Pärnumaa Häädemeeste vald Ikla küla Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 27. veebruar 2025 nr 11

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Ikla külas asuva Aasa-Uuetoa kinnistu (katastritunnus 21303:006:0174, registriosa 24389250, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 01.03.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/396) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on 1278 m². Taotluses märgitud üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on märgitud jägmist: „Krunt paikneb tiheasustusalal sellises piirkonnas, kus ka teisi hooneid on ehitatud maantee kaitsevööndisse ning jõe ehituskeeluvööndisse. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale otseselt juhtotstarvet määratud (valge ala). Koostamisel olevas üldplaneeringus on ala määratud elamumaaks ning jääb tiheasustusalasse. Kokkuvõttes aitaks detailplaneeringu koostamine ja hiljem ellu viimine võtta kasutusele hea asukohaga tiheasustuses paikneva krundi, mis käesoleval hetkel on täielikult kasutusest väljas.“.

Taotluses on ekslikult kirjeldatud planeeringuala asumine valgel alal. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve on elamu maa-ala. Seega on üldplaneeringut koostades kavandatud kõnealusele alale elamumaa maa sihtotstarve. Küll aga jääb krundi minimaalne suurus alla minimaalse krundi suuruse. Elamualade planeerimisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade/suvilapiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega, aga samuti vajadusega reguleerida elamuehitust. Ikla külas on välja kujunenud kompaktne hoonestus paralleelselt 19331 Rannametsa- Ikla teega. Lisaks on Ikla külas olemasolev veevarustus ühisveevärgi kaudu. Eelöeldut arvesse võttes peab kohalik omavalitsus põhjendatuks krundi hoonestamist.

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu koostamisel on kohalik omavalitsus näinud ette

Planeeringuala jääb maaparandussüsteemi eesvoolu (Ikla jõgi) kaitsevööndisse ning planeering tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga.

Planeeringuala paiknev ühisveevärgi alal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga. Planeeringualast 200 m kaugusel puudub nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, seega tuleb planeeringuga kavandada tuletõrje veevõtumahutid ja kuivhüdrant.

Planeeringuala piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331 Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Planeerida vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele juurdepääs planeeringualale.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.

3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.“.

Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:

1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.

4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:

1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.

2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?

3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.

4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.

5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid

siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.

7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Vastavalt Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 kohaselt on huvitatud isik kohustatud ehitama omal kulul detailplaneeringu kohased rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates. Rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitakse valla kasuks notariaalne isikliku kasutusõiguse hoidumisservituut (haldusleping), mille kohaselt ei ole huvitatud isikul õigust alustada hoonete ehitamist enne rajatistele kasutusteatise või kasutusloa väljastamist. Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sellisel juhul võib pädev organ teha otsuse detailplaneeringu algatamise või kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega kaasnenud kulusid ei hüvitata. Juhul kui pädev organ jätab halduslepingu sõlmimise järel kehtestamisele saadetud detailplaneeringu kohta otsuse vastu võtmata, ei kaasne sellega vallal kohustust hüvitada huvitatud isikule tehtud kulusid.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 01.03.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Saks volikogu aseesimees esimehe ülesannetes

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 27. veebruar 2025 nr 11

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Ikla külas asuva Aasa-Uuetoa kinnistu (katastritunnus 21303:006:0174, registriosa 24389250, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 01.03.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/396) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on 1278 m². Taotluses märgitud üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on märgitud jägmist: „Krunt paikneb tiheasustusalal sellises piirkonnas, kus ka teisi hooneid on ehitatud maantee kaitsevööndisse ning jõe ehituskeeluvööndisse. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale otseselt juhtotstarvet määratud (valge ala). Koostamisel olevas üldplaneeringus on ala määratud elamumaaks ning jääb tiheasustusalasse. Kokkuvõttes aitaks detailplaneeringu koostamine ja hiljem ellu viimine võtta kasutusele hea asukohaga tiheasustuses paikneva krundi, mis käesoleval hetkel on täielikult kasutusest väljas.“.

Taotluses on ekslikult kirjeldatud planeeringuala asumine valgel alal. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve on elamu maa-ala. Seega on üldplaneeringut koostades kavandatud kõnealusele alale elamumaa maa sihtotstarve. Küll aga jääb krundi minimaalne suurus alla minimaalse krundi suuruse. Elamualade planeerimisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade/suvilapiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega, aga samuti vajadusega reguleerida elamuehitust. Ikla külas on välja kujunenud kompaktne hoonestus paralleelselt 19331 Rannametsa- Ikla teega. Lisaks on Ikla külas olemasolev veevarustus ühisveevärgi kaudu. Eelöeldut arvesse võttes peab kohalik omavalitsus põhjendatuks krundi hoonestamist.

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu koostamisel on kohalik omavalitsus näinud ette

Planeeringuala jääb maaparandussüsteemi eesvoolu (Ikla jõgi) kaitsevööndisse ning planeering tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga.

Planeeringuala paiknev ühisveevärgi alal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga. Planeeringualast 200 m kaugusel puudub nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, seega tuleb planeeringuga kavandada tuletõrje veevõtumahutid ja kuivhüdrant.

Planeeringuala piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331 Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Planeerida vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele juurdepääs planeeringualale.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.

3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.“.

Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:

1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.

4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:

1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.

2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?

3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.

4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.

5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid

siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.

7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Vastavalt Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 kohaselt on huvitatud isik kohustatud ehitama omal kulul detailplaneeringu kohased rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates. Rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitakse valla kasuks notariaalne isikliku kasutusõiguse hoidumisservituut (haldusleping), mille kohaselt ei ole huvitatud isikul õigust alustada hoonete ehitamist enne rajatistele kasutusteatise või kasutusloa väljastamist. Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sellisel juhul võib pädev organ teha otsuse detailplaneeringu algatamise või kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega kaasnenud kulusid ei hüvitata. Juhul kui pädev organ jätab halduslepingu sõlmimise järel kehtestamisele saadetud detailplaneeringu kohta otsuse vastu võtmata, ei kaasne sellega vallal kohustust hüvitada huvitatud isikule tehtud kulusid.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 01.03.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Saks volikogu aseesimees esimehe ülesannetes

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

27.02.2025

otsus nr 11

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 21303:006:0174)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Aasa-Uuetoa kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

eesmärk on Aasa-Uuetoa kinnistule elamule ja

abihoonetele ehitusõiguse määramine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 1278 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut minimaalse krundi suuruse ja

ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331

Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Lõuna-

ja idaküljelt piirneb hoonestatud elamumaa

katastriüksustega. Planeeringuala lõunapiiril asub Ikla

jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m.

Planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe

ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna

piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit ühe

meetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe

kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses

ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda

piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu

hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka

osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringu ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga kavandatakse ühele elamule

ehitusõiguse määramist ning juurdepääsu, haljastuse ja

tehnovõrkude lahendamist.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja 1 abihoone

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui 10

% krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest). Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: elamul kuni 2 korrust,

abihoonetel kuni 1 korrus.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: elamul kuni

8 m olemasolevast maapinnast, abihoonel kuni 4 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: määrata servituutide vajadus

detailplaneeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs määrata

detailplaneeringuga 19331 Rannametsa-Ikla tee või

19348 Ikla-Piiri tee kaudu vastavalt Transpordiameti

tehnilistele tingimustele

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: liitumine ühisvärgiga

REOVEE KANALISEERIMINE: planeerida

biopuhasti või kinnine mahuti

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Transpordiamet

- Keskkonnaamet

- Maa ja Ruumiamet

- AS Häädemeeste VK

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Maa ja Ruumiamet

- Elektrilevi OÜ

- Telia Eesti AS

- Enefit AS

- Mere-Torimo kinnistu omanik

(21303:006:0416)

- Jalaka kinnistu omanik (21303:006:0153)

- Uuetoa kinnistu omanik (21303:006:0023)

- Aasa-Uuetoa kinnistu omanik

(21303:006:0173)

- Taburi kinnistu omanik (21303:006:0203)

- Käsperi kinnistu omanik (21303:006:0208)

- Konksi kinnistu omanik (21303:006:0235)

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Veebruar

2025

DP koostaja hankimine, lepingu

sõlmimine

Märts-aprill

2025

DP eskiislahenduse koostamine Mai-Juuli

2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

August-

oktoober

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Oktoober

2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

November

2025-jaanuar

2026

DP vastuvõtmine Veebruar

2026

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

Märts-mai

2026

DP korrigeerimine (vajadusel) Juuni 2026

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Juuli-

september

2026

DP kehtestamine Oktoober

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

27.02.2025 otsus nr 11

Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu

kinnistul (katastritunnus 21303:006:0174) detailplaneeringul (edaspidi DP) on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Aasa-Uuetoa kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Ikla küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

2

Planeeringuala suurus on 1278 m2 ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on

hoonestamata. Kinnistul asuvad side- ja elektripaigaldised.

Aasa-Uuetoa kinnistu kinnistu asub hajaasustuses hoonestatud elamumaa ja riigiteede 19331

Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri tee vahelisel alal.

DP koostamise eesmärk on koostamise eesmärk on elamule ja abihoonetele ehitusõiguse

määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on

1278 m². Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut minimaalse krundisuuruse ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt asub Aasa-Uuetoa kinnistu

elamu maa-alal, kus minimaalne elamumaa krundi suurus on 2500 m2.

Joonis 1. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud minimaalset elamukrundi

suurust ja vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust.

Maakatastri andmetel on Aasa-Uuetoa katastriüksusel:

3

• metsamaad – 483 m2;

• muud maad – 795 m2.

Aasa-Uuetoa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- maaparandussüsteemi eesvool (helesinine joon);

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (tumepunane viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- ranna- või kalda veekaitsevöönd (sinine viirutus);

- ranna- või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus);

- ranna- või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- sideehitise kaitsevöönd (helepunane viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Aasa-Uuetoa kinnistu on hoonestamata. Valdav enamus kinnistust on kaetud metsaga.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-

alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala äärelisel alal, mis on valdavalt

hajaasustusega piirkond.

4

Kavandatavas Häädemeeste valla üldplaneeringus on Aasa-Uuetoa kinnistu märgitud elamu alana

ja tiheasustusalana, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Seega jääb Aasa-Uuetoa

katastriüksus alla minimaalse krundi suuruse.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim kaitseala Metsapoole hoiuala (EELIS kood

KLO2000251), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Metspoole loodusala (EELIS kood

RAH0040330) asub planeeringualast ca 1,6 km kaugusel. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on

on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*),

rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade

(9070) kaitse.

DP-ga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitseala kaitse eesmärkidele. Tegevusi

ei ole planeeritud kaitsealale, seega säilivad kaitstavate liikide elupaigad ning ei kahjustata

haruldaste ja ohustatud liikide elupaikasid.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kuulub ühisveevärgi alasse.

Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgiga. Reoveesüsteem lahendada kinnise mahuti

või biopuhastiga. Biopuhastist tuleva bioloogiliselt puhastatud reovee juhtimine Ikla jõkke võib

ehitusajal omada negatiivset mõju veekogu hüdroloogilistele tingimustele. Lahtise kaevikuga

torustiku paigaldamisel muutub jõe kallas ning tekkida kalda lihkeid. Eelöeldu vältimiseks tuleks

planeerida torustiku paigaldamine kinnisel meetodil, et vähendada setete sattumist veekokku.

Bioloogiliset puhastatud reovee juhtimine Ikla jõkke võib omada negatiivset mõju veekogu

hüdroloogilistele tingimustele kui biopuhastist tulev reovesi ei vasta miinimumnõuetele.

Biopuhasti toimimise kontrollimiseks tuleb planeerida puhasti ja Ikla jõe vahele vahekaev.

Nõuetele vastava ja toimiva biopuhasti planeerimine omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning

ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkivatel heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata liikluskoormuste tõusu. Samas ei

saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest

põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

5

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

arheoloogiamälestis asub ca 4,1 km kaugusel – Treimani õigeusu kirik (registrikood 16645). DP

ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Reinson

Häädemeeste Vallavalitsuse planeerimis- ja maanõunik

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 27. veebruar 2025 nr 11

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Ikla külas asuva Aasa-Uuetoa kinnistu (katastritunnus 21303:006:0174, registriosa 24389250, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 01.03.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/396) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on 1278 m². Taotluses märgitud üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on märgitud jägmist: „Krunt paikneb tiheasustusalal sellises piirkonnas, kus ka teisi hooneid on ehitatud maantee kaitsevööndisse ning jõe ehituskeeluvööndisse. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale otseselt juhtotstarvet määratud (valge ala). Koostamisel olevas üldplaneeringus on ala määratud elamumaaks ning jääb tiheasustusalasse. Kokkuvõttes aitaks detailplaneeringu koostamine ja hiljem ellu viimine võtta kasutusele hea asukohaga tiheasustuses paikneva krundi, mis käesoleval hetkel on täielikult kasutusest väljas.“.

Taotluses on ekslikult kirjeldatud planeeringuala asumine valgel alal. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve on elamu maa-ala. Seega on üldplaneeringut koostades kavandatud kõnealusele alale elamumaa maa sihtotstarve. Küll aga jääb krundi minimaalne suurus alla minimaalse krundi suuruse. Elamualade planeerimisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade/suvilapiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega, aga samuti vajadusega reguleerida elamuehitust. Ikla külas on välja kujunenud kompaktne hoonestus paralleelselt 19331 Rannametsa- Ikla teega. Lisaks on Ikla külas olemasolev veevarustus ühisveevärgi kaudu. Eelöeldut arvesse võttes peab kohalik omavalitsus põhjendatuks krundi hoonestamist.

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu koostamisel on kohalik omavalitsus näinud ette

Planeeringuala jääb maaparandussüsteemi eesvoolu (Ikla jõgi) kaitsevööndisse ning planeering tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga.

Planeeringuala paiknev ühisveevärgi alal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga. Planeeringualast 200 m kaugusel puudub nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, seega tuleb planeeringuga kavandada tuletõrje veevõtumahutid ja kuivhüdrant.

Planeeringuala piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331 Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Planeerida vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele juurdepääs planeeringualale.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.

3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.“.

Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:

1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.

4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:

1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.

2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?

3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.

4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.

5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid

siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.

7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Vastavalt Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 kohaselt on huvitatud isik kohustatud ehitama omal kulul detailplaneeringu kohased rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates. Rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitakse valla kasuks notariaalne isikliku kasutusõiguse hoidumisservituut (haldusleping), mille kohaselt ei ole huvitatud isikul õigust alustada hoonete ehitamist enne rajatistele kasutusteatise või kasutusloa väljastamist. Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sellisel juhul võib pädev organ teha otsuse detailplaneeringu algatamise või kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega kaasnenud kulusid ei hüvitata. Juhul kui pädev organ jätab halduslepingu sõlmimise järel kehtestamisele saadetud detailplaneeringu kohta otsuse vastu võtmata, ei kaasne sellega vallal kohustust hüvitada huvitatud isikule tehtud kulusid.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 01.03.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Saks volikogu aseesimees esimehe ülesannetes

HÄÄDEMEESTE VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Häädemeeste vald 27. veebruar 2025 nr 11

Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Ikla külas asuva Aasa-Uuetoa kinnistu (katastritunnus 21303:006:0174, registriosa 24389250, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 01.03.2024 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/396) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. DP koostamise eesmärk on elamule ja abihoonele ehitusõiguse määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on 1278 m². Taotluses märgitud üldplaneeringu muutmise põhjenduseks on märgitud jägmist: „Krunt paikneb tiheasustusalal sellises piirkonnas, kus ka teisi hooneid on ehitatud maantee kaitsevööndisse ning jõe ehituskeeluvööndisse. Kehtivas üldplaneeringus ei ole alale otseselt juhtotstarvet määratud (valge ala). Koostamisel olevas üldplaneeringus on ala määratud elamumaaks ning jääb tiheasustusalasse. Kokkuvõttes aitaks detailplaneeringu koostamine ja hiljem ellu viimine võtta kasutusele hea asukohaga tiheasustuses paikneva krundi, mis käesoleval hetkel on täielikult kasutusest väljas.“.

Taotluses on ekslikult kirjeldatud planeeringuala asumine valgel alal. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Ühtlasi asub planeeringuala ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis. Ikla jõe kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Lääne mere ehituskeeluvöönd on 100 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m ühemeetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on minimaalse krundi suuruse muutmine ja ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve on elamu maa-ala. Seega on üldplaneeringut koostades kavandatud kõnealusele alale elamumaa maa sihtotstarve. Küll aga jääb krundi minimaalne suurus alla minimaalse krundi suuruse. Elamualade planeerimisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade/suvilapiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning teenindusasutuste paiknemise ja kättesaadavusega, aga samuti vajadusega reguleerida elamuehitust. Ikla külas on välja kujunenud kompaktne hoonestus paralleelselt 19331 Rannametsa- Ikla teega. Lisaks on Ikla külas olemasolev veevarustus ühisveevärgi kaudu. Eelöeldut arvesse võttes peab kohalik omavalitsus põhjendatuks krundi hoonestamist.

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu koostamisel on kohalik omavalitsus näinud ette

Planeeringuala jääb maaparandussüsteemi eesvoolu (Ikla jõgi) kaitsevööndisse ning planeering tuleb kooskõlastada Maa ja Ruumiametiga.

Planeeringuala paiknev ühisveevärgi alal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga. Planeeringualast 200 m kaugusel puudub nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht, seega tuleb planeeringuga kavandada tuletõrje veevõtumahutid ja kuivhüdrant.

Planeeringuala piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331 Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Planeerida vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele juurdepääs planeeringualale.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Häädemeeste Vallavalitsus esitas 15.11.2024 kirjaga nr 6-1/48-1 Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnangu eelnõu arvamuse avaldamiseks puudutatud isikutele asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad 02.12.2024 kirjaga nr 14-3/4836-1, kus märkis järgmist:

1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KSH eelhinnangus tuleb käsitleda nii ehituseaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, palume need eelhinnangus selgelt eristada.

2) Juhime tähelepanu, et planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lõike 3 kohaselt tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Palume sellekohaselt detailplaneeringut täiendada.

3) PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07).

Põllumajandus- ja Toiduamet esitas oma seisukohad 09.12.2024 kirjaga nr 6.2-6/8588-1, kus märkis järgmist: „Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja selle lisadega. PTA-l puuduvad märkused, ettepanekud või vastuväited esitatud eelnõule ja planeeringu lähteseisukohtadele.“.

Transpordiamet esitas oma seidukohad 13.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19675-2, kus märkis järgmist:

1) Aasa-Uuetoa kinnistule puudub juurdepääs riigiteelt. Nõustume planeeringu eskiislahenduses näidatud ristmiku asukohaga riigitee km 0,054. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida.

2) Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3) Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Palume nihutada hoonestusala riigitee nr 19348 suhtes 10 m kaugusele teekatte servast, mis vastab tänava kaitsevööndi laiusele. Märgime täpsustavalt, et me eristame riigitee kaitsevööndis ehitusjoone määramisel elamuid abihoonetest ehk elamule sobiva asukoha määramisel lähtume olemasolevate elamute paiknemisest antud riigitee küljel.

4) Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5) Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6) Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7) Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8) Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

9) Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

10) Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

11) Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12) Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13) Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14) Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Keskkonnaamet esitas oma seisukohad 30.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/732-2, kus märkis järgmist:

1) DP materjalide kohaselt kavandatakse kinnistule rajada puurkaev ja biopuhasti (heitvesi suunatakse Ikla jõkke) või septik. Otsuse eelnõus on kirjas: Planeeringuala paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialal, kus uusi puurkaevusid ei ole lubatud rajada. Veevarustus tuleb lahendada ühisveevärgi kaudu. Aasa-Uuetoa kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reovesi tuleb lahendada kas kinnise mahuti või biopuhastiga.

2) Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 (Häädemeeste ÜVK kava) kohaselt planeeritakse Aasa-Uuetoa kinnistuga põhja poolt piirneval Ikla-Piiri teega paralleelselt kulgevalt veetorustiku rajamist, kuid käesoleval ajal ei ole see veel välja ehitatud. Kinnistust lääne pool kavatsetakse rekonstrueerida olemasolevat veetorustikku, mis viitab, et ühisveevärgiga liitumise võimekus on juba tõenäoliselt praegu olemas. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, et kui on nõue liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mille alale DP ala väidetavalt jääb, siis mis eesmärgil taotletakse puurkaevu rajamist kinnistule, kui see pole lubatud?

3) Häädemeeste ÜVK kava kohaselt puudub Ikla külas ühiskanalisatsioon (kasutusel kogumismahutid ja imbsüsteemid) ning ei ole ka moodustatud reoveekogumisala (kogutakse kogumismahutite abil kokku ja tühjendatakse lähima reoveepuhasti purgimissõlme). Seega otsuse eelnõus käsitletud ühiskanalisatsiooni olemasolu tundub eelmainitu põhjal ekslik.

4) Märgime, et juhul kui kanalisatsioonilahendus teostatakse biopuhasti abil, ei oleks puurkaevu rajamise korral võimalik kinnistu piires pinnasesse immutamine ning ainus võimalus on juhtida biopuhastist heitvesi suublasse (Ikla jõgi), nii nagu taotletud on. Märgime, et heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Eskiisi kohaselt puurkaevu kavandatavas asukohas ei ulatu selle hooldusala Ikla jõeni.

5) DP lähteseisukohtades on kirjutatud: planeeringuala lõunapiiril asub Ikla jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on metsamaa kõlvikul 200 m. Märgime, et Ikla jõe ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ja planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit korduvalt üleujutatud ala piirist. Kuna rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini10 ja planeeringualal on muu hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

6) DP lahendusega taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise menetlus toimub LKS § 40 lg 4 alusel planeerimisseaduse kohaselt pärast planeeringu vastuvõtmist. Seega ei saa Keskkonnaamet LKS-st lähtudes anda käesoleval hetkel ehituskeeluvööndi vähendamise kohta siduvatseisukohta. Lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele annab Keskkonnaamet siis, kui detailplaneering on vastu võetud, kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud põhjendatud taotluse ning Keskkonnaamet on teostanud paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse LKS §-s 34 nimetatud ranna ja kalda kaitse-eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedeja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi piirangu eesmärk on vältida ehitustegevust veekogude rannal ja kaldal. Ehituskeeluvööndi vähendamist võib lubada vaid

siis, kui ehituskeeluvööndis on võimalik ehitada ranna ja kalda kaitse-eesmärke kahjustamata – ehitamist ei kavandata taimekooslustel, alal on juba seaduslikul alusel ehitatud ehitised, puudub vajadus reljeefi ja kõlvikute muutmiseks, puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede, parklate ja tehnovõrkude ehitamiseks, ehitiste lisandumisel ei muutu olemasolev maastikupilt, välistatud on inimtegevusest põhjustatud reostuse kandumine pinna- ja põhjavette, tagatud on avalikkuse juurdepääs veekogule ja vaba liikumine kallasrajal jm. Arvestades eeltoodut võib kõnealusel juhul olla asjaolusid, mis ei toeta ehituskeeluvööndi vähendamist, näiteks ehitamine metsamaale ja senini hoonestamata alale ning lisanduvate tehnovõrkude rajamise vajadus.

7) KSH eelhinnangus ptk-s 3.3, lk 4 on sisuliselt käsitlemata võimalikud mõjud vooluveekogule (Ikla jõgi), vaatamata sellele, et eskiisi ja lähteseisukohtade järgi on ühe võimaliku valikuna kavandatud kinnistule biopuhasti ning sellest lähtuva heitvee suunamine jõkke.

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

Vastavalt Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 kohaselt on huvitatud isik kohustatud ehitama omal kulul detailplaneeringu kohased rajatised viie aasta jooksul detailplaneeringu kehtestamisest alates. Rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitakse valla kasuks notariaalne isikliku kasutusõiguse hoidumisservituut (haldusleping), mille kohaselt ei ole huvitatud isikul õigust alustada hoonete ehitamist enne rajatistele kasutusteatise või kasutusloa väljastamist. Haldusleping sõlmitakse hiljemalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Kui esineb asjaolu, mis takistab huvitatud isikul halduslepingus ettenähtud ülesannet täita, on vallal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduses sätestatud alustel. Sellisel juhul võib pädev organ teha otsuse detailplaneeringu algatamise või kehtestamise otsuse kehtetuks tunnistamise osas. Huvitatud isikule detailplaneeringu koostamisega kaasnenud kulusid ei hüvitata. Juhul kui pädev organ jätab halduslepingu sõlmimise järel kehtestamisele saadetud detailplaneeringu kohta otsuse vastu võtmata, ei kaasne sellega vallal kohustust hüvitada huvitatud isikule tehtud kulusid.

Võttes aluseks kohaliku omavalistuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja punkti 3, lõike 2, lõike 5, lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 3, Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018. a otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu, Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määruse nr 10 "Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppimise kord" § 3 ning maaomaniku 01.03.2024 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduse, Häädemeeste Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering.

2. Kinnitada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule (otsuse lisa 2) algatamata Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide Häädemeeste Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras või esitada kaebus Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teada saamisest või päevast millal asjast huvitatud isik pidi käesolevast otsusest teada saama.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Saks volikogu aseesimees esimehe ülesannetes

Lisa 1

Häädemeeste Vallavolikogu

27.02.2025

otsus nr 11

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneering

(katastritunnus 21303:006:0174)

2. ALGATAJA HUVITATUD ISIK: Aasa-Uuetoa kinnistu omanik

ALGATAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Häädemeeste

Vallavalitsus

KEHTESTAJA: Häädemeeste Vallavolikogu

3. EESMÄRK JA VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga

eesmärk on Aasa-Uuetoa kinnistule elamule ja

abihoonetele ehitusõiguse määramine.

PLANEERINGUALA SUURUS: 1278 m²

PLANEERINGU VASTAVUS

ÜLDPLANEERINGULE: Planeeringuga soovitakse

muuta kehtiva Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut minimaalse krundi suuruse ja

ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

4. PLANEERINGU

LÄHTEMATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE

SIHTOTSTARVE: maatulundusmaa 100%

PLANEERINGUALA ASEND: Planeeringuala

piirneb põhja- ja läänesuunas riigiteede 19331

Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri teega. Lõuna-

ja idaküljelt piirneb hoonestatud elamumaa

katastriüksustega. Planeeringuala lõunapiiril asub Ikla

jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m.

Planeeringuala asub valdavalt tavapärases Ikla jõe

ehituskeeluvööndis. Planeeringuala asub mereranna

piiranguvööndis, mille ulatus on 200 meetrit ühe

meetri samakõrgusjoonest. Kuna rannal ja järve või jõe

kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses

ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda

piiranguvööndi piirini ja planeeringualal on muu

hulgas metsamaa kõlvik, asub planeeringuala ka

osaliselt mereranna ehituskeeluvööndis.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA:

- Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringu ehitustingimustega

- Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangus toodud

ettepanekutega

- OLEMASOLEV DETAILPLANEERING:

puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub,

et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik

teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms,

siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

6. EHITUSLIKUD JA

ARHITEKTUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS:

detailplaneeringuga kavandatakse ühele elamule

ehitusõiguse määramist ning juurdepääsu, haljastuse ja

tehnovõrkude lahendamist.

KRUNDI SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 1

elamu ja 1 abihoone

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND:

Määrata detailplaneeringuga, kuid mitte rohkem kui 10

% krundi suurusest.

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata

detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks

ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust

katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi

piiridest). Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

hoone energiatõhususe miinimumnõuetest. Eelistada

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning

soodustada taastuvenergia kasutamist.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: elamul kuni 2 korrust,

abihoonetel kuni 1 korrus.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: elamul kuni

8 m olemasolevast maapinnast, abihoonel kuni 4 m

olemasolevast maapinnast.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata

planeeringuga

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud

maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse

sidumiskõrgused detailplaneeringus

KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE

SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud

hoonestusele

VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas

väljakujunenud hoonestusele

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata

detailplaneeringuga

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt

tuleohutusnõuetele

LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad

SERVITUUDIALAD: määrata servituutide vajadus

detailplaneeringuga

KOHUSTUSLIKUD EHJITUSJOONED: vajadusel

määrata detailplaneeringuga.

JUURDEPÄÄSUD: juurdepääs määrata

detailplaneeringuga 19331 Rannametsa-Ikla tee või

19348 Ikla-Piiri tee kaudu vastavalt Transpordiameti

tehnilistele tingimustele

TÄNAVAD/TEED: vajadusel määrata planeeringuga.

PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada

krundisiseselt

HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht

jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava

laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee jäätmeveokile. Säilitada võimalikult

suures ulatuses kõrghaljastus

7. INSENERVÕRKUDE

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS: liitumine ühisvärgiga

REOVEE KANALISEERIMINE: planeerida

biopuhasti või kinnine mahuti

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas

puudub sademevee kanalisatsioon seega lahendada

sademevee ärajuhtimine oma kinnistu siseselt.

Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel

planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

lokaalselt (maaküte, õhk-vesi soojuspump vms)

TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada

planeeringuga

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE KOOSKÕLASTAJAD:

- Päästeamet

- Transpordiamet

- Keskkonnaamet

- Maa ja Ruumiamet

- AS Häädemeeste VK

KAASATAVAD

ISIKUD/ASUTUSED/ETTEVÕTTED:

- Maa ja Ruumiamet

- Elektrilevi OÜ

- Telia Eesti AS

- Enefit AS

- Mere-Torimo kinnistu omanik

(21303:006:0416)

- Jalaka kinnistu omanik (21303:006:0153)

- Uuetoa kinnistu omanik (21303:006:0023)

- Aasa-Uuetoa kinnistu omanik

(21303:006:0173)

- Taburi kinnistu omanik (21303:006:0203)

- Käsperi kinnistu omanik (21303:006:0208)

- Konksi kinnistu omanik (21303:006:0235)

9. PLANEERINGU KOOSSEIS JA

VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA

VORMISTAMISE NÕUDED:

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“

Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas

1:500 topo-geodeetilisele alusplaanile

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri

- Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate

tehnovõrkude ja olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis koos tehnovõrkude joonise ja

vertikaalplaneerimise joonisega.

- Tehnovõrkude joonis

- Planeeringulahenduse illustratsioon

- Lisamaterjalid (tehnilised tingimused,

kooskõlastused koos koondtabeliga,

kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus)

10. PLANEERINGU ESITAMINE DETAILPLANEERING ESITADA:

ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS

- digitaalselt pdf formaadis

AVALIKUSTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf formaadis

- planeeringuahenduse illustratsioon

KEHTESTAMISEKS

- üks eksemplar paberkandjal

- digitaalselt pdf ja dwg formaadis

- digitaalselt planeeringute andmekogu

formaadis koos nõuetele vastavust tõendava

dokumendiga

11. PLANEERITAV ESIALGNE

AJAKAVA

DP algatamine Veebruar

2025

DP koostaja hankimine, lepingu

sõlmimine

Märts-aprill

2025

DP eskiislahenduse koostamine Mai-Juuli

2025

DP eskiislahenduse avalikustamine

(k.a avalik arutelu)

August-

oktoober

2025

DP lahenduse korrigeerimine

(vajadusel)

Oktoober

2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

November

2025-jaanuar

2026

DP vastuvõtmine Veebruar

2026

DP avalikustamine (k. a avalik

väljapanek)

Märts-mai

2026

DP korrigeerimine (vajadusel) Juuni 2026

DP heakskiitmiseks Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile ning

heakskiidu saamine

Juuli-

september

2026

DP kehtestamine Oktoober

2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust

ajakulust.

Koostaja:

Häädemeeste Vallavalitsus

1

Lisa 2

Häädemeeste Vallavolikogu

27.02.2025 otsus nr 11

Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). KSH algatamise või mittealgatamise

kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud kriteeriumitest ning §

33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Häädemeeste vallas Ikla külas Aasa-Uuetoa kinnistu

kinnistul (katastritunnus 21303:006:0174) detailplaneeringul (edaspidi DP) on vajalik

täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

1. Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on Aasa-Uuetoa kinnistu omanik.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on

Häädemeeste Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Häädemeeste

Vallavalitsus (registrikood 77000269; Pargi tee 1, Ikla küla, Häädemeeste vald).

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

2

Planeeringuala suurus on 1278 m2 ning maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Kinnistu on

hoonestamata. Kinnistul asuvad side- ja elektripaigaldised.

Aasa-Uuetoa kinnistu kinnistu asub hajaasustuses hoonestatud elamumaa ja riigiteede 19331

Rannametsa-Ikla tee ja 19348 Ikla-Piiri tee vahelisel alal.

DP koostamise eesmärk on koostamise eesmärk on elamule ja abihoonetele ehitusõiguse

määramine ning juurdepääsu, haljastuse ja tehnovõrkude lahendamine. Planeeringuala suurus on

1278 m². Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Häädemeeste valla rannaalade

osaüldplaneeringut minimaalse krundisuuruse ning ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse osas.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt asub Aasa-Uuetoa kinnistu

elamu maa-alal, kus minimaalne elamumaa krundi suurus on 2500 m2.

Joonis 1. Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu väljavõte

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajadusel korral detailplaneering sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse

vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud kohaliku

omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist. Algatatava

detailplaneeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga määratud minimaalset elamukrundi

suurust ja vähendada ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust.

Maakatastri andmetel on Aasa-Uuetoa katastriüksusel:

3

• metsamaad – 483 m2;

• muud maad – 795 m2.

Aasa-Uuetoa kinnistul põhjustavad kitsendusi (joonis 2):

- maaparandussüsteemi eesvool (helesinine joon);

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (tumepunane viirutus);

- elektripaigaldise kaitsevöönd (lilla viirutus);

- ranna- või kalda veekaitsevöönd (sinine viirutus);

- ranna- või kalda ehituskeeluvöönd (sinine viirutus);

- ranna- või kalda piiranguvöönd (sinine viirutus);

- sideehitise kaitsevöönd (helepunane viirutus).

Joonis 2. Maa-ameti kitsenduste kaardi väljavõte (Allikas: Maa-ameti Geoportaal)

3. Võimalikud keskkonnamõjud 3.1. Olemasoleva olukorra kirjeldus ja kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide

elluviimisega seonduvad keskkonnaprobleemid

Aasa-Uuetoa kinnistu on hoonestamata. Valdav enamus kinnistust on kaetud metsaga.

Kehtiva Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu järgi asub planeeringuala elamu maa-

alal, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2.

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt jääb planeeringuala äärelisel alal, mis on valdavalt

hajaasustusega piirkond.

4

Kavandatavas Häädemeeste valla üldplaneeringus on Aasa-Uuetoa kinnistu märgitud elamu alana

ja tiheasustusalana, kus minimaalne elamukrundi suurus on 2500 m2. Seega jääb Aasa-Uuetoa

katastriüksus alla minimaalse krundi suuruse.

3.2. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt

loodusobjektidele

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe ega teisi loodusobjekte. Samuti ei asu

planeeringuala Natura 2000 võrgustiku alal. Lähim kaitseala Metsapoole hoiuala (EELIS kood

KLO2000251), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Metspoole loodusala (EELIS kood

RAH0040330) asub planeeringualast ca 1,6 km kaugusel. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on

on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*),

rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade

(9070) kaitse.

DP-ga kavandatavad tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitseala kaitse eesmärkidele. Tegevusi

ei ole planeeritud kaitsealale, seega säilivad kaitstavate liikide elupaigad ning ei kahjustata

haruldaste ja ohustatud liikide elupaikasid.

3.3. Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvaradest kasutatakse pinnast.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket

mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama

kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma

jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning

rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise)

korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Jäätmeteke kaasneb hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui

jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole

oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

3.4. Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

DP ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala kuulub ühisveevärgi alasse.

Planeeringuga nähakse ette liitumine ühisveevärgiga. Reoveesüsteem lahendada kinnise mahuti

või biopuhastiga. Biopuhastist tuleva bioloogiliselt puhastatud reovee juhtimine Ikla jõkke võib

ehitusajal omada negatiivset mõju veekogu hüdroloogilistele tingimustele. Lahtise kaevikuga

torustiku paigaldamisel muutub jõe kallas ning tekkida kalda lihkeid. Eelöeldu vältimiseks tuleks

planeerida torustiku paigaldamine kinnisel meetodil, et vähendada setete sattumist veekokku.

Bioloogiliset puhastatud reovee juhtimine Ikla jõkke võib omada negatiivset mõju veekogu

hüdroloogilistele tingimustele kui biopuhastist tulev reovesi ei vasta miinimumnõuetele.

Biopuhasti toimimise kontrollimiseks tuleb planeerida puhasti ja Ikla jõe vahele vahekaev.

Nõuetele vastava ja toimiva biopuhasti planeerimine omab eeldatavalt vähest keskkonnamõju ning

ebasoodne mõju piirkonna hüdroloogilistele tingimustele on eeldatavalt minimaalne.

Sademevee ärajuhtimine lahendatakse kinnistu siseselt (pinnasesse immutamise teel).

DP alal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole

keskkonnaohtlikke rajatisi.

Tööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon.

Masinatega töötamisel tekkivatel heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas

keskkonnale olulist mõju. Kavandatava tegevusega on oodata liikluskoormuste tõusu. Samas ei

saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning liiklusmüra ja liiklusest

põhjustatud õhusaaste tasemete tõusu ei kaasne.

5

DP realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende

loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist.

3.5. Mõju kultuuriväärtusetele

Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Lähim

arheoloogiamälestis asub ca 4,1 km kaugusel – Treimani õigeusu kirik (registrikood 16645). DP

ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub.

3.6. Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist

mõju, kui võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega

kehtestatud nõudeid. Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

3.7. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, veekogu,

põhjavesi või õhk, võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad

ennetavad meetmed. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui DP elluviimisel

järgitakse DP-ga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

3.8. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel

Selle teema käsitlemine KSH eelhinnangus ei ole vajalik.

4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. DP realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha DP realiseerimisel taotluses kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset

keskkonnamõju, ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. DP mõju suurus ja ruumiline ulatus piirneb suures osas kinnistu piiriga;

4. DP-ga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6

5. DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH

algatamata.

Eelhinnangu koostaja:

Marie Reinson

Häädemeeste Vallavalitsuse planeerimis- ja maanõunik