Protokoll

Liiklusohutusprogrammi 2024. aasta

tegevuste täitmine

Alo Kirsimäe

11.02.2025

Liikluses hukkunute arvu muutus ja LOP eesmärk

Hukkunud liikluses osalejate lõikes

LOP elluviimiskava 2024 tegevused

63

7

7

6

5

4

4

2 2

22 2 2 2 1 1

TRAM 63 KLIM 7 KOV 7 PPA 6

TTJA 5 HTM 4 SM 4 TI 2

TEHIK 2 RePõM 2 Tallinna LV 2 Tartu LV 2

Pärnu LV 2 Narva LV 2 TA 1 SiM 1

58%28%

14%

65 31 16

Valdkond: Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja

Meede Nr Vastutaja Tegevus Selgitus

Jalgratturite ohutus 1.2.4 TRAM Kiivri kasutuse tõstmine (jalgrattur, kergliikurijuht) Tegevust ei saanud RESist

rahastust

Juhi tervis 1.7.1.1 SM IT lahendus, mis teavitab perearsti tervisetõendi või ennetähtaegse tervisekontrolli vajadusest Tegevust ei teostatud

Juhi tervis 1.7.3.2 SM Mootorsõidukijuhi erakorralisse ja täiendavasse tervisekontrolli suunamiseks rakendusaktide

koostamine

Tegevust ei teostatud

Juhi tervis 1.7.4 SM VV 16.06.2011 määruse nr 80 muutmise eelnõu koostamine Tegevust ei teostatud

Juhi tervis 1.7.5 SM Terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine Tegevust ei teostatud

Liiklusjärelevalve 1.8.6 SiM Uuring „Hoiatus- ja mõjutustrahvi aluseks oleva summa tõstmise mõju seadusekuulekusele“ Trahviühikut suurendati ilma mõju

hindamata

Liiklusjärelevalve 1.8.7 TRAM Amortiseerunud statsionaarsete automaatsete liiklusjärelevalve süsteemide uuendamine Tegevus ei saanud RESist

rahastust

Liiklusjärelevalve 1.8.8.2 KLIM Liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi (VPS) rakendamiseks seaduseelnõu koostamine Puudub poliitiline kokkulepe

Liiklusjärelevalve 1.8.10.1 TRAM Teelõigu keskmise kiiruse automaatkontrolli rakendamise võimalikkuse hindamine ning

eelduste olemasolul ettevalmistus süsteemi rakendamiseks

Analüüs ei ole valminud

Tegevuste täitmine vastutustundliku ja ohte tajuva liikleja osas vastas 48% (21) ulatuses ettenähtud

tähtaegadele ja mahtudele, 32% (14) rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 20% (9) jäi

täitmata või lükkus edasi.

1 1

8

2

4 5

2

2 2

2

1

3

3

1

1

4

4

1.1 Jalakäijate ohutus

1.2 Jalgratturite ohutus

1.3 Eakad liiklejad 1.4 Liiklus- haridus 1.5 Juhi koolitus 1.6 Ennetus 1.7 Juhi tervis 1.8 Liiklus- järelevalve

1.9 Reha- bilitatsioon

Täitmata tegevused

Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja

Liiklusjärelevalve

Liikleja käitumist ja hoiakuid iseloomustavast 18st indikaatorist 12ne tase ei vastanud ohutuse

nõuetele või kavandatule või oli 2023. a tasemest madalam.

Valdkond: Ohutu liikluskeskkond

Meede Nr Vastutaja Tegevus Selgitus

Raudteeristete

ohutus 2.4.6 TRAM

Analüüsi läbiviimine raudteeülesõidu ja ülekäigukohtade ohutuse parandamiseks uute

tehniliste lahenduste väljaselgitamiseks ja kasutamise otstarbekuse hindamiseks Analüüsi ei teostatud

Intelligentsed

transpordisüsteemid 2.6.1.2 TRAM Ilmastikuseire andmete (libeduse oht) kuvamine liiklejatele Tegevus ei saanud RESist rahastust

Tegevuste täitmine liikluskeskkonna ohutumaks muutmise osas vastas 60% (19) ulatuses ettenähtud

tähtaegadele ja mahtudele, 34% (11) rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 6% (2) jäi

täitmata või lükkus edasi.

Täitmata tegevused

1

8

5

1 3

1

1

1

2

5 2

1

1

2.1. Maakasutus ja teedevõrgu

planeerimine

2.2. Säästva ja ohutu taristu

projekteerimine, ehitamine ja

rekonstrueerimine

2.3. Teede korrashoid 2.4. Liikluskorraldus 2.5. Raudteeristete ohutus

2.6. Ohutu sõidukiirus

2.7. Intelligentsed transpordisüsteemid

▪ Neljast liikluskeskkonna ohutuse arengu

indikaatorist kolme täitmine kulges

plaanipäraselt.

▪ Ohutu liikluskeskkonna tegevuste täitmine

Valdkond: Ohutu sõiduk

Tegevuste täitmine ohutuse ja transpordi toimivuse parandamise osas vastas 82% (9)

ulatuses ettenähtud tähtaegadele ja mahtudele ning 18% (2) rakendati osaliselt või planeeritust

väiksemas mahus.

5 4

1

1

3.1. Tugisüsteemid juhile 3.2. Sõiduki turvalisus 3.3. Tööga seotud sõidukite turvalisus

▪ Sõidukite ohutuse arengu viiest

indikaatorist kolm näitasid 2023. a

võrreldes edenemist.

▪ Ohutute sõidukite valdkonna tegevuste

täitmine

Valdkond: Toetavad tegevused

Toetavate tegevuste valdkonnas vastas 50% (4) tegevuse täitmine ettenähtud tähtaegadele

ja mahtudele, 25% (2) rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 25% (2) jäi täitmata

või lükkus edasi.

Nr Vastutaja Tegevus Selgitus

4.1.4 TRAM Analüüs teooriaeksami sooritamise vajadusest juhiloa kehtivuse

lõppemisel Ei peetud põhjendatuks

4.1.5 KLIM LS § 36 lg 3 muutmiseks seaduse eelnõu koostamine Ei peetud põhjendatuks

Täitmata tegevused

Kohalike omavalitsuste tegevused

Kõik omavalitsused 4 suuremat linna ▪ Kohalikele omavalitsustele nähti elluviimiskavas

ette 15 tegevust.

▪ Ülevaate esitasid 76 omavalitsusest 73 e 96%.

▪ 3 omavalitsust andmeid ei esitanud.

▪ Väikesaartel asuvalt valdadelt (3) andmete

küsimine ei olnud asjakohane.

▪ Kõigile KOV-le nähti ette 7 tegevust, millest täideti

osaliselt vaid kolme:

Maanteedele tähispostide paigaldamine

Piirkiiruse alandamine 70 km/h (kerg-

ja siirdkatendiga maanteedel)

Asumi keskuste piirkiiruse alandamine

40 km/h ja 30 km/h

▪ Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu

Linnavalitsustele nähti täiendavalt ette 8

sihtsuunitlusega tegevust, mida kõik vastavalt

oma võimalustele ka rakendasid.

▪ Automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid

(kiirus- ja foorikaamerad) võeti kasutusele vaid

Tallinnas.

…

93

60

3732

3

KOV täitmata tegevused

Nr Vastutaja Tegevus

1.8.9 KOV Valla- või linnavalitsuse paigaldatud automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide kasutuselevõtmine

2.4.3 KOV Kohaliku omavalitsuse maanteedele keskpõristi kandmine

vastassuunda kaldumise ennetamiseks

2.4.4 KOV Kohaliku omavalitsuse maanteedele külgpõristi kandmine

2.6.5.1 KOV Kohaliku omavalitsuse teedel piirkiiruse alandamine 80

km/h (püsikatendiga maanteed)

…

24 3

45

Järeldused ja ettepanekud

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk vähendada kolme aasta (2022 – 2024) keskmist liiklussurmade arvu

kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Liiklusohutusprogramm 2016 – 2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada saanute osas jääb

saavutamata.

3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu vähenemise osas

seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus rakendatud tegevused ei võimalda tagada vajalikku ohutuse

taset ja mõjutada liiklejaid riskikäitumisest loobuma.

4. Jätkata ohutust tõstvate täiendavate tegevuste rakendamist, mis avaldavad kiiret mõju nii riigi kui KOV

teedele.

5. Kaaluda Liiklusseaduses mootorsõidukijuhile kõrvaliste tegevuste eest (tegelemine juhtimise ajal

toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist) enamohtliku tagajärjega koosseisu

ettenägemist, et karistused sedalaadi rikkumiste eest oleksid piisavalt mõjusad, mis suudaksid heidutada

inimest seadust mitte rikkuma (üldpreventsioon) ja rikkujat mõjutada hoiduma edaspidistest rikkumistest.

Iga liiklussurm on ärahoitav!

Lahendused On Olemas!

Alo Kirsimäe

[email protected]

5030691

LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI 2026–2035

TULEVIKUSTSENAARIUMITE JA KVANTITATIIVSETE MÕÕDIKUTE

TUTVUSTUS

Dago Antov 11.02.2025

LIIKLUSOHUTUS Liikluses hukkunud

7 9

8 2

1 0

6 1

1 0

1 4

2 1

0 5

1 4

0 1 1

9 1

8 7

1 6

2 1

5 8 1

4 2

1 8

0 1

5 6

1 6

1 2

0 7

2 1

1 2

1 9

2 3

5 2

6 4

2 0

7 1 9

7 2

0 9

2 3

0 2

5 5

2 5

2 2

5 1

2 7

1 2 4

9 2

5 0

2 6

6 2

6 4

2 7

6 2

7 1

3 0

4 3

0 3

2 6

6 2

6 5

2 9

1 2

5 3

1 9

1 2

2 3

2 3

3 2

6 8

3 4

3 4

3 6

4 9

1 2

8 7

3 2

1 3

6 4

3 3

2 2

1 3

2 7

9 2

8 4

2 3

2 2

0 4

1 9

9 2

2 3

1 6

4 1

7 0

1 7

0 2

0 4 1 9

6 1

3 2

1 0

0 7

9 1

0 1 8

7 8 1 7 8 6

7 7

1 4

8 6

7 5 2

5 9 5 5 5 0

5 9

6 9

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

19 45

19 47

19 49

19 51

19 5

3

19 55

19 57

19 59

19 61

19 63

19 65

19 67

19 69

19 71

19 73

19 75

19 77

19 79

19 81

19 83

19 85

19 87

19 89

19 91

19 93

19 95

19 97

19 99

20 01

20 03

20 05

20 07

20 09

20 1

1

20 13

20 15

20 17

20 19

20 21

20 23

2

2023+2024.a. hukkus 128 inimest

OLEMASOLEV OLUKORD

Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025

Eesmärk oli liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023-2025 keskmisena

- ei hukkuks liikluses mitte üle 40 inimese;

- raskesti vigastatute arv ei ületaks 302 inimest aastas.

3

JÄÄB TÄITMATA!

Liiklussurmade arvu muutuse trend kolmel kümnendil

1993 – 2002, 2003 – 2012 ja 2013 – 2024

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025

I periood II periood III periood 4

Liiklussurmade arvu langus on peatunud.

RAHVUSVAHELINE VÕRDLUS 2023. aastal liiklusõnnetustes hukkunud 1 miljoni elaniku kohta

20,0

21,8

25,1

26,1 26,8

29,5

32,7

33,5

35,1

36,9

36,9 37,0

38,4

38,7

39,3

41,1

43,2

44,2 46,4

48,0

49,9

50,1

51,5

52,4

55,8 59,6

60,2

60,2

75,4

75,7

81,1

81,6

45,5

0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 90,0

Norra

Rootsi

UK*

Taani*

Sveits

malta

Soome*

Saksamaa*

Iirimaa*

Iisrael

Küpros

Hispaania*

Holland

Sloveenia

Luksemburg

Belgia*

Eesti

Austria

Tsehhia

Prantsusmaa*

Slovakkia

Ungari*

Poola

Itaalia*

Leedu*

Kreeka

Portugal*

Horvaatia

Läti*

Serbia

Rumeenia*

Bulgaaria

EL 27

5

https://etsc.eu/wp-content/uploads/Background-tables.xlsx

2024.a. (69H)= 50,5

TAUST

Ohutust mõjutavad tegurid ja trendid

6

• Mootorsõidukite arv - autostumine • Autostumise kasv aeglustub tunduvalt võrreldes eelmise kümnendiga

• Rahvaarv ja selle vanuseline struktuur ning selle muutused • Elanikkonna vanananemine ja rahvaarvu langus

• 65+ elanike osakaal tõuseb 2035.aastaks u. 3% (> 40 000 in) • Elanikkond kahaneb kõikjal, va Harju- ja Tartumaa

• Juhtimisõigust omavate inimeste arvu muutus • Suureneb 60+ juhtide osa

• Muutused liikumisviiside kasutuses (kergliikurid, jalgrattad, …)

Probleemsed valdkonnad Eesti liiklusohutuses

• Laste ja eakate liiklusohutuse tase • Laste osalus kasvab • Eakate vanuserühmas on probleemiks liiklussurmad

• Liiklusõnnetuste jagunemine liigiti • Ühesõidukiõnnetused

• >40% kõigist inimkahjuga liiklusõnnetustest.

• Tee liigiti • Esile hakkavad tõusma kõrvalmaanteed, kohalikud teed, linnatänavad • Suuremate linnade, eriti Tallinn + lähitagamaa, liiklusohutuse olukord

• Liikluskäitumise mõned aspektid - Kiiruskäitumine - Endiselt joobes juhtimine - Sõidukijuhtide kõrvalised tegevused - Turvavarustuse mittekasutamine rasketes liiklusõnnetustes

7

Probleemsed valdkonnad Eesti liiklusohutuses

Liiklusõnnetustes hukkunuid (H) ja raskesti vigastatuid (RV) 1 miljardi auto-km kohta

Probleemsed valdkonnad Eesti liiklusohutuses

Tallinna linna ja lähima ringi naaberomavalitsuste osakaal inimkannatanutega liiklusõnnetustes

9

49% 48% 50%

52% 52%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2019 2020 2021 2022 2023

Liiklejate käitumine:

Kiiruskäitumine Joobes juhtimine Kõrvalised tegevused roolis Turvavarustuse (turvavöö, rattakiiver, helkur jm) kasutus

NÄITEKS:

Teede Tehnokeskuse uuringu põhjal on turvavöö kasutustase esiistmel 97…98% ja tagaistmel 88%.

Turvavöö kasutuse tase on üsna hea, kuid…

10

8% 11% 10%

8%

21%

27%

10%

17% 15%

12%

47%

22%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

2019 2020 2021 2022 2023 2024

Vigastatuid Hukkunuid

Turvavarustust mitte kasutanud liiklejate osakaal hukkunutest ja vigastatutest

Probleemsed valdkonnad Eesti liiklusohutuses

Eesti liiklusohutuse strateegia 2026 - 2035 võimalikud tulevikustsenaariumid

11

EL turvalise süsteemi põhimõte liiklusohutuslikus tegevuses

Euroopa Kontrollikoja audit „Liikuvus Euroopas“

12

1. LO tõhus juhtimine 2. Rahaline tugi 3. Ohutu taristu 4. Turvalised sõidukid 5. Ohutud liiklejad 6. Kiire reageerimine LÕ puhul 7. LO kindlustamine tulevikuks

Tulevikustsenaarium (1/4)

Stsenaarium S1 lähtub EL-is seatud nullvisiooni eesmärgist, et 2050. aastal ei

hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise

Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut

aastas (kolme aasta keskmisena).

13

Eesmärgi saavutamine nõuab:

• valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid

ja suuna hoidmist.

• riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat

panustamist liiklusohutuse alasesse

tegevusse.

• täiendavate tõenduspõhiste meetmete

rakendamist.

Eesmärgi saavutamisel

tõuseb Eesti eeldatavasti EL

parimate liiklusohutusega

riikide ridadesse (2024

Norra tase)

Tulevikustsenaarium (2/4)

Stsenaarium S2a eesmärgid lähtuvad kehtivast Transpordi ja liikuvuse

arengukavast (TLAK), mis sätestab liiklusohutuse eesmärgid järgmiselt: 2035. a

sihttase (algtase 2020): Vähendada liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute

arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta

keskmisena ei ületaks 30.

14

Eesmärgi saavutamine nõuab:

• riigi ja omavalitsuste suuremat

panustamist liiklusohutuse alasesse

tegevusse.

• täiendavate tõenduspõhiste meetmete

rakendamist.

Eesmärgi saavutamine

võimaldab Eestil taastada

Baltimaade liiklusohutuses

juhtpositsiooni (2024 Rootsi

tase).

Tulevikustsenaarium (3/4)

15

Eesmärgi saavutamine nõuab:

• riigi ja omavalitsuste suuremat panustamist

liiklusohutuse alasesse tegevusse.

• täiendavate tõenduspõhiste meetmete

rakendamist.

Stsenaarium S2b liikluses hukkunute (H) ja raskesti vigastatute (RV) arvu

vähenemine 50% võrra (võrreldes 2023-2025.a. keskmisega). Hinnanguliselt

tähendaks see mitte enam kui 33 hukkunut aastas.

Eesmärgi saavutamine

võimaldab Eestil taastada

Baltimaade liiklusohutuses

juhtpositsiooni (2024 Rootsi

tase).

Tulevikustsenaarium (4/4)

Stsenaarium S3 liiklusohutuse alane tegevus Eestis jätkub ligikaudu tänasega

sarnases mahus, täiendavaid meetmeid ei rakendata. Liikluses hukkunute arv

väheneb pikas perspektiivis väga aeglaselt. 2035. aasta tase oleks eeldatavasti

kolme aasta keskmist arvesse võttes 49 hukkunut aastas.

16

Eesmärgi saavutamine nõuab:

• seniste tegevuste järjepidev jätk vähemalt

2020 – 2023 mahus.

Riiklikes arengukavades püstitatud

eesmärke ei suudeta saavutada.

Pikaajalises perspektiivis (kuni

aastani 2035) kaotab Eesti oluliselt

oma positsiooni rahvusvahelises

võrdluses.

Eesti liiklusohutuse strateegia 2026 - 2035 võimalikud tulevikustsenaariumid

S1=22

S2a=30

S2b=33

S3=49

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035

3a kesk S1 S2a S2b S3 17

Tulevikustsenaariumite täiendavad rõhuasetused liiklusõnnetustes kannatanute lõikes

• TARISTU: TEE LIIGID • Põhimaanteed • Tugimaanteed • Kõrvalmaanteed • Kohalikud teed/linnatänavad

• LIIKLEJAD: ROLLID • Sõiduautojuht • Veoautojuht • Bussijuht • Jalgrattur • Kergliikurijuht

• LIIKLEJAD: VANUSERÜHMAD • Lapsed • Noored • Tööealised • Eakad (65+, 70+)

• OMAVALITSUSED • Tallinn + lähitagamaa • Tartu, Pärnu, Narva • Muud omavalitsused

18

TEATUD ALAMRÜHMADE LÕIKES PEAB ARENG OLEMA VEELGI KIIREM

NÄITEKS: - LASTE LIIKLUSSURMAD = 0 (2035.a.) - LIIKLUSSURMAD LINNATÄNAVATEL= 0

(2035.a.)

LOP 2026 – 2035 töörühma eelistus

Stsenaarium S1 lähtub EL-is seatud nullvisiooni eesmärgist, et 2050. aastal ei

hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise

Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut

aastas (kolme aasta keskmisena).

19

Eesmärgi saavutamine nõuab:

• valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna

hoidmist.

• riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist

liiklusohutuse alasesse tegevusse.

• täiendavate tõenduspõhiste meetmete rakendamist.

„Mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii!“ President T.H.Ilves, 24.02.2014

20Allikas: Maanteeameti liiklusohutuse kampaania välireklaam

LOP 2025 elluviimiskava eelnõu

Alo Kirsimäe

11.02.2025

LOP 2025 elluviimiskava

üldandmed

➢18 meedet

➢88 tegevust

➢13 erinevat vastutajat

➢Eelarve 5 062 000

➢sellest RESis kaetud 4 962 000

➢Lisavajadus 100 000 (1 TRAM tegevus)

Vastutav HTM KLIM PPA RePõM SM TI TRAM TTJA JuM SiM

Tegevusi 4 3 4 2 1 2 52 5

neist RESis rahastuseta 1

Välja arvatud tegevusi 4 1 6 7 1 1

LOP elluviimiskava 2025 tegevused

Ministeeriumite ja ametite tegevused

Kohalike omavalitsuste tegevused

Vastutav KOV kõik (va

väikesaared)

Tallinna LV Tartu LV Narva LV Pärnu LV

Tegevusi 7 2 2 2 2

Transpordiamet

LOP 2025 eelnõust väljaarvatud tegevused

Nr Tegevus Selgitus

1.2.4 Kiivri kasutuse tõstmine (jalgrattur, kergliikurijuht) Vajadus ei kajastunud RESis. Tegevus TRAM ettepanekul

elluviimiskavast välja arvatud 1.6.5 Ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks televisiooni, raadiot ja

uudismeediat hõlmava ristmeedia lahenduse tootmise

jätkamine

Tegevuskulude vähendamisest tingituna tegevus TRAM

ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud

1.8.7 Amortiseerunud statsionaarsete automaatsete

liiklusjärelevalve süsteemide uuendamine

Vajadus ei kajastunud RESis. Tegevus TRAM ettepanekul

elluviimiskavast välja arvatud 2.5.4 Analüüsi läbiviimine raudteeülesõidu ja ülekäigukohtade

ohutuse parandamiseks uute tehniliste lahenduste

väljaselgitamiseks ja kasutamise otstarbekuse

hindamiseks

Tegevus TRAM ettepanekul edasi lükatud, vabanev

ressurss kasutatakse teeületuskohtade ohutustamiseks

2.6.2 Muudetavate kiirusepiirangutega teelõikude rajamine THKs a meetme "ITS" realiseerimiseks vahendeid ette

nähtud ei ole. Tegevus TRAM ettepanekul elluviimiskavast

välja arvatud 2.7.1 Ilmastikuseire andmete (libeduse oht) kuvamine liiklejatele Vaheneid tegevuse realiseerimiseks ette nähtud ei ole.

Tegevus TRAM ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud 4.1.4 Analüüs teooriaeksami sooritamise vajadusest juhiloa

kehtivuse lõppemisel

Õigust juhiloa uuendamisel teooriaeksamit määrata

juhilubade direktiivis 2006/126/EÜ ega Viini 1968. aasta

teeliikluse konventsioonis ette nähtud ei ole. Tegevus

TRAM ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud

Sotsiaalministeeriumi haldusala

LOP 2025 eelnõust väljaarvatud tegevused

Nr Tegevus Selgitus

1.7.2 Teostatakse ärianalüüs, et töötada välja IT süsteem, mis

juhtimisvõimekust mõjutava terviseseisundi tuvastamise korral

teavitab perearsti tervisetõendi peatamise või ennetähtaegse

tervisekontrolli vajadusest

Tegevus SM ettepanekul liidetud tegevusega 1.7.3.2

1.7.4 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 80

„Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning

trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli

tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas

meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja

trammi juhtimine ei ole lubatud“ muutmise eelnõu koostamine

Tegevus SM ettepanekul liidetud tegevusega 1.7.3.2

1.7.5 Terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine Tegevus SM ettepanekul liidetud tegevusega 1.7.3.2

1.7.6 Mootorsõidukijuhi terviseseisundi hindamise kvaliteedi

parandamine

Tegevus SM ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud

(Terviseametil puudub võimekus)

1.9.2 Ravi- ja toetavate teenuste vajaduse hindamise teenus

alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinutele

Tegevus SM ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud, kuna

tegevustega ei alustata 2025. aastal

4.1.7.2 Vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste

raskusastmete eristamine liiklusstatistika ja analüüsimise

võimaldamiseks

Tegevus SM ettepanekul elluviimiskavast välja arvatud.

Tegevus realiseerimine jääb perioodi 2026-2029

Kliimaministeerium

LOP 2025 eelnõust väljaarvatud tegevused

Nr Tegevus Selgitus

1.8.8.1 Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja

hoiatussüsteemi rakendamiseks

väljatöötamiskavatsuse koostamine

Puudub poliitiline kokkulepe (ei sisaldu VV 2024-2027

tegevusprogrammis). Tegevus KLIM ettepanekul

elluviimiskavast välja arvatud 1.8.8.2 Mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja

hoiatussüsteemi rakendamiseks seaduse eelnõu

koostamine

Puudub poliitiline kokkulepe (ei sisaldu VV 2024-2027

tegevusprogrammis). Tegevus KLIM ettepanekul

elluviimiskavast välja arvatud 2.6.1.2 Ohutute piirkiiruste terviksüsteemi kehtestamiseks

liiklusseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja

seaduseelnõu koostamine

Tegevus KLIM ettepanekul välja arvatud

4.1.5 LS § 36 lg 3 muutmiseks seaduse eelnõu koostamine Tegevus KLIM ettepanekul välja arvatud

PPA

LOP 2025 eelnõust väljaarvatud tegevused

SiM

Nr Tegevus Selgitus

1.8.11 Isemõõtva politseisõiduki arendus Tegevus PPA ettepanekul elluviimiskavast välja

arvatud, kuna on seotud infosüsteemi HIS-2

arendusega (2027)

Nr Tegevus Selgitus

1.8.6 Uuringu "Lubatud sõidukiiruse ületamise eest

määratava hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi aluseks oleva

summa (kolmelt eurolt viiele) tõstmise mõju

mootorsõidukijuhtide seadusekuulekusele" läbiviimine

Tegevus SiM ettepanekul elluviimiskavast välja

arvatud. 12.06.2024 võttis Riigikogu vastu

"Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku

suurendamine)" jõustumisega 1.01.2025

Nr Tegevus Selgitus

1.7.1 Kriminaalses joobes juhi tervisetõendi ja juhtimisõiguse

automaatne peatumise seaduse eelnõu koostamine

Tegevus on justiitsministri ja kliimaministri kokkuleppe

kohaselt KLIMle üle antud ja liidetud KLIM

vastutusalas oleva tegevusega 1.7.3.1

JuM

Ettepanek komisjoni otsuseks

1. Kiita heaks liiklusohutusprogrammi 2025. a elluviimiskava.

2. Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses juhinduda

2025. aasta tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel

liikluskomisjonis heaks kiidetud elluviimiskavast.

3. Kliimaministeeriumil alustada tegevusi elluviimiskava

kinnitamiseks Vabariigi Valitsuses.

[email protected]

Aitäh!

Küsimused?

Pisimopeedid Liiklusasjatundjate ümarlaud

22.01.2025 Andres Urm

Yadea Q20

Tehnilised andmed:

• Mõõdud (pikkus/laius/kõrgus mm) - 1555/595/1010

• Nimivõimsus - 500 W

• Kaal 47 kg; Bolt alla 25 kg; Tuul üle 25 kg

• Maksimaalne sõidukiirus - 25 km/h koos kiirusepiirangu võimalusega

• Sõidukaugus 1 laadimisega - 70 km

• Pidurid (ees/taga) – JAH

• Tuled (ees/taga) – JAH

Väljavõtted liiklusseadusest

§ 2. Mõisted

15) jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa;

16) jalgrattarada on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;

17) jalgrattatee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee sõidutee osa;

56) pisimopeed on vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;

Väljavõtted liiklusseadusest

§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine

(3) Asula sõiduteel tohib sõidukit peatada või parkida ühes reas, sealjuures kaherattalist jalgratast, kaherattalist

pisimopeedi, kaherattalist mopeedi ja kaherattalist külghaagiseta mootorratast ning ühe- või kaherattalist kergliikurit

kõrvuti ka kahes reas, arvestades, et sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumise

korral ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõidutee äärest.

(43) Jalgratas, kergliikur ja pisimopeed pargitakse käesoleva paragrahvi lõike 42 punkti 2 kohaselt kõnnitee, jalgtee

või jalgratta- ja jalgtee äärde nii, et see asub eemal sõidutee äärest ja sõiduki pikitelg on rööpne sõidutee äärest

kaugemal asuva kõnnitee, jalgtee või jalgratta- ja jalgtee äärega. Takistuse puudumise korral ei tohi sõiduk olla

sellest äärest kaugemal kui 0,2 meetrit. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui sõiduk pargitakse rattahoidikus või liikluskorraldusvahendiga määratud kohas või lukustatakse sõidutee pool asuva taristu külge.

Väljavõtted liiklusseadusest

§ 32. Jalgratta, kergliikuri, pisimopeedi ja mopeedi asukoht teel

(1) Jalgratta ja pisimopeediga tohib sõita:

1) jalgrattarajal;

2) jalgrattateel;

3) jalgratta- ja jalgteel;

4) sõiduteel selle parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase vasak- või

tagasipöörde ajal;

5) teepeenral.

(2) Kui jalgrattaga sõiduteel, teepeenral või jalgrattarajal sõitmine on selle seisukorra või liiklusolude tõttu oluliselt

raskendatud ja puudub ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud tee, tohib jalgrattaga sõita

jalgteel ja kõnniteel.

(8) Jalgrattur, kergliikurijuht ja pisimopeedijuht peavad vahetus läheduses olevast jalakäijast möödumisel sõitma

kiirusega, mis ei erine oluliselt jalakäija kiirusest ja mis võimaldab jalakäijast ohutult mööduda. Tööülesandeid

täitev politseiametnik, abipolitseinik ja kiirabitöötaja peavad jalakäijast mööduma ohutult.

Väljavõtted liiklusseadusest

§ 321. Tee ületamise nõuded

(1) Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.

(2) Jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel piiratud nähtavusega teede lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades peavad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht vähendama kiirust, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees.

(3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.

MAJANDUSTEGEVUSE NÕUDED KERGLIIKURI, PISIMOPEEDI JA JALGRATTA RENDILE VÕI ÜÜRILE ANDMISELE

§ 19013. Rendile või üürile antava kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta märgistamine

Kohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada nõude, et kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisega tegelev ettevõtja on kohustatud renditava või

üüritava sõiduki varustama selgelt loetava identifitseerimisnumbri ning rendile või üürile andva ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega.

§ 19014. Nõuded kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või üürile andmisele

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada:

1) rendile või üürile antava sõiduki tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid;

2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise võimalusi;

3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki kiirust;

4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamisel arvestab kohaliku omavalitsuse üksus piirkonna liikluskorraldust ja -olusid, et tagada inimeste, vara ja keskkonna

ohutus. Nõuete täitmise kohustuse võib seada sõltuvusse sõiduki liigist, ettevõtja välja renditavate või üüritavate sõidukite arvust, üüri- või rendiperioodi pikkusest või muust üüri- või

renditeenusele iseloomulikust asjaolust.

(3) Ettevõtja peab teavitama kohaliku omavalitsuse üksust viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisest, millest sõltub lõikes 1 nimetatud nõuete

kohaldamine. Teada antavate asjaolude loetelu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus sõidukiirust piirata kuni 10 kilomeetrini tunnis.

§ 19015. Riiklik järelevalve majandustegevuse nõuete täitmise üle

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-de 19013 ja 19014 alusel kehtestatud majandustegevuse nõuete täitmise üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

Probleemid

• Puudub õigus määrata rendile antavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu.

• Parkimine nii sõiduteel kui ka kõnniteel.

• Kergliikuri, pisimopeedi registreerimise kohustus.

• Sõitmine kõnniteel.

• Sõitmine jalakäija tavakiirusel.

Kõnnitee. Jalgratta- ja jalgtee.

§ 2. Mõisted

25) kõnnitee on jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega;

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

1

Liikluskomisjoni koosoleku

protokoll nr 67

Kliimaministeerium 11.02.2025

Suur-Ameerika 1, Tallinn

Hübriidkoosolek: Microsoft Teams + koosolek

Koosolek algas: 15:00

Koosolek lõppes: 17:05

Koosolekust võtsid osa:

Komisjoni esimees Vladimir Svet.

Komisjoniliikmed – Indrek Sirk (vandeadvokaat), Kristjan Järvan (Tallinn), Lauri Läänemets

(SiM), Mart Jesse (LKF), Priit Sauk (TRAM), Riina Sikkut (SoM), Sven Kreek (TTK), Tiit

Metsvahi (TalTech).

Asendusliikmed – Einar Hillep (JDM), Liia Varend (HTM), Roger Kumm (PPA).

Sekretär – Villu Vane (TRAM).

Külalisena osalesid koosolekul – Alo Kirsimäe, Maria Pashkevich, Martin Lengi, Kai Simson

(TRAM), Ain Tatter, Ivan Lavrentjev, Mait Klein, Margus Tähepõld, Maris Sild, Sander Salmu

(KLIM), Dago Antov (Taltech), Indrek Link, Maris Neeno (SiM), Ken Kiudorf (Prokuratuur),

Kadi Zavadskis (TTJA), Sirle Loigo (PPA), Ülli Reimets (LKF).

Koosoleku päevakord:

1. Ülevaade liiklusohutuse olukorrast (Villu Vane, Transpordiamet);

2. Liiklusohutusprogrammi (LOP) 2024 elluviimiskava täitmine (Alo Kirsimäe,

Transpordiamet);

3. LOP 2025 elluviimiskava kinnitamine (Alo Kirsimäe, Transpordiamet);

4. LOP 2026–2035 tulevikustsenaariumite ja kvantitatiivsete mõõdikute tutvutus (Dago

Antov, Taltech; Maria Pashkevich, Transpordiamet);

5. Elektriliste pisimopeedide renditeenusest (Kristjan Järvan, Tallinn).

Koosoleku käik:

1. Liiklusohutuse olukord

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusekspert Villu Vane andis ülevaate

liiklusohutusalasest olukorrast.

2024. aasta jooksul juhtus 1914 liiklusõnnetust (2023. aastal 1724), neis sai vigastada 2156

(1942) ja hukkus 69 (59) inimest.

Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 121 (120) liiklusõnnetust ja neis sai vigastada

145 (144) inimest. Joobes juhi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus 18 (19) inimest.

Kergliikurijuhi osalusel juhtus 412 (327) liiklusõnnetust, vigastada sai 420 (337) inimest ja

hukkus 2 inimest, 2023. aastal hukkunuid ei olnud. Kergliikuritega juhtunud õnnetustest oli

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

2

ühesõidukiõnnetusi 288 (227), kokkupõrkeid 97 (81) ja otsasõite jalakäijatele 18 (18).

Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 48% (45%), joobes 33% (34%) ning 19%

(21%) juhtudest polnud juhtide seisund teada.

2024. aastal kasvas ühesõidukiõnnetuste arv 16%, õnnetusi juhtus 831 (717), neis sai

vigastada 895 (782) inimest ja hukkus 21 (21) inimest.

Kokkupõrgete arv kasvas 13%, kokkupõrkeid toimus 694 (616), neis sai vigastada 862 (760)

ja hukkus 36 (20) inimest.

Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv vähenes 1%, õnnetusi oli 291 (293), vigastada sai 290

(295) jalakäijat. Õnnetustes hukkus 11 (17) jalakäijat.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel toimus 2024. aastal 33 678 (34 361) kindlustus-

juhtumit, vähenemine 2%. Kindlustatud sõidukite arv kasvas 2%, 31.12.2024 seisuga oli

kindlustatud sõidukeid 853 753 (834 957).

Liiklusalaseid rikkumisi avastati 2024. aastal 89 330 (79 180), avastamine kasvas 13%.

Avastatud rikkumistest kohaldati lühimenetlust 48 493 (41 397) korral, lühimenetluse osakaal

oli 54% (52%).

Lubatud sõidukiiruse ületamisi avastati politseiametnike poolt 37 221 (31 014). Kuni 20 km/h

kiiruse ületajaid oli 16 629 (13 470) ja kiiruse ületajaid 21–40 km/h oli 18 574 (15 863).

Kiiruskaamerate poolt, sh mobiilsed kaamerad, tuvastati 318 918 (260 808) lubatud

sõidukiiruse ületamist, avastamine kasvas 22%.

Turvavarustuse kasutamisega seotud rikkumisi avastati 3941 (2924) ning kergliiklejate poolt

toimepandud rikkumisi 1133 (1603).

Joovet kontrolliti eelmise aasta jooksul 1 156 490 (968 245) sõidukijuhil, väljahingatavas õhus

alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 6487 (6255), sh oli kriminaalses või

narkojoobes juhte 2212 (2107). Joobes ja alkoholi piirmäära ületanud juhtide osakaal oli 0,56%

(0,65%) kontrollitutest.

Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg oli 2024. aastal kokku 456 004 (430 822) tundi.

Arutelu:

Einar Hillep: Kas meil kergliikurijuhtidel narkojoovet ka tuvastatakse? Mootorsõidukijuhtide

osas on narkojoove kasvutrendis.

Sirle Loigo: Üldiselt ei tuvastata, vast mõni üksik.

Vladimir Svet: Narkojoovet tuleks jälgida ja sellel silm peal hoida.

Mart Jesse: Me vaatame siin numbreid ja graafikuid, kuid need on reaalsed inimesed meie

keskelt. Sedasi ei saa enam edasi minna. Nagu ütles president T.H. Ilves „Mis on toonud meid

siia, see enam edasi ei vii“.

Vladimir Svet: Mart, Sa ei ole ainuke, kes sedasi tunneb. Ma usun, et meil kõigil on siin ruumis

sama tunne. Kuid peame tegema seda tööd, see läheb mulle ja usun, et ka teile korda.

Komisjoni otsus: Võtta ülevaade liiklusohutuse alasest olukorrast teadmiseks.

2. Liiklusohutusprogrammi (LOP) 2024 elluviimiskava täitmine

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe

märkis, et liiklusohutusprogrammi eesmärki silmas pidades ei tohiks viimase kolme aasta

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

3

keskmisena 12 kuu jooksul liikluses hukkuda enam kui 42 inimest, tegelik hukkunute arv oli

59. LOP eesmärki silmas pidades jäid hukkunute arvud liikluses osalejate lõikes valdavalt

täitmata. Mootorsõidukijuhtide osas oli LOP eesmärk 19, tegelik 2022–2024 aastate keskmine

hukkunud mootorsõidukite arv 31; jalakäijaid hukkus 13, eesmärk 13; sõitjaid hukkus 10,

eesmärk 7 ja jalgrattureid hukkus 4, eesmärk 3. Kolme viimase aasta jooksul hukkus keskmiselt

ka üks kergliikurijuht.

LOP elluviimiskavas 2024. aastaks kavandatud tegevustest täideti täies mahus 58%, osaliselt

täideti 28% ning täitmata jäi 15% tegevustest.

Valdkond: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja. Tegevuste täitmine vastutustundliku ja ohte

tajuva liikleja osas vastas 48% (21 tegevust) ulatuses ettenähtud tähtaegadele ja mahtudele,

32% (14) rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 20% (9) jäi täitmata või

lükkus edasi. Täitmata tegevused:

Valdkond: ohutu liikluskeskkond. Tegevuste täitmine liikluskeskkonna ohutumaks

muutmise osas vastas 60% (19) ulatuses ettenähtud tähtaegadele ja mahtudele, 34% (11)

rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas mahus ning 6% (2) jäi täitmata või lükkus edasi.

Täitmata tegevused:

Valdkond: ohutu sõiduk. Tegevuste täitmine ohutuse ja transpordi toimivuse parandamise

osas vastas 82% (9) ulatuses ettenähtud tähtaegadele ja mahtudele ning 18% (2) rakendati

osaliselt või planeeritust väiksemas mahus.

Valdkond: toetavad tegevused. Toetavate tegevuste valdkonnas vastas 50% (4) tegevustest

ettenähtud tähtaegadele ja mahtudele, 25% (2) rakendati osaliselt või planeeritust väiksemas

mahus ning 25% (2) jäi täitmata või lükkus edasi. Täitmata tegevused:

Kohalike omavalitsuste tegevused. Kohalikele omavalitsustele nähti elluviimiskavas ette 15

tegevust. Ülevaate esitas 76 omavalitsusest 73 ehk 96%. Kolm omavalitsust andmeid ei

esitanud. Kolmelt väikesaarel asuvalt vallalt andmete küsimine ei olnud asjakohane. Kõigile

KOV-idele nähti ette seitse tegevust, millest täideti osaliselt vaid kolm: maanteedele

tähispostide paigaldamine, piirkiiruse alandamine 70 km/h (kerg- ja siirdkatendiga maanteedel)

ning asumi keskuse piirkiiruse alandamine 40 km/h või 30 km/h. Tallinna, Tartu, Narva ja

Pärnu Linnavalitsustele nähti täiendavalt ette kaheksa sihtsuunitlusega tegevust, mida kõik

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

4

vastavalt oma võimalustele ka rakendasid. Automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid (kiirus- ja

foorikaamerad) võeti kasutusele vaid Tallinnas. KOV täitmata tegevused:

LOP 2024 elluviimiskava täitmise järeldused ja ettepanekud.

1. Liiklusohutusprogrammi eesmärk – vähendada kolme aasta (2022–2024) keskmist

liiklussurmade arvu kokku lepitud tempos jäi täitmata.

2. Liiklusohutusprogramm 2016–2025 lõppeesmärk hukkunute ja raskesti vigastada

saanute osas jääb saavutamata.

3. Pikemas vaates on positiivne trend liikluses hukkunute ning raskesti vigasaanute arvu

vähenemise osas seiskunud. Kavandatust väiksemas mahus tegevuste rakendamine ja

liiklusohutusele olulist mõju avaldavate tegevusete rakendamise edasilükkamine ei ole

võimaldanud tagada vajalikku ohutuse taset ja mõjutada liiklejaid riskikäitumisest

loobuma.

4. Jätkata ohutust tõstvate täiendavate tegevuste rakendamist, mis avaldavad kiiret mõju

nii riigi kui KOV-i teedele.

5. Kaaluda liiklusseaduses mootorsõidukijuhile kõrvaliste tegevuste eest (tegelemine

juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist)

enamohtliku tagajärjega koosseisu ettenägemist, et karistused sedalaadi rikkumiste eest

oleksid piisavalt mõjusad, mis suudaksid heidutada inimest seadust mitte rikkuma

(üldpreventsioon) ja mõjutada rikkujat hoiduma edaspidistest rikkumistest.

Arutelu:

Kristjan Järvan: Olen viimasel ajal kohtunud mitmete automüüjatega ning nad on rääkinud,

et autoomanikud on hakanud edasi lükkama vajalikke remonttöid ning hooldusi, kuna ei tule

majanduslikult välja. Ehk siis olukord on selles osas halb ja see võib avaldada mõju ka

liiklusohutusele.

Tiit Metsvahi: Kui vaadata kümne aasta tagust tänavapilti, siis on see oluliselt muutunud. Nii

sõidukite seisukord kui ka lisandunud uued sõidukid, nt kergliikurid. Vigastatute osas on kasv

tingitud muutustest, mida me ei osanud toona prognoosida. Võib olla peame uue perioodi LOP-

i tegema paindlikuma.

Indrek Sirk: Me jätame tegemata need tegevused, mida me oleme kokku leppinud.

Vladimir Svet: Kui leppisime asjad kokku ja jätame tegemata, siis ei tule see ka üllatusena, et

statistika ei parane.

Komisjoni otsus:

1. Võtta ülevaade liiklusohutusprogrammi 2024. a elluviimiskava täitmisest teadmiseks.

Kliimaministeeriumil kaaluda alustada tegevusega liiklusseaduses mootorsõidukijuhile

kõrvaliste tegevuste eest (tegelemine juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist

või liiklusolude tajumist) enamohtliku tagajärjega koosseisu ettenägemiseks.

3. Liiklusohutusprogrammi 2025 elluviimiskava kinnitamine

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

5

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe

tutvustas komisjoni liikmetele LOP-i 2025. a elluviimiskava eelnõu. Elluviimiskava

üldandmed: elluviimiskava sisaldab 18 meedet ja 88 tegevust. Tegevustel on 13 erinevat

vastutajat. Elluviimiskava eelarve on 5 062 000 eurot, sellest RESis kaetud 4 962 000 eurot

lisavajadus 100 000 eurot (üks TRAM tegevus).

LOP elluviimiskava 2025 ministeeriumite ja ametite tegevused:

Kohalike omavalitsuste tegevused:

LOP 2025 eelnõust väljaarvatud tegevused.

Transpordiamet:

Sotsiaalministeeriumi haldusala:

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

6

Kliimaministeerium:

Politsei- ja Piirivalveamet:

Siseministeerium:

Justiitsministeerium:

Ettepanek komisjoni otsuseks:

• Kiita heaks liiklusohutusprogrammi 2025. a elluviimiskava.

• Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses juhinduda 2025. aasta tegevuste

kavandamisel ja realiseerimisel liikluskomisjonis heaks kiidetud elluviimiskavast.

• Kliimaministeeriumil alustada tegevusi elluviimiskava kinnitamiseks Vabariigi

Valitsuses.

Arutelu:

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

7

Indrek Sirk: Juba teist aastat järjest ei kavatseta amortiseerunud kiiruskaameraid uuendada.

Mis on perspektiiv, kas ühel hetkel on vajalik nad kõik välja lülitada ja palju kaameratel veel

varu on?

Priit Sauk: See on vana kokkulepe – politsei pidi üle minema kaameratele oma sõidukites ja

seetõttu me oma kaameraid enam ei uuenda. Kui alustasime automaatse järelevalvega, siis me

need soetasime, kuid liiklusjärelevalve on ikka politsei ülesanne. Ka IT ja menetlus on politsei

käes.

Sirle Loigo: Me täna ei näe, et hakkame maanteedele statsionaarseid kaameraid paigaldama.

On moodsamaid lahendusi, kasvõi keskmise kiiruse mõõtmine või isemõõtev politseiauto.

Vladimir Svet: Peame korraldama KLIM-SiM-TRAM-PPA ühise arutelu. Ei saa lasta tekkida

olukorda, kus vana süsteem kukub kokku ja uut ei ole.

Lauri Läänemets: Mida tähendavad piirkiiruse alandamise kaks varianti?

Alo Kirsimäe: Kiirust võib alandada seadust muutes – suurim lubatud kiirus väljaspool asulaid

70 km/h või 80 km/h või siis alandame kiirust liiklusmärkidega. Esimene variant on parem,

arusaadavam ja nõuab vähem liiklusmärke, sest neid tuleks siis paigaldada kohtadesse, kus tee

võimaldab suuremat kiirust.

Vladimir Svet: Markeerime kiiruste teema ära ja teeme liikluskomisjonina ettepaneku, et

valitsus neid teemasid arutaks, milles meile tundub, et puudub poliitiline konsensus.

Lauri Läänemets: Mul on ettepanek, mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja

hoiatussüsteemi loomisega seotud tegevusi elluviimiskavast mitte välja arvata ja

ettevalmistatud VTK välja saata.

Vladimir Svet: Me saame aru, et see sõltub valitsuse otsusest. Seega teen ettepaneku

mootorsõidukijuhtide liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi loomisega seotud tegevused

võiksid olla liikluskomisjoni poolt heaks kiidetud ja lõppkokkuvõttes valitsus arutab ja otsustab

selle elluviimise üle.

Komisjoni otsus:

1. Liikluskomisjon teeb ettepaneku, et valitsus arutaks ja otsustaks keskmise kiiruse

mõõtmise regulatsiooni ja liikluskäitumise arvestus- ja hoiatussüsteemi (nn

veapunktisüsteem) rakendamise üle.

2. Kiita heaks liiklusohutusprogrammi 2025. a elluviimiskava.

3. Kuni elluviimiskava kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses juhinduda 2025. aasta tegevuste

kavandamisel ja realiseerimisel liikluskomisjonile TRAM poolt esitletud

elluviimiskavast.

4. Komisjon teeb ettepaneku, et Kliimaministeeriumil alustaks tegevusi elluviimiskava

kinnitamiseks Vabariigi Valitsuses.

5. Kliimaministeeriumil korraldab KLIM-SiM-TRAM-PPA ühise arutelu automaatse

statsionaarse liiklusjärelevalvesüsteemide tuleviku teemal.

4. Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 tulevikustsenaariumite ja kvantitatiivsete

mõõdikute tutvutus

Taltechi emeriitprofessor Dago Antov andis lühikese ülevaate Transpordiameti tellitud

analüüsist, mis loob andmepõhise aluse LOP 2026–2035 kvantitatiivsete eesmärkide, vahe-

eesmärkide ning tulemusmõõdikute seadmiseks. Aastatel 2023–2024 on liikluses hukkunud

128 inimest, mis tähendab, et liiklusohutusprogrammis aastateks 2016–2025 püstitatud eesmärk

- liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025

keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese ning raskesti vigastatute arv ei ületaks 302

inimest aastas jääb täitmata. Liiklussurmade arvu muutuse trend kolmel kümnendil 1993–2002,

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

8

2003–2012 ja 2013–2024 näitab, et liiklussurmade arvu langus on peatunud. Rahvusvahelises

võrdluses oleme langenud hukkunute arvuga 50,5 ühe miljoni elaniku kohta Euroopa riikide

seas keskmisest allapoole ning meie olukord on ca 3 korda halvem, kui ohutuima liiklusega

riikides, kus hukkub aastas ca 20–25 inimest miljoni elaniku kohta.

Ohutust mõjutavad trendid ja tegurid. Mootorsõidukite arv – autostumine. Autostumise

kasv aeglustub tunduvalt võrreldes eelmise kümnendiga. Rahvaarv ja selle vanuseline struktuur

ning selle muutused: elanikkonna vananemine ja rahvaarvu langus, 65+ elanike osakaal tõuseb

2035. aastaks u 3% (> 40 000 inimest) ning elanikkond kahaneb kõikjal, va Harju- ja Tartumaa.

Juhtimisõigust omavate inimeste arvu muutus: suureneb 60+ juhtide osakaal. Muutused

liikumisviiside kasutuses: kergliikurid, jalgrattad jms.

Probleemsed valdkonnad Eesti liiklusohutuses. Laste ja eakate liiklusohutuse tase – laste

osalus kasvab ning eakate vanuserühmas on probleemiks liiklussurmad. Liiklusõnnetuste

jagunemine liigiti: ühesõidukiõnnetused moodustavad >40% kõigist inimkannatanutega

liiklusõnnetustest. Tee liigiti – esile hakkavad tõusma kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja

linnatänavad. Suuremate linnade, eriti Tallinna ja selle lähiümbruse liiklusohutuse olukord.

Liikluskäitumise mõned aspektid: kiiruskäitumine, joobes juhtimine, sõidukijuhtide kõrvalised

tegevused ja turvavarustuse mittekasutamine.

Eesti liiklusohutuse strateegia 2026–2035 võimalikud tulevikustsenaariumid. Euroopa

Kontrollikoja auditis „Liikuvus Euroopas“ toodud EL turvalise süsteemi põhimõte

liiklusohutuslikus tegevuses:

• LO tõhus juhtimine

• Rahaline tugi

• Ohutu taristu

• Turvalised sõidukid

• Ohutud liiklejad

• Kiire reageerimine LÕ puhul

• LO kindlustamine tulevikuks

Stsenaarium S1 lähtub EL-is seatud nullvisiooni eesmärgist, st et 2050. aastal ei hukkuks

Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise Eesti liiklusohutuse

strateegilise eesmärgina – mitte enam kui 22 hukkunut aastas (kolme aasta keskmisena).

Eesmärgi saavutamine nõuab: valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist,

riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist liiklusohutuse alasesse tegevusse ja

täiendavate tõenduspõhiste meetmete rakendamist. Eesmärgi saavutamisel tõuseb Eesti

eeldatavasti EL parimate liiklusohutusega riikide ridadesse (2024 Norra tase).

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

9

Stsenaarium S2b liikluses hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähenemine 50% võrra

(võrreldes 2023–2025.a. keskmisega). Hinnanguliselt tähendaks see mitte enam kui 33

hukkunut kolme aasta keskmisena aastas.

Eesmärgi saavutamine nõuab: riigi ja omavalitsuste suuremat panustamist liiklusohutuse

alasesse tegevusse ja täiendavate tõenduspõhiste meetmete rakendamist. Eesmärgi saavutamine

võimaldab Eestil taastada Baltimaade liiklusohutuses juhtpositsiooni (2024 Rootsi tase).

Stsenaarium S3 liiklusohutuse alane tegevus Eestis jätkub ligikaudu tänasega sarnases mahus,

täiendavaid meetmeid ei rakendata. Liikluses hukkunute arv väheneb pikas perspektiivis väga

aeglaselt. 2035. aasta tase oleks eeldatavasti kolme aasta keskmist arvesse võttes 49 hukkunut

aastas.

Riiklikes arengukavades püstitatud eesmärke ei suudeta saavutada. Pikaajalises perspektiivis

(kuni aastani 2035) kaotab Eesti oluliselt oma positsiooni rahvusvahelises võrdluses.

Tulevikustsenaariumite täiendavad rõhuasetused liiklusõnnetustes kannatanute lõikes.

TARISTU – TEE LIIGID: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed, kohalikud teed ja

linnatänavad.

LIIKLEJAD – ROLLID: sõiduautojuht, veoautojuht, bussijuht, jalgrattur, kergliikurijuht.

LIIKLEJAD – VANUSERÜHMAD: lapsed, noored, tööealised, eakad (65+, 70+).

OMAVALITSUSED – Tallinn + lähiümbrus, Tartu, Pärnu, Narva ja muud omavalitsused.

Teatud alarmrühmade lõikes peab areng olema veelgi kiirem. Näiteks laste liiklussurmad 0

(2035. a) ning liiklussurmad linnatänavatel 0 (2035. a).

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich märkis et LOP 2026–2035

töörühma eelistus on stsenaarium S1, mis lähtub EL-is seatud nullvisiooni eesmärgist, et

2050. aastal ei hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel on arvutatud järgmise

Eesti liiklusohutuse strateegilise eesmärgina – aastaks 2035 mitte enam kui 22 hukkunut aastas

(kolme aasta keskmisena). Eesmärgi saavutamine nõuab: valitsuskoalitsioonide üleseid

kokkuleppeid ja suuna hoidmist; riigi ja omavalitsuste oluliselt suuremat panustamist

liiklusohutuse alasesse tegevusse täiendavate tõenduspõhiste meetmete rakendamist.

Arutelu:

Kristjan Järvan: On keeruline asuda seisukohale, mis ei ole kõige ambitsioonikam. Kas mingi

rahaline arvestus või mõjuanalüüs on ka tehtud, nt S1 versus S3?

Vladimir Svet: Rahaline hinnang peaks kindlasti olemas olema. Mis puudutab poliitilist mõju,

siis see on meie otsustada. Ja tegelikult lõpliku otsuse teevad poliitikud. Kui valitsus ei otsusta

või ei tee midagi, siis nii ongi. Tulevad järgmise ja otsustavad uuesti! Ja siin tuleb rääkida ka

kaasnevatest tegevustest ja asjaoludest – seadusandlus, raha jms.

Indrek Sirk: Ma vaatan seda viimast stsenaariumit S3 ja mul tekkis küsimus – millel põhineb

arvamus, et olukord paraneb, kui me midagi ei tee?

Dago Antov: Prognoos näitab, et teatud määral olukord siiski paraneb.

Maria Pashkevich: Peab arvestame, et tegu on statistilise analüüsiga, mis arvestab eelnevate

aastate trendi ja sellest tulenevalt prognoosib järgnevate aastate võimaliku arengu.

Indrek Sirk: Mulle on see optimism arusamatu.

Mart Jesse: Me näeme, et olukord halveneb ja nüüd stsenaariumis S3, kus me midagi ei tee,

kas me siis ei karda, et olukord veelgi halveneb? Ka mulle tundub see põhjendamatu

optimismina.

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

10

Dago Antov: Stsenaariumi S3 puhul me siiski eeldame, et varasemalt tehtud tegevused ei rauge,

praegustega jätkatakse ning mõned uued tegevused siiski lisanduvad ja nende koosmõju viib

selle stsenaariumi trendis nähtava languseni.

Vladimir Svet: Hea, et meil on see dokument olemas. Me ei loobu 0-visioonist ja siin pole

küsimust, edasi tuleb minna kõige ambitsioonikama stsenaariumiga S1. Kui meil ka eesmärki

ei õnnestu täita, siis vaatame, mida me ei teinud.

Einar Hillep: See uuring oli vist ca 100 lehekülge. Kas on kavas see ka kusagil avalikustada?

Maria Pashkevich: Jah, on kavas tulevikus avalikustada.

Komisjoni otsus:

Liikluskomisjon teeb ettepaneku Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 väljatöötamisel lähtuda

kõige ambitsioonikamast stsenaariumist S1.

5. Elektriliste pisimopeedide renditeenusest

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan teavitas liikluskomisjoni, et 2025. aasta kevadel võib

Tallinna linna tänavatele lisanduda ca 1000 pisimopeedi. Elektriliste pisimopeedide

renditeenuse pakkujaid võib olla rohkem kui üks. Ühe levinud pisimopeedi tehnilised andmed:

mõõdud 1555/595/1010 mm (pikkus/laius/kõrgus mm), nimivõimsus - 500 KW, kaal 47 kg

(võrdluseks Bolti kergliikur alla 25 kg; Tuule oma üle 25 kg), maksimaalne sõidukiirus – 25

km/h koos kiirusepiirangu võimalusega, sõidukaugus ühe laadimisega – 70 km, pidurid

(ees/taga) ning tuled (ees/taga).

Suure arvu pisimopeedide liiklusesse lisandumisega võivad kaasneda mitmed probleemid, mis

on seotud liikumisruumis paiknemise, nende juhtide liikluskäitumise, parkimise ja

turvavarustuse kasutamisega. Pisimopeedid peavad olema kindlustatud, problemaatiline on

liikluskindlustuse kontrollimine.

Arutelu:

Vladimir Svet: Kas liiklusjärelevalve käigus nende kindlustuse olemasolu kontrollimine on

võimalik?

Sirle Loigo: Teel ei ole see võimalik ja rentija käest seda kontrollida ei saa. Seda saaks teha

läbi ettevõtja, st renditeenuse pakkuja, kuid see on ebamõistlikult pikk protseduur. Kas linn

saab siis midagi teha?

Vladimir Svet: Linn saab kehtestada piirkiiruseid ja kehtestada parkimise reeglid.

Mart Jesse: Seadus ütleb, et juhil peab olema kaasas kindlustuspoliis. Olen sellest rääkinud, et

sellised sõidukid peaksid olema registreeritud, siis on ka kindlustuse kontrollimine võimalik.

Indrek Sirk: Seda võiks analüüsida. Näiteks mopeedide registreerimise kohustuse jõustumisel

see aitas.

Vladimir Svet: Probleemid nendega kaasnevad. KLIM analüüsib olukorda.

Margus Tähepõld: Kas mõni kindlustusselts praegu selliseid sõidukeid kindlustab.

Mart Jesse: Jah. Seda ei tee kõik seltsid, kuid kindlustada neid saab. Pisimopeedide

registreerimise kohta võiks uurida, kuidas see Lätis toimub, seal registreeritakse neid juba

ammu.

Vladimir Svet: Võtame selle probleemi töösse ja tuleme selle juurde järgmisel koosoleku

tagasi.

Komisjoni otsus: Võtta informatsioon pisimopeedide renditeenuse ja kaasnevat võimalike

probleemide kohta teadmiseks. Komisjon teeb ettepaneku Kliimaministeeriumil analüüsida,

millised on täna kehtiva seadusandluse võimalused pisimopeedide massilise tulekuga

kaasnevaid probleeme ohjata ning kas on põhjendatud ootus täiendavateks õigusloome

algatusteks (nt registreerimisnõue).

Liikluskomisjoni koosoleku protokoll nr 66

11

Järgmise liikluskomisjoni koosoleku toimumisajast teavitatakse täiendavalt.

Koosolekut juhatas komisjoni esimees: Vladimir Svet

Protokollis: Villu Vane