Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-3/1180
Registreeritud	14.03.2025
Sünkroonitud	17.03.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	2-3/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Saabumis/saatmisviis	Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Vastutaja	Kaspar Peek (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (293063 tm).

Failid

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

REM_2025_227_ya.asice

EK_toost_invest.pdf

EN_toostuste_invest_EIS.pdf

Lisa_1_jatkusuutlikkus_mudel.pdf

Lisa_2_kriteeriumid_mikro_vaike_EIS.pdf

Lisa_3_kriteeriumid_keskm_suur_EIS.pdf

SK_toostuste_invest_EIS.pdf

EK_toost_invest.pdf

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/227

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse

investeeringutoetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

Kliimaminister regionaal- ja põllumajandusministri ülesannetes

Lisad:

1. Eelnõu, EN_toostuste_invest_EIS.pdf;

2. Seletuskiri, SK_toostuste_invest_EIS.pdf;

3. Lisa 1, Lisa_1_jatkusuutlikkus_mudel.pdf;

4. Lisa 2, Lisa_2_kriteeriumid_mikro_vaike_EIS.pdf;

3. Lisa 3, Lisa_3_kriteeriumid_keskm_suur_EIS.pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kalev Karisalu

625 6517

[email protected]

EN_toostuste_invest_EIS.pdf

MÄÄRUS

…..2025 nr ….

Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames antava toiduainetööstuse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamisele, toiduainetööstuse tehnoloogilisele uuendamisele, toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse suurendamisele või toiduainetööstuse turule orienteerituse suurendamisele. § 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (2) Kui toetust antakse grupierandiga hõlmatud riigiabina komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklite 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

EELNÕU 13.03.2025

(3) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse: 1) keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku hoone või rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine) või seadme soetamine; 2) digitaliseerimiseks või uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks vajaliku seadme soetamine; 3) sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine; 4) töötlemiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine, kui rajatakse uus ettevõte, kus toimub toidu töötlemine; 5) kvaliteeti tõendava sertifikaadi või märgise (edaspidi koos sertifikaat) saamiseks või selle uuendamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine; 6) automatiseerimiseks vajaliku seadme soetamine; 7) töötlemisega alustamine või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku ehitise ehitamine või seadme soetamine või ehitise ehitamine. (2) Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemine selle määruse tähenduses on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemine. (3) Kui toetust antakse lõike 1 punkti 3 alusel päikeseenergia allikast elektri tootmiseks vajaliku ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks, peab selle tegevuse osaks olema ka salvestusseadme soetamine ning selle tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi saadav tootmis- ja salvestamisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust. (4) Lõike 1 punktis 7 sätestatud tegevuse puhul antakse toetust üksnes juhul, kui toetuse taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja. (5) Kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (6) Kui soetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema toetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (7) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 5. Toetuse vorm, määr ja suurus

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. (2) Toetuse maksimaalne määr on: 1) suurettevõtja puhul 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 25 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 35 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) puhul 50 protsenti toetava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel; 3) suurettevõtja puhul 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 45 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse energiatõhususeks, välja arvatud hoonete energiatõhususeks, antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) suurettevõtja puhul 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse hoonete energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel; 5) suurettevõtja puhul 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 40 protsenti ja mikro- või väikeettevõtja puhul 50 protsenti toetava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse taastuvallikatest energia tootmiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel; 6) suurettevõtja puhul 45 protsenti ja VKE puhul 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel; 7) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina. (3) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. (4) Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 3 500 000 eurot ühe toetuse taotleja kohta. (5) Ühte kontserni kuuluvatele ettevõtjatele või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjatele ei anta kokku toetust rohkem kui 3 500 000 eurot strateegiakava perioodi jooksul. (6) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõike 2 kohaselt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud riigiabi kumuleerimisreegleid ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

§ 6. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Ehitise ehitamise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) ehitise püstitamise, rajamise või paigaldamise kulu; 2) ehitise laiendamise kulu; 3) ehitise rekonstrueerimise kulu; 4) ehitise omanikujärelevalve tegemise kulu. (3) Seadme soetamise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) seadme soetamise ja selle kohaletoimetamise, paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe kulu; 2) soetatava seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara või infotehnoloogilise seadme soetamise ja selle paigaldamise või seadistamise kulu. (4) Kasutatud seadme soetamise kulu on abikõlblik, kui toetuse taotleja on mikro- või väikeettevõtja või kui toetust antakse § 4 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Kasutatud seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam. (5) Abikõlblik on ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu. (6) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 3) tavapärane tegevus- ja üldkulu; 4) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 5) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu; 6) maa ja olemasoleva ehitise soetamise, üürimise ja rentimise kulu; 7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega; 8) veovahendi ning selle haagise soetamise kulu, välja arvatud veovahendile paigaldatava sellise seadme soetamise kulu, mille eripära tuleneb toetuse taotleja töödeldavast tootest; 9) tasu toetuse taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest; 10) ettevalmistava töö kulu; 11) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) teostatavusuuringu või auditi tellimisega, keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;

13) kasutatud seadme soetamise kulu, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul; 14) ehitise lammutamise kulu, kui ei ehitata lammutatud ehitise asukohale uut või sellega olemuslikult sarnast ehitist või nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 15) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise soetamise ja paigaldamise kulu ning juurdepääsutee või parkla rajamise kulu, kui nimetatud tegevus ei moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest; 16) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu või liitumispunkti ümberehitamisega seotud kulu; 17) kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36, 38 ja 38a alusel selleks, et viia toetuse taotleja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; 18) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 19) amortisatsiooni kulu; 20) muu kulu, mis ei ole toetatava tegevusega otseselt seotud ning on selle elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline. § 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine (1) Toetuse taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. (2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, kuid jääb alla 60 000 euro, küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara hinnapakkujate paljusus. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1, 3–5 ja 7 sätestatud ehitise ehitamise puhul peab toetuse taotleja küsima üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust iga ehitise kohta eraldi ning hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (6) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ehitustööde kohta ja avaldab selle oma veebilehel.

(7) Kui toetust taotletakse kasutatud seadme soetamiseks, peab toetuse taotleja olema küsinud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta. (8) Toetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (9) Toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 8. Ostumenetlus riigihangete registris (1) Kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris. (2) Kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. (3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise eeldatav maksumus, milles sisalduvad ehitise välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (4) PRIA koostab lõikes 3 nimetatud ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ning avaldab selle oma veebilehel. (5) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise tähtpäev; 2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteate ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(6) Pakkumus peab sisaldama toetuse taotleja nime, pakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, pakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. (7) Toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (8) Toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 9. Toetuse taotleja (1) Toetust antakse äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja nõuetele või kes on suurettevõtja. (2) Toetuse taotleja põhitegevusala äriregistri andmetel on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja on taotluse esitamise ajal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). (3) Toetust antakse ka mikro- või väikeettevõtjast taotlejale, kelle põhitegevusala taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja taotluse esitamise ajal ei olnud lõikes 2 nimetatud tegevus, kuid kes on vähemalt kahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal tegelenud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmisega ning kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot. § 10. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. (2) Toetuse taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas täitnud komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni otsuse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(4) Kui toetuse taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (5) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 1202, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, keskkonnavastutuse seaduse §-s 37, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 491, 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 363, 364, 365, 367, 368, 3682, 372, 373, 375 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. (6) Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse koondhinnang on lisa 1 „Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel“ kohaselt vähemalt 0,6155.

3. peatükk Toetuse taotlemine

§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) Toetuse taotleja esitab ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust. § 12. Nõuded taotlusele (1) Toetuse taotleja esitab avalduses järgmised andmed: 1) toetuse taotleja ärinimi ja äriregistrikood ning toetuse taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) toetatava tegevuse eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas selle eeldatav algus- ja lõppkuupäev ning toetatava tegevuse elluviimise asukoht; 3) taotletava toetuse suurus; 4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude maksumus; 5) teave selle kohta, kas toetuse abil soetatakse vara liisingulepingu alusel; 6) ostumenetluse viitenumber, kui toetuse taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete registris ellu viinud; 7) teave selle kohta, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses; 8) teave alginvesteeringu või uut majandustegevust tekitava alginvesteeringu nõude täitmise kohta, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 9) teave selle kohta, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse alginvesteering taotletava toetuse abil, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 10) teave üldise grupierandi määruse artikli 36 lõike 4 punktis a, artikli 38 lõike 3 punktis a või artikli 47 lõike 7 punktis a sätestatud alternatiivse stsenaariumi kohta, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 36, 38 või 47 alusel;

11) teave selle kohta, kas soovitakse abikõlblikud kulud kindlaks määrata üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 11 või artikli 38 lõikes 8 sätestatud erandit kasutades, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 36 või artikli 38 alusel; 12) teave selle kohta, kas toetuse taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; 13) teave toetuse taotleja kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 14) teave toetuse taotleja töötajate arvu kohta; 15) paragrahvi 9 lõikes 3 nimetatud mikro- ja väikeettevõtjast taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud vähemalt kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu toodete ja teenuste kaupa, märkides iga toote või teenuse kohta müüdud ühikute koguse ja müügitulu summa; 16) seireks ja hindamiseks vajalik teave selle kohta, kas toetatav tegevus panustab negatiivse keskkonnamõju vähendamisesse, toiduraiskamise vähendamisesse, kvaliteetse, tervisliku ja ohutu toidu tootmisesse, uute keskkonnahoidlike pakendilahenduste kasutusele võtmisesse, toidujäätmete väärindamisesse ja toidukao vähendamisesse või uute analüüsimeetodite ning toidu jälgitavuse tagamiseks ja toidupettuse ärahoidmiseks digilahenduste kasutusele võtmisesse. (2) Toetuse taotleja esitab asjakohased bilansid ja kasumiaruanded, mis on vajalikud § 10 lõikes 6 sätestatud koondhinnangu arvutamiseks, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. (3) Kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. (4) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ning nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle majandusaasta aruanne, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on möödunud. (5) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vormi E või käibedeklaratsiooni andmed ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning nimetatud vormi või käibedeklaratsiooni andmete MTA-le esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks taotluse esitamisele vahetult eelnenud selle vormi või käibedeklaratsiooni andmed, mille MTA-le esitamise tähtaeg on möödunud. (6) Seadme soetamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid: 1) kasutatud seadme soetamise korral müüja dokument, mis tõendab, et soetatav seade on taotluse esitamise hetkel toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning selle hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam; 2) kui seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, mis on toetuse taotleja valduses asjaõiguslikul alusel, siis seda tõendav asjaõigusleping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust; 3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus; 4) toetatava tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem.

(7) Ehitise ehitamise korral esitab toetuse taotleja koos taotlusega järgmised dokumendid: 1) väljavõte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras; 2) hoonestusõiguse seadmise leping, mis tõendab, et toetuse taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel ja see ei nähtu kinnistusraamatust; 3) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 7 nimetatud dokumendid või kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 20 000 euro, siis sellise kulu kirjeldus; 4) toetatava tegevuse maksumuse prognoos, kui toetatava tegevuse eeldatav käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem. (8) Toetuse taotleja esitab hindamiskriteeriumi täitmise tõendamiseks asjakohase lepingu, müügiarve, sertifikaadi, aruande, raporti või muu dokumendi.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 13. Taotluse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA. § 14. Taotluse hindamine (1) PRIA hindab taotlusi järgmiselt: 1) mikro- ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse taotleja taotlust hinnatakse lisas 2 „Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel; 2) keskmise suurusega ja suurettevõtjast toetuse taotleja taotlust hinnatakse lisas 3 „Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel eraldi taotluste paremusjärjestused lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse taotlejate kohta, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlused. (3) Võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles esitatud toetatava tegevuse omafinantseeringu summa on suurem. Võrdse omafinantseeringu summa korral eelistatakse toetuse taotlejat, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu. § 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. (3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui: 1) mikro- ja väikeettevõtjast taotleja on hindamisel saanud vähemalt 12 hindepunkti lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite maksimaalsest hindepunktide summast; 2) keskmise suurusega ettevõtjast ja suurettevõtjast taotleja on hindamisel saanud vähemalt 18 hindepunkti lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumite maksimaalsest hindepunktide summast. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. (5) Kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (6) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 punktis 3 sätestatud alusel. (7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded (1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ning võtab toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (2) Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, võtab toetuse saaja toetuse abil soetatud vara kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ja see vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist olema läinud üle toetuse saaja omandisse. Liisinguleping peab lõppema hiljemalt 30. juunil 2029. (3) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab toetuse abil ehitatud või soetatud vara ning kasutab seda sihtotstarbeliselt, järgmise perioodi jooksul (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood): 1) ehitamise korral või müügilepingu alusel vara soetamise korral vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja; 2) kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem;

3) kui toetatav tegevus viiakse ellu nii punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud viisil, siis vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja, või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem. (4) Toetuse saaja peab enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist korraldama §-s 8 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse. (5) Toetuse saaja peab võtma toetatava tegevusega seotud siduvaid kohustusi kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 17. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 4) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 5) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 6) kinnitab, et kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ei toimu sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttest, kus toetatav tegevus ellu viiakse, kui toetus on regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses; 7) tagab, et § 4 lõikes 3 nimetatud ehitise ehitamise või seadme soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmis- ja salvestamisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust; 8) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 10 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (4) Lisaks lõigetes 1–3 sätestatud kohustustele peab: 1) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029; 2) toetuse saaja esitama toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel; 3) toetuse saajal hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kohta ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

4) toetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil ehitatud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas on ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 5) toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks üldise grupierandi määruse artikli 38a lõike 6 punktis i sätestatud primaarenergia nõudluse vähenemise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti hoonete energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel; 6)toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks üldise grupierandi määruse artikli 38a lõike 7 punktis b või artikli 41 lõikes 1a sätestatud energia salvestusseadmes kohapealsest taastuvast energiaallikast toodetud energia kasutamise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti hoonete energiatõhususeks antava abina kombineeritult energia salvestusseadme paigaldamisega üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel või taastuvallikatest energia tootmiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel; 7) toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud konkreetse toodangukoguse tootmiseks kasutatavate ressursside netokoguse vähendamise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. § 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta; 6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist. (3) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud tehtud töö või osutatud teenuse üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine; 4) ehitustegevuse kuluaruanne iga ehitise kohta, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine. (4) Kui vara ostetakse liisingulepingu alusel, esitab toetuse saaja lisaks lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentidele koos maksetaotlusega maksetaotluse esmakordse esitamise korral ja

liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ning toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmise akti. § 19. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 20. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. (4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 21. Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist (1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 18 lõikes 3 nimetatud dokumentidega. (3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 18 lõike 2 kohane maksetaotlus koos sama paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud dokumentidega peavad olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest. (5) Lõikes 1 sätestatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel soetatava vara puhul. § 22. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. § 23. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender Kliimaminister regionaal- ja põllumajandusministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1. Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel Lisa 2. Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid Lisa 3. Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid

Lisa_1_jatkusuutlikkus_mudel.pdf

Regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määrus nr XX „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“

Lisa 1

MAJANDUSLIKU JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISE MUDEL

Toetuse taotleja

Näitaja allikas Finantsnäitaja Eelnev majandusaasta -2

Eelnev majandusaasta -1

Eelnev majandusaasta

Jooksev majandusaasta (minimaalselt 6 kuuline periood)

BI LA

N SS

Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed kokku Kohustused kokku Omakapital / Netovara Bilansimaht

KA SU

M I-

AR UA

N N

E Müügitulu

Kaubad, toore, materjal, teenused / Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu

Ärikasum (-kahjum) Puhaskasum (-kahjum)

N/A Päevade arv perioodis 365

365

Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse koondtulemus: Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse koondhinnang: Toetuse taotleja ajaloolise finantsseisundi muutus:

FIE MAJANDUSLIKU JÄTKUSUUTLIKKUSE HINDAMISE MUDEL

Toetuse taotleja (FIE)

Näitaja allikas Finantsnäitaja Eelnev majandusaasta -2

Eelnev majandusaasta -1

Eelnev majandusaasta

Jooksev majandusaasta (minimaalselt 6 kuuline periood)

BI LA

N SS

Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara Põhivara Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed kokku Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Omakapital / Netovara Bilansimaht

KA SU

M I-

AR UA

N N

E Müügitulu

Kaubad, toore, materjal, teenused / Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu

Ärikasum (-kahjum) Puhaskasum (-kahjum) N/A Päevade arv perioodis Toetuse taotleja (FIE) jätkusuutlikkuse koondtulemus: Toetuse taotleja (FIE) jätkusuutlikkuse koondhinnang: Toetuse taotleja (FIE) ajaloolise finantsseisundi muutus:

Lisa_2_kriteeriumid_mikro_vaike_EIS.pdf

Regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määrus nr XX „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“

Lisa 2

MIKRO- JA VÄIKEETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

1.1. Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtud investeering

1.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet1, mis on pakendatud müügipakendisse2 ja mida on realiseeritud jaekaubanduses3

1.1.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi4 all realiseeritud jaekaubanduses5

1.1.3. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise ajal olemas ISO 22000, ISO 9001, ISO 14001, FSSC 22000, HALAL, SFQ, BRC või IFS

1 Toote töötlemiseks loetakse algset toodet oluliselt muutvat tegevust, sealhulgas kuumutamist, keetmist, suitsutamist, soolamist, laagerdamist, kuivatamist, marineerimist, ekstraheerimist, ekstrudeerimist või nende protsesside kombinatsiooni. Töötlemata toode on töötlemata toit, sealhulgas jaotatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud või sulatatud toit. 2 Müügipakendi mõiste on sätestatud pakendiseaduse § 3 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt on müügipakend ehk esmane pakend lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka pakendiseaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud pakend. 3 Jaekaubandus on toiduseaduse § 6 lõike 3 tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 lõikes 7 sätestatud tegevus. Jaekaubanduse osaks loetakse ka e-kaubandus ehk kaugmüük. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved või muud dokumendid. 4 Toetuse taotlejal on registreeritud kaubamärk või on toetuse taotleja esitanud avalduse kaubamärgi registreerimiseks. Registreeritud kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris. Taotlus kaubamärgi registreerimiseks peab olema esitatud kaubamärgiseaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 5 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.

standard või toetuse taotleja on tunnustatud pardavarude kokkuleppeline tarnija6

1.2. Suurema omafinantseeringuga investeering

Toetatava tegevuse toetuse määr on7:

- 15,00% kuni 30,00%

- üle 30% kuni 50,00%

1.3. Töötlemisega alustava ettevõtja investeering

Põllumajandusliku majandustegevusega tegelev mikro- ja väikeettevõtja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena hakkab ta tegutsema põllumajanduslike toodete töötlejana

1.4. Toetatava tegevuse suurem mõju regionaalselt tasakaalustatud arengule

Toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu8:

- Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas

- Tallinnaga mittepiirnevas vallas

- saarel, Kagu-Eestis või Ida-Virumaal9

Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 13

6 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane sertifikaat või Transpordiameti tunnustamise otsus. 7 Toetatava tegevuse toetuse määr ümardatakse täisarvuni. Kui toetuse taotleja taotleb toetust kahe või enama toetatava tegevuse kohta, millel on erinev toetuse määr, siis toetuse määraks on nende tegevuste toetuse määrade kaalutud keskmine, mis ümardatakse täisarvuni. Näiteks kui toetust taotletakse kahe seadme soetamiseks, millest ühe maksumus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 25% ning teise maksumus on 40 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 50%, siis toetatava tegevuse toetuse määr hindepunktide andmisel arvutatakse järgmiselt: (25 x 10 000 + 50 x 40 000) / (10 000 + 40 000) = 45 ehk toetatava tegevuse toetuse määr on 45%. 8 Kui toetuse taotleja viib toetatavad tegevused ellu erinevates asukohtades, siis hindepunktid antakse üksnes sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 9 Kui toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu saarel, siis antakse talle kolm hindepunkti olenemata sellest, millise kohaliku omavalitsuse üksusesse saar kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Kagu-Eestis toetatava tegevuse elluviimisel antakse toetuse taotlejale kolm hindepunkti, kui toetatav tegevus viiakse ellu Põlvamaal, Valgamaal või Võrumaal.

2. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

2.1. Toetuse taotleja panus keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse

2.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse:10

- keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument11

- toetuse taotleja enda tehtud töötlemisettevõtte süsiniku jalajälje hindamine12

10 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 11 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud või toetuse taotlejale väljastatud: - roheauditit, mis on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ § 4 punkti 5 kohaselt protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse analüüsi; - energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; - ressursiauditit, mis on kliimaministri 21. märtsi 2024. a määruse nr 24 „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 2 punkti 10 kohaselt ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; - ISO 14001, ISO 50001 või ISO 14064 standardit; - EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaati; - LCA (Life Cycle Assessment) analüüsi. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, milleks on audit, analüüs või sertifikaat. Audit ei tohi olla koostatud, analüüs tehtud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 12 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud või on lasknud teha oma töötlemisevõttele süsiniku jalajälje hindamise, kasutades selleks süsiniku jalajälje hindamise tööriista, mis järgib rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeliga, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, mis sisaldab ülevaadet hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust. Süsiniku jalajälje hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist.

2.1.2. Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena tema töötlemisettevõtte süsiniku jalajälg väheneb13

2.2. Keskkonnasõbralike toodete tootmisesse panustav investeering

2.2.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud või töödelnud mahepõllumajanduslikku toodet, riikliku kvaliteedikava raames toodetud lõpptoodet või Euroopa Liidu kvaliteedikava raames toodetud toodet14

2.2.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mille põhitooraine pärineb lähipiirkonnast15:

- vähemalt 90% ulatuses

- vähemalt 50% ulatuses

Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 7

3. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

13 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub töötlemisettevõtte süsiniku jalajälje hindamine, milleks on kasutatud Kliimaministeeriumi välja töötatud mudelit, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendav asjakohane dokument peab sisaldama ülevaadet ettevõtte süsiniku jalajälje hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust nii toetatava tegevuse elluviimisele eelneva olukorra kui ka toetatava tegevuse elluviimise järgse prognoositava olukorra kohta, ning ettevõtte süsiniku jalajälje vähenemise selgitust. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 14 Toetuse taotleja taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodetud või töödeldud toode on mahepõllumajanduslik toode või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 90 lõikes 1 sätestatud riikliku kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode Euroopa Liidu kvaliteedikava raames toodetud toode. 15 Lähipiirkonnaks loetakse töötlemisettevõtte, milles toetatav tegevus ellu viiakse, ümbritsevat piirkonda ligikaudselt 300 kilomeetri raadiuses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.

3.1. Toetuse taotleja panus töötlemisettevõtte toimepidevuse tagamisest teadlikkuse parandamisse

Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte varustuskindluse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse16:

- ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnang17

- toetuse taotleja enda koostatud toimepidevuse plaan18

3.2. Taastuvenergia kasutamiseks tehtud investeering

Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena hakkab ta kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi19

3.3. Riskide juhtimisega seotud investeering

3.3.1. Toetuse taotleja teeb investeeringu elektrienergia salvestusseadmesse20

16 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 17 Toimepidevus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ kohaselt suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus, muu hulgas ettevõttele pandud ülesandeid täita. Toimepidevuse hinnanguks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud või ettevõtjale väljastatud: - ISO 22301 sertifikaati, mis on rahvusvaheline talitluspidevuse juhtimissüsteemi standard, mis kehtestab protsessid, protseduurid, otsused ja tegevused, et tagada ettevõtte tegevuse jätkumine; - energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse, hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit on koostatud või sertifikaat väljastatud. Audit ei tohi olla koostatud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 18 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on töötlemisettevõtte kohta teinud toimepidevuse plaani, kasutades selleks „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) programmi tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5 „Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele“ juhiseid, mis on kättesaadav Eesti Maaülikooli veebilehelt https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b1c65970-53a0-4ae4-a9ad- 0713b7b02973/content, või muud töötlemisettevõtte toimepidevuse plaani, sealhulgas energia varustuskindluse hindamise tööriista. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et töötlemisettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 19 Taastuvenergiaks loetakse taastuvate energiaallikate kasutamist energia saamiseks. Elektrituruseaduse § 57 lõike 1 kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik. 20 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust nii elektrienergia salvestusseadmes kui ka taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajaliku seadme soetamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia

3.3.2. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse21

3.3.3. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajaliku generaatori töötamiseks vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku seadme või rajatise soetamiseks22

Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 8

4. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeering

Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal oma toodetud või töödeldud toodet eksportinud23

Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 2

5. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid

tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia tootmisseadme võimsus kilovattides. 21 Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral töötlemisettevõtte elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab dokument, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja töötlemisettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. 22 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust ajutise vooluallikana kasutava generaatori tööks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks. Vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajalik seade või rajatis peab tagama generaatori töötamiseks vajaliku kütuse olemasolu vähemalt kahenädalase perioodi jooksul. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku kütusemahuti maht ning selle generaatori kütusepaagi maht ja täispaagiga tööaeg. 23 Ekspordina käsitatakse toetuse taotleja toodetud või töödeldud kauba väljavedu Eestist Euroopa Liitu või kolmandasse riiki. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud ja müügiarved.

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

5.1. Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega24

5.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise ajaks sõlminud teadus- ja arendusasutusega lepingu, millega telliti toote- või tehnoloogiaarendusega seotud teadus- või arendustöö25

5.1.2. Toetuse taotleja ning teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel tehtud teadus- või arendustöö tulemusena töötati välja toode, mida toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud ja tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses26

5.2. Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas

5.2.1. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise ajal tunnustatud tootjaorganisatsiooni või põllumajandusühistusse või kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma või ühisturustusvõrgustikku27

24 Eesti teadus- ja arendusasutuseks loetakse juriidilist isikut või asutust, kes vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. 25 Teadus- või arendustöö peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, mis on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf, toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjalik leping. Teadus- või arendustöö ei tohi olla lõpetatud enne taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastat. 26 Hindepunktid antakse toetuse taotlejale, kelle teadus- ja arendusasutusega tehtud koostöö tulemusena töötati välja vähemalt üks uus toode, mida taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodeti ja tema kaubamärgi all jaekaubanduses realiseeriti, olenemata sellest, millal see toode koostöös välja töötati. Teadus- või arendustöö selle uue toote väljatöötamiseks peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, mis on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf, toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased kirjalikud lepingud, müügiarved ja muud dokumendid. 27 Tunnustatud tootjaorganisatsioon on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 75 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete sektorites tegutsev tootjaid ühendav juriidiline isik, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja seda rakendab. Ühisturustusvõrgustik on turustusviis, millega tootja või töötleja turustab oma tooteid otse tarbijale, kasutades selleks sel otstarbel loodud internetikeskkonda või muud kommunikatsioonivormi, mille kaudu tarbija saab oma tellimuse edastada otse tootjale, ilma et

5.2.2. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise ajal klastrisse või organisatsiooni, kes tegutseb mittetulundusühinguna ja kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidutootmise valdkonna edendamine28

Koostööle suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

6. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

6.1. Toetuse taotleja panus digitaliseerimisest ja automatiseerimisest teadlikkuse parandamisse

Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte, kus toetatav tegevus ellu viiakse29:

- tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument30

toode vahepeal omanikku vahetaks, ja mis ei ole loodud vaid ühe tootja või töötleja toodete turustamiseks. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud ja muud dokumendid. 28 Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud ja muud dokumendid. 29 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 30 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud: - digitaliseerimise auditit või diagnostikat, milles tuvastatakse tootmise kitsaskohad ja efektiivsust alandavad tegurid ning pakutakse välja konkreetsed digitaliseerimise või automatiseerimise lahendused koos hinnangulise tasuvusaja ja mõjuga ettevõtte tootmise efektiivsusele; - digitaliseerimise teekaarti, mis on majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ § 4 lõike 5 kohaselt ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes.

- tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, oodatava mõju ja maksumuse kohta toetuse taotleja enda koostatud dokument31

6.2. Uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuks tehtav investeering

Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena võtab toetuse taotleja kasutusse tehnoloogia või tootmisprotsessi, mis on toiduainetööstuse valdkonnas uuenduslik32:

- Eesti tasandil

- üksnes toetuse taotleja jaoks

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 4

Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 40

Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 12

Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit, diagnostika või teekaart on koostatud. Audit, diagnostika või teekaart ei tohi olla koostatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 31 Hindepunkt antakse toetuse taotleja, kes on teinud oma töötlemisettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste, sealhulgas lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju, hindamise, mille tegemisel on järgitud digitaalse teekaardi hea tava põhimõtteid, mis on kättesaadav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://eis.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea-tava/. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toetuse taotleja töötlemisettevõtte tootmisprotsesside kitsaskohtade ja nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 32 Uueks tehnoloogiaks loetakse tehnoloogia, mis adresseerib ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas. Uueks tehnoloogiaks on eelkõige kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike taimsete valgutoodete, sealhulgas söödavalgu toodete, kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele suunatud tehnoloogia. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase kirjeldusega selle kohta, milles seisneb toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus toetuse taotleja jaoks või uuenduslikkus Eesti tasandil, ning milliseid protsesse need muudatused töötlemisettevõttes mõjutavad ja kuidas tehtavad muudatused toetuse taotlejat mõjutavad.

Lisa_3_kriteeriumid_keskm_suur_EIS.pdf

Regionaal- ja põllumajandusministri XX.XX.2025 määrus nr XX „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“

Lisa 3

KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJA JA SUURETTEVÕTJA TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

1.1. Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtud investeering

1.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet1, mis on pakendatud müügipakendisse2 ja mida on realiseeritud jaekaubanduses3

1.1.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi4 all realiseeritud jaekaubanduses5

1.1.3. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise ajal olemas ISO 22000, ISO 9001, ISO 14001, FSSC 22000, HALAL, SQF, BRC või IFS standard

1.2. Lisandväärtuse suurenemisse panustav investeering

Toetuse taotleja ellu viidud toetatava tegevuse tulemusena puhas lisandväärtus töötaja kohta võrrelduna toetuse taotleja tegevusvaldkonna keskmise lisandväärtuse näitajaga on6:

- kuni 10,00% kõrgem

- üle 10% kuni 20,00% kõrgem

- üle 20,00% kõrgem

1.3. Suurema omafinantseeringuga investeering

Toetatava tegevuse toetuse määr on7:

- 15,00% kuni 30,00%

- üle 30% kuni 50,00%

1.4. Toetuse taotleja panus toidujulgeoleku tagamisse

1.4.1 Toetuse taotleja on toiduseaduse alusel määratud toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja8

6 Puhas lisandväärtus = (müügitulu – kulud kokku) + tööjõukulu. Puhta lisandväärtuse võrdluses vaadatakse toetuse taotleja kavandatud puhast lisandväärtust (tuhandetes eurodes töötaja kohta) ning võrreldakse seda toetuse taotleja tegevusala keskmise puhta lisandväärtusega. Tegevusvaldkonna keskmise puhta lisandväärtuse suuruse arvutab PRIA, võttes aluseks Statistikaameti andmebaasist taotluse menetlemise ajal olemasolevad lühiajastatistika andmed (statistikatöö EM0411). Puhta lisandväärtuse arvutamisel vaadatakse sektori (vastavalt sellele, milline on toetuse taotleja tegevusala statistikatöös EM0411) puhast lisandväärtust (tuhandetes eurodes) ja keskmist tööga hõivatud isikute arvu. Näiteks kui tegevusalal „Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine“ oli ühe kvartali puhas lisandväärtus 13 000 (tuhandetes eurodes) ja keskmine tööga hõivatud isikute arv 3000, siis arvutatakse puhas lisandväärtus ühe töötaja kohta järgmiselt: 13 000 / 3000 = 4330 eurot inimese kohta. Saadud tulemus ümardatakse sajandikeni. Lisaks tuleb tehtavat arvutust ja saadud tulemust põhjendada. 7 Toetatava tegevuse toetuse määr ümardatakse täisarvuni. Kui toetuse taotleja taotleb toetust kahe või enama toetatava tegevuse kohta, millel on erinev toetuse määr, siis toetuse määraks on nende tegevuste toetuse määrade kaalutud keskmine, mis ümardatakse täisarvuni. Näiteks kui toetust taotletakse kahe seadme soetamiseks, millest ühe maksumus on 10 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 25% ning teise maksumus on 40 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 50%, siis toetatava tegevuse toetuse määr hindepunktide andmisel arvutatakse järgmiselt: (25 x 10 000 + 50 x 40 000) / (10 000 + 40 000) = 45 ehk toetatava tegevuse toetuse määr on 45%. 8 Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja on toiduseaduse § 464 lõike 3 kohaselt toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtja.

1.4.2 Toetuse taotleja töötlemisettevõtte põhitooraine aastane kogus taotluse esitamise aastale eelnenud kolme aasta keskmisest Eestis toodetud vastava tooraine kogutoodangust on9:

- kuni 10,00%

- üle 10% kuni 20,00%

- üle 20,00%

1.5. Toetatava tegevuse suurem mõju regionaalselt tasakaalustatud arengule

Toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu10:

- Tallinnas või Tallinnaga piirnevas Jõelähtme, Harku, Kiili, Rae, Saku, Saue või Viimsi vallas

- Tallinnaga mittepiirnevas vallas

- saarel, Kagu-Eestis või Ida-Virumaal11

Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 19

2. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

9 Toetuse taotleja töötlemisettevõtte põhitooraine aastase kogusena arvestatakse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal toetuse taotleja töötlemisettevõttes toodete tootmiseks kasutatud põhitooraine kogust, mida tõendavad asjakohased ostulepingud ja -arved või muud dokumendid. Andmed taotluse esitamise aastale eelnenud kolme aasta keskmise Eestis toodetud vastava tooraine kogutoodangu arvutamiseks saadakse Statistikaameti andmebaasist taotluse menetlemise ajal olemasolevast aastastatistikast (statistikatööd PM100 ja PM0281). Lihade puhul arvestatakse koguseid tapakaalus. 10 Kui toetuse taotleja viib toetatavad tegevused ellu erinevates asukohtades, siis hindepunktid antakse üksnes sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 11 Kui toetuse taotleja viib toetatava tegevuse ellu saarel, siis antakse talle kolm hindepunkti olenemata sellest, millise kohaliku omavalitsuse üksusesse saar kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Kagu-Eestis toetatava tegevuse elluviimisel antakse toetuse taotlejale kolm hindepunkti, kui toetatav tegevus viiakse ellu Põlvamaal, Valgamaal või Võrumaal.

2.1. Toetuse taotleja panus keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse parandamisse

2.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse12:

- keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument13

- toetuse taotleja enda tehtud töötlemisettevõtte süsiniku jalajälje hindamine14

2.1.2. Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena tema töötlemisettevõtte süsiniku jalajälg väheneb15

12 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 13 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud või toetuse taotlejale väljastatud: - roheauditit, mis on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ § 4 punkti 5 kohaselt protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse analüüsi; - energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; - ressursiauditit, mis on kliimaministri 21. märtsi 2024. a määruse nr 24 „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ § 2 punkti 10 kohaselt ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; - ISO 14001, ISO 50001 või ISO 14064 standardit; - EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaati; - LCA (Life Cycle Assessment) analüüsi. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, milleks on audit, analüüs või sertifikaat. Audit ei tohi olla koostatud, analüüs tehtud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 14 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud või on lasknud teha oma töötlemisevõttele süsiniku jalajälje hindamise, kasutades selleks süsiniku jalajälje hindamise tööriista, mis järgib rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeliga, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, mis sisaldab ülevaadet hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust. Süsiniku jalajälje hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 15 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub töötlemisettevõtte süsiniku jalajälje hindamine, milleks on kasutatud Kliimaministeeriumi välja töötatud mudelit, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt https://kliimaministeerium.ee/organisatsioonide-khg-jalajalg#mudel. Hindamiskriteeriumi täitmist

2.1.3 Toetuse taotleja teeb töötlemisettevõtte kohta keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis kõik ettenähtud investeeringud16

2.2. Keskkonnasõbralike toodete tootmisesse panustav investeering

2.2.2. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mille põhitooraine pärineb lähipiirkonnast18:

- vähemalt 90% ulatuses

- vähemalt 50% ulatuses

Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9

tõendav asjakohane dokument peab sisaldama ülevaadet ettevõtte süsiniku jalajälje hindamise eeldustest ja ulatusest, sealhulgas hinnatud mõjualade ja heiteallikate valiku põhjendust, ning jalajälje arvutamiskäiku ja -tulemust nii toetatava tegevuse elluviimisele eelneva olukorra kui ka toetatava tegevuse elluviimise järgse prognoositava olukorra kohta, ning ettevõtte süsiniku jalajälje vähenemise selgitust. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 16 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja töötlemisettevõtte keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis. Auditiks või muuks dokumendiks loetakse alakriteeriumis 2.1.1. nimetatud keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditit, raportit, analüüsi või muud dokumenti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase auditi, raporti, analüüsi või muu dokumendi esitamisega koos sinna juurde kuuluvate selgitustega, milliseid puuduseid või kitsaskohtasid toetatavate tegevuste elluviimisega lahendatakse. 17 Toetuse taotleja taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodetud või töödeldud toode on mahepõllumajanduslik toode või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 90 lõikes 1 sätestatud riikliku kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode või Euroopa Liidu kvaliteedikava raames toodetud toode. 18 Lähipiirkonnaks loetakse töötlemisettevõtte, milles toetatav tegevus ellu viiakse, ümbritsevat piirkonda ligikaudselt 300 kilomeetri raadiuses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.

3. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

3.1. Toetuse taotleja panus töötlemisettevõtte toimepidevuse tagamisest teadlikkuse parandamisse

3.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte varustuskindluse kohta, kus toetatav tegevus ellu viiakse19:

- ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnang20

- toetuse taotleja enda koostatud toimepidevuse plaan21

3.1.2. Toetuse taotleja teeb töötlemisettevõtte varustuskindluse kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangus kõik ettenähtud investeeringud22

19 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte. 20 Toimepidevus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ kohaselt suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus, muu hulgas ettevõttele pandud ülesandeid täita. Toimepidevuse hinnanguks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud või ettevõtjale väljastatud: - ISO 22301 sertifikaati, mis on rahvusvaheline talitluspidevuse juhtimissüsteemi standard, mis kehtestab protsessid, protseduurid, otsused ja tegevused, et tagada ettevõtte tegevuse jätkumine; - energiaauditit, mis on energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 4 kohaselt süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse, hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit on koostatud või sertifikaat väljastatud. Audit ei tohi olla koostatud või sertifikaat väljastatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 21 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on töötlemisettevõtte kohta teinud toimepidevuse plaani, kasutades selleks „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) programmi tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5 „Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele“ juhiseid, mis on kättesaadav Eesti Maaülikooli veebilehelt https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b1c65970-53a0-4ae4-a9ad- 0713b7b02973/content, või muud töötlemisettevõtte toimepidevuse plaani, sealhulgas energia varustuskindluse hindamise tööriista. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et töötlemisettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 22 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja töötlemisettevõtte varustuskindluse kitsaskohtade kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangus. Toimepidevuse hinnanguks loetakse alakriteeriumis 3.1.1. nimetatud töötlemisettevõtte varustuskindluse kohta

3.2. Taastuvenergia kasutamiseks tehtud investeering

Toetuse taotleja viib ellu toetatava tegevuse, mille tulemusena hakkab ta kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi23

3.3. Riskide juhtimisega seotud investeering

3.3.1. Toetuse taotleja teeb investeeringu elektrienergia salvestusseadmesse24

3.3.2. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse25

3.3.3. Toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajaliku generaatori töötamiseks vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku seadme või rajatise soetamiseks26

Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 10

4. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid

ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangut. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase toimepidevuse hinnangu esitamisega koos sinna juurde kuuluva selgitusega, milliseid kitsaskohtasid toetatavate tegevuste elluviimisega lahendatakse. 23 Taastuvenergiaks loetakse taastuvate energiaallikate kasutamist energia saamiseks. Elektrituruseaduse § 57 lõike 1 kohaselt on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiaks loetakse energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 3 kohaselt energiatooted, sealhulgas põlevkütus, soojus, taastuvenergia, elekter ja muu energiatoode. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik. 24 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust nii elektrienergia salvestusseadmes kui ka taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks vajaliku seadme soetamiseks. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud elektrienergia tootmisseadme võimsust. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub salvestusseadme kogumahutavus kilovatt-tundides ja elektrienergia tootmisseadme võimsus kilovattides. 25 Ajutise vooluallikana kasutamiseks mõeldud seade on generaator, mis peab tagama võimaliku elektrikatkestuse korral töötlemisettevõtte elektriga varustatuse. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab dokument, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja töötlemisettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. 26 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust ajutise vooluallikana kasutava generaatori tööks vajaliku vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks mõeldud seadme või rajatise soetamiseks. Vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajalik seade või rajatis peab tagama generaatori töötamiseks vajaliku kütuse olemasolu vähemalt kahenädalase perioodi jooksul. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub ajutise vooluallikana kasutatava generaatori töötamiseks vajaliku kütusemahuti maht ning selle generaatori kütusepaagi maht ja täispaagiga tööaeg.

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeering

4.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal oma toodetud või töödeldud toodet eksportinud27

4.2. Toetuse taotlejal on olemas terviklik ekspordi sihtturu analüüs ja ekspordiplaan28

4.3. Toetuse taotlejal on ekspordi edendamise eest vastutav personal (ekspordijuht)29

4.4. Toetuse taotlejal on taotluse esitamise aasta või sellele vahetult eelnenud kahe aasta kohta kogemus välisriigis müügiedendustegevuse elluviimisel30

4.5. Toetuse taotleja toodetud toodete ekspordi müügikäive taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aastal moodustab toetuse taotleja kogu müügikäibest31:

- kuni 20,00%

27 Ekspordina käsitatakse toetuse taotleja toodetud või töödeldud kauba väljavedu Eestist Euroopa Liitu või kolmandasse riiki. Ekspordina käsitatakse nii toetuse taotleja otseeksporti kui ka vahendajate või allhanke kaudu korraldatud eksporti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud ja müügiarved. 28 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab toetuse taotleja töötlemisettevõtte kohta koostatud ekspordi sihtturu analüüs ja ekspordiplaan. Sihtturu analüüs peab muuhulgas sisaldama ülevaadet sihtturu potentsiaalist, turuosalistest ja eksporditava toote konkurentsieelistest võrreldes põhiliste konkurentidega, lõpptarbija ootustest ning sihtriigi tehnoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest arengutest. Sihtturu analüüs võib olla ekspordiplaani osa. Ekspordiplaan peab muuhulgas sisaldama töötlemisettevõtte ja tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, eksporditava toote kirjeldust, potentsiaalsete sihtturgude analüüsi, ärikeskkonna analüüsi, turundusstrateegiat ja ekspordiplaani elluviimise tegevuskava. 29 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab toetuse taotleja ehk tööandja ja töötaja vahel sõlmitud kehtiv tööleping või selle lisana ametijuhend, millest nähtub ametikoha otsene seotus ja vastutus töötlemisettevõtte toodangu välisturgudele müügi planeerimisel ja korraldamisel. 30 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased välisriigis müügiedendustegevuse elluviimist kinnitavad lepingud, arved, tõendid (nt foto, artikkel, osavõtjate nimekiri) või muud dokumendid. 31 Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased otseekspordi, vahendajate kaudu või allhanke kaudu korraldatud ekspordi toimumise lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.

- üle 20% kuni 50,00%

- üle 50%

Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9

5. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

5.1. Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega32

5.1.1. Toetuse taotleja on taotluse esitamise ajaks sõlminud teadus- ja arendusasutusega lepingu, millega telliti toote- või tehnoloogiaarendusega seotud teadus- või arendustöö33

32 Eesti teadus- ja arendusasutuseks loetakse juriidilist isikut või asutust, kes vastab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. Teise riigi teadus- ja arendusasutus peab olema Eesti teadus- ja arendusasutusega samaväärse pädevusega. 33 Teadus- või arendustöö peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, mis on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf, toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendab asjakohane kirjalik leping. Teadus- või arendustöö ei tohi olla lõpetatud enne taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastat. 34 Hindepunktid antakse toetuse taotlejale, kelle teadus- ja arendusasutusega tehtud koostöö tulemusena töötati välja vähemalt üks uus toode, mida taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal toodeti ja tema kaubamärgi all jaekaubanduses realiseeriti, olenemata sellest, millal see toode koostöös välja töötati. Teadus- või arendustöö selle uue toote väljatöötamiseks peab käsitlema vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, mis on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf, toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetset teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunda. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased kirjalikud lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.

5.2. Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas

5.2.1. Toetuse taotleja kuulub taotluse esitamise ajal tunnustatud tootjaorganisatsiooni või põllumajandusühistusse või kvaliteedikava rakendavasse tootjarühma35

Koostööle suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 6

6. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus / alakriteeriumid Hindepunktid

6.1. Toetuse taotleja panus digitaliseerimisest ja automatiseerimisest teadlikkuse parandamisse

6.1.1. Toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõtte, kus toetatav tegevus ellu viiakse37:

35 Tunnustatud tootjaorganisatsioon on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 75 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoodete sektorites tegutsev tootjaid ühendav juriidiline isik, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 92 lõike 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing, kes töötab välja kvaliteedikava ja seda rakendab. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud ja muud dokumendid. 36 Klaster on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 56 lõike 1 kohaselt artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendavad asjakohased lepingud ja muud dokumendid. 37 Kui toetuse taotleja vastab mõlemale alakriteeriumile, siis hindepunkte ei liideta, vaid hindepunktid antakse üksnes sellele alakriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

- tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu dokument38

- tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, oodatava mõju ja maksumuse kohta toetuse taotleja enda koostatud dokument39

6.1.2. Toetuse taotleja teeb töötlemisettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta eksperdi koostatud auditis või muu dokumendis kõik ettenähtud investeeringud40

38 Auditiks või muuks dokumendiks loetakse ettevõtjavälise eksperdi poolt töötlemisettevõtte kohta koostatud: - digitaliseerimise auditit või diagnostikat, milles tuvastatakse tootmise kitsaskohad ja efektiivsust alandavad tegurid ning pakutakse välja konkreetsed digitaliseerimise või automatiseerimise lahendused koos hinnangulise tasuvusaja ja mõjuga ettevõtte tootmise efektiivsusele; - digitaliseerimise teekaarti, mis on majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ § 4 lõike 5 kohaselt ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit, diagnostika või teekaart on koostatud. Audit, diagnostika või teekaart ei tohi olla koostatud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 39 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes on teinud oma töötlemisettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ja nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste, sealhulgas lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju hindamise, mille tegemisel on järgitud digitaalse teekaardi hea tava põhimõtteid, mis on kättesaadav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt https://eis.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea-tava/. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase dokumendiga, millest nähtub, et toetuse taotleja töötlemisettevõtte tootmisprotsesside kitsaskohtade ja nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamine on tehtud. Hindamine ei tohi olla tehtud varem kui viis aastat enne toetuse taotluse esitamist. 40 Hindepunkt antakse toetuse taotlejale, kes taotleb toetust kõikide nende tegevuste elluviimiseks, mis toodi välja töötlemisettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis. Auditiks või muuks dokumendiks loetakse hindamiskriteeriumis 6.1.1. nimetatud tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditit, diagnostikat, teekaarti või muud dokumenti. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase auditi, diagnostika, teekaardi, või muu dokumendi esitamisega koos sinna juurde kuuluvate selgitustega, milliseid kitsaskohtasid ja kuidas toetatavate tegevuste elluviimine aitab lahendada.

6.2. Uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuks tehtav investeering

Toetatava tegevuse elluviimise tulemusena võtab toetuse taotleja kasutusse tehnoloogia või tootmisprotsessi, mis on toiduainetööstuse valdkonnas uuenduslik41:

- rahvusvahelisel tasandil

- Eesti tasandil

- üksnes toetuse taotleja jaoks

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 7

Hindamiskriteeriumite maksimaalne hindepunktide summa 60

Hindamiskriteeriumite minimaalne hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 18

41 Uueks tehnoloogiaks loetakse tehnoloogia, mis adresseerib ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas. Uueks tehnoloogiaks on eelkõige kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike taimsete valgutoodete, sealhulgas söödavalgu toodete, kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele suunatud tehnoloogia. Hindamiskriteeriumi täitmist tõendatakse asjakohase kirjeldusega selle kohta, milles seisneb toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus toetuse taotleja jaoks või uuenduslikkus Eesti või rahvusvahelisel tasandil, ning milliseid protsesse need muudatused töötlemisettevõttes mõjutavad ja kuidas tehtavad muudatused toetuse taotlejat mõjutavad.

SK_toostuste_invest_EIS.pdf

SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse

investeeringutoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikliga 73. Eelnõuga kehtestatakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames antava toiduainetööstuse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tegemist on maaelu arengu toetusega, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 sätestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklis 39 sätestatud ELi Ühise Põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eesmärkidega kooskõlas olevad üldeesmärgid EAFRD-st eraldatava toetuse abil põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade kestliku arengu parandamiseks. Üldeesmärkide täitmiseni jõutakse sama määruse artiklis 6 sätestatud erieesmärkide kaudu. Strateegiakava kohaselt lähtutakse toidutööstuste materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumise puhul eelkõige erieesmärgist 2 „Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele“. Erieesmärk 2 saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud investeeringute (artiklid 73 ja 74), koostöö (artikkel 77), mesindussektoris sektoripõhiste sekkumisviiside (artiklid 42–56) kaudu. Toetuse osade toetatavate tegevuste puhul panustatakse ka erieesmärki 9 „Parandada Liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu“. Eesti toiduainetööstuse ettevõtete toodang on kvaliteetne ning nõutud nii koduturul kui ka mitmel pool välisturgudel, kuid Eesti väiksusest tingituna on tootmismahud väikesed ja sellest tulenevalt konkurentsivõime madalam. Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu töötaja kohta küündis 2022. aastal Eestis 191 000 euroni, jäädes Euroopa Liidu (edaspidi EL) keskmisest (305 000 eurot töötaja kohta) kolmandiku võrra madalamaks. Madalam müügitulu piirab ettevõtete investeerimisvõimekust, mis omakorda pärsib tootearendus- ja innovatsioonitegevuse võimekust ja takistab kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas liikumist. Samal ajal on toiduainetööstuse tegevusvaldkonna jaoks viimastel aastatel esile kerkinud mitmesugused väljakutsed, nagu rohepöörde elluviimisega kaasnevad kõrgemad keskkonnanõuded, erinevate julgeoleku- ja tervisekriiside taustal tootmissisenditega varustuskindluse tagamine ning ühiskonna muutunud ootused toidu, toidutootmise ja tervise osas, milledele reageerimine nõuab

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186).

ettevõtjatelt lähiajal täiendavate investeeringute tegemist. Seetõttu on eeltoodust lähtuvalt vajalik toiduainetööstuse ettevõtjaid investeeringute tegemisel avaliku sektori vahenditest toetada. Toetuse eesmärgiks on tõsta toiduainetööstuste majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse ja sellega kaasneda võivasse immateriaalsesse varasse, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele, toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamisele ning toidutootmise reageerimisele ühiskonna nõudlusele toidu ning tervise osas. Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“2 tegevussuunda 5 „Põllumajandussaaduste tootmine, väärdindamine ja turustamine“ eesmärgi – Eesti toidusektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul –, saavutamisse, mida viiakse ellu „Põllumajandus, toit ja maaelu programmi 2024– 2027“3 tegevuse „Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime“ kaudu. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Kalev Karisalu (625 6517, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Jänes (625 6539, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames antava toiduainetööstuse investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaal- ja põllumajandusministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord. Selle volitusnormi alusel sätestatakse eelnõus toetuse andmise eesmärk, riigiabi ja vähese tähtsusega abi alused, toetatavad tegevused, toetuse vorm, määr ja suurus, abikõlblikud kulud, kulude mõistlikkuse tõendamine, ostumenetlus riigihangete registris, taotleja, nõuded taotlejale, taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg, nõuded taotlusele, taotluse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine, toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded, toetuse saaja kohustused, maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele, maksetaotluse kontrollimine, toetuse maksmine ning toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist. Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmise eesmärk on tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Sellel eesmärgil toetatakse mitmesuguste tegevuste elluviimist, mis abistavad toiduainetööstuse ettevõtteid vähemalt ühele järgmisele valdkonna jaoks olulisele väljakutsele vastamisel:

2 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 3 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/ministeerium-uudised- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid.

toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine, toiduainetööstuse tehnoloogiline uuendamine, toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse suurendamine ja toiduainetööstuse turule orienteerituse suurendamine. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks toetatakse ettevõtte otsest negatiivset keskkonnamõju vähendavaid tegevusi. Toiduainetööstuse tehnoloogiliseks uuendamiseks toetatakse ettevõtte tootmisprotsessi digitaliseerimist ja automatiseerimist, toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas ühiskonna ootusi adresseerivate uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist ning töötlemiseks vajaliku seadme soetamist või ehitise ehitamist, kui rajatakse uus ettevõte, kus toimub toidu töötlemine. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse suurendamiseks toetatakse ettevõtte tootmissisenditega (eelkõige energiaga) kindlustatust suurendavaid tegevusi. Toiduainetööstuse turule orienteerituse suurendamiseks toetatakse ettevõtte töötlemisega alustamist või töötlemisvõimsuse suurendamist ning kvaliteeti tõendava sertifikaadi või märgise (edaspidi koos sertifikaadi) saamist või uuendamist. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi andmise õiguslikud alused. Riigiabi on ELTL artikli 107 lõike 1 järgi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuigi riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski teatud võimalused. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi andmise võimalused käesoleva määruse eelnõus ettenähtud toetuse osas. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on määruse alusel antav toetus kas grupierandiga hõlmatud riigiabi konkurentsiseaduse § 342 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Nii grupierandiga hõlmatud riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi loetakse a priori siseturuga kokkusobivaks, kui järgitakse kõiki asjakohases komisjoni määruses sätestatud tingimusi. Toetuse taotlemisel leiab toetuse taotleja toetatavale tegevusele, mille elluviimiseks toetust saada soovib, sobiva riigiabi andmise aluse – kas toetust taotletakse grupierandiga hõlmatud riigiabina või vähese tähtsusega abina – ja teavitab sellest toetuse taotlemise avalduses (käesoleva määruse eelnõu § 12 lõike 1 punkt 7). Riigiabi andmise aluse valimisel määruse eelnõus ühe aluse eelistamist teisele või aluse valiku järjekorda ei sätestata, valiku teeb toetuse taotleja vastavalt kavandatava toetatava tegevuse sisust, eeldatavast maksumusest, vähese tähtsusega abi piirsumma täitumisest või muudest teguritest lähtuvalt. Eelnõu § 3 lõikes 2 täpsustatakse toetuse andmist grupierandiga hõlmatud riigiabina komisjoni määruse (EL) nr 651/20144 (edaspidi üldine grupierandi määrus ehk ÜGEM) alusel. Toetust antakse ÜGEMi artiklites 14, 36, 38, 38a, 41 ja 47 ettenähtud investeeringute tegemiseks, seejuures tuleb täita nii ÜGEMi üldtingimusi kui ka vastava investeeringu puhul vastavas artiklis sätestatud investeeringupõhiseid tingimusi. ÜGEMi artikkel 14 sätestab tingimused investeeringuteks ettenähtud regionaalabile. Artikli 14 rakendamisel on vajalik järgida ka artiklis 2 (mõisted) sätestatud tingimusi, sh mõistet „alginvesteering“, milleks on investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest: uue ettevõtte asutamine; olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamine; ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse toote- või teenuseturgudele, kus ettevõte enne ei tegutsenud; investeeringuga seotud ettevõtte kogu tootmisprotsessi või teenuste osutamise protsessi täielik ümberkorraldamine; vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks soetatud. Artikli 14 lõike 3

4 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).

kohaselt võib väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) anda abi mis tahes vormis alginvesteeringuks ja suurettevõtjatele ainult selliseks alginvesteeringuks, mis tekitab uut majandustegevust. Uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks on ÜGEMi artiklis 2 sätestatu kohaselt investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest: uue ettevõtte asutamine; ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala; vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks soetatud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist. ÜGEMi artikkel 36 sätestab tingimused keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 (süsihappegaas ehk süsinikdioksiid edaspidi CO2) heite vähendamiseks antavale investeeringuteks ettenähtud abile. Artikli 36 lõike 1a kohaselt ei saa artiklit 36 riigiabi andmisel õigusliku alusena kasutada investeeringute suhtes, mida reguleerivad teised spetsiifilisemad keskkonnakaitseks investeeringuabi andmist käsitlevad ÜGEMi artiklid (käesoleva määruse eelnõu kontekstis artiklid 38, 38a, 41 ja 47). Samuti välistatakse artikli 36 lõike 1a kohaselt riigiabi fossiilkütuseid, sealhulgas maagaasi kasutavatesse seadmetesse, masinatesse ja tööstuslikesse tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute suhtes (abi andmine on siiski lubatud olemasolevate seadmete, masinate ja tööstuslike tootmisrajatiste keskkonnakaitse taset tõstvate lisakomponentide paigaldamiseks, eeldusel et investeeringuga ei kaasne tootmisvõimsuse ega fossiilkütuste tarbimise suurenemine). Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides5 nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Abikõlblikke kulusid arvestatakse vastavalt artikli 36 lõikele 4 järgmiselt: 1) kui olemasoleva rajatise puhul saab keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulusid investeeringu kogukuludes määratleda eraldiseisva investeeringuna (olemasoleva käitise selgelt määratletava lisakomponendina), on abikõlblikud kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud. Näiteks kui ettevõte paigaldab korstnale filtri, mis vähendab kahjulike heitainete, sh CO2 lendumist õhku, on tegemist täielikult keskkonnakaitsele suunatud lisakomponendiga ning selline investeering on abikõlblik täies ulatuses; 2) kõigil muudel juhtudel määratletakse keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu kulud kaudselt, viidates sarnasele, kuid vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab keskkonnakaitsega seotud abikõlblikud kulud. Alternatiivne stsenaarium, mille toetuse taotleja koos selle maksumust tõendavate dokumentidega toetuse taotlemisel esitab, peab vastama võrreldava tootmisvõimsuse ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega, samuti peab see olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid ja turutingimusi. Artikli 36 lõike 11 kohaselt võib erandina abikõlblikud kulud ka muudel juhtudel ilma alternatiivse stsenaariumi määratlemiseta kindlaks määrata, kuid siis väheneb kohaldatava abi maksimaalne määr 50 % võrra (toetuse taotleja teavitab erandi kasutamise soovist taotluse esitamisel). ÜGEMi artikkel 38 sätestab tingimused energiatõhususe meetmetesse, välja arvatud hoonete energiatõhusus, tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abile. Energiatõhusus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 4 kohaselt määratletud töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vahelise suhtena. Artikli 38 lõike 2a kohaselt ei kohaldata artiklit 38 koostootmiseks ja kaugkütteks ja/või -jahutuseks antava abi suhtes. Artikli 38 lõike 2b kohaselt ei anta selle artikli alusel abi ka fossiilkütuste, sealhulgas maagaasi jõul töötavate energiaseadmete paigaldamiseks.

5 Ettevõtte poolt liidu kehtivate keskkonnanormatiivide täitmist kinnitab Keskkonnaameti väljastatav keskkonnaluba. Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse (nt vesi, maavarad), viia keskkonda saasteaineid (nt heitgaase) ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Suure keskkonnaohuga tööstuslikele tegevustele väljastatakse komplekslubasid selleks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Kompleksloa eesmärk on tagada vee, õhu ja pinnase kaitse ning vähendada saastatuse kandumiste ühest keskkonnaelemendist teise. Kompleksloa omajal on kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat ja järgida heite piirväärtusi. Kompleksluba asendab keskkonnaluba.

Abikõlblikud on täiendavad investeeringukulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Analoogiliselt artiklis 36 kasutatava abikõlblike kulude määramise meetodiga arvestatakse ka artikli 38 lõike 3 kohaselt abikõlblikke kulusid järgmiselt: 1) kui suurema energiatõhususe saavutamiseks tehtava investeeringu kulusid saab investeeringu kogukuludes selgelt tuvastada eraldiseisva investeeringuna, mille ainus eesmärk on parandada energiatõhusust ja mille puhul ei ole olemas vähem energiatõhusat alternatiivi, on abikõlblikud kõnealused energiatõhususe suurendamisega seonduvad kulud. Näiteks kui ettevõte paigaldab spetsiaalsed heitsoojuse ärakasutamise seadmed, on tegemist täielikult energiatõhususe suurendamisele suunatud lisakomponendiga ning selline investeering on abikõlblik täies ulatuses. 2) kõigil muudel juhtudel määratletakse energiatõhususe suurendamiseks tehtava investeeringu kulud, viidates sarnasele, kuid vähem energiatõhusale investeeringule, mida oleks olnud võimalik teha ilma abita. Mõlema investeeringu kulude vahe moodustab energiatõhususe suurendamisega seotud abikõlblikud kulud. Alternatiivne stsenaarium, mille toetuse taotleja koos selle maksumust tõendavate dokumentidega toetuse taotlemisel esitab, peab vastama võrreldava tootmisvõimsuse ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega, samuti peab see olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid ja turutingimusi. Artikli 38 lõike 8 kohaselt võib erandina abikõlblikud kulud ka muudel juhtudel ilma alternatiivse stsenaariumi määratlemiseta kindlaks määrata, kuid siis väheneb kohaldatava abi maksimaalne määr 50 % võrra (toetuse taotleja teavitab erandi kasutamise soovist taotluse esitamisel). ÜGEMi artikkel 38a sätestab tingimused hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abile. Artikli 38a lõike 4 kohaselt ei kohaldata artiklit 38a koostootmiseks ja kaugkütteks ja/või -jahutuseks antava abi suhtes. Artikli 38a lõike 5 kohaselt on abikõlblikud investeeringu kogukulud. Kulud, mis ei ole otseselt seotud hoone suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Artikli 38a lõige 6 sätestab suurema energiatõhususe saavutamiseks investeeringuabi andmisel primaarenergia nõudluse languse osas minimaalsed võimalikud sihttasemed. Käesoleva määruse eelnõu puhul lähtutakse nõudest, et hoone energiatõhususe parandamine peab kaasa tooma vähemalt 20 %-lise primaarenergia nõudluse languse võrreldes olukorraga enne olemasolevate hoonete renoveerimisse investeerimist. Primaarenergia on sama määruse artikli 2 punkti 103a kohaselt taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud. Artikli 38a lõike 7 kohaselt võib hoone energiatõhususe parandamiseks anda abi teatud seadmetega kombineeritult. Käesoleva määruse eelnõu puhul on hoone energiatõhususe parandamiseks antav investeeringuabi võimalik kombineerida 1) selliste integreeritud kohapealsete seadmete paigaldamisega, mis toodavad taastuvatest energiaallikatest elektrit, kütet või jahutust, sealhulgas, kuid mitte ainult päikesepaneelid ja soojuspumbad; 2) kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks kasutatava varustuse paigaldamisega (salvestamiseks kasutatav varustus peab sel juhul igal aastal vähemalt 75 % oma energiast saama otse ühendatud taastuvenergia tootmise käitisest); 3) seadmete paigaldamiseks hoones digitehnoloogia kasutuselevõtuks, eelkõige hoone nutivalmiduse suurendamiseks, sealhulgas passiivne sisejuhtmestik või andmevõrkude struktureeritud kaablid ja lairibataristu lisaosa, mis paikneb krundil, mille juurde hoone kuulub, välja arvatud andmevõrkude juhtmed või kaablid väljaspool krunti. Kombineeritud investeeringute puhul loetakse abikõlblikuks hoonetesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute kogukulu. Artikli 38a lõike 9 kohaselt antakse abi ka hoonesiseste kütte- või jahutusseadmete energiatõhususe parandamiseks. Artikli 38a lõike 10 kohaselt ei anta selle artikli alusel abi fossiilkütuste, sealhulgas maagaasi jõul töötavate energiaseadmete paigaldamiseks. ÜGEMi artikli 41 lõike 1 alusel saab anda investeeringuabi taastuvallikatest toodetud energia edendamiseks või lõike 1a alusel energia salvestamiseks. Energia salvestamiseks saab investeeringuabi anda vaid juhul, kui tegemist on taastuvenergia edendamise ja elektri salvestamise kombineeritud investeeringuga (kohapealne salvestamine), kus mõlemad elemendid on ühe investeeringu komponendid või kus salvestusüksus on ühendatud olemasoleva taastuvenergia tootmise käitisega. Lisaks peab sellisel juhul salvestuskomponent igal aastal vähemalt 75 % oma energiast saama otse ühendatud taastuvenergia tootmise käitisest. Artikli 41

lõike 5 kohaselt võib investeeringuteks ettenähtud abi anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega ning lõike 6 kohaselt on abikõlblikud kulud kõik täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud selleks, et edendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. ÜGEMi artikli 47, mis sätestab tingimused ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antavateks investeeringuteks ettenähtud abile. Artikli 47 lõike 2 punkti a alusel saab anda investeeringuabi toodanguühiku tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamisse (v.a energia ja tööjõud) või esmaste sisendite asendamisse teiseste sisenditega, punkti b alusel jäätmetekke vältimisse ja tekitatud jäätmete ärakasutamisse ning punkti c alusel tekitatud kõrvalsaaduste ärakasutamisse. Artikli 47 lõike 3 kohaselt ei anta abi jäätmetest energia tootmiseks. Artikli 47 lõige 6 sätestab, et abi ei saa kogu liidus juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringud, mis on seotud tehnoloogiaga. Nimetatud nõudele vastavuse kohta peab toetuse taotleja esitama taotluses (toetatava tegevuse kirjelduses) põhjendatud selgituse, tõendades kasutatava tehnoloogia erinevust Euroopa Liidus kasumlikuks juurdunud kaubandustavast. Artikkel 47 lõige 7 sätestab abikõlblike kulude kindlaks määramise sarnase metoodika kohaselt, mida kasutatakse ka artiklite 36 ja 38 puhul. Kui investeering seisneb juba olemasolevasse rajatisse lisakomponendi paigaldamises, mille puhul ei ole olemas vähem keskkonnasõbralikku ekvivalenti, või kui toetuse taotleja suudab tõestada, et abi mittesaamise korral investeeringut ei tehta, siis on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud. Muudel juhtudel määratletakse abikõlblikud kulud tehtava investeeringu kogukulude ja alternatiivse vähem keskkonnasõbraliku investeeringu kulude vahena. Sellistel muudel juhtudel aga ei ole erinevalt artiklites 36 ja 38 sätestatust võimalik kasutada erandit jätta abikõlblike kulude kindlaks määramisel alternatiivne stsenaarium määratlemata (mille puhul väheneks kohaldatava abi maksimaalne määr 50 % võrra). Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse grupierandiga hõlmatud riigiabina toetuse andmise kõrval alternatiivse võimalusena toetuse andmine vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/28316 tähenduses. Toetuse taotleja saab toetust taotleda vähese tähtsusega abina juhul, kui vähese tähtsusega abi maht (ühele ettevõtjale antud toetuse suurus koos toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga saab olla mitte rohkem kui 300 000 eurot) pole ületatud. Juhul, kui see maht on ületatud, saab toetust anda riigiabina ÜGEMi artiklite 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 alusel, kui taotlus vastab vastavas artiklis sätestatud tingimustele. Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused ehk tegevused, mille kohta toetust antakse. Toetust antakse toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajaliku sellise ehitise ehitamiseks või seadme soetamiseks, mis aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aitavad kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonas tegutsemiseks loetakse seda, kui ettevõttes toimub ELTL-i I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemine. ÜGEMi artikli 2 punktis 11 sätestatu kohaselt on põllumajandustooted nimetatud määruse tähenduses ELTL-i I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1 21), I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted.

6 Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

ÜGEMi artikli 2 punkti 10 kohaselt on põllumajandustoodete töötlemine põllumajandustoodete mis tahes töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud põllumajandusettevõttes toimuv selline tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks. Sama määruse artikli 2 punkt 9 sätestab, et põllumajandustoodete esmatootmine on ELTL-i I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetust antakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks vajaliku hoone või rajatise (edaspidi ehitis) ehitamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi ehitamine) või seadme soetamiseks. See tähendab, et see ehitis või seade peab aitama kaasa toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamisele. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemisega kaasneb ümbritsevale keskkonnale paratamatult märkimisväärne negatiivne mõju mitmesuguste heidete näol. Tööstusheited on tööstusheite seaduse kohaselt välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatavad ained, vibratsioon, soojus või müra. Heite kaudsel väljutamisel läbib see enne keskkonda jõudmist mingi vaheetapi, näiteks kui heide läbib enne keskkonda jõudmist tootmisüksuse välise puhastusseadme ning jõuab keskkonda vähemohtlikul kujul. Tööstusheited panustavad maailma üldisesse keskkonnaseisundi halvenemisse ja kliimamuutustesse, ohustades planeedi jätkusuutlikku toimimist ja järgnevate põlvkondade heaolu. Keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste pidurdamiseks on viimastel aastatel nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riikide tasandil tehtud olulisi jõupingutusi, püstitades konkreetseid eesmärke ning kehtestades strateegiadokumente, arengukavasid, õigusakte, jne. ELi tasandil algatas Euroopa Komisjon 2019. aastal strateegilise dokumendina Euroopa rohelise kokkuleppe7, mille eesmärgiks on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine. Euroopa kliimamääruse8 kohaselt peavad ELi liikmesriigid vähendama kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% (võrreldes 1990. aastaga). Eesti tasandil adresseerivad keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmist mitmed riiklikud strateegiad ja arengukavad, näiteks strateegia „Eesti 2035“9, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“10 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“11. Käesoleva tegevuse raames toetatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa eelpooltoodud ELi ja Eesti tasandi dokumentides sätestatud keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Tegemist on investeeringutega, mis aitavad vähendada toiduainetööstuse negatiivset mõju keskkonnale ja kliimale (edaspidi roheinvesteeringud). Eelkõige hõlmavad roheinvesteeringud järgmisi tegevusi: 1) Reoveepuhastussüsteemi rajamise või rekonstrueerimisega seotud investeeringud – sellisteks investeeringuteks on näiteks: reoveepuhasti ehitamine või rekonstrueerimine ja seadmete soetamine reovee puhastamiseks, reovee tekke vähendamiseks, reovee korduvkäitluseks (nt membraanfiltratsiooni seadmed heitvee taaskasutamiseks töötlemisettevõttes protsessiveena); bioloogiliste puhastusseadmete soetamine (nt pinnasfiltrid, biotiigid); reoveest ainete kogumiseks vajalike seadmete soetamine (nt membraanprotsessi seadmed mikrosaasteainete eemaldamiseks

7 Kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasi veebilehelt: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1–17). 9 Kätesaadav Vabariigi Valitsuse veebilehelt: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf. 10 Kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/310022023003%20%281%29.pdf. 11 Kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf.

reoveest). Reoveepuhasti rajamine või rekonstrueerimine on toetatav vaid toetuse taotleja oma ettevõtte tegevuse tagajärjel tekkiva reovee puhastamiseks. Rajatav või rekonstrueeritav reoveepuhasti peab asuma töötlemisettevõttele kuuluval katastriüksusel. 2) Ventilatsioonisüsteemide uuendamisega seotud investeeringud – sellisteks investeeringuteks on näiteks: energiasäästlikute ventilatsioonilahenduste soetamine (nt soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid); kliimajuhtimissüsteemide soetamine; õhupuhastussüsteemide soetamine, õhupuhastussüsteemi lisaseadmete (nt seadmed õhu täiendavaks puhastamiseks tervisele kahjulikest osakestest ja mikroobidest või halba lõhna eemaldavaks ionisatsiooniks) soetamine. 3) Kütte- ja jahutussüsteemide uuendamisega seotud investeeringud – sellisteks investeeringuteks on näiteks: taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide ehitamine või soetamine, mis kasutavad küttena vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid. Vähem CO2-heidet tekitavateks energiaallikateks loetakse bio- ehk rohegaas (CBM), maagaas (CNG), vedeldatud maagaas (LNG) või vedelgaas (LPG), biometaan, taastuvtoorainel põhinev diiselkütus (HVO); keskkonnasäästlikumate ja energiatõhusamate jahutusseadmete soetamine, ökoloogiliselt säästlikke jahutusaineid kasutavate seadmete soetamine (nt külmainena ammoniaaki kasutavad seadmed); seadmete soetamine ahjude ja külmutusseadmete kasutamisest tuleneva tehnoloogilise soojuse ja külmutuse jääkenergia kasutamiseks. Keskkonnasäästlikuks jahutusseadeks ei loeta freooni kasutavat seadet. 4) Uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmisega seotud investeeringud – sellisteks investeeringuteks on näiteks säästlikumate ja keskkonnasõbralikumate pesu- ja desinfitseerimisseadmete soetamine (nt täisautomaatsed pesukeskused, desinfitseerimisrobotid). Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et toetust antakse digitaliseerimiseks või uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks vajaliku seadme soetamiseks. Nimetatud tegevus aitab kaasa toiduainetööstuste tehnoloogilisele uuendamisele. Tehnoloogia kiire areng ja uute tehnoloogiate rakendamine on muutnud töö iseloomu ning ka ettevõtetel tuleb tootmise efektiivistamiseks pidevalt leida uusi lahendusi. Üheks võimaluseks ettevõtte protsesside tõhustamiseks on digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt. Digitaliseerimine on ettevõtte protsesside tõhustamine tehnoloogia abil kogutud andmete kasutamisega. Digitaliseerimisega saadav kasu tuleb ettevõtte tegevuse põhjalikust analüüsist, analüüsi põhjal soetatud ja rakendatud digiseadmetelt saadud andmete analüüsist ja saadud analüüsitulemustele tuginevast tegutsemisest. Digitaliseerimisega seotud seadmed, mille soetamist toetatakse, on näiteks mitmesugused digitaalsed mõõteseadmed, andurid ja sensorid, masinnägemise seadmed, erinevad andmealalüüsi seadmed näiteks kvaliteedikontrolliks (sealhulgas näiteks rümpade tailihasisalduse määramise seadmed), materjalikulu arvestamiseks, toidu jälgitavuse parendamiseks, jms. Seadmetega võib kaasneda asjakohane rakendustarkvara või tarkvaralitsents. Uuteks tehnoloogiateks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehnoloogiaid, mis adresseerivad ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas. Tegemist on uuenduslike tehnoloogiatega toidu tootmisprotsessis tooraine efektiivsemaks ärakasutamiseks või keskkonda vähem mõjutava tooraine või pakendi kasutuselevõtuks. Uuteks tehnoloogiateks on näiteks kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike valgutoodete, sh taimsete valgutoodete, kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele suunatud tehnoloogiad. Toidujäätmete ja toidukaoga kaasnevad mitmesugused negatiivsed keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. SEI (Stockholm Environment Institute) Tallinna poolt 2021. aastal tehtud uuringu12 kohaselt tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000t toidujäätmeid, millest 19% tekib

12 Kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 07/Uuring%20Toiduj%C3%A4%C3%A4tmete%20ja%20toidukao%20teke%20Eesti%20toidutarneahelas%20%28 2021%29.pdf.

toidutööstuses (enim ehk ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes). Paljude toiduainete töötlusprotsessidega kaasneb aga vältimatult ka jääkide teke (nt lihatootmisel tekkivad loomsed kõrvalsaadused, mitmesugused puhastusjäägid, rapsikook, vadak, kestad), mida üldiselt inimtoiduna kasutada ei saa (neid ei arvestata seetõttu ka toidujäätmete tekkekoguse hulka). Toidujäätmetest omakorda poole moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Toidutööstuse osakaal toidukao tekkes on 4%-ga väikseim (enim läheb toitu raisku kodumajapidamistel 41%). Peamised toidujäätmete ja kõrvalsaaduste tekkepõhjused on vältimatud jäägid ja tootmispraak. Peamise meetmena toidujäätmete tekke vältimiseks või vähendamiseks toob eeltoodud uuring välja tehnoloogiliste parenduste tegemise. Pakendid on toidu transportimiseks, portsioniteks jagamiseks, mitmesuguste keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite eest kaitseks ning ka toote kohta info esitamiseks asendamatud, kuid nende tootmise ja kasutamisega kaasneb arvestatav keskkonnamõju. Liikumist keskkonnasõbralikemate pakendite poole tõukab tagant ELi plastistrateegia, mille kohaselt peaks 2030. aastaks iga plastpakendit saama korduskasutada või ringlusse võtta13. Euroopa rohelise kokkuleppe ühe osana ELi pakendidirektiivi 94/62/EÜ asendava uue ELi pakendimääruse kohaselt tuleb pakendamist vähendada 2030. aastaks 5%, 2035. aastaks 10% ja 2040. aastaks 15%14. Pakendi keskkonnamõjude vähendamiseks on erinevaid võimalusi alates pakendi materjali vähendamisest, uute keskkonnasõbralikemate materjalide (nt puidu biomass, ümbertöödeldud materjal, monomaterjal) kasutamisest, materjalile uute omaduste ja lisafunktsioonide andmisest kuni pakendite ringlusse võtmiseni ja taaskasutamiseni. Uuenduslike taimsete valgutoodete tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab kaasa üldisele taimse valgu osakaalu suurendamisele toidus ning sellega toidutootmise keskkonnamõju vähendamisele ja tervist toetavate harjumuste (suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu) kujundamisele. Taimsed valgud on ka loomasööda oluline osa, kuid nii Eestis kui ELis tervikuna on taimse valgurikka sööda osas puudujääk. Sordiaretuse ja agronoomiliste tingimuste muutuste mõjul on aga valgukultuuride kasvatamisvõimalused paranemas ning uued tooted ja tehnoloogiad võimaldavad importi vähendada. Taimede kõrval saab valke eraldada veel ka putukatest või vetikatest, samuti kasutatakse valkude kultiveerimist (nt seente, bakterite baasil). Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et toetust antakse toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa toiduainetööstuste varustuskindluse tagamisele. Varustuskindluse tagamine toidutööstuse ettevõtte jaoks tähendab tema tegevuseks sobilike omadustega tootmissisendite (tööjõud, hooned, masinad ja seadmed, elekter, kütus, küte, side, vesi, gaas, toore, pakendid, pesuvahendid, jne) füüsilist ja majanduslikku kättesaadavust vajalikul hetkel. Kriitilisemateks tootmissisenditeks on energiaga seotud sisendid: elekter, kütus, gaas. Energia varustuskindluse tagamiseks vajalikud seadmed on näiteks generaatorid, sh konteinergeneraatorid, katkematu toite allikad ehk UPS-id, soojuspumbad, energia salvestusseadmed (akuinverterid, akupangad, juhtimisseadmed), energiasalvestusjaamad, jms. Samuti toetatakse päikeseenergiast elektri tootmiseks vajaliku ehitise ehitamist kui ka seadme

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, 5. juuni 2019, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. 14 Seletuskirja koostamise ajaks pole määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ) veel jõustunud – novembris 2022 Euroopa Komisjoni avaldatud määruse eelnõu osas jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu märtsis 2024 kompromisskokkuleppele ning aprillis 2024 kiitis Euroopa Parlament eelnõu heaks. Eelnõu on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasi veebilehelt aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52022PC0677

soetamist, kuid üksnes juhul kui toetatavaks tegevuse osaks on salvestusseadme soetamine ning toetatava tegevuse elluviimise tulemusena tootmis- ja salvestamisvõimsus ei ületa toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust. Elektri tootmisseadme, sealhulgas taastuvelektri tootmisseadme, jaotus- või põhivõrguga liitumiseks vajalik jaotus- ja põhivõrgu ehitustööde kulu ning liitumistasu ei ole toetatav. Varustuskindlust aitab tagada ka tootmissisendite kriitiliste varude hoidmiseks vajaliku seadme soetamine (näiteks mahutid, külmikud, jms) või ehitise ehitamine (näiteks külmakambrid ja - ruumid, puhverlaod, jms), mis on samuti toetatav. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et toetust antakse töötlemiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks, kui rajatakse uus ettevõte, kus toimub toidu töötlemine (edaspidi uue töötlemisettevõtte rajamine). Nimetatud tegevus aitab kaasa toiduainetööstuste tehnoloogilisele uuendamisele ja turule orienteerituse suurendamisele. Uue töötlemisettevõtte rajamine hõlmab endas töötlemise alustamiseks kõikide vajalike ehitiste ehitamist kui ka seadmete soetamist terviklahendusena. Uue kaasaegse töötlemisettevõtte rajamisel järgitakse uuemaid standardeid ja võetakse kasutusele uuemad tehnoloogiad, mis tagab efektiivsema ja keskkonda vähem mõjutava tootmistegevuse. Toetatav on täiesti uue tervikliku töötlemisettevõtte rajamine. Juba olemasoleva töötlemisüksuse mistahes kujul laiendamine või selle baasil uue töötlemisettevõtte rajamine ei ole käesoleva määruse tähenduses täiesti uue töötlemisettevõtte rajamine ning seega ei loeta seda ka toetatavaks tegevuseks. Tervikliku töötlemisettevõtte moodustab ühel kinnistul või üksteisega külgneval kinnistul asuv funktsionaalselt ja tehniliselt seotud seadmete ja ehitiste kogum ehk terviklik töötlemisettevõte. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 5 sätestatakse, et toetust antakse kvaliteeti tõendava sertifikaadi saamiseks või uuendamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa toiduainetööstuste turule orienteerituse suurendamisele. Tarbijate ootustele ja eelistustele vastu tulles nõuavad üha enam jaemüügi- ja kaubandusettevõtteid toidutootjatelt toiduohutuse, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse demonstreerimist. Usaldusväärseim võimalus seda tõestada on sõltumatu hindaja väljastatud spetsiaalse rahvusvahelise sertifikaadi omamine. Sertifikaate on erinevaid: Euroopas tuntuim standard on üldisema sisuga ISO 22000, ent olenevalt piirkonnast võivad eelistatumad olla erinevad rangemad standardid, näiteks BRC Suurbritannias, IFS Prantsuse, Saksa ja Itaalia jaemüüjate hulgas, SQF peamiselt Ameerikas. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatakse, et toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku seadme soetamiseks. Nimetatud tegevus aitab kaasa toiduainetööstuste tehnoloogilisele uuendamisele. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonda on traditsiooniliselt iseloomustanud suur inimtööjõukesksus. Inimtöö kasutamine võrreldes seadmega on ebaefektiivsem, inimtööga kaasnevad eksimused ja viivitused, lisaks nõuab suure hulga inimeste töötamise korraldamine eraldi ressurssi. Automatiseerimise eesmärgiks on toote valmistusprotsessis vajaliku inimese rutiinse töö asendamine seadmete tööga ja tõsta sellega ettevõtte tootlikkust. Tootlikkuse tõstmisele suunatud tööstusautomaatika lahendused on näiteks täisautomaatsed koosteseadmed, tootmisliinid, robotsüsteemid, jms. Seadmetega võib kaasneda asjakohane rakendustarkvara või tarkvaralitsents. Toetatav on üksnes töötlemisprotsessiga vahetult seotud automatiseerimist võimaldavate seadmete soetamine. Näiteks ei toetata kontori, laoruumi, jms automatiseerimiseks seadme soetamist. Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 7 sätestatakse, et toetust antakse töötlemisega alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa toiduainetööstuste tehnoloogilisele uuendamisele ja turule orienteerituse suurendamisele. Töötlemisega alustamiseks või töötlemisvõimsuse

suurendamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks saab toetust taotleda üksnes mikro- või väikese suurusega ettevõtjatega (eelnõu § 4 lõige 4), millest tulenevalt on see toetatav tegevus fokusseeritud vaid väiksemamahulise töötlemise edendamisele. Mikro- ja väikeettevõtjate toetamine aitab kaasa tegevusvaldkondade ja tootevaliku mitmekesistamisele, väikeettevõtete loomisele ja arendamisele ning töökohtade loomise hõlbustamisele. Väiksemahulise töötlemise alustamise toetamine aitab seega kaasa ka näiteks mahetoodete pakkumise osakaalu suurenemisele, sest olemasolevad töötlemisettevõtted enamasti ei ole väikestest mahetooraine kogustest huvitatud ning ainsaks võimaluseks mahetootjale võib osutuda oma töötlemisega alustamine. Töötlemisega alustamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks saab toetust taotleda ka mikro- ja väikeettevõtjast toetuse taotleja, kelle põhitegevusalaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal ei ole toiduainete tootmine või joogitootmine (välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine), kuid kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud ELTL-i I lisas nimetatud toodete, (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete) tootmisega ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot (eelnõu § 9 lõige 3). Kahe majandusaasta tegutsemise nõue ning müügituluga seotud piirangud tulenevad asjaolust, et tegemist on toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike tegevuste elluviimiseks mõeldud toetusega. Kui toetuse taotlejaks on põllumajandustoodete tootja, siis tema jaoks tähendab investeeringu tegemine uut tüüpi majandustegevusega alustamist, mistõttu tuleb ette näha teatud kriteeriumid tema jätkusuutlikkuse hindamiseks. Eelnõu § 4 lõikes 2 täpsustatakse, mida loetakse selle määruse tähenduses toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks. Toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemine selle määruse tähenduses on ELTL-i I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemine. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks eesmärgiga päikeseenergiast elektrit toota, siis toetatava tegevuse osaks peab olema ka salvestusseadme soetamine. Kui toetatava tegevuse üheks osaks ei ole salvestusseadme soetamist, siis toetust ei anta. Sellise kombineeritud investeeringu tegemisel tuleb arvestada, et toetatava tegevuse elluviimise tulemusena ei tohi ei tootmis- ega ka salvestamisvõimsus ületada toetuse saaja aastast omatarbimise ulatust. Elektrienergia müümine elektrivõrku on lubatud eeldusel, et selle aastas müüdud kogus ei ületa toetuse saaja poolt aastas maksimaalselt tarbitavat elektrienergia kogust. Kuna ettevõtte elektritarbimisvajadus ei pruugi olla pidev ja ühtlane ning ka elektrienergia tootmine võib olla tsükliline, siis on ajutiselt ülejääva elektrienergia müümine lubatud. Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et kui toetatavaks tegevuseks on töötlemisega alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku seadme soetamine või ehitise ehitamine, siis sellisel juhul antakse toetust vaid mikro- või väikese suurusega ettevõtjast toetuse taotlejale. See piirang on tingitud vajadusest suunata toetuse piiratud eelarve tingimustes rohkem vahendeid toiduainetööstuse prioriteetsemate investeerimisvajaduste (nt roheinvesteeringud, sisenditega varustuskindluse tagamiseks tehtavad investeeringud) katmiseks, jättes nö. tavapärase tootmise suurendamise või alustamise toetamise võimaluse vaid mikro- või väikese suurusega ettevõtjatele. Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt, kui toetust antakse ehitise ehitamiseks, peavad ehitis ja sellealune maa olema toetuse taotleja omandis või ehitisealusele maale peab olema toetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3, eelkõige lõike 3 punktis 1 või 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni (vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui toetuse taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja, või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev saabub kõige hiljem). Kui ehitis ja sellealune maa on kaasomandis, siis tuleb toetuse taotlejal tagada see, et tal on õigus ja võimalus ellu viia toetatav tegevus ning seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4 alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kui toetuse taotleja ei saa kaasomanike kokkuleppe või selle muutmise tõttu toetatavat tegevust ellu viia ega seda sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, siis tuleb toetus tagasi nõuda. Eespool nimetatud nõudega tagataksegi, et toetuse taotlejal on õiguslik alus ehitist sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) kontrollib nimetatud nõude täitmist kinnistusraamatust. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt kui toetust taotletakse seadme soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse, hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel vähemalt eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Sellega tagatakse, et toetuse taotlejal on õigus ja võimalus toetatavat tegevust viia ellu ning kasutada seda sihtotstarbeliselt teatud ajavahemiku jooksul. Eelnõu § 4 lõike 7 kohaselt ei või toetuse taotleja toetatava tegevuse tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning toetatava tegevuse tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et toetuse taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud toetatava tegevuse osas siduvaid lepingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse ergutava mõju põhimõttega. ÜGEMi artikli 6 lõige 2 kohaselt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Tööde alustamine on defineeritud sama määruse artikli 2 punktis 23 järgmiselt: kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa soetamist ja ettevalmistustöid. Siinkohal tuleb märkida, et kui toetuse taotleja alustab kavandatava investeeringu tegemist taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida ta teeb, on tema enda vastutusel, sest PRIA ei ole selleks ajaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust veel teinud. Samuti tuleb silmas pidada, et toetatava tegevuse elluviimine on suunatud toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele. Toetust ei anta lihtsalt näiteks mingi abstraktse ehitise või selle osa (katuse, seina või muu sellise asja) püstitamiseks, vaid toetatava tegevuse elluviimise tulemusena peab saama ehitist (ehitatud hoone kogu selle toimimiseks vajalikuga) sihipäraselt kasutada (funktsionaalselt koos toimiv tervik) ning seeläbi saavutada ka toetuse andmise eesmärgid. Kuna investeering on tervik, tekivad selle elluviimisel ka kulud, mida erinevatel põhjustel ei saa käsitleda abikõlblike kuludena. Kui sellise tegevuse kulud, mida ei hüvitata toetuse abil, on investeeringu eesmärgi realiseerumise seisukohalt vajalikud, peab toetuse taotleja viima need tegevused ellu enda kulul, kuid see ei tähenda, et tegemist on investeeringuväliste tegevustega. Kui selliseid tegevusi ei tehta, siis ei ole investeeringut võimalik ka lõplikult ellu viia ja toetuse eesmärke saavutada. Seega, kas mingi tegevus on investeeringu osa, ei sõltu sellest, kas selle tegevuse kulud hüvitatakse toetusega või mitte.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse vorm, määr ja suurus. Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena. See tähendab, et toetust makstakse kuludokumentide alusel. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse toetuse määrad tulenevalt riigiabi alustest, toetuse taotleja suurusest ja ÜGEMis toetatava tegevuse osas sätestatud nõuetest. Strateegiakava kohaselt on maksimaalseks toetuse määraks kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 4 kohaselt kehtestavad liikmesriigid toetusele ühe või mitu ülemmäära, mis ei ületa 65% rahastamiskõlblikest kuludest. Eestis otsustati strateegiakava ettevalmistamisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (strateegiakava ettevalmistamise ajal Maaeluministeerium) juhtimisel põllumajandustoodete ja toidutootmise valdkonna esindusorganisatsioonide ning teiste partneritega toimunud arutelude põhjal sätestada maksimaalseks toetuse määraks kuni 50% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Maksimaalne toetuse määr toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest küündib küll kuni 50%-ni, kuid asjakohastest riigiabi reeglitest tulenevate piirangute tõttu jäävad osade toetatavate tegevuste puhul tegelikult maksimaalsed toetuse määrad sellest madalamaks. Kui toetust antakse regionaalabina ÜGEMi artikli 14 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 15%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 25% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 35% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse keskkonnakaitseks antava abina ÜGEMi artikli 36 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 45%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse energiatõhususeks antava abina ÜGEMi artikli 38 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 35%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse hoonete energiatõhususeks antava abina ÜGEMi artikli 38a alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 30%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 40% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse taastuvallikatest energia tootmiseks antava abina ÜGEMi artikli 41 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 30%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 40% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse jäätmetekke vältimiseks või tekitatud jäätmete ja kõrvalsaaduste ärakasutamiseks antava abina ÜGEMi artikli 47 alusel, on toetuse määr suurettevõtjale kuni 45%, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50% ja mikro- või väikeettevõtjale kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, on maksimaalne toetuse määr kõigile toetuse taotlejatele olenemata nende suurusest kuni 50% abikõlbliku kulu maksumusest. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatakse toetuse minimaalseks määraks 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Minimaalse võimaliku toetuse määra sätestamise eesmärk on tagada, et toetuse andmisel kaasneks ettevõtjatele ergutav mõju. Kui toetus moodustab toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest vähem kui 15%, siis puudub toetusel ergutav mõju ja toetuse taotlejal on tõenäoliselt võimalik viia kavandatavad tegevused ellu ka ilma toetuseta. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kogu strateegiakava programmiperioodil (2023–2027) kokku 3 500 000 eurot. Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks taotlejaks ning nad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 3 500 000 eurot strateegiakava perioodil. Näiteks kui kontserni A (emaettevõtja) kuuluvad ettevõtjad B (tütarettevõtja) ja C (tütarettevõtja). Ettevõtja A (emaettevõtja) ja ettevõtja B (tütarettevõtja) soovivad nimetatud toetust taotleda. Ettevõtja A ja ettevõtja B mõlemad taotlevad toetust 2

000 000 eurot. Kui ettevõtjale A määrati juba toetust 2 000 000 euro ulatuses, siis ettevõtjale B saab maksimaalset määrata toetust 1 500 000 euro ulatuses, sest nad loetakse üheks ettevõtjaks. Kui näiteks ühte kontserni kuuluv üks ettevõtja taotleb toetust 1 750 000 euro ulatuses ja samasse kontserni kuuluv teine ettevõtja taotleb samuti 1 750 000 eurot, siis täidavad nad maksimaalse 3 500 000 euro suuruse toetuse nõude, sest selle määruse tähenduses loetakse nad üheks ettevõtjaks, kellele kohaldub maksimaalne 3 500 000 euro suurune toetus. Ühte kontserni kuuluvate ettevõtjate osas kohaldatakse äriseadustiku (ÄS) § 6, mille kohaselt, kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Kontsern ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. KonkS § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju omavad ettevõtjateks on ettevõtjad, kelledest üks omab teise suhtes KonkS § 2 lõike 4 mõistest valitsevat mõju. KonkS § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab tingimuse, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama. Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot. Kui toetuse taotleja vähese tähtsusega abi maht on ületatud, ei ole võimalik komisjoni vähese tähtsusega abi määrust (EL) 2023/2831 kohaldada. Eelnõu § 5 lõige 7 sätestab, et vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Eelnõu § 5 lõige 8 sätestab, et toetuse andmisel võetakse arvesse ÜGEMi artiklis 8 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud riigiabi kumuleerimisreegleid. Eelnõu §-s 6 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil, on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtavad kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Nimetatud nõude eesmärgiks on tagada kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis on abikõlblikeks kuludeks ehitise püstitamise, rajamise, paigaldamise, laiendamise ja rekonstrueerimise kulu. Samuti loetakse ehitise ehitamise puhul abikõlblike kulude hulka ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud, kuid üksnes selle hoone või rajatise puhul, mille ehitamiseks toetust taotletakse. Ehitis on ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Ehitusseadustiku § 4 lõikes 4 sätestatakse, et ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. See tähendab, et kui ehitis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse ehitis ehk olemasolev ehitis taastatakse või rajatakse uus ehitis või püstitatakse uus ehitis, siis on see toetatav tegevus, kuid üksnes lammutamiseks toetust taotleda ei saa. Ehitise parendamine ei ole samuti abikõlblik. Ehitamine hõlmab ehitise ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. See tähendab, et ehitise olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana ehk terviklikuna. Ehitise omanikujärelevalvet on täpsemalt selgitatud ehitusseadustiku §-s 20. Omanikujärelevalve on oluline, sest ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt, kui toetust taotletakse seadme soetamiseks, siis loetakse abikõlblike kulude hulka seadme soetamise, selle kohaletoimetamise, paigaldamise, seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe kulu, näiteks kui seadme eripära tõttu saab seda paigaldada üksnes seadme müüja või kvalifitseeritud spetsialist. Kui seadme kasutamine eeldab selle müüja või paigaldaja poolset esialgset väljaõpet, sealhulgas tutvustust, siis ka need kulud on abikõlblikud. Lisaks loetakse abikõlblike kulude hulka soetatava seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme soetamise ja selle paigaldamise või seadistamise kulu. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt, kui toetust taotletakse kasutatud seadme soetamiseks, siis loetakse see abikõlblikuks kuluks juhul, kui seade on toodetud vähem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam. Kasutatud seadme soetamise kulu loetakse abikõlblikuks kuluks kõikide toetuse taotlejate puhul taotleja suurusest olenemata üksnes juhul, kui toetatavaks tegevuseks on toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme soetamine või kvaliteeti tõendava sertifikaadi saamiseks või uuendamiseks vajaliku seadme soetamine. Ülejäänud toetatavate tegevuste puhul toetatakse kasutatud seadme soetamist vaid juhul, kui toetuse taotlejaks on mikro- või väikeettevõtjast taotleja. Kasutatud seadme soetamise võimaldamisega vähendatakse nõudlust uue seadme järele, mis omakorda vähendab näiteks seadme tootmiseks vajaminevat energiakasutust, heitkoguseid ja tootmise jäätmehulka. Kasutatud seadmel on võrreldes uue samaväärsega madalam hind, mis võimaldab toetuse taotlejal seadet soetada ka olukorras, kus uue samaväärse seadme soetamine ei oleks toetuse taotlejale jõukohane. Kasutatud seadmete puhul kontrollitakse üldjuhul seadme

vanust tootja tehnilise passi andmete, ostu-müügilepingute, tootja poolt väljaantud garantiidokumentide, müüja kinnituste jms dokumentatsiooni kaasabil. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt on abikõlblik ka toetuse abil elluviidava tegevuse ja strateegiakavaga seotud tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulu ehk EAFRD fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus loetakse abikõlblike kulude hulka. Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/12915 II ja III lisas. Eelnõu § 6 lõikes 6 on selgitatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Näiteks on mitteabikõlblikud maa ja olemasoleva ehitise soetamiseks tehtavad kulutused, käibemaks (kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav), riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulud; mitmesugused tegevus- ja üldkulud, näiteks remondi-, rendi-, üüri-, side-, reklaami- ja koolituskulu, samuti kulutused õigusteenusele või raamatupidamisteenusele või muud kulud, mis ei ole toetava tegevuse elluviimisega otseselt seotud kulud. Abikõlblik ei ole ka toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulu. Toetuse taotlemiseks ettevalmistavateks töödeks on näiteks projekteerimistööd ja projekteerimiseks vajalikud ehitusgeoloogilised ja -geodeetilised uurimistööd, keskkonnamõju hindamine, sh keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine, auditi või eksperdihinnangu tellimine, äriplaani koostamine, turu-uuringu teostamine, jne. Mitteabikõlblik kulu on ka tasu toetuse taotleja enda ja tema töötaja tehtud töö eest. Kui erinevad veo- või sõidukulud ei ole seotud seadme veo, paigaldamisega või seadistamisega, siis ei ole need kulud ka abikõlblikud. Eesmärk on vältida olukordi, kus soetatava seadme veokulusid niiöelda peidetakse seadme hinna sisse. Maa soetamiseks tehtud kulutused on käesoleva toetuse puhul samuti mitteabikõlblikud. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2021/2115 artikli 73 lõike 3 järgi on mitteabikõlblike kulude nimekirjas maa soetamine summas, mis ületab 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud maa soetamine keskkonnakaitseks. Maa soetamist summas kuni 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest võimaldatake toiduainetööstuse ettevõtetele läbi finantsintrumendi (strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumine 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“). Ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega (eelkõige elektri-, veevarustus- või kanalisatsioonivõrguga) liitumisega või liitumispunkti ümberehitamisega seotud kulu on mitteabikõlblik põhjusel, et toetuse andmise eesmärgiks on töötlemisettevõtte enda vajaduste tagamiseks tingimuste loomise toetamine ettevõttes kohapeal, mitte kommunikatsioonide rajamise toetamine laiemalt. Vastavalt sellele, millise riigiabi aluse kohaselt toetust antakse, võib mitteabikõlblike kulude loetelu olla laiem. Näiteks ei tohi riigiabi andmisega seonduvalt ÜGEMi artiklite 36, 38, 38a alusel abi anda, kui investeeringud tehakse selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla liidu kehtivate normatiividega. Seetõttu on kõik sellised investeeringud mitteabikõlblikud. Topeltrahastamise vältimiseks on mitteabikõlblik kulu, mille kohta on toetuse taotleja juba saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud

15 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetusi. Eriti tähelepanelik tuleb olla toetuste osas, milles sätestatud toetatavate tegevuste osas esineb käesolevas määruses sätestatud toetatavate tegevustega kattuvusi. Näiteks on toiduainetööstuse tegevusvaldkonna ettevõtjatel võimalik kliimaministri 21. märtsi 2024. a määruse nr 24 „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel taotleda toetust seadmete soetamiseks või väljavahetamiseks uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu või seadmete soetamiseks oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Samuti on majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ alusel võimalik taotleda toetust üleminekuks taastuvenergia allikale või salvestusseadme soetamiseks ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 31. jaanuari 2024. a määruse nr 5 „Ettevõtte arenguprogrammi toetus“ aluse taotleda toetust kõrge lisandväärtusega uue või täiustatud toote valmistamiseks, uue või kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumiseks vajalike masinate ja seadmete ning immateriaalse vara soetamiseks. Eelnõu §-s 7 on sätestatud nõuded kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks ja tõendamiseks, mis puudutavad toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumust. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja selgitada toetatava tegevuse raames elluviidava töö või teenuse või soetatava vara mõistlik maksumus. Ostumenetlus korraldatakse olenevalt elluviidava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse suurusest kas üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumuse küsimise kaudu või elektrooniliselt riigihangete registris. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust Selliseks piiriks on 20 000–60 000 eurot. Seega kui toetuse taotleja soovib toetatava tegevuse raames tellida tööd või teenust või soetada vara, mille käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, kuid jääb alla 60 000 euro, siis peab ta küsima üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Sõltumatute hinnapakkujate all mõeldakse selliseid ettevõtteid või isikuid, kes ei ole omavahel seotud, st neil ei ole mingit seost üksteisega, nagu näiteks samasse kontserni kuulumine või ühine juhtimine. Toetuse taotleja ei tohi tugineda ainult ühe hinnapakkumuse hinnale, vaid peab võrdlema erinevaid hinnapakkumusi, et saada võimalikult õiglane hind. See tagab, et elluviidava tegevuse maksumus on mõistlik ja vastab turutingimustele. Üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest küsitakse vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksnes juhul, kui toetuse taotleja ei ole kohustatud eelnõu § 8 lõike 1 sätestatud kohaselt läbi viima ostumenetlust riigihangete registris (ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris, kui elluviidava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav abikõlblik käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem). Saadud hinnapakkumused peavad olema võrreldavad. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Üldjuhul on konkureerivate hinnapakkumuste küsimine ja ostumenetluse korraldamine riigihangete registris vajalik, et tagada läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja konkurents. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus (näiteks juhul, kui hinnapakkumust küsitakse väga uuenduslikul tehnoloogial põhineva seadme kohta või tegemist on eritellimusel valmistatud seadmega). Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline küsida konkureerivaid hinnapakkumusi või jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris. Eelnõu § 7 lõige 4 sätestab, milliseid andmeid peab hinnapakkumus sisaldama, kui toetuse taotleja küsib lõike 2 kohaselt võrreldavad hinnapakkumused. Hinnapakkumus peab sisaldama

toetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajadusel ka tehniliste tingimuste loetelu, mis osutub tehnilisele spetsifikatsioonile. Eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama hinnapakkumus, kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks. Kui seadmete soetamisel võib toetuse taotleja küsida hinnapakkumusi vabas vormis, siis ehitise ehitamise korral on ette nähtud, millised andmed peavad toetatava tegevuse (ehitise ehitamise) hinnapakkumuses kajastuma. Sellisteks andmeteks on ehitise nimetus; ehitise ehitisregistri kood; selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise ja välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud; pakkuja majandustegevuse registreerimise number. Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt kui toetuse taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, koostab PRIA selleks vajaliku hinnapakkumuse vormi vastavalt eelnõu § 7 lõikes 5 sätestatule ja avaldab selle oma veebilehel. Eelnõu § 7 lõikes 7 sätestatakse tingimus, et kui toetuse taotleja taotleb toetust kasutatud seadme soetamiseks, peab ta olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja vähemalt kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta, koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Eelnõu § 7 lõike 8 kohaselt ei või toetuse taotleja küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Need isikud, kellel on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise isiku üle valitsev mõju, on omavahel seotud isikud. Sellisteks omavahel seotud isikuteks on näiteks abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased või ühte kontserni kuuluvad äriühingud. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. See säte kehtib vaid kolme hinnapakkumuse küsimise ostumenetluse korral. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis see säte ei kehti ehk lubatud on tööd, teenust või vara hankida endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Eelnõu § 7 lõikes 9 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumuse küsimise nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt peab toetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse riigihangete registris juhul, kui toetatava tegevuse prognoositav maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, olenemata sellest, kas toetuse taotleja on või ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse (edaspidi RHS) mõistes. Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse maksumuse prognoosi. Nõude viia ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha, milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumusi teinud ja millised on pakkumuste tingimused. Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankekohuslane RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel16. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, tuleb tal toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks koostada selle eeldatav prognoos. Toetuse taotlemisel on taotlejal võimalik valida, kas ostumenetlus korraldatakse enne või pärast taotluse esitamist. Kui ostumenetlust enne taotluse esitamist korraldatud ei ole, siis esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse kohta selle eeldatava maksumuse prognoosi. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav. Väljamakstava toetussumma aluseks on ostumenetluse tulemusel kujunenud toetatava tegevuse hinnale vastav tehtud kulutuste tegelik hind. Väljamakstava toetussumma aluseks on seega tehtud kulude tegelikult hind ostumenetluse tulemusel saadud hinna piires, mis ei tohi omakorda olla taotletud toetuse summast suurem, millest tulenevalt peabki prognoos olema koostatud realistlikult ning tuginema tegelikele asjaoludele. Toetus makstakse välja ainult toetatava tegevuse abikõlbliku kulu hüvitamiseks. Toetuse taotleja peab arvestama asjaoluga, et kui ta korraldab ostumenetluse enne toetuse taotluse esitamist, siis ei tohi ta toetatava tegevuse elluviimist alustada varem ning sellega seotud siduvaid kohustusi olla võetud varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, sest vastaval juhul on see vastuolus ergutava mõju põhimõttega, mida on täpsemalt selgitatud § 4 lõike 6 selgitava osa juures. Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, milliseid andmeid peab sisaldama prognoos ehitustööde maksumuse kohta, kui toetuse taotleja korraldab ehitustööde maksumuse väljaselgitamiseks

16 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-register/kasutusjuhendid

ostumenetluse pärast taotluse esitamist. Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. Ehitustööde maksumuse prognoosi koostamine enne ostumenetlust riigihangete registris annab esmase teabe, milliseks võib kujuneda ehitustööde maksumus ja millised on hetkel turuhinnad. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt koostab PRIA ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ja avaldab selle oma veebilehel. Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete registris. Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatakse nõuded pakkumusele, ehk milliseid andmeid peab sisaldama pakkumus, kui ostumenetlus viiakse läbi riigihangete registris. Eelnõu § 8 lõige 7 sätestab, et toetuse taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. Objektiivselt põhjendatuks loetakse näiteks olukorda, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus nagu näiteks soetatav seade valmistatakse eritellimusel. Küll aga peab toetuse taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama, miks oli võimatu või ebapraktiline jätta korraldamata ostumenetlus riigihangete registris. Eelnõu § 8 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat ostumenetlust osadeks eesmärgiga eirata ostumenetluse teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui toetatavaks tegevuseks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Toetuse taotleja võib jagada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate tööde või teenustega, mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia. Eelnõu §-s 9 sätestatakse, kes saab toetust taotleda. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on ÜGEMi I lisa artikli 2 tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Äriseadustiku § 1 kohaselt loetakse ettevõtjaks füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustiku §-s 2 sätestatud äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja peab vastama ÜGEMi I lisa artiklis 2 nimetatud tingimustele. Mikroettevõtjateks loetakse ettevõtjad, kes annavad tööd alla 10 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa kahte miljonit eurot. Väikeettevõtjateks loetakse ettevõtjad, kes annavad tööd alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjateks loetakse ettevõtjad, kellel on alla 250

töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Suurettevõtjad on ettevõtjad, kes ei vasta nimetatud komisjoni määruses sätestatud kriteeriumidele – ehk neil on 250 ja enam töötajat ning nende aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Mingit ülempiiri ei töötajate arvu ega aastakäibe suuruse või aastabilansi kogumahu osas suurettevõtjatele käesoleva määruse tähenduses ei sätestata. Ettevõtja suuruse määratlemisel on üldjuhul aluseks äriregistrist kättesaadavad majandusaasta aruanded. Eelnõu § 9 lõikes 2 on sätestatud põhitegevusala, millega toetuse taotleja pidi tegelema nii taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kui ka peab tegelema taotluse esitamise ajal. Selleks põhitegevusalaks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Eelnõu § 9 lõige 3 sätestab erandi toetuse taotleja põhitegevusala osas. Kui üldise nõudena peab toetuse taotleja põhitegevusalaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal ja taotluse esitamise ajal olema toiduainete tootmine või joogitootmine (välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine), siis põllumajanduslike toodete töötlemise alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku seadme soetamisel või ehitise ehitamisel võib toetust taotleda ka mikro- või väikeettevõtjast taotleja, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud ELTL-i I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete, tootmisega ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot. Seega võib põllumajanduslike toodete töötlemise alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks taotleda toetust ka mikro- või väikeettevõtjast põllumajandustootja. Oluline sellisel juhul on, et toetuse taotleja tegutseb ise põllumajandustootjana ning ei esitle kellegi teise toodetud tooteid oma toodete pähe, näiteks vahendustegevuse kaudu, luues kunstlikult toetuse saamise tingimused, mida toetab ka kehtiv kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-20-1374)17. Majandusaastaks on raamatupidamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu suuruse (mõlemal majandusaastal üle 14 000 euro) puhul loetakse sellises suurusjärgus müügituluga ettevõtja käesoleva määruse tähenduses majanduslikult aktiivseks turule orienteeritud ettevõtjaks, kes on valmis uut tüüpi majandustegevusega alustamiseks järgmist sammu astuma ehk hakkab tegelema ELTL-i I lisas nimetatud toodete töötlemisega. Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et toetuse taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita peab olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid need toetuse taotlejad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui toetuse taotleja ei vasta

17 Riigikohtu halduskolleegiumi 5. märtsi 2024. a otsus nr 3-20-1374.

toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluste menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist toetuse taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt ei saa toetuse taotleja toetust, kui tema suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või on nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot või on algatatud sundlõpetamine või on kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib toetuse taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. Eelnõu § 10 lõige 3 sätestab, et kui toetuse taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas. Selle nõude eesmärgiks on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et kui toetuse taotleja on riigiabi saaja, ei tohi ta olla raskustes olev ettevõtja ÜGEMi artikli 2 punkti 18 tähenduses. Samuti ei tohi toetuse taotlejal, kes on riigiabi saaja, olla täitmata sama määruse artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. Raskustes olev ettevõtja on ettevõtja, kellel on ÜGEMi artikli 2 punkti 18 kohaselt vähemalt üks järgmistest tunnustest: a) kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi. b) kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas. c) kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. d) kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt

ümberkorralduskava. e) ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: 1) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja 2) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0. Eelnõu § 10 lõige 5 sätestab, et toetuse taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust loomakaitseseaduse (LoKS) §-s 661 – loomapidamisnõuete rikkumine, 662 – looma suhtes lubamatu teo toimepanemine või 666 – looma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine, väetiseseaduse (VäetS) §-s 37 – väetise koostise nõuete rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine, jäätmeseaduse (JäätS) §-s 120 – jäätmete tekke vältimise, jäätmehoolduse ja jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumine, 1201 – jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, 1202 – jäätmete käitlemine registreeringuta ja registreeringu nõudeid rikkudes, 126 – segaolmejäätmete sortimise nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud, või 1264 – jäätmete põletamine ja keskkonda viimine väljaspool jäätmekäitluskohta, toiduseaduse (ToiduS) §-s 531 – toidu käitlemine ettevõttes, milles toidu käitlemiseks on vajalik teatamiskohustuse täitmine ning tegevusluba, 532 – toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine, 533 – toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuete rikkumine, 535 – teabe esitamise nõuete rikkumine või 536 – toidu kohta valeandmete esitamine, söödaseaduse (SöS) §-s 33 – sööda kohta esitatavate nõuete rikkumine, 34 – sööda märgistamise nõuete rikkumine või 35 – sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumine, keskkonnavastutuse seaduse (KeVS) §-s 37 – teavitamiskohustuse rikkumine, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-s 53 – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude eiramine eest ega karistusseadustiku (KarS) paragrahvides sätestatud süütegude toimepanemise eest KarS §-s 491 – ettevõtluskeeld, 209 – kelmus, 2091 – hankekelmus; 210 – soodustuskelmus, 294 – altkäemaksu võtmine, 296 – altkäemaksu vahendus, 298 – altkäemaksu andmine, 2981 – mõjuvõimuga kauplemine, 363 – keskkonnakaitseloata tegutsemine, 364 – keskkonna saastamine, 365 – keskkonna saastamine ettevaatamatusest, 367 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine, 368 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine ettevaatamatusest, 3682 – käitise ebaseaduslik käitamine, 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; 373 – ärikeelu rikkumine, 375 – alkoholi ebaseaduslik käitlemine või 384 – maksejõuetuse põhjustamine). Toetuse taotlejal, kes taotleb toetust § 9 lõikes 3 sätestatud erandi alusel (põllumajanduslike toodete töötlemise alustamiseks taotleb toetust mikroettevõtjast toetuse taotleja, kelle tegevusvaldkond ei ole toiduainete või joogi tootmine) ja kelle tegevusvaldkonnaks on loomakasvatus, ei tohi lisaks eelnevale olla loomapidamise keeldu (KarS §-s 522 – loomapidamise keeld, § 551 punkt 2 – juriidilise isiku lisakaristused). Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-1418 tuginedes, mis puudutab toetuse taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning tema suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda toetuse taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui toetuse taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 8 lõikes 5 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud toiduainete ja joogi tootmise tegevusvaldkonnaga. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja Euroopa Liidu vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ÜPP raames vastu kõik õigus-

18 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14.

ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule; b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega, kui ÜPP toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu § 10 lõikes 7 sätestatakse täiendav nõue toetuse taotleja majandusliku jätkusuutlikkuse arvestamise kohta. PRIA hindab ettevõtja suutlikkust toetatava tegevuse tegemisel majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli abil, mille on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel (tellimuse ajal Maaeluministeerium) välja töötanud AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Tegemist on juba eelmisel ÜPP programmiperioodil Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 alusel mitmes toidutööstuste investeeringutoetuse meetmes toetuse taotleja majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks kasutatud mudeliga, mis on jätkuvalt asjakohane. Mudeli abil hinnatakse toetuse taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust tuleviku suhtes ehk seda, kas tänased finantsnäitajad viitavad võimalikule maksevõimetusele järgneva kolme aasta (alates viimasest täispikast majandusaastast) perspektiivis. Kolme aasta perspektiiv on valitud eelkõige seetõttu, et lühema perioodi jooksul väheneb mudeli praktiline kasutusvõimekus ning pikema perioodi puhul kasvab määramatuse osakaal. Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse hindamise mudeli parameetrite leidmiseks on kasutatud regressioonanalüüsi, mille aluseks võeti äriregistri andmebaasist toiduainetööstuses tegutsevate äriühingute erinevad majandusnäitajad. Juurde vaadati ka toiduainetööstuses pankrotti läinud äriühingute finantsandmeid. Koondanalüüsina arvutati äriregistrist saadud andmete põhjal suhtarvude referentsväärtused riskitasemete määramiseks, mis on majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli aluseks. Toetuse taotleja jätkusuutlikkuse koondhinnang peab lisas 1 sätestatud mudeli kohaselt olema vähemalt 0,6155. Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid ning hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). Eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA avaldab taotluse esitamise tähtaja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust. Seega kui toetuse taotleja soovib taotlusvoorus taotleda toetust rohkema kui ühe toetatava tegevuse elluviimiseks, esitab ta ühe taotluse, mis

sisaldab kõiki toetatatavaid tegevusi. Näiteks võib üks taotlus toetatava tegevusena sisaldada vaid keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks vajaliku reovee puhastusseadmete soetamist, kuid võib lisaks sellele toetatavale tegevusele sisaldada näiteks ka tootmiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks katkematu toite allika (UPS) soetamist ja töötlemisprotsessi automatiseerimiseks vajaliku tööstusroboti soetamist. Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis peavad taotluses sisalduma. Toetuse taotleja ja toetatava tegevuse kohta esitatakse taotluses järgmised üldandmed: taotleja ärinimi ja äriregistrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; toetatava tegevuse eesmärk, kirjeldus, eeldatav algusaeg ja lõpptähtpäev ning elluviimise asukoht, taotletava toetuse suurus; toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude maksumus; taotleja töötajate arv. Toetatava tegevuse kirjelduses esitatakse lisaks kavandatava tegevuse üldisemale kirjeldamisele ka mitmesugust täiendavat informatsiooni, mille esitamise vajadus võib tuleneda ÜGEMi sätetest või toetatava tegevuse spetsiifikast. Näiteks peab toetuse taotleja esitama põhjendatud selgituse selle kohta, kuidas toetatav tegevus, mis on seotud tehnoloogiaga, erineb EL-s juba kasumlikuks juurdunud kaubandustavaks saanud investeeringutest, kui toetust taotletakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina ÜGEMi artikli 47 alusel. Või kui näiteks toetuse taotleja taotleb toetust uue tehnoloogia kasutuselevõtmiseks vajaliku seadme soetamiseks, siis kirjeldab ta taotluses, milles toetuse abil kasutusele võetava tehnoloogia uuenduslikkus täpsemalt seisneb (uue tehnoloogia mõistet käesoleva eelnõu kontekstis on selgitatud seletuskirja § 4 lõike 1 punkti 2 selgitava osa juures). Üldandmete kõrval peab taotlus sisaldama ka teavet, mille alusel saab kindlaks teha määruses sätestatud tingimuste täitmise ja koguda vajalikke statistilisi andmeid, mida saab hiljem kasutada toetusega saavutatavate mõjude kindlakstegemiseks. Näiteks peab toetuse taotleja esitama andmed selle kohta, kas ta on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja, andmed taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muu alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, mille abil määratakse kindlaks eelnõu § 5 lõikes 4 sätestatud taotlejale maksimaalne võimalik toetuse suurus. Ka peab toetuse seirenäitajate kohta informatsiooni saamiseks toetuse taotleja taotluses indikeerima toetatava tegevuse seost teatud kindlate mõjudega, näiteks toetatava tegevuse seos toiduraiskamise vähendamise või keskkonnahoidlike pakendilahenduste kasutusele võtuga. Lisaks peab toetuse taotleja taotluses välja tooma, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või riigiabina ÜGEMi artikli 14, 36, 38, 38a, 41 või 47 tähenduses, ning esitama teavet seoses ÜGEMis sätestatud üldiste või investeeringupõhiste tingimustega, kui toetust taotletakse ÜGEMi vastava artikli alusel. Nii peab toetuse taotleja esitama teabe selle kohta, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist ÜGEMi artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse alginvesteering taotletava toetuse abil, kui toetust taotletakse ÜGEMi artikli 14 alusel. Nimetatud komisjoni määruse sätte kohaselt peab abisaaja kinnitama, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering, ning ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud. See tähendab, et toetuse taotleja peab kinnitama, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ühest ettevõttest sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimist sellesse ettevõttesse, kuhu taotletava toetuse abil tehakse investeering ehk ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletava toetuse abil esialgne investeering. Lisaks peab toetuse saaja kinnitama, et kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ei toimu sellest ettevõttest ümberpaigutamist, kuhu saadud toetuse abil on investeering tehtud. Ümberpaigutamise mõiste on toodud ÜGEMi artikli 2 punktis 61a, mille kohaselt on ümberpaigutamine sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmisele või vajadustele ning EMP-s asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad. Seega on ümberpaigutamisega tegemist sel juhul, kui on täidetud viis kumulatiivset tingimust: 1) sama või sarnase tegevuse üleviimine; 2) eelnimetatud üleviimine toimub ühest EMP liikmesriigist teise; 3) toode või teenus täidab mõlemas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet; 4) toode või teenus vastab mõlemas EMP liikmesriigis sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele; 5) EMP-s asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad. Näiteks ettevõtja A tegutseb Eestis ja toodab vorsti ning taotleb investeeringutoetust seadmete soetamiseks. Samal ajal laiendab ettevõtja A oma tegevusala ka Lätti ehk hakkab seal vorsti tootma (toode täidab sama eesmärki), kuid jätkab oma tegevust ka Eestis (töökohad ei kao). Kuna samas või sarnases tegevusalas töökohad kaduma ei lähe, siis ei ole üks kumulatiivsetest tingimustest täidetud ja seetõttu ei ole tegemist ümberpaigutamisega ÜGEMi artikli 14 lõike 16 tähenduses. ÜGEMi artiklite 36, 38 või 47 alusel toetuse taotlemisel peab toetuse taotleja abikõlblike kulude kindlaksmääramiseks esitama vastavalt artikli 36 lõike 4 punktis a, artikli 38 lõike 3 punktis a või artikli 47 lõike 7 punktis a sätestatud alternatiivse stsenaariumi (koos selle maksumust tõendavate dokumentidega, millede esitamine on sätestatud lõike 6 punktides 3 ja 4 ning lõike 7 punktides 3 ja 4) järgmistel juhtudel: 1) artikli 36 tähenduses keskkonnakaitseks antava abina toetuse taotlemisel – kui olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu kulusid ei saa investeeringu kogukuludes määratleda selgelt eraldiseisva investeeringuna keskkonnakaitsesse, mille puhul ei ole olemas vähem keskkonnasõbralikku vastupidist investeeringut, ning toetuse taotleja ei soovi ka sama artikli lõikes 11 sätestatud erandi (abikõlblikud on investeeringu kogukulud, kuid toetusemäär on poole väiksem) kasutamist; 2) artikli 38 tähenduses energiatõhususeks antava abina toetuse taotlemisel – kui tehtava investeeringu kulusid ei saa investeeringu kogukuludes määratleda selgelt eraldiseisva investeeringuna suurema energiatõhususe saavutamisesse, mille ainus eesmärk on parandada energiatõhusust ja mille puhul ei ole olemas vähem energiatõhusat alternatiivset investeeringut, ning kui toetuse taotleja ei soovi ka sama artikli lõikes 8 sätestatud erandi (abikõlblikud on investeeringu kogukulud, kuid toetusemäär on poole väiksem) kasutamist; 3) artikli 47 tähenduses ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina toetuse taotlemisel – kui olemasolevasse rajatisse tehtava investeeringu kulusid ei saa investeeringu kogukuludes määratleda selgelt eraldiseisva investeeringuna ressursitõhususe tagamisesse ja ringmajandusele ülemineku toetamisesse, mille puhul ei ole olemas vähem keskkonnasõbralikku alternatiivi, või kui toetuse taotleja ei suuda tõestada abi mittesaamise korral investeeringu mitte tegemist. Rohkem infot ÜGEMi artiklites 36, 38 ja 47 sätestatud investeeringupõhiste tingimuste ja nendest tulenevate teabe esitamise kohustuste kohta leiab seletuskirjas § 3 lõike 2 selgitava osa juures. Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse, et toetuse taotleja peab esitama majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudeli (eelnõu lisa 1) abil koondhinnangu arvutamiseks kõik vajalikud bilansid ja kasumiaruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. Samuti esitab toetuse taotleja vajaduse korral kuue kuu finantsnäitajad. Kui taotlusvooru alguspäeva seisuga on toetuse taotleja majandusaasta kestnud vähemalt kuus kuud, siis see periood annab ettevõtja majanduslikust olukorrast täpsema ülevaate. Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja kuulub kontserni, esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kohta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruanded juhul, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist. Nimetatud aruanded

esitatakse olenevalt sellest, mitu majandusaastat on tegutsetud, aga mitte rohkem kui kolme järjestikuse majandusaasta kohta. Eelnõu § 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse, millised majandusaasta aruanded või tuludeklaratsiooni vormi E või käibedeklaratsiooni andmed võetakse aluseks, kui taotluse esitamise hetkeks ei ole saabunud nende aruannete või andmete esitamise tähtaeg äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA). Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel esitama, kui toetatavaks tegevuseks on seadme soetamine. Kui toetatavaks tegevuseks on kasutatud seadme soetamine, siis peab toetuse taotleja esitama dokumendid, millega tõendatakse, et soetatav seade ei ole toodetud taotluse esitamise hetkel rohkem kui viis aastat tagasi, selle soetamiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning nimetud seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam. Kui toetuse taotleja korraldab toetatava tegevuse raames ostumenetluse soetatava seadme mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks § 7 lõike 2 alusel (kui soetatava seadme eeldatav käibemaksuta maksumus on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla 60 000 euro), siis peab ta esitama üksteisest sõltumatute asjakohaste hinnapakkujate käest küsitud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kasutatud seadmete soetamisel on toetuse taotlejal vajalik võtta kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta ning ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta. Kui soetatava seadme eeldatav maksumus on üle 60 000 euro ja toetuse taotleja korraldab toetatava tegevuse raames soetatava seadme maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse riigihangete registris pärast taotluse esitamist, siis peab ta esitama seadme soetamise maksumuse prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude ning vajadusel tõendatavad. Kui toetust antakse kui sellise seadme soetamiseks, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, siis peab see ehitis olema toetuse taotleja otseses valduses asjaõiguslikul, omandiõiguse, hoonestusõiguse või kasutusvalduse alusel ja koos taotlusega tuleb esitada seda õigust tõendav leping, kui see asjaõigus ei nähtu kinnistusraamatust. Eelnõu § 12 lõikes 7 sätestatakse, millised dokumendid peab toetuse taotleja koos taotlusega veel esitama, kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine. Kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks, siis peab toetuse taotleja esitama väljavõtte vähemalt eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Eelprojektiks loetakse seda projekti, mille alusel toetuse taotleja võtab ehitustööde hinnapakkumused või koostab ehitustööde prognoosi. Samuti peab ehitise ehitamise korral toetuse taotleja tõendama ehitisealuse maa omandikuuluvust – PRIA kontrollib asjakohast õigust kinnistusraamatust. Kui toetuse taotleja kasutab ehitisealust maad hoonestusõiguse alusel, siis tuleb toetuse taotlemisel esitada seda õigust tõendav leping, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt § 16 lõikes 3 sätestatud sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Nimetatud lepinguga koos tuleb PRIA-le esitada ka kõik lepingu lisad, sealhulgas asendiplaan. Lisaks esitab toetuse taotleja ka kulude mõistlikkust tõendavad dokumendid. Eelnõu § 12 lõikes 8 sätestatakse, et toetuse taotleja peab esitama hindamiskriteeriumite täitmise tõendamiseks asjakohased lepingud, müügiarved, sertifikaadid, aruanded, raportid või muud dokumendid. Muudeks dokumentideks on näiteks hindamis- ja analüüsitulemused (näiteks ettevõtte süsiniku jalajälje hindamistulemus, jne). Hindamiskriteeriumite joonealustes märkustes on täpsustatud, milline dokument tõendab vastava kriteeriumi täitmist. Näiteks kui toetuse

taotleja on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal tootnud töödeldud toodet, mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses, siis tõendab ta selle kriteeriumi täitmist asjakohaste lepingute või müügiarvetega. Või kui toetuse taotleja teeb investeeringu ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse ja soovib selle eest hindepunkti saada, siis esitab ta tõendava dokumendi, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja töötlemisettevõtte toimimiseks vajalik elektrienergia kogus kilovattides. Või kui toetuse taotlejal on taotluse esitamisel olemas töötlemisettevõttele, kus toetatav tegevus ellu viiakse, ettevõtjavälise eksperdi koostatud roheaudit, siis tõendab ta selle kriteeriumi täitmist asjakohase auditi aruandega. Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka toetuse taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt koostöö MTA-ga). Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas FIE peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamist, küsib näiteks PRIA MTA-lt vormi E andmeid kõigi FIE-dest taotlejate kohta. Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab PRIA mikro- ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse taotlejate taotlusi lisas 2 „Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning keskmise suurusega ja suurettevõtjast toetuse taotlejate taotlusi lisas 3 „Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Nii mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamiskriteeriumites (lisa 2) kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamiskriteeriumites (lisa 3) hinnatakse taotluseid kuude gruppi jaotatud hindamiskriteeriumite alusel: 1) majanduslikud hindamiskriteeriumid; 2) keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid; 3) sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid; 4) välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid; 5) koostööle suunatud hindamiskriteeriumid; 6) konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid. Gruppide sees jagunevad kriteeriumid omakorda alakriteeriumiteks. 1. Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumi 1 „Majanduslikud hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes on teinud suuremad jõupingutused, et oma tootele lisandväärtust anda või kes asuvad keskustest kaugemal või kes panustavad toidujulgeoleku tagamisse rohkem. Majanduslikud hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:

 Hindamiskriteerium 1.1 „Kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtud investeering“ – eelistatakse toetuse taotlejat, kes toodab kõrgema lisandväärtusega tooteid, mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses. Samuti eelistatakse neid toetuse taotlejaid, kellel on olemas erinevad sertifikaadid (nt BRC või IFSi standard) või mikro- ja väikeettevõtja puhul ka pardavarude kokkuleppelise tarnijana tunnustus, sest see näitab, et taotleja on teinud täiendavad väljaminekud, et oma tootele veelgi lisandväärtust anda. Kokkuvõtteks on selle hindamiskriteeriumi eesmärk eelistada toetuse taotlejaid, kes on teinud suuremad jõupingutused, et oma tootele lisandväärtust anda.

 Hindamiskriteerium 1.2 (mikro ja väike) või 1.3 (keskmine ja suur) „Suurema omafinantseeringuga investeering“ – eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes panustavad investeeringu tegemisel rohkem omavahendeid, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate investeeringute tegemist.

 Hindamiskriteerium 1.4 (mikro ja väike) või 1.5 (keskmine ja suur) „Toetatava tegevuse suurem mõju regionaalselt tasakaalustatud arengule“ – kriteeriumiga hinnatakse toetuse taotlejat tema ettevõtte regionaalse paiknemise põhjal. Eelistatakse toetuse taotlejaid, kelle ettevõte, kus toetatav tegevus ellu viiakse, paikneb keskustest kaugemal. Keskmisest rohkem punkte antakse toetuse taotlejale, kelle ettevõte asub saarel, Kagu-Eestis või Ida-Virumaal, keskmisest vähem punkte aga taotlejale, kelle ettevõte asub Tallinnas või Tallinnaga piirnevas vallas. Toetuse andmisel ääremaade ettevõtjate eelistamise mõtteks on aidata leevendada piirkondlikku ebavõrdsust ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile, mis on tingitud nende tagatisvara madalamast turuväärtusest ja vähesest likviidsusest. Regionaalse arengu tegevuskava19 kohaselt mõjutavad piirkondlikud erinevused ligipääsus kapitalile ettevõtete ligipääsu ettevõtlustoetustele.

Mikro ja väikeettevõtja esitatud taotluse hindamisel kasutatakse lisaks eeltoodud ühistele hindamiskriteeriumitele veel järgmist majanduslikku hindamiskriteeriumit:  Hindamiskriteerium 1.3 „Töötlemisega alustava ettevõtja investeering“ – eesmärgiks on

eelistada põllumajandusliku majandustegevusega tegelevat toetuse taotlejat, kes on oma ettevõtte arengus otsustanud astuda toidu tarneahelas järgmisele tasemele ja alustab tegutsemist põllumajanduslike toodete töötlejana.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel kasutatakse lisaks eeltoodud ühistele hindamiskriteeriumitele veel järgmiseid majanduslikke hindamiskriteeriume:  Hindamiskriteerium 1.2 „Lisandväärtuse suurenemisse panustav investeering“ –

kriteeriumiga hinnatakse toetuse taotleja võimekust oma tegevusega lisandväärtust luua. Eelistatakse toetuse taotlejaid, kelle poolt toetatava tegevuse elluviimisel loodav lisandväärtus töötaja kohta on kõrgem. Lisandväärtust kasvatavad enim automatiseerimine, digitaliseerimine, tootearendus ja koostöö. Eesti Tööstuspoliitika 2035 dokumendis20 kasutatakse tööstuse lisandväärtust töötaja kohta ühena kolmest peamisest tööstuspoliitika tulemusmõõdikust.

 Hindamiskriteerium 1.4 „Toetuse taotleja panus toidujulgeoleku tagamisse“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kes panustavad toidujulgeoleku tagamisse rohkem. Selliseks taotlejaks on toiduseaduse alusel määratud toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja. Toiduseaduse § 462 lõike 2 kohaselt on ettevõtja toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutaja, kui tema majandustegevuse katkemine või lõpetamine mõjutab märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist, sealhulgas ühe valdkonna või toidugrupi korral, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks. Toiduga varustamise valdkondadeks on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine, liha käitlemine ja piima käitlemine. Sama seaduse § 463 lõike 1 kohaselt loetakse märkimisväärselt elanikkonna toiduga varustamist mõjutavaks ettevõtjaks valdkonnas

19 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-12/tegevuskava-retk-2023_0.pdf 20 Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt: https://mkm.ee/ettevotlus-ja- innovatsioon/toostus/toostuspoliitika

tegutsevate ettevõtjate aasta müügituluga võrreldes suurima aasta müügituluga ettevõtja. Toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutajaks määramisega kaasneb ettevõtjale rida kohustusi (eelkõige elutähtsa teenuse osutamine oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga, aga ka vastava riskianalüüsi koostamine, õppuste korraldamine, küberturvalisuse tagamine, jne), millega kaasnevaid kulusid tuleb neil täiendavalt kanda. Lisaks toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutajale eelistatakse ka neid toetuse taotlejaid, kelle ettevõtte põhitooraine aastane töötlemiskogus taotluse esitamise aastale eelnenud kolme aasta keskmisest Eestis toodetud vastava tooraine kogutoodangust on suurem.

2. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumi 2 „Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes on oma ettevõtte tegevusega kaasneva keskkonnamõju vähendamise võimalustest teadlikumad või kes on teinud jõupingutusi keskkonnasõbralike toodete tootmiseks. Keskkonnaeesmärkide saavutamisse panustamise hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:  Hindamiskriteerium 2.1 „Toetuse taotleja panus keskkonna- ja kliimaeesmärkidest

teadlikkuse parandamisse“ – eelistatakse toetuse taotlejat, kellel on taotluse esitamise ajal olemas ettevõttele, milles toetatav tegevus ellu viiakse, keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud audit või muu asjakohane dokument (näiteks ressursi- või energiaaudit, ISO 14001, 14064 või 50001 sertifikaat, EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaat ehk toote keskkonnadeklaratsioon, LCA (Life Cycle Assessment) analüüs ehk toote elutsükli analüüs) või toetuse taotleja enda koostatud süsiniku jalajälje hindamine ettevõtte süsiniku jalajälje hindamise tööriistaga, mis järgib rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol standardit ja on kooskõlas Kliimaministeeriumi välja töötatud mudeliga21. Ettevõtjaväliseks eksperdiks on ettevõtteväline auditeerimis-, sertifitseerimis- või nõustamisteenuse osutaja, kelle kompetentsiks on ettevõtete tegevuse kestlikkuse ja keskkonnamõjude hindamine. Ettevõtjavälise eksperdi hinnang aitab suunata roheinvesteeringud kohtadesse, kus see negatiivse keskkonnamõju vähendamise seisukohalt oleks kõige vajalikum ja efektiivsem. Samuti eelistatakse toetuse taotlejat, kes viib ellu tegevuse, mille tulemusena ettevõtte süsiniku jalajälg väheneb (vähenemine peab nähtuma ettevõtte süsiniku jalajälje hindamiseks Kliimaministeeriumi välja töötatud mudelil põhinevast hindamisest).

 Hindamiskriteerium 2.2 „Keskkonnasõbralike toodete tootmisesse panustav investeering“ – eelistatakse toetuse taotlejat, kes toodab või töötleb mahepõllumajanduslikku toodet, riikliku kvaliteedikava raames toodetud lõpptoodet või EL kvaliteedikava raames toodetud toodet. Need on kõrgema väärtusega tooted, mille tootmisel tuleb järgida täiendavaid keskkonnanõudeid, mis nõuab tootjalt täiendavat jõupingutust. Samuti eelistatakse toetuse taotlejat, kelle toodetavate toodete põhitooraine pärineb lähipiirkonnast. Mida lühem on toidu teekond tootjalt tarbijani, seda väiksem on ka selle keskkonnamõju. Kohalikult toodetud ja tarbitud toiduained võivad oluliselt vähendada transpordi ja muude keskkonnale koormavate tegurite (nt pakendamine) mõju. Kohaliku tooraine kasutamine toiduainetööstuste poolt aitab kaasa vastupidavama ja jätkusuutlikuma toidusüsteemi loomisele, edendades kohalike põllumajandustootjate ja maaelu jätkusuutlikkust üldisemalt. Lisaks panustab kohaliku põhitooraine kasutamine toidujulgeoleku tagamisse. Kohalike ressursside, sh toidu väärindamise olulisust tõstetakse esile Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

21 Kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehelt: https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/rohereform/organisatsioonide-khg-jalajalg#juhendmaterjal

ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–203522, kus see on üheks fookusvaldkonnaks. TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel hindamiskriteeriumi 2.1 „Toetuse taotleja panus keskkonna- ja kliimaeesmärkidest teadlikkuse tõstmisesse“ alusel eelistatakse lisaks eeltoodule veel täiendavalt ka taotlejat, kes teeb töötlemisettevõtte keskkonnamõju hindamise või rohevõimekuse kaardistamise kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud auditis või muus dokumendis kõik ettenähtud investeeringud, aidates sellega kaasa kiiremale ja tõhusamale keskkonnaeesmärkide täitmisele. 3. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumi 3 „Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes on oma ettevõtte sisenditega varustuskindluse tagamise riskidest ja riskide maandamise võimalustest teadlikumad või kes panustavad sisendite varustuskindluse tagamise seisukohalt olulisemate investeeringutega. Sisendite varustuskindluse tagamisse panustamise hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:  Hindamiskriteerium 3.1 „Toetuse taotleja panus töötlemisettevõtte toimepidevuse tagamisest

teadlikkuse parandamisse“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kellel on taotluse esitamise ajal olemas ettevõtte, milles toetatav tegevus ellu viiakse, varustuskindluse, sh energia varustuskindluse, suurendamiseks võetavate meetmete kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnang (ISO 22301 sertifikaat, energiaaudit, vms dokument) või toetuse taotleja enda koostatud toimepidevuse plaan. Toimepidevus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“23 kohaselt suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus ettevõttele või asutusele pandud ülesandeid täita. Ettevõtjaväliseks eksperdiks on ettevõtteväline auditeerimis-, sertifitseerimis- või nõustamisteenuse osutaja, kelle kompetentsiks on ettevõtete tegevuse toimepidevuse hindamine. Toetuse taotleja enda poolt koostatav ettevõtte toimepidevuse plaan peab olema koostatud kasutades programmi RITA tegevuse 1 projekt „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lisa 5 „Toimepidevuse hindamise juhised ettevõtetele“ juhiseid24 või muud analoogset ettevõtte toimepidevuse, sealhulgas energia varustuskindluse, hindamise tööriista.

 Hindamiskriteerium 3.2 „Taastuvenergia kasutamiseks tehtud investeering“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kes töötlemisettevõttes kasutatava energiaallika valikul teevad valiku taastuvenergial toimiva energiasüsteemi kasuks, sest lisaks töötlemisettevõtte energia varustuskindluse tagamisele panustab toetuse taotleja selle toetatava tegevuse elluviimisel ka keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse.

 Hindamiskriteerium 3.3 „Riskide juhtimisega seotud investeering“ – Kriteeriumiga hinnatakse toetuse taotleja investeerimist töötlemisettevõtte riskide maandamise ja energiajulgeolekusse panustamise seisukohalt prioriteetsematesse seadmetesse. Energia kättesaadavus on toiduainetööstuste ettevõtete toimimas hoidmisel kriitilise tähtsusega teguriks. Seetõttu eelistatakse toetuse taotlejaid kes teevad investeeringu elektrienergia salvestusseadmesse, ajutise vooluallikana kasutamiseks vajalikku generaatorisse või ajutise

22 Kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt: https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf 23 Kättesaadav Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehelt: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-05/strateegia-2023-toidu-varustuskindlus.pdf 24 Kättesaadav Eesti Maaülikooli veebilehelt: https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/b1c65970-53a0- 4ae4-a9ad-0713b7b02973/content

vooluallikana kasutamiseks vajaliku generaatori töötamiseks vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku seadme või rajatise soetamiseks. Kuigi toetust on võimalik taotleda ettevõttes energiasalvestusseadmete soetamiseks laiemalt, eelistatakse taotluste hindamisel elektrienergia salvestusseadme soetamist ja seda juhul, kui salvestusseade soetatakse sama taotluse raames taastuvallikatest elektrienergia tootmise seadme soetamisega kombineeritult. See tähendab, et soetatavas elektrienergia salvestusseadmes tohib salvestada ainult sama taotluse alusel soetatavas taastuvenergia tootmisseadmes toodetud elektrienergiat. Elektrienergia salvestusseade peab tagama elektrienergia vähemalt ühetunnise salvestamise ja hoiustamise, kuid selle salvestusvõimsus ei tohi ületada seotud energia tootmisseadme võimsust (näiteks 100 kilovatise võimsusega päikesepargi puhul ei tohi salvestamisvõimsus ületada 100 kilovatt-tundi). Generaatori soetamisel eelistatakse taotluste hindamisel sellise generaatori soetamist, mis tagab võimaliku elektrikatkestuse korral ettevõtte elektriga varustatuse. Ajutise vooluallikana kasutamiseks vajaliku generaatori töötamiseks vedelkütuse hoidmiseks või ladustamiseks vajaliku seadme või rajatise puhul peab kütuse kättesaadavus olema tagatud ka siis, kui näiteks elektrit ei ole. Samuti peab soetatava kütusemahuti olema selline, mis katab generaatori töötamiseks kütusega varustatuse vähemalt kahenädalase perioodi jooksul. Näiteks 50 liitrise kütusepaagiga generaatori, mille tööaeg ühe paagitäiega on 8 tundi, kahenädalaseks töös hoidmiseks peab kaheksatunnise pideva tööpäeva tingimustes kütusemahuti suuruseks olema vähemalt 700 liitrit.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel hindamiskriteeriumi 3.1 „Toetuse taotleja panus töötlemisettevõtte toimepidevuse tagamisest teadlikkuse tõstmisesse“ alusel eelistatakse lisaks eeltoodule veel täiendavalt ka taotlejat, kes teeb töötlemisettevõtte varustuskindluse kohta ettevõtjavälise eksperdi koostatud toimepidevuse hinnangus kõik ettenähtud investeeringud, aidates sellega kaasa nii töötlemisettevõtte kiiremale ja tõhusamale sisendite varustuskindluse tagamisele kui ka üldisele toiduga varustuskindluse suurendamisele. 4. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumi 4 „Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes on teinud jõupingutusi oma ettevõtte arendamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks uute turgude otsimise ja toodete ekspordi kaudu. Välisturule müümise osakaalu suurendamise hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:  Hindamiskriteerium 4 „Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud

investeering“ – kriteeriumiga hinnatakse toetuse taotleja ekspordile orienteeritust ja ekspordisuutlikkust. Eelistatakse toetuse taotlejaid, kes tegelevad aktiivselt oma toodete ekspordiga ehk on taotluse esitamise aastal või sellele vahetult eelnenud aastal oma tooteid eksportinud. Toodete eksportimine soodustab ettevõtete kasvu ja tööhõivet, edendab konkurentsivõimet ning toetab ettevõtete pikaajalist jätkusuutlikkust. Eriti oluline on eksport väikeriikide nagu Eesti puhul, kus siseturu väiksuse tõttu tuleb paljusid vajalikke tooteid või teenuseid importida. Impordi võimaldamiseks tuleb aga eksportida. Väikeriigi ettevõtjale on eksportimine tihti keerulisem, sest riiki ja selle tooteid tuntakse vähem ning ka tootmismahud on väiksemad.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel hindamiskriteeriumi 4 „Toodete välisturule müümise osakaalu suurendamisele suunatud investeering“ alusel eelistatakse lisaks eeltoodule veel täiendavalt ka toetuse taotlejat, kellel on olemas terviklik ekspordi sihtturu analüüs ja ekspordiplaan või kellel on ekspordi edendamise eest vastutav personal (ekspordijuht) või kellel on taotluse esitamise aasta või sellele vahetult eelnenud kahe aasta kohta kogemus välisriigis müügiedendustegevuse elluviimisel või kelle toodetud toodete ekspordi müügikäibe osakaal kogu müügikäibest on suurem.

5. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumi 5 „Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes panustavad erinevas vormis koostööle ja on teinud jõupingutusi lisandväärtuse suurendamiseks koostöö abil. Koostööle suunatud hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:  Hindamiskriteerium 5.1 „Toetuse taotleja koostöö teadus- ja arendusasutusega“ – eelistatakse

toetuse taotlejaid, kes teadus- ja arendustöö osas teevad koostööd teadus- ja arendusasutusega ning kelle teadus- ja arendusasutusega tehtud koostöö on andnud reaalseid tulemusi uute toodete näol. Hindepunkte ei anta mitte igasuguse teadus- ja arendusasutusega tehtava koostöö eest, vaid ainult sellise koostöö eest, mille raames tehtav teadus- või arendustöö käsitleb vähemalt ühte „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis25 välja toodud prioriteetset suunda. Teekaardi kohaselt on kohalike toiduressursside väärindamise valdkonnas prioriteetne toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning tootmisjääkide väärindamisega, jätkusuutliku toidutoorme väärindamisega, sh jätkusuutliku taimse ja loomse toorme väärindamisega, tuleviku- ja uuendtoiduga ning toidu- ja söödatootmisel uudsete ja kestlike lahenduste väljatöötamisega, ning toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamisega seotud teadus- ja arendustegevus. Samuti eelistatakse toetuse taotlejaid, kelle teadus- ja arendusasutusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tehtud teadus- või arendustöö tulemusena töötati välja toode, mida on tema kaubamärgi all jaekaubanduses realiseerinud. Analoogselt teadus- ja arendusasutusega tehtava koostöö hindamisega peab ka selle uue toote väljatöötamiseks tehtud teadus- või arendustöö olema seotud vähemalt ühe Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ toiduressursside väärindamise teekaardis välja toodud prioriteetse suunaga.

 Hindamiskriteerium 5.2 „Toetuse taotleja panus oma positsiooni tugevdamisse tarneahelas“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kes on aktiivsed põllumajandustoodete ja toidutootmise valdkonna ettevõtluskeskkonna kujundamises kaasarääkijad, osaledes erinevates valdkonnaga seotud ühistegevuse vormides või organisatsioonides.

6. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumi 6 „Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid“ eesmärk on eelistada toetuse taotlejaid, kes on oma ettevõtte tootmisprotsessi tehnoloogilise uuendamise võimalustest teadlikumad või kelle kasutusele võetav tehnoloogia on uuenduslik. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse suurendamisele suunatud hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse nii mikro- ja väikeettevõtja kui ka keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel, on järgmised:  Hindamiskriteerium 6.1 „Toetuse taotleja panus digitaliseerimisest ja automatiseerimisest

teadlikkuse parandamisse“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kellel on taotluse esitamise ajal olemas ettevõtte, milles toetatav tegevuse ellu viiakse, tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud digitaliseerimise audit, diagnostika, teekaart või muu dokument või toetuse taotleja enda koostatud dokument ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju kohta. Ettevõtjaväliseks eksperdiks on ettevõtteväline auditeerimis-, sertifitseerimis- või nõustamisteenuse osutaja, kelle kompetentsiks on töötlemisettevõtete

25 Kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt: https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Lisa%204.%20Kohalike%20ressursside%20v%C3%A4%C3%A4rindamine%20(toit).pdf

tegevuse digitaliseerimine ja automatiseerimine. Toetuse taotleja enda poolt koostatav dokument ettevõtte tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste kirjelduse, maksumuse ja oodatava mõju kohta peab vastama vähemalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud digidiagnostika hea tava kokkuvõttes esitatud digitaliseerimise teekaardi miinimumnõutele26.

 Hindamiskriteerium 6.2 „Uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtuks tehtav investeering“ – eelistatakse toetuse taotlejaid, kelle poolt toetatava tegevuse elluviimise tulemusena kasutusele võetav tehnoloogia on uuenduslikum. Uuenduslike tehnoloogiatena käsitatakse tehnoloogiaid, mis adresseerivad ühiskonna ootusi ja arenguid toidu ja tervise ning toidu raiskamise ja jäätmete osas (eelkõige tehnoloogiad, mis on suunatud kõrvalsaaduste ja jäätmete täielikule ärakasutamisele, toidu raiskamise vähendamisele, uuenduslike valgutoodete, sh taimse valgu toodete, kasutuselevõtmisele ning innovaatiliste ja keskkonda vähem saastavate pakendite kasutamisele). Näiteks toodetava toiduaine retsepti muutmisega või pakendi suuruse ja kuju muutmisega seonduv ei ole käesoleva toetuse mõttes uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõtt. Uuendusliku tehnoloogia puhul peab ka selgelt välja tulema, mille poolest see teistest sama valdkonna samaväärsetest tehnoloogiatest eristub.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja esitatud taotluse hindamisel hindamiskriteeriumi 6.1 „Toetuse taotleja panus digitaliseerimisest ja automatiseerimisest teadlikkuse tõstmisesse“ alusel eelistatakse lisaks eeltoodule veel täiendavalt ka taotlejat, kes teeb tootmisprotsessi kitsaskohtade ning nendele digitaliseerimise või automatiseerimise lahenduste hindamiseks ettevõtjavälise eksperdi koostatud digitaliseerimise auditis, diagnostikas, teekaardis või muus dokumendis kõik ettenähtud investeeringud, aidates sellega kaasa kiiremale ja tõhusamale tehnoloogilisele uuenemisele. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt moodustab PRIA hindamistulemuste alusel eraldi kaks taotluste paremusjärjestust – ühe paremusjärjestuse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel mikro- ja väikese suurusega ettevõtjast toetuse taotlejate esitatud taotluste kohta ning teise paremusjärjestuse lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel keskmise suurusega ja suurettevõtjast toetuse taotlejate esitatud taotluste kohta. Mõlema paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide summa saanud taotlused. Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et nii lisa 2 hindamiskriteeriumite alusel taotluste hindamisel kui ka lisa 3 hindamiskriteeriumite alusel taotluste hindamisel eelistatakse võrdsete hindepunktide summaga taotluste korral esmalt toetuse taotlejat, kes panustab toetatava tegevuse elluviimiseks rohkem omavahendeid ehk omafinantseeringu osakaal on suurem, ja seejärel taotlejat, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem müügitulu, sest see vähendab survet eelarvevahenditele ja võimaldab toetada rohkemate toetatavate tegevuste elluviimist. Aluse toetuse andmise tingimustes võrdsete näitajatega taotluste korral taotluse eelistamise tingimuste sätestamiseks annab ELÜPS-i § 24 lõike 2 punkt 10. ÜPP eelmise programmiperioodi toetusmeetmete taotlusvoorude parktika on näidanud, et tekib olukordi, kus taotlused saavad ühepalju hindepunkte ning ka taotletavad toetussummad on ühesugused, mistõttu on vajadus kehtestada lisakriteerium, mis võimaldaks selliseid olukordi lahendada. Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid ja kõigi toetuse taotlejate puhul ületab neile antud hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks vajalikku hindepunktide summat (lisa 2 hindamiskriteeriumite alusel saanud vähemalt 12 hindepunkti või lisa 3 hindamiskriteeriumite alusel saanud vähemalt 18 hindepunkti), rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused vastavalt ELÜPS-i § 28 lõike 1 punktile 3.

26 Kättesaadav Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt: https://eis.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea- tava/

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta. Eelnõu § 15 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused. Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et mikro- ja väikeettevõtjast toetuse taotleja taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on lisa 2 hindamiskriteeriumite alusel saanud vähemalt 12 hindepunkti (ehk vähemalt 30% lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumite maksimaalsest hindepunktide summast), ning keskmise suurusega ettevõtjast ja suurettevõtjast toetuse taotleja taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on lisa 3 hindamiskriteeriumite alusel saanud vähemalt 18 hindepunkti (ehk vähemalt 30% lisas 3 sätestatud hindamiskriteeriumite maksimaalsest hindepunktide summast). Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt toetuse taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus peab vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Alus minimaalsete hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõike 1 sissejuhatavast osast, mis sätestab, et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Eelnõu § 15 lõikes 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks EL õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt või; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse, et kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades toetuse summat ELÜPS-i § 28 lõike 5 tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra. ELÜPS-i § 28 lõige 5 sätestab, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui toetuse taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi. Eelnõu § 15 lõikes 6 kehtestatakse taotluse osalise rahuldamise alus juhuks, kui

hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada seetõttu, et taotletava toetuse suurus ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi. Sellisel juhul võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et taotluses kavandatud tegevus viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui aga toetuse taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamise otsusega nõus, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 15 lõike 7 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded. Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab, et toetuse saaja peab toetatava tegevuse ellu viima ja esitama elluviimist tõendavad dokumendid ja võtma toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on makstud 31. detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029. Võimaldamaks PRIA-le ka maksetaotluste menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii maksetaotluste esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg varasemaks (2029. aasta 30. juuniks). Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et kui vara (seade) soetatakse liisingulepingu alusel, siis võtab toetuse saaja liisingueseme (seadme) kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ehk sõlmib liisingulepingu ning kasutab seda (seadet) sihtotstarbeliselt ja säilitab seda, sealhulgas maksab liisingueseme kasutamise eest liisinguandjale tasu. Nimetatud vara peab enne PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmist olema läinud üle toetuse saaja omandisse, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt on toetuse saajal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ehitise ehitamisel või vara soetamisel müügilepingu alusel peab soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui ta on suurettevõtja (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). Kui vara soetatakse liisingulepingu alusel, siis peab selle liisingulepingu alusel soetatud vara sihipäraselt kasutama vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või liisinguperioodi lõpuni, kui liisinguperiood on pikem kui kolm aastat. Kui aga nii ehitatakse või soetatakse vara müügilepingu alusel kui ka soetatakse vara liisingulepingu alusel, siis tuleb soetatud ja ehitatud vara sihipäraselt kasutada vähemalt kolm (VKE) või viis (suurettevõtja) aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest või vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni olenevalt sellest, milline tähtpäev nendest kolmest (kolm või viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, vähemalt kolm aastat arvates liisingulepingu sõlmimisest või vähemalt liisinguperioodi lõpuni) tähtpäevast saabub kõige hiljem.. Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama enne toetatava tegevuse elluviimisega alustamist §-s 8 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse riigihangete registris. Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse saaja peab alustama toetatava tegevuse elluviimisega hiljemalt kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tegevuse alustamine tähendab toetuse taotleja poolt toetatava tegevusega seotud siduvate kohustuste

võtmist. Siduvate kohustuste all on mõeldud seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi kohustusi, näiteks tellinud seadmed, maksnud seadme eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise eest. Toetuse saaja peab kavandatava tegevusega seotud siduvate kohustuste võtmist tõendama asjakohaste dokumentidega nagu sõlmitud leping, maksekorraldus vms dokument, mis tõendab toetatava tegevusega seotud siduva kohustuse võtmist. Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused, mille kohta talle toetust on antud, ettenähtud tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni. Kui toetuse saaja ei ole võtnud siduvaid kohustusi kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, siis tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Eelnõu §-s 17 kehtestatakse toetuse saajale kohustused. Eelnõu § 17 lõikes 1 loetletakse mitmesugused järelevalve tegemisega ja teavitamisega seotud kohustused toetuse saajale. Toetuse saaja peab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; esitama auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; teavitama viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, näiteks toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, jne; tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele. Samuti peab toetuse saaja kinnitama, et kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest ei toimu sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamist sellest ettevõttest, kuhu toetuse abil on tehtud investeering. See tähendab, et toetuse saaja võtab kohustuse, et selle ettevõtte sama või sarnast tegevust või selle osa ei viida üle teise ettevõttesse. Täpsemalt on seletuskirjas ümberpaigutamise tingimusi selgitatud eelnõu § 12 lõike 1 selgitava osa juures. Veel peab toetuse saaja tagama, et § 4 lõike 1 punkti 3 alusel päikeseenergia allikast elektri tootmiseks vajaliku ehitise ehitamise või seadme soetamise tulemusena ei ületa saadav tootmis- ja salvestamisvõimsus tema aastast omatarbimise ulatust. Ning lõpuks peab toetuse saaja näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/12927 sätestatud nõuete kohaselt. Minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas. Eelnõu § 17 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni eelnõu § 10 lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõuete kohaselt peab toetuse saaja riiklik maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, olema väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Riigiabi andmise korral ei tohi selle saaja olla raskustes olev ettevõtja ÜGEMi artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest EL õigusaktist, ja tal ei tohi olla täitmata ÜGEMi artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud korraldus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta. Toetuse saajal ei ole kehtivat

27 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205).

karistust erinevates seadustes (loomakaitseseadus, väetiseseadus, jäätmeseadus, toiduseadus, söödaseadus, keskkonnavastutuse seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, karistusseadustik) sätestatud teatud süüteo toimepanemise eest. Eelnõu § 17 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Tegemist on sellise tingimusega, mis on läbivaks nõudeks ehk millele peavad vastama nii toetuse taotleja kui ka toetuse saaja. Kui toetuse taotleja või toetuse saaja ei vasta toetuskõlblikkuse tingimusele, on PRIA kohustatud Euroopa Liidu õiguse kohaselt toetuse 100-protsendiliselt tagasi nõudma. Toetuskõlblikkuse tingimuseks on, et nii toetuse taotleja kui ka toetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, mis toetuse saajal peavad lisaks eelnevates lõigetes 1–3 sätestatule täidetud olema. Eelnõu § 17 lõike 4 punkti 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Eelnõu § 17 lõike 4 punkti 2 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2029. aasta 30. juunil, kui vara soetatakse liisingulepingu alusel. Eelnõu § 17 lõike 4 punkti 3 kohaselt, kui toetust taotletakse ehitise ehitamiseks või sellise seadme soetamiseks, mille paigaldamiseks on vajalik ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba või ehitusteatist, siis peab see olema hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks kättesaadav ehitisregistrist. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu kontrollib PRIA ehitisregistrist. Ehitusseadustiku tähenduses teavitamis- või loakohustuslikud tegevused on loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa või ehitusteatise olemasolu näitab, et toetuse taotlejal on õigus seda ehitist vastavasse kohta ehitada või seadet paigaldada. Eelnõu § 17 lõike 4 punkt 4 sätestab, et toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täidetud soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Näiteks kui toetatavaks tegevuseks on ehitise ehitamine, siis peab toetuse saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või kasutusteatis, juhul kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Ehitusseadustiku kohaselt võib ka seadme paigaldamine olla ehitustegevus ning ka sel juhul peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ehitisregistris ehitise kohta kasutusluba või esitatud kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis või paigaldatud seade (toetatav tegevus) vastab ettenähtud nõuetele ning seda võib kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Seega võimaldab kasutusluba või kasutusteatis tagada, et ehitist või teatud juhtudel seadet saab hakata sihtotstarbeliselt kasutama. Toetuse abil soetatud või ehitatud vara peab olema sihtotstarbeliselt kasutuses kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui toetuse taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja (ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni). § 17 lõike 4 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ÜGEMi artikli 38a lõike 6 punktis i sätestatud primaarenergia nõudluse vähemalt

20%-lise vähenemise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti hoonete energiatõhususeks antava abina ÜGEMi artikli 38a alusel. § 17 lõike 4 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ÜGEMi artikli 38a lõike 7 punktis b või artikli 41 lõikes 1a sätestatud vähemalt 75% ulatuses energia salvestusseadmes kohapealsest taastuvast energiaallikast toodetud energia kasutamise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti hoonete energiatõhususeks antava abina kombineeritult energia salvestusseadme paigaldamisega ÜGEMi artikli 38a alusel või taastuvallikatest energia tootmiseks ÜGEMi artikli 41 alusel. § 17 lõike 4 punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja esitama hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks ÜGEMi artikli 47 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatud konkreetse toodangukoguse tootmiseks kasutatavate ressursside netokoguse vähendamise nõude täitmist tõendavad dokumendid, kui toetust anti ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava abina ÜGEMi artikli 47 alusel. Sama ÜGEMi artikli 47 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt arvatakse kasutatavate ressursside alla kõik kasutatud materiaalsed ressursid, välja arvatud energia, ning vähendamine määratakse kindlaks, mõõtes või hinnates kasutust enne ja pärast toetatava tegevuse elluviimist, võttes arvesse väliseid tingimusi, mis võivad mõjutada ressursside tarbimist. Eelnõu §-s 18 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos asjakohaste andmete ja dokumentidega. Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud, ning 3) töö, teenuse või vara eest on tasutud. Punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused peavad olema täidetud sõltuvalt konkreetse tegevuse iseloomust, näiteks ehitise ehitamise korral ei ole tegu vara soetamisega ning sel juhul ei ole asjakohased punktis 2 sätestatud tingimused. Igal juhul peab aga täidetud olema punktis 3 sätestatud nõue. Maksetaotlus tuleb esitada kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Eelnõu § 18 lõige 2 täpsustab andmed, mis maksetaotluses esitatakse. Sellisteks andmeteks on: 1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 3) teave toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta; 4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta; 5) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta; 6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 21 alusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist. Eelnõu § 18 lõige 3 täpsustab, et koos maksetaotlusega tuleb esitada ka: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine; 4) iga ehitise kohta ehitustegevuse kuluaruanne, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine. Eelnõu § 18 lõikes 4 sätestatakse, millised dokumendid tuleb toetuse saajal koos maksetaotlusega PRIA-le lisaks esitada, kui toetus makstakse välja liisingulepingu alusel soetatud vara puhul. Liisingulepinguga soetatud vara puhul esitab toetuse saaja maksetaotluse esmakordse esitamise korral ning liisingulepingu või maksegraafiku muutumise korral liisinguandja ja toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, millest selgub liisingulepingu lõppemise kuupäev, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmist tõendava akti. Maksetaotluse igakordse esitamise korral esitab toetuse saaja liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve-saatelehe või arve ning vastavalt sellel arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava arvelduskonto väljavõtte või maksekorralduse või väljatrüki. Eelnõu §-s 19 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning ELÜPS-ile ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning vaid juhul, kui toetuse saaja on toetatava tegevuse elluviimisel järginud kõiki nõudeid. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatu kohaselt tehakse lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: - toetuse taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; - toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; - taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; - taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja on rikkunud toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei ole täitnud muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest. Nimetatud toetuse vähendamise või toetuse maksmisest keeldumise puhul ei ole tegemist ELÜPS 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmega (halduskaristusega), vaid eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatust soodustusest ilma jäämisega. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Eelviidatud rikkumise elemente tuleb mõista järgmiselt: 1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud; 2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele; 3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada; 4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetusesaaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi jooksul.

Nii taotluse kui maksetaotluse menetlemisel tuleb nõuetest möödaminemisi hinnata selle järgi, kas tegemist on toetusõiguslikkuse nõuete rikkumisega või mitte. Toetusõiguslikkuse nõuded on toetuse taotlejale ja tegevusele esitatud nõuded ehk nõudeid, mis piiritlevad toetuse sihtgrupi ja toetusõigusliku tegevuse. Kui rikutud on toetusõiguslikkuse nõuet - näiteks toetust tuleb taotlema isik või toetus määratakse ekslikult isikule, kelle põhitegevusalaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ei ole toidu- või joogitootmine, välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, siis see isik ei ole üldse õigustatud toetust saama (jättes kõrvale näiteks juhu, kui toetust põllumajanduslike toodete töötlemise alustamiseks või töötlemisvõimsuse suurendamiseks vajaliku seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks taotleb mikroettevõtjast toetuse taotleja, kelle põhitegevusala taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ei olnud eeltoodud tegevus ja kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud ELTL-i I lisas nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmisega ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot) ning toetuse vähendamine ei ole sellisel juhul asjakohane. Eelnõu § 20 lõikes 4 täpsustakse ajavahemikku, mille jooksul PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse. Otsus tuleb teha sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates eelnõu §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamist. Eelnõu § 20 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Eelnõu §-s 21 on sätestatud toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist. Toetuse võib ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist ei kohaldata siiski liisingulepinguga soetatava vara puhul (sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5). ELÜPS-i § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt; 2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) ta on varem ELÜPS-i § 28 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks. Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas esitatud toetatava tegevuse pakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale teenust, tegi tööd või müüs vara. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle isiku, kellelt toetuse saaja teenust või tööd tellis või vara soetas, väljastatud arve-saatelehel või arvel kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse saajal olema arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa, mis jääb alles, kui arve-saatelehel või arvel kajastatud abikõlblike kulude kogusummast on arvestatud

maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal arvutatud toetuse summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis on nimetatud arve-saatelehel või arvel kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehel või arvel kajastatud mitteabikõlblike kulude (mis peavad toetuse saajal olema tasutud enne toetuse maksmise otsuse tegemist) hulka toetatava tegevuse käibemaks, kui toetuse saaja on käibemaksukohustuslane, ning ka muud mitteabikõlblikud kulud, mis on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud. Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine võib toimuda selliselt, et igal arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et maksetaotluses kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne rahasumma. Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab PRIA-le maksetaotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulude abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise otsuste alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või soetas vara. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või soetas vara. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte). Toetuse maksmise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast toetusrahast tasaarvelduse korras maha toetuse maksmise otsuse alusel toetuse saajale makstud raha. Toetuse maksmisest keeldumise korral maksab toetuse saaja maksmise otsuse alusel saadud raha asjaomases ulatuses tagasi. Kui kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma tasumise ja PRIA-le nõutavate dokumentide esitamise tähtaegadest ei ole kinni peetud, siis on PRIA-l õigus edaspidi keelduda toetuse saaja toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist või nõuda toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha tagasi. Samuti on PRIA-l õigus keelduda toetatava tegevuse elluviimise rahastamisest enne töö, teenuse või vara eest tasumist, kui esitatud kuludokumendid ei vasta nõuetele või ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad. Eelnõu §-s 22 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Eelnõu §-s 23 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211628 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks veebisaidiks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187– 261).

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205); komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELTL-i artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ning komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehelt http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Toetuse eesmärgiks on tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmine aitab kaasa toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas turutõrgete ületamisele, võimaldades ettevõtetel teha jätkusuutliku toidutootmise tagamiseks ja arendamiseks vajalikke investeeringuid, mida nad turutingimustel poleks teinud või oleks teinud pikema aja jooksul ja väiksemas mahus. Eelnõu rakendamine toob kaasa positiivseid või kaudseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule ja regionaalarengule. Mõjud majandusele Toetuse mõju majandusele on positiivne. Toetuse abil tehtavad investeeringud toiduainetööstuse tegevusvaldkonna ettevõtete automatiseerimisse, digitaliseerimisse, sertifikaadi saamisesse, uutesse ressursse säästvamatesse seadmetesse, uue töötlemisettevõtte rajamisse, jne aitavad kaasa jaekaubandusele suunatud kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis tagab turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele. Kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemise efektiivsuse tõstmine suurendab nende toodete konkurentsivõimet lisaks siseturule ka välisturgudel. Taotluste hindamisel eelistatakse toetuse taotlejaid, kes toodavad kõrgema lisandväärtusega tooteid, mida on tema kaubamärgi all realiseeritud jaekaubanduses. Samuti eelistatakse neid toetuse taotlejaid, kellel on olemas erinevad sertifikaadid (nt BRC või IFSi standard), sest see näitab, et taotleja on teinud täiendavad väljaminekud, et oma tootele veelgi lisandväärtust anda. Üldjoontes eelistatakse hindamiskriteeriumite kaudu toetuse taotlejaid, kes on teinud suuremad jõupingutused, et oma tootele lisandväärtust anda.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale Toetuse üheks peamiseks eesmärgiks on keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine ning sellest tulenevalt on mõju elu- ja looduskeskkonnale kindlasti positiivne. Toiduainetööstuse ettevõtete tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vähendamisse panustatakse erinevate investeeringute tegemise toetamise kaudu, näiteks roheinvesteeringud reoveepuhastussüsteemide rajamiseks ja rekonstrueerimiseks, kütte- ja jahutussüsteemide uuendamiseks, uute keskkonnasõbralikemate pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutuselevõtuks, kõrvalsaaduste ja jäätmete ärakasutamiseks, uuenduslike taimsete valgutoodete tootmiseks, keskkonda säästvamate pakendite kasutamiseks, jne. Investeeringutega

kaasneb toiduainetööstuse tegevusvaldkonna ettevõtete keskkonna- ja kliimajalajälje vähenemine eelkõige läbi otsese keskkonnasaaste vähenemise, ressursside säästlikuma kasutamise, taastuvenergia kasutamise suurenemise ja ringbiomajanduse põhimõtete rakendamise suurenemise. Elu- ja looduskeskkonna parandamisse panustatakse ka mitmete hindamiskriteeriumite kaudu, eelistades näiteks toetuse taotlejaid, kelle investeeringu tulemusena ettevõtte süsiniku jalajälg väheneb, kelle toodetavad tooted on keskkonnasõbralikumad (nt mahetooted), kelle põhitooraine pärineb lähipiirkonnast ning kes investeeringu tulemusena hakkab kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi. Mõju julgeolekule ja välissuhetele Toetusel on toidujulgeolekut silmas pidades positiivne mõju, aidates toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas tegutsemiseks vajalike sisendite varustuskindluse tagamiseks tehtavate investeeringute kaudu kaasa toiduainetööstuse ettevõtete toimepidevuse suurendamisele, toidutarneahela tõrgeteta toimimisele ja elanikkonna toiduga kindlustatusele. Toidujulgeoleku suurendamisele kaasaaitamiseks eelistatakse hindamiskriteeriumite kaudu toetuse taotlejaid, kes panustavad Eesti toiduga varustuskindluse tagamisse rohkem (nt elutähtsa teenuse osutajad). Samuti aitab toetus kaasa toiduainetööstuse tegevusvaldkonnas energiajulgeoleku suurendamisele, vähendades kohaliku taastuvenergia tootmiseks tehtavate investeeringute kaudu sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Taotluste hindamiskriteeriumitega eelistatakse toetuse taotlejat, kes investeeringu tulemusena hakkab kasutama taastuvenergial toimivat energiasüsteemi, teeb investeeringu energia salvestusseadmesse või generaatorisse, mis on mõeldud kasutamiseks ajutise vooluallikana või kütusemahutisse. Mõju regionaalarengule Toetusel on kaudne positiivne mõju regionaalarengule. Toetus hõlmab küll kogu Eesti territooriumi ja toetuse saamise võimalust pakutakse kõikidele Eesti erinevates piirkondades asuvatele toiduainetööstuse tegevusvaldkonna ettevõtjatele, kuid leevendamaks piirkondlikku ebavõrdsust ettevõtete ligipääsus investeeringuteks vajalikule kapitalile eelistatakse hindamiskriteeriumite kaudu keskustest kaugemal paiknevaid toetuse taotlejaid. Hindamiskriteeriumite kaudu eelistatakse ka toetuse taotlejaid, kelle töötlemisettevõttes kasutatav põhitooraine pärineb lähipiirkonnast (ehk ligikaudselt 300 kilomeetri raadiuses). Kuna toiduainetööstuste põhitoorainet tootvad põllumajandustootjad paiknevad eelkõige maapiirkondades, panustab ka see maapiirkondade mahajäämuse vähendamisse. Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma määruse muudatused mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegiakava sekkumise liigi „Investeeringud“ sekkumise 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ kogueelarve on 45 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu kaasrahastus EAFRD-st on 60% (27 mln eurot) ja Eesti kaasrahastus 40% (18 mln eurot). Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.

Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuse investeeringutoetus

Failid

Digiallkirjad