8
7.7. kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi
vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku
õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest
mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud
tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja
arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega
(ehitusseadustiku § 70);
7.8. kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja
lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja
puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega
liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või
-rajatise arendamiseks (asjaõigusseadus 1581);
7.9. kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel
ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse
kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja
korras. Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna
kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega (asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 155 lg 1). Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna ja tehnovõrgu
rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla viie euro. Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest;
7.10. kinnistamisavalduses taotletu sissekandmine kinnistusraamatusse saab toimuda alles
siis, kui on tasutud riigilõiv kinnistamise eest;
7.11. notari tasu seaduse § 38 kohaselt vastutavad tehinguosalised notari tasu maksmise eest
solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe
notari tasu maksmise kohta kehtib nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu
tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt.
8. Notariaalakti tõestajale volituste andmine
8.1. Vastavalt tõestamisseaduse § 53 lg 1 esitab notariaalakti tõestaja lepingu notariaalselt
kinnitatud ärakirja koos teiste kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale.
8.2. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat esitama
kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse korral
kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud lepingus toodud
lepinguosaliste taotlusega.
9. Lõppsätted
9.1. Isiklike kasutusõiguste seadmise tehinguväärtused vastavalt seadustes sätestatud
miinimumväärtustele – notari tasu arvestamisel vastavalt notari tasu seaduse §-des 10 ja 12
sätestatud miinimumväärtusele, s.o (5x 639,00) 3195,00 eurot, ja riigilõivu arvestamisel
vastavalt riigilõivuseaduse §-s 354 sätestatud miinimumväärtusele, s.o 5x 130,00 eurot.
9.2. Vastavalt notari tasu seaduse:
− §-dele 3, 10, 12, 22, 23 on käesoleva notariaalakti tõestamise eest notari tasu 43,50
eurot + käibemaks (22%) 9,57 eurot, kokku 53,07 eurot;
− § 2 lg 21 on notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot +
käibemaks (22%) 4,40 eurot, kokku 24,40 eurot.
9.3. Riigilõiv on isiklike kasutusõiguste kinnistamise eest (5x 4,00) 20,00 eurot.