Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

VILJANDI MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2024. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Viljandi 2025

2

Sisukord 1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 4

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused ...................................................................................... 5

1.2 Tegevused teema-aastatel ............................................................................................ 5

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused ............................................................ 5

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine ............................................................... 6

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks ............................................................ 6

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 7

2.1 Juhtimine ..................................................................................................................... 7

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus ......................................................................... 7

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu ................................................................................ 7

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava ........................................................................... 7

2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 8

2.2.1 Raamatukogude projektid .................................................................................... 9

2.3 Personal ..................................................................................................................... 10

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses .................................................. 10

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine .................................................................. 11

2.3.3 Täienduskoolitused ............................................................................................. 11

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 13

3.1 Hoone ja ruum ........................................................................................................... 13

3.1.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele .............................................. 13

3.1.2 Koduteenindus .................................................................................................... 14

3.1.3 Teenused teistele asutustele ................................................................................ 14

3.2 Innovatsioon .............................................................................................................. 15

3.2.1 Raamatukogude pakutavad ja kasutatavad innovaatilised või infotehnoloogilised

võimalused ....................................................................................................................... 15

3.2.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas ........................................ 15

3.2.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus ....................................................................... 16

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 17

4.1 Komplekteerimise põhimõtted .................................................................................. 17

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega ............................................. 17

4.3 Raamatukogu komplekteerimine: analüüs ja hinnang ............................................... 17

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang .................................................... 18

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang....................................... 18

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang ....................................................... 19

3

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust .................................................................. 19

4.8 Inventuurid ja mahakandmised .................................................................................. 19

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 20

5.1 Lugejaküsitlused ........................................................................................................ 20

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused .................................................................... 20

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused ....................................................................... 20

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele

teenustele juurdepääs ........................................................................................................ 20

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes 20

5.3.3 Lugejad ............................................................................................................... 21

5.3.4 Külastused .......................................................................................................... 21

5.3.5 Laenutused ......................................................................................................... 21

5.3.6 MIRKO teenus ................................................................................................... 22

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest ..................................................................................... 22

5.3.8 Infopäringud ....................................................................................................... 22

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused ........................................................... 23

5.3.10 Tasulised teenused .............................................................................................. 23

5.4 Laste- ja noorteteenindus ........................................................................................... 23

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................... 23

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused ........ 24

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus ......................................................................... 25

5.5.1 Kasutajakoolitused ............................................................................................. 26

5.5.2 Koostööpartnerid ................................................................................................ 27

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 28

6.1 Turunduskanalid ........................................................................................................ 28

6.2 Väljaannete publitseerimine ...................................................................................... 28

7 Eesmärgid 2025. aastaks .................................................................................................. 30

4

1 Aasta lühikokkuvõte

2024. aasta oli Viljandi maakonna raamatukogudele edukas. Ühiselt püstitatud eesmärgid

täideti. Üle-eestilises rahulolu-uuringus osales maakonnas 1195 lugejat. Rahuloluindeks oli

9,78, mis kinnitab kasutajate rahulolu raamatukoguteenustega.

Viljandi linnaraamatukogu võttis üle pika traditsiooniga kodulooliste artiklite kogumiku

„Sakala kalender“ koostamise ja väljaandmise.

Jätkusid traditsioonilised laste ja noorte maakondlikud üritused. Näiteks: maakonna

põhikooliõpilaste mälumäng Pähklipureja toimus 18. hooaega; õpilastele suunatud viktoriinid

Kultuurikonksuke ja 5L jm.

Viljandi valla raamatukogud viidi ühtse juhtimise alla. Moodustati Viljandi valla raamatukogu.

Raamatukoguvõrgu korrastamist planeeriti pikalt, kaasates töötajaid ja kogukonnaliikmeid.

Uus asutus suutis poole aastaga luua toimiva kollektiivi, jätkata valla mälumängu korraldamist

ja viia läbi jalgrattamatku. Raamatute laenutus- ja tagastuskapid paigaldati harukogude juurde

ning piirkondadesse, kus raamatukogu puudub.

Korraldati kohtumisõhtud kirjanike, kultuuritegelaste ja teadlastega tugevdades raamatukogu

rolli kultuurikeskusena. Osaleti kogukonnaüritustel, tutvustati raamatukogu teenuseid ja pakuti

erinevaid tegevusi.

Tegevust jätkasid ja alustasid uued raamatuklubid.

Kogukonnaliikmeid nõustati ja koolitati e-teenuste kasutamisel. Enim vajati abi bussi

sõidukaartide isikustamisel.

Maakonna raamatukogu juhid käisid kogemusreisil Soomes. Viljandi linnaraamatukogu

direktor osales RaRa korraldatud kogemusreisil Rootsi. Saadud teadmisi jagati seminaridel, et

inspireerida kolleege uute teenuste ja ruumilahenduste kasutuselevõtuks raamatukogudes.

Jätkus töö kogude korrastamisel. Kustutati aegunud ja lagunenud väljaandeid. Kogude

visuaalne seis paranes ja lugejatel on nüüd lihtsam leida vajalik raamat.

Järjepidev töö laste- ja noortega on suurendanud raamatukogude populaarsust.

Raamatukogud korraldasid erinevaid näitusi – raamatu-, käsitöö-, koduloolisi fotonäituseid jm.

Raamatukogud on avatud koostööle erinevate asutuste ja organisatsioonidega. Koostööd tehti

kohalike haridus-, kultuuri-, mäluasutuste ja seltsidega. Osaleti riiklikes ettevõtmistes.

Korraldati koostööd rahvusvahelisel tasandil.

5

1.1 Aruandeaasta tähtsündmused

- „Sakala Kalender 2025“ väljaandmine – Viljandi linnaraamatukogu.

- Viljandi valla raamatukoguvõrgu korraldamine, Viljandi valla raamatukogu moodustamine ja

laenutus-tagastuskappide paigaldamine kõikide harukogude juurde.

- Mõisaküla raamatukogu uued ruumid, mis asuvad hea ligipääsetavusega kesklinnas.

- Salongiõhtud Viljandi linnaraamatukogus.

- Mälumängud ja viktoriinid erinevatele vanusegruppidele – Viljandi valla raamatukogu,

Viljandi linnaraamatukogu, Tääksi raamatukogu.

- Raamatukogujuubelite tähistamine koos kogukonnaga – Tänassilma, Paistu, Suure-Jaani

raamatukogu. Ühendas kogukonda ja tõstis raamatukogu nähtavust.

- Maakondlikud laste- ja noorteüritused. Mälumäng Pähkipureja 18. hooaeg; viktoriinid

Kultuurikonksuke ja 5L; suvelugemine; kirjandusmäng; ettelugemisvõistlus. Maakondlikke

üritusi korraldas Viljandi linnaraamatukogu, õpilasi juhendasid maakonnaraamatukogude

töötajad ja õpetajad.

- Raamatuklubid – Abja, Halliste, Karksi-Nuia, Sürgavere, Tääksi, Vastemõisa, Viljandi, Õisu.

Klubis käsitletud teemade või kirjanike teavikute laenutamine kasvas.

- Raamatukogud osalesid aktiivselt kogukondlikes üritustes – kodukandipäevad, hansapäevad,

laadad jm – Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi valla raamatukogu, Põhja-Sakala valla

raamatukogu, Õisu, Karksi-Nuia raamatukogu.

1.2 Tegevused teema-aastatel

Mulgi valla raamatukogud koostasid koolinoorte mälumängule „Mulgi keel, kultuur ja

kultuuriinimesed“ küsimusi. Karksi-Nuia – Jaapani päev koos jaapanlannaga. Esineja rääkis

oma sünnimaast, tavadest, kommetest ja keelest, õpetas kirjutama hieroglüüfe ja

origamitehnikas voltimist; ettelugemispäev „Ida pool päikest ja lääne pool kuud“, teematund:

„Mulgikeelne kirjavara“.

Raamatunäitused: Karksi-Nuia – „Unikaalsed kultuuriruumid“, „Igaüks on isemoodi“,

„Hispaania mitu palet“. Halliste – „Kultuuririkas Eesti“, Raamatunäitus Eesti erinevate

piirkondade kultuuride ja murrete kohta. Mulgi nädalal tutvuti rahvariietega, raamatukogudes

oli väljapanek Mulgi kirjavarast jne. Mõisaküla – korraldati kaks õppereisi Lätti, julgustati läti

keele ringis osalejaid praktiseerima läti keelt keelekeskkonnas Kolga-Jaani kogukonna

lugejatele korraldati raamatukoguhoidja algatusel kultuurireis Kihnu.

Suure-Jaani raamatukogus toimus Udmurdi rahvustoidu valmistamise töötuba. Võhmas

korraldati kohtumisõhtu Daniel Espinosaga, õpiti tundma Mehhiko elu ja toidukultuuri,

kirjandust, kuulati mehhiko muusikat. Vastemõisa raamatukogus koostati näitus erinevate

rahvuste retseptiraamatutest ja toimus erinevate rahvustoitude valmistamise töötuba. Olustvere

raamatukogus eksponeeriti näitust, mis tutvustas Eestis elavaid erinevaid rahvusi, nende

kombeid ja kultuuri. Viljandi linnaraamatukogus toimus ameerika mängude õhtu. Mänge

tutvustas ja viis läbi USA vabatahtlik.

1.3 Uued märkimisväärsed tegevused ja teenused

 Viljandi vallas paigaldati raamatute laenutus- ja tagastuskapid kõigi harukogude juurde ning

piirkondadesse, kus raamatukogu puudub, parandades teenuse kättesaadavust ja

kasutusmugavust.

 Uue teenusena pakkusid raamatukogud bussi sõidukaardi isikustamist. Seeläbi sai

raamatukogu mittekasutajatele tutvustada raamatukogus pakutavaid teenuseid ja

lugemisvõimalusi.

6

1.4 Aruandeaastaks seatud eesmärkide täitmine

Eesmärgid 2024. aastaks:

1. Kultuuririkkuse teema-aasta tähistamine. Kultuuririkkuse aasta, andis hea võimaluse

tutvustada ja väärtustada meie kultuuri(pärandi) mitmekesisust. Üritused tõstsid inimeste

teadlikkust ja tekitasid huvi teiste kultuuride vastu, soodustasid diskussiooni ning andsid

mõtteainet kultuurilise mitmekesisuse ja erinevuste üle.

2. Ettevalmistused teema-aasta Eesti Raamat 500 tähistamiseks. Tehti eelkokkuleppeid ja

plaane aasta edukaks tähistamiseks.

3. „Sakala Kalender 2025“ väljaandmine. Septembris 2024 anti välja ja esitleti „Sakala

Kalender 2025“.

4. Raamatukoguteenuste turundamine. Ühtse maakondliku visuaali aktiivsem kasutamine.

Maakonna raamatukogude teenuste reklaam ilmus trükises „Sakala Kalender 2025“ ja

jõulutervituses maakonna ajalehes.

5. Tegevused Säästva arengu eesmärkide saavutamiseks. Raamatukogud osalesid kampaanias

„Tund enne und!“. Mahakantud raamatuid kasutati töötubades ja võimalusel jagati või müüdi

huvilistele.

6. Elanike digikirjaoskuse suurendamine – koolitamine ja nõustamine. Raamatukogud

korraldasid individuaalseid ja gruppide nõustamisi. Näiteks individuaalkoolitused bussi

sõidukaartide isikustamiseks.

7. Huvi- ja hobitegevusi toetavate ettevõtmiste korraldamine. Mitmetes maakonna

raamatukogus tegutsesid raamatuklubid. Korraldati koosviibimisi, matku ja töötubasid jm.

Tegevused andsid võimaluse kogukonnaliikmetele koos tegutseda.

8. Viljandimaa raamatukoguvõrgu korraldamine. Viljandi vallas ühendati raamatukogud ühtse

juhtimise alla. Põhja-Sakala valla raamatukogus korrastati struktuuri.

9. Eesti keele kohvikute korraldamine. Viljandi linnaraamatukogus korraldati eesti keele

kohvikut. Osalejad said harjutada eesti keeles rääkimist.

10. Lugejate andmebaasi ja kogude korrastamine. Andmebaasist eemaldati lugejate andmeid,

kes ei ole raamatukogu kasutanud üle kolme aasta. Elektronkataloogis tõsteti kokku dubletseid

kirjeid.

11. Täienduskoolituste ja õppepäevade korraldamine maakonna raamatukogude töötajatele.

Toimusid koolitused erinevatel teemadel. Näiteks juhtide koolituse raames korraldati õppereis

Soome raamatukogusse. Koostöös Rahvusraamatukoguga korraldati tehisintellekti koolitused

kõigile maakonna raamatukogu töötajatele, et teadvustada tehisintellekti võimalusi ning ohte.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Maakonnas oli rahuloluindeks 9,78. Vastajaid oli kokku 1195.

Rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad raamatukoguteenuse kasutajate rahulolu.

7

2 Juhtimine ja personal

Viljandi

maakond

1.

Elanike

arv

2.1 Registri-

koodiga

raamatu-

kogude arv

2.2 Kesk-

raamatu-

kogude arv

2.3 Haru-

raamatu-

kogude arv

2.4 Ränd-

raamatu-

kogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3

+2.4)

3.Teenin-

duspunk-

tide arv

2023 45605 15 6 31 0 37 6

2024 45403 12 3 24 0 27 4

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Viljandi vald – 01.05.2024 moodustati Viljandi Valla Raamatukogu. Liitmise käigus suleti 2

haruraamatukogu, üks haruraamatukogu muudeti teeninduspunktiks. Raamatukogude

ühinemisel raamatukoguhoidjate töökohtade arv ei vähenenud.

2024. aastal muudeti Põhja-Sakala Raamatukogu põhimäärust - uus redaktsioon jõustus

06.05.2024. Kui varasema põhimääruse redaktsiooni järgi täitis Suure-Jaani raamatukogu

vallaraamatukogu ülesandeid, nüüd on Suure-Jaani raamatukogu üks üheksast Põhja-Sakala

raamatukogu haruraamatukogust.

Mulgi vald – Tuhalaane raamatukogus töötajat ei olnud, tegevust ei toimunud. Lilli

raamatukogus laenutas raamatuid vabatahtlik Lilli külamaja töötaja, vastavalt lugejate

soovidele. Muid tegevusi ei toimunud.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Mulgi vallas on moodustatud raamatukogudel ühine 7-liikmeline nõukogu. Nõukogu koos ei

käinud.

Põhja-Sakala valla raamatukogu nõukogu uus koosseis kinnitati 19.02.2024. Toimus üks

koosolek, kus arutati raamatukogu struktuuri ja ametikohtade koormust. Nõukogu koosolekul

tutvustas direktor raamatukogu senist tegevust ja uusi plaane, kaasa arvatud raamatukogu

struktuuri muutust, mille nõukogu heaks kiitis.

Viljandi vallas toimus aruandeaastal kaks raamatukogu nõukogu koosolekut kahes erinevas

koosseisus. Enne Viljandi valla raamatukogu loomist pidas Viljandi valla raamatukogude ühine

nõukogu koosoleku, kus tutvuti ühinemisega seotud dokumentatsiooniga. See protsess oli

oluline, sest raamatukogude ühinemine mõjutas asutuse edasist struktuuri, juhtimist ja

eesmärkide seadmist. Uue asutuse loomisega moodustati uus raamatukogu nõukogu, mille

koosseisu kuulub neli lugejate esindajat, üks raamatukogu esindaja ja üks vallavalitsuse

esindaja. Viljandi valla raamatukogu nõukogu pidas ühe koosoleku, kus tutvustati asutuse 2025.

aasta eelarve projekti.

Viljandi linnaraamatukogul nõukogu puudus. Uue nõukogu moodustamine on päevakorras

2025. aastal.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Mlgui vald – Raamatukogudel oma arengukava ei ole. Hetkel on vallas kõik raamatukogud

eraldiseisvad allasutused ja nende arenguvajadused on kajastatud KOV-i arengukavas.

8

Arengukavad vaadatakse igal aastal üle ja tehakse vajadusel vajalikud muudatused, millesse

kaasatakse ka allasutusi, sh raamatukogusid. Raamatukogude arenguvajadused on kajastatud

„Mulgi valla arengukava 2024-2030“.

Põhja-Sakala valla raamatukogul oma arengukava puudub, kuid kavas on hakata seda koostama

märtsis 2025. Raamatukogu tegevus on kajastatud mõnes Põhja-Sakala valla arengukava

punktis. Raamatukogu oli arengukava koostamisse kaasatud, sai teha ettepanekuid, kuid kõiki

ettepanekuid pole nimetatud raamatukogu teksti juures, vaid üldistavates punktides. Kehtiv

valla arengukava tegevuskava punkt 4.1. näeb ette valla raamatukoguvõrgu optimeerimist.

Põhja-Sakala valla raamatukogu muutis põhimäärust. Põhja-Sakala valla raamatukogul on kõik

raamatukogud võrdsed harukogud.

Viljandi valla raamatukogul ei ole iseseisvat arengukava. Arenguvajadused on esitatud

strateegiliste suundadena KOV-i arengukavas aastateks 2022-2030. Eesmärk on parandada

raamatukogu teenuste kvaliteeti ja vastavust kogukonna vajadustele. Valla arengukava

koostamisse on kaasatud nii raamatukogu, kogukond kui ka teiste valdkondade esindajad.

Viljandi linnaraamatukogul on arengukava aastateks 2021-2025. Tegevuskava vaadatakse üle

igal aastal.

https://raamatukogu.viljandi.ee/documents/875195/957849/Viljandi_Linnaraamatukogu_aren

gukava_2021-2025.pdf/a74a1643-b862-4074-9c7c-f40e4add7eaf?version=1.0

2.2 Eelarve

Põhieelarve Seisuga 31.12.23 € Seisuga 31.12.24 € Muutus %

Eelarve kokku 1891 997 -47,3%

Tööjõukulu* 1124,5 1151 2,4%

Komplekteerimiskulu 257,36 254,12 -1,3%

sh KOV-lt 163,4 161,5 -1,2%

sh riigilt 92,36 91,96 -0,4%

sh KuM-ilt

Investeeringukulu** 47,691 0,158 -99,7%

sh KOV-ilt

sh riigilt

sh KuM-ilt

Infotehnoloogiakulu 36,1 44,3 22,7%

Komplekteerimiskulud vähenesid seoses elanike arvu vähenemisega. Investeeringuid ei tehtud.

9

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti kogu-

maksumus

Viljandi linnaraamatukogu

Kirjandusliku sarja

„Salongijutud“

kohtumisürituste korraldamine

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

Märts-mai,

september-

detsember

2024

1400 1708

„Sakala Kalender 2025“

väljaandmine

Viljandimaa

Omavalitsuste Liit;

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

märts-

november

2024

1200 4852

Raamatukogundusliku

tegevuse arendamine Viljandi

maakonnas

Kultuuriministeerium:

Rahvaraamatukogude

arendusprojektid 2024;

Viljandimaa

Omavalitsuste Liit

jaanuar-

detsember

2024

2400 5400

Viljandimaa õpilastele

suunatud viktoriinisarjad ja

kirjandusmäng

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

04.09.2023-

31.05.2024

750 1434

27. Viljandimaa noorte

omaloominguvõistluse

auhinnakulu

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

jaanuar-juuni

2024

500 965

Põhikoolide mälumäng

"Pähklipureja"

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

veebruar-

november

2024

200 652

Vabariikliku ettelugemise

päeva maakonna eelvooru

auhinnakulu

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

september-

november

2024

85 243

Linnaraamatukogu

õpilasüritused

Viljandimaa

Omavalitsuste Liit:

Riigieelarveline toetus

Haridus- ja

Teadusministeeriumilt

aastaks 2024 999

Viljandi valla raamatukogu

Raamatud liikuma – raamatud

kappi ja kapist välja Viljandi

vallas

Kultuuriministeerium 01.03.2023-

31.10.2024

6 033 12 066

Põhja-Sakala valla raamatukogu

Kohtumised Kirjanikega Epp

Petrone; Sass Henno

Eesti Kultuurkapital 2024 750 1410

Koolitustesarja „Rohelise

raamatukogu koolitused“

korraldamine

Eesti Kultuurkapital 2024 470 579

Hedvig Hansoni kontserdi

„Laul ja luule“ korraldamine

Eesti Kultuurkapital 2024 350 400

Kunst ja kultuur linnaruumi

osana Suure-Jaani linnas

Eesti

Raamatukoguhoidjate

Ühing

2024 666 1012

Huvihariduse toetus Põhja-Sakala vald/

Riigieelarveline toetus

2024 1645

10

Karksi-Nuia raamatukogu

Mulgi valla huvihariduse ja

huvitegevuse toetus

Mulgi vald /

Riigieelarveline toetus

01.01.2024-

30.10.2024

7500 89000

Kohtumine Katariina ja Taavi

Libega

Eesti Kultuurkapitali

Viljandimaa

ekspertgrupp

19.10.2024–

30.10.2024

240 314

Kõik projektid lõpetati 2024 aastal.

Viljandi Vallavalitsuse rahvaraamatukogude arendusprojekti “Raamatud liikuma – raamatud

kappi ja kapist välja Viljandi vallas” abil valmisid laenutus- ja tagastuskapid. Need paigaldati

Viljandi valla raamatukogude juurde ning piirkondadesse, kus raamatukogu puudub. Projekti

tulemusena parenes laenutusteenus, teenusele juurdepääsetavus liikumispuudega inimestel ja

paikades, kus raamatukogu ei ole kohapeal.

Põhja-Sakala valla raamatukogu sai projektitoetustest lisaraha ürituste korraldamiseks. ERÜ

projekti „Kunst ja kultuur linnaruumi osana Suure-Jaani linnas“ olid kaasatud noored kultuuri

loojad. Nende fotodest valmis näitus Suure-Jaani linnas, mida eksponeeritakse Suure-Jaani

veekeskuses.

Huvihariduse ja huvitegevuse kavast saadud toetusraha on aidanud Karksi-Nuia raamatukogu

laste raamatuklubil „Rääkivad read“ juba kuus aastat tegutseda. Toetussumma abil on kutsutud

inspireerivaid esinejaid paljudelt erialadelt Eesti eri paigust.

Kultuurkapitali toetused on võimaldanud korraldada kohtumisi erinevate kultuuritegelastega.

Korraldada maakondlike lastele ja noortele suunatud kirjandust ja lugemist arendavaid mänge.

Projektitoetused on võimaldanud korraldada maakondlike koolitusi ja kogemusreise.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade arv (FTE)

62 53,85

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Mulgi vald – Abja raamatukogust lahkus üks töötaja. Lilli raamatukogus laenutas teavikuid

vabatahtlik. Tuhalaanes oli raamatukoguhoidja ametikoht täitmata.

Põhja-Sakala valla raamatukogus koondati 1,5 raamatukogutöötaja ametikohta - 1,0 Kõo

raamatukogust ja 0,5 Olustvere raamatukogust. Koondamisel lähtuti

„Rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise mudeli“ punktist 4.1. Juunist hakkas kehtima

raamatukogu uus struktuur, kus senise 11,3 raamatukoguhoidja ametikoha asemel jäi 9,8

ametikohta ja 1 direktori ametikoht.

Viljandi valla raamatukogu – raamatukogude ühinemise järel viidi sisse muudatused struktuuris

ja ametikohtades. Viljandi valla raamatukogu juhib direktor. Loodi teenindusjuhi ametikoht,

kes korraldab teenindustööd ja koordineerib ürituste korraldamist. Üks raamatukoguhoidja

jagab tööaega kahe raamatukogu (Puiatu ja Päri) vahel.

Viljandi linnaraamatukogus viibisid Ameerika Teabepunktis Fulbrighti stipendiaadid. Nad

aitasid läbi viia erinevaid Ameerikat ja inglise keelt tutvustavaid üritusi ja viisid läbi

individuaalseid inglise keele tunde.

11

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Aruandeaasta jooksul raamatukoguhoidja kutset ja ülikoolist kraadi ei omandatud.

2.3.3 Täienduskoolitused

Jätkuvalt korraldas maakonnaraamatukogu maakondlike koolitusi ja kogemusreise ning

vahendas infot erinevate koolitusvõimaluste kohta. Koolitus või kogemusreis võib hõlmata

mitut koolitusteemat. Näiteks kirjandusülevaade on nii kogude kujundamine kui ka kultuur ja

kirjandus jne. Lisaks maakonnaraamatukogule korraldasid koolitusi ka valla

keskraamatukogud.

Koolitusteema Koolituste arv

Juhtimine, sh projektijuhtimine 3

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja

uuringud 3

Meeskonnatöö ja koostööoskused 5

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 2

Kogude kujundamine ja haldamine 2

Teenuste pakkumine ja arendus 9

Klienditeenindus 1

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus 1

Digi- ja meediapädevused 14

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 6

Kultuur ja kirjandus 12

Muu (nimetada) 16

Fookuses olid järgmised teemad:

 Tehisintellekti (AI) ja digivahendite kasutamine, sealhulgas ChatGPT ja disainitööriist

Canva. Koolitused tõstsid osalejate digipädevusi ja pakkusid praktilisi lahendusi igapäevatööks.

 Laste ja noorte lugemisoskuse toetamine, pakkus inspireerivaid ideid ja meetodeid

raamatukogutöö rikastamiseks.

 Kogude arendamine ja raamatukogude funktsionaalsuse parendamine, julgustas teavikute

mahakandmist ja ruumide ümberkorraldamist.

 Ürituste korraldamise oskuste arendamine, et luua kvaliteetseid ja kaasahaaravaid sündmusi

eri vanuserühmadele.

 Kogemuste jagamine õppereiside ja kultuuriteemaliste koolituste kaudu avardasid silmaringi

ja inspireerisid igapäevatööd. Raamatukogudes võeti kasutusele õppereisidel nähtud lahendusi.

Viljandi linnaraamatukogu (maakonnaraamatukogu) korraldas koolitusi ja kogemusreise

vastavalt 2024. aasta koolitusplaanile. Koolitusplaani koostamisel arvestati raamatukogude

soove ja kutsestandardit. Koolitustel osalesid Mulgi, Põhja-Sakala, Viljandi valla ja Viljandi

linna raamatukogude töötajad.

Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:

- Laste ja noorte lugemisoskuse toetamine. Koolitaja Maili Liinev;

12

- Tehisintellekti koolitus. Koostöös RaRa-ga. Töötajad leidsid koheselt uusi võimalusi AI abil

tekstide koostamisel ja ürituste ettevalmistamisel. Näiteks plakatid, lastenäidendi

genereerimine jm.

- Õppereis Läänemaale. Tutvuti Läänemaa keskraamatukogu lasteosakonna tegevuse ja

koguga, Iloni Imedemaa (Ilon Wiklandi) ja Haapsalu Pitsikeskusega.

- Juhtide koolituse raames toimus õppereis Soome raamatukogusse: Oodi, Tuusula, Jokela ja

Järvenpää raamatukogu. Tutvuti raamatukogude hoonete uudsete ruumilahendustega, erinevate

teenuste ja tegevusega sh raamatubuss, lastetöö, töö erinevate huvigruppide ja immigrantidega

ning kogukonnaga.

- Õpipäev Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine teemal, sh statistika ja

uuringud. Kogemuste vahetus kolleegilt kolleegile. Lepiti kokku statistika kogumine

maakonnas ühtsetel alustel, mis võimaldab andmete võrdlemist maakonna tasandil.

- Õpipäev Mulgi elamuskeskuses toimus teemadel Kultuur ja kirjandus; Raamatukogutöö

kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh statistika ja uuringud. Tehti kokkuvõtteid aastast,

kuulati ülevaadet Rootsi raamatukogudest ning arutati aruande koostamist.

- Ühiselt osaleti maaraamatukoguhoidjate päeval Tapal. Mulgi ja Põhja-Sakala valla

raamatukogutöötajad osalesid maaraamatukoguhoidjate suveseminaril.

Põhja-Sakala ja Viljandi valla raamatukogu korraldasid lisaks maakondlikele koolitustele

vallasiseseid õpipäevi ja kogemusreise.

Põhja-Sakala valla raamatukogu:

- Canva kujundusprogrammi kasutamine.

- Õppereis „Kirjanduslik Vändra“. Külastati Kurgja piirkonda – C. R. Jakobsoni

Talumuuseumi, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi Särghaua õppekeskust ja

Suurejõe – Laupa tee ääres asuvaid perekonnakalmistuid ning Vändra raamatukogu.

- Õppereis Ogre raamatukokku Lätis. Õppereis toimus nelja vallaraamatukogu projekti raames,

kus osalesid Põhja-Sakala raamatukogu, Türi, Tori ja Järva vallaraamatukogude töötajad.

Viljandi valla raamatukogu korraldas töötajatele meeskonnakoolitusi ja teabepäevi.

Raamatukogu direktor osales Viljandi vallavalitsuse korraldatud koolitustel, mis hõlmasid

dokumentatsiooni, andmekaitset ning kriisivalmidust.

Raamatukoguhoidjatele, kes täidavad kooliraamatukogu ülesandeid, pakuti kirjastuste poolt

õppekirjanduse alaseid koolitusi.

Mõned väljavõtted osalejate tagasisidest, mis toovad esile koolituste mõju ja olulisuse:

Osalejate tagasisidest: Töös lastega ollakse julgemad Katsetatakse uusi teadmisi. Töötajad

kasutavad lastega suhtlemisel peegeldamist, on loomingulised. Saadi kinnitust laste lugemisele

suunamise vajalikkusest. Võimalusel kaasatakse lapsevanemaid. Üritustel tehakse mikropause.

Laste- ja noorte lugemisoskuse toetamine on mulle südamelähedane teema. Koolitustel saadud

head näpunäited ja ideed on väga inspireerivad ning toetavad praktilist tööd.

Soome raamatukogudes avaldas muljet sealne ruumilahendus ja mööbel; iseteeninduse

kasutamine; kogude seisund, koordineerimine ja koostöö piirkonna raamatukogude vahel.

Juhid said teadmise, kuidas on võimalik tööd korraldada ilma maakonnaraamatukogu

koordineerimiseta (koolituste ja ürituste korraldamine, komplekteerimine jm) Oleme julgemad

kogude korrastamisel.

Tehisintellekti koolitus andis algteadmised AI-st, millised on võimalused ja ohud.

13

Viljandi Linnaraamatukogu koolitused aitavad raamatukogutöötajatel olla erialaselt

kompetentsed ja informeeritud. Ühistel koolitustel kuuleme kolleegidelt nõuandeid ja praktilisi

ideid, mida igapäevatöös rakendada.

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Aruandeaasta alguses avati Mõisaküla raamatukogu uutes ruumides. Raamatukogu paikneb

valla teenuskeskuse ja muuseumiga samas majas. Uute ruumide mõju on kahetine. Osa kogust

paikneb ametnike kabinettidega samas ruumis. Turvakaalutlustel on sinna avariiulite juurde

pääs külastajatel keelatud. Raamatukogu töötaja toob vajaliku kirjanduse laenutuseks riiulitelt.

Plussiks on, et raamatukogu paikneb kesklinnas, esimesel korrusel, 100 meetri raadiuses on

bussijaam ja kauplus.

Viljandi linnaraamatukoguga samasse majja tahetakse paigutada nukuteater ning laste- ja

perede tugikeskus. Aasta lõpuks selgus, et kui teised asutused paigutada raamatukogu majja,

siis raamatukogu peab suurest osast oma kogudest ja tegevustest loobuma. Kuidas see mõte

lõpuks laheneb on selgumisel, 2024. aasta selles osas lõplikku lahendust ei toonud.

Õisu raamatukogu sai uue välivalgustuse.

Probleemiks on liikumispuudega inimeste ligipääs rammatukogusse, sest raamatukogu asub 2.

korrusel (Pärsti, Ramsi, Viiratsi, Paistu). Kolimist uutesse ruumisesse ootavad Viiratsi, Leie,

Kolga-Jaani, Ramsi, Kõo raamatukogu.

Remonti vajavad: Suure-Jaani haruraamatukogu kelder, kus asub hoidla, on õhk liiga niiske,

sest hoone vundamendist tungivad läbi sadeveed. Vajalik on vundament remontida.

Vastemõisa haruraamatukogu – põrand kulunud. Samuti tuleks lisada radiaatoritele ribisid või

ühildada maja uue süsteemiga – ruumid on jahedad. Tääksi haruraamatukogu laenutusruumis

on vajalik laevalgustuse remont ja põrandakate vajab osaliselt väljavahetamist.

Õisu raamatukogu trepp on halvas seisus, vajab uuendamist ja ligipääsu loomist

liikumisraskustega inimestele. Välisuks vajab väljavahetamist, sest talvel ei hoia sooja.

3.1.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta 2

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta 3

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 0

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 27

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja 12

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse 9

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 8

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus 21

14

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit 0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 22

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 5

3.1.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1884 188

Kasutajakoolitus 7 6

Digipädevuste alane nõustamine 32 30

Pimedate raamatukogust tellimine 15 1

Raamatukogu koduteenindus on oluline teenus, mis tagab eakatele ja liikumispuudega

inimestele osalise juurdepääsu raamatukoguteenustele. Lisaks laenutusteenusele nõustati

nutitelefoni seadistamisel ja erinevate rakenduste kasutamisel. Koduteenindust tegid lisaks

raamatukoguhoidjatele koduhooldusega tegelevad sotsiaaltöötajad ja vabatahtlikud.

Enamasti sõltub teenuse korraldamine ja sagedus lugejate soovidest ja vajadustest. Viljandi

linnaraamatukogu pakkus koduteenindust kindla intervalliga kaks korda kuus.

3.1.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade arv Osavõtjate arv

Mulgi valla raamatukogud

Koolid, lasteaiad 17 202

Raamatunäitused koolile 10 Kogu koolipere

Rahvamajad 4 116

Mulgi Kultuuri Instituut – koolilaste mälumängu

„Nupute vällä“ küsimused

3 Kõik Mulgimaa

põhikoolid

Päevakeskused, hooldekodud 4 60

Kohviku korraldamine Kamara külaseltsile 1

Põhja-Sakala valla raamatukogu

Koolid, lasteaiad 16 412

Rahvamajad 2 200

Seltsid, MTÜ-d 42 161

Päevakeskused, hooldekodud 53 279

Suure-Jaani Tervisekoda – näitus (koostööprojekt) 1 700

Viljandi valla raamatukogu

Koolid, lasteaeaiad 25 1198

Rahvamajad 5 113

Viljandi valla sotsiaal- ja päevakeskused 22 331

Viljandi linnaraamatukogu

Raamatukotid lasteaedadesse 10 8 lasteaeda

AS Hoolekandeteenused 19 215

Teenuse eesmärk on raamatuid lugejatele tutvustada ja äratada lugemishuvi.

Ankurorganisatsioonina on raamatukogul võimalused olla arvestatavaks kogukondlikuks

tegevuskohaks paljudele sihtrühmadele. Viljandi linnaraamatukogus käisid koos

15

intellektipuudega inimesed. Nad peavad raamatukogu keskkonnas tegutsemist väga vajalikuks

ja vaheldusrikkaks. Arendav tegutsemine raamatukogus võimaldab osalejatel olla aktiivne, mis

mõjutab nende emotsionaalset ja tervislikku heaolu.

3.2 Innovatsioon

3.2.1 Raamatukogude pakutavad ja kasutatavad innovaatilised või infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 32

Raamatukogusüsteem RIKS 1

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 24*

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

28*

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 0

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 10

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 8

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

20

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 1

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 32

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 31

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

32

Raamatukogus saab värviliselt printida 22

*Viljandi vallas on 4 laenutus-, tagasuskappi paigaldatud piirkondadesse, kus puudub

raamatukogu.

3.2.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Arendustegevused keskendusid peamiselt seadmete uuendamisele.

Viljandi valla raamatukogu – vahetati rendiarvutid uuemate vastu ja paigaldati uued printerid.

Järk-järgult asendati lauatelefonid mobiiltelefonidega. Mobiiltelefonid tagavad lugejatele

parema kontakti saamise raamatukogu töötajaga. Lisaks saavad töötajad mobiiltelefonidega

teha fotosid sündmustel, mis aitab paremini kajastada raamatukogude tegevust.

Põhja-Sakala valla raamatukogu – kõikidesse raamatukogudesse hangiti veebikaamerad, nüüd

on võimalik teha raamatukogutöötajatel ja külastajatel veebikoosolekuid. Suure-Jaani

haruraamatukogusse hangiti suure ekraaniga WiFi toega televiisor, mis võimaldab teha

kaasaegselt esitlusi. Võhma haruraamatukogusse osteti tšekiprinter.

Viljandi linnaraamatukokku paigaldati makseterminal.

16

3.2.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Viljandi valla raamatukogu harukogude juurde ning piirkondadesse, kus raamatukogu puudub,

paigaldati raamatute laenutus- ja tagastuskapid. Põhja-Sakala valla raamatukogu paigaldas

raamatute laenutus- ja tagastuskapid Tääksi, Vastemõisa ja Sürgavere raamatukogudesse.

Laenutuskapid koguvad alles populaarsust.

Väikestesse kohtadesse paigaldatud laenutuskapi idee saadi kogemusreisilt Hiiumaale.

Laenutus- ja tagastuskappide projekti partneriks on Viljandimaa ettevõte Kõo metallitöö

ettevõte Agrometalltooted OÜ.

Cleveron AS-i kapid on väikestesse maapiirkondadesse liiga suured ja kallid ülal pidada.

Viljandi linnaraamatukogu raamatukappi kasutati aasta jooksul 6162 korral, mis on umbes 516

korda kuus. Raamatukapp muutub järjest populaarsemaks, see võimaldab raamatuid laenata ka

nendel lugejatel, kes ei saa raamatukogu külastada raamatukogu lahtiolekuajal. Esmaspäeviti

ja teisipäeviti tekkis järjekord kapi täitmiseks.

Põhja-Sakala valla raamatukogu Suure-Jaani raamatukogul on olemas laenutuskapp, mida

kahjuks kasutatakse harva.

Tagastuskaste kasutatakse aktiivselt nii raamatukogu suletud kui avatud ajal.

Raamatukogud võimaldavad lugejatel iseteeninduses teavikuid reserveerida, panna järjekorda

ja pikendada laenutähtaega. Laenutähtaja pikendamisi tehti iseteeninduses 2024. aastal 45511

korda, 2023. aastal oli pikendamisi 41230.

Viljandi linnaraamatukogus registreeris end lugejaks Urrami kaudu 55 inimest, raamatukogu

veebilehelt 23 inimest. 2023. aasta vastavad näitajat olid 65 ja veebilehel 24.

17

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Komplekteerimise põhimõtted on koostatud Viljandi linnaraamatukogul ja kättesaadavad

veebilehel. Teised raamatukogud on põhimõtete koostamise plaani võtnud. 2024. aastal lähtuti

teavikute tellimisel põhimõttest, et vastata erinevate lugejagruppide vajadustele ja huvidele,

toetades nende hobisid, elukestvat õpet ja enesetäiendamist. Prioriteedid on eesti autorite ja

tõlkekirjanduse väärtkirjandus ning laste- ja noortekirjandus. Komplekteerimine toimub

vastavalt komplekteerimiseelarve võimalustele. Vähemalt 30% teavikute soetamiseks mõeldud

riigieelarvelisest toetusest kasutatakse kultuuriministri määruses „Rahvaraamatukogudele

riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ loetletud tingimustele vastavate

teavikute soetamiseks.

Perioodika komplekteerimisel arvestatakse, et kättesaadavad oleks laiemale lugejaskonnale

suunatud Eestis ilmuvad ajalehed, kultuuriajakirjad ning enesetäiendamist ja hobidega

tegelemist toetavad ajakirjad.

Kogude komplekteerimine toimus iganädalase tellimisnimekirja alusel Google Drive`i

keskkonnas. Komplekteerimisosakonna juhataja tegi vastavalt Viljandi linna hankekorrale

iganädalasele tellimislehele raamatuostude hinnavõrdluse, märkides ära odavaima pakkuja ja

pakkumiste võrdlustabelid registreeriti dokumendihaldussüsteemi Amphora. Antud lahendus

võimaldab KOV-i poolt eraldatud raha ja riigi toetust kasutada optimaalselt.

Teavikuid telliti peamiselt vahendajate kaudu. Kirjastusi, kellelt osteti otse ja kes müüvad

raamatukogudele vahendajatest soodsamalt olid Varrak, ERSEN ning Ühinenud Ajakirjad OÜ.

Venekeelseid raamatuid osteti 2024. aastal minimaalselt Rahva Raamat AS kaudu.

Venekeelseid raamatuid hangiti Karksi-Nuia, Mõisaküla ja Viljandi linnaraamatukogule.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Raamatukogudes oli raamatute ringlus järgmine:

Põhja-Sakala valla raamatukogu – 0,6

Viljandi valla raamatukogu – 0,5

Viljandi linnaraamatukogu – 1,2

Maakonna keskmine ringlus on 0,7. Laste laenutuste osakaal moodustab 14,5% laenutuste

koguarvust.

Olustvere raamatukogus oli ringlus 0,9 kuid kahjuks on see statistika nö näiline, sest kuna on

tegu Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskooliga, siis kogude arvestuses ei ole arvestatud

sisse õpikukogu, kuid laenutuste arvestuses on õpikute laenutused sisse arvestatud.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Viljandi maakonnale eraldati aruandeaastal rahvaraamatukogudele riigilt 91932 eurot. Riigi

eraldatud teavikute soetamise toetusest kasutati 42498,90€ kultuuriministri määruse

rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord Lisas 1 nimetatud

teoste ostmiseks. Viljandi maakonna rahvaraamatukogud ostsid 2024. aastal 13081 eksemplari

raamatuid ja 44 muud teavikut. Ostetud raamatutest moodustas 79% ilukirjandus. Ilukirjanduse

ostmise osakaal on võrreldes varasema aastaga kasvanud 1,3%. E-raamatuid ei hangitud.

18

Liigiliselt jagunes teavikute ostmine alljärgnevalt

Maakonnas osteti 13081raamatut, s.o. 0,3 raamatut elaniku kohta. Komplekteerimiskulust

kulus raamatutele 77,8%. Raamatukogude kogud on komplekteeritud lugejate vajadusi

arvestades. Järjekorrad on lühikesed. Probleeme esineb kooli soovitusliku kirjandusega.

Tavaliselt loetakse teoseid ühel-samal ajal ja siis ei ole võimalik neid ka RVL teel vahetada.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Riigi eraldatud teavikute soetamise toetusest kulutati maakonnas 848,34€ kultuuriperioodika

soetamisele.

Viljandi valla raamatukogu: 2024. aastal oli haruraamatukogudes mitmekesine perioodika

valik. Kõigisse raamatukogudesse telliti maakonnaleht Sakala ning annetusena saadud Viljandi

Valla Teataja ja Üitsainus Mulgimaa.

Ajakirjadest pälvisid suurima huvi praktilised ja elustiiliajakirjad. Kultuuriperioodikast on

tellitud lastele ajakirjad Täheke ja Hea Laps. Perioodika komplekteerimisele eelarve vähenes

2024. aastal 6,35%.

Põhja-Sakala valla raamatukogu: Perioodika komplekteerimissummat vähendati, seega jäid

tellimata mitmes raamatukogus väljaanded, mis olid lugejate lemmikud, seetõttu vähenes ka

laenutus. Näiteks Sürgavere raamatukogu.

Maapiirkondades on ajakirjandus laenutusartiklina tihti laenutustes suure osakaaluna (nt Kõo

haruraamatukogus pool laenutuste koguarvust) kuna ajalehed ja ajakirjad on kallid ja

maapiirkonna poodides ei ole neist ka kohalikus poes head valikut.

Mulgi vallas vähendati perioodika komplekteerimissummasid.

Perioodika laenutused moodustavad maakonnas 11,6% .

Raamatukogud on tellinud digiväljaannete juurdepääsud, kuid huvi nende kasutamise vastu on

väike. Eelistatakse paberväljaandeid.

Mitmed kogukonna liikmed on teadvustanud, et ei telli perioodikat kuna saab raamatukogust

laenata. Põhjuseks on, et laenates raamatukogust säästame raha, ruumi ja energiat – toetatakse

tervislikku, säästvat ja taskukohast eluviisi. Neile tegevustele on raamatukogud pööratud juba

mitu aastat tähelepanu Euroopa säästva arengu nädalal raames, milles osalevad ka maakonna

raamatukogud.

2023. aastal laenutati perioodikat 34504 korda. 2024. aastal 31208 korda. Üheks laenutuste

vähenemise põhjuseks on perioodikaväljaannete osakaalu vähenemine komplekteerimisel.

Lugejate huvi perioodikaväljaannete vastu on suur. Ajalehti soovitakse lugeda ilmumise päeval.

Raamatukogudesse, mis ei ole avatud kõigil ajalehtede ilmumise päeval, ei ole mõistlik ajalehti

tellida.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid ja teisi elektroonilisi teavikuid ei komplekteeritud.

Liik 0 1 2 3 5 61 63 6,62 64-69 7 8 821 9

% 1,4 2,9 0,3 3 1,3 2 0,6 0,2 1,5 3,5 1 79 3,3

19

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Spordivahendeid, muusikariistu, piparkoogivorme jm esemeid raamatukogudesse ei hangitud.

Muusikainstrumente saab laenata Viljandis Pärimusmuusika teabekogust. Aruandeaastal osteti

raamatukogudele lauamänge – Holstre, Leie, Päri, Viiratsi, Viljandi linnaraamatukogu.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetustena võeti maakonnaraamatukogu komplekteerimisosakonna kaudu arvele 618

nimetust, kokku 889 eksemplari, kogude juurdekasvust moodustas see 6%. Põhja Sakala valla

raamatukogus moodustas annetuste osakaal 9,8%, Viljandi valla raamatukogus 19,64 %. Õisu

raamatukogus 6%. Mõisaküla raamatukogu sai annetuseks 53 eksemplari, mis koguti

aktsiooniga „Anna raamatule uus elu“. Karksi-Nuia raamatukogus on annetuste osakaal 7%.

Hoiuraamatukogu pakkumisnimekirjade alusel on soetatud vajalikke raamatuid. Kirjastus

Petrone Print annetas oma kirjastuse ülejääke. Kirjastus Varrak annetas 25 eksemplari S. Plohhi

raamatut „Vene-Ukraina sõda“.

Muinsuskaitseameti annetas 10 eksemplari „Muinsuskaitse aastaraamat 2023“. Yoko Alender

kinkis maakonna raamatukogudele 21 eksemplari raamatut „Alender“. Mart Sander 10

eksemplari raamatut „Värvide sosinad“, Andres Siplane „Mariupol. Linn, mida enam ei ole“ 10

eksemplari.

Perioodikaväljaandeid saadi annetusena maakonna raamatukogudele „Memento“ , „Liikumine

ja Sport“, „Eesti Õde“, „Tööelu“. Lisaks eelnevatele annetati Viljandi linnaraamatukogule

„Kaitse Kodu“, „Oma Keel“, „Rahvuslik Kontakt“, „1 Leht „ + lisaleht „Viljandi“, „Mulgi

Sõna“, „Leole“, „Viljandi Valla Teataja“, „Üitsainus Mulgimaa“, „Universitas Tartuensis“,

„Radar, „Tööelu“, „Sotsiaaltöö“, „Sõdur“, „Eesti Loodus“, „Horisont“, Niponica, „Sakala“.

Viljandi valla raamatukogud said annetusena „Viljandi Valla Teataja“ ja „Üitsainus Mulgimaa“.

Mulgi vald „Mulgi sõna“.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Aruandeaastal maakonna raamatukogudes inventuure ei teostatud. Kustutati 31323 eksemplari

raamatuid, 1124 aastakäiku ajakirju ja 141 auvist.

20

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Kirjalikke lugejaküsitlusi aruandeaastal ei tehtud. Fookuses oli individuaalne ja kliendikeskne

lähenemine. Vahetut tagasisidet saadi personaalselt lugejatelt ja raamatukogu FB-lehe suhtluse

kaudu.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Maakonnas oli rahuloluindeks 9,78. Vastanuid lõppkokkuvõttes 1195.

Mulgi vald – 251 vastajat, keskmine indeks9,93

Põhja-Sakala valla raamatukogu rahuloluindeks oli 9,53. Valdavalt oldi raamatukogutöötajate

ja -teenustega rahul. Rahulolu-uuringu vahekokkuvõttes oli tagasiside andjaid rohkem, kui

lõppkokkuvõttes näiteks Võhma raamatukogule oli vahekokkuvõttes vastanuid 33,

lõpparvestuses ainult 3.

Viljandi valla raamatukogu rahulolu-uuringus andis tagasisidet Viljandi valla

haruraamatukogudes 351 inimest. Keskmine rahuloluindeks oli 9,84.

Viljandi linnaraamatukogu vastanuid 493. Keskmine hinne 9,71.

Kasutajate tagasiside oli positiivne. Lugejate tagasisidest saadi asjalikke ettepanekuid ja

tähelepanekuid, millega raamatukogutöös arvestada. Kiideti töötajaid, üritusi. Mõisaküla

raamatukogu, mis kolis väiksemale pinnale sai kiitust ruumide asukoha ja ligipääsetavuse

kohta. Lugejatele meeldib, et raamatukogu asub 1. korrusel.

Kahjuks puudus tagasiside raamatukogude lahtiolekuaegade kohta. Maakonnas oli kolm

raamatukogu, mille kohta ei antud tagasisidet – Tuhalaane, Lilli, Kõpu.

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

AIP arvutite kasutamine on endiselt aktuaalne, nende kasutus on piirkonniti erinev. Palju oleneb

raamatukoguhoidjate oskusest abivajajaid juhendada. Vaatamata toimunud koolitustele leidub

maakonnas töötajaid, kes ei ole pädevad abivajajaid juhendama. Abi vajatakse e-riigi

kasutamisel, printimisel jm. Sagenes kasutajate soov videosilla teel notariga suhelda.

Väljavahetamist vajavad arvutid Mõisaküla, Õisu ja Hallistes raamatukogus.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Viljandi Valla Raamatukogu loomisel suleti kaks haruraamatukogu, üks haruraamatukogu

muudeti teeninduspunktiks. Kõigi harukogude juurde ning piirkondadesse, kus raamatukogu

puudub, paigaldati raamatute laenutus- ja tagastuskapid.

21

5.3.3 Lugejad

5.3.4 Külastused

Külastused

2023

Külastused

2024

Muutus

(+-)

208 287 195610 -12677

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2023

Laenutused

2024

Muutus (+-)

399 217 378578 -20639

Lugejate arv maakonnas on vähenenud. Võimalikud põhjused:

- Elanike arvu vähenemine maakonnas.

- Eakad, kes olid varasemalt aktiivsed lugejad, ei saa tervislikel põhjustel enam lugeda.

- Paljud tööl käivad inimesed ei saa raamatukogu teenuseid kasutada, kuna nende tööaeg ei ühti

raamatukogu lahtiolekuaegadega.

- 2024. aastal muutus lugejaarvestuse metoodika, valla harukogudes ei tohi lugejad kattuda, see

mõjutas lugejate arvu Põhja-Sakala valla ja Viljandi valla raamatukogus.

Külastuste ja laenutuste vähenemise tingis:

- Mitme raamatukogu sulgemine (Heimtali, Väluste, Vana-Võidu).

- Perioodikaväljaannete osakaalu vähenemine kogude komplekteerimisel.

- Lahtiolekuaja vähenemine.

Vaatamata eelnimetatule kasvas lugejate hulk Sürgavere, Tääksi, Suure-Jaani, Võhma, Holstre,

Kolga-Jaani, Paistu, Puiatu, Tarvastu, Viiratsi, Ramsi, Karksi-Nuia, Mõisaküla raamatukogus.

Harukogudele on oluline teada lugejate arvu, kes kasutavad antud raamatukogu teenuseid.

Seetõttu loendavad harukogud ka lugejate arvu eraldi. Üks inimene on lugeja mitmes

harukogus. Valla raamatukogudes on lugejate arv väiksem, kui harukogude lugejate koguarv,

sest valla raamatukogus kokku arvestatakse igat lugejat ühekordselt isikukoodi alusel.

Külastuste ja laenutuste arv kasvas Kolga-Jaani, Paistu Saarepeedi, Tarvastu, Viiratsi, Karksi-

Nuia, Suure-Jaani, Tääksi, Mõisaküla, Viljandi linnaraamatukogus.

Lugejate, külastuste ja laenutuste arvu kasvu põhjused:

- Noored, kes on elanud ja õppinud mujal, on naasnud kodukohta ning hakanud taas

raamatukogu teenuseid kasutama.

- Järjepidev töö laste ja noortega on suurendanud nende lugemisharjumusi.

- Raamatukogu ruumides tegutsev postipunkt ja massiline abistamine sõidukaartide

isikustamisel on toonud uusi lugejaid.

- Inimeste teadlikkus ressursside kokkuhoiust, rohelisest mõtlemisest.

- Trükiste hinnatõus ja vähene ostuvõimalus maapiirkondades.

Lugejad 2023 Lugejad 2024 Muutus (+-)

15141 13683 -1458

22

Enim laenutatakse ilukirjandust 78,1%, perioodika laenutusi 9,1%. Võõrkeeltes 8027, sellest

vene keeles 4334. Võõrkeelse kirjanduse laenutuste arv on võrreldes 2023. aastaga langenud.

Siis oli koguarv 9722, vene keeles 5377 laenutust.

Hõlve oli maakonnas 30,1%. Suurim hõlve maakonnas oli Karksi-Nuia raamatukogul – 44,2%.

5.3.6 MIRKO teenus

MIRKO teenusega on liitunud Viljandi linnaraamatukogu ja Mõisaküla raamatukogu

Mõisaküla raamatukogul tehti vaid kaks laenutust.

2024. aastal sai Viljandi Linnaraamatukogu 167 tellimust (71 tellimust 2023. aastal) ehk 329

eksemplari (125), millest täideti 158 (67) ja välja saadeti 312 eksemplari (121). Sulgudes on

2023. aasta andmed. 74 tellimust pikendati 108 korda. Üle tähtaja läks 48 tellimust.

Seitse tellimust tühistati, põhjused olid erinevad: raamatukogus nõutud laste kohustuslik

kirjandus või keeleõppe lauamäng lastele. Mitmel korral telliti Ameerika Teabepunkti

raamatuid, mida väljapoole oma maakonda ei saadeta vastavalt kokkuleppele Ameerika

Ühendriikide saatkonnaga. Kaks tellimust tühistati MIRKO süsteemi poolt.

Kahjustada sai üks eksemplar. Lugeja võttis ise meie raamatukoguga ühendust. MIRKO

programmis sai vormistatud raamatu asendamine ning lugeja saatis uue eksemplari asenduseks.

Programmi kaudu tagastati rikutud raamat lugejale.

Aasta jooksul oli üks tellimus, kus lugeja kasutas sõbralt-sõbrale teenust. Kõik tellimused telliti

pakiautomaati, ühtegi ei tellitud kulleriga koju.

Aasta jooksul on olnud MIRKO keskkonnas mitmeid lühiajalisi probleeme. Kõige tuntavam oli

probleem pakisedelitega, mida ei saanud välja printida. Tellimuste info ei liigu alati Omniva ja

MIRKO programmi vahel. Tellimuste puhul häirib kõige rohkem asjaolu, et DPD kuller tuleb

tellimusele järele samal päeval ja Omniva kuller alles järgmisel päeval.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Aruandeaastal ei arvestatud enam harukogude vahelist laenutust, sellest tingitult on arvnäitajad

vähenenud ja ei ole võrreldavad 2023. aastaga.

Maakonna raamatukogud vahetavad raamatuid aktiivselt oma harukogude vahel.

Viljandi linnaraamatukogu teenus RVL välja toimus 1252, sisse 63 korral. Viljandi

linnaraamatukogu tellis 8 raamatut: Tartu ülikooli raamatukogust 3, teised Tallinna ülikooli

akadeemilisest raamatukogust, Tartu linnaraamatukogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Tallinna

Tehnikakõrgkoolist ja Pärnu keskraamatukogust.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2023

Päringud

2024

Muutus (+-)

2575 2413 -162

Infopäringute languse üheks peamiseks põhjuseks on inimeste oskus kasutada google otsingut

ja pidada sealsest infot usaldusväärseks.

Infopäringud on olnud mitmekesised ja hõlmanud erinevaid eluvaldkondi. Peamised teemad:

 Haridus ja koolitööd: referaatide teemad, uurimistööd, tähtpäevade luuletused, piirkonna

ajalugu, tervisliku toidu tunni materjalid, spordiküsimused mälumänguks.

 Kodulugu ja kohalik ajalugu: kohalegendid (nt külad, mõisad, veskid), hariduselu, piirkonna

ajalugu, sündmused ja üritused.

23

 Sotsiaalteenused ja taotlused: erinevad sotsiaalteenused, invavarustuse rentimine, toetuste ja

hüvitiste taotlused, sõidukaartide vormistamine jne.

 Riiklikud registrid ja avalikud teenused: korteriühistute aastaaruanded, sõidukite registrist

kustutamine, autojuhiloa uuendamine, PRIA toetuste taotlused.

 E-teenused ja andmebaasid: info hankimine MUIS-i ja teiste andmebaaside kaudu,

omavalitsusega seotud info, Viljandi Transpordiameti ja Sotsiaalministeeriumi päringud.

 Muud teemad: loodus ja loomad eri riikides, lihavõtete kombed maailmas, rahvarõivad,

puhkamisvõimalused erinevates kohtades (turism) jne.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Huvi virtuaalürituste ja koolituste vastu on minimaalne. Maakonnas on korraldatud üksikuid

virtuaalüritusi. Koolitusi korraldatud ei ole.

Abja raamatukogu virtuaalnäitus „Meie taaskasutus“ – tuunitud ja restaureeritud vanadest

asjadest tehtud piltidest; Kirjanduse mäng. Suure-Jaani raamatukogus korraldati virtuaalselt

veebiviktoriine ja veebiristsõnu. Igal kuul esitati kultuurilooline küsimus raamatukogu

koduleheküljel ja kevadel tehti kokkuvõte. Sihtrühmaks lapsed ja täiskasvanud. Eesti

kirjanduse päevaks valmis virtuaalviktoriin „Põhja-Sakala vald eesti kirjanduses“. Vastajaid oli

96. Viljandi linnaraamatukogu koostas 2 virtuaalnäitust.

5.3.10 Tasulised teenused

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2023

Lug-d

2024

Muutus

(+-)

Külast-d

2023

Külast-d

2024

Muutus

(+-)

Laenut

2023

Laenut

2024

Muutus

(+/-)

3918 3613 -305 52 186 47 955 -4231 39531 37387 -2144

Lapsed moodustavad 26% lugejate koguarvust. Laste laenutused 10,8 % koguarvust. 2023.

aastal oli vastav näitaja 11,2%. Paljud lapsevanemad ei vormista last lugejaks, vaid laenutavad

enda lugejakontole. Seoses elanikkonna vähenemisega on vähenemas ka piirkonnas elavate

laste ja noorte arv.

Lugejate arv kasvas Õisu, Tarvastu ja Karksi-Nuia raamatukogus

Märgatav külastuste, laenutuste tõus oli Kolga-Jaani, Viiratsi, Tänassilma, Saarepeedi ja

Viljandi linnaraamatukogus.

Külastuste arvu kasv võib olla seotud:

 Raamatukogu ja koolide/õpetajate vahelise hea koostööga.

 Erinevate raamatukogus toimuvate laste üritustega ja pikapäevarühma tegevustega.

 Raamatukogu kasutamise mitmekesistamisega (mängud, pusled, meisterdamine, klubid).

Suure osa laste laenutuste koguarvust moodustab koolide soovituslik kirjandus. See peegeldub

laenutuste TOP nimekirjades.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Lastele ja noortele ilmunud kirjandust osteti maakonda keskmiselt 5-10 eksemplari nimetuse

kohta v.a. papiraamatud. Maakonnale ostetud lasteraamatud olid enamuses eesti autorite teosed.

24

Ilmar Tomusk, kellelt ilmus seitse raamatut, osteti umbes 20 eksemplari nimetuse kohta. Ketlin

Priilinn „Lugemislaager“ – 28 eksemplari. Liis Sein „Moona erakordne ema“ – 26 eksemplari.

Jaanus Vaiksoo „King nr. 42. Lendoravapuu“ – 18 eksemplari ja „Jussikese 12 sõpra“ – 20

eksemplari. Mika Keräneni „Pruudirööv“ – 28 eksemplari, Andrus Kivirähk „Kampsun ja

päike“ – 25 eksemplari.

Tõlkekirjandusest olid enimostetud Mari Kujanpää „Koleda tüdruku päevaraamat“ – 20

eksemplari ja Holly Jackson „Hea tüdruku mõrvaraamat“ – 18 eksemplari.

Lugejauuringut laste-ja noortekirjanduse kohta pole läbi viidud. Tagasisidet saadi suhtlemisel

laste, lapsevanemate ja õpetajatega. Raamatukogud arvestavad kogude komplekteerimisel

õppekavade, erinevate viktoriinide ja kirjandusmängudega. Mitmed raamatukogud teevad

koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega, kelle soovid ja ettepanekud on komplekteerimise

aluseks.

Peamised lastekirjanduse komplekteerimise põhimõtted:

 Eesti lastekirjanduse paremiku ja väärtkirjanduse eelistamine.

 Kooli soovitusliku kirjanduse ja kooliprogrammis kajastatud teoste hankimine, sh

kordustrükid vananenud eksemplaride asendamiseks.

 Lugema õppimist soodustavate ja väikelastele mõeldud raamatud.

 Auhinnatud ja soovitusnimekirjades olevate raamatute hankimine. Eesti Lastekirjanduse

Keskuse soovitused.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Kõigi raamatukogudes toimuvate ürituste eesmärk on lähendada last/noort ja raamatut ning

tekitada neis lugemishuvi ning anda teadmisi erinevatel teemadel. Lastele suunatud ürituste

eesmärgid:

 Pakkuda lastele huvitavaid ja kaasahaaravaid raamatuid.

 Kujundada lugemisharjumusi läbi mänguliste ja praktiliste tegevuste.

 Tutvustada lastele kaasaegseid ja klassikalisi lastekirjanikke.

 Arendada loovust ja eneseväljendust.

 Suunata lapsi iseseisvale lugemisele ning raamatukogu aktiivsele kasutamisele.

Tähelepanu juhtimiseks eksponeeriti raamatuid nähtavas kohas. Korraldati erinevaid

väljakutseid ja viktoriinisarju, osaleti Lugemisisu programmis – Abja, Karksi-Nuia, Võhma,

Saarepeedi, Suure-Jaani, Vastemõisa, Viiratsi, Viljandi Linnaraamatukogu ning võeti osa

teistest üle-eestilistest lugemist ergutavatest sündmustest. Klubiliste kohtumiste ja koolivaheaja

tegevuste keskmes oli samuti lastekirjandus. Korraldati näitusi.

Viljandi linnaraamatukogu annetas Viljandi Haigla Laste- ja Noorukite psühhiaatria haiglale

mahakantud raamatuid ning vahendas Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt annetatud raamatuid

Viljandi Haigla raamatukarusellile.

Viljandi linnaraamatukogu jätkas traditsiooniliste maakondlike ürituste korraldamist:

- Maakonna koolide õpilaste viktoriinisarjad Kultuurikonksuke ja 5L.

- Põhikoolide mälumäng Pähklipureja lõpetas kevadel 18. hooaja.

- Lasteraamatupäeva kirjanduslik täringumängu 3.-4. klasside õpilastele. Maakondliku

kirjandusmängu küsimustele olid aluseks Viljandimaaga seotud autorite lasteraamatud.

- Suvelugemise programm, lõpuüritusega Viljandi linnaraamatukogus.

25

Põhja-Sakala valla raamatukogu Suure-Jaani harukogus toimus emakeelepäeva näitus Kondase

pargis „Eesti kirjanduse tüvitekstid“, et tutvustada eesti kirjanduse olulisemaid teosed. Õpilased

said täitmiseks töölehed ja vastused pidid leidma näituse tekstidelt. Tääksi raamatukogus

alustati mängu „Leia riiulilt raamat ja küsimusele vastus“. mängu abil õppisid lapsed iseseisvalt

leidma riiulilt raamatu ja etteantud leheküljelt küsimusele vastuse.

Viljandi valla noortekeskus korraldas noortefestivali "Arvamus avab uksi", meeskonda kuulus

ka Viljandi valla raamatukogu. Raamatukogu ülesanne oli elava raamatukogu läbiviimine.

Erinevate eluvaldkondade esindajaid jagasid isiklikke kogemusi ja teadmisi. Arutelud toimusid

mitmetel noortele olulistel teemadel, nagu seksuaaltervis, rahatarkus, vaimne tervis jms. Kolga-

Jaanis toimus koostöös kooli ja lasteaiaga Polina Tšerkassova heliraamatu "Karavan. Teed

juhatavad muinaslood." esitlus.

Mulgi valla raamatukogud koostasid küsimusi Mulgi valla põhikooli õpilaste mälumängule

„Nupute vällä“. Mälumänguga sooviti tekitada õpilastes huvi mulgi keele ja kultuuri vastu,

lugema Mulgimaa-teemalist kirjandust ja ajalehte “Üitsainus Mulgimaa”, siduda koolinoori

mulgi keele ja kultuuripärandiga. Abja raamatukogu traditsiooniline J. Rannapi nim.

jutuvõistluse teema oli „Mina olen mulk“. Karksi-Nuia raamatukogus jätkus kuuendat aastat

raamatuklubi „Rääkivad read“ tegevus.

Viljandi linnaraamatukogus jätkus Pipa klubi ja Ükssarvikute tehnoloogiaklubi tegevus,

korraldati Pipa linnalaagrit, toimusid Kõhelugude tuurid, traditsiooniline suvemäng.

Linnaraamatukogu osales Viljandi Avatud Noortetoa projektis „Muutus algab minust!“ jpm.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2023

Üritused/tegevused

2024

Muutus (+-)

896 970 +74

Üritused/tegevused Arv

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 495

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega 71

Lugejamängud ja –võistlused 155

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 93

Kunsti- või käsitöönäitused 69

Kontserdid või muusikasündmused 19

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine 2884

Üldharivad loengud ja töötoad 260

Muud:

Raamatukogutund või lugemis- ja meisterdamistund lastele 93

Lugejatega väljasõidud 6

Teemapäevad lastele (lastekaitsepäev, halloween jt) 23

Kogukonnaga seotud tegevused (koosolekud, külatunnid jm) 38

Kohtumine Eesti Vabariigi presidendiga 1

eesti kirjanduse päev 1

26

Raamatuklubid 21

Lauamänguklubi 9

Vaimse tervise kohvik 12

Dementsuse kompetentsikeskus 9

Erinevad tegevused 23

Raamatukogud on aruandeaastal pakkuned erinevaid tegevusi erinevatele sihtgruppidele.

Korraldati üritusi iseseivavalt ja koostöös erinevate organisatsioonidega. Võimaldati kasutada

ruume teistel asutustel ja eraisikutel kogukonnale vajalike ürituste läbiviimiseks.

Raamatukogud olid ka olulised sotsiaalsed kohtumispaigad, kus toimusid erinevad tegevused –

kirjandus-, reisi-, kohtumisõhtud, töötoad, mälumängud.

Aktiivselt osaleti kogukondlikel üritustes – kodukandipäevad, kohvikute päevad, muuseumiöö,

hansapäevad, laadad jm – Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi valla raamatukogu, Põhja-Sakala

valla raamatukogu, Õisu, Karksi-Nuia raamatukogu. Sotsiaalministeerium viis huvilistele läbi

Pensionitarkuse infotunde. Toimusid Küberturvalisuse õpitoad.

Viljandi linnaraamatukogu – Vabariikliku Noorte Luuleprõmmu Viljandimaa eelvoor,

RaamatukoguÖÖkohvik, Vaimse Tervise kohvikud. Lauamänguklubid mänguõhtud Cashflow,

mis õpetab rahaasjade haldamist ja investeerimist. Mulgi rahatarkus OÜ korraldas rahatarkuse

kohtumisi. PPA üle-eestilise sündmuse „Helkurikõnd“ raames, toimus raamatukogus helkuri

töötuba.

Raamatukogudes toimusid erinevad koolitused ja töötoad. Näiteks Tervishoid ja heaolu

krooniliste haigustega inimestele; vanade raamatute voltimine; Käsitöö; Digipädevused;

Raamatukogu kasutamise õpetamine jpm.

Viljandi valla raamatukogu korraldas valla mälumängu, mis ühendades erinevate piirkondade

elanikke, tugevdas see üritus kogukonnatunnet ja pakkus harivat ning meelelahutuslikku

tegevust. Jalgrattamatk „Raamaturajad 2024“ – tutvustas osalejatele erinevaid Viljandi vallas

asuvaid haruraamatukogusid ning soodustas liikumisharjumusi. See tegevus tõi inimesed

füüsiliselt raamatukogudesse ja aitas tõsta teadlikkust nende rollist.

Põhja-Sakala valla raamatukogu hakkas põhjalikumalt tegelema kõikide valla piirkondade

kodulooliste materjalide kaardistamise ja eksponeerimisega. Võhma raamatukogu alustas

kohalike ajaloomaterjalide süstematiseerimisega. Võhma Ajaloo Sõprade seltsiga korraldati

giidituure ja uuendati muuseumi ekspositsiooni. Projekti „Raamatukogud, muuseumid, noored“

raames viidi läbi ühisprojekt Noortekeskuse ja Tervisekojaga „Kunst ja kultuur linnaruumi

osana“ noorte fotodest koostatud näitus eksponeeriti Tervisekojas.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2023

Koolitused

2024

Muutus (+-)

2109 3132 +1023

Viljandi maakonna raamatukogudel puudusid koolituskavad. Kodulehe või sotsiaalmeedia

kaudu on lugejaid informeeritud, millistel teemadel pakutakse individuaalkoolitusi. Inimesed

pöörduvad piirkonna raamatukogudesse individuaalkoolituste saamiseks teiste asutuste

soovituste põhjal – sotsiaalosakond, pank, perearst jm.

27

Sihtrühmad: lapsed ja noored; täikasvanud ja eakad; erivajadusega inimesed. Koolid ja

lasteaiad soovisid teematunde ja kasutajakoolitust õpilaste rühmadele. Õpetati info otsimist

arvutist ja raamatutest.

Lugejatele on tutvustatud URRAM-is teavikute broneerimise, reserveerimise ja pikendamise

võimalusi.

Vanemaealistele õpetati, ID-kaardi kasutamist, digiallkirjastamist. nutitelefoni kasutamist jm.

5.5.2 Koostööpartnerid

Traditsiooniliselt tegid raamatukogud koostööd teiste mälu-, kultuuri-, sotsiaal- ja

haridusasutustega sh raamatukogudega ning kohalike MTÜ ja seltsidega. Samuti omavalitsuste

ja Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga.

Mõned näited:

- Koostöös omavalitsustega toimusid Lusikapeod, kus raamatukogu esindajad andis beebidele

ja nende vanematele üle raamatu „Pisike puu“.

- Mulgi valla raamatukogud koostöös Mulgi Kultuuri Instituudiga korraldasid põhikooli

õpilaste mälumängu „Nupute vällä“. Mälumängu küsimusi koostasid raamatukogu töötajad.

- Loov Viljandi kogukonnaakadeemia, mille eesmärk oli õpiampsude ja dialoogiringidega

kasvatada igaühe kodanikupädevusi ja aidata luua koostöist kogukonda, et igapäevaselt, kui ka

kriiside korral üheskoos targemalt toimetada.

- Mõisakülas toimus Ruhja rahvakooliga koostöös piiriülene hoidiste degusteerimine. Ühiselt

külastati naabrite üritust „Punapeet veereb õuele“. Koostöö Mõisaküla kultuurimaja ja Ipiku

raamatukoguga traditsiooniline üritus „Piiriöö“. Üritus tugevdab suhteid naabritega suhteid ja

on piirkonnas populaarne.

Koostöö oli tulemuslik, aidates kaasa hariduslike ja kultuuriliste tegevuste edendamisele ning

kogukondliku sidususe tugevdamisele.

28

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, blogi)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☒ Individuaalne lähenemine - e-kirjad lugejatele.

Halliste raamatukogus toimus ERR saate „Siin me oleme“ salvestus.

Viljandi linnaraamatukogu soetas raamatukogu välisukse juurde teisaldatava reklaamialus.

Tasulist reklaami kasutas Viljandi linnaraamatukogu ajalehes „1Leht“, kus iga kuu ilmus

ülevaade raamatukogu tegevustest. Ajalehes „Sakala“ ilmus maakonnaraamatukogude ühine

jõulutervitus, mis ühtlasi reklaamis raamatukogudes pakutavaid teenuseid. Ühine reklaam

ilmus ka väljaandes “Sakala Kalender 2025“.

Tasulise reklaami eesmärk on jõuda rohkemate inimesteni, eelkõige nendeni, kes ei kasuta veel

raamatukogude teenust.

Lisaks turunduskanalite on oluline osaleda erinevatel kogukonnaüritustel (kodukandipäevad,

laadad jm). Aruandeaastal oli raamatukogudele heaks reklaamiks sõidukaartide isikustamine.

Nii mõnedki isikustajad vormistasid end lugejaks.

Raamatu „Pisike puu“ üleandmine aitas noortel lapsevanematel teadvustada raamatukogude

poolt pakutavaid teenuseid.

Aeg-ajalt annavad külastajad tagasisidet, kust pärinevad nende teadmised raamatukogu

teenuste ja ürituste kohta. Kõik kanalid on olulised, sest erinevad sihtgrupid kasutavad erinevaid

kanaleid.

6.2 Väljaannete publitseerimine

1. Dreving, A. – Amelungid ja Rõika-Meleski peeglivabrik. Sakala Kalender 2025.

2. Järvis, A. – Hoidistepäev Uue-Kariste rahvamajas. Mulgi Sõna nr 11.

3. Järvis, A. – Juubelihõnguline perespordipäev tõi kokku erinevad põlvkonnad. Mulgi

Sõna nr 09.

4. Järvis, A. – Kirjanduslik jalutuskäik Viljandi tänavatel. Mulgi Sõna nr 09.

5. Järvis, A. – Külaskäik Soome raamatukogudesse. Mulgi Sõna nr 10.

6. Järvis, A. – Sügisesed kohtumised Õisu raamatukogus. Mulgi Sõna nr 12.

7. Järvis, A. – Tegemised Õisu raamatukogus. Mulgi Sõna nr 03.

29

8. Järvis, A. – Uue-Kariste rahvamaja – kohalik kultuurikeskus. Mulgi Sõna nr 04.

9. Järvis, A. – Veebipolitseinik Õisu raamatukogus. Mulgi Sõna nr 05.

10. Järvis, A. – Volbripäeva trallist talgupäevani. Mulgi Sõna nr 06.

11. Kiiler, Gert – Viljandi autobusede ajalugu ulatub rohkem kui 100 aasta taha. Sakala

Kalender 2025.

12. Kiiler, Gert – Viljandimaa ajalugu pakub Sakala Kalendri koostajale endiselt üllatusi.

Eesti Rahvakultuuri aastaraamat 2023.

13. Mitt, K. – Emakeelepäeva tähistati ka Päri raamatukogus. Viljandi Valla Teataja nr 4.

14. Raidsalu, T. – Ka raamatukogu ootas külla. Viljandi Valla Teataja nr 10.

15. Raudsepp Linnupuu, Veronika – Kuidas päriselt suhelda? Sakala, 7. mai 2024.

16. Raudsepp Linnupuu, Veronika – Raamatukogu kutsub õue / Anu Amor-Narits, Kristi

Läänesaar, Veronika Raudsepp Linnupuu. Nukits: Eesti Lastekirjanduse Keskuse

lastekirjanduse ajakiri 2024.

17. Raudsepp Linnupuu, Veronika – Rohelise raamatukogu ABC. Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühing, 2024. – Juhendi koostamise toimkonda kuulusid ERÜ uue

mõtte töörühma ja noorteklubi liikmed.

18. Raudsepp Linnupuu, Veronika – Uue mõtte töörühma kümme tegutsemisaastat. Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2023/35. Tallinn, 2024.

19. Tellis, S. – Raamatukogupäevad tõid tunnustuse Mulgi valda. Mulgi Sõna nr 12.

20. Torim, Mare – Pollenhofi mõisapere Karksi-Nuia raamatukogu kirjandusklubis

„Rääkivad read“. Mulgi Sõna nr 5.

21. Torim, Mare – Taavi ja Katariina Libe – teleekraanilt Karksi-Nuia raamatukokku. Mulgi

Sõna nr 9.

22. Torim, T. – Raamatukogude uued laenutus- ja tagastuskapid muudavad teenuse

mugavamaks. Viljandi Valla Teataja nr 8.

23. Torim, T. – Viljandi valla raamatukogu – mitmekülgne ja kaasaegne. Viljandi Valla

Teataja nr 5.

24. Torim, T. – Viljandi valla raamatukogud – peeti juubeleid ja sündmusterohkeid

raamatukogupäevi. Viljandi Valla Teataja nr 11.

25. Viljandi linnaraamatukogu – „Sakala kalender 2025“.

26. Virgu, V.– Paistu raamatukogu saab 100. Aastaseks. Viljandi Valla Teataja nr 10.

30

7 Eesmärgid 2025. aastaks

1. Teema-aasta Eesti Raamat 500 tähistamine.

2. „Sakala Kalender 2026" väljaandmine.

3. Lugejaandmebaasi ja kogude korrastamine.

4. Kasutaja- ja digipädevuse koolituse kavade koostamine ühistel alustel maakonnas.

5. Komplekteerimispõhimõtete uuendamine ja ühtlustamine maakonnas.

6. Maakondliku lugejaküsitluse korraldamine.

7. Raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine. Leedu sõprusraamatukogudes

kogemuste vahetamine.

8. Laste- ja noorte maakondlike ürituste korraldamine.

9. Põhja-Sakala valla raamatukogu ja Viljandi linnaraamatukogu arengukava koostamine.

Aruanne on koostatud Viljandi maakonna rahvaraamatukogude aruannete põhjal.

Aruande koostas Ülle Rüütel, Viljandi linnaraamatukogu peaspetsialist

Reet Lubi, Viljandi linnaraamatukogu direktor

(allkirjastatud digitaalselt)