Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) arvamus Majandus- ja tööstusministri määruse „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ kohta
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) on tutvunud määruse eelnõuga ja tänab võimaluse eest anda oma arvamus uue toetusvooru määruse eelnõu kohta.
Mõned tähelepanekud eelnõu kohta:
Vabaühendused, kui eri ministeeriumite strateegilised partnerid, kes lähtuvad vabaühenduste eetikakoodeksist, on endiselt nõrgemal positsioonil riigiasutusest, mis puudutab kommunikatsiooni, tagasisidet ning reageerimist erinevatele määrustele ning eelnõudele: 5 tööpäeva reageerimaks määrusele, mis mõjutab vabaühenduse tegevust järgmise kolme aasta jooksul on ilmselgelt vähe, seda enam, et enamasti vabaühendustel ei ole juristi, kes suudaks hinnata määrusi ja eelnõusid juriidilisest aspektist nii lühikese aja jooksul.
Kui on soovitav võrgustiku koostöö tihendamine, siis võiks hindamiskriteeriumides partnerite olemasolu olla lisaväärtusena arvestatud.
Saame aru, et strateegilise partnerluse raames on oluline, et taotleja e. strateegiline partner omab teatud kogemust ja ekspertiisi valdkonnas, kuid leiame, et partneriteks võiks ka kaasata uusi või valdkonnas mitte nii pikalt (vähemalt 3 aastat) tegutsenud organisatsioone, et laiendada võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse teemadega tegelevate organisatsioonide ning ideede ringi.
Mida peetakse silmas muude projektide all? Kuna taotlus peab sisaldama kõiki tegevusi ja kõiki kulusid s.h. muu (välis)projekti omapanust, siis peaksid need projektid olema teada juba sel aastal ja ei võimalda taotlusse kirjutada järgmisel aastal taotletavaid muid projekte.
Kas välisprojektide toetus võiks olla kolmanda kategooriana eraldi võrdsete võimaluste edendamise ja soolise võrdsuse edendamise toetuste kõrval, kuna siiani puudus selline toetusmeede ning mitmetes välisprojektides osalemine on jäänud puuduoleva omafinantseeringu taha. Kuna on tõenäoline, et 2,5-3-aastased tegevusprojektid hõlmavad kogu toetusvooru eelarve, siis jälle ei saa vähemalt järgmise kahe aasta jooksul välisprojekte algatada, kuna tavaliselt nõutav 20% omafinantseering käib vabaühendustele selgelt üle jõu.
Taotluse esitamine ja aruandlus RTK süsteemis on tehniliselt arusaadav. Süsteemis on mugavam ja otstarbekam taotlust esitada, kuna andmed on kõik koos, samuti jooksevad arvandmed automaatselt vahearuandeid pidi, mis vähendab inimliku eksimise võimalusi. Hea on, et ei pea esitama kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja hankeid, kuigi loomulikult peavad need dokumendid kõik vastavalt nõuetele olemas olema.
Lugupidamisega , Reet Laja
ENUT juhatuse esinaine