Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

13.03.2025 nr 7-4/25/5143

Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite

kaitse-eeskirja muutmise menetluse algatamine

Keskkonnaamet annab teada, et kliimaministri 25. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/25 on algatatud

kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskirja muutmise menetlus, mida viib läbi

Keskkonnaamet. Määrus käsitleb Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määruse nr 64 „Kaitsealuste

parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri” muutmist.

Kaitse-eeskirja muutmisega ei võeta ühtegi uut objekti kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei

muudeta ühegi objekti piire, vaid kinnitatakse looduskaitseseaduse järgi kaitsekord kaitse all olevatele

objektidele. Kõige rohkem muudetakse rahvaürituste korraldamisega seotud sätteid.

Oma parandusettepanekud ja vastuväited kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-

eeskirja muutmise eelnõu kohta palume Keskkonnaametile esitada kirjalikult

([email protected] või Roheline 64, 80010 Pärnu) hiljemalt 31.03.2025. Kui nimetatud

tähtajaks ei ole määruse eelnõus kohta parandusettepanekud või vastuväiteid esitatud, arvestame, et Teil

vastuväited puuduvad.

Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel teeme ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava

ettepanekuga avalikku arutelu ei korraldata. Keskkonnaamet vastab kõikidele küsimustele meelsasti

telefoni või kirja teel, vajadusel lepime kokku kohtumise.

Täiendavat infot saate küsida e-kirjaga aadressil [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Kotter

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1. Määrus (Lisa_1_parkide_määrus.pdf)

2. Seletuskiri (Lisa_2_parkide_seletuskiri.pdf)

Anna Krete Kangur 5307 0362

[email protected]

EELNÕU 11.03.2025

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri1

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 punkti 2 ja § 12 lõike 1

alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Pargi, puistu ja arboreetumi kaitse-eesmärk

(1) Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja

maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise

ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide

kaitse.

(2) Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogilise ja

esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

(3) Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kaitsealuseid

liike.

(4) Natura 2000 võrgustiku alale jääva pargi, puistu, arboreetumi või nende osa kaitse-eesmärk

on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud eesmärkidele pargi, puistu või

arboreetumi kaitse alla võtmise või piiri määramise otsuses sätestatud elupaigatüübi või liigi

kaitse, mis tuleneb nõukogu direktiivist 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010, lk 7–25).

(5) Pargi, puistu ja arboreetumi maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse, mille piir on määratud Vabariigi

Valitsuse määrusega.

(6) Pargis, puistus ja arboreetumis tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid

käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Pargi, puistu ja arboreetumi valitseja

Pargi, puistu ja arboreetumi valitseja (edaspidi kaitseala valitseja) on Keskkonnaamet.

§ 3. Piirangute põhjendused

Kaitsekorra põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas2.

2. peatükk

PARGI, PUISTU JA ARBOREETUMI KAITSEKORD

§ 3. Lubatud tegevus

(1) Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud:

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) inimeste viibimine;

3) jahipidamine ja kalapüük;

4) sõidukiga sõitmine teedel, jalgratta ja kergliikuriga ka radadel;

5) punktis 2 käsitlemata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, olemasolevate ehitiste

hooldustöödel ja rahvaürituste korraldamise eesmärgil;

6) mootorita ujuvvahendiga sõitmine;

7) mootoriga ujuvvahendiga sõitmine veekogudel, kus on lubatud sisepõlemismootoriga

ujuvvahendi kasutamine;

8) põõsaste kujundamine;

9) telkimine ja lõkke tegemine rahvaürituse ajal, samuti õuemaal ja kohas, mis on kaitseala

valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud, muudel juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul.

(2) Kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke ega teki olulist kaitsealuste liikide häirimist ning

pinnase- ja puittaimestiku kahjustusi, on pargis, puistus ja arboreetumis lubatud rahvaürituse

korraldamine.

(3) Pargis ja arboreetumis on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja

arvatud looduslikul rohumaal.

(4) Pargis, puistus ja arboreetumis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:

1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

2) põõsarinde eemaldamine, puuvõrade kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie;

3) ehitise püstitamine, kusjuures rahvaürituse korraldamisel on ajutise rajatise püstitamine

lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kui rajatis likvideeritakse ühe nädala jooksul pärast

ürituse toimumist;

4) roo varumine külmumata pinnaselt.

(5) Puistus on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puhtpuistute kujundamine.

§ 4. Vajalik tegevus

Pargis, puistus ja arboreetumis on vajalik:

1) poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks niitmine, loomade

karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine;

2) raie vaadete avamiseks.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Pargis, puistus ja arboreetumis on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) energiapuistute rajamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on pargis, puistus või arboreetumis keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas

lubada püstitada või laiendada paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi, puistu või arboreetumi kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta pargi, puistu

või arboreetumi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse osas.

3. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 8. Kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 25. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/25

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 10. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

Kristen Michal

Peaminister Yoko Alender

Kliimaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee.

Vabariigi Valitsuse määruse

„Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. LKS § 12 lõike 1

kohaselt määratakse kaitseala kaitsekord kaitse-eeskirjaga. Eelnõukohase määrusega

muudetakse olemasolevate kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eesmärke ja

kaitsekorda. Kaitsealuste loodusobjektide välispiiri ja tsoneeringut ei muudeta.

Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri” (RT I, 05.07.2023, 46) kehtetuks tunnistamise ja uue kaitse-eeskirja

kehtestamise eesmärk on ajakohastada kehtivat, viia see kooskõlla LKS-s sätestatuga, muuta

kooskõlastatavad tööd ja tegevused selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks ning

vähendada halduskoormust, et kooskõlastama ei peaks tegevusi, mis kaitsealuste

loodusobjektide väärtusi oluliselt ei mõjuta või kus kooskõlastamise kohustus on korraga

mitmel riiklikul institutsioonil.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamisega ei võeta ühtegi uut objekti kaitse alla ega arvata kaitse alt

välja, samuti ei muudeta ühegi objekti piire, vaid kinnitatakse LKS-i järgi kaitsekord kaitse all

olevatele objektidele.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (tel 5307 0362, e-

post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter

(tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Jekaterina Masalska (tel 5198 7564, e-

post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-

post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro

(tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja piirangute põhjendus

2.1. Kaitsekorra kavandamine

Käesoleva määrusega ei võeta ühtegi uut loodusobjekti kaitse alla ega arvata kaitse alt välja.

Seetõttu ei ole seletuskirjas kajastatud LKS-i § 11 lõike 4 punktides 1–4 loetletud teemasid.

Maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, puistute ja arboreetumite (edaspidi ka

kaitseala) nimekirjas on parkidena näiteks mõisapark, lossipark, kodupark, talupark, linnapark,

rannapark, kirikupark, kabelipark, kalmistupark, pastoraadi park, koolipark, iluaed, aed;

puistutena näiteks parkmets, metsapark, allee, põlispuud, männik, tammik, kaasik, kasesalu,

seedrisalu; arboreetumina näiteks dendropark, dendraarium, selektsiooniaed.

Eestis on üle 1200 pargi, millest tähelepanuväärsemad on võetud riikliku kaitse alla. Peamiselt

on tegemist endiste mõisaparkidega, mis on Eesti maastiku lahutamatu osa, kuid on ka linna-,

talu-, kiriku- ja kabeliparke. Pargid moodustavad väga olulise osa kultuurist, olles esinduslikud

oma esteetiliste, ajaloolis-kultuuriliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste

poolest. Pargid ja puistud on sobivaks elupaigaks mitmele elustikurühmale (linnud, nahkhiired,

kahepaiksed, roomajad, pisiimetajad, samblad, samblikud ja seened) ning seetõttu on neil ka

ökoloogiline väärtus. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel on 28. veebruari

2025. a seisuga registreeritud 435 riikliku kaitse all olevat parki, puistut ja arboreetumit. EELIS-

e kirjed iseloomustavad, kui palju erineva nimetusega objekte, mille kohta senine kaitse-eeskiri

kehtib, on riikliku kaitse all: mõisapark, park, parkmets, puistu, põlispuud, puudesalu, tammik,

männik, kaasik, arboreetum, ka dendropark, dendraarium, selektsiooniaed.

Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud parkide, puistute ja arboreetumite kaitse vajadusi

ning kaitsealal asuvaid loodusväärtusi. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud

ulatuses, mis tagab parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eesmärgis nimetatud väärtuste

säilimise, kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on

proportsionaalsed muude huvide suhtes.

Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse,

edaspidi PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5

tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.

Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-

st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja

looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks

peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi

saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk

on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev

kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda

õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad:

kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab

kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid

vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle

otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on

oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala

loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.

Kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see

kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku

rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus

ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa

põhjendused, miks need piirangud on vajalikud.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on pargid, puistud ja

arboreetumid tsoneeritud piiranguvööndisse.

2.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted (eelnõu §-d 1-3)

Pargi kaitse-eesmärk on planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja

maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise

ja arendamise suunamisega ning kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide

kaitse. Park on iseseisev või ansambli koosseisu kuuluv haljasala, millele on iseloomulik

eesmärgipäraselt kujundatud maastik (mitmekesine taimestik, veekogud, muru, arhitektuursed

väikevormid, paviljonid, purskkaevud) ja suur puhkeväärtus. Pargina käsitletakse siinkohal

peamiselt ajaloolisi mõisaparke: Maardu, Neeruti, Teenuse; lossiparke: Haapsalu, Oru,

Kuressaare; linnaparke: Pärnu, Toomemäe, Kärdla; kiriku-, kabeli- ja kalmistuparke: Kopli,

Helme, Laiuse. Üldiselt kuuluvad mõisapargi juurde ka alleed ehk puiesteed, kahel või ühel

pool teed korrapäraste vahedega istutatud puud või põõsad mõisasse suunduvate peateede ääres.

Tüüpilised alleepuud on valdavalt kodumaised lehtpuuliigid. Pargiga seostuvad sageli

parkmetsad ja metsapargid – vabakujulised pargid, mille haljastuseks on peamiselt kohalik ehk

pärismaine metsakooslus. Parkmets on rajatud metsaala minimaalse korrastamise teel

maastikukujunduslike (pargikujunduslike) võtetega. Metsapargid on metsad, mis on

metsanduslikke võtteid kasutades kujundatud pargilaadseks haljasalaks (Sangaste ja Palmse

metsapark). Üldjuhul kavandatakse pargis tegevust üksikpuu või selgelt eristuva puude grupi

tasemel.

Puistu kaitse-eesmärk on looduskaitselise, dendroloogilise, kultuuriloolise, ökoloogilise ja

esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Puistuna käsitletakse konkreetse

haljasala, metsa (nt Vanamõisa männik) või selle osa puittaimede kogumit. Puistud jagunevad

puht- ja segapuistuteks ning päritolult looduslikeks ja kultuurpuistuteks (Vastseliina

lehisepuistu, Musta männi puistu, Keava lehiste katsekultuur alleega). Puistu võib olla ühtlase

iseloomuga sama liiki puudest koosnev metsaosa (Viimsi sanglepik, Lehmja tammik, Purtse

männik). Kaitsealune puistu võib sisaldada nii looduslikke kui ka poollooduslikke komponente

ning olla väärtuslikuks saareks asulates või avatud põllumajandusmaastikus. Alleed

käsitletakse puistuna, kui see on pargist täiesti eraldiseisev objekt (Lööne mõisa pärnaallee,

Laane asunduse tammede allee, Atla allee) ega vasta pargi ega arboreetumi tunnustele.

Arboreetumi kaitse-eesmärk on säilitada, kaitsta, uurida ja tutvustada teaduslikul või

õppeotstarbel rajatud paljude puu- ja põõsaliikidega kollektsiooniaeda ning kaitsta kaitsealuseid

liike. Arboreetum on puittaimede kollektsioon kõige laiemas mõistes, seda käsitletakse

grupikontseptsioonina – paljumõõtmelise katseaiana. Arboreetumid ja dendraariumid võivad

olla kujundatud väga erinevatel alustel ning nende loomise eesmärgid võivad juhinduda

paljudest ideedest. Eestis on teadaolevalt vähemalt 73 puittaimede kollektsiooni, millest vähese

liigirikkusega on 15, märkimisväärse liigirikkusega 26, keskmise liigirikkusega 24, suure

liigirikkusega neli ja väga suure liigirikkusega kolm kollektsiooni ning erakordse liigirikkusega

üks kollektsioon.

Natura 2000 võrgustiku alale jääva pargi, puistu, arboreetumi või nende osa kaitse-eesmärk on

lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud eesmärkidele pargi, puistu või

arboreetumi kaitse alla võtmise või piiri määramise otsuses sätestatud elupaigatüübi või liigi

kaitse, mis tuleneb nõukogu direktiivist 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.01.2010, lk 7–25). Kaitsealal, mis jääb Natura 2000 võrgustiku loodus- või linnualale, tuleb

kaitse korraldamisel arvestada Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduses nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” sätestatud kaitse-

eesmärke ning tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades

Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Pargi, puistu ja arboreetumi maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse, mille piir on määratud vastava

õigusaktiga.

Pargis, puistus ja arboreetumis tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid

käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

2.3. Lubatud tegevused (eelnõu § 3)

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega

sätestatud erisusi.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud inimeste viibimine. Kaitsealustes parkides, puistutes

ja arboreetumites kehtib piiranguvööndi režiim ning LKS §-st 15 tulenevalt on kõik

piiranguvööndis asuvad teed ja rajad päikesetõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks,

õuemaal viibimiseks on vaja maaomaniku nõusolekut. Luba viibida võõral maaüksusel, välja

arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maaüksust piiranud või tähistanud viisil,

millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maaüksusel, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne

muudest asjaoludest. Võõral maaüksusel viibides tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) §-s 32 sätestatud omaniku huve, eelkõige tuleb vältida omandi

kahjustamist ja kodurahu häirimist.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud jahipidamine ja kalapüük. Kalapüügi keelamiseks ei

ole looduskaitselisi põhjendusi ja tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärkide saavutamist. Ka ei ole

paljud väikesed veekogud (tiigid) veekogudena keskkonnaregistrisse kantud ja seal ei saa

kalapüüki keelata. Jahiseaduse alusel on keelatud jahipidamine linna, alevi ja aleviku ning küla

selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal − tiheasustusalal, samuti puhke- ja virgestusalal.

Hajaasustuses, kus paljud pargid paiknevad, on jahipidamine lubatud jahimaal, mis on jahiuluki

vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ja kergliikuriga

ka radadel. Termineid „sõiduk”, „jalgratas” ja „kergliikur” käsitletakse liiklusseaduse § 2 järgi.

Kaitse-eeskirjaga lisatakse kergliikuri mõiste tulenevalt liiklusseaduse muutmisest (jõustus

01.01.2021), kui kasutusele võeti uus sõidukikategooria. Kergliikur hõlmab erinevaid ühe

inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad,

tasakaaluliikurid ja muud niisugused istekohata sõidukid. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 92

lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud

rajatis. Olemasolevatel teedel sõidukiga ning radadel jalgratta ja kergliikuriga sõitmine ei

ohusta kaitseala kaitse-eesmärke. Meeles tuleb pidada, et kõik kaitseala teed ja rajad ei ole

jalgratastega sõitmiseks. Üldjuhul paigaldatakse siis radade algusesse keelumärk, näiteks on

seda tehtud Kadrioru pargis Jaapani aias.

Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, olemasolevate ehitiste

hooldustöödel ja rahvaürituse korraldamise eesmärgil. Kaitseala teedel sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud.

Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse

§-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega

kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane

liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige

toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud

ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või

muud sellised tegevused). Väljaspool teid sõidukiga sõitmine kahjustab olulisel määral pinnast,

seetõttu tuleb silmas pidada, et tegevus et tohi kahjustada ala kaitse-eesmärke ega tekitada

olulisi pinnase- ja puittaimestiku kahjustusi. Erandid on vajalikud, et tagada järelevalve- ja

päästetööde tegemine, soosida teadustegevust, teha kaitse-eeskirjaga lubatud töid. Väljaspool

teid sõitmine võib kõne alla tulla pargi hooldustöödel, näiteks murdunud okste ja puude

koristamisel, samuti ka juhul, kui ürituste korraldamisel on vajadus väljaspool teid liikumist

lubada näiteks inventari toimetamiseks ürituse toimumiseks sobivasse kohta. Pargis on

erinevaid ehitisi, väikevorme, nagu paviljonid, sillakesed, trepid, mille korrashoid ja

hooldamine on vajalik. Selline regulatsioon ei kahjusta kaitseala väärtusi.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Kaitsealal on

lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine veekogudel, kus on lubatud sisepõlemismootoriga

ujuvvahendi kasutamine. Keskkonnaregistris on 60 pargis siseveekogud, mille pindala on alla

1 ha, 31 pargis kuni 12 ha, Valgjärve mõisa metsaparki jääva järve pindala on 65,4 ha.

Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 25 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“

§ 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sisepõlemismootoriga veesõidukite kasutamine keelatud nendel

järvedel, mille pindala on alla 100 ha, ja punkti 2 kohaselt nendel jõgedel, mille laius on alla

10 m. Piirang on vajalik, et kaitsta tundlikke veekogusid ja nende elustikku võimaliku reostuse

eest. Elektrimootoritele seda piirangut ei kohaldata.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud põõsaste kujundamine. Tegevus on vajalik põõsaste

pügamiseks ja heki lõikamiseks. Selline tegevus ei kahjusta kaitseala väärtusi.

Pargis, puistus ja arboreetumis on lubatud telkimine ja lõkke tegemine rahvaürituse ajal, samuti

õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud, muudel juhtudel

kaitseala valitseja nõusolekul. Väljaspool õuemaad võib telkida ja lõket teha nendes kohtades,

mis on selleks ette valmistatud ja varem kaitseala valitsejaga kooskõlastatud. Füüsilise isiku

või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke

tegemisel tuleb arvestada KeÜS §-des 35-36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke

tegemise korda. Muude juhtude all on mõeldud pargi ja puistu hooldamisel, näiteks murdunud

okste või puude koristamisel, kohapeal ja kaitseala valitseja nõusolekul lõkke tegemist.

Telkimisega kaasnev võimalik liigne tallamine võib kahjustada liikide elupaiku, pargi esteetilist

ilmet või looduskaitseliselt kõrgema väärtusega poollooduslikke kooslusi, seetõttu on vajalik

kaitseala valitseja nõusolek. Lõkke tegemise piirang on vajalik, sest reguleerimata lõkke

tegemine võib kahjustada loodusobjektide ilmet ja seisundit (nt suureneb tallamine ja

prahistamine). Rahvaürituse ajal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud, kuna see on ajutine ja

kontrollitud tegevus. Korraldajad vastutavad keskkonnanõuete ja tuleohutusreeglite järgimise

eest, mis aitab minimeerida negatiivset mõju loodusele.

Kui see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke ega teki olulist kaitsealuste liikide häirimist ning

pinnase- ja puittaimestiku kahjustusi, on pargis, puistus ja arboreetumis lubatud rahvaürituse

korraldamine. Rahvaüritus on kindla(te) isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku

kutsutud ehk organiseeritud üritus, näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus,

meelelahutus- või kaubandusüritus, mille läbiviimisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist.

Kaitsealuste liikide olulise häirimise mõiste sisustamisel tuleb lähtuda LKS-i §-st 55. Pinnase

kahjustus tähendab pinnakatte hävimist või olulist tallamist, mille tagajärjel võib tekkida

mullaerosioon ja hävida taimestik. Lisaks võib pinnase kahjustus väljenduda sügavaste rööbaste

tekkes, mis on põhjustatud korduvast liikumisest märjal või pehmel pinnasel, näiteks

mootorsõidukite, jalgrataste või ka suure hulga jalakäijate poolt. Eriti tuleb sellega arvestada

rattaürituse korraldamisel. Pinnase kahjustuste vältimiseks tuleb rahvaürituse korraldamisel

eelistada juba olemasolevat taristut (sillutatud alad, teed, rajad, mängu- ja spordiväljakud).

Pehmel või niiskel pinnasel tuleb vältida massilist liikumist, eriti pärast vihmasadu, et vältida

pinnase liigset tallamist ja rööbaste tekkimist. Vajaduse korral tuleb piirata teatud alade kasutust

või suunata osalejad kindlatele radadele. Puittaimestiku kahjustus tähendab puude ja põõsaste

koore, juurestiku või suuremate okste vigastamist, näiteks telkimise, lõkke tegemise või

rajatiste paigaldamise tõttu, mis võib põhjustada puude haigusi, kuivamist või murdumist.

Puittaimestiku kaitsmiseks tuleb vältida tegevusi, mis võivad kahjustada puude juuri, tüvesid

või suuremaid oksi.

Munitsipaalmaal toimub rahvaürituse läbiviimine kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja

vastutusel, riigimaal kooskõlastatakse rahvaüritus maa haldajaga, enamjaolt on selleks

Riigimetsa Majandamise Keskus. Eramaal toimuvad üritused eramaaomaniku nõusolekul.

Seetõttu ei ole vajadust anda ürituse korraldamiseks topelt kooskõlastust. Linnades asuvates

parkides, nagu näiteks Tammsaare, Harjumäe ja Kadrioru park, Kuressaare lossipark, Pärnu

rannapark, Toomemäe park, toimub aasta jooksul mitukümmend avalikku üritust, mille

läbiviimiseks on praegu kehtiva kaitsekorra alusel linnavalitsus iga kord Keskkonnaametile

taotluse esitanud. See ei ole otstarbekas.

Piiranguid on leevendatud, kuna rahvaüritus ei too üldjuhul pargile kaasa olulist negatiivset

mõju, mistõttu selle läbiviimiseks iga kord Keskkonnaametilt nõusoleku küsimine suurendab

põhjendamatult halduskoormust. Kaitstavale alale tekitatud olulise kahju ilmnemise korral peab

kahju tekitaja töötama koostöös Keskkonnaametiga välja heastamismeetmed või hüvitama juba

heastatud kahju korral vastavad kulud, samuti rakendama vältimismeetmeid kahju ulatuse

piiramiseks. See on haldusvastutus, kitsamas tähenduses keskkonnavastutus, mis seisneb

keskkonnakahju tekitaja kohustuses vältida kahju tekkimist ning hoolitseda selle heastamise

eest looduses juhul, kui kahju siiski tekib.

Pargis ja arboreetumis on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja

arvatud looduslikul rohumaal. Arboreetumites ja paljude parkide juures on ilu- ja tarbeaiad, kus

võib vajalikuks osutuda kahjurite tõrje ning taimede väetamine, seega on lubatud biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine vastaval alal pargis ja arboreetumis. Keelatud on

tegevus looduslikul rohumaal, sellega välistatakse looduslikesse kooslustesse ohtlike ainete

sattumine, mis mõjutab ökosüsteemi ja elustikku.

Pargis, puistus ja arboreetumis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogude veetaseme

ja kaldajoone muutmine. Parkidesse on juba ajalooliselt rajatud tiike ja paisutatud looduslikke

veekogusid, seetõttu võib vajalikuks osutuda veetaseme alandamine ja kaldajoone muutmine

olemasolevate paisude rekonstrueerimisel, tiikide puhastamisel või kalda kindlustusrajatiste

hooldamisel.

Pargis, puistus ja arboreetumis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud põõsarinde

eemaldamine, puuvõrade kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie. Parkide peamiseks

ohuteguriks on pargi ilmet, ajalooliselt kujunenud planeeringut ja puistut rikkuda võivad

tegevused, nagu asjatundmatu puuvõrade kujundamine, põõsarinde eemaldamine,

puittaimestiku istutamine ja raie, seega on tegevus lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Puuvõrade kujundamist ja raiet teeb üldjuhul arborist. Hekkide pügamiseks ja üksikute

kuivanud või ohtlikult rippes okste eemaldamiseks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja.

Osale kaitsealustest parkidest on tehtud dendroloogiline inventuur ja/või koostatud

hoolduskava, mis on juhendiks eelkõige maaomanikule süsteemseks hooldustegevuseks.

Hoolduskava koostamisel hinnatakse puistu seisukorda, sanitaar- ja kujundusraie ning

võrahoolduse ja taastamisistutuste vajadust. Nende tööde tegemiseks tuleb küsida kaitseala

valitseja nõusolekut.

Pargis, puistus ja arboreetumis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste, kaasa arvatud

ajutise ehitise püstitamine, kusjuures rahvaürituse korraldamisel ajutise rajatise püstitamine on

lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kui rajatis likvideeritakse ühe nädala jooksul pärast

ürituse toimumist. Ajutise ehitise all mõistetakse siinkohal konkreetse ürituse (kontsert,

teatrietendus jms) läbiviimiseks vajaliku rajatise (lava, piirdeaed) paigaldamist. EhS § 3 lõike

2 esimese lause kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis, sama paragrahvi lõike 4 tähenduses on

ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle

ajavahemiku möödumisel. Ehitamise mõju kaitse-eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest,

sealhulgas ehitise iseloomust, asukohast ja mahust.

Pargis, puistus ja arboreetumis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud roo varumine

külmumata pinnaselt. Tegevus võimaldab kaitseala koosseisus olevat veekogu kallast

puhastada, vastasel juhul on tegevus keelatud.

Puistus on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puhtpuistute kujundamine. See võib vajalikuks

osutuda, kui eesmärk on säilitada ühtlast sama liiki puudest koosnevat puistut, näiteks Lehmja

tammik, Purtse männik, Musta männi puistu. Leevendused ei kahjusta kaitse-eesmärkide

saavutamist.

2.4. Vajalik tegevus (eelnõu § 4)

Pargis, puistus ja arboreetumis on vajalik poollooduslike koosluste aladel nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine

ja harvendamine. Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus määratakse LKS § 17 alusel.

Pargis, puistus ja arboreetumis on vajalik raie vaadete avamiseks. Tegevus on vajalik

maastikuilme säilitamise ja taastamise eesmärgil.

2.5. Keelatud tegevus (eelnõu § 5)

Pargis, puistus ja arboreetumis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.

Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse § 3 lõike 1 järgi maatulundusmaa

viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on

kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Veerežiimi

muutmine, mis maaparandussüsteemi rajamisega kaasneb, on tavaliselt olulise

keskkonnamõjuga tegevus, mis avaldab kooslustele ja liikidele negatiivset mõju. Pargis, puistus

ja arboreetumis ei ole kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik uue maaparandussüsteemi

rajamine ja puudub vajadus põllu- või metsamaa kuivendamiseks.

Pargis, puistus ja arboreetumis on keelatud maavara kaevandamine, sest see kahjustab

maastikuilmet, pinnavormi, kooslusi ja veerežiimi. Kinnisasja omaniku jaoks maavarade

kaevandamise keeluga muutust ei ole. Maapõueseaduse (MaaPS) § 96 lg 2 kohaselt ei käsitata

ehitamisel kaevandamisena maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja

allmaaehitise rajamise ning maaparandushoiutööde ning põllumajandustööde käigus kaevise

tekitamist ja kasutamist. Vastavalt MaaPS § 95 lg-le 1 on maavara ning maavarana arvele

võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle

kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise

eesmärgil, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellist tegevust ei loeta kaevandamiseks, kuid sellega ei

tohi kahjustada kaitseala seisundit ja ilmet. Potentsiaalselt võib olla ettevõtlushuvi maavarade

kaevandamise vastu. Teada on risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab

loodust või elukeskkonda. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-

eeskirjaga seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.

Pargis, puistus ja arboreetumis on keelatud energiapuistute rajamine. Energiapuistu on

intensiivselt majandatav monokultuurne kooslus, mille rajamine vähendab looduslikku

mitmekesisust ning rikub koosluste looduslikku tasakaalu.

2.6. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga (eelnõu § 6)

Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud

vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on pargis, puistus või arboreetumis

keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja

teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada

ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või

laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega

esitada ehitusteatist. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud anda jahiulukitele

lisasööta, sest see suurendab kunstlikult ulukite arvukust. Ulukitele söötmiskohtade rajamise

üks eesmärk on hõlbustada jahipidamist, kuid ulukite koondumine lisasöötmiskohtade

ümbrusesse viib nende alade liigikoosseisu tasakaalust välja, mõjutades negatiivselt näiteks

maaspesitsevate lindude arvukust. Üldjuhul parkides, arboreetumites ja puistutes jahipidamist

ning jahiulukite lisasöötmist ei toimu.

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja

nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi, puistu või arboreetumi kaitse-eesmärgi saavutamist

või seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

pargi, puistu või arboreetumi kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle

huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise

tegevuse õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse pargi, puistu

või arboreetumi piiranguvööndis majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata

tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse

kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus ei kahjusta loodusväärtusi.

3. Menetluse kirjeldus

Määruse „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” eelnõu menetlus

algatati kliimaministri 25. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/25. Menetluse viis läbi

Keskkonnaamet.

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskirja” muutmise väljatöötamise (edaspidi VTK) kavatsuse koostamine. VTK saadeti 71

kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil objektid asuvad, ja viiele asutusele.

Avalikustamise kuulutus ilmus kohalike omavalitsuste veebilehtedel ja Keskkonnaameti

kodulehel. Parandusettepanekud või vastuväited väljatöötamise kavatsusele paluti esitada

hiljemalt 21. aprilliks 2023. Keskkonnaamet tutvustas kavandatavaid muudatusi 4. aprillil

2023. aastal MS Teamsi vahendusel. VTK avalikustamisel tehtud ettepanekud ja

Keskkonnaameti vastused neile leiab kliimaministri 25. jaanuari 2024. a käskkirja nr 1-2/24/25

lisas olevast VTK-st.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi EL õigusakte:

1. nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud

direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega

aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.

Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura

2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral

leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide

elupaiku.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt

käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende

munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,

hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad

liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide

arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele

nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Uue kaitse-eeskirja kehtestamisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, elukeskkonnale,

looduskeskkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste

ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on

mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja

suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava

Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja

taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380 ), mis seab

liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)

parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Kuna kaitse-eeskirja muutmisega ei võeta ühtegi uut objekti kaitse alla ega arvata kaitse alt

välja, samuti ei muudeta ühegi objekti piire, siis puudub mõju kinnisasja riigile omandamise,

poollooduslike koosluste ja metsatoetuse ning metsatulu vähenemise osas.

Pargi, puistu ja arboreetumi maa on piiranguvöönd. Kooskõlas maamaksuseaduse § 4 lõikega

2 makstakse maamaksu piiranguvööndi maalt 50 protsenti maamaksumäärast ja see jääb

kehtima ka edaspidi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30

ja 31), mille alusel eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või põhjendatud

huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse ese on seotud

keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.