Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 13.02.2024 käskkirjaga nr 280

KAITSEVÄE PSÜHHOSOTSIAALSE

VALDKONNA STRATEEGIA 2023–2027

I. SISSEJUHATUS

Strateegia eesmärk

Kaitseväe psühhosotsiaalse strateegia eesmärk on määratleda valdkonna pikaajalised põhieesmärgid ja vahendid Kaitseväega seotud inimressursi psühhosotsiaalset heaolu tagavate tegevuste elluviimisel nii rahu- kui ka sõjaajal.

Mõisted

Psühhosotsiaalne toetus - tegevused, mis on suunatud indiviidi või grupi sotsiaalse või psühholoogilise toimetuleku säilitamisele või parendamisele.

Veteran - Kaitseväe koosseisus Eesti sõjalisel kaitsmisel või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames rahvusvahelisel või kollektiivse kaitse operatsioonil osalenud isik või Kaitseväe teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena sõjaväelisel väljaõppel püsivalt töövõime kaotanud isik. Veterani mõiste tuleneb Vabariigi valitsuse kinnitatud veteranipoliitikast.

Vigastatud veteran - teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud ja tervisekahjustuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isik.

Langenu - kaitseväelane, kes on riigi sõjalisel kaitsmisel või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil hukkunud (lahingus langenud, ingl.k. KIA, killed in action) või saadud haavadesse (või haigustesse) surnud.

Hukkunu - kaitseväelane, kes on surnud teenistusülesannete täitmisel v.a. riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil lahingutegevuses langenud (või haigustesse surnud).

Psühholoogiline nõustamine - psühholoogiliste meetodite kasutamine suhte- või vaimse tervise probleemide tekkimise ennetamiseks, psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamiseks ning elus ette tulevate raskustega toimetuleku toetamiseks individuaalselt või grupikohtumistel.

Psühhoteraapia - teadlik ja süstemaatiline psühholoogiliste meetodite kasutamine vaimse tervise probleemide ravimiseks ja uuesti tekkimise ennetamiseks individuaalsetel või grupikohtumistel.

Sotsiaalnõustamine - isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

Konsulteerimine - nõu andmine või ekspertarvamuse avaldamine psühhosotsiaalse valdkonnaga seotud küsimustes.

Raviplaan - dokument, mis koostatakse ja väljastatakse teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud isikule. Raviplaani kantakse raviga seotud meetmed nende tervisehäirete kohta, mille puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos Kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel.

Tegevuskava - dokument, mis koostatakse sotsiaalteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks ning lisakulude katmiseks teenistusülesannete täitmisel vigastada saanud ja tervisekahjustuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule tema esitatud taotluse alusel.

II. PSÜHHOSOTSIAALSE TOETUSE SIHTGRUPID

Kaitseväes osutatakse psühhosotsiaalset toetust nii indiviidi kui ka grupi tasandil kõikidele Kaitseväega seotud inimestele, kellel on selleks seadusandlusest tulenev õigus. Toetavate tegevuste sihtgruppi kuuluvad:

1. Kõik Kaitseväe teenistujad (tegevväelane, töötaja, ametnik);

2. Ajateenija;

3. Veteran (tegevteenistuses, reservis, erus, vigastatud);

4. Reservväelane;

5. Pered (punktides 1-4 nimetatud gruppide);

6. Langenud ja hukkunud veteranide pered.

III. VISIOON JA MISSIOON

Visioon: Kaitseväes väärtustatakse isikkoosseisu psühhosotsiaalset heaolu ja teenistust toetavat töökeskkonda tagamaks kõrget võitlusvõimet, teenistusvalmidust ning moraali.

Missioon: Tagada Kaitseväega seotud inimressursi psühhosotsiaalne valmisolek teenistusülesannete täitmiseks valdkonnaalase toetustegevuse kaudu.

IV. PSÜHHOSOTSIAALSE STRATEEGIA VALDKONNAD

1. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Kaitseväe psühhosotsiaalse valdkonna prioriteet on tagada mitmekülgsete teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja organisatsiooni vajadustele vastavus.

Teenuste vastavus vajadustele ja kättesaadavus on Kaitseväe siseselt tagatud piisava hulga erialaspetsialistide ametikohtadega. Nendel teenivad inimesed tegelevad vastavalt enda pädevustele organisatsiooni, selle isikkoosseisu ning veteranide ja nende lähedaste jaoks oluliste teemadega ennetavatest tegevustest väljaõppe ning psühhosotsiaalse toetuse ja kriisireageerimiseni. On olemas toimivad raamlepingud psühhosotsiaalse teenuse sisse ostmiseks tsiviilsektorist, mis tagavad tavapärasest kiirema vastuvõtule pääsemise.

Kaitseväes on tagatud multidistsiplinaarse psühhosotsiaalse teenuse võimekus. Kliendijuhtumiga tegeleb vajaduspõhiselt moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad erinevate erialade spetsialistid nii Kaitseväest kui ka tsiviilsektorist, kes tagavad kliendi vajadustest lähtuvad teenused ja toetuse kliendi parimaks iseseivaks toimetulekuks ning tagasilanguste ennetamiseks.

Psühhosotsiaalsele kriisile reageerimise süsteem on jätkusuutlik ning tagab erialaspetsialisti reageerimise K+1h ja kriisimeeskonna väljareageerimise K+6h jooksul ning vajadusel intensiivse pikaajalise toetuse kuni 1 aasta jooksul. Kriisimeeskonna pädevuse hoidmiseks toimub järjepidev erialane väljaõpe ja viiakse läbi harjutusi Kaitseväe õppuste ajal. Kaitseväes väärtustatakse kriisimeeskonna liikme tegevust, mis väljendub meeskonnaliikmete tunnustamises ja töö tasustamises.

Tulem 2027: Kaitsevägi tagab psühhosotsiaalse toetuse sihtgruppidele õigeaegsed ja kvaliteetsed psühhosotsiaalsed teenused.

2. Rahuaja arendus- ja ennetustegevused Kaitseväega seotud inimressursi psühhosotsiaalse heaolu tagamiseks

Kaitseväes on psühhosotsiaalse valdkonna ennetus- ja arendustegevuste süsteem, mis rajaneb stabiilsel pikaajaliste tööjõu- ja rahaliste ressursside planeeringul ning arvestab Kaitseväe isikkoosseisu ja veteranide vajadustega. Koostöös kaitseministeeriumi ja veteranide mittetulundusühingutega toimub veteranipoliitika süsteemne uuendamine ja rakendamine.

Kaitseväes on jätkusuutlikud psühhosotsiaalse valdkonna ennetusprogrammid, mille tulemusena on isikkoosseisu teadlikkus kõrge nii vaimse tervise kui ka tööalase heaolu osas ning praktilise psühhosotsiaalse väljaõppe tulemusena on allüksuste toimetulekuks kriitilise vajadusega psühhosotsiaalsed oskused olemas Kaitseväe struktuuri kõikidel astmetel. Teenistujad teavad ja märkavad varajasi psüühilise häirituse märke, oskavad neile reageerida ning pöörduvad vajadusel psühholoogilisele nõustamisele. Ülemad teavad enda rolli ja vastutust alluvate psühhosotsiaalse- ja tööalase heaolu tagamisel.

Veteranide ja nende lähedaste psühhosotsiaalse heaolu tagamiseks on Kaitseväes jätkusuutlik toetavate tegevuste süsteem, mille tulemusena on koostöös partneritega loodud Eestis tugev ja positiivse kuvandiga veteranide kogukond.

Tulem 2027: Kaitseväe psühhosotsiaalse valdkonna sihtgruppi kuuluvad inimesed teavad ja rakendavad psühhosotsiaalsete stressoritega seotud toimetuleku võtteid nii rahu- kui ka sõjaajal.

3. Psühhosotsiaalse valdkonna toimimine sõjaajal

Psühholoogia- ja sotsiaalteenistuse struktuur ja tegevus vastab SA vajadustele. Isikkoosseis on piisava suurusega ja varustatud (sh erialased töövahendid), mis võimaldab ellu viia teenistuste kontseptsioonides välja toodud sõjaaja tegevusi täies mahus.

Tulem 2027: Kaitseväes on tagatud sõjaaja vajadustele vastav psühhosotsiaalne toetus.

Rakendamine

Psühhosotsiaalse valdkonna strateegia lisana kehtestatakse kolm valdkondlikku rakendusplaani aastani 2027, mida analüüsitakse ja uuendatakse iga-aastaselt. Analüüs ja uuendamine põhineb psühhosotsiaalse valdkonna teenistujate kogemustel, kogutud õpituvastustel ja läbiviidud uuringutel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning organisatsiooni arengusuundadel. Psühhosotsiaalse valdkonna strateegia rakendamisel lähtutakse kehtivatest valdkondlikest dokumentidest ja seadusandlusest.

Igal rakendusplaani tegevusel on toetusteenuste keskuses vastutav, kes koordineerib igapäevaselt tegevuse elluviimist ja on aruandekohuslane toetusteenuste keskuse juhataja ees. Rakendusplaanide aruandlus toimub 2 korda aastas.

LISAD:

Lisa 1 – Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamise rakendusplaan

Lisa 2 – Rahuaja arendus- ja ennetustegevuste rakendusplaan

Lisa 3 – Psühhosotsiaalse valdkonna sõjaajal toimimise rakendusplaan

Lisa 4 – Psühhosotsiaalse strateegia kujustus

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 07.02.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni,

kuid mitte kauem kui 07.02.2034

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3¹

2

KÄSKKIRI

Tallinn 13.02.2024 nr 280

Kaitseväe psühhosotsiaalse toetuse strateegia 2024–2027 kinnitamine

Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1 ja p 11¹ alusel

1.  Kinnitan Kaitseväe psühhosotsiaalse toetuse strateegia 2024–2027 (lisatud).

2.  Strateegia rakendusplaanid ja kujustus on elavad dokumendid, mis asuvad toetuse väejuhatuse toetusteenuste kesksuse koostöökeskkonnas KV psühhosotsiaalse valdkonna strateegia ning määran rakendusplaanide ja kujustuse eest põhivastutajaks toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse juhataja.

3.  Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe peastaabi ülemale, Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning Kaitseliidu ülemale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Martin Herem

Kindral

Kaitseväe juhataja