AKI - Arvamuse avaldamine eelnõule (rändemenetluse tõhustamine - rakendusaktid)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

[email protected]

Teie 19.02.2025 nr 1-6/3111-1 Meie 12.03.2025 nr 2.3-4/25/600-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (rändemenetluse tõhustamine - rakendusaktid)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks Siseministri

määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas järgmised

tähelepanekud.

1. Eelnõu § 6 punktiga 18 täiendatakse määruse „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“ § 7 lõikega 4 järgmises sõnastuses „“. Juhime tähelepanu, et tegemist on paragrahviga,

mis sätestab viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, mitte

viisaotsuse tühistamise aluseid. Viibimisaja pikendamisest keeldumise alused on sätestatud

välismaalaste seaduse §-s 70 ning tegemist on ammendava loeteluga, seega ei saa määrusega

luua täiendava keeldumise aluse.

Seletuskirjas on küll viidatud VMS-i § 65 lõikele 2, mille kohaselt tuleb viisa andmisest keelduda

või viisa tühistada, kui välismaalase reisidokument ei ole kehtiv, seda on võltsitud või selles

sisalduvad kanded on võltsitud. Samuti tuleb viisa andmisest keelduda või viisa tühistada, kui on

alus kahelda esitatud dokumentide ehtsuses või nende sisu õiguses. Siiski tekitab AKI hinnangul

määruse § 7 lõige 4 pakutud sõnastus ebaselguse, kuna väidet „reisidokument ei vasta

elektrooniliselt esitatud koopiale“ võimaldab laiemat tõlgendust, sh võib reisidokument erineda

varasemalt elektrooniliselt esitatud koopiast ka seetõttu, et vahepeal on saadud uus dokument (nt

vana dokumendi kaotsi mineku tõttu). AKI leiab, et säte sõnastus vajab täpsustamist, et vältida

praktikas väära tõlgenduse tõttu nö uue keeldumise aluse tekkimist.

2. Eelnõu § 6 punktiga 22 täiendatakse määruse „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“ § 9 lõiget 1 punktiga 10¹ järgmises sõnastuses „andmed taotleja õppimise, töötamise ja

muude oluliste asjaolude kohta“. Selgusetu on, mida peetakse silmas muude oluliste andmete all.

Seletuskirjas on täpsustatud, et tegemist on taotleja elulooandmetega. Samas ka elulooandmete

näol on tegemist laia mõistega, mistõttu on võimatu aru saada, millised andmed siis peab taotleja

esitama. Kuna ilmselt on tegemist isikuandmetega, peab esitatavate andmete loetelu olema

selgelt määratletud, sh peab põhimäärusega ette nähtud andmete koosseis olema kookkõlas

seadusega määratud piiridega. Arvestades tegemist on andmete esitamise kohustusega, peab

isikule juba enne taotluse esitamist olema selge, milliseid andmeid temalt küsitakse.

3. Eelnõu § 9 punktiga 11 täiendatakse viisaregistri põhimääruse § 4 lõige 2 punktiga 7,

millega nähakse ette kaasvastutavate töötlejate kohustus tagada andmesubjekti isikuandmetega

2 (3)

seotud rikkumisest teavitamise. AKI hinnangul vajab rikkumistest teavitamise osa siiski

täpsustamist. Kaasvastutavad töötlejad peavad määrama läbipaistval viisil kindlaks ja leppima

kokku oma vastutuses isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate kohustuste täitmisel (kui

kaasvastutus on reguleeritud õigusaktiga, peab ka vastutuse jagamine olema sätestatud

õigusaktis).Isikuandmete töötlemise rikkumisega seotud intsidendid võivad olla erinevad, sh

võib ette tulla olukordi, et ei ole võimalik selgelt piiritleda, kelle vastutusala töötlemisel on

rikkumine aset leidnud (nt süsteem tervikuna on maas). Praktikas võib ebapiisav

teavitamiskohustuse reguleerimine põhjustada olukorda, et rikkumisteade jääbki esitamata. AKI

arvates oleks mõistlik põhimääruses ette näha, et kui üks töötleja avastab intsidenti, siis ta peab

teisi teavitama, misjärel lepitakse kokku, kes teavitab AKI-t ja kuidas toimub andmesubjektide

teavitamine.

4. Välismaalaste seaduse muudatustega seoses plaanitakse tuua elamislubade ja töölubade

registris (ETR) andmete säilitamist puudutav seadusesse ning sellega seoses täiendatakse § 228

lõikega 4⁴, mille kohaselt säilitatakse andmekogus andmeid alaliselt. Seletuskirjas on selgitatud,

et andmete tähtajatu säilitamine on vajalik, kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on

määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. Lisaks on andmed olulised

tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse

määratlemisel.

AKI on korduvalt pööranud tähelepanu sellele, et isikuandmete alaline säilitamine on erand, mis

peab olema väga hästi põhjendatud. Märgime, et alaline säilitamise vajadus tähendab tegelikult

seda, et andmed peaksid ka nt 200 aasta pärast olema vajalikud ja on üpriski küsitav, kas näiteks

200 aastat tagasi elamisluba taotlenud isiku andmete täies ulatuses säilitamine on ikka jätkuvalt

määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel või on täna kogutud andmed

kuidagi olulised 200 aasta pärast elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute

staatuse määratlemisel. Seetõttu soovitame veel kord andmete säilitamise tähtaega vajadusest ja

eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida, sh unustamata, et tegelikult tähendab säilitamine ka suurt

ressursikulu.

Lisaks selgitame, et tähtajatu andmete säilitamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele

ja saab olla pigem väga erandlik ja möödapääsmatult vajalik, nõudes väga põhjalikku

põhjendamist. Juhul kui andmekogus on andmeid, mille alaline säilitamine on põhjendatud, siis

tuleks need andmed seaduse tasandil välja tuua ning ülejäänud andmetele määrata maksimaalne

säilitamise tähtaeg, võimaldades kehtestada täpsemad tähtajad andmekogu põhimääruses.

Säilitamise tähtaja määramisel tuleks vaadata üle andmekogusse andmete kandmise

alusdokumendid ja kehtestada ka nende säilitamisele tähtajad.

ETR põhimääruse § 33 järgi on andmekogu vastutaval töötlejal lubatud esitada päringuid

teistesse riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid talle seadusega

või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks. Kuigi käesoleva

eelnõuga selle sätte muutmist ei ole ette nähtud, siiski peab AKI vajalikuks märkida, et tegemist

on sisutühja normiga. Õigus teistelt asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu

põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis nende asutuste tegevusele kohalduvad.

5. Broneeringuinfo andmekogu põhimääruse muudatustega seotud tähelepanekud AKI-l

puuduvad. Kuna käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, siis annab see võimaluse muuta

ka kehtiva põhimääruse selgemaks ja konkreetsemaks. Seega on AKI-l järgmised ettepanekud.

Broneeringuinfo andmekogu põhimääruse § 3 lõige 1 sätestab, et andmekogu peetakse digitaalse

andmekoguna ja andmeid töödeldakse automatiseeritult. Tegemist on üleliigse sättega. AvTS §

43¹ sätestab, et andmekogu on infosüsteem. Infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse

seaduses ja selle järgi kujutabki infosüsteem endast digitaalsete andmete automaatset töötlust.

3 (3)

Broneeringuinfo andmekogu põhimääruse § 6 loetleb andmekogud, millega toimub

andmevahetus. Selgusetuks aga jääb, milliseid andmeid loetelus toodud andmekogudest

saadakse. Kui andmekogu saab andmeid teistest andmekogudest, siis tuleb põhimääruses loetleda

andmeandjad ja nendelt saadav andmekoosseis.

6. Eelnõuga täiendatakse migratsioonijärelevalve andmekogu andmekoosseisu välismaalase

foto või näokujutisega. Seletuskirja järgi saadakse biomeetrilised andmed automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogust isiku tuvastamise või isikusamasuse

kontrollimise eesmärgil, millest saab järeldada, et eesmärgist tulenevalt on andmed vajalikud

üksnes ajaks, mil on vajalik isik kas tuvastada või tema isikusamasust kontrollida. Põhimääruse

§ 15 lõikest 1 nähtuvalt kuuluvad aga kõik välismaalasega seotud andmed säilitamisele tähtajaga

15 aastat. Palume põhjendada, miks on isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise

eesmärgil saadud andmeid vaja andmekogus eelnimetatud eesmärgil säilitada 15 aastat.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108