma (tollal 80, praegu 90 eurot) ja mõnevõrra
madalam kui pikaajalise viisa taotluse oma (tollal 100, praegu 120 eurot). Kuna eelnõuga
muutub vaide läbivaatamise riigilõivu määr märksa kõrgemaks kui lühiajalise (90 eurot33)
ja pikaajalise viisa taotluse oma (120 eurot34), võib muudatuse mõju olla mõnevõrra
ulatuslikum kui 2022. aasta riigilõivumuudatusel.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Välismaalast mõjutab eelnõu juhul, kui tema kohta tehakse
negatiivne viisaotsus või viibimisaja otsus ja ta soovib selle vaidlustada. 2024. aastal esitas
vaidemenetluse esimeses astmes vaide 370 välismaalast ehk 7,4% negatiivse viisaotsuse või
viibimisaja otsuse saajatest. Vaietest rahuldati 37 ja jäeti rahuldamata 333. Vaidemenetluse
teises astmes oli vaidlustajaid 57 ehk 17% välismaalastest, kelle vaie jäeti esimeses astmes
rahuldamata.
Tabel 3. Vaiete ja vaideotsuste arv aastatel 2019–2024
2019 2020 2021 2022 2023 2024
I astme vaided 329 174 332 641 577 370
rahuldatud 76 26 30 38 51 37
rahuldamata 183 148 302 603 526 333
II astme vaided 15 21 53 118 77 57
rahuldatud 4 7 8 26 9 12
rahuldamata 11 14 45 92 67 45 Allikas: VäM, Eesti välisesindused, Siseministeerium, KAPO ja PPA
Eelduslikult pöördub halduskohtusse välismaalasi vähem, kui on olnud vaidemenetluse teise
astme vaideid, kuna see võib olla neile mõnevõrra keerukam. See nähtub ka halduskohtuasjade
senisest arvust. Alates 2021. aasta aprillist, kui Riigikohus leidis, et ka viibimisaja ennetäht-
aegse lõpetamise vaidlustamisel on välismaalasel kohtukaebeõigus, ja kohtud hakkasid viisa-
asju menetlusse võtma, kuni 2025. aasta veebruari lõpuni, on halduskohtusse esitatud umbes
25 viisaasja. Samas vaidemenetluse teises astmes esitati 2021.–2024. aastal 305 vaiet. Siiski on
põhjust arvata, et halduskohtusse kaebajate arv suureneb, sest eelnõuga paraneb õigusselgus.
Samuti võib suurendada soovi halduskohtusse pöörduda see, et kaebuse riigilõivu määr
(20 eurot) on märksa madalam kui vaide läbivaatamise (160 eurot) ja uue viisataotluse oma
(lühiajaline viisa 90, pikaajaline 120 eurot).
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Kuna tõstetakse vaide läbivaatamise riigilõivu
määra, muutub viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamine välismaalasele kallimaks.
Samuti võib suureneda vajadus kasutada esindajat. Samas muudetakse vaidlustamine välis-
maalasele selgemaks ja parendatakse tema võimalusi oma õiguste eest seista. Jätkuvalt on välis-
maalasel võimalik esitada vaie, pöörduda halduskohtusse ja osaleda halduskohtumenetluses
isiklikult ilma esindajat kasutamata. Praktikas on välismaalasel ka praegu võimalus kaevata
33 Viisatasu muudeti komisjoni 14. märtsi 2024. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2024/1415, millega muude-
takse määrust (EÜ) nr 810/2009 seoses viisatasude suurusega. – ELT L, 2024/1415, 22.5.2024. 34 RLS-i § 276 lg 2.
26
viisaotsus või viibimisaja otsus halduskohtusse, kuid ei ole selge, kas selleks tuleb läbida
vaidemenetlus või mitte. Samuti on kaheastmeline vaidemenetlus enne halduskohtumenetlust
välismaalasele koormav.
Vaide esitamise tähtaja lühendamine võib tekitada olukorra, kus välismaalane ei jõua vaiet
tähtajaks esitada. Kuna edaspidi tuleb Eesti välisesinduse tehtud viisa andmisest keeldumise,
viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaie esitada VäM-ile, ei ole välis-
maalasel, kes asub välisriigis, võimalik vaiet isiklikult vaide läbivaataja asukohas esitada. Tihti
puudub välismaalasel ka digiallkirjastamisvõimalus, mistõttu on võimalik esitada vaie üksnes
postiga või esindaja kaudu. Postiga vaide esitamise korral on risk, et vaie ei pruugi jõuda posti-
tõrgete tõttu vaide esitamise tähtajaks vaide läbivaatajani. Vaide esitamise tähtaeg hõlmab
vaide jõudmist vaide läbivaatajani, st vaie peab jõudma postiga VäM-ini kümne päeva jooksul
alates viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse
teatavaks tegemisest. Praktikas kasutavad välismaalased vaide esitamisel tihti esindajat, kes
asub Eestis ja võib olla ka tema kutsuja ning kellel on üldjuhul digiallkirjastamisvõimalus.
Välismaalasel on ka edaspidi võimalik esitada vaie esindaja kaudu.
Eelnõuga tõstetakse ka vaide läbivaatamise riigilõivu määr märgatavalt kõrgemaks (160 eurot)
kui lühiajalise viisa taotluse oma (90 eurot) ja mõnevõrra kõrgemaks kui pikaajalise viisa
taotluse oma (120 eurot). See võib kaasa tuua olukorra, kus välismaalane taotleb vaide esitamise
asemel uut viisat, kuna see on talle soodsam. Uue viisataotluse esitamine ei ole samas vastuolus
Euroopa Liidu ega riigisisese õigusega. Varasem negatiivne viisaotsus või viibimisaja otsus ei
välista võimalust esitada uus viisa- või viibimisaja pikendamise taotlus. Samuti on tõenäoline,
et välismaalane eelistab uue taotluse esitamisele siiski vaidemenetlust ja halduskohtumenetlust,
et viisaotsuse või viibimisaja otsuse ja vaideotsuse vaataks üle sõltumatu pool.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Kuigi vaide
esitamise tähtaja lühendamine ning vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine ja riigilõivu määra
tõstmine avaldavad negatiivset mõju, on muudatused välismaalastele kokkuvõttes positiivsed,
sest suureneb halduskohtusse pöördumise õigusselgus ja väheneb mõnevõrra halduskoormus,
arvestades, et kaheastmelise vaidemenetluse asemel kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele
Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 374 687 inimest.35
Mõju ulatus on väike. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt
riigi julgeolekut. Ka edaspidi teeb sisulise otsuse viisa andmisest või selle pikendamisest
keeldumise, viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumi-
se või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta haldusorgan. Kohtulik kontroll haldusorgani
kaalutlusruumi üle piirdub sellega, et kontrollitakse, kas viisaotsus või viibimisaja otsus
põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ja veendutakse, et selles ei esine ilmseid menetlus-
vigu. Kohus ei saa kohustada välismaalasele viisat andma, küll aga saab ta teha otsuse viisaasi
uuesti läbi vaadata.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu-
korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik.
35 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.
27
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline, et välis-
maalasele ei avaldataks viisaotsuse, viibimisaja otsuse ega vaideotsuse aluseks olevaid asja-
olusid, otsuse tegemise põhjust ega seotud teavet, välja arvatud viisaotsuse või viibimisaja
otsuse õiguslik alus. Seda põhimõtet ei muudeta ega nähta ette võimalust ka halduskohtu-
menetluses sellist teavet avaldada. Samuti on tähtis, et kohtukaebeõigus ei annaks alust siseneda
riiki välismaalasel, kellele näiteks keelduti viisa andmisest, kuna tema Eestisse saabumine või
siin viibimine on ebasoovitav. Ka pärast eelnõu jõustumist ei teki välismaalasel õigust vaide-
või halduskohtumenetluses osalemiseks Eestisse siseneda või siin viibida. Seega ei avalda
eelnõu riigi julgeolekule negatiivset mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise-
turvalisusele, kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju.
6.1.3. Mõju välissuhetele
Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus
viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Lähtudes EK otsusest C-403/16, milles Euroopa
Kohus leidis, et Euroopa Liidu õigus kohustab nägema liikmesriigi õiguses ette viisa andmisest
keeldumise otsuse vaidlustamise menetluse, sealhulgas kohtukaebeõiguse, muudetakse VMS-i
nii, et see oleks tagatud. Kohtukaebeõiguse tagamata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon
algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse ja esitanud Euroopa Liidu Kohtule Eesti vastu
hagiavalduse. Eelnõuga rikkumismenetluse algatamise ja hagiavalduse esitamise põhjus
lahendatakse.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu
õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma
riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi.
Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal
viibida.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele,
kuid mõju ei ole oluline. Muudatustega viiakse VMS kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja PS-iga.
6.1.4. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
6.1.4.1. Mõju vaide läbivaatajatele ja vaide läbivaatamisse kaasatud asutustele
Sihtrühm: haldusorganid, kes vaatavad läbi vaideid ja esindavad end halduskohtus:
1) PPA teenistujad, kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad PPA-d halduskohtus,
s.o neli inimest;
2) KAPO teenistujad, kes kooskõlastavad viisa andmist või esindavad KAPO-t halduskohtus;
3) Siseministeeriumi teenistujad, kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeeriumi
halduskohtus, s.o kolm inimest;
4) VäM-i teenistujad, kes vaatavad läbi vaideid või esindavad ministeeriumi halduskohtus,
s.o neli inimest;
5) konsulaarametnikud, kes vaatavad läbi vaideid, s.o umbes 45 konsulaarametnikku.
PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat, Siseministeeriumis 177 ja VäM-is, seal-
hulgas Eesti välisesindustes, 606. Võttes arvesse nende haldusorganite teenistujate koguarvu ja
28
asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale vaiete läbivaatamise, viisa andmise kooskõlastamise
ja halduskohtus haldusorgani esindamise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike.
Mõju ulatus on keskmine, sest riigi töökoormus tervikuna mõnevõrra suureneb. PPA,
KAPO ja VäM-i töökoormus suureneb, Eesti välisesinduste oma väheneb ja Siseministeeriumi
töökoormus ei muutu.
1) Eesti välisesinduste töökoormus väheneb, kuivõrd nad ei pea enam vaideid läbi vaatama.
2024. aastal esitati Eesti välisesindustele vaidemenetluse esimeses astmes 344 vaiet, millest
rahuldati 35. Kuna edaspidi vaatab vaided läbi VäM, väheneb selle võrra Eesti välis-
esinduste töökoormus. Küll aga kui VäM vaide rahuldab, peavad Eesti välisesindused
jätkuvalt viisataotluse või viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise asjaolud uuesti läbi
vaatama ning vajadusel viisa andma.
2) PPA ja KAPO töökoormus mõnevõrra suureneb. Kuigi ka praegu peavad nad vaide korral
viisa andmise kooskõlastamata jätmist kontrollima, ei esitata praktikas vaide läbivaatajale
vaidemenetluse esimeses astmes üldjuhul kooskõlastamata jätmise või kooskõlastamise
korral selle põhjendust. Edaspidi tuleb PPA-l ja KAPO-l esitada vaide läbivaatajale
põhjendus, mis suurendab töökoormust. Samuti peavad PPA ja KAPO edaspidi osalema
halduskohtumenetluses, kui viisaotsuse või viibimisaja otsuse on teinud või viisa andmise
kooskõlastanud nemad. Eelduslikult ei saa halduskohtusse kaebajate arv olema siiski
märkimisväärne. Vaidemenetluse esimeses astmes 2024. aastal PPA rahuldamata vaietest
kaevati kaheksa edasi Siseministeeriumi.
3) VäM-i töökoormus suureneb. Kui praegu vaatavad Eesti välisesinduse tehtud viisa andmi-
sest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaided läbi Eesti
välisesindused ise, siis edaspidi vaatab neid läbi VäM. 2024. aastal esitati vaidemenetluse
esimeses astmes Eesti välisesindustele 344 vaiet, teises astmes VäM-ile aga 49 vaiet. Lisaks
peab VäM edaspidi osalema kuni kolmeastmelises halduskohtumenetluses, kui viisa
andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud
Eesti välisesindus. Eelduslikult on halduskohtusse kaebajate arv väiksem kui vaidlustajate
arv vaidemenetluse teises astmes, kuid kui eeldada, et see on võrdne, oleks VäM eelmisel
aastal pidanud esindama Eesti välisesindusi 49 haldusasjas. Halduskohtusse kaebajate arv
on juba praegu kasvutrendis. Seega on alust prognoosida VäM-i töökoormuse märgatavat
kasvu, mistõttu on vaja esialgu juurde vähemalt ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i
hinnangul 50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. Riigi eelarvestrateegia
2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve kavandamise ajal esitab VäM Rahandusministeeriu-
mile selleks taotluse.
4) Siseministeeriumi töökoormus jääb eelduslikult samaks. Kui praegu kaasatakse Siseminis-
teerium vaidemenetluse teises astmes juhul, kui viisaotsuse või viibimisaja otsuse on teinud
PPA või KAPO, siis edaspidi kaasatakse Siseministeerium üksnes nende vaiete läbi-
vaatamisse, mille puhul ei ole kooskõlastaja kooskõlastanud viisa andmist julgeoleku
kaalutlustel. Kuigi vaidemenetluse esimeses astmes on vaiete osakaal võrreldes teise
astmega suurem, on vaid osa negatiivsetest viisaotsustest ja viibimisaja otsustest tehtud
põhjusel, et viisa andmist ei kooskõlastatud julgeoleku kaalutlustel.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö-
korraldusmuudatused on ühekordsed.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid
ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ja koolitus. Küll võib
29
riigiasutustele negatiivselt mõjuda vaiete arvu kasv. Alates 2020. aastast on vaiete arv oluliselt
kasvanud. Kui 2021. aastal esitati 174 vaiet, siis 2022. aastal 641, 2023. aastal 577 ja
2024. aastal 370. Vaiete arv on alates 2022. aastast suurenenud osaliselt seetõttu, et sanktsioo-
nide36 alusel on kehtestatud viisa andmise piirang, mida mitu viisa taotlejat on vaidlustanud.
Kuigi vaiete arvu on raske prognoosida, on põhjust eeldada, et see pigem kasvab. Vaiete arvu
kasv suurendab nii PPA, KAPO, Siseministeeriumi kui ka VäM-i töökoormust.
Tabel 4. VäM-i valitsemisala vaiete arv aastatel 2019–2024
2019 2020 2021 2022 2023 2024
I astme vaided 299 124 297 465 495 344
II astme vaided 9 12 47 79 62 49
Allikas: VäM ja Eesti välisesindused
Tabel 5. Siseministeeriumi valitsemisala vaiete arv aastatel 2019–2024
2019 2020 2021 2022 2023 2024
I astme vaided 30 50 35 176 82 26
II astme vaided 6 9 6 39 15 8
Allikas: Siseministeerium, KAPO ja PPA
Järeldus mõju olulisuse kohta: kuigi mõju avaldumise sagedus on keskmine, siis võttes
arvesse sihtrühma suurust ning asjaolu, et haldusorganite põhiülesanded ei muutu ja eba-
soovitava mõju kaasnemise risk on väike, ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju.
Tõhustub viisaotsuse ja viibimisaja otsuse vaidlustamise menetlus, kuna kaotatakse üks vaide-
menetluse aste ning lühendatakse vaide esitamise tähtaega ja pikendatakse läbivaatamise oma.
6.1.4.2. Mõju kohtutele
Sihtrühm: kohtute teenistujad, kes on potentsiaalselt mõjutatud viisaotsuste, viibimisaja otsuste
ja vaideotsuste peale esitatud kaebuste lahendamisest:
1) Tallinna ja Tartu halduskohtus kokku 25 kohtunikku;
2) Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumis kokku 10 kohtunikku ning
3) Riigikohtu halduskolleegiumis 4 kohtunikku.
Kohtute kontaktandmete põhjal ei ole võimalik haldusasjade kohtuteenistujaid – kohtujuriste,
nõunikke ja kohtuistungi sekretäre – täpselt eristada, kuid sihtrühmas on neid sadakond.
Muudatused ei mõjuta teisi kohtuteenistujaid, sealhulgas kantselei töötajaid.
Halduskohtusse kaebajate arvu on keeruline prognoosida, kuid võib eeldada, et kohtusse pöör-
duvad välismaalased, kes on seni esitanud vaideid vaidemenetluse teises astmes. 2023. aastal
esitas vaidemenetluse teises astmes vaide 77 välismaalast ja 2024. aastal 57. Halduskohtutesse
laekub keskmiselt 3000 kaebust aastas, mistõttu ei suurene nende töökoormus viisaotsuste,
viibimisaja otsuste ja vaideotsuste peale esitatud kaebuste lisandumise tõttu ülemäära. Kuna
kohtumenetlus on kolmeastmeline, jõuab mõni kaebus ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse,
kuid seda arvu ei ole võimalik prognoosida.
Mõju ulatus on väike, kuna ei muudeta kohtute põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on
ühekordsed. Praktikas võtavad halduskohtud viisaotsuste, viibimisaja otsuste ja vaideotsuste
36 Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. aasta määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses
Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“.
30
peale esitatud kaebusi menetlusse ka praegu. Kuigi võib eeldada vaidluste arvu kasvu, siis
arvestades, kui palju on haldusasju tervikuna, ei saa mõju ulatust pidada suureks.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta kohtute põhiülesandeid. Neil
võib olla vaja viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse kohtusse kaebamise erisustest
teavitada oma teenistujaid, kuid üksikutel kordadel.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Viisaotsuse, viibimisaja otsuse ja vaideotsuse
kohtusse kaebamise õiguse loomisega lisandub kohtutele uus menetlusvaldkond. Ühtse kohtu-
praktika kujunemine võib aega võtta. Samas on halduskohtud praktikas juba 2021. aasta
aprillist võtnud selliseid kaebusi vastu, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused tooksid
kaasa olulisi kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda halduskohtutele olulist mõju, kuna nad
vaatavad viisaotsuseid, viibimisaja otsuseid ja vaideotsuseid läbi ka praegu. Kuigi kaebuste arv
võib mõnevõrra suureneda, ei ole põhjust eeldada olulist töökoormuse kasvu.
6.2. Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv
6.2.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: lühiajalise viisa nõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikud, kellele Eesti
keeldub reisiloa andmisest või kelle reisiloa tunnistab Eesti kehtetuks või tühistab ja kes
soovivad seda otsust vaidlustada. Euroopa Liidul on praegu viisavabadus 60 riigiga. Sihtrühma
suurust ei ole võimalik hinnata, kuna Euroopa Liidu ühtse reisiloa taotlemise nõue hakkab
eeldatavasti kehtima alles 2025. aasta mais ja pole teada, kui paljud kolmandate riikide
kodanikest saavad tulevikus just Eestilt negatiivse otsuse, mille otsustavad vaidlustada.
Mõju ulatus on keskmine. Sihtrühm ei pea praegu taotlema Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse,
reisimiseks reisiluba ja seega ei saa ka reisiloa otsust vaidlustada. Samas pidi sihtrühm enne
viisanõudest vabastamist taotlema Euroopa Liitu reisimise korral viisat ja oli teadlik nõudest
tasuda viisaotsuse vaidlustamisel riigilõiv. Seejuures on reisiloa otsuse vaide läbivaatamise
riigilõivu määr oluliselt madalam kui näiteks viisaotsuse või viibimisaja otsuse puhul. Seega ei
põhjusta nõue tasuda reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest riigilõivu eelduslikult olulisi
kohanemisraskusi.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatus mõjutab sihtrühma ainult reisiloa otsuse
vaidlustamise korral.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Euroopa Liidu ühtse reisiloa nõue kui selline
mõjutab sihtrühma negatiivselt, kuna nõuab tulevikus reisiloa taotlemist ja selle eest tasumist.
Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise eest riigilõivu tasumine on reisiloa nõude kehtestamise
tagajärg ja seetõttu ei ole sellel iseseisvalt olulist negatiivset mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuse järel
peab välismaalane, kes soovib reisiloa otsust vaidlustada, küll tasuma riigilõivu, kuid reisiloa
vaide esitamine ei ole talle kohustuslik ja negatiivne otsus ei välista uue reisiloa taotluse
esitamist.
31
6.2.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: ETIAS-e riikliku üksuse ehk PPA ametnikud, kes menetlevad reisiloa taotlusi ja
vaatavad läbi reisiloa otsuse vaideid. Praegu töötab ETIAS-e riiklikus üksuses kaks ametnikku
ja ETIAS-e rakendamise ajaks on kavas värvata juurde vähemalt üks ametnik. Võttes arvesse,
et PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat, on sihtrühm väike.
Mõju ulatus on väike, sest reisiloa otsuse vaiete läbivaatamine on vaid üks ETIAS-e riikliku
üksuse ametnike tööülesannetest.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus täiendab vaid reisiloa otsuse vaide läbi-
vaatamise menetlust ja ETIAS-e riikliku üksuse ametniku põhiülesanded ei muutu.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, kuna reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigi-
lõivu tasumise kontroll ei suurenda märgatavalt menetluskoormust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju.
6.3. Koondmõju välismaalaste halduskoormusele
Eelnõuga välismaalase halduskoormus mõnevõrra väheneb. Kuigi praktikas võimaldatakse ka
praegu esitada viisaotsuse või viibimisaja otsuse peale kaebus halduskohtule, tuleb seda teha
pärast kaheastmelise vaidemenetluse läbimist, kusjuures kehtiv VMS välistab kohtukaebe-
õiguse. Eelnõuga kehtestatakse üheastmeline vaidemenetlus ning võimaldatakse pärast seda
kaevata viisaotsus või viibimisaja otsus ja vaideotsus halduskohtusse. Seega muutub vaidlusta-
mine välismaalasele selgemaks ja lihtsamaks, parendades tema võimalusi oma õiguste eest
seista. Samas muutub vaidlustamine tervikuna välismaalasele ajamahukamaks ja kallimaks.
Välismaalasel on siiski vaba valik ja võimalus mitte osaleda kõigis kohtuastmetes ning mitte
palgata vaide- ja kohtumenetluseks esindajat.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamine toob kaasa:
1) tööjõukulud ning
2) koolitus- ja teavituskulud.
Eelnõu kooskõlastamisel selgus, et VäM prognoosib töökoormuse suurenemist, mistõttu on
vaja esialgu juurde vähemalt ühte teenistuskohta. Selle kulu oleks VäM-i hinnangul umbes
50 000 eurot aastas, millega tuleb riigieelarves arvestada. Uue teenistuskoha kulude katmiseks
esitab VäM riigi eelarvestrateegia 2026–2029 ja 2026. aasta riigieelarve kavandamise ajal
Rahandusministeeriumile taotluse. Juhul, kui Vabariigi Valitsus lisaraha ei eralda, katab VÄM
kulud oma olemasolevast eelarvest. Siseministeeriumis, PPA-s ja KAPO-s vaadatakse vaideid
läbi ja kontrollitakse viisa andmise kooskõlastamata jätmist olemasoleva eelarve piires.
Seaduse rakendamiseks on vaja ka koolitada vaide läbivaatajate ja vaide läbivaatamisse
kaasatud asutuste teenistujaid. Seda tehakse olemasoleva eelarve piires. Infotehnoloogilisi
arendustöid teha ei ole vaja.
Seaduse rakendamisega ei kaasne eeldatavasti lisatulu. Kuigi vaide läbivaatamise riigilõivu
määr tõstetakse 80 eurolt 160-le, katab see ära läbivaatamise suurenenud kulud. Eeldusel, et
2025. ja 2026. aastal on vaiete arv sama nagu 2024. aastal ning et kõrgem riigilõivumäär jõustub
32
2025. aasta teises pooles, suureneb riigilõivutulu 2026. aastal võrreldes 2024. aastaga ca 87%
(vt tabel 6).
Tabel 6. Vaide läbivaatamise riigilõiv eurodes aastatel 2019–2024 ja selle prognoos aastatel
2025–2026
2019 2020 2021 202237 2023 2024 202538 2026
I astme vaided 329 174 332 641 577 370 400 400
makstud
riigilõiv 6580 3480 6640 32 000 46 160 29 600 48 000 64 000
II astme vaided 15 21 53 118 77 57 – –
makstud
riigilõiv 300 420 1060 5900 6160 4560 – –
makstud
riigilõiv kokku 6880 3900 7700 37 900 52 320 34 160 48 000 64 000
Allikas: Siseministeerium
Reisiloa otsuse vaide läbivaatamise riigilõiv katab ära selle kulud. Vaide ja reisiloa otsuse vaide
läbivaatamise riigilõiv laekuvad riigieelarve üldtulusse ja kuludeks eraldatakse raha läbi selle.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks on vaja muuta siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrust nr 64
„Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja
pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord
ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“. Kuivõrd seda määrust on vaja ulatuslikult muuta,
on otstarbekam ja õigusselgem koostada uus terviktekst (vt kavandit seletuskirja lisas 1).
9. Seaduse jõustumine
Viisaotsuse või viibimisaja otsuse vaidlustamise muudatused jõustuvad üldises korras, kuna:
Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa
Liidu Kohtule Eesti vastu hagiavalduse, mistõttu on vaja eelnõu jõustada esimesel
võimalusel, ning
haldusorganid vaatavad ka praegu vaideid läbi ega vaja muudatuste rakendamiseks üle-
minekuaega.
Eelnõu § 1 punktiga 2 ja § 2 punktiga 4 kavandatud muudatused on seotud seadusega 756 SE,
mis jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab ETIAS-e määruse artikli 88 lõike 1
alusel vastu võetud otsuses ETIAS-e kasutusele võtmiseks. Eelnõu ETIAS-e muudatused on
plaanitud jõustuma üldises korras, sest praegu ei ole seaduse 756 SE jõustumise aeg teada.
Tõenäoliselt jõustub eelnõu enne seadust 756 SE. Reisiloa vaide läbivaatamise riigilõiv võib
seega jõustuda varem kui seadus 756 SE, kuid seda ei saa rakendada enne kui ETIAS kasutusele
võetakse.
37 Kuni 30. juunini 2022 oli vaide läbivaatamise riigilõivu määr 20 eurot. Seejärel tõusis see 80 eurole. Riigilõivu
eeldusliku kogusumma arvutamisel võeti poole 2022. aasta vaiete puhul määraks 20 eurot ja teise poole puhul
80 eurot. 38 Riigilõivu eeldusliku kogusumma arvutamisel võeti 2025. aasta esimese poole vaiete puhul määraks 80 eurot ja
teise poole puhul 160 eurot.
33
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik
konsultatsioon
Eelnõu esitati 2018. aastal eelnõude infosüsteemi (EIS)39 kaudu kooskõlastamiseks Rahandus-
ministeeriumile ja VäM-ile ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le. JuM-iga kokku-
leppel esitati eelnõu samal ajal ka JuM-ile. Eelnõu kooskõlastati JuM-iga ametlikult uuesti
2019. aastal. JuM oli kaasatud halduskohtumenetluse sätete väljatöötamisse, kuid need on
eelnõust välja jäetud, sest JuM kavandab muuta HKMS-i eraldi.
Pärast eelnõu Riigikogu menetlusest väljalangemist on seda koostöös KAPO, PPA, JuM-i ja
VäM-iga muudetud, muu hulgas selleks, et arvestada praeguse kohtupraktikaga. Seetõttu
saadeti eelnõu 2. mail 2024. aastal uuesti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks KAPO-le ja PPA-le. Eelnõu kohta esitasid
märkusi JuM, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja VäM
(vt seletuskirja lisa 2).
Eelnõu esimesel kooskõlastusringil selgus, et on vaja lisarahastust, mistõttu edastati eelnõu
teisel kooskõlastusringil lisaks JuM-ile Rahandusministeeriumile. Mõlemad ministeeriumid
kooskõlastasid eelnõu märkustega (vt seletuskirja lisa 2).
__________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025
39 Eelnõu toimiku nr 18-0805.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Õigusakti eelnõu | 30.12.2024 | 2 | 1.2-4/52-2 | Sissetulev kiri | ppa | Siseministeerium |
| Õigusakti eelnõu | 02.05.2024 | 244 | 1.2-4/52-1 | Sissetulev kiri | ppa | Siseministeerium |